IT ikapp. Handbok i dator- och internetanvändning SOMALISK VERSION

Storlek: px
Starta visningen från sidan:

Download "IT ikapp. Handbok i dator- och internetanvändning SOMALISK VERSION"

Transkript

1 IT ikapp Handbok i dator- och internetanvändning SOMALISK VERSION IT-ikapp är ett handledningsmaterial för utbildning av nybörjare inom dator och internet.

2 IT-ikapp Handbok i dator- och internetanvändning Version b IT-ikapp, Kista Folkhögskola 2010 Texten skyddas enligt lag om upphovsrätt och tillhandahålls med licensen Creative Commons Erkännande - Ickekommersiell 2.5 Sverige License vars licensvillkor återfinns på Omslag, fotografier och logotyper skyddas enligt lag om upphovsrätt och tillhandahålls med licensen Creative Commons Erkännande-IckeKommersiell-IngaBearbetningar 2.5 Sverige License vars licensvillkor återfinns på Bilderna i boken får inte bearbetas, klippas ut ur texten och/eller kopieras och spridas för annat ändamål. Vid bearbetning av textmaterialet ska alla logotyper och fotografier i boken avlägsnas från den bearbetade versionen. De skyddas enligt lag om upphovsrätt. Information om licensreglerna för texten respektive fotografierna i boken finner du också på Ansvarig utgivare: Kista Folkhögskola Författare: Suleiman Arale Redigering: Amelie Sylvan Översättning till somaliska: Ali Ibrahim Ali Formgivning och layout: Ordbrukarna/Michael Anderson Omslagsbild och foto: Alex Hinchcliffe Tryck: Katarina Tryck AB IT-ikapp, Kista Folkhögskola Telefon: / E-post: Hemsidor: Postadress: Kista Folkhögskola (IT-ikapp) Kista Torg 7, Kista Besöksadress: Kista Träff, vån 2, Kista Torg 7 i Kista

3 Tusmada Buugga Förord 5 Hordhac 6 Qeybta 1aad Bilaabidda kombiyuutar Kombiyuutarka Barnaamijyada kombiyuutarka (mjukvara) iyo qalabka kombiyuutarka (hårdvara) Operativsystem Bilaabidda kombiyuutar-ka Shaashadda kombiyuutarka (Skrivbordet) Maamulidda muuska Aktivitetsfältet Startmenyn Fönsterhantering Xir kombiyuutarka/demi...15 Qeybtaa 2aad Barnaamijka qoraalka Bilaabidda Microsoft Word Waxqabadka loox qoraaleedka Amaro muhiim ah Derif, geftin ama xanafta Word-ka Batoonka Office Qoraal qorid Koobiyeeynta Qoraal sida loo keeydiyo dokumiinti Furista dokumiinti kuu keeydsan Qaabee soona saaro dokumiinti Badalidda muuqaalka qoraalka OpenOffice...31 Qeybta 3aad Isku duwidda Kombiyuutarka Tusmada waxa loo yaqaano Mapp (Gal) Qeybaha qalabka wax lagu keeydiyo (Enheter) Utforskaren Wareejinta/raridda iyo koobiyeynta laga dhex sameeyo maabyada iyo qeybaha loo yaqaano enheter Dib u helidda feyl ama gal la tiray Ka koobiyeeynta ama ku koobiyeynta wax USB-ga ama qalabka kale ee wax lagu keediyo Raadinta feylal...39 Qeybta 4aad Internet Barnaamijka aqriya boggaga internet-ka (webbläsare) Booqo webbläsare U rogroggidda hore iyo gadaal Ku hagaajinta bog gooni ah webläsare-haaga, (Startsida) waafaji cabirka qoraalka webbläsare-raha Favoriter In aad wax ka soo saarto Internet-ka ka koobiyeynta qoraal ama sawiro Internet-ka isla markaana la dhigo Word...46

4 4.9 Raadinta xog In aad wanaajiso hababkaaga wax raadin...47 Qeybta 5aad Hoowsha loo qabto Muwaadinka Howlaha Bulshada Qorsheeyso safargaaga adigoo adeegsanaya bogga internet-ka 5.3 Caawinta luqadda ee Internet-ka...54 Qeybtaa 6aad Lasocodka warbaahinta SVT Play Bogga Internetka ee raadiyaha Iswiidhan Sesam.nu Skype Wararka luqaddaada Warbaahinada ku baxa luqado badan...62 Qeybta 7aad Boostada elektaroonigga ah Sanduuqa booostada elektaroonigga ah (E-postlådor) Abuuro boostada elektaroonigga ah ee Gmail Maareynta Fariinta Elektronigga (Hantera E-post) Qoridda fariin ama meeyl cusub Ku lifaaq ama lifaaqyo badan fariin aad direeyso Soo saaridda fariin Tirtiridda fariin...69 Qeybta 8aad Sawirda iyo PDF-yada Furitaanka feyl PDF ah Abuuridda feyl PDF ah adigoo adeegsanaya MS Office (Word) Abuuridda feyl PDF ah adigoo isticmaalaya OpenOffice (Writer) Dib u hagaajinta dokumiinti PDF dhameeystiran Sameeynta dokumiinti PDF ah adigoo isticmaalaya Google dokument Qeybta 9aad Maareeynta Sawiro ku jira kombiyuutar Sawirada ku jira Internet-ka Soo bandhigigga sawir Dib u hagaajinta sawirada ayadoo la adeegsanyo barnaamijka loo yaqaano Windows media center Saa saaridda sawir indhaha gaduudan hagaajinta sawirka si ka duwan sida uu yahay Jaridda sawir ka tir sawir kombiyuutarka soo dhaweeynta sawir Dib u hagaajinta sawir marka aad daawaneeyso bandhiga sawirada (bildspel)...80 Mashruuca IT-ikapp 83 Mareegyo 86

5

6 Förord Fattigdomen tar sig olika uttryck. Ekonomiskt, kognitivt och kulturellt. Och man hittar den överallt. Inte minst precis omkring oss. Det är vidrigt. Folk säger en massa dumheter om vad man ska göra åt det här. Men tro dem inte. Det är löjligt enkelt. Människor måste få möjligheten att förstå sin tillvaro. Och få makten över sitt sammanhang. De lamslagna använder ultravåld i sin vanmakt. Men det är gagnlöst över tiden. Det handlar inte om det. Det handlar om att få tillgång till information, medel att tolka den och makt att använda den. Det handlar om kampen mot utarmning och fattigdomsbekämpning. Det handlar om kampen mot politiskt, militärt, ekonomiskt och kulturellt vanvett överhuvudtaget. Det har aldrig varit så lätt som nu. Vi är mitt i en digital kulturrevolution. Men det är också farligt. Mycket farligt. Vi vill inte ha en värld där marknadskrafterna har informationsmonopol. Vi vill inte ha en värld där teknokraterna löser industriella, maskinella eller ekonomiska partikulärproblem utan sammanhang. Vi vill ha en värld där alla aktivt kan deltaga. På så lika villkor som möjligt. Men vi behöver kunskap för att kunna skaffa kunskap. Så det är bara att sätta fart. Börja förstå hur man använder information. Sortera bruset och förstå hur man tolkar det. Börja här. Du har det framför dig. Love Ekenberg Prefekt och professor vid Data- och Systemvetenskapliga institutionen på Stockholms universitet, Kista

7 Hordhac Iswidhan waa waddanka fursadaha, fursadahaas oo ay tahay inay noqoto mid suurta gal u ah dhamaan dadka. Iswiidhan waxaa kale oo ay tahay waddan yar markii laga eego dhanka mujtamaca ku nool taasoo aan suurta gal ka dhigeynin in ku dhowaad laba milyan oo dad ahi ay ku sugnaadaan ama ay banaanka ka taagnaadaan horumarka dhijitalka. Kooxdaani oo aan heysan suurta galnimada horumarka dhijitaalka waa ku jira dad waa weyn, dad soo galooti ah oo waddanka ku cusub, dad waxbarashadoodu ay hooseeyso, dad aan hooy heysan, dadka lixaadkoodu dhimanyahay iyo in ka mid ah dhalinyarada. Inta badan dadkaan waa haweenka ka soo jeedo dadka soo galootiga ah oo aanan heysan waxbarashada hoose ama waxbarashada dugsiga sare. In badan oo ka mid ah howlaha bulshada waxey noqdeen kuwo ku xiran isticmaalka internet-ka waana lagama maarbaan in loo suurto geliyo kumanaan aan hadda aqoon u laheeyn xogta iyo isticmaalka internet-ka in ay ka mid noqdaan bulshada IT-da. Aad ayeey muhiim u tahay in Iswiidhan aysan dib uga dhicin horumar bulshadeedka adduunka. Waa in aan wax badan ka baranaa kana kororsanaa taariikhda Iswiidhan markii dad muwaadiniin Iswiidhish ah oo aan waxba heysan sanadyadii ay ku guuleeysteen in ay isbeddel ku sameeyaan naftooda iyo nawaaxigooda isla markaana hormuud ka noqday dhismaha waddan ka mid noqday waddamada ugu horumarka fiican adduunka. Mashruuca iyo qalabka waxbarashada IT-ikapp waa tilaab horusocod. Qoraalka gacan qabsiga waxuu ku dhisan yahay qibradda koorsooyinkii ugu horeeyey ee la qabtay sanadkii 2009-ka oo ay ka qeeyb qaateen ilaa iyo 160 qof oo aanan kombiyuutar iyo internet hore u isticmaalin. Koorsooyinkaas waxaa soo qaban qaabiyeen Iskuulka Kista Folkhögskola, hey dda kaabaha internet-ka ee loo yaqaano.se iyo Jaamacadda Stockholm qeybteeda IT-da, DSV. Ujeeddada buugga gacan qabsiga waa in uu noqdo mid loo isticmaalo koorsooyinka iyo xalaqooyinka waxbarasho si loo sahlo horumarka iyo ka qeeyb noqoshada dhijitaalka ayadoo laga duulayo tabta waxbarasho ee dhisidda dadka, (folkbildningens pedagogig) oo ah in waxbaridda ay noqoto mid ku saleeysan isla markaana oofineysa shuruudda bartaha ama ka qeeyb qaataha. Guubaabinta hey dda loo yaqaano folkbildningsrådet ee ku saabsan dhismaha dadka waa mid cad: Folkhögskolor och studieförbund ska ytterligare skärpa sina insatser för att nå utsatta människor och grupper. Folkbildningen ska göra det möjligt för deltagarna att växa som människor och påverka samhället samt motverka diskriminering och klyftor i fråga om utbildning. Samarbetet med olika aktörer i det civila samhället, näringslivet och den offentliga sektorn måste utvecklas, i sökandet efter lösningar på samhällsproblem och för att skapa en hållbar samhällsutveckling. (Folkbildningens Framsyn, Folkbildningsrådet)

8 Iskuulada loo yaqaano Folkhögskolor iyo ururada waxbarashada, studieförbund waa in ay bayaaniyaan dadaalkooda si loo gaaro dadka iyo kooxaha dhibaatada qaba. Hey dda Folkbildningen waa in ay u suurta geliso ka qeyb qaatayaasha waxbarashada in ay kobcaan isla markaana ay saameyn ku yeeshaan bulshada iyo in ay ka hortagaan midab kala sooca iyo farqiga waxbarasho. Iskaashiga qeybaha kala duwan ee bulshada rayidka, nolosha ganacsiga iyo qeybaha dowladda waa in la hormariyo ayadoo la raadinayo xalalka dhibaatooyinka bulshada iyo in la abuuro horumar bulsho oo waara. (Folkbildningens Framsyn, Folkbildningsrådet) Shaqada ka qeyb galka dhigitaalka waa in ka badan waxbarasho kombiyuutar. Heysashada ama helidda adeegga fariimaha elektarooniga ah, daalacashada wararka waddanka, adeegsiga telefoonka ayadoo la adeegsanyo tusaale ahaan Skype iyo xiriirka fariimaha elektarooniga ah waa in ka mid ah waxyaabaha ay u arkaan muhiim dad badan oo aanan isticmaalin internet oo aan la kulano si ay ula xiriiraan qaraabadooda. Intaasi waxaa sii dheer baahida loo qabo howlaha kale sida in biilasha aad ku bixiso internetka, dalabka dokumiintiga faahfaahinta diinwaangelinta qofka oo laga dalbado heydda diiwaan gelinta dadka ee loo yaqaano Skatteverket iyo in la isticmaalo internet-ka si loo raadiyo shaqo iyo waxbarasho. Buugga gacan qabsiga ee IT-ikapp waa shaqo horumar ku jirta waxaana dooneynaa in aanu helno talooyinkiina ku saabsan buugga waxa ku qoran iwm. Si aan hore ugu sii hormarino qoraalka buugga iyo guud ahaan mashruucaba waxaa muhiim inoo ah in aan helno qibradihiina iyo talooyinkiina ku saabsan isticmaalka buugga gacan qabsiga oo aad adigu hagaha waxbarashada mashruuca it-ikapp, barre ama ka qeyb qaataha waxbarashada ahaan aad heeyso. Ujeeddada ama hadafka waa in la hormariyo buug gacan qabsi ah oo ku haboon waxbarid waaqici ah oo ay ka faa iideeystaan dadka aan isticmaali aqoon kombiyuutar iyo internet-ka. Gebagabadii waxaan u mahadcelineynaa hey adda kaabaha internetka ee loo yaqaano.se (Stiftelsen för internetinfrastruktur), jaamacadda Stockholm qeybteeda IT-da oo markii la soo gaabiyo loo yaqaano DSV (Stockholms institution för data- och systemvetenskap), iyo bibliyoteka magaalada Stockholm ee ku yaala kista (Stockholms Stadsbibliotek, Kista) iyo dhamaan dadkii ka qeeyb qaatay mashruuca guud ahaan sida ardaydii, macalimiintii iyo hormuudyada mashruuca oo muujiyey in ay suurta gal tahay in wax la baro dadka isla markaana la tirtiro aqoon darida adeegga dhigitaalka. Abdulkader Habib Mamulaha iskuulka Kista ee Kista Folkhögskola

9 IT-Ikapp

10 Qeybta 1aad Bilaabidda kombiyuutar

11 Bilaabidda kombiyuutar

12 Qeybta 1aad Bilaabidda kombiyuutar Maamulidda kombiyuutarka, barnaamijyada kombiyuutarka, qalabka kombiyuutarka Qeybtaan waxaan ku qaabaan dhigeynaa qeeyb ka mid ah erayada loo isticmaalo markii laga hadlayo kombiyuutar iyo IT. Erayadaan ma aha wax aad loogu baahanyahay si loo isticmaalo kombiyuutar, laakiin waxeey kaa caawin karaan fahamka kombiyuutarka markii aad iibsaneeyso amaba aad dooneeyso in lagaa caawiyo wax la xiriira kombiyuutar. Komiyuutar neg. 1.1 Kombiyuutarka Waxa loo yaqaano hårdvara waa kombiyuutarka naftiisa, waxuu u taagan yahay dhamaan qalabka uu ka koobanyahay kombiyuutarka oo idil. Kombiyuutar waa mashiin qabto howlaha sida xisaabaadka (beräkningar). Kombiyuutarka waxaad ku qori kartaa warqad, waxaad ku bixin kartaa biilasha aad u baahantahay bil kastaa in aad bixiso (fakturor), Waxaa sidoo kale ku diri kartaa warqad ama sawir oo aad u direeyso cid kale sida saaxiib, waxaaad ku keeydin kartaa xog kuna xisaabin kartaa faaiidada iyo khasaaraha shirkadda ama kharash-ka bilaha ee qoyska, waxaad ku dhageeysan kartaa miyuusik ama hees iyo in badan. Waxaa jiro nuucyo kala duwan ee kombiyuutaro sida Superdatorer oo ah nuucyo aad u waaweeyn oo loo adeegsado howlaha ama xisaabaadka casriga ah ilaa kombiyuutarada yar yar oo ku rakiban baabuurta, qasnadaha iyo qalabyo kale oo kala duwan. Kombiyuutarada ugu caansan waxaa la yiraahdaa persondator oo markii la soo gaabiyo loo yaqaano PC. PC waxaa isticmaala hal qof markiiba. Nuucyo ka mid ah kombiyuutarada Persondatorer-ka waxaa ka mid ah: Stationär dator: Kombiyuutarkaan loo yaqaano stationär dator waa midka aan guur guurin oo loogu tala galay in lagu heeysto guryaha, xafiisyada iyo meelaaha aan loo baahneeyn in laga qaad qaado waxuuna ka koobanyahay maskax, shaashad soo saarto waxii macluumaad ah, iyo muus iyo loox xuruufeed loo adeegsado in xogtii la rabo lagu geliyo kombiyuutarka. Bärbar dator ama Laptop: Waa kombiyuutar fidsan iskuna laabmaya waxuuna wataa shaashad, loox xuruufeed (tangentbord) iyo muus (mus). Haddii qofku doonayo waxuu ku sii xiriirsan karaa muus, loox xuruufeed ama shaashad dheerad ah oo kombiyuutarka dibadda ka ah. In badan waxeey adeegsadaan qalabkaan dheeraad-ka ah markii ay joogaan goobtooda shaqo ama guriga. Handdator: Waa kombiyuutar aad u yar oo badanaa loo isticmaalo in lagu qabto shaqooyin gaar ah sida in qofku uu saxiixo alaab loo keenay iwm. 1.2 Barnaamijyada kombiyuutarka (mjukvara) iyo qalabka kombiyuutarka (hårdvara) Markii laga hadlayo kombiyutarada waxaa lagu kala saaraa mjukvara oo ah barnaamijyada lagama maarmaanka u ah kombiyuutar-ka iyo hårdvara oo ah qalab dhismeedka mashiinka kombiyuutarka. Mjukvara amaba programvara waa barnaamijyada suurtagelinayo in kombiyuutarka wax lagu qoro, lagu sawiro, wax lagu xisaabiyo, internet lagu rog rogo 11 Qeybta 1aad Bilaabidda kombiyuutar

13 12 iwm. Dhamaan barnaamijyada kombiyuutar-ka waxeey ku jiraan maskaxda kombiyuutarka qaab feylal ahaan ah. Dokumiinti kastaa tusaale ahaan sawirada waxeey leeyihiin feyl u gaar ah. Feyl kastaa waxuu leeyahay magac si qofku uga saari karo feylasha kale. Feylasha uu qofka sameeysanayo asagaa ku magacaabayo waxuu rabo. feyl-ku waxuu sii leeyhay feyl kale oo dheeraad ah oo kuu sheegayo nuuca feylkaaga, haddii aan tusaale u soo qaadano dokumiintigii lagu qoro word 2007 waxaa raacayo magaca feyl-ka docx. Hårdvara: Waxaa lagu magacaabaa dhamaan qaybaha qalabyada kala duwan ee uu mashiinka kombiyuutarku ka koobanyhaya taasoo ah wax la taaban karo sida muuska, shaashadda kombiyuurka, xusuusta kombiyuutarka iwm, halka barnaamijyada kombiyuutarkaa aysan aheeyn wax la taaban karo. Sida aan hore u soo sheegnay kombiyuutarku waxuu leeyahay xusuus. Xusuusta ugu caansan waxaa lagu magacaabaa hårddisk waxeeyna ku sameeysantahay kombiyuutarka. Waxaa kaloo jiro nuucyo kale oo xusuus ah sida xusuusta USB iwm taasoo loogu tala galay in uu qofku u adeegsado in uu ku qaato dokumintiyo, sawiro iwm waxuuna ku isticmaali karaa kombiyuutarkastaa ee leh booska loogu tala galay xusuusta USBda. Markii qofku uu doonayo in uu feyl ka soo qaado kombiyuutar si uu ugu wareejiyo kombiyuutar kale waxuu adeegsadaa xusuusta USB-da. 1.3 Operativsystem Waa isku xiraha barnaamijada kombiyuutar-ka (mjukvara) iyo mashiinka (hårdvara). Labada operativsystem ee ugu caansan adduunka waa Windows iyo Macintosh. Inta badan kombiyuutarada loo yaqaano Persondatorer ka ama PC:da ee Sweden waxeey leeyihiin operativsystem-ka Windows. Operativsystem-ku waa waxa ugu horeeyo oo aad u baahantahay in aad isticmaasho si aad xiriir ula yeelato kombiyuutar, kadib operativsystem-ka ayaad ka dooran kartaa barnaamijka aad rabto in aad ku shaqeeyso. Qeybta ugu muhiimsan ee mashiinka kombiyuutar-ka waxaa lagu magacaabaa processorn (CPU), waana geed yar oo afar gees ah oo ku jiro kombiyuutarka waana maskaxda kombiyuutar-ka. Waa qeybta amaradaada u badaleeyso fal, in shaqada aad rabto uu qabto kombiyuutarku. Qalabka mashiinka ee aanan ku sameeysneyn kombiyuutarka waxaa la yiraahdaa qalabka dibadda, tusaale ahaan makiinadda qoraalka daabacda (skrivare) maskaxda USB-da iwm. 1.4 Bilaabidda kombiyuutar-ka Si aad u shidid kombiyuutarka waxaad riixeeysaa batoonka laga shido. Batoonka laga shido kombiyuutarka waa mid wareegsan kana weyn batoonada kale ee uu kombiyuutarka leeyahay. Kombiyuutarada loo yaqaano stationär datorer waxeey batoonka laga shido ku leeyihiin dhanka hore mashiinka. Kombiyuutararada loo yaqaano laptop-kana waxeey ku leeyihiin batoonka laga shido xaga hore ee loox xuruufeedka. Markii la riixo batoonka laga shido kombiyuutarka waxeey qaadaneeysaa daqiiqado ilaa Windows XP. Startknappen Aktivitetsfältet Ikoner IT-Ikapp

14 uu diyaar kaga noqonayo in la isticmaalo. Ilbirisqsiyo kadib markii aad riixdo batoonka laga shido kombiyuutarka waxaa kuu muuqanayo waxa loo yaqaano skrivbord. Batoonka midig (Höger knapp) (Rullhjul) Batoonka midix (Vänster knapp) Muus leh laba batoon. 1.5 Shaashadda kombiyuutarka (Skrivbordet) Skrivbordet waa goobta shaqada ugu weeyn ee shaashadda kombiyuutarka ay leedahay taasoo la arkayo ka hor inta aadan barnaamij kale gelin. Skrivbord-ka, waxaana la dhihi karaa waa miiska kombiyuutarka. Waxaa saaran sawiro yar yar oo lagu magacaabo ikoner. Markii aad laba mar ku gujisid muuska ayaa waxaa kuu furmayo amaba bilaabmaya barnaamij sida ordbehandling amaba barnaamijka aqriya internet-ka oo loo yaqaano webbläsare, hadba barnaamijkii markaasi aaad muuska ku gujiso. 1.6 Maamulidda muuska Waxaad bilaabi kartaa barnaamij, ka wareejin kartaa booskiisa, wax ka badli kartaa, tirtiri kartaa isla markaasina qaban kartaa howle kale adigoo oo ku gujinaya muuska. Muuska sida caadiga ah waxuu leeyahay labo baton oo kala ah batoonka midix (vänster knapp) iyo batoonka midig (höger knapp), midka badanaa loo baahanyahay isla markaana lagu gujiyo barnaamijyada waa batoonka bidix. Inta badan muuska waxuu kaloo leeyahay waxa loo yaqaano rullhjul oo ku yaalo inta u dhaxeeyso batoonka bidix iyo kan midig kaasoo qofka u sahlayo in uu kor iyo hoos ugu socdo barnaamijka markaasi u furan sida dokumiinti amaba bogga internet-ka. Inta badan dadka isticmaala gacanta bidix waxeey doorbibidi lahaayeen in batoonka bidix loo wareejiyo midig maadaama ay gurranyihiin. Waxuu qofku isticmaalaa muuska si uu halmar ugu gujiyo barnaamij batoonka bidixda amaba laba mar ugu gujiyo isla batoonka bidixda ah hadba barnaamijka inta gujis uu u baahanyahay ilaa iyo labo gujis, tusaale in aad barnaamij furan xirtid waxeey u bahaantahay in aad calaamadda x ku gujiso halmar batoonka bidix laakiin si aad internetexplorer-ka u furto waxeey u baahantahay labo mar gujin batoonka midig. Inta badan looma baahna batoonka midig. 1.7 Aktivitetsfältet Dhanka hoose ee skrivbord-ka ayuu ku yaalaa midka loo yaqaano aktivitetsfältet waxuuna muujinayaa inta barnaamij ee markaasi aad iticmaali karto, waxaa kale oo laga arki karaa saacadda ama laga maamuli karaa sameecadda kombiyuutarka. Barnaamij kastaa ee kuu furan inta aad kombiyuutarka isticmaaleeyso waxuu ka muuqanayaa aktivitetsfältet waxuuna arkayaa qofku sawir iyo qoraal muujinaya barnaamijkaas. Markii aad ku gujiso muuska sawir yaala aktivitetsfä ltet-ka waxaa kuu furmaya barnaamijkii ku jiray sawirka sida haddii ay kuu muuqaneeysay calaamadda word-ka waxaa kuu furmaya dokumiintigii word-ka. Haddii uu kuu furanyahay dokumiintiyo badan oo isla word ah waxaa kuu muuqanaya falaar iyo calaamadda word-ka, qofku waxuu markaasi kujinkaraa falaarta si uu u arko safka dokumiintiyadiioo dhan. 13 Aktivitetsfeyltet-ka Worddokument Patiens Internet Explorer Batteri Klockslag Qeybta 1aad Bilaabidda kombiyuutar

15 1.8 Startmenyn Markii qofku gujiyo batoonka loo yaqaano Startknappen amaba calaamadda windows-ka waxaa furmayo waxa loo yaqaano startmenyn waxuuna leeyahay bidix iyo midig. Qeybta bidix ee startmenyn-ka waxaa ku safan dhamaan barnaamijyada kombiyuutarka aad aalaaba isticmaasho. Dhinaca hoose ee bidixda startmenyn-ka waxaa laga arki karaa falaar kuu sheegeeyso halka barnaamijyada oo dhan ay ku jiraan. Ruuxii gujiya falaartaas waxuu u sii gudbayaa lista kale oo dhamaan barnaamijyada kombiyuutar-ka ku jiro ay ku jiraan. Had iyo jeer waxaad gujin kartaa barnaamijka aad dooneeyso. Dhinaca midig ee startmeyn waxuu kuu sahlayaa in aad si fudud ku hesho dokumiintiyo, sawiro, musik iwm. Hoos qeybta bidix ee startmenyn-ga waxaa ka heli kartaa batoonada windows-ka lagaga baxo (logga ut) amaba laga xiro kombiyuutarka (stäng av datorn) Fönsterhantering Magaca Windows/Fönster waxuu ka yimid in barnaamij kastaa ee kombiyuutarka uu u soo bandhigmayo sidii daaqad oo kale. Marka hore waxaan eegeeynaa erayada loo baahanyahay kadib sida loo maamulo daaqadda. Menyrad (1) waa qeeybta ka hoseeyso meesha uu ku qoranyahay magaca barnaamijka aad ku jirto, waxaana laga helaa amarada fudud sida tusaale ahaan markii la keeydinayo, la soo saarayo, la koobiyeeynayo qoraal sawirana lagu darayo. Haddii aad meny gujiso waxaa kuu soo baxayo amarada uu ka koobanyhay kadibna ka dooran kartaa howsha aad dooneeyso. Namnlisten (liiska magacyada) (2). Halkaan waxuu qofka ka arkayaa magaca feyl-ka lagu soo bandhigay daaqadda. Namlisten waxaa kale oo laga arki karaa barnaamijka qofka uu ku shaqeynayo. Sawirkan halkan lagu soo bandhigay, feylka weli magac ma loo bixin waxaana lagu shaqeeynayaa barnaamij wax lagu qoro (Anteckningar). Verktygsfältet (3). Verktygsfältet-ka waxeey lahaan kartaa batoono, menyer amba labada oo is wata. Sawirka halkaan ku xusan ma lahan wax vertygsfältet la yiraahdo. Sawirka hoose waxaad ka heli kartaa tusaalaha sida uu u muuqan karo vertygsfältet-ka barnaamijka lagu magacaabo Outlook. Meesha kore waxaa ku jira menyer, hoostoodana waxaa ku jira batoono si loo abuuro fariin cusub, looga jawaabo fariin iwm. ( Sawirka waxuu ku tusinayaa barnaamijka Outlook ee 2007, versiion-ka ingriiska, kaaga wuu ka duwanaan karaa ayadoo ay ku xirantahay hadba luqadda iyo version-ka aad heysato). Minimera, Maximera iyo Stäng (3,4,5). Batoonadan waxeey qarinayaan daaqadda, weeyneynayaan si ay shaashadda dhan u qaadato, weeyna xirayaan (faah faahin hoos ayeey ku qorantahay). Rullningslist (6). Haddii hoos loo garaangariyo rullningslistaha waxaad arki kartaa waxa ay saaqadda ka koobantahay oo hore kaaga qarsanaa. Startmeniin-ka IT-Ikapp

