TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS 0193/04

Transkript

1 TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS 0193/04 koos otsusega tootmisjärelevalve kohta ehitiste tehniliste nõuete seaduse (Byggnadsverklag BVL, 1994:847) paragrahvide järgi Puistesoojustusmaterjal Isover InsulSafe laepealsetele Omanik Toode Ettenähtud kasutusala Müüginimetus Vastavusavaldus Saint-Gobain Isover AB, Box 501, Billesholm, tel: , e-post: koduleht: registrikood: Klaasvillast puistesoojustusmaterjal ilma sideaineta. Horisontaalsete või väikese kaldega laepealsete soojustamiseks tootmiskontrolli läbinud soojustustööde töövõtja poolt. Isover InsulSafe Toode vastab käesolevas sertifikaadis esitatud eeldustel ja tingimustel BVL-i 2 p 2 nõuetele ning tunnistatakse seega vastavaks BBR-i (Boverkets Byggregler elamu- ja ehitusameti ehitusreeglid) järgmistes osades kehtestatud nõuetele: Tuletundlikkus Euroklass A1, mittesüttiv materjal 5:221 Tähis Tihedus kuivas olekus kg/m 3 Niiskussisaldus kg/kg Soojusjuhtivus W/m K Vajumisvaru % Isover InsulSafe laepealsetele ρ p U max λ D λ w λ ber p Kalle ,02 0, ,042 5 Kalle > ,02 0, ,040 5 Kalle > *) 18 0,02 0, ,040 5 Tarneaegse niiskuse tegur φ 1 = 1,0 Soojusjuhtivusklass, λ D = deklareeritud soojusjuhtivus. *) Vajalik on puistevilla allalibisemist takistavate meetmete võtmine toote juurde kuuluvate dokumentide kohaselt Lk 1(3), sertifikaat nr 0193/04, projekti number P SP Sveriges Tekniska Forskningsinstitut, SP SITAC Postiaadress Box 553 SE KARLSKRONA Külastusaadress Bastionsgatan 6 Stumjolmen Telefon/faks registrikood E-post/lnternet info@sitac.se Kui SP SITAC ei ole kirjalikult lubanud teisiti, tohib selle dokumendi esitada vaid terviklikult.

2 Toote juurde kuuluvad dokumendid Kontroll 1. Materjali spetsifikatsioon kuupäevaga Puistesoojustusmaterjali avatud pööningule paigaldamise tööjuhend kuupäevaga (4 lehekülge). Tootmiskontroll toimub välja antud kontrollimisjuhendi järgi registreerimisnumbriga ja sõltumatu kontrollimisasutuse järelevalve all. Paigalduskontroll, s.t tehtud soojustustööde kontroll toimub lepingu kohaselt, mis sõlmitakse vastava akrediteeringuga järelevalveasutuse ja soojustustööde töövõtja vahel. Tellija kohustus ehitusplatsil on markeeringu põhjal jälgida tarnitud toote õigsust ja seda, kas toodet kasutatakse vastavusavalduses ja kaasnevas dokumentatsioonis esitatud tingimuste kohaselt. Peale selle tuleb kontrollida, kas tootega kaasneb tootja tõend, et toode on valmistatud vastavuses nende nõuetega, mille põhjal on väljastatud käesolev sertifikaat. Tootja Märgistamine Tootekontroll hõlmab järgmisi tootmiskohti: Saint-Gobain Isover AB Billesholmis või mõni muu ülalesitatud kontrollimisjuhendi lisale 1.0 vastav tootmiskoht. Toode tuleb tehases varustada märgistusega. Märgistus hõlmab kõigile tarnitavatele pakenditele kinnitatavat etiketti, mis sisaldab järgmisi andmeid: Omanik Elamu- ja ehitusameti registreeritud kaubamärk Sertifitseerimisorgan ja akrediteerimisnumber Toote tüübitähis Tüübikinnituse number Tuletundlikkus Jooksev tootmisnumber või kuupäev Kontrollorgan Saint-Gobain Isover AB SP SITAC 1002 Isover InsulSafe 0193/04 A1, mittesüttiv materjal nr/kuupäev SP Alusdokumendid Selgitused SP Rootsi tehnikauuringute instituudi aruanded nr P806245, F404827A, F413447A, P401713, P , F404827B, F413447B ja F A. Tuleohutus; SP aruanded nr P401915, P401915A ja P Taani tehnoloogiainstituudi (DTI Dansk Teknologisk Institut) aruanded nr Puhumisseadmete (sertifitseeritud puhumisseadmete) nimekiri koos tootmiskontrolli otsusega on kättesaadav SP SITAC-ist. Praktiliselt kohaldatava soojusjuhtivuse kohta vaadake elamu- ja ehitusameti käsiraamatust peatükki soojusarvutuste kohta, mis on välja antud a novembris. Käesolev sertifikaat asendab sama numbrit kandvat varasemat sertifikaati 3. maist 2007 projektinumbriga T Lk 2(3), sertifikaat nr 0193/04, projekti number P SP Sveriges Tekniska Forskningsinstitut, SP SITAC Postiaadress Box 553 SE KARLSKRONA Külastusaadress Bastionsgatan 6 Stumjolmen Telefon/faks registrikood E-post/lnternet info@sitac.se Kui SP SITAC ei ole kirjalikult lubanud teisiti, tohib selle dokumendi esitada vaid terviklikult.