16 Flikar (derif) Hoos dhig Balaari Iyo xerid Flikar (derif). Flikar-ku waxuu u shaweynayaa sida tusmada daaqadda. Marka aad gujiso waxaa kuu furmayo bog cusun ee isla qaanadda. Dialogrutor. Waa daaqad uu sameynayo Windows ama barnaamij kale halkaas oo qofka laga sugayo in uu wax doorto ama uu soo dejisto. Daaqadda markii la keeydinayo feyl waxaa lagu magacaabaa dialogruta Minimera, Maximera/Återställ iyo Stäng (xir) daaqad Inta badan daaqadaha waxey leeyihiin sedex batoon dhanka midig halka ugu koreysa daaqadda: Minimera (qari, hoos dhig), Maximera/Återställ (weeynee/sidii hore ku celi) iyo Stäng (xir). Markii aad daaqad kuu furan minimering ku sameeyso waxaad arkeeysaa oo kaliya magaca daqaaddii oo batoon oo kale ah oo taala dhinaca hoose oo loo yaqaan aktivitetsfältet-ka halkaas oo aad ka arki karto dhamaan barnaamijyada kuu furan. Haddii aad rabto in daaqadda ay ekeeyso shaashadda kombiyuutar-ka oo idil waxaad muuska ku gujineeysaa batoonka maximera ama muuska ayaa laba mar oo isxigta si dhaqsi ah ku gujineysaa meesha loo yaqaano namnlista. Batoonka Återställ waxaa la arki karaa markii ay daaqaddu ekeyso shaashadda, maximerad waxuuna ka dhigayaa sidii ay aheeyd markii hore. Waxaad kaloo ku gujin kartaa muuska laba mar oo dhaqsi ah isna xigta meesha loo yaqaano namnlista. Internet-ka ama barnaamijka word waa in aad uu kuu ahaadaa daaqad shaashadda ekeynaya si aad sifiican ugu aragto wax kastaa. Calaamadda x ee cas ee kor kutaala ayaad ku gujineysaa muuska hal mar si aad u xirto daaqadda kuu furan Badelidda cabirka daaqadda Haddii aad dooneyso in aad bedesho cabirka daaqad waxaad muuska ku aaddineysaa daaqadda geeskeeda, markii muusku isu beddelo falaar labada dhinacba u jeeddo ayaad badli kareeysaa cabirka, u jiid muuska minaca aad dooneeyso in aad u waddo adigoo haaya Wareejinta daaqadda Si aad uga wareejiso daaqad samee sidan soo socota: Hoos u riix badhanka bidix ee muuska meesha loo yaqaan namnlistaha korkiisa (meesha kore ee daaqadda kuu furan halkaas oo uu ku qoran yahay magaca feylka kuu furan). Jiid muuska adigoo haaya badhanka midix ee muuska. Sii daa muuska markii aad gaarto meeshii aad dooneeysay in aad dhigto daaqadda Xir kombiyuutarka/demi Si aad u demiso kombiyuutarka samee sidan hoos ku qoran: Ku guji muuska hal mar batoonka Stäng av daaqaddda yar ee kuu soo baxeeysaa ka fiiri in ay kuu dooran tahay Stäng av. Ku guji muuska batoonka OK ama riix Enter. Qeybta 1aad Bilaabidda kombiyuutar

17 Leyliga maamulidda daaqadda Fur barnaamijka Paint adigoo u maraya tilaabooyinka soo socda; Startknappen/Alla Program/Tillbehör/Paint. Fur barnaamijka Wordpad adigoo u maraya Startknappen/Alla Program/Tillbehör/Wordpad. Badal cabirka labada daaqadood ee kuu furan. Is dhinac dhig labada daaqadood si aad mid kastaba u arki karto. Weeynee daaqadda barnaamijka Paint si ay ula ekaato shaashadda kombiyuutarka. u guji muuska barnaamijka Wordpad-ka ee saaran aktivetetsfältet si uu kaaga hor muuqdo, hoos u deji barnaamijka mar kale (minimera), ku celi sidii hore (återställ). Is dhinac dhig labada barnaamij mar kale, xir! 16 Xasuus qorkayga IT-Ikapp

18 Qeybtaa 2aad: Barnaamijka qoraalka

19 Barnaamijka qoraalka

20 Qeybtaa 2aad Barnaamijka qoraalka Microsoft Word (oo badanaa lagu magacaabo Word) waa barnaamij qoraal maamule ah oo loo isticmaalo in dokumiinti lagu qoro sida kontrakt, tilmaamo, warqad, beec, qaansheeg, casuumaad iwm. Waxeey badaleeysaa in warqad iyo qalin wax lagu qoro, ama teeb. Waxaa kale oo jiro barnaamijyo qoraal maamulayaal ah sida Open Office Writer, laakiin qoraalkeynaan waxaan ku soo qaadaneeynaa Word oo kaliya oo ah kan ugu caansan ee wax lagu qoro. 2.1 Bilaabidda Microsoft Word Markii aad doneeyso in aad isticmaasho Word waxaad ka bilaabeeysaa in aad muuska ku gujiso batoonka start ee ku yaala geeska ugu hooseeya kombiyuutarka dhankiisa bidix. Markii uu startmenyn kuu soo muuqdo waxaad durbaba si toos ah uga arki kartaa barnaamijka word sida sawirka midigba uu muujinayo, ( Sawirka waxaad ka arki kartaa in ay dooran tahay Microsoft word 2007 markii aad muuska ku aadiso waxaa kuu calaamadeeysmayo meesha oo dhan, ku guji muuska dhankiisa bidix hal mar dabadeeto barnaamijku wuu bilaabanayaa). Markiise uu kaaga muuqan waayo waxaad ka heli kartaa, Alla program/microsoft Office/Microsoft Word sida ku cad sawirka hoose. Sawirka hoose waa word 2003 sidaasi darteed wuu ka muuqaal duwanyahay midka kore Xiridda Word Ka xir barnaamijka word adigoo muuska ku gujinaya batoonka X oo ku yaala meesha ugu koreeysa daaqadda dhankeeda midig. Kor waxaa ka muuqanaya meesha loo yaqaano startmenyn oo uu calaamadeeysanyahay barnaamijka word. Markii aad gasho meesha loo yaqaano startmenyn isla markaana uu kuu muuqan waayo word raac falaarta Alla program (All programs) kadibna raadibna Microsoft office/ Microsoft word. Qeybtaa 2aad: Barnaamijka qoraalka

21 2.2 Waxqabadka loox qoraaleedka Qeybtaan shaqa kuma lahan barnaamijkii aan ku soo guda jirnay ee Word, laakiin waxeey qeexeeysaa sida uu tangentbord-ku u shaqeeyo. Haddii aad taqaano sida uu u shaqeeyo tangentbord-ka u gudub qeeybta kale. Haddii kale si taxaddar leh u aqri qeybtaan si aad u fahamtid sida loo qoro xaraf weyn iyo xaraf yar, sida qoraalka loogu qeybiyo qeyb qeyb iwm. Sida guud waxaa loo qeybin karaa tangentbord afar qeybood oo shaqo. Sawirkan soo socda ayaa muujinaya meelaha qeybahaasi ay ku kala yaalaan. Sida uu u dhiganyahay tangentbord-ka weey kala duwanaan kartaa Qoraal qoridda Markii aad wax ku qoreeyso barnaamijka qoraalka maamulo, ama -ka, waxaa kuu muuqanaya wax yar oo ilbirqinaya, marna muuqanaya marna baaba ya waxaanan lagu magacaabaa insättningspunkt. Waana halkaas meesha uu ku qormayo xaraf haddii aad taabato. Waad u wareejin kartaa insättningspunkten-ka meesha aad rabto adigoo ku gujinaya muuska meeshii aad doonto. Badhanada qabta howlaha ka baxsan qoraalka (Funktionstangenter, F1-F12) 20 Badhanada la riixo markii wax la qorayo Badhanka kontoroolidda (Ctrl) Bandhanada wareejiyaha calaamadeeyaha Badhanada tirooyinka Markii laga reebo xarafyada, nambarada iyo calaamadaha waxaa u sii dheer looxa xuruufta badhano kale sida CAPSLOCK-, TABB-, RETUR-, MELLANSLAG-, BACK- STEG-, DELETE-, iyo NUMLOCK. Badhanka Skift oo hoos loo riixaa waxaa loo adeegsadaa markii la doonayo in xaraf weeyn la qoraa. Markii uu Caps lock oo dooranyahay dhamaanqoraalkaagu waxuu noqonayaa waa weeyn. Waxuu kaga duwanyahay badhanka Skift in uusan u baahneeyn in hoos loo riixo. Markii aad dooneeyso in aad doorato CAPS- LOCK halmar taabo badhanka, markii aad dooneeyso in aad ka noqoto taabo mar kale. CAPSLOCK ma saameeynayo tirooyinka iyo tilmaamooyinka kale. Alt Gr waxaa loo baahanyahay markii la qorayo calaamadaha ku yaala hoos ama dhanka kore ee loox qoraaleedka. Tusaale ahaan $ { [ ] } \. Si aad u qorto waxaa hoos u riixeeysaa Alt Gr iyo badhanka ay ku muuqato badanaa badhanka 2 ee ku yaala dhanka kore ee loox qoraaleedka. Badhanka 3 waxuu qorayaa # markii lala qabto badhanka loo yaqaano Skift. Badhanka 2 waxuu markii lala qabto badhanka Alt Gr. IT-Ikapp

22 Backsteg waxaa loo adeegsadaa in lagu tir tiro xarafka bidix kaxigta calaamadda ilbiriqleeyneeysa ee loo yaqaano insättningspunkten. Delete (Del) waxuu wax u tiraa dhanka midig, loox xuruufeedka mararka qaar waxuu leeyahay calaamadda. Enter (Enter ( oo mararka qaar lagu magacaabo Retur) waxaa loo adeegsadaa in sadarka lagu kala gooyo,lagu kala durkiyo,ee barnaamijka qoraalka. NumLock. Marka uu NumLock uu kuu daaranyahay waxaad wax ku qori kareeysaa qeybta nambarada Badhanada wax lagu dhaqdhaqaajiyo Badhanada dhaqdhaqaajiya kansar-ka, ama markören-ka. Badhanadaan waxaa la isticmaalaa si maamulo dokumiinti ama boggag internet. Badhanadaas waxeey isugu jiraan Home, End, PgUp, PgDown iyo badhanada falaaraha. Badhanada falaaraha leh. badhanada falaaraha leh waxaa lagu dhaqaajiyaa kansar-ka ama insättningspunkten hal calaamad ama hal sadar markiiba. Hadii aad qabato badhanka Shift isla markaana hoos u riixaya mid ka mid ah badhanada falaaraha leh waxaa calaamadeeysmayo qoraalka. Page Up/Page Down. Page Up (PgUp ) waxuu u wareejinayaa kansarka ama insättningspunkten dhanka kore hal bog markiiba. Page Down (PgDown ) waxuu u wareejinayaa kansarka ama insättningspunkten dhanka hoose hal bog markiiba. Home/End. Home ( ) waxuu ku geeynayaa bilowga dokumiintiga. End ( ) waxuu ku geeynayaa dhamaadka dokumiintiga Badhanada kale Kontrolltangenter. Badhanada lagu magacaabo kontrolltangenter waa badhano la isticmaalo kaligooda ama lala isticmaalo badhano kale si how gaar ah loo qabto. Badhanada loo yaqaano kontrolltangenter oo badanaa la isticmaalo waxaa ka mid ah Ctrl, Alt, Badhanka Windows iyo Esc. Funktionstangenter. Badhanada loo yaqaano funktionstangenter (F) waxaa loo isticmaalaa si loogu qabto howl gaar ah. Waxeey wataan calaamadda F1, F2, F3 iwm ilaa F12. Waxqabadka badhanadaan weey kala duwanyihiin barnaamij ilaa barnaamij. Numeriskt tangentbord. Loox xuruufeedka nambarada waxaa la isticmaalaa markii lagu shaqeynayo nambaro. Badhanada waxaa loo habeeyay sida kalkuletar oo kale. F.G! Tixda ku dar in badhanada namarada leh loo isticmaali karo in nambaro lagu qoro iyo in howlo kale lagu qabto. Haddii aad dareemeyso in badhanada aysan ku shaqeyneynin in nambarada lagu qoro waxaad riixeeysaa badhanka NumLock. (fiiri 2.2.1). Qeybtaa 2aad: Barnaamijka qoraalka

23 Tababar ku saabsan helidda badhanada Fur Word. Kor dhamaan calaamadaha ama xarfaha hoos ku qoran oo dhan adigoo u qoraya sida ay u muuqdaa. AaBbCcDdEeFfGgHhIiJjKkLlMmNnOo PpQqRrSsTtUuVvWwXxYyZzÅåÄäÖö < - + ½! # % & / ( ) =? * > ; : $ { [ ] } \ Amaro muhiim ah FG! Calaamadda balaaska ah (+) halkaan uguma taagna waxqabad keedi caadiga ahaa, laakiin waxeey utaagan tahay in xaraf lala qabanayo xaraf kale. Crtl+S waxaa macnaheedu yahay in marka hore qabaneeysid badhanka Crtl isla markaana la qabanaya badhanka S. Badhanka Windows Alt+F4 Ctrl+S Ctrl+C Ctrl+X Ctrl+V Ctrl+Z Ctrl+A Alt+Tab F1 Esc Badhanka Windows waxuu furayaa Startmenyn-ka Waxuu xirayaa waxa markaasi taagan ama barnaamijka markaasi furan. Waxuu keeydinayaa feylka markaasi taagan ama dokimiintiga markaasi kuu furan. Waxuu koobiyeeynayaa waxa markaasi dooran. waxuu jarayaa waxa markaasi dooran. waxuu soo dhigayaa waxa markaasi lasoo koobiyeyay ama la soo jaray. Waxuu ka noqonayaa fal la sameyey. Waxuu calaamadeynayaa wax kasta ee dokumiinti ama daaqad. Waxuu sahlayaa in aad isugu gudubto barnaamijyo iyo daaqado. Waxuu ku tusayaa gacansiinta barnaamij ama windows. Waxuu joojinayaa howl markaasi socota. +F1 waxuu ku tusayaa caawinta iyo gacansiinta Windows. Haddii aad sameeyso wax qalad ah, waxaad isticmaali kartaa badhanka backsteg si aad u tirto calaamadda amma xarafka aadan dooneynin, waxaad kaloo sameyn kartaa Ctrl+Z si aad uga noqoto falka aad sameeysay. IT-Ikapp

24 Derif, geftin ama xanafka word ee loo yaqaano start ayaa dooran. Batoonka Office 2.4 Derif, geftin ama xanafta Word-ka Derif, geftin ama xanafta hadba sida uu qofka u yaqaano waxaa laga helaa word Haddii aad heeysato word 2003 iyo waxii ka horeeyey waxaad ka arkeeysaa waxa loo yaqaano meynyer oo kaliya, haddii ay sidaasi tahay waad ka gudbi kartaa halkaan. Markii aad soo kiciso/bilowdo word waxaad arkeeysaa derifyo ku safan meesha hore ee daaqadda word-ka sida Start, Infoga, Sidlayout iwm. Mid kasta oo derifyadaas ka mid ah waxaa ku sii jira batoono kale. Batoonadaas ayaa loo adeegsadaa howsha aad u baahantahay sida in aad qoraal koobiyeeyso (kopiera), in aad wax ka badesho cabirka qoraalka iwm. Inta badan amarada loo baahanyahay markii wax la qorayo waxaa laga helayaa derif-ka Start. Haddii aad dooneeyso derif kale muuska ku guji derifka aad dooneeyso. 2.5 Batoonka Office Geeska kore ee daaqadda word-ka dhankiisa bidix waxaad ka arkeeysaa waxa loo yaqaano batoonka Office. Markii aad batoonkaas ku gujiso muuska waxaa kuu soo baxayo ammaro badan sida Öppna, Spara iyo Skriva ut. Haddii uusan kuu muuqan batoonka isla markaana aad ku guda jirto word, waxaa laga yaabaa in aad adeegsaneeyso word 2003 ama waxii ka horeeyey. Haddii ay sidaasi tahay waxaad kaheli kartaa amarada aan kor ku soo xusnay meesha loo yaqaano Arkiv-menyn-ka. 2.6 Qoraal qorid Daaqadda dokumiintiga ee Microsoft Word waxeey furmeeysaa ayadoo maran oo uu qofka ku bilaabi karo in uu wax ku qoro. Midka ilbiriqleeynaya oo loo yaqaano insättningspunkten waxuu kuu muujinyaa meesha xarafka aad qoreeyso uu ka bilaabanayo. Si toos ah ayaad u bilaabi kartaa qoraalkaaga. Word-ka asaga ayaa sadarada kuu kala saaraya sidaasi darteed uma baahnid in aad Enter taabato had iyo jeer markii laga reebo markii aad adigu iskaa u dooneeyso sadar cusub. Markastaa oo aad Enter riixdo waxaa kuu bilaabanaya sadar cusub Sida loogu daro ama loo tiro eray qoraal dhexdiis Haddii aad dooneeyso in aad eray ku darto qoraal hore ama aad dooneeyso in aad ka tirtirto eray qoraal aad hore u qortay, waxaad u wareejineysaa insättningspunkten meesha aad dooneeyso in aad isbedel ku sameeyso adiga oo gujinaya ama waxaad adeegsan karta mid ka mid ah falaaraha loox xuruufeedka ku yalaa. Markii qoraalku uu kuu calaamadeeysanyahay waxaad ka tiri kartaa badhanka Delete ee ku yaala loox xurufeedka. Markii aad dooneeyso in aad tirtirto xarafyo ama eray uma baahnid in aad calaamadeeyso. Waxaad u wareejineysaa midka wax calaamadeeya (markören) meesha aad dooneeyso in aad tirto, kadib u tir bidix adigoo riixaya badhanka Backsteg ama midig adigoo riixaya Delete. 2.7 Koobiyeeynta Qoraal Waxaad koobiyeeyn kartaa qoraal adigoo adeegsanaya batoonyo ama badhanada loox xurufeedka waxaadna sameeyn kartaa sida soo socota: Ku koobiyeeynta Loox xuruufeedka Calaamadee qoraalka aad dooneeyso in aad koobiyeeyso Qabo badhanka Ctrl addigoo hoos u riixaya isla markaana riixaya badhanka kale ee C. Guji meesha aad u rabto qoraalka in aad dhigto. Qabo badhanka Ctrl adigoo hoos u riixaya isla markaana ku daraya in aad hoos u riixdo badhanka V si aad u dhigtid qoraalkii aad soo qaaday/koobiyeeysay. Qeybtaa 2aad: Barnaamijka qoraalka

25 Waad dhig dhigi kartaa qoraal aad soo koobiyeeysay inta goor ee aa doonto ilaa aad mid kale ka koobiyeeyneyso ama aad kombiyuutarka ka damineeyso. Waxaad kale oo dhigi kartaa qoraal kuu koobiyeeysnaa barnaamijyo kale sida e-post ama google. Koobiyeenta iyo dhig dhigitaanka la sameeyo ayada oo la adeegsanayo loox xuruufedka wuu ku shaqeeynayaa barnaamij kasta sida qoraal ama sawir ku yaala internet Explorer-ka oo kale adiga oo dhigayaa Word Ku koobiyeeynta batoonada Calaamadee qoraalka aad dooneeyso in aad koobiyeeyso. Muuska ku guji baatoonka Kopiera oo ku jira derif-ka Start. Guji sii meesha aad rabto qoraalka in aad dhigto. Ku guji muuska batoonka Klistra in oo ku yaala derifka ama xanafta Start Raridda qoraalka ayadoo la adeegsanayo loox xuruufeedka Calaamadee qoraalka aad dooneeyso in aad rarto. Qabo badhanka Ctrl hoosna u riix adigoo la qabanaya badhanka X. Klick sii meesha aad dooneeyso qoraalka in aad dhigto. Qabo hoosna u riix badhanka Ctrl adigoo la qabanaya badhanka V Raridda qoraal ayadoo la adeegsanayo baton Calaamadee qoraalka aad dooneeyso in aad rarto. Ku guji muuska batoonka Klipp ut too ku yaala derif-ka Start. Klick sii meesha aad u dooneeyso qoraalka. Ku guji muuska batoonka Klistra in oo ku yaala derif-ka Start. 2.8 sida loo keeydiyo dokumiinti Dokumiinti kastaa oo aad ku abuurto word waa in aad keeydiso si aad ula soo baxdo mar kale. Haddii aadan keeydin inta aadan ka noqon howl aad ka haysay word, dhamaan waxii aad qortay weey lumayaan. Marka ugu horeeyso oo aad keeydineeyso qoraal/dokumiinti waxuu kaaga sii baahanyahay in aad u bixiso magac. U bixi magac la fahmi karo sida Qiimaha Volvo si aad ugu furan karto dokumiintiga marka si aad u aqrisato ama aad u soo saarato. Sidan soo socoto samee si aad u keeydiso dokumiinti. Haddii aadan aqoon sida loo adeegsado mapp waad ka boodeeysaa tilaabada 3aad. Ku guji muuska batoonka Spara sareeysa daaqadda word-ka. oo aad ka heli karto dhanka bidix halka ugu (ka gudub tilaabbadaan haddii aadan aqoon sida loo adeegsado mapp): Caddee meesha aad dooneeyso in aad ku keeydiso dokumiintigaaga adigoo furaya falaarta hoose ee daaqadda spara ee kuu furmeeyso markii aad wax keeydineeyso, kadibna dooro gal ama mapp. Haddii aadan sheegin meesha aad rabto in aad ku keeydiso, waxuu ku keeydsamayaa mina dokument (ama dokument haddii aad heeysato Vista ama Windows 7) Si aadan ugu wareerin haddii aadan aqoon mapp ku keeydso dokumiintigaaga Mina dokument ama dokument tasoo mar kastaba kuu dooran haddii aadan wax kale dooran. Ku qor magac haboon meesha magaca. Muuska ku guji batoonka Spara. haddii aadan wax kale dooran waxuu kuugu keeydinayaa mina dokument ama dokument hadba nuuca aad heeysato. Haddii aad sawirka kore eegto, waxaad heeysaa waa magacii, iyo meeshii aad ku keeydin laheeyd dokumiintiga. Haddii aad ku sii socoto in aad ku shaqeeyso dokument waa in aad ku waddo shaqadaada had iyo gooraba sidaasi adigoo muuska ku gujinaya Spara. Mar kale kuu soo bixi maayo sawirkaan kala doorashada ah oo kale maadaama aad u bixisay magac dooratayna meeshii aad ku keeydin laheeyd. Arina kaliya ee dhacaya waa in uu qoraalkaaga ama Klipp ut Kopiera Klistra in Derif-ka Start (Word). Muhiim! Sumadahan hoose kuma jiri karaan magaca aad dooneyso in aad u bixiso feyl: / Xariiqdan sidan u eg * Xiddigta Xariiqdan toosan \ Xariiqdan sidan u eg? Calaamad su aal : Calaamaddan > Calaamadda ka weyn < Calaamadda ka yar Calaamadda soo xigashada iwm. IT-Ikapp

26 1 2 3 Waxaa dooraneeysaa meesha aad dooneeyso in aad ku keeydiso, fur falaarta si aad waxa aad dooneeyso u doorato. Marka aad joogto qaanadda Filnamn: (2) ku qor magaca aad dooneeyso in aad ku magacowdo feyl-ka. Kadi guji Spara (3) si aad u keeydsato. waxii aad badasho uu kuu keeydsamayo adiga oo aan dareemin in ay wax dhacayaan. Markastaba keeydso hoowshaada si aad u ogaato in waxaaga oo dhan kuu keeydsan yihiin Furista dokumiinti kuu keeydsan Ku guji muuska batoonka Office ee word-ka. Guji batoonnka Öppna. Sawirka hoos ka muuqda oo kale ayaa kuu soo baxaya. Calaamadee dokumiintiga aad dooneeyso in aad furto. Guji batoonka Öppna si uu kuugu furmo. Guji batoonka office ee ku yaala meesha ugu koreeysa qaanadda wordka kadibna guji Öppna markaasi waxaa kuu soo baxaya qaanad yar oo lagu magacaabo dialogruta si aad u furto dokumiinti Qaabee soona saaro dokumiinti Inta badan waxaa wanaagsan in aad qaabeeyso dokumiinti inta aadan soo saarin. Qaabeeynta waxaad ka arkeeysaa sida uu noqonayo dokumiintiga marka aad soo saarto, hoowshaan waxaa lagu magacaabaa förhandsgranskning Guji batoonka Office ee word-ka. Ku tilmaam muusa batoonka Skriv ut adiga oo aan ku gujin kadib batoonka Förhandsgranska. Markii aad dhameeyso hoowsha qaabeeynta waxaad ka xireeysaa batoonka Stäng meesha kore ee geeska midig. Si aad u soo saarto dokumiintiga sidan samee: Guji batoonka Office ee word-ka. Guji batoonka Skriv ut. Qeybtaa 2aad: Barnaamijka qoraalka

27 Calaamadee qoraal Intra badan waa in la calaamadeeyaa qoraal inta aanan wax lagu sameeynin, la habeeynin. Marka hore oo qoraal la calaamadeeyo waxuu garanayaa kombiyuutarka waxa la koobiyeenayo, la rarayo, ama la tirtirayo. Qoraalka calaamadeeysan waxaa daboolayo madab madoow ah. Sida ugu fudud oo qoraal lagu calaamadeeyo waa in la qabto dhanka bidix ee badhanka muuska biloowga qoraalka la rabo in la calaamadeeyo kadib muuska ayaa lala raacayaa qoraalka oo dhan. Waxaa kale oo jira habab kale oo fudud oo qoraal lagu calaamadeeyo waxeeyna ku xirantahay hadba waxa la calaamadeeynayo waxa ay yihiin. Si aad u calaamadeeyso eray, laba mar oo fudud ku kuji muuska eray-ga. Si aad u calaamadeeyso macna is wato, qabo badhanka Ctrl ee loox xuruufeedka kadib guji meel ka mid ah macnaha ama jumladda. Si aad u calaamadeeyso cutub qoraal is wata si fudud ugu kuji qoraalka sedex jeer oo boobsiis ah. Si aad u calaamadeeyso qoraalka oo dhan qabo badhanka Ctrl oo ku yaala loox xuruufeed-ka adigoo la qabanayo badhanka A. marka qoraalka uu calaamadeeysmo wax kasta ayaa dhici Kara, sidaasi daraadeed waa in aad ogtahay waxa aad sameeyneeyso. Markii uu qalad dhaco, waxeey u baahantahay oo klaiya in aad ka noqoto, Ångra (fiiri qeeybta hoose) ka noqoshada fal aad sameeysay. Haddii aad sameeyso wax qalad ah sida in aad si qalad ah wax u tirto, waad ka noqon kartaa adigoo gujinaya batoonka Ångra. Haddii uu rabo qofku in uu dib uga noqdo wax uu hore uga noqday waxuu gujinayaa batoonka Upprepa/Gör om. Labdan batoonba waxaa laga helli karaa qeeybta ugu koreeyso oo ku dhinac taala batoonka Spara. Ku tijaabi in aad tirtirto eray, markii aad gujiso batoonka ångra eraygii baa dib u soo noqonayo. Haddii aad gujiso batoonka Upprepa, eraygii mar kale ayuu baxayaa Dib uga sii noqo howl aad ka noqotay Dib ayaad uga noqon kartaa tilaabooyi badan oo aad hore u soo sameeysay, sida sawir aad soo biirisay ama qoraal aad sawir ku qortay, sawir aad meel kale u rartay, cabirka oo aad wax ka badashay iwm kadibna aad u aragtay hoowlahaan oo dhan in ay haboontahay in aan la sameeynin. Markaas ayaad gujisneeysaa batoonka Ångra marar badan si uu uga noqdo hoowlahaan oo dhan ilaa aad ka wada noqoto. Ama waxaad gujineeysaa falaarta batoonka Ångra oo hoos u jeedda, halkaas ayaa waxaa kaaga muuqanaya dhamaan hoowlaha aad soo qabatay. Waxaa markaasi dooran kartaa mid ka mid ah inta liistada ku jirto dabadeed waxaad isla markiiba ka noqoneeysaa intii ka dambeeysay tilaabadaas oo dhan. Markastaahi waxaa fudud in aad ka noqoto tilaab ama tilaabooyin aad hore u sameeysay inta aad tijaabin laheeyd in aad tiriso waxa qaldamay kadibna aad isku taydo in aad si kale ku xaliso Sixidda qoraalka Word waxuu leeyahay barnaamij loogu tala galay in uu saxo qoraalka erayada iyo naxwahooga luqadaha qaar sida ingiriiska iyo swidhishka taasoo saacideeysa qofka markii uu wax qorayo. Haddii eray uu hoos hariiqin gaduud ama casaan ah uu ku yeesho, waxeey ka dhigantahay in barnaamijka word uusan ka heli Karin qaamuuskiisa eraygaas. Waxeey noqon kartaa sababtu in erayga si qalad ah loo qoray, ama uusan garaneeynin. Riix muuska dhankiisa midig kadibna kadibna dooro tilaab ka mid ah tilaabooyinkaan hoos ku qoran: Ignorera en gång marka uu erayga ama macnaha uu kuu saxanyahay. Ignorera alla markii erayga ama macnaha uusan u baahneyn saxid. Ka noko Kuu soo celi IT-Ikapp

28 Ku dar liistada erayada marka aad dooneeyso in erayga uu garto word-ka laguna daaro qaamuuska erayada uu garanayo word-ka. Beddel Beddel dhamaan bedesho sida uu word-ka garanayo. marka aad dooneeyso in dhamaan uu u bedelo sida uu kuu siinayo word-ka eraygaas, amamacnahaas. Markii eray uu hoos ka yeesho hariijin cagaaran markaasi qaladku ma ahan sida eraygu u dhigan yahay, waxuuse noqon karaa in ay naxwa ahaan u qaldantahay. Riix muuska dhankiisa midig kana dooro talada uu kuu soo jeedinayo haddii ay ku anfacdo, ama guji ignorera mening. Haddii uu qoraalkaagu uu yeelan waayo eray hoos hariijin ku leh waxeey noqon kartaa in dhamaan qoraalkaagu uu kuu saxanyahay amase in barnaamijka saxo qoraalka uusan kuu doorneeyn. Si aad u hubiso in dhamaan erayada ay kuu saxanyihiin waxaad sameeyn kartaa tijaabin adigoo sameeynaya sida tan soo socota: Guji geftinka ama xanafta Granska. Guji batoonka Stavning och grammatik. Hadda waxaa kuu muuqanayo waxa loo yaqaano dialogrutan-ka sixidda qoraalka iyo naxwaha, waxuuna isla markiiba bilaabayaa in uu hoos ka hariiqo erayga ama macnaha ugu soo horeeya ee uu word-ka u arko in ay qaldantahay. Intaas kadib waxuu ku siinayaa barnaamijka Word sida aad u xalin laheeyd qaladkaas, qoraalka ah ama naxwaha ah. Wad sixidda ilaa uu ka dhameeyo sixidda. Waxaad kale oo aad calaamedeeyn kartaa eray kadibna waxaad dooran kartaa barnaamijka Stavning och grammatik, si aad u ogaato in eraygu uu sax yahay iyo in kale Doorashada luqadda Markii inta badan erayada ay hoo hariiqan casaan ah ka leeyihiin, waxeey noqon kartaaa in Word uu isticmaalayo qaamuus luqad qaldan (luqadda kuu dooran ma ahe ee luqad kale ama luqad uusan garaneeynin barnaaminka Word). Waxeey dhacdaa badanaa markii qofku uu u isku qaldo laqado kala duwan isla dukumiintiga. Calaamadee qoraalka leh luqad gooni ah ama wada calaamadee qoraalka oo dhan adigoo riixaya Ctrl+A, kadibna dooro luqadda aad dooneeyso in aad isticmaasho adigoo: Gujinaya derif-ka Granska. Gujinaya batoonka Ange Språk, kadib waxaa kuu soo baxayo waxa loo yaqaano dialogruta oo aad ka arki kareeyso luqado kala duwan. Guji luqadda aad dooneeyso in aad isticmaasho kadibna guji batoonka OK Badalidda muuqaalka qoraalka Qurxinta qoraalka macnaheedu waa in la baddalo muuqaalka si uu u quruxsanaado. Tusaale ahaan sida in aad cinwaanka weeyneeyso, ama qoraalka ka dhigto mid jiif jiif ah iwm. Waxaa kale oo la baddali karaa nuuca qoraalka dooran sida Times New Roman, Papyrus, Arial, Monotype Corsiva. Qoraalka xarfaha waxaa lagu cabiraa halbeega loo yaqaano punkter. Cabirka qoraalka caadiga ah waa 12 punkter. Halkaan hoose waxaad ka arki kartaa cabir kala duwan oo lagu qoray nuuca qoraalka Times New Roman: 9 punkter, 12 punkter, 24 punkter 56 punkter Qeybtaa 2aad: Barnaamijka qoraalka

29 Huvudfunktionerna för textformatering finns i gruppen Tecken på fliken Start i menyfliksområdet. Bredvid gruppen Tecken finns gruppen Stycke, med formatteringar för textstycken. Howsha ugu muhiimsan ee qoraal qurxinta waxaa laga heli karaa batoonka start kadib Tecken sida sawirka hoose ka muuqataba. Magaca iyo waxqabadka batoonada ka muuqda derifyada meesha loo yaqaano menyga waxeey ku faahfaahsan tahay shaxda hoos ku qoran Batoonada qoraal qurxinta ee barnaamijka Microsoft Word Haddii aad calaamadeeyso qoraal kadibna aad gujiso batoon qoraal qurxin waxaa beddelmaya qoraalka calaamadeeysan. Haddii uusan qoraal kuu calaamadeysneyn waxaa baddelmayo oo kaliya qoraalka aad qori doonto kadib markii aad doorato mid ka mid ah batoonada qoraal qurxinta. Batoonada falaar yar ku leh dhinaca midig waxeey leeyihiin kala doorashooyin kale. Muqaalka batoonada weey kala duwanyihiin waxeeyna ku xiran tahay hadba nuuca Word ee aad heeysato sida hadduu yahay 2003, 2007 iwm. 28 Knapp Namn Funktion Teckensnitt Waxuu bedelayaa nuuca qoraalka. Teckenstorlek Förstora teckenstorlek Minska teckenstorlek Radera formatering Teckenkantlinje Fet Kursiv Understruken Genomstruken Nedsänkt Upphöjd Ändra skiftläge Markeringstext för färg Teckenfärg Teckenskugga Waxuu bedelayaa cabirka qoraalka. Waxuu weeyneeynayaa cabirka qoraalka. Waxuu yareeynayaa cabirka qoraalka. Waxuu tirayaa qurxinta qoraalka calaamadeeysan. Waxuu koobaabin gelinayaa xaraf ama macno. Qoraalka ayuu ka dhigayaa mid buuran oo dhalaaya. Qoraalka waxuu ka dhigayaa mid jiif jiifa. Waxuu hoos ka hariiqayaa qoraalka dooran. Waxuu hariijin dul saarayaa qoraaalka dooran. Hoos ayuu ku qorayaa xaraf ka hooseeya medka caadiga ah. Xarafka ama qoraalka ayuu kor saarayaa xaraf ama qoraal kale. Dhamaan qoraalka calaamadeeysan ayuu u bedelayaa qoraal waa weeyn, ama xarafka ugu horeeyo ayuu ka dhigayaa midweyn. Qoraalka ayuu calaamad kalar ah kor saarayaa. Waxuu bedelayaa kalarka qoraalka. Qoraalka ayuu hoos u yeelayaa IT-Ikapp

30 Haddii aad gujiso falaarta waxaad ka dooran kartaa liiska hadba sida aad rabto in qoraalkaagu u muuqdo. Isla si la mid ah ayaad u dooran kartaa cabirka qoraalkaaga. Guji F, K ama U si aad u beddesho hanaanka qoraalkaaga. Liiska dhibcaha Liis nabmareysan Liis nambareysan Qeybta kowaad Qeybta labaad Qeybta sedexaad Liiska dhibcaha Qeybta kowaad Qeybta labaad Qeybta sedexaad bedelidda nuuca qoraalka Ändra teckensnitt Waxa loo yaqaano teckensnitt, ingriisigana lagu yiraahdo font, waa hab sheegaya sida xarfuhu u muuqan lahaayeen. Qoraalkan waxaa lagu qoray teckensnitt-ka loo yaqaano Book Antiqua, laakiin midka badanaa la isticmaalo waxaa la yiraahdaa Nordling. Waxaa jiro kuwo kale sida aan kor ku soo xisnay sida Times New Roman, Arial, Papyrus, iyo Monotype corsiva. Si aad u bedesho waxa loo yaqaano teckensnitt-ka samee sida soo socota: Calaamadee qoraalka. Guji derifka, ama xanafta Start ee Word-ka. Guji falaarta midig ee teckensnitt-ka kuu dooran. Liiska ka dooro teckensnitt-ka aad dooneeyso, sida Times New Roman ama Arial Badelidda hanaanka qoraalka Hanaanka qoraalka waxaa laga wadaa farta buuran ee dhalaaleeysa (F) farta jii jiifka ah (K) iyo hoos ka xariiqa qoraalka (U). Si aad u fuliso howl ka mid ah howlahaan waxaad calaamadeeyneysaa qoraalka kadibna waxaad gujineeysaa batoonka aad dooneeyso adigoo istcmaalaya badhanka bidix ee muuska. Haddii aad dooneeyso in aad tirtirto qoraalka buuran ee nuuraya (Fetstil, F ), qoraalka jii jiifka ah (Kursiv, K) ama hoos ka xariiqa (Understrykning, U) waxaad riixeysaa oo kaliya batoonka hal mar. Tijaabi in aad gujiso hal eray kadibna guji batoonka F laba mar si uu kuugu noqdo qoraal buuran oo dhalaalaya (Fetstil) iyo si aad uga noqoto mar kale Liis nambareysan (Numrerad Lista) Waxaad sameeyn kartaa liis nambareysan adigoo isticmaalaya batoonka Numrerad Lista, kasoo aad ka heli karto meesha loo yaqaano Stycke. Guji qoraalka meesha aad dooneeyso in aad ka bilowdo. Guji batoonka Numrerad Lista. Hadda waxaa bilaabanayo nambarka 1aad. Qor sadarka hore kadibna riix Enter. Hadda waxaa kuu bilaabanayo nambarka 2aad. Riix Enter markasta oo aad dooneyso in aad u gudubto nambar kale. Ka bax adigoo ka riixayo batoonka Numerad Lista mar kale Liiska dhibcaha (Punktlista) Liiska dhibcaha waxuu u shaqeynayaa sida liiska nambarada leh oo kale, laakiin waxuu kaga duwan yahay in la isticmaalayo liiska dhibcaha oo kaliya. Dhibcaha waxeey u muuqanayaan sidan: Guji feyl-ka meesha aad dooneyso in uu ka bilowdo liiska dhibcaha. Guji batoonka Punktlista (fiiri sawirka). Qor qoraalka aad dooneeyso in uu lahaado dhibicda 1aad, dabadeeto riix Enter. Hadda waxaa bilaabmaya sadar cusub oo wata dhibic, ku cel celi tilaabada sedexaad mar kasta oo aad dooneyso qoraal wata dhibic. Ka bax liiska dhibcaha adigoo gujinaya batoonka Punktlista mar kale. 29 Qeybtaa 2aad: Barnaamijka qoraalka

31 Tababar: Qurxi qoraal Qor qoraal gaaban (8-10 eray) Calaamadee qoraalka oo dhan kadibna dooro hanaanka qoraalka Arial (haddii kombiyuutarkaagu leeyahay). Calaamadee erayga ugu horeeya kadibna guji batoonka, Fetstil (F). Calaamadee erayga labaad e exiga kadibna guji batoonka farta jii jiifka ah, Kursiv stil, (K). Calaamadee erayga sedexaad ee xiga kadibna guji batoonka hoos ka xariiqa, Understrykning, (U). Calaamadee erayga afaraad ee xiga, kadibna u bedel kalarka casaan ama gaduud. Calaamadee inta kale ee harsan, kadibna guji sedex mar batoonka Förstora teckensnitt, (weeynee xarfaha). Calaamadee erayga ugu dambeeya kadibna dooro hanaanka qoraalka Times New Roman (haddii kombiyuutarkaagu leeyahay). Sidan oo kale ayuu qoraalkaagu u muuqan karaa qurxinta kadib. 30 Xasuus qorkayga IT-Ikapp

32 2.15 OpenOffice OpenOffice waxuu in badan ka shabahaa MicrosoftOffice. Waxuu leeyahay Barnaarmihyada wax lagu soo jeediyo (Presentation ama Powerpoint), Barnaamijka qoraalka (Ordbehandling), barnaamijka xisaabaadka (Kalkyl) iyo barnaamijka loo yaqaano Acess ama Databas. Waxuu xitaa leeyahay qalab lagu hagaajiyo sawirada. Kala duwanaansha ugu weyn ee u dhexeeya OpenOffice iyo Microsoft waa in OpenOffice uu yahay mid furan taasoo macnaheedu yahay in uu yahay bilaash, ama lacag la aan isticmaalkiisu. OpenOffice waxuu leeyahay howlo badan taasoo ka dhigeeysa in uu noqdo mid ka mid ah kuwa ugu caansan qalabka IT. Dhamaan qalabka OppenOffice waxuu su buuxdo u waafaqayaa Microsoft Office. Taasi macnaheedu waa in adigu tusaale ahaan aad qoraal ku qori karto kuna keeydsan karto barnaamijka qoraalka Word kadibna aad ku furi karto barnaamijka qoraalka ee Open- Office (Writer). Haddii ad ku qorto dokumiinti barnaamijka qoralaka ee OpenOffice (Writer) waxaad ku keeydin kartaa hanaanka barnaamijka Word si qofkii heysta Word ugu ugu furan karo ugana aqrisan karo kombiyuutarkiisa Soo dejinta iyo rakibidda barnaamijka OpenOffice Sidan baad uga soo dejineyneysaa barnaamijka OpenOffice Internet-ka. Gal: download.openoffice.org/other.html (1). Hoos ugu soco si aad u dooran karto luqadda aad dooneyso iyo iyo nuuc waafaqaya barnaamijka kombiyuutarkaaga (operativsystem). Open Office waxuu jiraa asagoo luqado badan leh (2). Ka dooro Kör qaanadda kuu soo baxeeyso (3). Xitaa qaanadda kale ee xigta ka dooro Kör. Markaas ayuu bilaabayaa howsha soo dejinta barnaamijka ee uu ka soo dejiyo internet-ka asagoo ku soo dejinayo kombiyuutarkaaga. Marka howsha soo dejintu uu u diyaar garoobo waxaad heleysaa su aal ah haddii aad dooneeyso in aad soo dejiso barnaamijka Marka aad soo gasho bogga internet-ka OpenOffice, hoos baad aadi kartaa si aad ugu hesho OpenOffice luqadda aad dooneeyso. Barnaamijka waxuu leeyahay luqado kala duwan iyo barnaamijka operativsystem kala duwan. Sawirka hoose waa OpenOffice luqadda Iswidhishka ee Windows. Guji Download (2) si ay u bilaabato soo dejinta. 3 2 Qeybtaa 2aad: Barnaamijka qoraalka

33 Rakebidda OpenOffice Si aad ugu rakibto kombiyuutarkaaga OpenOffice guji Nästa. (1) Feylka hagaya soo dejinta waxuu ku siinaya talo meesha aad ku keeydin laheyd barnaamijka, waad bedeli kartaa maabka kuu taagan adigoo rog rogayo maababka kale, bläddra. Guji markaasi kadib Packa Upp. (2) Marki barnaamijka uu bogo howsha (packa upp), waxaad gujineysaa Nästa. (3) Daaqad cusub ayaa furmeyso halkaas oo aad kas ii gujin karto Nästa ama Next (4). Tilaabada kale ee xigta waa in aad doorato barnaamijka la soo dejinayo. Guji Fullständigt si aad u doorato barnaamijya oo dhan. (5) Haddii booska kombiyuutarku kugu yaryahay oo aad ka cabsaneyso in uu qaadi waayo barnaamijka, guji Anpassad. Markaasi waxaa lagu kala dooransiinayaa barnaamijyada ugu muhiimsan ee aad dooneeyso. Marki howsha idlaato guji Slutför. (6) Hadda soo dejintu weey dhameystirmatay barnaamijka OpenOffice-ka waxuu diyaar u yahay isticmaal IT-Ikapp

34 Qeybta 3aad Isku duwidda Kombiyuutarka

35 Isku duwidda Kombiyuutarka

36 Qeybta 3aad Isku duwidda Kombiyuutarka Waxaa jira waxyaaba kala duwan oo lagu keeydin karo kombiiyuutar Sida dokumiinti, sawir, film, muusik iwm. Dhamaan waxyaabahaas oo dhan waxaa lagu magacaabaa faylal (filer). Faylal-ka waxaa lagu uruuriyaa waxa lagu magacaabo Mapp (gal). Sababta loo isticmaalaya mapp waa in faylasha aysan kaa lumin ama aadan weeynin meesha ay ku jiraan oo lagu kulmiyo meel weeyn oo inta aad rabto faylasha aad ku kulmin karto. Mappen Mina dokument finns lätt tillgänglig från Startmenyn. Muhiim! Markii aad gal magac u bixineyso waxaa jiro isla shuruucdii markii aad feyl magac u bixineyso. Calaamadahaan soo socda kuma jiri karaan magaca aad doneyso in aad u bixiso gal: / Xariiqdan sidan u eg * Xiddigta Xariiqdan toosan \ Xariiqdan sidan u eg? Calaamad su aal : Calaamaddan > Calaamadda ka weyn < Calaamadda ka yar Calaamadda soo xigashada iwm. 3.1 Tusmada waxa loo yaqaano Mapp (Gal) Waxaa jiro maab-ya badan oo ku jiro kombiyuutarka marka horaba laakiin waad sameeysan kartaa inta maaab ee aad dooneyso si aad ugu uruuriso dokumiintiyada, filimada sawirada hal system oo kugu haboon. Marka aad abuureeyso dokumiinti oo aad dooraneeyso in aad keeydisid waxeey gelayaan isla markiiba map lagu magacaabo Dokument ama Mina Dokument. Isla sidaas oo kale ayaad la kulmeeysaa markii aad keeydineeyso sawiro, waxeey isla markiiba ku keeydsamayaan mapp lagu magacaabo Mina Bilder. Markii aad keeydineeyso muusiikna waxuu ku keeydsamayaa Mapp-ka Min Musik. Haddii aadan heeysan dokumiintiyo badan uma baahnid in aad abuurato mapp ama gal, dokumiintiga isla markiiba waxuu ku keeydsamayaa mapp-ka Mina Dokument halkaas ayaadna si fudud uga helaysaa waxii aad keeydsatay. Laakiin markii aad heeysato dokumiintiyo badan waxaa lagama maarmaan ah in aad heeysato Mapp ama gal. Sida aad u nidaamineeyso galalka (mappar) adiga unbaa qorsheeysanayo. Tusaale ahaan haddii aad leedahay shirkad waxaa laga yaabaa in aad dooneeyso in aad macmiil kastaa u sameeyso mapp ama gal. Waxaa laga yaabaa in dhamaan qaansheegyada (fakturor) aad u dooneeyso gal, mapp. Sidaasi iyo si la mid ah ayaad ugu sameeyn kartaa mapp ama gal arin kastaa oo aad dooneeyso in aad meel isugu uruuriso. Gal ama mapp waxuu ka koobnaan karaa faylal amaba galal (mappar) kale. Haddii aad leedahay tusaale ahaan shirkad, waxaad u abuuri kartaa macmiil kastaa gal oo ay ku sii jiraan galal kale sida galka qiimo soo bandhigidda, galka borotokoolka shirarka iwm. Markii aad qiimo u soo bandhigeeyso macmiilka Volvo waxaad ku keeydineeysaa galka Qiimo soo bandhigidda kaasoo ku sii jiro galka lagu magacaabo macmiil. Markaasi waxuu noqonoyaa sida aad u raadineeysid; Mina Dokument/Volvo/Qiimo soo bandhigidda. Waad habeen kartaa faylasha adigoo u abauuraya gal, ka rari kartaa meel adigoo u raraya meel kale, koobiyeeyn kartaa amaba tirtiri kartaa gebi ahaantiisaba. 35 Qeybta 3aad Isku duwidda Kombiyuutarka

37 Qeybaha qalabka wax lagu keeydiyo (Enheter) Galalka waxeey ku jiraan waxa lagu magacaabo enheter. Haddii qofku uusan ku xirneeyn shabakad waxuu badanaa isticmaalaa qeybta lagu magacaabo C. Badanaa waxaa lagu magacaabaa qeeybta CD ama DVD D ama E, haddii la geliyo USB waxuu qaadanayaa E ama F. Xarfaha qeeybta A iyo B waxaa loo isticmaalaa canjaladaha kombiyuutarka laakiin waa naadir isticmaalkooda hadda. Haddii uu qofka ku shaqeynayo shabakad, waa qofka maamulka shabaddaas haaya qofka go aaminaya waxa qeybahaa lagu magacaabi lahaa. Badanaa waxaa jiri kara qeeyb shabakadda ay iska leedahay oo lagu magacaabo H iyo qeeyb kawada dhaxeeyso shirkadda oo dhan ama qeybta la yiraahdo G, laakiin weey ku kala duwan yihiin goobaha shaqada. 3.3 Utforskaren Qofku wuu ku shaqeeyn karaa mapp ama gal asagoo isticmaalaya barnaamijyo badan. Waad abuuri kartaa galal markii uu kuu soo baxo waxa loo yaqaano dialogrutor oo soo muuqanayo markii aad furto ama aad ku keeydineeyso wax barnaamijka Word. Waxaa kale oo laga abuuri karaa mapp barnaamijka lagu magacaabo Utforskaren sida sawirka hoose ka muuqataba. Waxaanu halkaan ku eegeeynaa sida qofku u heli karo barnaamijka Utforskaren. Waxuu kuu furmayaa barnaamijjka Utforskaren markii aad riixdo muuska dhankiisa midig batoonka Start koorkiisa qeeytiisa hoose ee dhanka bidix ee shaashadda. Hadda ayuu kuu furmayaa barnaaminka Utforskaren oo aad ka arki kartid sawirka soo socda. Ogoow in batoonka Mappar uu hoos u riixanyahay, haddii kale ma arkeeysid qaababka mappyada ku jira dhanka bidix. Dhanka bidix ee barnaamijka Utforskaren waxaad ka arki kartaa qeybaha loo yaqaano Enheter iyo galal-ka ama Mappar. Dhanka midig waxaad ka arki kartaa waxa uu ka koobanyahay galka ama mapp-ka dooran. Waxaa jiro galal ama mapp-ya badan ee uu leeyahay Windows, kuwaasoo aadan u baahneeyn. Dokumiintiyadaada waxeey had iyo jeer ku keeydsamayaan Mina Dokument haddii aadan meel kale u dooranin. Kombiyuutarka laga soo qaaday sawirka kor ku xusan waxaa ka muuqanaya Mina Dokument oo ay ku sii jiraan mapp-ya kale oo badan. Mina Dokument ayaana hadda dooran sidaasi daraadeed waxaa muuqanaya waxa uu ka koobanyahay dhanka midig ee daaqadda. Tusaale qeybo kala duwan Qeybta C waa maskaxda wax lagu keediyo ee kombiyuutarka, A waa qeybta canjaladaha loo isticmaalo kombiyuutarka ee wax lagu keydsado, D waa qeybta aqrisa CD-yada iyo ugu dmbeybtii qeybta F oo ah qeybta USB-ga. Riix batoonka bidix ee muuska adigoo korgeynaya meesha loo yaqaano startmenyn si aad u bilowdo barnaamijka lagu magacaabo utforskaren. Hoos waxaad ka arki kareeysaa sawirka barnaamijka lagu magacaabo utforskaren, fiiro u lohow in batoonka galalka (mappar) taabsanyahay. IT-Ikapp

38 Abuuridda mapp ama gal Kasoo qaad in aad heeysato labo macaamiil: Volvo iyo Ericsson. Waxaad dooneeysaa hadda in aad abuurto gal ama mapp oo uu leeyahay macmiil kasta. Galalka waxaad ka dhex abuureeysaa Mina Dokument. Fur daaqadda Utforskaren sida hore laguugu soo qeexay. Guji Mina Dokument. Dooro amarada Arkiv/Nytt/Mapp. Qor si toos ah magaca galka ama mapp-ka sida Volvo. Riix Badhanka Enter ama guji meel ka baxsan galka. Guji markale galka ama mapp-ka ku jiro Mina Dokument. Raac nimaadka mar kale una bixi Ericsson. Haddii aad dooneeyso labo gal ama labo mapp oo ku sii jirta Volvo, guji galka Volvo dabadeeto mar isla qaabkii hore. F.G! Ogow in galka calaamadeeysan uu yahay midka lagu dhex sameeyn karo galal kale oo farac ah, (undermapp). Sidaasi daraateed ka fakar marka hore galka kuu calaamadeeysan inta aadan sameeynin gal ama map farac ah. Haddii aad sameeyso qalad wax weeyn ma aha oo dib ayaad u saxi kartaa. Arintaan waxaan ku faahfaahineeynaa qeeybta soo socota Wareejinta/raridda iyo koobiyeynta laga dhex sameeyo maabyada iyo qeybaha loo yaqaano enheter. Waad ka soo qaadi kartaa feyl mapp adigoo u sii gudbinaya mid kale. Haddii aad muuska ku gujiso mapp yaala dhanka bidix ee daaqadda Utforskaren, waxaad ka arkeeysaa dhanka midig ee Utforskaren-ka waxa mapp-kaas uu ka koobanyahay. Markaasi waad rari kartaa feyl kastaa ee aad doontid adigoo u raraya mapp alaale iyo mapp-kii aad doontid oo kale. Korgeey muuska feylka aad dooneeysid in aad soo rarto. Hoos u riix badhanka bidix ee muuska adigoona soo qaadaya feylka isla markaana hoos u sii riixaya badhanka muuska midix. Sidaasi ku sii wad ilaa aad ka tagto map-ka aad rabto in aad geeyso feyl-ka. Markii map-kii aad dooneeysay in feylka aad ku dajiso uu kuu calaamdeeysmo, sii daay badhanka muuska. Mapp ama galkana sidaasi oo kale ayaad u rari kartaa. Haddii feylka aad u rartay isla qeeybta mapp-ka uu ku jiro, feylka gebi ahaanba wuu ka baab ayaa meeshii hore, haddise aad u rarto mapp ku jira qeyb kale waxaa haraya koobi oo maka baaba ayo feyl-ka meeshii hore. Haddii aad dooneeysid in aad koobiyeeyso feyl si aad u dhigtid qeyb kale ama enhet kale qeeybtaas ama enhet-kaas waa in laga arkaa daaqadda Utforskaren-ka. Haddii aad furto Den här Datorn waxaad arkeeysaa enhet-ka ku jiro kombiyuutarka. Qeybta 3aad Isku duwidda Kombiyuutarka