3 Kehtivusaeg Sertifikaat kehtib kuni 15. oktoobrini Tüübikinnituse kehtivus lakkab formaalselt pärast toote CE-märgi aluseks oleva ühtlustatud tehnilise spetsifikatsiooni üleminekuperioodi lõppu. See ei ole seotud tehnilise otsusega selle kohta, et toode vastab elamu- ja ehitusameti reeglitele. Johan Åkesson Lazaros Tsantaridis Lk 3(3), sertifikaat nr 0193/04, projekti number P SP Sveriges Tekniska Forskningsinstitut, SP SITAC Postiaadress Box 553 SE KARLSKRONA Külastusaadress Bastionsgatan 6 Stumjolmen Telefon/faks registrikood E-post/lnternet info@sitac.se Kui SP SITAC ei ole kirjalikult lubanud teisiti, tohib selle dokumendi esitada vaid terviklikult.

4 Materjali Isover InsulSafe spetsifikatsioon Toote juurde kuuluv dokument nr 1 Materjal Süttivusomadused Korrosioon Saint Gobain Isover AB toodetud klaasvillast puistesoojustusmaterjal ilma sideaineta. Euroklass A1, mittesüttiv materjal. Ei soodusta korrosiooni levikut. Lahtine laepealne Vähim tihedus kg/m 3 Deklareeritud soojusjuhtivus, λ D W/m C Vajumisvaru % Laepealne kaldega ,042 5 Laepealne kaldega > ,040 5 Laepealne kaldega > ,040 5 * Kui lahtise laepealse kalle jääb vahemikku kraadi, tuleb võtta puistevilla allalibisemist takistavad meetmed. Selleks võib olla nt mineraalvillaplaadist või -rullist 20 mm paksuse toe paigaldamine talastiku põhjale kogu talastiku vahe pikkuses või horisontaalsete põiktalade paigaldamine kattekile peale cc vahega 1 m. Saint-Gobain Isover AB Box 501 S Billesholm Sweden Tel: Faks: E-post: isover@isover.se Internet: Reg-kood:

5 Tööjuhend puistesoojustusmaterjali paigaldamiseks laepealsele Tööjuhend puistesoojustusmaterjali paigaldamiseks laepealsele Käesolev juhend kehtib puistesoojustusmaterjali kohta, mida paigaldatakse puhuriga horisontaalsele või kuni 30 kaldega kontrollitavale laepealsele. Kontrollitavuse all mõistetakse võimalust teha pööningul sellises mahus kontrolle, mis võimaldavad hinnata laepealse seisukorda tervikuna. 1 NIISKUSKINDLUS JA VENTILATSIOON 1.1 Üldise reeglina kehtib nõue, et soojustatud laepealsele jääv pööninguruum peab olema projekteeritud nii, et välditud on niiskusest tingitud hallituse ja bakterite tekkimine. Soojustamata katuse ja korralikult soojustatud laepealse korral on suurem oht mikroorganismide vohamiseks, nt katuse siseküljel. 1.2 Korralikult soojustatud laepealse kohale jääva pööninguruumi talvine temperatuur on madal ja suhteline õhuniiskus suur. Niiskuskahjustuste ohtu aitavad vähendada alljärgnevad abinõud: õhukindel laepealne, õhukindlad läbiviigud, nt kontroll-luukide, korstnate ja ventilatsioonitorude ümber, siseruumides valitsev alarõhk, veekindel katus, lekkevabad paigaldustööd, ehitusniiskuse probleemideta väljakuivamine, pööningul oleva ventilatsiooni kohandamine oodatavale niiskuskoormusele. 1.3 Pööningul peavad olema ventilatsiooniavad niiskuse jaoks, mis kõikidest ettevaatusabinõudest hoolimata on pööningul olevas õhus säilinud. Seda on võimalik korraldada mitmel erineval viisil, näiteks räästatuulutuse, viilukolmnurga tuulutusavade, katuse tuulutustarvikute või harjatuulutuse abil. 1.4 Tuulutusavad peavad olema õige suurusega, et tagada talviti pööningul välistemperatuurist veidi kõrgem temperatuur ja võimaldada samas niiske õhu väljajuhtimist. Tuulutusavade suurusele ja paigutusele ei ole siiski võimalik kehtestada mingeid üldreegleid, sest erinevate hoonete niiskuskoormus on erinev. Iga hoone vajaduste hindamisel tuleb lähtuda valitsevatest eeldustest. 1.5 Kui pööningu tuulutus on korraldatud räästa kaudu, vajab puistesoojustusmaterjal lisakaitset. Siis peab laepealne olema varustatud tuulesuunajatega, mis juhivad tuulutusõhu soojustusmaterjalist mööda. Tuulutusõhu liikumine soojustuse sisse või soojustuse paigaltnihkumine tuule tõttu vähendab materjali soojustusvõimet. Tuulesuunajate paigaldamist illustreerivad joonised 1 ja 2. 1

6 Tööjuhend puistesoojustusmaterjali paigaldamiseks laepealsele Puistevilla puhumisel vastu tuulesuunajaid võib soojustus tuulesuunajad üleliia kokku suruda, millega väheneb tuulutusava suurus. Seetõttu määratakse projekteerimisel sageli, et tuulutusava suurus peab olema vähemalt 25 mm. Joonis 1 Joonis Lamedate või väikese kaldega katuste korral on laepealse kõrgus sageli väike. Mõnedel juhtudel võib osutuda vajalikuks tuuletõkke paigaldamine soojustusele sellistes kohtades, kus pööningu tuulutusõhk võib soojustuse sisse puhudes seda paigast nihutada ja halvendada sel teel soojustusvõimet. 2 KÄIGUTEED JA RAAMID 2.1 Enne soojustuse paigaldamist tuleb pööninguluugi ja katuseluugi, samuti puhastusluukide, paisupaakide ning muude järelevalvet nõudvate paigaldiste vahele ehitada stabiilsed käiguteed. 2.2 Pööninguluukide, puhastusluukide ja muude sulgemist nõudvate tarindite ümber ehitatavad raamid peavad olema stabiilsest ja vastupidavast materjalist. Käigutee ja raami pealisserv peavad ulatuma vähemalt 50 mm kõrgusele üle tellitud soojustuskihi pinna vt joonist 3. Joonis 3 2