39 3.5 Magac ka badelidda mapp ama feyl. Galalka iyo feylashaba waa in ay leeyihiin magac la fahmi karo si loo ogaado waxa galkaas ama feylkas uu ka koobanyahay. Waad ka bedeli kartaa magaca mar allaale iyo markii aad doontid feyl kasta ama gal kasta. Si aad magaca uga bedesho mar qaabkaan hoos ku xusan: Calaamadee galka ama feylka. Riix badhanka midig ee muuska kana dooro Byt namn. Ku qor magaca aad dooneeysid. Riix badhanka Enter si howsha magac bedelidda ay u dhameeystirmato. 3.6 Tiridda maab ama feyl aadan dooneynin Waad tirtiri kartaa feyl ama gal aadan dooneeynin adigoo maraya sidan soo socota: Calaamadee feylka ama galka adigoo korkiisa ku gujinaya muuska. Riix badhanka Delete oo ku yaala loox xuruufeedka. Waxaa kuu soo baxaya daaqad yar oo eey ku qoranytahay ma hubtaa in aad dooneeysid in aad tirtirto sheeygaan, dooro Ja. F.G! Magac lagama bedeli karo feyl furan ama gal uu furanyahay mid ka mid ah waxa ku guda jiro. Waa in la xiraa marka hore kadibna magaca laga beddelaa Dib u helidda feyl ama gal la tiray Haddii aad tirtirto feyl, sida badan kama baxayo kumbiyuutarka, laakiin waxuu gelinayaa meel loogu tala galay in wax kastaa oo la naco lagu rido, qashin tuur waadna soo celin kartaa mar alaale iyo markii aad doontid. Laakiin haddii aad ka tirto sheey ku jiro USB, si toos ah ayuu gebi ahaanba u tirmayaa. Laba mar muuska badhankiisa bidix ku guji midka loo yaqaano Papperskorgen. Waxaad ka heleysaa shaashadda kombiyuutarka ama Utforskaren. Calaamadee feylka ama galka aad dooneeyso in aad soo celiso. Riix badhanka midgta ee muuska kadibna dooro Återställ oo ah soo celi. Laba mar muuska badhankiisa bidix ku guji midka loo yaqaano Papperskorgen. Waxaad ka heleysaa shaashadda kombiyuutarka ama Utforskaren. 3.8 Ka koobiyeeynta ama ku koobiyeynta wax USB-ga ama qalabka kale ee wax lagu keediyo Waxa loo yaqaano flytbara lagringsmedia (ama qalabka qaadmaya ee wax lagu keediyo) waxaa laga wadaa markii laga tago USB xitaa hårddisk-kiga (Qeybta wax keydisa ee kombiyuutarka) oo aanan ku sameeysneeyn kombiyuutarka isla markaana si dheeraad ah loo isticmaalo, mobiilada, kaamirooyinka iwm. Sawirka USBga wax lagu keediyo (USB-minne). IT-Ikapp

40 Sida caadiga ah waxaa kuu soo baxaya daaqad aad ka dooran karto sida aad wax u rabto. 3.9 Raadinta feylal USB waxaa loo isticmaalaa si aad ugu qaadato dokumiintidaya aad u baahtahay adigoo u isticmaali karaya kombiyuutar kastaa ee aad doontid. Si aad warbixin uga soo guurisid kombiyuutar adigoo u soo raraya USB, raac sidan soo socota: Geli USB maran meesha kombiyuutarka laga geliyo, haku qasbin haddii uusan kuu geleynin si uusan kaaga waxyeeloobin. Sida caadiga ah waxaa kuu soo baxaya daaqad aad ka dooran karto sida aad wax u rabto, dooro Öppna mappen för att visa filerna i Utforskaren. Utforskaren-ka ayaa ku furmaya USB-ga aad gelisay kombiyuutarka, isugu gudbi feylasha iyo maabyada aad dooneeyso isla sidii aan kor ku soo xusnay. Xusuusnoow in aad gujiso batoonka Mappar oo ku yaala dhanka ugu koreeya si aad u argato mabyada dhanka bidix ee utforskaren-ka. Waxaa jira habab badan oo lagu helo dokumiinti, xitaa haddii uusan qofku xussusan waxa uu qofka ku magacaabay dokumiintiga ama mabka lagu keeydiyay Raadinta dokumiinti Word dhexdiisa Haddii ay tahay dokumiinti aad dhawaan wax ku qortay, waxaad furi kartaa Word adigoo gujinaya batoonka Office. Dhanka midig waxaa kaaga muuqanayo tobankii dokumiinti ee ugu dambeeyey. Haddii aad heeysato Word-kii hore, 2003 iyo waxii ka horeeyey, waxaad fureeysaa Arkiv-menyn. Meesha ugu dambeeysa ee Arkiv-menyn-a waxaad ka arkeeysaa afarta dokumiinti ee ugu dambeeyey. Markii aad hesho dokumiintiga guji si aad u furto Adeegsiga barnaamijka raadiya feylasha ee Window-ga 1 Feyl kasta waxaad ku raadin kartaa meesha feyl raadinta ee Window-ga. Guji batoonka Start kadib dooro Sök (sida sawirka hoose ka muuqata). (1) Waxaad dabadeed arkeeysaa daaqaddan hoos ku xusan. (2) 2 Ka biloow in aad doorato nuuca feylka aad raadineeyso. Haddii aadan aqoonin nuuca feylka dooro ka raadi feylasha oo dhan: Alla filer eller Mappar. (3) Haddii ay jirto xog badan oo aad ka heeyso feylka aad raadineeyso sida magaca feylka iwm geli xogtaas si uu kuugu keeno feylka aad raadineeyso. (4) 3 4 Markii uu raadinta dhameeyo waxaad arkeeysaa inta feyl uu helay oo uu ku soo bandhoigayo meesha ugu koreeyso ee daaqadda. Laba mar guji feylka si uu kuugu furmo. Qeybta 3aad Isku duwidda Kombiyuutarka

41 Xasuus qorkayga 40 IT-Ikapp

42 Qeybta 4aad Internet

43 Internet

44 Qeybta 4aad Internet Daalacashada shabakadda Internet-ka World Wide Web (www) ama Internet waa xog ama warbixin ku jirto kombiyuutarada adduunka oo dhan. Xogtaas waxeey ku nidaamsan tahay bogag internet kala duwan oo aad daalacan karto. Bogagaas waxa ku qoran waxeey ka koobanyihiin sida caadiga ah sawiro iyo qoraal laakiin xitaa waxeey noqon karaan filmaan, cod iwm. Haddi aad heysato kombiyuutar wata barnaamijka Windows wuu la socda Internet Explorer 4.1 Barnaamijka aqriya boggaga internet-ka (webbläsare) Si aad u daalacato www waxaad u baahantahay barnaamij ama borogaram khaas ah oo lagu magacaabo webbläsare (browser). Waxaa jiro boqolaal barnaamij ee aqriya boggaga internet-ka, webbläsare, kuwa ugu badan waa bilaash ama lacag la aan. Shanta ugu horeeysa ama ugu caansan maanta waxaa lagu magacaabaa Internet Explorer, Mozilla Firefox, Safari, Opera iyo Google Chrome oo ah mid cusub. Haddi aad heysato kombiyuutar wata barnaamijka Windows wuu la socda Internet Explorer. Qoraalkaan waxaan ka tix raaceeynaa in aad heeysato Internet Explorer. Haddii uu isticmaalkaagu badan yahay waad garan kartaa waxa ay ku kala duwanyihiin barnaamijyada aqriya boggaga internet-ka, webbläsare Bilaabidda/soo kicinta barnaamijka aqriya bogga Internet-ka Marka aad dooneeyso in aad booqato ama daalacato bog Internet waxaad soo kicineysaa waxa loo yaqaano webbläsare adigoo laba mar oo dhaqsi ah riixaya badhanka bidix ee muuska, laakiin waa in aad muuska kor geeyso marka hore calaamadda u taagan barnaamijka. Webbläsare-ha waxaad ka heli kartaa haddii aad furto batoonka Start ama meesha loo yaqaano Skrivbord-ka kombiyuutarka, qoraalkayaga waxaa na quseeya Internet Explorer oo calaamaddisu u muuqato sidan. Bogga la arkayo markii aad furto barnaamijka webbläsare waxaa lagu magacaabaa Startsida. Waxaad ka aqrin kartaa qeybta 4.4 sida aad u dooraneeyso Startsida. 4.2 Booqo webbläsare In la furo boggag Internet kala duwan waxaa lagu magacaabaa Surfa på Internet ama daalacashada Internet-ka. Si aad boggaga u hesho waa in aad ku qorto cinwaanka bogga meesha loogu talo galay ama aad gujiso waxa loo yaqanao hyperlänk. Sawirka kuu muuqanaya, cinwaanka google ayaa lagu qoray meesha loogu tala galay in cinwaanada lagu qoro oo lagu magacaabo adressfältet: Markii lagu qoro cinwaanka waxaa la riixayaa Enter ama waxaa la gujinayaa falaarta buluugga ah oo ka muuqaneeyso dhanka midig ee adressfältet-ka. Bog kasta ama hemsida kasta ee Internet-ka waxuu leeyahay cinwaan u gooni ah. Cinwaankaas Internet-ka waxaa lagu magacaabaa URL (Universal Resource Locator) ama Webbadress. Cinwaanka bogga aad aalaaba booqato waxuu kaaga soo baxayaa liiska adressfältet-ka, halkaas oo mar kastaa aad ku qori karto cinwaanka. Si aad cinwaan ugu qorto meesha loo yaqaan adressfältet-ka raac sidan soo socota: Muuska hal mar ku guji meesha loo yaqaan adressfältet-ka si uu kuugu calaamadeeysmo cinwaanka hadda ku qoran. Ku qor cinwaanka aad dooneeyso sida maadaama uu calaamadeeysanyahay cinwaankii hore 43 Qeybta 4aad Internet

45 meesha wuu ka baxayaa isla markii aad bilowdo in aad wax ku qorto. Riix badhanka Enter ama ku guji muuska falaarta buluugga ah ee dhanka midig ee adressfältet-ka. F.G! Waa muhiim in aad qorto cinwaan sax ah, sida cinwaan aan dhextaal laheeyn sifiican u hingaadsan. Wax caadi ah ma ahan cinwaanka in uu ka koobnaado xarfaha Å, Ä, Ö iwm, xarafka Å iyo Ä waxaa lagu bedelayaa xarafka A, xarafka Ö-na waxaa lagu bedelayaa O. Eray soo noq noqda markii laga hadlayo Internet-ka waa hyperlänk. Haddii aad gujiso hyperlänk waxaad imaaneeysaa bog cusub. Sida badan laakiin aan aheyn markstaa waxaa waayay in hyperlänk uu yahay mid buluug ah hoostana xariijin ku leh. Sawirka aan hore u soo aragnay (www.google. se), dhamaan erayada Bilder, Videor, Kartor, Nyheter iwm waa hyperlänk (mareeg). Si kastaba ha u muuqdo sheygee haddii aad muuska kor geeyso haddii uu isku beddelo gacan waa länk (mareeg). Si kastaba ha u muuqdo sheygee haddii aad muuska kor geeyso haddii uu isku beddelo gacan waa länk (mareeg). Tababar, leyli Fur webbläsare (barnaamijka aqriya internet-ka). Calaamadee adressfältet-ka (meesha cinwaanka lagu qoro). Ku qor cinwaanka Kista Folkhögskola: Riix badhanka Enter. 44 Ka raadi bogga kuu furan hyperlänk (mareeg) kuna guji muuska. (Boggaan länkiyada aad arkeeyso ma aha buluug laakiin si aad u ogaato in uu yahay länk iyo in kale muuska kor geey, haddii uu gacan isku beddelo waa länk). Bakåt Framåt 4.3 U rogroggidda hore iyo gadaal Marka aad wax daalacaneeyso waxaad u baahantahay mar mar in aad tagto bog hore aad u fiirsaneeysay. Si aad u tagto bog aad hore u daalacaneeysay waxaad ka noqoneeysaa batoonka Bakåt. Dhanka loox xuruufeedka waxaad kaga noqon kartaa badhanka Backsteg. Haddii aad dooneeyso markale in aad soo noqoto waxaad riixeeysaa batoonka Framåt. 4.4 Ku hagaajinta bog gooni ah webläsare-haaga, (Startsida) Bogga hore ama startsida waa bogga furmayo markasta iyo markii aad bilowdo in aad soo kiciso midka aqriya Internet-ka, Webbläsare. Si aad u yeelato bog uu kaaga bilowdo webbläsaraha samee sidan soo socota: Booqo cinwaanka aad dooneeyso in aad ka dhigato bogga bilowga, startsida. Guji falaarta batoonka ama calaamadda guriga dabadeeto ka dooro Lägg till startsida. Dooro Använd den här webbsidan som din enda startsida. Riix OK. Bläddringsknappar i en webläsare Bogga bilowga aalaaba waxuu leeyahay calaamad guri waxaana ku barbaryaala falaar yar. Haddii aad furto falaartaas waxaa kuu suurta gelaya in aad doorato bogga bilowga ee barnaamijka aqriya internet-ka. IT-Ikapp

46 4.5 waafaji cabirka qoraalka webbläsare-raha. Nuuca ugu dambeeyey ee inta badan webläsare-yaasha adiga ayaa dooran karo cabirka qoraalka adigoo is raacinaya badhanka Ctrl iyo badhanka dhexda ku yaala ee muuska oo loo yaqaano Rullhjul. Waxaad kaloo ka beddeli kartaa cabirka qoraalka menyer-ka webbläsare-ha. Amarka waxuu ku xiranyahay hadba webbläsare-ha aad isticmaaleeyso: Internet Explorer: Dooro Menyn Visa/Textstorlek si aad u beddesho cabirka qoraalka. Netscape Navigator: dooro Menyn Visa/ kadib dooro öka oo ah weeynee ama minska oo ah yaree. Firefox: Dooro Menyn Visa/Textstorlek. Waxaad kaloo isticmaali kartaa badhanka Ctrl adigoo la isticmaalaya + ama -. Opera: Dooro Menyn Visa/Zoomfaktor. Waxaad kaloo isticmaali kartaa calaamadaha loox xuruufeedka + ama Favoriter Favoriter waa liis boggag aad booqato aalaaba. Marka aad ku biiriso bog favorite-ka si fudud ayaad u heli kartaa adigoo gujinaya favoriter kadbina ka dooranaya midka aad dooneeyso In cinwaan lagu daro favorit-ka Booqo bogga aad dooneeyso in aad ku darsato liiska favorit-ka. Guji batoonka Favoriter kadibna dooro Lägg till favoriter (ku dar favoriter-ka). Ku qor magaca aad dooneeyso in aad ugu yeerto bogga, waa haddii aad dooneeyso in aad ka beddesho magaca uu ku siinayo Booqashada bog favorit kuu ah Haddii aad dooneeyso in aad booqato bog favorit kuu ah guji batoonka favorit-ka. Guji midka aad dooneeyso liiska boggaga ku jiro favorit-ka Tirtiridda bog aad ku heeysato favorit-ka Haddii aad ku darsatay bog liistaha favorit-kaaga isla markaana aadan in badan isticmaalin waad iska tirtiri kartaa adigoo sameeynaya sidan soo socoto: Guji batoonka Favoriter kadibna raadi bogga aad dooneeyso in aad tirtirto. Riix badhanka bidix ee muuska bogga aad dooneeyso in aad tirtirto korkiisa. Ka dooro Ta bort oo ka soo baxayo qaanadda yar ee loo yaqaan snabbmenyn-ka (amarada fudud) adigoo ku gujinaya hal mar muuska badhankiisa bidix. Tababar, leyli favoriter Booqo ugu yaraan sedex bog oo internet ah oo aad xiiseyneyso. Ku darso sedex bog Favorit-kaaga. Booqo labo bog aad ku darsatay Favorit-kaaga. Tirtir hal bog oo kuugu jiro Favorit-kaaga. Qeybta 4aad Internet

47 4.7 In aad wax ka soo saarto Internet-ka Si aad u soo saarto (skriva ut) qoraal ku qoran bog Internet waxaad sameeyn kartaa sidan soo socoto: Riix badhanka muuska dhankiisa midig. Ka dooro Skriv ut daaqadda yar ee kuu soo baxeeyso. Guji skriv ut mar labaad. Si aadan u soo saarin sawiro iyo xayeeysiin aadan u baahneeyn waxaad calaamadeeyn kartaa qoraalka aad dooneeyso oo kaliya, markaasi kadib samee sidan soo socota: Riix muuska badhankiisa midig qoraalka calaamadeeysan korkiisa. Ka dooro Skriv ut. Guji mar labaad skriv ut si aad u soo saarto. 46 Marka aad soo saareeyso qoraal ku qoran bog ama hemsida, wuu yareeynayaa Internet Explorerka cabirka qoraalka ama sawirka si ay u deeqdo balaca warqadda aad ku soo saareyso. Haddii bogga Internet-ku uu aad u balaaranyahay, yareeynta qoraalka waxeey sii noqoneeysaa mid aad u yaryar oo ay dhib tahay in la aqriyo. Markaasi waxaad dooran kartaa in aad soo koobiyeeyso qoraalka kadibna aad dhigto Word si qoraalku uu kuugu hagaagsanaado. Arag qeybtan hoose. 4.8 ka koobiyeynta qoraal ama sawiro Internet-ka isla markaana la dhigo Word Haddii aad dooneeyso in aad ka soo qaado sawiro Internet-ka isla markaana dhigto Word waad ka soo koobiyeeyn kartaa qoraalka ama sawirka Internetka isla markaana dhigi kartaa Word. Ogoow in qoraal badan iyo sawiro ay ka dhoowrsanyihiin daabacaad, koobiyeeyn iyo in lasii baahiyo, ogolaansho la aanta qofka ama shirkadda soo saartay. Haddii ay tahay qoraal waxa aad dooneeyso in aad soo koobiyeeyso, calaamadee qoraalka marka hore. Riix badhanka muuska dhankiisa midig qoraalka ama sawirka korkiisa, kadib dooro Kopiera ama isticmaal badhanka Ctrl adigoo la qabanaya badhanka C. Fur Word, kadibna geey insättningspunkten meesha aad dooneeyso in aad dhigto qoraalka ama sawrika aad waddo. Riix badhanka muuska dhankiisa midig, kadib dooro Klistra in, ama isticmaal badhanka Ctrl adigoo la qabanaya badhanka V. IT-Ikapp

48 4.9 Raadinta xog Internet-ka waa il wareedka ugu weeyn. Haddii aad raadiso eray, qof ama maaddo aad xiiseeyneeyso ayaad waxaad si fudud ku heleysaa dhamaan boggagga xogtaasi laga heli karo. Marka qofku uu raadinayo xog waxuu isticmaalayaa habab kala duwan oo raadin ah. Tan ugu caansan waa in uu qofka isticmaalo Google, ama com, waxuuna leeyahay qeeyb sawiro, warar iwm. Markastaba waxaa soo baxayo ilal cusub oo xogta aad u baahantahay ama aad xiiseeyneeyso aad ka raadin karto. Waxaa jiro iyo kuwo kale oo badan. Mararka qaar markii aad wax raadineeyso waxaad la kulmeeysaa xog aad u badan, qofku waa in uu markaasi kala shaandheeyaa xogtaas. Sawirka hoos ka muuqdo waa raadin lagu raadiyey google Kista Folkhögskola waxuuna keenay oo xog, jawaab. 47 Raadin lagu sameeyay Google ayadoo la isticmaalayo barnaamijka aqriya internet-ka ee InternetEcxplorer. Waxii markaasi ka dhasaha raadinta ayaa kuugu safmayo dhanka bidix ee daaqadda ayagoo ah mareegyo lasii gujin karo In aad wanaajiso hababkaaga wax raadin Waxaa jira habab fudud oo ku saabsan sida uu qofka u wanaajin karo wax raadin tiisa. Dhig calaamadda + eray kasta ee aad rabto in laguu keeno hortiisa. Haddii aad raadineeyso +Ibrahimovic +fotboll waxaa kuu imaanaya xog ka kooban Ibrahimovic fotboll oo kaliya. Haddii aad taasi beddelkeeda raadiso Ibrahimovic fotboll oo aad ka tagto calaamadda + ee taala erayga hortiisa waxaa kuu imaanaya dhamaan boggagga heeysta xog ay ku jirto Ibrahimovic ama erayga fotboll oo aad u badan. Haddii aad si kastoo ay tahay la kulanto jawaabo badan, isku day in aad ku darto eray kale oo dheerad ah si aad u xaddiddo doorashaadaada. Halkii aad ka raadin laheeyd +riksdagsval +Sverige waxaad raadin kartaa +riksdagen +Sverige haddii ay tahay doorashada aad dooneeyso in aad aqriso. Qeybta 4aad Internet

49 Dhig calaamadda ( ) erayga aadan dooneeynin in laguu keeno hortiisa. Dhig calaamadda ( ) erayga aad rabto in sidiisa laguugu keeno hortiisa. Sida markii aad raadineeyso Paris Hilton si aad u hesho boggagga ku saabsan Paris Hilton. Raadin aad raadisaa +Paris +Hilton waxeey ku siineeysaa dhamaan boggagga ka kooban labada eray. Sida bog wata qoraalka Hotel Hilton ku yaala Paris. Haddii aad eray u dooneeyso si xaddidan waxaad adeegsaneeysaa erayga site: ma dooneeysaa in aad aragto wax ku saabsan Virus oo ku qoran bogga Microsoft, waxaad qoreeysaa virus site: Haddii aad dooneeyso in eray xaddidan uu soo raaco cinwaanka sida kids waxaad adeegsaneeysaa erayga inurl: Tusaale ahaan inurl:kids Haddii aad dooneeyso in eray xaddidan uu soo raaco cinwaanka bogga waxaad adeegsaneeysaa erayga intitle: tusaale ahaan intitle: Strindberg Xasuus qorkayga 48 IT-Ikapp

50 Qeybta 5aad Hoowsha loo qabto Muwaadinka

51 Hoowsha loo qabto Muwaadinka

52 Qeybta 5aad Hoowsha loo qabto Muwaadinka Macluumaad siinta Muwaadinka Hey adaha Dowladda iyo shirkadahaba maanta waxeey aad u isticmaalaan geliyaana Internet-ka howlo muwaadiniintu ay ka faaiideeystaan. Waxaa jiro boggag ka caawinaya muwaadinka sidii uu u heli lahaa waxyaaba kala duwan oo ku saabsan waxqabadka bulshada. F.G! Waxaad xiita ka heli kartaa macluumaad ku saabsan hay adaha dowladda ee degmada adigoo booqanaya boggagga oo badanaa wata magaca degmada tusaale ahan ama 5.1 Howlaha Bulshada Waxaa jiro howlo badan oo kuu suurta gelinaya in aad adigu dhameeysato arimahaaga adigoo isticmalaya Internet-ka, halkii aad foom uga diri laheeyd shirkad ama hey daha dowladda ama aad booqasho ugu tagi laheeyd. Hoos waxaad ka heleeysaa qeeybo ka mid ah boggaga howlahaas soo bandhigo (Arbetsmarknadsverket) hey adda suuqa shaqada (Storstockholms Lokaltrafik) Shirkadda maamusha gaadiidka Stockholm Sverige.se waa bog laga heli karo macluumaad ku saabsan waddanka Iswiidhan oo luqado badan ku qoran, waxaana u xilsaaran hey adda lagu magacaabo Svenska Institute. Sverige.nu Waa bog ganacsi oo laga heli karo warar, xayeeysiin iyo mareegyo boggag kale Magdhow bixinta daryeelka caruurta ee Internet-ka Haddii cunnuggaagu uu xanuunsado da diisuna uu ka hooseeyo 12 sanno waxaad xaq u leedahay lacagta la siiyo waalidka oo ku meel gaar ah. Si aad u daryeesho cunuggaaga. Waxaad wargelin kartaa VAB oo laga soo gaabiyey Vård Av Barn oo macnaheedu yahay daryeelka caruurta ee xafiiska ceymiska bulshada adigoo u marinaya shabakadda Internet-ka. Hadda waxaa jirta labo kala doorasho oo ah xagga is wargelinta. 1) Codso lacagta waalidka ee caruurta adigoo isticmaalaya waxa loo yaqaano e-legitimation oo ah aqoonsi la isticmaalo markii aad hay ad ama shirkad aad kala xiriireeysid Internet-ka waxuuna u dhigmaa ID. Waxaa markaasi kuu suura gelaya in aad adigu isu adeegto ama isu khidmeeyso. Si aad u hesho e-legitimation waa in aad heeysato nambarka diiwaangelinta qofka oo Swiidhish ah. Haddii aad hore u aheeyd macmiil Internet ee Banki waxaad ku soo dejisan kartaa e-legitimation kombiyuutarkaaga asagoo feyl ah, haddii aad u bahaanatahay xog arintaan ku saabsan waxaad si faahfaahsan uga heli kartaa 2) Wargeli codsashadaada lacagta waalidka ee caruurta adigoo aan isticmaaleeynin e- legitimation. Waxaad ka sameeyn kartaa bogga qasnadda ceeymiska bulshada guji Anmälan om tillfällig föräldrapenning (Codsiga ku meelgaarka ah ee lacagta waalidka caruurta lagu siiyo) xafiiska ceeymiska bulshada waxuu kuugu soo dirayaa boostada foom kaasoo ah codsashada lacagta waalidka caruurta lagu siiyo. Howsha isu adeegga ee xafiiska ceeymiska bulshada waxuu furanyahay 24 saac dhamaan todobada maalmood ee uu isbuuca ka koobanyahay markii laga reebo maalinta 51 Qeybta 5aad Hoowsha loo qabto Muwaadinka

53 axadda inta u dhaxeeysa saacadda markii ay tahay 00:00-06:00. Markaasi howlaha weey xiranyihiin howl laga haayo darteed Xisaabinta inta ay tahay caawimada qarashka guriga adigoo adeegsanaya Internet-ka. Xafiiska ceymiska bulshada ee loo yaqaano Försäkringskassan ayaa gacanta ku haya howlaha ku saabsan kaalmada qarashka guryaha. Waxaad ka sii aqrin kartaa xog dheeraad ah haddii aad booqato bogga Internet-ka guji Alla Förmåner, waxaadna ka ogaan kartaa haddii aad xaq u leedahay lacagta kaalmada guryaha. Fiiri sawirka. Rog ama hoos ugu soco dhanka midi gee daaqadda bogga si aad wax badan uga aqriso Bostad guryaha Shaqo raadi adigoo isticmaalaya Internet-ka Bogga waxaad ka raadin kartaa shaqo bogga Platsbanken. Halkaan waxaad ka heleeysaa shaqooyin badan oo banaan oo waddankka oo dhan ah iyo xitaa waddamada dibadda. Waxaad ka rukuman kartaa ogeeysiisyada shaqooyinka aad xiiseeyneeso, ka diri kartaa codsi shaqo oo CV wata. Waxaad ka soo geli kartaa Platsbanken si toos ah Bogga arbetesformedling-ka waxaad kaloo ka heleeysaa waxa loo yaqaano Yrkeskompassen. Yrkeskompassen waa meel laga helo waxii warbixin ah oo la aruuriyay sida macluumaadka ku saabsan maalgelinta waxbarashada ilaa saadaasha mustaqbalka ee muuqaalka taqasusyada kala duwan.yrkeskompasen waxaa kaloo lagu qeexay suuqa shaqada ilaaa 200 taqasus.waxa a intaas kuu dheer oo aad ka heli kartaa saadaasha shaqo ee uu taqasus gaar ah uu leeyahay mustaqbalka.waxaa kale oo aad ka heleeysaa sidii aad u baran laheeyd taqasus gooni ah iyo waxa shaqada taqasuskaas ay tahay. Waxaad kale oo aad ke heli kartaa macluumaad ku saabsan howlo kale oo uu xafiiska shaqada uu soo bandhhigo oo aad ka qeyb qaadan karto Caddeey ama qeex canshuurtaada adigoo isticmaalaya Internet Bogga Internet-ka ee xafiiska canshuuraadka waxaad ka heli kartaa waraaqo macluumaad ah ama buugaag yar yar iyo foomam kala duwan. Waxaa kale oo aad sameeyn kartaa in aad ka sameeyso jawaab celinta canshuurta adigoo isticmaalaya bogga Internet-ka haddii aad heeysato aqoonsiga loo yaqaano E-legitimation ama nambarka sirta ah ee ku qoran warqadda faahfaahinta canshuurta. Bogga internet-ka ee xafiiska canshuuraadka waxaa laga heli karaa foomam iyo waraaqo PDF feyl ah. Waad ka sameeyn kartaa xitaa jawaab celinta canshuurta adigoo isticmaalya bogga internet-ka xafiiska canshuuraadka haddii aad dooneeyso in aad ansixiso warbixinta canshuurta kaaga soo dhacday boostada adiga oo aan wax ka badalin. Mareegta foomamka kale Mareegta warqadaha macluumaadka celitna Mareegta warbixin ku qoran Afaf Mareegta ccanshuur IT-Ikapp

54 Waxuu leeyahay qeeyb lagu xisaabsado miisaaniyadda si aad uga heeysato sawir guud qarashyadaada iyo dakhligaagaba Talabixinta iibsashadayaasha/macaamiil iyo qorsheeynta dhaqaalaha Bogga ay leedahay hay adda dowladda ee loogu tala galay in ay gargaarto dadka wax iibsada ee loo yaqaano konsumentverket, ayaad kka arki kartaa xuquuqda aad leedahay haddii badeecad aa soo iibsatay ay kaa jabot, ama aad dooneeyso in aad ka noqoto kadib markii aad iibsatay badeecadda. Bogga Internet-ka ee hay adda loo yaqaano konsumentverket waxuu kale uu leeyahay barnaamijyo aad ku xisaabsan karto dhaqaalahaaga si aad sida ugu wanaagsan wax ugu qabsato lacagtaada. Waxuu leeyahay qeeyb lagu xisaabsado miisaaniyadda si aad uga heeysato sawir guud qarashyadaada iyo dakhligaagaba. Halkaan waxeey leedahay oo kale barnaamij xisaabiye ah si aad u qorsheeysato dhaqaalahaaga tusaale ahaan xisaabinta qarashaadka gaarigaaga iyo bankiga. Barbardhig qarashaadkaaga xisaabinta konsumentverket-ka ee Internetka ku jrio dabadeeto waxaad fahmeeysaa in aad isticmaasho lacag badan ama lacag yar. Waxaa laga yaabaa in uu qarashkaaga si aan loo baahneeyn ugu badanyahay wax. Adigoo isticmaalaya miisaaniyad waxaad yareeyn kartaa qarashaadka aan loo baahneeyn adigoo u wareejinayo meel kale oo aad u baahantahay. Hay adda konsumentverket waxeey hore u sameeysay tijaabooyin iyo isbarbardhig, laakiin howshaas hadda waxaa la wareegay hay adda tammarta ee loo yaqaano Energimyndigheten.se. oo nlagu soo bandhhigo tijaabooyin badan tusaale ahaan qalabka talaajada, mashiinka cunta karinta iyo qalabka TV. 5.2 Qorsheeyso safargaaga adigoo adeegsanaya bogga internet-ka Shirkado badan iyo ururo ayaa waxeey leeyihiin boggag Internet kuwaasoo ah kuwo waxtar leh. Tusaale waxaa ah shirkadda gaadiidka Stockholm (SL), oo aad ku qori karto maxadho ama adreska waddada aad dooneeyso in aad ka socdaasho adigoo ku qorayo maxadhada ama adreska aad dooneeyso in aad u socdaasho, waxaana heleeysaa jawaab. Qorsheeynta safarka SL waxaa kale oo aad ka heli kartaa mobilada, mobil.sl.se. 53 Qorsheeyaha safarka SL waxuu ku siinayaa xog ku saabsan xiriirka gaadiidka gudaha ee gobolka Stockholm. Waxaad ku qoreeysaa adreska ama meesha aad ka safreeyso iyo adreska ama meesha aad u safreeyso. Dhanka midig waxaad ka heleysaa xog ku saabsan haddii uu jiro isbeddel ku yimid qorshaha caadiga ee SL-ka. Qeybta 5aad Hoowsha loo qabto Muwaadinka

55 5.3 Caawinta luqadda ee Internet-ka Qaamuuska (Lexin) Boggagga qaamuusyada waxaa ku jiro ilaa iyo 16 afaf ama luqadood, waxaana ka mid ah afturki, af-arabi, af-soomaali, afingiriisi, iyo af-iswidhish.waxuu leeyahay qeyb sawiro iyo erayo leh in ka badan 1700 oo sawiro iyo boqolaal texane video ah oo qeexayo ficilada. Farsamada iyo horumarinta qaamuuska waxaa ka masuul ak jaamacadda farsamada ee la yiraahdo Kungliga Tekniska Högskolan. lexin.nada.kth.se Exempel på en översättning i Lexins Svenskengelska lexikon. Resultatet nedan Qeybta sawirada ee qaamuuska Qeybta sawirada waxeey leedahay cod iyo liis erayo wato sawiro. Waxeey ka koobantahay 1800 oo eray oo leh sawiro, qoraal iyo cod. Erayada luqad kastaa waa la dhageeysan karaa. Kaliya guji eray amaba sawir si aad u maqasho sida uu dhawaaqu yahay. Erayada waxaa loo qeybiyey 31qeeybood oo assaas ah. Tusaale ahaan qeybaha asaaska ah waxaa ka mid ah Jirdhismeedka dadka (människokroppen), Shibiro, Ubaxyo iwm. Qeeyb kastaa oo asaas ah waxeey sii leedahay qeeybo kale oo hoos imaanaya. Hadda 18 luqadood ayaa leh qeybta sawirada. Erayada iswidhishka iyo ingriisiga weey ku jiraan luqad kastaa waana leeysu bedeli karaa had iyo jeer Golaha luqadaha (Språkrådet) Golaha luqadaha waa qeyb ka mid ah machadka luqadaha iyo xusuusta dadka (Institutet för språk och folkminnen). Halkaan waxaa laga helayaa macluumaadka ku saabsan luqadaha, tusaale ahaan haddii aad furto qasnata su aalaha (frågelådan) oo ku taalo bogga ay ku leeyihiin Internet-ka sida aad ka arki karto sawirka kore. Golaha luqadaha (Språkrådet) bogga ay ku leeyihiinn Internet-ka waxuu bixinayaa macluumaadka ku saabsan qeybaha maadooyinka luqadaha sida tusaale ahaan markii aad dooneeyso in aad aqrisato siyaasadda luaqadda (språkpolitik) waxaad fureeysaa maaddada daryeelka luqadda (språkvård), qeybta luqadda hey adaha dowladda waxaad fureeysaa maaddada Klarspråk iwm. Bogga qaamuuska qeybtiisa sawirada waxaad ka heleeysaa erayo Iswiidhish ah iyo dhawaqooda haddii aad gujiso meesha lagu magacaabo bildtema. Bogga golaha qaabilsan tala bixinta luqadaha waxaad ka heleysaa arimo badan oo quseeya luqado kala duwan. IT-Ikapp

56 5.4 Xafiiska Muwaadiniinta Macluumaadka aadan ka heli karin shabakadda Internet-ka waxaad ka heleeysaa xafiiska muwaadiniinta. Sual kastaa waa la weeydiin karaa waana lagaa caawinayaa. Meelaha soo socda waxaa laga heli kara xafiisyada muwaadiniinta amaba xarumo qaabilsan xiriirka dadweynaha ee Stockholm si ay dadka uga caawiyaan baahida caawimaad ay heeystaan. Bromma kontaktcenter Cinwaanka booqashada: Tunnlandsvägen 95 Postadress: Box 206, Bromma T-bana: Brommaplan Telefon: Fax: E-post: Enskede-Årsta-Vantör kontaktcenter Cinwaanka booqashada: Slakthusplan 4 Postadress: Box 81, Johanneshov Telefon: Fax: Grimmans medborgarkontor för hemlösa Cinwaanka booqashada: Maria Prästgårdsgata 34A (ingång från gården) T-bana: Mariatorget Telefon: Fax: E-post: Öppetider: måndag fredag: Rinkeby-Kista medborgarkontor Cinwaanka booqashada, Rinkeby: Folkets hus Telefon, Rinkeby: Fax: Cinwaanka booqashada/ Besöksadress, Husby: Trondheimsgatan 3 Telefon, Husby: Fax: Postadress: Box 7049, Kista E-post: Skärholmens medborgarkontor Cinwaanka booqashada: Bodholmsplan 2 Telefon: Fax: E-post: Qeybta 5aad Hoowsha loo qabto Muwaadinka

57 Spånga-Tensta medborgarkontor Cinwaanka booqashada: Tenstagången 49 i Tensta centrum Telefon: Fax: E-post: Älvsjö medborgarkontor Cinwaanka booqashada: Älvsjö stationsplan 11 Telefon: Fax: E-post: 56 Xasuus qorkayga IT-Ikapp

58 Qeybtaa 6aad Lasocodka warbaahinta

59 Lasocodka warbaahinta

60 Qeybtaa 6aad Lasocodka warbaahinta Warar iyo maaweelo dhan walba leh Jiritaanka Internet-ka dartiisa burqanka warbaahinta aad ayuu u balaaran yahay. Dhamaan wargeeysyada maalinlaha ah waxaa laga helaa Internet-ka. Weey fudud tahay in aad kala socoto wararka meel kasta. Waxaad kale oo aad ka daawan kartaa tv, kana dhageeysan kartaa raadiye (radio) adigoo isticmaalaya internet haddii aad heysato internet fudud. Waxaad kale oo wacan cartaa telefoon raqiis ah adduunka meel kasta. 6.1 SVT Play Barnaamijka SVT Play wuxuu kuu fududeeynayaa in aad Internet-ka ka daawato barnaamijyada ka baxa telefishan-ka dalka Iswiidhan ee loo yaqaano SVT. Barnaamijyada aad ka daawan karto ee Internet-ka waxaa ka mid ah: Barnaamijka wararka, ruwaayadaha taxanaha ah, bandhigyada, dokumentar, barnaamijka bulshada, saadaasha hawada iwm. Soo bandhigidda film ama barnaamij cusub oo goos goos ah kaasoo la soo deyn doono (Trailers). Barnaamijyo hore looga sii daayay tv-ga oo goos goos ah, sida 50 sano taariikhda tv-ga. Si uu kuugu shaqeeyo barnaamijka asagoo leh muqaal sawir oo tayeeysan waxaad u baahantahay in kombiyuutarkaagu uu leeyhay internet fudud, sida ADSL u dhigma 1 mb/s ama ka weeyn. Si aad u daawato barnaamij waxaad fureeysaa barnaamijka aqriya bogga Internetka (Webbläsare) tusaale ahaan Internet Explorer, Waxaadna ku qoreeysaa meesha loo yaqaano adressfältet-ka cinwaankaan Kadib guji barnaamijka aad dooneeyso. Haddii aad dhibaato kala kulanto waxeey noqon kartaa in aad heeysato internet culus. Waxeey kale oo ay noqon kartaa in kombiyuutarkaagu uusan laheeyn barnaamijyada lagama maarmaanka u ah in kombiyuutar wax lagu daawado. Bogga barnaamijka SVT play waxaad ka soo dejisan kartaa barnaamijka loo yaqaano flash player ( haddii aad fiirsaneeyso goos goos soconaya in ka yar 10 daqiiqo) amaba barnaamijka loo yaqa- 59 Barnaamijka tv-ga ee SVT-play waxaad ka heleysaa barnaamijyo badan haddii aad dooneeyso adigoo isticmaalaya kombiyuurka. Qeybtaa 6aad Lasocodka warbaahinta

61 Haddii aad dooneeyso in aad dhageeysato soo tebinta tooska ah ee raadiyaha waxaad dooraneeysaa kanaalka (kanal) kadibna dhageeyso si toos ah (Lyssna direkt) kadib markii aad gasho bogga internet-ka ee Raadiyaha Iswiidhan. ano Windows Media Player (waa lagu fiirsan karaa video dheer iyo mid gaabanba). Warbixin faahfaahsan oo ku saabsan sida aad u soo dejisan laheeyd barnaamijyada aan kor ku soo xusanay waxaad ka heleeysaa bogga hoos ku xusan. 6.2 Bogga Internetka ee raadiyaha Iswiidhan Haddii aad dooneyso in aad waxwalba ka raadiso bogga internet-ka ee raadiyaha waxa aad gujisneysaa Allt på Sverigesradio.se (1), markaasi waxaad dooran kartaa barnaamijyo ku baxa luqado kala duwan. Hadii aad dooneeyso barnaamij gaar ah waxaad gujineeysaa batoonka Alla program A-Ö (2), halkaas ayaad ka heleysaa xitaa barnaamijyadii hore u baxay oo la kediyey. 3 Raadiyaha Iswiidhan waa raadiye qabta howlaha guud ee dadweeynaha. Halkaan waxaad dhageeysan kartaa oo saacadood sanadkii iyo 45 kanal oo leh 400 oo barnaamij. Bogga Internetka ee raadiyaha waxaa laga dhageysan karaa barnaamijyada laga soo daayo Raadiyaha Iswiidhan boggiisa internet-ka kaasoo lagu dhageeysan karo hanaanka Windows Media Player iyo barnaamijka la yiraahdo Real Player. Halkaan ayaad iskaa kaga dooran kartaa kanaalka, barnaamijka iyo luqadda aad dooneeyso in aad ku dhageeysato. Si aad u dhageeysato waa in uu kombiyuutarkaaga leeyahay mid ka mid ah barnaamijyada aan kor ku soo sheegnay. Bogga internet-ka ee raadiyaha waxaad kala dooran kartaa in aad dhageeysato barnaamijka markaasi ka socda bogga raadiyaha ee Internetka (lyssna på webbradio) ama barnaamij hore u baxay (lyssna igen). Si aad internet-ka uga aqrisato jariiddada Sesam waxaad gijineysaa sawirka kore ee kuu soo baxaya markii aad booqato bogga internet-ka ee Sesam. IT-Ikapp

62 Lyssna på Webbradio (dhageeyso raadiyaha bogga internetka) - si aad u dhageeysato barnaamijyada ka socda kanaalada kala duwan oo leh luqado kala duwan. Lyssna igen (dhageeyso mar labaad) - si aad u dhageeysato barnaamij 30 maalmood kadib markii la soo daayay. Min radio - halkaan waa meesha aad ku keeydsan karto kanaalada ama barnaamijyada aad ka hesho. Guji calaamadda wadnaha oo dhinaca ku heeyso mareegta ama lyssna och lägg till, markaas ayeey dhamaan waxyaabaha aad ka hesho kuugu keeydsamayaan derifka/xanafta min radio. 6.3 Sesam.nu Sesam waa joornaal Iswidhish ah kaasoo lagu qoro luqad fudud oo Iswidhish ah. Joornaalka waxaa lasoo saaraa asagoo waraaqa ah laakiin waxaa Internetka looga sameeyn karaa tijaabo aqrin, provläsning. Cinwaanka bogga joornaalka waa Si aad uga aqrisato Internetka waxaad gujineeysaa sawirkan soo socda oo aad ka heleeyso bogga joornaalka Sesam Skype Skype waa shirkad mareekan ah oo ka shaqeeysa war isgaasiinta Internet-ka. Skype waxaa kale oo lagu magacaabaa badeecooyinka shirkadda, sida barnaamijyada shirkadda oo aad si bilaash ah uga soo dejisan karto Internetka. Skype waxaad si bilaash ah ugu isticmaali kartaa si; telefoon ahaan ah, wada sheekeeysi maqal iyo muqaal ah iyo fariimo deg deg ah oo leeyskuugu gudbiyo kombiyuutar ilaa kombiyuutar. Waxa kaliya ee loo baahanyahay waa labo kombiyuutar oo leh barnaamijka skype iyo Internet. Skype waxaa kale oo aad ka wacan kartaa si raqiis ah telefoonada caadiga ah meel kasta oo adduunka ka mid ah. Ogoow in ay waddamadu ku kala duwanaan karaan qiimaha iyo helidda barnaamijkaba. Si aad u isticmaasho barnaamijka waa in aad heeysato kombiyuutar leh kaamira, mikrofoon iyo sameecad. Bogga skype ee Internet-ka waa oo ah luqadda Iswiidhishka waxaadna ka heleeysaa tilmaamooyin fudud oo ah sidii aad u isticmaali laheeyd barnaamijka. Waana halkaas meesha aad ka soo degsaneeyso barnaamijyada skype ee aad u baahantahay. Skype waxuu ku soo baxaa luqado badan, waxaana ka mid ah luqadda Iswiidhishka, carabiga, iyo turkiga. Adiga ayaa ka dooranaya luqadda aad dooneeyso meesha ugu dambeeysa ee boggooga Internet-ka marka aad dooneeyso in aad barnaamij soo dejiso. Halkaan hoose waxaad ka arki kartaa tusmo barnaamij soo dejin oo laga soo qaatay bogga skype ee internet-ka waxuuna ku qoran yahay af-iswiidhish. Qeybtaa 6aad Lasocodka warbaahinta

63 6.4.1 Soo deji Skype Wad soo dejinta barnaamijka Skype. Daaqad ayaa kuu furmeeysa waxaadna la kulmeeysaa su aasha ku saabsan waxa aad dooneeyso in aad ka sameeyso feylkka SkypeSetup.exe guji Spara fil. Raac tusmooyinka soo dejinta barnaamijka. Marka soo dejintu ay dhameeystiranto, guji feylka SkypeSetup.exe si aad u furto barnaamijka soo dejinta Skype. Waxaad kaloo ka furi kartaa meesha aad ku keeydisay, sida caadiga ah shaashadda kombiyuutarka. Tusmada soo dejinta ayaa kuu soo baxeeysa kuna hageeysa inta ka dhiman howsha soo dejinta Bilaabidda Skype Markii soo dejinta ay gebi ahaanba idlaato waad furi kartaa skype mar alaale iyo markii aad doonto adigoo gujinaya muuqaalka calaamadda Skype ee ka muuqanaysa shaashadda kombiyuutarka Wararka luqaddaada Waxaa jira boggag internetyo badan oo leh macluumaad iyo warar ku qoran luqado badan. Inta ugu badan jaraa id maalmeedka waa laga heli kara shabakadda internet-ka. Cinwaanadoodu sida caadiga ah waa magaca joornaalka ama magac la soo gaabiyey oo ay raacdo astaanta waddan kastaa uu sida gaarka ah u leeyahay sida waddanka Iswiidhan oo wata.se, ama sida caalami ahaan sida.com oo kale. Joornaalkka Iswiidhishka ah ee la yiraahdo Aftonbladet waxuu tusaale ahaan leeyahay shabakadda Jariiddada turkiga la yiraahdo Cumhuriyet waxeey leeyahay cinwaanka Bogga waxuu leeyahay mareegyo joornaalo badan oo ku qoran luqado kala duwan. Guji Tidningar kadibna tidningar och tidskrifter. Waxaad kaloo ka heli kartaa macluumaadka bulshada iyo wararka haddii aad raadiso joornaal, eray war ama eray gundhig u ah war adigoo ka raadinaya ama meela kale oo wax laga raadiyo. Sii aqri qeybta kale oo ka hadleeysa internet-ka iyo raadinta macluumaad. 6.6 Warbaahinada ku baxa luqado badan Halkaan waxaad ka heli kartaa boggag warar luqado badan ku qoran ah: sverigesradio.se/international Raadiyaha ku baxa luqadaha badan ee la yiraahdo Sveriges Radio. bbc.co.uk/somali bbc.co.uk/arabic somalivoa.com aljazeera.net english.aljazeera.net British Broadcasting Corporation (BBC) waa hey ad warbaahineed ee dowldadeed oo leh raadiye iyo tv. Halkan waxaad ka dhageysan kartaa kana daawan kartaa Tv ku baxaya afka Ingriiska. Raadiyaha BBC-da ee afka Somaliga. Raadiye iyo TV laga soo daayo laanta BBC qeybta afka carabiga ah. Voice of America (VoA) waa rugta raadiyaha mareekanka ee si rasmi ah ula hadasha dibadda mareekanka. Halkaan waxaad ka heleeysaa warar ku baxaya ilaa iyo 43 luqadood. Mareegta bidix waa qeybta afka Soomaliga. Aljazeera waa kanaalka carabiga ee ugu caansan kanaalada carabta. Aljazeera waxaa kale oo lagala socon karaa kombiyuutarka si toos ah. Qofku waa markaasi in uu soo dejisto waxyaabo gaar ah oo uu ka soo dejisan karo bogga internet-ka aljazeera. Kanaalka aljazeera waxuu ku baxaa afka carabiga iyo ingriisi waxaana daawato in kabadan 130 milyan oo qof. IT-Ikapp

64 Qeybta 7aad Boostada elektaroonigga ah

65 Boostada elektaroonigga ah

66 Qeybta 7aad Boostada elektaroonigga ah Sanduuqaaga boostada ee Shabakadda Internet-ka Heeysashada akawn elektroonig ah waa mid faa iida badan leh si fudud ayaadna ku sameeysan kartaa ayadoo bilaash ah. Haddii aad heleyso bog leh adeegga fariinta elektaroonigga ah waad ku aqrisan kartaa fariimahaaga kombiyuutar kasta oo leh internet. 7.1 Sanduuqa booostada elektaroonigga ah (E-postlådor) Si aad u isticmaasho bogga leh adeega boostada elektaroonigga ah (webbmail) waxaad u baahantahay in aad sameeysato cinwaanka boostada elektaroonigga ah oo loo yaqaano e-postadress oo leh sanduuq boosto. Waxaa jira shirkado badan oo leh adeega boostada elektranoonigga ah ee Internet-ka. Waxaa ka mid ah shirkadahaas Google oo leh gmail.com, shirkadda Microsoft oo leh hotmail.com iyo yahoo oo leh yahoo.com. Sida caadiga ah qofka waxuu ka sameeystaa cinwaankiisa magacaqofka.magaca boostada magaceeda sida Cinwaanka boostada elektaroonigga ah waa mid u sameeysan sida boostooyinka caadiga ah oo kale. Tusaale ahaan boostada caadiga ah sida: Hawa Guled, Kista Folkhögskola, Kista Torg 7, Kista, Sverige. Is bar bar dhig cinwaankaan iyo cinwaanka boostada elektranoonigga ah. Qeyb kastaa markii lagga reebo boostada caadiga ah waxaa raacayo (.se) oo u taagan Iswiidhan: (magaca isticmaalaha shirkadda + dhibic + domeynka. Cinwaanka boostada elektaroonigga ah waxaa loo isticmaalaa oo kaliya xarfaha yar yar. Sanduuqa boostada markastaa waxeey ku dhamaaneeysaa waxa loo yaqaano domännamn, Iswiidhan sida caadiga ah waxaa la siticmaalaa.se ama midka caalamiga ah ee.com Abuuro boostada elektaroonigga ah ee Gmail Si aad u abuurato akawn Google ah waxaad ku qoreeysaa meesha loo yaqaano adressfältet-ka cinwaankaan: dabadeeto guji Skapa ett konto (abuuro konto ama akawn) oo ku yaala geeska midig meesha ugu hooseeysa, fiiri booga xigga sida loo buuxinayo foomka markii la abuurayo akawn gmail ah. Gmails startsida, där du kan skapa ett nytt e-postkonto. Qeybta 7aad Boostada elektaroonigga ah

67 7.2.1 Sidan baad u abuureeysaa akawn Gmail ah Marka aad gujiso batoonka Skapa ett konto (fiiri bogga hore) waxaa kuu furmaya foomkaan. Tips Innan du fyller formuläret skriv ner användarnamn och lösenord på ett säkert ställe. Skriv in ditt för- och efternamn. Välj ett användarnamn, till exempel: sahal.ali Din mejl adress blir då: 66 Välj ett säkert lösenord, helst med både bokstäver och siffror och som är svårt för andra att lista ut, men som du själv kommer ihåg. Skriv in lösenordet i bägge rutorna. Den här rutan kan du lämna tom, om du inte redan har ett annat e-postkonto. Skriv in bokstäverna på bilden. Här: splingstyp Klicka på godkännandeknappen för att skapa kontot. Klart! IT-Ikapp

68 7.3 Maareynta Fariinta Elektronigga (Hantera E-post) Sida aan hore u soo sheegnay waxaa jira barnaamijya badan oo kala duwan tusaale ahaan gmail, yahoo, hotmail, Outlook. Dhamaan waxyaaba yar yar ayeey ku kala duwanyihiin laakiin sida guud waa isku mid. Dhamaan mid kasta oo barnaamijyadaas ka mid ah waxaa loo adeegsan karaa in fariiin lagu qoro, fariin laga jawaabo, in fariin qof soo diray dad kale loo sii gudbiyo, in la soo saaro fariin laguu soo diray iyo in la diro fariin lifaaq wadato. Fariinta waxaa kale oo lagu magacaabaa meeyl. Gmail: geli cinwaanka iyo nambarka sirta ah, ka Hotmail: ku qor hotmail.com sida Gelitaanka akawnkaaga Markii aad abuurto akawn waad geli kartaa si aad u isticmaasho. Si aad arintaas u sameeyso gal marka hore sanduuqa boostada tusaale ahaan ku qor cinwaanka iyo nambarka sirta kadibna guji Logga in Dambisha ama selledda fariimaha (Inkorgen) Dhinaca dambiisha loo yaqaano Inkorgen waxaad ka arkeeysaa fariimaha cusub (aan la aqrin) ee kuugu jira, guji salledda ama inkorgen-ka si aad u aragto liiska fariimaha kadibna guji fariinta aad dooneeyso in aad aqriso. Sadar kasta ee meesha loo yaqaano Inkorgen waxuu u dhigmaa hal fariin waxaadna ka arkeeysaa cidda soo dirtay fariinta, waxa ay ka hadleeyso iyo taariikhda laguu soo diray. 67 Guji Inkorgen si aad u furto liiska fariimaha Aqrinta fariimaha Marka aad furto fariin si aad u aqriso, waxaad dooran kartaa waxyaabaha soo socda: In aad ka jawaabto fariinta. In aad tirto fariinta. In aad dib ugu noqoto meesha loo yaqaano Inkorgen si aad fariinta xigta ee kale u furto. In aad u sii gudbiso fariinta qof kale waxaana lagu magacaabaa Vidarebefordra. In aad soo saarto fariinta. Waxaan halkaan ku sii faahfaahineeynaa tilaabooyinka aan kor ku sheegnay: In aad u jawaabto oo kaliya soo diraha fariinta Guji batoonka Svara si aad ugu jawaabtid soo diraha fariinta oo klaiya. Qeybta 7aad Boostada elektaroonigga ah