7 Tööjuhend puistesoojustusmaterjali paigaldamiseks laepealsele SOOJUSTATAVAD PAIGALDISED 3.1 Õhukanalid, veetorud ja muud laepealsele või laepealse konstruktsiooni sisse jäävad paigaldised tuleb soojustada kehtivate nõuete kohaselt ning enne puistesoojustuse puhuriga paigaldamist üle kontrollida. Kui selliste paigaldiste soojustuseks on kavandatud kasutada sama puistematerjali, peab vastutav projekteerija esitama andmed selliste kanalite, torude jms asukoha kohta, et nende soojustuse paksuse arvutamisel oleks võimalik arvestada temperatuurinäitajate, takistavate konstruktsioonielementide ja laepealsele tellitud puistesoojustuskihi paksusega. 3.2 Soojustatud laepealse lisasoojustamisel on otstarbekas kaaluda ka olemasolevate paigaldiste, nt paisupaakide vms lisasoojustamist. 4 LAEPEALSE PUHASTAMINE 4.1 Enne laepealse soojustamist tuleb see puhastada ehitusjääkidest jms, mis takistavad töö tegemist ja halvendavad soojustusomadusi. 5 OLEMASOLEV SOOJUSTUS 5.1 Laepealse lisasoojustamisel tuleb kõigepealt tasandada olemasolev soojustuskiht, nt saepuru, kui see on ebatasane. Vana soojustusmaterjali ja talastiku vahele ei tohi jääda õhuvahesid. 6 LAEPEALSE SOOJUSTAMINE 6.1 Tellitud soojustuskihi paksus peab olema vähemalt 200 mm. Paigaldusjärgse kokkuvajumise kompenseerimiseks peab soojustustööde töövõtja lisama tellitud kihile kehtival tüübikinnitustunnistusel antud vajumisvaru. 6.2 Paigalduse pinnakaal W (kg/m 2 ) peab vastama vähemalt kehtival tüübikinnitustunnistusel toodud tellitud soojustuskihi paksuse d (m) ja vajumisjärgse vähima tiheduse p (kg/m 3 ) abil arvutatavale suurusele. W = d ρ 6.3 Soojustustööde töövõtja peab enne soojustustööde alustamist üle vaatama laepealse konstruktsiooni. Ilmsete ehitusvigade avastamisel tuleb sellest teavitada vastutavat spetsialisti ja loobuda laepealse soojustamisest seni, kuni vead on parandatud. 6.4 Soojustustööde töövõtja peab koostama iga soojustusobjekti kohta eraldi protokolli. 6.5 Soojustusmaterjal paigaldatakse vastava soojustusmaterjali jaoks ette nähtud puhuriga. 6.6 Paigalduse käigus peab soojustustööde töövõtja: pidevalt kontrollima, et tagatud on õige soojustuskihi paksus ja pinnakaal; vältima õhupilude tekkimist nt kanalite ja fermide ümber; hoolitsema selle eest, et soojustuskihiga ei ummistataks tuulutusavasid. 3

8 Tööjuhend puistesoojustusmaterjali paigaldamiseks laepealsele JÄRELTÖÖD 7.1 Soojustustööde töövõtja puhastab käiguteed ja kontroll-luugid soojustusmaterjalist. 7.2 Soojustustööde töövõtja paigaldab hoiatussildi, mis keelab soojustuskihile astumise. Silt paigaldatakse pööninguluugi raamile või muusse hästi nähtavasse kohta. 8 VASTUTUSE JAOTUS 8.1 Soojustustööde töövõtja vastutab alati punktis 6 Laepealse soojustamine ja punktis 7 Järeltööd kirjeldatud ülesannete täitmise eest. 8.2 Soojustustööde töövõtja võib kokkuleppe korral vastutada ka teiste käesolevas tööjuhendis nimetatud tööülesannete täitmise eest. 4