69 7.3.5 In aad u jawaabto dhamaan dadkii loo diray fariinta Haddii fariin loo diray dad badan waxaad gujin kartaa batoonka Svara alla si aad ugu jawaabto dhamaan dadkii helay fariinta. In aad fariin u sii gudbiso dad kale (Vidarebefordra) Sii gudbinta farinnta oo loo sii gudbiyo dad kale/ vidarebefordra meddelandet: Fur fariinta aad dooneeyso in aad sii gudbiso. Guji Vidarebefordra oo ku taalo meesha hoose ee fariinta kuu furan (gmail-ka). Ku qor cinwaanka boostada aad dooneeyso in aad u sii gudbiso fariinta. Ku dar faalo haddii aad dooneeyso in aad faalo raaciso adigoo ku qorayo meesha banana ee fariinta. Haddii ay fariinta leedahay lifaaq waxaad dooran kartaa in aadan sii gudbin lifaaqyada adigoo ka qaadaya calaamadda saaran magaca lifaaqa. Guji Skicka (dir fariinta) Qoridda fariin ama meeyl cusub Mar labaad weey kala duwan yihiin barnaamijyada meeylasha kala duwan. Sawirka hoose waxaa laga keenay gmail: Guji Skriv ett mail (qor meeyl) ama Nytt. Ku qor cinwaanka Till (ku socoto): haddii aad dooneeyso in aad u dirto fariinta dad badan u dhaxeeysii hakad (semikolon;). Tusaale haan Waxaad kale oo aad diri kartaa koobiyaal ah fariinta aad direeyso, sida in aad ogeeysiiso fariinta dad kale oo aad dooneeyso in ay wax ka ogaadaan fariinta. Inta badan barnaamijyada waxaa lagu magacaabaa meesha koobiga Cc waana meesha lagu qorayo cinwaanka dadka la doonayo in koobiga loo diro. Gmail-ka waxuu leeyahay batoon lagu magacaabo Lägg till en kopia si aad koobi ugu dirto dad kale guji batoonkaas Lägg till kopia. Ku qor waxa ay fariinta ku saabsan tahay, muuduuca fariinta. Qor fariinta. Guji Skicka (dir). Marka aad qoreeyso fariin waxeey ku keeydsameeysaa meesha loogu tala galay qoraalka jaangoynta u baahan. Haddii aadan dooneeynin in aad dhameeystirto qoraalka ama aad dirto sida ay doontaba ha ahaatee waxaad ku keeydin kartaa meeshaas loogu tala galay qoraalka jaangoynta u baahan adigoo gujinaya Spara si aad u sii dhameeystirto howsha mar kale. Marka aad dhameeystirto qoraalka guji Skicka, kadib waxaa kuu soo muuqanaya xajiijinta fariinta in aad dirtay iyo in kale. 7.5 Ku lifaaq ama lifaaqyo badan fariin aad direeyso Lifaaq, ama feyl lifaaq ah, waa wax aad la direeyso fariintaada. Waxeey tusaale ahaan noqon kartaa dokumiinta Word ah ama sawir. Haddii aad dooneeyso in aad feyl ku lifaaqdo fariin waxaad raaceeysaa tilaabooyinkaan soo socda. Weey ku kala duwanaan karaan boostooyinka shirkadaha, tusaale hotmail iyo gmail-ka: Guji Bifoga en fil (ku lifaaq feyl). Guji Bläddra si aad u doorato feylka aad dooneeyso in aad fariinta ku lifaaqdo. Guji fur. Haddii aad dooneeyso in aad tirto feyl aad ku lifaaqday fariin, dooro Ta bort. Haddii aad dooneeyso in aad feyl kale ku sii lifaaqdo waxaad gujineeysaa Bifoga en annan fil ama Bifoga Fil, waxeey ku xirantahay hadba barnaamijka aad heeysato. Barnaamijyada boostooyinka qaar waa in aad gujiso Batoonka Klar markii aad dhameeyso howsha lifaaqa. IT-Ikapp

70 Ku qor halkaan cinwaanka meeylka ee qofka aad u direeyso fariinta. Ku qor halkaan fariintaada. Guj halkaan si aad ugu keeydsoato qoraal jaangooyn u baahan. Ku qor halkaan waxa ay fariinta ku saabsan tahay Aqrinta lifaaq la socdo fariin aad heshay Fur fariinta wadato lifaaqa. Gmail-ka waxaad gujineeysaa Hämta oo ku taalo meesha hoose ee qaanadda fariinta. Barnaamijyada qaar waxaa la sameeyn karaa in halmar ama laba mar lagu guji muuska magaca feylka lagu lifaaqay fariinta. Gmail-ka waxaad dooraneeysaa Öppna (fur) ama Spara (keeydi). haddii aad furto feylka lifaaqan waxaa kuu furmayo qaanad cusub oo hor leh. Marka aad ka dhameeysato feylka arintaada waad iska xireeysaa qaanadda cusub ee feylka lifaaqa si aad ugu noqoto meeylkaaga Soo saaridda fariin Fur fariinta aad dooneeyso in aad soo saarto (skriva ut). Gmail-ka waxaad gujineeysaa falaarta hoos u jeedo dhinaca batoonka Svara oo ku yaala dhanka midig xagga hore ee qaanadda fariinta. Dooro Skriv ut (Print ama soo saar). 7.7 Tirtiridda fariin Si aad u tirto fariin, calaamadee fariinta aad dooneeyso in aad tirto kadibna guji Ta bort. Fariinta la tiray waxeey noqoneeysaa sida qashin lagu tuuray weelka qashinka kushiinka jikada yaala oo kale. Wax yar kadib gashinka waxuu galayaa sanduuqa weeyn ee qashinka loogu talay kasoo yaala meel ka baxsan guriga muddo kadibna gaariga qashinka ayaa u imaanaya oo qaadaya, laakiin inta aan la qaadin waad ku noqon kartaa si aad uga raadiso wax muhiim ah. Sidaasi si lamid ah fariintii al tiray waxeey galeeysaa meel lagu magacaabo Papperskorgen, meeylasha qaar waxaa lagu magacaabaa Borttaget, oo u dhigma weel qashin. Gmail-ka wuu ka tirayaa fariimaha ku jira meesha lagu magacaabo Papperskorgen 30 maalmood kadib, laakiin 30 maalmood ka hor waad ka tiri kartaa haddii aad dooneeyso Soo celinta fariin aad tirtay Haddii aad dooneeyso in aad soo celiso fariin aad tirtirtay: Gmail-ka waxuu leeyahay mareeg yar oo kallar jaalo ah leh oo ay ku qorantahay Ångra (ka noqo) dhanka kore ee daaqadda markii aad dirto fariin. Haddii aad gujiso batoonkaas Ångra waxeey dorbaba ka soo noqoneeysaa Papperskorgen-ka isla markaana ku soo noqoneeysaa meeshii markii hore laga tiray. Barnaamijyada kale xitaa weey leeyihiin waxqabadka Ångra. Haddii aad kadib dhacdo in aad ku soo celiso fariin batoonka Ångra: guji maabka Pap- Qeybta 7aad Boostada elektaroonigga ah

71 70 perskorgen ama Borttaget, calaamadee fariinta markaasi taagan kadibna guji flytta till Inkorgen (u wareeji maabka Inkorgen) waxeeyna ku xirantahay in aadan markii hore ka tiring maabka Borttaget, markaasi fariinta lama sii helayo weligeed Tiridda fariin si rasmi ah Marka fariin ay ku jirto maabka Papperskorgen wuu ka tirayaa barnaamijka Gmail-ka 30 maalmood kadib, laakiin waad tiri kartaa kaligaa si rasmi ah haddii aad adigu dooneeyso. Guji maabka Papperskorgen. Calaamadee godka yar ee afargeeska ah ee ku aadan fariinta aad dooneeyso in aad tirto. Guji Radera Permanent dabadeedna weligeed dib uma arkeeysid fariintaasi. Barnaamijyada kale ee meeylka waxaad fureeysaa maabka Papperskorgen ama Borttaget kadibna halkaas ayaad kas ii tireeysaa fariinta aad dooneeyso in aad u tirto si rasmi ah Ka tiridda fariin maabka qashinka boostada (skräppost) Maabka qashinka boostada ee lagu magacaabo skräppost waa fariin si otomatig ah loogu diray dad badan. Sida badan fariimahaasi waa xayeeysiin, ama dad raba in ay dad lacag ka qiyaamaan. Tusaale ahaan in qofka lagu yiraahdo in uu ku guuleeystay bakhtiyaa nasiib uusan ka qeyb gelin sida British National Lottery. Calaamadee fariinta aadan dooneeynin. Guji batoonka Rapportera/markera som skräppost. Sidan ayaad si rasmi ah uga tiri kartaa fariin ku jirto maabka Skräppost Guji maabka Skräppost. Calaamadee fariinamaha aad dooneeyso in aad si rasmi ah u tiritirto adigoo gujinaya Radera permanent ama Ta bort. Gmail-ka waxaad ka tiri kartaa dhamaan fariimaha qashinka ah haddii aad gujiso batoonka Radera alla Skräppostmeddelanden nu (tir dhamaan fariimaha qashinka ah). Markastoo aad u calaamadeeyso fariin in ay Skräppost/qashin tahay, waxaa wanaagsanaanaya in system-ka uu kala saaro fariimaha wanaagsan iyo kuwa xun. Haddii fariin si qalad ah ay u gasho maabka Skräppost, waa lagu soo celin karaa maabka Inkorgen ayadoo la gujinayo batoonka Ej Skräppost (ma aha Skäppost, qashin). Du markerar ett meddelande genom att klicka i rutan bredvid meddelandet X 3 IT-Ikapp

72 Qeybta 8aad Sawirda iyo PDF-yada

73 Sawirda iyo PDF-yada

74 Qeybta 8aad Sawirda iyo PDF-yada Aqri oo abuur dokumiinti PDF ah Ka hor inta uusan imaan PDF waxaa dhibaato lagu qabay in dokumiinti lagu qoray kombiyuutar lagu aqriyo kombiyuutar kale haddii ay kombiyuutarada laba barnaamij oo kala duwan leeyihiin. PDF (Portable Document Format) waa hanaan dokumiinti lagu aqrin karo kombiyuutaro kala duwan waxaana soo saaray shirkadda Adobe sanadkii Barnaamijka aqriya dokumiintiyada PDF-ka waxaa ugu caansan Acrobat Reader. Barnaamijka Acrobat Reader waa bilaash waxaana ku soo degsan kartaa kombiyuutarkaaga si uu kuugu aqriyo dokumiintiyada PDF-ka ah. Dokumiinti kastaa ee lagu abuuro barnaamijya kale sitaa waad u bedeli kartaa hanaanka PDF-ka. Waxaa kale oo jira barnaamij iskaan lagu gelinayo dokumiinti waraaqo ah kadibna la keeydinayo asagoo PDF ah. Barnaamijkaan waxaa la isticmaalaa markii la doonayo tusaale ahaan in la saxiixo dokumiinti kadibna iskaan lagu qaado looguna lifaaqo mail la dirayo si waqti iyo lacag loo baajisto. 73 Summadda feyl PDF ah 8.1 Furitaanka feyl PDF ah Si aad u furto feyl PDF ah laba mar ku guji muuska feylka korkiisa haddii uu kuugu keeydsanyahay kombiyuutarka ama uu ku lifaaqanyahay . Guji mareegta feylka haddii uu ku jiro bog Internet. Haddii aadan furi karin dokumiinti PDF ah sababtu waxeey noqon kartaa in aadan heeysanin barnaamijka aqriya feylasha PDF-ka ah oo lagu magacaabo Acrobat Reader. Haddiise aad heeysato Acrobat Reader laakiin feyl PDF ah uusan kuu furmeeynin oo ay kuu soo baxeeyso bog faaruq ah ama fariin qalad ah waxeey noqon kartaa in aad heeysato Acrobat Reader duq ah. Haddii uu qalad jiro iyo haddii aadan heysan barnaamijka Acrobate Reader intaba, si fudud oo bilaash ah ayaad ugaga soo dejisan kartaa Barnamijka bogga Internet-ka www. adobe.se/products/acrobat/readstep.html asagoo ah nuucii ugu dambeeyay. 8.2 Abuuridda feyl PDF ah adigoo adeegsanaya MS Office (Word) Dokumiinti Word ah, amaba barnaamijyada kale ee Office-ka sida Excel waad u bedeli kartaa PDF. Waa isla sida aan kor ku soo sheegnay: Guji batoonka Office. Dooro Spara som. Qaanadda kuu soo baxeeysa, fur Filformat kana dooro PDF ama XPS. Dooro meesha dokumiintiga PDF-ka aad ku keeysan laheeyd. Ku qor magaca aad dooneeyso in aad u magacowdo dokumiintiga meesha Filnamn. Guji Publicera ama Spara. Dokumiintiga hadda waxuu kuugu furmaya Acrobat Reader. Qeybta 8aad Sawirda iyo PDF-yada

75 Abuuridda feyl PDF ah adigoo isticmaalaya OpenOffice (Writer) Fur marka hore asalka dokumiintiga. Dooro Arkiv/Exportera som PDF ama guji batoonka Exportera som PDF oo ku yaala Vertygsfältet-ka. Daaqadda yar ee kuu soo baxeeyso ka dooro magaca aad u bixin laheeyd dokumiintiga iyo meesha lagu keeydin lahaa. 8.4 Dib u hagaajinta dokumiinti PDF dhameeystiran Si aad si kama dambeys ah dib ugu hagaajisid dokumiinti PDF ah waxaad u baahantahay barnaamijka Acrobat Reader kasoo ay u sii dheertahay in uu si toos ah u abuuri karo feyl PDF ah. Feyl PDF ah laguma sameyn karo dib u hagaajin ayadoo la isticlaayo barnaamijka bilaashka ah ee Acrobat Reader. Haddii aad ka abuurtay dokumiinti PDF ah Word, waxaa kuugu fudud in aad furto asalka dokumiintiga opo word ah kadibna aad dib u hagaajin ku sameeyso kadibna aad mar kale ku geeydisid asagoo PDF ah. Haddii kale waxaa jira barnaamijyo badan oo shabakadda internet-ka laga helayo kuwaasoo kuu bedeli karaa feylasha PDF-ka hanaan kasta ee aad dooneeyso. Qeybo barnaamijyadaan ka mid ah waxaad ka heleeysaa 8.5 Sameeynta dokumiinti PDF ah adigoo isticmaalaya Google dokument Waxaad kale oo aad abuuri kartaa dokumiinti PDF ah adigoo isticmaalaya Google dokument kaasoo aad heleeyso markii aad gasho google. Dib u hagaajin waad ku sameeyn kartaa waana soo gashan kartaa dokumiintiyada aad heeysato amaba aad ku sameeysan kartaa kuwo cusub. Si aad ugu abuurto dokumiinti PDF ah adigoo isticmaalaya Google Dokument samee sidan soo socota: Dooro doumiintiga aad dooneeyso in PDF laguugu bedelo adigoo saaraya calaamad. Guji Exportera. Ka dooro PDF qaanadda kuu soo baxday, kadib guji Fortsätt. Word-kii hore Word-kii hore Barnaamijda Word ee hore qaardood ma suurta galeyso in dokumiinti ama qoraal aad ku qortay barnaamijka aad ugu keeydiso PDF ahaan, laakiin waxaa jiro barnaamij dheeri ah oo kuugu darayo howshaas. 1 2 IT-Ikapp

76 Qeybta 9aad Maareeynta Sawiro ku jira kombiyuutar

77 Maareeynta Sawiro ku jira kombiyuutar

78 Qeybta 9aad Maareeynta Sawiro ku jira kombiyuutar Keydi, hagaaji, tus, soo saar Sawiro waa caadi sida erayada markii laga hadlayo kombiyuutar. Sawiro ku jiro boggag internet ee aad fiirsaneeyso ayaa laga yaabaa in aad dooneeyso in aad keeydsato. Hadii aad heeysato kaamira digital ah ama mobiil, haddii aad dooneeyso in aad si sugan ugu keydsato sawiro kombiyuutar, kaga faaideyso in aad si sax u jeedisid iyo in aad jartid kadibna waxaad sameeyn kartaa barnaamijka tusmada sawirada (bildspel). 9.1 Sawirada ku jira Internet-ka Internet waxaa ka buuxo sawiro, inta badan sawiradana waxaad ku soo dejisan kartaa kombiyuutarkaaga. Laakiin ku fakar in dhamaan sawiradaan sida waxyaabaha kale ee internet-ka ku jiro oo kaleba tusaale ahaan video iyo barnaamij kaleba aan la isticmaali karin ogolaansho la aanta qofkii lahaa asalkooda. Waa la keeydsan karaa sawiro ayadoo loo isticmaalayo si qaas ah. Laakiin lama sii baahin karo sawiro dad kale leeyahay ogolaansho la aan, tusaale ahaan sawiro ku jiro bog internet haddii aysan ku oolin in la ogolyahay in la baahiyo sawiradaas In aad ka soo dejiso sawiro Internet-ka Sawirka muuska kor keey, kadibna riix badhanka midig ee muuska. Ku guji muuska Spara som bild ama (Save image as) adigoo isticmaalaya badhanka bidix ee muuska. Hadda waxaa kuu furmayo daaqad aad ka dooran karto meesha sawirka aad ku keeydsan laheeyd tusaale ahaan galka ama maabka Mina Bilder (Sawiradeeyda) ama Bilder (sawiro) taasoo kumbiyuutar kasta uu leeyahay. Ku qor magac ku haboon sawirka tusaale ahaan Äpple ama tufaax haddii ay tahay sawir tifaax waxa aad keeydineeyso. Guji batoonka Spara Kasoo wareejinta sawrio kaamirada adigoo ku soo wareejinaya kombiyuutarka Inta badan kaamirooyinka dhijitaalka ah (digitalkameror) waxeey ku keeydsamayaan sawirada geed yar oo lagu magacaabo minneskort. Qaar ka mid ah kaamirooyinka, waxeey leeyihiin canjaladda wax lagu geeydiyo taasoo ah mid ku sameeysan kaamirada waxeeyna qaadi kartaa sawiro badan. Haddii ay kaa buuxsanto canjaladda ha ahaato mid ku sameeysan amaba mid aad adiga gelisay waa in aad ka faarujiso sawiradaas si aad u isticmaali karto kaamirada sida in aad ku qaaddo sawiro cusub. Haddii aadan sawiradaas dooneeynin waad iska tiri kartaa haddii kale waxaad ku soo wareejisan kartaa kombiyuutarkaaga ama canjalad kale oo aad wax ku keeydsan karto Ku xiriirinta kamirada kombiyuutarka Waad ka soo rari kartaa sawirada ku jiro kaamirada adigoo kaamirada ku xiriiranayo kambiyuutarka adigoo adeegsanayo fiilada loogu tala galay kaamirada marka lagu xiriirinayo kombiyuutarka. Markii aad sameeyneyso howsha xiriirinta waa in kaamirada shidantahay. Qaar ka mid ah kaamirooyinka cusub uma baahna tusmadaan maxaa dhacay markii aad Qeybta 9aad Maareeynta Sawiro ku jira kombiyuutar

79 kaamirada ku xiriiriso komiyuutarka durbaba waxaa kuu soo baxaya daaqad ku hageeysa. Haddii aad rabto faah faahin dheer fadhlan aqri buuga yar ee la socdo kaamirada. Waxaad kale oo aad aqrinsan kartaa caawiyaha window-ga kaasoo aad ka heli karto markii aad furto batoonka Start kadibna in aad doorato Hjälp och support ee Startmenyn-ka. Si aad ugu xiriiriso kombiyuutarka raac tusamadan hoose: Ku xiriiri kaamirada kombiyuutarka adigoo adeegsanaya fiilada la socoto kaamirada. Fur barnaamijka Utforskaren adigoo riixaya badhanka midig ee muuska batoonka Start korkiisa kadibna dooranayo Utforska. Laba mar guji caalamadda u taagan kaamirada si ay kuugu furanto kadibna aad raadiso meesha ay sawirada ku jiraan. Calaamadee sawirada kaamirada aad dooneeyso in aad kombiyuutarka ku soo wareejiso. Waxaad calaamadee kartaa sawiro badan adigoo qabanayo badhanka Ctrl + A. Marka aad dhameeyso calaamadeenyta sawirada aad dooneeyso in aad soo wareejiso waxaad riixeeysaa badhanka Ctrl adigoo la qabanayo badhanka C. Fur qeybta ama meesha aad dooneeyso in aad sawirada ku keeydiso, tusaale ahaan canjaladda USB-da ama xusuusta loo yaqaano Hårddisk adigoo laba mar gujinaya xarafka u taagan xusuusta ama canjaladda aad wax ku keeydineeyso kadibna riix badhanka Ctrl + V. hadda sawirada waxeey kuugu keeydsan yihiin meeshii aad dooneeysay Soo bandhigigga sawir Sawiradaada iyo filimadaada waad u soo bandhigi kartaa si shaashadda kombiyuutarka ekeeyneeyso. Waxaad kala dooran kartaa mowduucyo kala duwan si aad u soo bandhigto sawirada siyaaba kala duwan. Waxaad kaloo dooran kartaa sawirada aad dooneeyso in aad soo bandhigto iyo in aad doorato xawaaraha sawirada ugu soo bandhigmayaan shaashadda. Si aad u soo bandhigto sawiro raac sidan: Fur meesha loo yaqaano fotogalleri ee window-ga taasoo aad ka heleeyso Startmenyn-ka. Guji sawirada aad doponeeyso aad dooneeyso in aad ku soo bandhigto bandhiga sawirada. Haddii aad dooneeyso in aad calaamadeeyso sawiro badan waxaad qabanayeeysaa Ctrl adigoo markaasina gujinaya sawirada si aad u calaamadeeyso. Haddii aad dooneeyso in aad soo bandhigto sawirada dhan ma gujineeysid sawirna. Guji batoonkka tusmada sawirada oo ku yaala meesha ugu hooseeysa ee barxadda sawirada ama fotogalleri si aad u bilaawdo tusmada sawirada. 9.4 Dib u hagaajinta sawirada ayadoo la adeegsanyo barnaamijka loo yaqaano Windows media center Waa calaamadeeyn kartaa isla markaana dib u hagaajin kartaa sawiro gaar ah oo ku jira keeydka ama rugta sawirada. Haddii aad sameeyso mid ka mid ah isbedelada hoos ku xusan waxaa badelmaya asalka feylka sawirka, ma badalmeeyso oo kaliya sida ay u soo bandhigmayaan daba geddinta ama wareejinta sawir U garaangar dhanka Bilder + Videor (sawiro + fidiyowyo) oo ku yaala bilowga shaashadda kadibna kuji rugta sawirada. Ku hag sawirka aad dooneeyso in aad dib u hagaajin ku sameeyso, riix bandhanka midig ee muuska sawirka korkiisa kadibna guji Bildinformation (xogta sawirka). Rog sawirka xagal 90 ah adigoo gujinaya Rotera. Haddii aad gujiso sawirka in ka badan hal mar waxuu rogmayaa xagal 90 markiiba. 9.4 Saa saaridda sawir U garaangar dhanka Bilder + Videor (sawiro + fidiyowyo) bilowga shaashadda kadibna guji rugta sawirada. Ku hagaag sawirka aad dooneeyso in aad soo saarto, riix badhanka dhanka midig ee muuska kadibna Bildinformation (xogta sawirka) Guji skriv ut. IT-Ikapp

80 1 9.5 indhaha gaduudan U garaangar dhanka Bilder + Videor (sawiro+ fidiyowyo) ee bilowga shaashadda kadibna guji rugta sawirada. Ku hagaag sawirka aad dooneeyso in aad dib u habeen ku sameeyso, riix dhanka midig ee badhanka muuska sawirka korkiisa kadibna guji Bildinformation (xogta sawirka). Talaabo ka qaad indhaha gaduudan (röda ögon) adigoo kujinaya Bättra på, guji Röd iris kadibna guji Spara. 9.6 hagaajinta sawirka si ka duwan sida uu yahay U garaangar dhanka Bilder + Videor (sawiro+ fidiyowyo) ee bilowga shaashadda kadibna guji rugta sawirada (bildbibliotek). Ku hagaag sawirka aad dooneeyso in aad dib u hagaajn ku sameeyso, riix badhanka midig ee muuska sawirka korkiisa kadibna Bildinformation (xogta sawirka). Hagaaji kontrastiga adigoo gujinaya Bättra på, guji kontrast kadibna guji Spara. 9.7 Jaridda sawir U garaangar dhanka Bilder + Videor (sawiro+ fidiyowyo) ee bilowga shaashadda kadibna guji rugta sawirada (bildbibliotek). Ku hagaag sawirka aad dooneeyso in aad dib u hagaajin ku smaeeyso, riix badhanka midig ee muuska kadibna Bildinformation (xogta sawirka). Jar sawirka adigoo gujinaya Bättra på kakdibna guji beskär (jar). Guji batoon si aadu hagaajiso meesha, cabirka iyo jiheeynta jaritaanka sawirka. Guji Spara (keydi) marka aad dhameeyso hagaajinta iyo jaridda sawirka. 9.8 ka tir sawir kombiyuutarka U garaangar dhanka Bilder + Videor (sawiro+fidiyowyo) ee bilowga shaashadda, kadibna rugta sawirada (Bildbibliotek). Ku hagaag sawirka aad dooneeyso in aad tirtirto, riix badhanka midig ee muuska kadibna guji Ta bort (tirtir). Guji Ja si aad u xaqiiso in aad dooneeyso in aad ka tiritrto sawirka kombiyuutarka. 79 Keydsashada sawir ku jiro bog internet ah, ka dooro dhanka bidix meesha aad dooneyso in aad ku keydsato Qeybta 9aad Maareeynta Sawiro ku jira kombiyuutar

81 9.9 soo dhaweeynta sawir U garaangar dhanka Bilder + Videor (sawiro+ fidiyowyo) ee ku yaala bilowga shaashadda, kadibna rugta sawirada (Bildbibliotek). Ku hagaag sawirka aad dooneeyso in aad soo dhaweeyso (zooma in) Riix Retur kadibna Retur igen. Suurta gal ma aha in aad soo dhaweeyso sawir markii uu ku jiro bandhiga sawirada ama bildspel. Haddii aad dooneeyso in aad waafajiso sawir soo bandhige, soo bandhig sawirada kadibna eeg sawirada Dib u hagaajinta sawir marka aad daawaneeyso bandhiga sawirada (bildspel) U garaangar dhanka Bilder + Videor (Sawiro+Fidiyowyo) ee bilowga shaashadda kadibna rugta sawirada (Bildbibliotek). Raadi och guji sawir ku jira ruga sawirada si sawirka uu u ekeeyo shaashadda oo idil. Marka sawirka uu ekeeyo shaashadda oo idil, riix badhanka midig ee muuska kadibna Bildinformation (xogta sawirka). Samee isbedelka aad dooneeyso in aad ku sameeyso sawirka. Ku noqo bandhiga sawirada adigoo gujinaya Visa Bildspel. USB-kabel för att ansluta en digitalkamera till datorn. 80 Kontorolidda bandhigga sawirada: Sawirkii hore (föregående bild) 2 - Barnaamijka lagu magacaabo bildspel 3 - Sawirka xigga 4 - Dhanka bidix u geddi sawirka 5 - Dhanka midig u geddi sawirka 6 - Tir sawir IT-Ikapp

82 Qeybta 9aad Maareeynta Sawiro ku jira kombiyuutar 81

83 82 Xasuus qorkayga IT-Ikapp

84 Mashruuca IT-ikapp IT-ikapp waa mashruuc oo uu bilaabay iskuulka Kista Folkhögskola gugii sandka 2009-ka asagoo la kaashanaya mu asasada kaabaha internet-ka (.se) iyo jaamacadda Stockholm qeybteeda It-da, data- och systemvetenskap (DSV). Mashruuca waa isku day lagu abuurayo fursado ay dadka ku bartaan adeegsiga kombiyuutarka si loogu sahlo ka faa iideeysiga adeega internet-ka waxaana loogu magac daray digital delaktighet och tillgänlighet för alla. Digital delaktighet waxaa lagala jeedaa in dhamaan ciddii dooneeyso helidda internet-ka in ay heshaa si isku mid ah. Maanta waxaa jiro farqi u dhaxeeya dadka aqoonta leh isla markaana heli kara internet iyo inta aanan haysan. In badan oo horumarka bulshada waxaa sabab u ah internet-ka waxuuna noqday hanaan ay su aali ka taagneen ee howlaha bulshada ee kala duwan. Adeega bankiyada ee si bilaash looga fushan karo ayadoo la isticmaalayo internet waxaa ku baxaya lacag haddii loo doonto adeegaas bankiga. Xafiiska qasnadda magdhowga bulshada ee loo yaqaano Försäkringskassan waxaa laga heli karaa adeeg fudud iyo adeeg deg deg ah haddii la adeegsado boggeeda internet-ka. Tikidhada tariimanka waxaa lagu heli karaa beec jaban haddii laga dalbado internet-ka, sidaas si lamid ah badeecadooyin iyo adeegyo badan oo laga iibsan lahaa dukaan ayaa si jaban looga dalban karaa internet-ka. Warbixinada boggaga wararka internet-ka waxaa lagu cusbooneeysiin karaa si ka fudud Tv ama Jaraaid. In badan oo adeega bulshada ah sida xiriirka lala sameeynayo hey adaha dowliga ah ayadadoo la adeegsanayo meyl ayaa ka fudud in telefoon loo galo saf. It-ikapp waxuu noo suurta gelinayaa in aan barno dadka waxbarashada asaasiga ah ee kombiyuutar-ka iyo internet si loo tirtiro ama loo yareeyo farqiga u dhaxeeya bulshada ee ah macluumaad helidda iyo ka faa iideeysiga internet-ka. Bogga internet-ka ee mashruuca It-ikapp oo leh filimo tusmooyin ah, iyo buug ku saabsan kombiyuutarka iyo isticmaalka internet-ka ayaa balaarinaya suurta galna ka dhigaya tirtiridda ama yareenta farqiga bulshada u dhaxeeya ee xog helidda ayadoo qof kastaana aqrisan karo materiyaalka loogu tala galay waxbaridda si uu u baro ama u barto isticmaalka kombiyuutarka iyo internet-ka asagoo daabacan iyo asagoo qoraal pdf ah kaasoo laga heli karo bogga internet-ka itikapp, kuna qoran luqadaha soomaaliga, carabiga iyo Iswiidhishka. 83 It-ikapp waxuu ka koobanyahay hanaan kala duwan oo aad midweliba goonidiisa u isticmaali karto ama aad isla isticmaali karto si aad u barato isticmaalka kombiyuutarka iyo internet-ka: Bogga internet-ka waxuu kaa caawinayaa su aalo iyo jawaabo ku saabsan isticmaalka kombiyuutarka iyo interne-ka. Waxaad kale oo aad daawan kartaa filim amaba aqrisan kartaa buugga ku saabsan kombiyyuutar-ka iyo isticmaalka internetka oo ku qoran luqado kala duwan. Buugga kombiyuutarka iyo isticmaalka internet-ka waa buug loogu tala galay dadka bilowga ah oo doonayo in ay bartaan kombiyuutarka iyo sida loo isticmaalo internet-ka amaba dadka doonayo in ay baraan dadka kale kombiyuutarka iyo isticmaalka internet-ka. Waxaad si bilaash ah uga qeyb qaadan kartaa waxbarashada aan ugu tala galnay in ay ka faa iideeystaan barashada kombiyuutarka iyo internet-ka ee aanu qabano xeliyada gugga ama xagaaga, waxbarashadaasi waxeey kuu suurta gelineeysaa barashada kombiyuutarka iyo isticmaalka internet-ka muddo isbuuc ah. Waxaa kaloo si bilaash ah u soo booqan kartaa waqtiyada aanu jooogno maktabadda ama biblioteka kista,. Taasoo aan ugu magac darnay helpdesk si ay dadku caawin ugu helaan adeega internet-ka. Sii aqri bogga internet-ka ee haddii aad u baahantahay faahfaahin dheeri ah.

85 Isguulka Kista Folkhögskola iyo cidda uu iskaashiga kala dhaxeeyo ee mashruuca IT-ikapp Kista Folkhögskola waa waaga cusub ee hawa qaadashada dhismaha dadka! Isguulka Kista Folkhögskola waa masuuliyadda ka dambeysa It-ikapp, mashruuca waxaa wada fuliya Kista Folkhögskola iyo mu asasada kaabaha internet-ka,.se (Stiftelsen för Internetinfrastruktur) ayagoo wada shaqeyn weyn la leh jaamacadda Stockholm qeybteeda IT iyo bibliyoteka magaalada Stockholm ee ku yaala Kista (Stockholms Stadsbibliotek) iyo in badan oo kale. 84 Kista Folkhögskola waa iskuul ka shaqeya waxbarashada dadka waaweeyn, waxoo kaloo uu yahay mid u taagan bulshada isla markaana howshiisu tahay in dadka la dhiso, laga qeyb qaato horumarinta dhaqanka, iyo in uu hormuud u noqdo horumarka demoquraatiyadda bulshada isla markaana uu abuuro horumar aamin ah ee aqoonsiga bulshada muslimiinta Iswiidhan anagoo adeegsaneeynaa howlaha abuurayo sinaanta iyo fursado isku mid ah oo ay helaan dhamaan bulshada oo dhan. Mashruuca IT-ikapp waa mid ka mid ah howlahaas aan kor ku soo sheegnay..se (Mu asasada qaabilsan kaabaha internet-ka).se (Mu asasada qaabilsan kaabaha internet-ka, stiftelsen för internetinfrastruktur) waa urur madax banaan isla markaana u taagan waxtarka guud, waxuuna ku taaganyahay laba tiir oo kala ah; Howlahadomeynka iyo horumarka internet-ka. Lacagaha dheeraaadka ah e e ka soo xaroodo diiwaan gelinta domännamn-yada ayuu u isticmaalaa maalgelinta mashaariicda ku aaddan horumarka internetka ee waddanka. Maal gelinta mu asasada.se ee mashaariicda looga gol leeyahay horumarinta internet-ka waa shardi ka mid ah waxqabadka mu asasada. IT-ikapp oo ay qeyb ka tahay.se maal gelintiisa, waa mashruuc ka mid ah howlaha horumarinta internet-ka oo ay mu asasadu maalgeliso.

86 Machadka jaamacadda Stockholm ee qaabilsan IT-da, data- och systemvetenskap (DSV) Waxaa lagu qeexaa maaddo dhiseyso buundo u dhaxeeyso Teknolojiyada iyo celmiga bulshada, celmiga bini aadamka iyo hab dhaqankiisa. Maaddadu waxey meeleyneysaa isticmaalka iyo qaabeynta IT hanaankiisa ku aaddan bini aadamka, hey adaha iyo bulshada. Machadka DSV waa qeyb ka mid ah jaamacadda Stockholm. Xarumahiisuna waxeey ku yaalaan guriga loo yaqaano Forum ee Kista. DSV waxeey gacan ka geeysatay mashruuca IT-ikapp, sida qalabeeynta kombiyuutarada waxbarashada ee mashruuca, technologjiyada mobiilada iyo waxbaridda kalkaaliyaasha waxbarashada kombiyuutarka iyo isticmaalka internet-ka ee mashruuca. Bibliyoteka magaalada Stockholm ee Stockholms Stadsbibliotek oo ku yaala Kista 85 Bibliyoteka magaalada Stockholm (Stockholms stadsbibliotek) waa qeyb ka mid ah xarumaha aqooneed ee Stockholm waxuuna ka shaqeyaa xoriyadda hadalka, fikir isdhaafsiga iyo feker xur ah oo loo marayo howlo ay ku dheehantahay xuriyad, tayo, tiro iyo helid. Xuduudaha hanaan qorshaha sannadeed-ka 2010-ka ayuu ku wadaa biblioteka Kista ilaa iyo sanad mashruuca loo yaqaano Kista Idea Lab oo ah horumar tijaabinta wax curinta bibliyoteka kaasoo looga gol leeyahay nooleeynta fursadaha luqadaha, iyo farsamooyinka ee kista gundhigiisuna uu yahay diyaarinta habab cusub ee dhaqamada, hanaanka shaqada mobiilka iyo iskaashi waxbarasho lagu kobcinayo. Ujeeddada ugu muhiimsan ee howshaasi ayadoo lala kaashanaya dhinacyada kale ee matala kista waa in la helo habab cusub oo lagu tirtirayo farqiga u dhaxeeya dadka degmada kista ee ku aaddan adeegisga dhijitaalka. Bibliyoteka Kista waxuu wada shaqeyn adeega loo yaqaano helpdesk iyo waxbaridda mashruuca it-ikapp la leeyahay iskuulka Kista Folkhögskola. Qolalka xarunta biliyoteka kista ayaa lagu qaaday sawirada ku jira buugan.

87 Dalbashada buugga It-ikapp Gacanqabsiga kombiyuutarka iyo adeegga internetka ee afka Iswidhishka Waxaad ka dalban kartaa buugga Iskuulka Kista Folkhögskola. Qiimaha la siisto buuggiba waxaad ka heleysaa bogga internet-ka ee Waxaad kale oo aad ka dalban kartaa adigoo wacaya telefan nambarka: / ama u diraya meyl amaba waxaad ku hagaajin kartaa boosto adresska Iskuulka oo ah: Kista Folkhögskola (IT-ikapp) Kista Torg Kista 86 Iskuulka Kista kama doonayo wax faa iida maaliyadeed ah iibinta buugga. Lacagta ka soo xaroota iibinta buugga waxaa dib loogu celinayaa howlaha mashruuca iyo qarashyada la xiriira iibinta buugga. Mareegyo Bogga IT-ikapp: Bogga Iskuulka Kista Folkhögskola: Bogga hey adda qaabilsan kaabaha internetka.se: Bogga Jaamacadda Stockholm qeybteeda It-da (DSV): dsv.su.se Bogga bibliyoteka magaalada Stockholm: Bogga Bibliyoteka Kista qeeytiisa lab-ka:

88 87

89 88

90 Projektet IT-ikapp Projektet IT-ikapp är ett försök att skapa digital delaktighet och tillgänglighet för alla. Med digital delaktighet menar vi att alla som önskar bör få tillgång till internet på lika villkor. Idag finns en klyfta mellan dem som har kunskap om och tillgång till internet och dem som inte har det. En stor och snabb samhällsutveckling sker på internet idag och det har blivit det självklara verktyget för samhällstjänster av olika slag för de flesta i samhället. IT-ikapp ger oss möjligheten att utbilda i grundläggande dator- och internetkunskaper för att överbrygga den digitala klyftan i samhället. Projektet IT-ikapp består av olika gratisverktyg som du kan använda tillsammans eller var för sig för att lära dig använda dator och internet. Vem som helst får använda materialet för att lära sig eller lära ut till andra: Hemsidan hjälper dig med frågor och svar. Du kan också se våra instruktionsfilmer och läsa i vår handbok direkt på hemsidan En handbok/lärobok för nybörjare som vill lära sig använda dator och internet eller för handledare som vill lära ut dator- och internetanvändning till nybörjare. Handboken kan läsas på svenska, somaliska och arabiska direkt på hemsidan. Du kan gratis delta i vår utbildning för nybörjare under en vecka i vår eller i sommar. Utbildningarna hålls av duktiga specialutbildade handledare som kan hjälpa dig på flera språk. Inga förkunskaper krävs. Du kan gratis besöka vår Helpdesk för internet på Kista Bibliotek för att få hjälp med att använda dator och internet. Läs mer om de olika verktygen på hemsidan eller kontakta oss på Kista Folkhögskola. IT-ikapp startades av Kista Folkhögskola våren 2009 med stöd av.se och SU - DSV (Institutionen för data- och systemvetenskap).

Dugsiga aasaasiga iyo dugsiga sare oo ardeyada caqliga dhiman

Dugsiga aasaasiga iyo dugsiga sare oo ardeyada caqliga dhiman Somaliska Quseeyso carruurta da dooda tahay 7 ilaa 20 sano: Dugsiga aasaasiga iyo dugsiga sare oo ardeyada caqliga dhiman Sidaan buu yahay nidaamka dugsiyada iswiidhishka. Dugsiga sare dhallinyarada 16

Läs mer

När du hyr din/familjens lägenhet. Markaad guri ijaaratid

När du hyr din/familjens lägenhet. Markaad guri ijaaratid 2) När du hyr din lägenhet 5) Städning av lägenhet 7) När du ska flytta 9) Flyttstädning 10) El och värme 12) Grannar och hänsyn 13) Sopsortering 15) Tvättstugan 16) Brandvarnare 17) Omsorg av din lägenhet

Läs mer

Ku soo dhawaada Degmada Vingåker!

Ku soo dhawaada Degmada Vingåker! Omslag Somaliska Vingåker.docx Ku soo dhawaada Degmada Vingåker! Information om Vingåkers kommun på somaliska - 2012 Ku soo dhawaada Degmada Vingåker! Ku soo dhawaada degmada Vingåker. Dadka ku nool qiyaastii

Läs mer

Ku soo dhawaada degmada Katrineholm. Information om Katrineholms kommun på Somaliska - 2012

Ku soo dhawaada degmada Katrineholm. Information om Katrineholms kommun på Somaliska - 2012 Ku soo dhawaada degmada Katrineholm Information om Katrineholms kommun på Somaliska - 2012 Ku soo dhawaada degmada Katrineholm Ku soo dhawaada degmada Katrineholm. Dadka degen qiyaastii waa 33000 qofood.

Läs mer

Inledning. Hordhac. svenska. somali

Inledning. Hordhac. svenska. somali 1 Inledning Hordhac Ny i Stockholm vänder sig till dig som nyligen har fått uppehållstillstånd och vill veta mer om hur det svenska samhället fungerar. Boken ska fungera som en kort introduktion till

Läs mer

Transportyrken på sju språk

Transportyrken på sju språk Lastbilsförare Truckförare/terminalarbetare Taxiförare Däckmontör/däck- och hjulmekaniker Transportyrken på sju språk Truck driver Forklift operator/terminal worker Taxi driver Tyre installer/tyre and

Läs mer

Sverige en introduktion. Dalka Iswiidan warbixin kooban. del 1 kort om sverige. qaybta 1 warbixin gaaban oo iswiidhan ka hadlaysa. svenska.

Sverige en introduktion. Dalka Iswiidan warbixin kooban. del 1 kort om sverige. qaybta 1 warbixin gaaban oo iswiidhan ka hadlaysa. svenska. Sverige en introduktion I det här avsnittet ges korta fakta om Sverige. Det är också en introduktion till välfärdssamhället, varför det uppstod och hur det finansieras. Dalka Iswiidan warbixin kooban Qaybtaan

Läs mer

IT ikapp. Handbok i dator- och internetanvändning. IT-ikapp är ett handledningsmaterial för utbildning av nybörjare inom dator och internet.

IT ikapp. Handbok i dator- och internetanvändning. IT-ikapp är ett handledningsmaterial för utbildning av nybörjare inom dator och internet. IT ikapp Handbok i dator- och internetanvändning IT-ikapp är ett handledningsmaterial för utbildning av nybörjare inom dator och internet. IT-ikapp Handbok i dator- och internetanvändning Version 1.0 2010

Läs mer

Warbixin loogu talagalay dhibbaneyasha denbi-falka

Warbixin loogu talagalay dhibbaneyasha denbi-falka Warbixin loogu talagalay dhibbaneyasha denbi-falka HEY ADDA AMMUURAHA DHIBBANEYAASHA DENBI-FALKA (BROTTSOFFERMYNDIGHETEN) TUSAMADA DULMAR FUDUD...2 HORDHAC...2 WARGELINTA BOLIISKA...3 FAL DENBI-BAARISKA

Läs mer

Ku soo-dhowaada goobta internetka ee ciidanka booliska ku saabsan dambifalka sokeeyaha Falalkee la oran kara wa dambifalka sokeeyaha?

Ku soo-dhowaada goobta internetka ee ciidanka booliska ku saabsan dambifalka sokeeyaha Falalkee la oran kara wa dambifalka sokeeyaha? Fiiro gar ah. Waxaa halkan ka muuqda badhan aad gujin karto si aad u ogaato habka aad u raad-tiri lahayd inaad kombiyuutekan ka gashay boggaan. Sidaa ayaad ku raad-qadi kartaa bogagga aad booqatay. Waxaa

Läs mer

Turjumid qoraalkii ajnabigana guud ahaan loogu gafay, soomaalidana si gaar ah loogu duray

Turjumid qoraalkii ajnabigana guud ahaan loogu gafay, soomaalidana si gaar ah loogu duray Turjumid qoraalkii ajnabigana guud ahaan loogu gafay, soomaalidana si gaar ah loogu duray Fiiro gaar ah: Qoraalkan waa turjumid qoraal dheer oo kusoo baxay Bloggan sanadkii 2010 ka: http://demokratbloggen.wordpress.com/2010/06/22/flykten-fran-mangkulturen/

Läs mer

Delaktighet. för integration. att stimulera integrationsprocessen för somalisktalande i Sverige 1999:4

Delaktighet. för integration. att stimulera integrationsprocessen för somalisktalande i Sverige 1999:4 INTEGRATIONSVERKET Delaktighet för integration att stimulera integrationsprocessen för somalisktalande i Sverige Rapport till regeringen av Integrationsverkets regeringsuppdrag Integrationsverkets rapportserie

Läs mer

KURSMÅL WINDOWS STARTA KURSEN

KURSMÅL WINDOWS STARTA KURSEN KURSMÅL WINDOWS Detta är en introduktionskurs för dig som är nybörjare. Du kommer att få bekanta dig med datorns viktigaste delar och lära dig grunderna i operativsystemet Windows, vilket är en förutsättning

Läs mer

ORDBEHANDLIG MED OPEN OFFICE.ORG...2 PRINCIPER...2 STARTA PROGRAMMET...2 ARBETSINSTÄLLNINGAR...2

ORDBEHANDLIG MED OPEN OFFICE.ORG...2 PRINCIPER...2 STARTA PROGRAMMET...2 ARBETSINSTÄLLNINGAR...2 MED OPEN OFFICE 1 ORDBEHANDLIG MED OPEN OFFICE.ORG...2 PRINCIPER...2 STARTA PROGRAMMET...2 ARBETSINSTÄLLNINGAR...2 Marginaler...2 Sidnumrering...2 Och sedan Infoga/Fältkommando/Sidnummer...3 Radavstånd...3

Läs mer

in qof ilkaha. Västmanlandd qoran 021-17 53 30. xiriir laa leh takhtarrada xulan karto. Guud ahaan hagaajin kale u baahan. hoqidda ka bogsanayaa.

in qof ilkaha. Västmanlandd qoran 021-17 53 30. xiriir laa leh takhtarrada xulan karto. Guud ahaan hagaajin kale u baahan. hoqidda ka bogsanayaa. Warbixin ku saabsan fursada xulashada daryeelka hagaajinta ilkaha ee Gobolka Västmanlandd Adiga oo xulan doono qofka kuu dhaqaaqi doono daryee elka hagaajinta ilkahaaga Sidee baa loo kala xulan karaa?

Läs mer

Varmt välkommen till en helt ny värld.

Varmt välkommen till en helt ny värld. DEL 1 Digidel är ett nationellt projekt som syftar till att få fler medborgare att bli digitalt delaktiga. I Sverige finns 1,5 miljoner personer som inte alls eller i mycket liten utsträckning använder

Läs mer

ORDBEHANDLIG MED MICROSOFT WORD... 2 PRINCIPER... 2 STARTA PROGRAMMET... 2 ARBETSINSTÄLLNINGAR...

ORDBEHANDLIG MED MICROSOFT WORD... 2 PRINCIPER... 2 STARTA PROGRAMMET... 2 ARBETSINSTÄLLNINGAR... MED MICROSOFT WORD 1 ORDBEHANDLIG MED MICROSOFT WORD... 2 PRINCIPER... 2 STARTA PROGRAMMET... 2 ARBETSINSTÄLLNINGAR... 2 Marginaler... 2 Sidnumrering... 2 Radavstånd... 3 VISNINGSLÄGEN... 3 SPARA DOKUMENT...

Läs mer

Att skriva på datorn

Att skriva på datorn Att skriva på datorn Innehåll: Inledning 1 Tangentbordet 2 Att skriva i Word 4 Att skriva på Internet 7 Övningar 8 2 Inledning Välkommen till steg 2 av Internetkursen för nybörjare! Vid detta kurstillfälle

Läs mer

LATHUND WINDOWS 2000. RXK Läromedel, Riddarplatsen 36 Plan 7 177 30 Järfälla Tel: 08-580 886 00, Fax: 08-580 259 40 www.rxk.se, e-post: info@rxk.

LATHUND WINDOWS 2000. RXK Läromedel, Riddarplatsen 36 Plan 7 177 30 Järfälla Tel: 08-580 886 00, Fax: 08-580 259 40 www.rxk.se, e-post: info@rxk. LATHUND WINDOWS 2000 RXK Läromedel, Riddarplatsen 36 Plan 7 177 30 Järfälla Tel: 08-580 886 00, Fax: 08-580 259 40 www.rxk.se, e-post: info@rxk.se Detta material är författat av RXK Läromedel. Mångfaldigande

Läs mer

LATHUND WINDOWS XP. RXK Läromedel, Riddarplatsen 36 Plan 7 177 30 Järfälla Tel: 08-580 886 00, Fax: 08-580 259 40 www.rxk.se, e-post: info@rxk.

LATHUND WINDOWS XP. RXK Läromedel, Riddarplatsen 36 Plan 7 177 30 Järfälla Tel: 08-580 886 00, Fax: 08-580 259 40 www.rxk.se, e-post: info@rxk. LATHUND WINDOWS XP RXK Läromedel, Riddarplatsen 36 Plan 7 177 30 Järfälla Tel: 08-580 886 00, Fax: 08-580 259 40 www.rxk.se, e-post: info@rxk.se Detta material är författat av RXK Läromedel. Mångfaldigande

Läs mer

Datagrund Windows 7 Copyright Medborgarskolans Riksorganisation 2010 1

Datagrund Windows 7 Copyright Medborgarskolans Riksorganisation 2010 1 Datagrund Windows 7 1 2 Datagrund Windows 7 Det här kursmaterialet är baserat på Windows 7 som är den senaste versionen och tar upp några grundläggande funktioner som ska hjälpa dig att komma igång med

Läs mer

Grundläggande datorkunskap. Kom igång med dator

Grundläggande datorkunskap. Kom igång med dator Grundläggande datorkunskap Kom igång med dator Korta fakta om datorn: DATORNS OLIKA DELAR BILDSKÄRM SYSTEMENHET TANGENTBORD MUS Använd bara musens vänsterknapp till att börja med. I många fall klarar du

Läs mer

Inställningstips. Visuella anpassningar Windows 10 2015-08-06

Inställningstips. Visuella anpassningar Windows 10 2015-08-06 Inställningstips Visuella anpassningar Windows 10 2015-08-06 Innehåll Inledning... 3 Anpassa bildskärmen... 4 Ändra storlek för text, appar och andra objekt... 4 Ändra muspekare och markör... 6 Egenskaper

Läs mer

Datorns delar DATORLÅDA CD/DVD-SPELARE/BRÄNNARE SKÄRM. DISKETT-STATION Finns sällan i nya datorer. TANGENTBORD

Datorns delar DATORLÅDA CD/DVD-SPELARE/BRÄNNARE SKÄRM. DISKETT-STATION Finns sällan i nya datorer. TANGENTBORD Datorns delar På en skivspelare kan du spela olika sorters musik som till exempel pop, rock, jazz, och klassiskt. Utan skivor är skivspelaren inget att ha. För att du ska kunna använda en dator måste du

Läs mer

Steg 1 Minnen, mappar, filer Windows 7

Steg 1 Minnen, mappar, filer Windows 7 Steg 1 Minnen, mappar, filer Windows 7 Maj -13 Liljedalsdata.se Liljedalsdata Steg 1 Sida 1 Inledning Välkommen till denna kurs. Att jobba med datorer är ofta som att jobba med matematik. Det nya bygger

Läs mer

Lathund. Windows Alta Vista

Lathund. Windows Alta Vista Lathund Windows Alta Vista sv Detta material är författat av RXK Läromedel. Mångfaldigande av någon del av eller hela innehållet i denna Lathund är enligt lagen om upphovsrätt av 1960-12-30 förbjudet

Läs mer

INSPIRA. Microsoft. Word 2007 Grunder

INSPIRA. Microsoft. Word 2007 Grunder INSPIRA Microsoft Word 007 Grunder Del 1 1. Introduktion till Word 8. Hantera dokument 15 3. Redigera text 30. Format 53 3 REDIGERA TEXT REDIGERA TEXT Flytta insättningspunkten 30 Markera text 31 Redigera

Läs mer

Sida 1 av (9) Instruktion Word

Sida 1 av (9) Instruktion Word Sida 1 av (9) Instruktion Word Menyfliksområdet... 2 Snabbåtkomst... 3 Skapa nytt dokument... 3 Skriva in text... 4 Marginalinställningar... 4 Tabulatorinställningar... 5 Placera ut nya tabbar... 5 Ta

Läs mer

KAPITEL 5 Användbara program. Tillbehör. WordPad. Paint

KAPITEL 5 Användbara program. Tillbehör. WordPad. Paint KAPITEL 5 Användbara program Som jag nämnde i inledningen är Windows mycket mer än bara ett operativsystem. Det följer även med ett antal användbara program som är mycket användbara. Du har fått bekanta

Läs mer

Word kortkommando. 5. I rutan till höger klickar du på kommandot eller elementet.

Word kortkommando. 5. I rutan till höger klickar du på kommandot eller elementet. kortkommando Kortkommandon Koppla kortkommandon till menykommandon eller andra element Du kan koppla ett kortkommando till ett kommando, ett makro, ett teckensnitt, en autotextpost, en formatmall eller

Läs mer

Steg 1 Minnen, mappar, filer Windows 8

Steg 1 Minnen, mappar, filer Windows 8 Steg 1 Minnen, mappar, filer Windows 8 Feb -14 Liljedalsdata.se Liljedalsdata Steg 1 W8 Sida 1 Inledning Välkommen till denna kurs. Att jobba med datorer är ofta som att jobba med matematik. Det nya bygger

Läs mer

A. Datorn från grunden

A. Datorn från grunden A-1 A. Vad är en dator? En dator är en apparat som du kan utföra en mängd olika uppgifter med t.ex: Skriva och läsa e-post, lyssna på musik, titta på film, spela spel. De olika uppgifterna utförs av program

Läs mer

Allmän it-kunskap. Innehåll

Allmän it-kunskap. Innehåll sförteckning Datorkunskap 2.0 Office 2007, Windows Vista Allmän it-kunskap Datorer och program... 7 Användningsområden...7 Program...7 Stora och små datorer...8 Gamla datorer...9 Datorns funktion... 10

Läs mer

Grundkurs 1 IKT. Dan Haldin Ålands lyceum

Grundkurs 1 IKT. Dan Haldin Ålands lyceum Dan Haldin Ålands lyceum I N N E H Å L L S F Ö R T E C K N I N G IT 1... Fel! Bokmärket är inte definierat. Grundkurs i Data vid Ålands Lyceum... Fel! Bokmärket är inte definierat. Innehållsförteckning...

Läs mer

Personlig anpassning av Microsoft Word 2007. Vers. 20101001

Personlig anpassning av Microsoft Word 2007. Vers. 20101001 Personlig anpassning av Microsoft Word 2007 Vers. 20101001 Innehållsförteckning: Menyer... 3 Ta bort menyflikarnas ikoner... 3 Anpassning av snabbåtkomstfältet... 4 Tangentbordskommandon... 4 Kortkommandon

Läs mer

Operativsystem - Windows 7

Operativsystem - Windows 7 Uppgift 5 B Operativsystem - Windows 7 Skapa mappar och undermappar Det finns olika sätt att skapa nya mappar på. Alternativ. Högerklicka på en tom yta. Håll muspekaren över Nytt. Klicka på Mapp Alternativ.

Läs mer

Grundläggande Ordbehandling Microsoft Word

Grundläggande Ordbehandling Microsoft Word Grundläggande Ordbehandling Microsoft Word Programfönstret Namnlist Verktygsfält Menyrad Vågrät linjal Lodrät linjal Rullningslist Statusfält Menyer och Verktygsfält Visa eller dölja ett verktygsfält Högerklicka

Läs mer

Datakurs, grund. Thor Stone Education. Datakurs, grund. (Windows 7) Copyright Torsten Nilsson

Datakurs, grund. Thor Stone Education. Datakurs, grund. (Windows 7) Copyright Torsten Nilsson Thor Stone Education Datakurs, grund (Windows 7) 1 Efter att du slagit på strömmen till datorn och den har laddat in operativsystemet (Windows), visas skrivbordet på skärmen. Det som visas på skrivbordet

Läs mer

Personlig anpassning av Microsoft Word 2013. Vers. 20131001

Personlig anpassning av Microsoft Word 2013. Vers. 20131001 Personlig anpassning av Microsoft Word 2013 Vers. 20131001 Innehållsförteckning: Menyer... 3 Ta bort menyflikarnas ikoner... 3 Anpassning av snabbåtkomstfältet... 4 Tangentbordskommandon... 5 Kortkommandon

Läs mer

1 Kursmaterialets Uppläggning... 4 2 Kursmaterialets Utformning... 5 3 Installation av Övningsfiler... 6. 1 PC:n en Beskrivning...

1 Kursmaterialets Uppläggning... 4 2 Kursmaterialets Utformning... 5 3 Installation av Övningsfiler... 6. 1 PC:n en Beskrivning... Innehåll Kapitel 1 Läs Detta Först 1 Kursmaterialets Uppläggning... 4 2 Kursmaterialets Utformning... 5 3 Installation av Övningsfiler... 6 Kapitel 2 Introduktion till Datorn 1 PC:n en Beskrivning... 12

Läs mer

Skapa mappar, spara och hämta dokument

Skapa mappar, spara och hämta dokument Skapa mappar, spara och hämta dokument Övningen görs på hårddisken i mappen Mina dokument 1a Starta programmet utforskaren 1 b Huvudgrupper i utforskaren 1c Expandera huvudgrupper, enheter och mappar Skapa

Läs mer

Allmän IT-kunskap Microsoft Windows XP

Allmän IT-kunskap Microsoft Windows XP 1 (219) Allmän IT-kunskap Microsoft Windows XP Med detta kursmaterial hoppas jag att du får en rolig och givande introduktion till datavärlden. Efter att du gått igenom kursmaterialet ska du ha fått kunskap

Läs mer

Allmän IT-kunskap. Innehåll

Allmän IT-kunskap. Innehåll Allmän IT-kunskap Datorer och program... 7 Användningsområden...7 Program...7 Stora och små datorer...8 Datorn från utsidan... 8 Datorlåda...8 Bildskärm...9 Pekdon eller mus...9 Diskettstation...9 Optisk

Läs mer

Word 2003. bengt hedlund

Word 2003. bengt hedlund Word 2003 bengt hedlund Det här dokumentet är tänkt underlätta för Dig när Du arbetar med Word. I kursen Datagrund, när Du skriver en rapport i någon annan kurs, eller i varje sammanhang när Du vill använda

Läs mer

SENIORER SENIORER. Grundläggande IT för. Windows 7. Grundläggande IT för. Windows 7. Eva Ansell Marianne Ahlgren. Eva Ansell Marianne Ahlgren

SENIORER SENIORER. Grundläggande IT för. Windows 7. Grundläggande IT för. Windows 7. Eva Ansell Marianne Ahlgren. Eva Ansell Marianne Ahlgren 600 IT för seniorer Windows 7.qxp 2011-06-0 10:27 Sida 1 Eva Ansell Marianne Ahlgren Eva Ansell Marianne Ahlgren Grundläggande IT för SENIORER Windows 7 Det här är en bok för dig som behöver grundläggande

Läs mer

Laboration 2 i datorintro för E1 Detta dokument innehåller instruktioner och övningar för introduktion till E-programmets datorsystem och web-mail.

Laboration 2 i datorintro för E1 Detta dokument innehåller instruktioner och övningar för introduktion till E-programmets datorsystem och web-mail. Laboration 2 i datorintro för E1 Detta dokument innehåller instruktioner och övningar för introduktion till E-programmets datorsystem och web-mail. E-programmets datorsalar är utrustade med datorer som

Läs mer

Allmän IT-kunskap. Innehåll

Allmän IT-kunskap. Innehåll sförteckning Datorkunskap Office 2007, Windows Vista Allmän IT-kunskap Datorer och program... 7 Användningsområden...7 Program...7 Datorn från utsidan... 8 Datorlåda...8 Bildskärm...8 Stora och små datorer...8

Läs mer

ITför. alla av Eva Ansell

ITför. alla av Eva Ansell ITför alla av Eva Ansell Innehåll 1 Introduktion.... 7 Grundläggande om datorn........... 7 Operativsystem och program...7 Vad är Windows?...8 Starta och avsluta Windows 7...9 Starta datorn....9 Stänga

Läs mer

Microsoft. Windows Vista. Grundkurs. www.databok.se

Microsoft. Windows Vista. Grundkurs. www.databok.se Microsoft Windows Vista Grundkurs www.databok.se Innehållsförteckning 1 Börja arbeta med Windows... 1 Operativsystem och program... 1 Mushantering... 2 Vänsterknappen... 2 Högerknappen... 2 Övriga knappar...

Läs mer

aktivitetsfältet Mozilla Firefox Internet Explorer Google Chrome Safari

aktivitetsfältet Mozilla Firefox Internet Explorer Google Chrome Safari Internet Nu ska vi fortsätta med att titta lite på Internet. Man kan likna Internet med världens största bibliotek, där man kan hitta i princip allt, både sådant som är bra men också det som är dåligt.

Läs mer

Skapa mapp. * Gör så här: Det finns många sätt att skapa mappar, men det enklaste sättet brukar vara följande.

Skapa mapp. * Gör så här: Det finns många sätt att skapa mappar, men det enklaste sättet brukar vara följande. Ideell IT-förening där äldre lär äldre Skapa mapp Det finns många sätt att skapa mappar, men det enklaste sättet brukar vara följande. * Gör så här: 1. Se till att du befinner dig på den plats i datorn

Läs mer

Allmän IT-kunskap. Innehåll

Allmän IT-kunskap. Innehåll sförteckning Datorkunskap Office 2007, Windows XP Allmän IT-kunskap Datorer och program... 5 Användningsområden...5 Program...5 Stora och små datorer...6 Datorn från utsidan... 6 Datorlåda...6 Bildskärm...6

Läs mer

Komma igång med 3L Pro 2014. Komma igång med 3L. Copyright VITEC FASTIGHETSSYSTEM AB

Komma igång med 3L Pro 2014. Komma igång med 3L. Copyright VITEC FASTIGHETSSYSTEM AB Komma igång med 3L Innehåll LOGGA IN I 3L... 3 Verktyg och kortkommandon... 6 Övriga tangenter... 9 RAPPORTUTSKRIFT I 3L... 10 Instruktioner för att skriva till fil:... 11 Logga in i 3L Ikonen för 3L Pro

Läs mer

Migrera till PowerPoint 2010

Migrera till PowerPoint 2010 I den här guiden Microsoft Microsoft PowerPoint 2010 skiljer sig rent utseendemässigt mycket, så vi har skapat den här guiden för att hjälpa dig att snabbare lära dig programmet. Här kan du läsa om de

Läs mer

Lär dig WORD. Lars Ericson datorkunskap.com

Lär dig WORD. Lars Ericson datorkunskap.com Lär dig WORD Lars Ericson datorkunskap.com WORD Programmet Microsoft Word används till ordbehandling och att tillverka enklare dokument med texter och bilder. När du öppnar upp Word kan det se ut ungefär

Läs mer

BLI VÄN MED DIN DATOR ENHETER MAPPAR FILER

BLI VÄN MED DIN DATOR ENHETER MAPPAR FILER BLI VÄN MED DIN DATOR ENHETER MAPPAR FILER Innehållsförteckning ENHETER...2 MAPPAR...2 VISNINGSLÄGEN...3 SORTERING...4 MAPPAR OCH FILER...5 FILNAMN...6 FILTILLÄGG...6 FILHANTERING KOPIERA FLYTTA BYTA NAMN

Läs mer

Windows 8.1, hur gör jag?

Windows 8.1, hur gör jag? 2014 Windows 8.1, hur gör jag? Tor Stenberg Piteå Kommun 2014-03-28 1 av 13 Innehåll Hur jobbar jag med Windows 8.1... 2 Logga in... 2 Skrivbordet och programportal... 2 Logga ut och stänga datorn... 3

Läs mer

Lätt-fil för Kortkommandon första hjälpen för att effektivisera arbetet vid datorn. Sammanställd av Peter Essen Datoriet Lundby 2002-05-07

Lätt-fil för Kortkommandon första hjälpen för att effektivisera arbetet vid datorn. Sammanställd av Peter Essen Datoriet Lundby 2002-05-07 Sammanställd av Peter Essen Datoriet Lundby 2002-05-07 Sid. 2 Inledning... 4 Kortkommandon i Windows... 5 Växla mellan olika program... 6 Kortkommandon i MS Word... 8 Klipp och klistra... 15 Sök, Sök och

Läs mer

Grunderna i Word. Identifiera gränssnittsobjekt som du kan använda för att utföra vanliga uppgifter.

Grunderna i Word. Identifiera gränssnittsobjekt som du kan använda för att utföra vanliga uppgifter. Grunderna i Word Word är ett effektivt ordbehandlings- och layoutprogram, men för att kunna använda det på bästa sätt måste du först förstå grunderna. I de här självstudierna beskrivs vissa av de aktiviteter

Läs mer

Datorn i skolan PIM examination 5

Datorn i skolan PIM examination 5 1 Datorn i skolan PIM examination 5 2010-04-08 Lotta Lind 2 Innehåll Förord...3 Datorn i skolan -för elever...4 Datorn i skolan - för pedagoger...5 Windows - Hur man hanterar en dator...7 Skriva i Word

Läs mer

Allmän IT-kunskap. Innehåll

Allmän IT-kunskap. Innehåll Allmän IT-kunskap Datorer och program... 5 Användningsområden...5 Program...5 Stora och små datorer...6 Datorn från utsidan... 6 Datorlåda...6 Bildskärm...6 Pekdon eller mus...7 Diskettstation...7 Cd-läsare/spelare...8

Läs mer

Kom igång med. Windows 8. www.datautb.se DATAUTB MORIN AB

Kom igång med. Windows 8. www.datautb.se DATAUTB MORIN AB Kom igång med Windows 8 www.datautb.se DATAUTB MORIN AB Innehållsförteckning Grunderna i Windows.... 1 Miljön i Windows 8... 2 Startskärmen... 2 Zooma... 2 Snabbknappar... 3 Sök... 4 Dela... 4 Start...

Läs mer

I den här övningen tränar du på att göra olika programfönster. Övningarna går att göra på egen hand.

I den här övningen tränar du på att göra olika programfönster. Övningarna går att göra på egen hand. I den här övningen tränar du på att göra olika programfönster. Övningarna går att göra på egen hand. Innehållsförteckning Kontrollpanelen i kategoriläge. Frågor 2 Utforskaren, hantera filer och mappar.

Läs mer

Användarmanual för Content tool version 7.5

Användarmanual för Content tool version 7.5 Användarmanual för Content tool version 7.5 TM WEB Express AB Manual Content tool 7.5 Sid 2 INNEHÅLLSFÖRTECKNING 1 OM PUBLICERINGSVERKTYGET... 3 1.1 ALLMÄNT... 3 2 ÖVERSIKT... 3 3 ALLMÄNT OM WEBBSIDAN

Läs mer

Datorkunskap. Kursmaterialet är indelat i tre beståndsdelar: 1. Lästext 2. Övningar med steg för steg-hjälp 3. Fria individuella övningar

Datorkunskap. Kursmaterialet är indelat i tre beståndsdelar: 1. Lästext 2. Övningar med steg för steg-hjälp 3. Fria individuella övningar 1 (361) Datorkunskap Med detta kursmaterial hoppas vi du får en rolig och givande introduktion i arbetet vid datorn och erhåller de grundläggande kunskaperna om hur programmen är uppbyggda. Efter att ha

Läs mer

Symprint Snabbstartsguide

Symprint Snabbstartsguide Symprint Snabbstartsguide Artikelnummer: 12020, 12021, 12022 v.1 0.10 1 Innehåll Välkommen till SymPrint... 3 Installation av medföljande mjukvara:... 3 Komma igång... 4 Skapa nytt dokument från mall...

Läs mer

EPOST2 Version 2.00 Ett enkelt e-postprogram med stöd för talsyntes

EPOST2 Version 2.00 Ett enkelt e-postprogram med stöd för talsyntes EPOST2 Version 2.00 Ett enkelt e-postprogram med stöd för talsyntes Mars 2006 Programmet stöder talsyntes SAPI 4 och SAPI 5. INNEHÅLLSFÖRTECKNING: INSTALLATION... 2 PROGRAMINFORMATION... 2 PROGRAMMET

Läs mer

Microsoft Office Word, Grundkurs 1. Introduktion

Microsoft Office Word, Grundkurs 1. Introduktion Dokumentation - Kursmaterial Innehåll Programfönster och arbetsyta Skriva och redigera text - OnePRO IT, Bengt Nordström - 1 - www.onepro.se 1.1 - Programfönster och Arbetsyta Programfamiljen i Microsoft

Läs mer

Filhantering utforskaren avslöjar

Filhantering utforskaren avslöjar Filhantering utforskaren avslöjar 1 hur information lagras När man skriver ett brev eller ritar en bild skapas ett do kument. Detta måste sparas någonstans för att inte försvinna när datorn slås av. I

Läs mer

del 3 ARBETA MED PROGRAM

del 3 ARBETA MED PROGRAM del ARBETA MED PROGRAM Det finns ett enormt stort antal program som kan användas tillsammans med Windows Vista. Med ett ordbehandlingsprogram som Microsoft Word till exempel, kan man skapa, redigera och

Läs mer

övningarna 25 februari kl. 15.30 Enkel dokumenthantering I Ordbehandling och kalkyl (med ex Word och Excel eller liknande program p kontorspaket).

övningarna 25 februari kl. 15.30 Enkel dokumenthantering I Ordbehandling och kalkyl (med ex Word och Excel eller liknande program p kontorspaket). IT-Caf Café - Vårprogram 2013 Här är r närmaste n övningarna Månd 25 februari kl. 15.30 Enkel dokumenthantering I Ordbehandling och kalkyl (med ex Word och Excel eller liknande program p i kontorspaket).

Läs mer

FrontPage Express. Ämne: Datorkunskap (Internet) Handledare: Thomas Granhäll

FrontPage Express. Ämne: Datorkunskap (Internet) Handledare: Thomas Granhäll FrontPage Express I programpaketet Internet Explorer 4.0 och 5.0 ingår också FrontPage Express som installeras vid en fullständig installation. Det är ett program som man kan använda för att skapa egna

Läs mer

Filhantering utforskaren avslöjar hur information lagras

Filhantering utforskaren avslöjar hur information lagras Filhantering utforskaren avslöjar hur information lagras 44 När man skriver ett brev eller ritar en bild skapas ett do kument, som måste sparas någonstans för att inte försvinna när datorn slås av. I datorn

Läs mer

Frontpage 2002/XP (2)

Frontpage 2002/XP (2) Frontpage 2002/XP Frontpage 2002 eller Frontpage XP som det också kallas är ett hemsideprogram där du inte behöver kunna koda som annars är fallet om man gör en hemsida. Att snabbt, enkelt och snyggt kunna

Läs mer

Excel kortkommando. Infoga rad, kolumn eller cell Ta bort rad, kolumn eller cell

Excel kortkommando. Infoga rad, kolumn eller cell Ta bort rad, kolumn eller cell Excel kortkommando Kommando Allmänt F10 Ctrl + B eller Skift + F5 Ctrl + G Ctrl + H Ctrl + i F1 Ctrl + N Ctrl + O Ctrl + P Ctrl + S F12 eller Alt + F2 Ctrl + W eller Alt + F4 Skift + F1 Skift + F10 Ctrl

Läs mer

eller Snabbkurs för nybörjare Tema: Baskunskap: Datorlådan, Musen, Tangentbordet, Skrivbordet, Fönster, Start-Stopp av datorn.

eller Snabbkurs för nybörjare Tema: Baskunskap: Datorlådan, Musen, Tangentbordet, Skrivbordet, Fönster, Start-Stopp av datorn. eller Snabbkurs för nybörjare Tema: Baskunskap: Datorlådan, Musen, Tangentbordet, Skrivbordet, Fönster, Start-Stopp av datorn. OBS! Endast för medlemmar i SeniorNet, Klubb Södertälje! 1 Utgåva 4 Sammanställd

Läs mer

Anpassning av Windows 7 och Word 2010

Anpassning av Windows 7 och Word 2010 Anpassning av Windows 7 och Word 2010 Det finns en hel del små förändringar man kan göra för att det ska bli lättare att navigera i datorn, läsa och skriva. Med kortare rader, tydligt typsnitt större avstånd

Läs mer

Steg 2 Word 2007 Windows 8

Steg 2 Word 2007 Windows 8 Steg 2 Word 2007 Windows 8 Feb -14 Liljedalsdata.se Liljedalsdata Steg 2 W8 Sida 1 Ordbehandlingsprogrammet Word 2007 Förberedelser Word finns förmodligen inte på din dator utan du måste ladda hem programmet

Läs mer

Produktbilaga. Fördelar med LärSjälv. Tjänsterna

Produktbilaga. Fördelar med LärSjälv. Tjänsterna Produktbilaga Fördelar med LärSjälv Undervisningen sker i ditt eget tempo när du har tid, lust och behov Du får intressant och inspirerande utbildning Förtesten säkerställer att du bara behöver lära dig

Läs mer

Microsoft. Excel 2010. Migrera till Excel 2001. från Excel 2003

Microsoft. Excel 2010. Migrera till Excel 2001. från Excel 2003 I den här guiden Migrera till Excel 2001 Microsoft skiljer sig rent utseendemässigt mycket, så vi har skapat den här guiden för att hjälpa dig att snabbare lära dig programmet. Här kan du läsa om de viktigaste

Läs mer

Grundkurs 1 IKT Filhantering

Grundkurs 1 IKT Filhantering Filhantering Dan Haldin Ålands lyceum I N N E H Å L L S F Ö R T E C K N I N G Innehållsförteckning... 2 Filhantering med Windows... 3 Skapa Mappar... 4 Spara rätt... 5 Öppna sparade filer... 7 Flytta och

Läs mer

Innehållsförteckning utan ansträngning Word gör jobbet MS Word 2007, 2010 och 2011

Innehållsförteckning utan ansträngning Word gör jobbet MS Word 2007, 2010 och 2011 Innehållsförteckning utan ansträngning Word gör jobbet MS Word 2007, 2010 och 2011 Lizette Nilsson 2012-05-07 Idag Kort om vår datormiljö Vanliga orsaker till problem Låt MS Word göra jobbet åt dig - Formatmallar

Läs mer

Skapa snygga text- och bilddokument

Skapa snygga text- och bilddokument Skapa snygga text- och bilddokument Eskilstuna hösten 2011 Göran Thomasson Eskilstuna 2011-05-16 sida 1 Innehållsförteckning 1 Windows 7 och Picasa 3... 2 1.1 Grunder i Windows... 2 1.1.1 Höger musknapp...

Läs mer

Windows Datorns delar Skrivbordet

Windows Datorns delar Skrivbordet Windows Datorns delar Skrivbordet Mushantering Tangentbord Fönster Mappar och filer Kopiera och flytta Lathunden är anpassad för Kumla kommun Innehållet är avgränsat till datorer utan tryckskärm Anställd

Läs mer

Datorn som Pedagogiskt Verktyg

Datorn som Pedagogiskt Verktyg Lätt-fil för Kortkommandon första hjälpen för att effektivisera arbetet vid datorn Datorn som Pedagogiskt Verktyg Lär dig koppla ihop Internet, MS Word och Paint Shop Pro 6.0 Sammanställd av Peter Essen

Läs mer

INSPIRA. Microsoft. Excel 2007 Grunder

INSPIRA. Microsoft. Excel 2007 Grunder INSPIRA Microsoft Excel 2007 Grunder Del 1 1. Introduktion till Excel 8 2. Hantera en arbetsbok 15 3. Formler och format 38 1 INTRODUKTION TILL EXCEL INTRODUKTION TILL EXCEL Starta programmet 8 Avsluta

Läs mer

Preliminärt utbildningsinnehåll

Preliminärt utbildningsinnehåll 2009-01-29 1 (6) Preliminärt utbildningsinnehåll MS Windows XP Pro Grunderna för hur Windows fungerar Begrepp Skrivbordet Aktivitetsfältet Startmenyn Fönsterhantering, menyval och dialogrutor Växla mellan

Läs mer

Steg 2 Word 2007 Windows 7

Steg 2 Word 2007 Windows 7 Steg 2 Word 2007 Windows 7 Maj -13 Liljedalsdata.se Liljedalsdata Steg 2 Sida 1 Ordbehandlingsprogrammet Word 2007 Förberedelser Om du tidigare använt en äldre version av Word bör du först undersöka om

Läs mer

15 Skapa en Start-Diskett

15 Skapa en Start-Diskett 151 15 Skapa en Start-Diskett När du startar din PC så letar den efter vissa uppstartningsfiler. Sökningen börjar på din diskettenhet och därefter på hårddisken. Detta innebär att om något är fel med din

Läs mer

E-post. A. Windows Mail. Öppna alternativ. Placera ikonen på skrivbordet.

E-post. A. Windows Mail. Öppna alternativ. Placera ikonen på skrivbordet. E-post A. Windows Mail Öppna alternativ Klicka på startknappen Startmenyn öppnas Klicka på Alla Program Leta reda på Windows Mail Dubbelklicka Windows Mail öppnas. Om ikonen ligger i Start-menyn Klicka

Läs mer

Om Mappar... 2. Uppgift 1: Skapa en mapp på Skrivbordet... 2 Om enheter... 3 Uppgift 2: Byt namn på din nya Höst -mapp till Vår...

Om Mappar... 2. Uppgift 1: Skapa en mapp på Skrivbordet... 2 Om enheter... 3 Uppgift 2: Byt namn på din nya Höst -mapp till Vår... RIGMOR SANDER WINDOWS-ÖVN Sid 1 (9) Om Mappar... 2 Om mappars namn... 2 Uppgift 1: Skapa en mapp på Skrivbordet... 2 Om enheter... 3 Uppgift 2: Byt namn på din nya Höst -mapp till Vår... 3 Öva mer på att

Läs mer

LATHUND OUTLOOK 2000 SV/EN

LATHUND OUTLOOK 2000 SV/EN LATHUND OUTLOOK 2000 SV/EN RXK Läromedel AB, Riddarplatsen 36 Plan 7 177 30 Järfälla Tel: 08-580 886 00, Fax: 08-580 259 40 www.rxk.se, e-post: info@rxk.se Detta material är författat av RXK Läromedel

Läs mer

Din guide till. Klientinstallation MS Driftservice

Din guide till. Klientinstallation MS Driftservice Din guide till Klientinstallation MS Driftservice September 2012 Innehåll ALLMÄNT... 3 Gamla klienter... 3 Installation... 3 Vid problem... 5 inställningar för brandväggar... 6 Inställningar för Windows

Läs mer

Scan2Text Svensk Doc 2.0. Scan2Text Användarguide

Scan2Text Svensk Doc 2.0. Scan2Text Användarguide Scan2Text Svensk Doc 2.0 Scan2Text Användarguide Copyright Copyright 2004 Claro Software Ltd. Alla rättigheter är reserverade. Claro Software Ltd äger och har copyright på all teknisk dokumentation, tryckt

Läs mer

Microsoft Word 2010 Grunder

Microsoft Word 2010 Grunder WORD 2010 GRUNDER Microsoft Word 2010 Grunder Inledning Mål och förkunskaper...5 Pedagogiken...5 Hämta övningsfiler...6 Del 1 1 Introduktion till Word Starta programmet...7 Avsluta programmet...7 Programfönstret...8

Läs mer

Dreamweaver för nybörjare

Dreamweaver för nybörjare Startpaketet Dreamweaver för nybörjare För att kunna skapa en hemsida så måste du först öppna en plats för den och även skapa en bild mapp om du vill ha bilder på din hemsida. Tänk på en regel inom hemsideskapande,

Läs mer

Introduktion till Word och Excel

Introduktion till Word och Excel Introduktion till Word och Excel HT 2006 Detta dokument baseras på Introduktion till datoranvändning för ingenjörsprogrammen skrivet av Stefan Pålsson 2005. Omarbetningen av detta dokument är gjord av

Läs mer

Lathund till Publisher TEXT. Skriva text. Importera text. Infoga text. Dra och släpp

Lathund till Publisher TEXT. Skriva text. Importera text. Infoga text. Dra och släpp Lathund till Publisher TEXT Pekverktyget använder du när du ska markera en ram som du vill förändra på något sätt. Klicka på textverktyget. Placera muspekaren på den tomma dokumentytan, det spelar ingen

Läs mer

Funktionstangenter i Microsoft Excel

Funktionstangenter i Microsoft Excel Funktionstangenter i Microsoft Excel Funktionstangent F1 Visar Hjälp eller Officeassistenten F1+ SKIFT Förklaring F1+Alt Infogar ett diagramblad F1+Alt+Skift Infogar ett nytt kalkylblad F2 Redigerar den

Läs mer