TERVE PERE. Aprill antud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemaleht

Storlek: px
Starta visningen från sidan:

Download "TERVE PERE. Aprill antud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemaleht"

Transkript

1 antud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemaleht Aprill 2008 TERVE PERE Tervis - sinu elujõu vundament Liikumisharrastuse aktiivsuse kasv näitab rõõmustavat tõusutrendi Pisipere lemmikud Tavaliselt umbusaldavad lapsed toite, mille koostis neile silmnähtavalt selge pole Suvi tuleb ja läheb märkamatult - ärge maha magage! Lemmikloom tähendab vastutust Lemmiklooma võttes tuleb arvestada hoolealusega pikkadeks aastateks Nägemine on inimese tähtsaim vara 90% meeltega vastuvõetud informatsioonist saame silmade kaudu LK4 LK5 LK6-7 LK12 LK14

2 2 TERVE PERE TEEMALEHT Terve pere Aprill 2008 ANTUD VÄLJAANNE ON MEDIAPLANETI TOODETUD TEEMALEHT TERVE PERE TERVIS - SINU ELUJÕU PISIPERE LEMMIKUD VUNDAMENT Tavaliselt umbusaldavad lapsed toite, Liikumisharrastuse aktiivsuse kasv näitab rõõmustavat tõusutrendi mille koostis neile silmnähtavalt selge pole SUVI TULEB JA LÄHEB MÄRKAMATULT - ÄRGE MAHA MAGAGE! LEMMIKLOOM TÄHENDAB VASTUTUST Lemmiklooma võttes tuleb arvestada hoolealusega pikkadeks aastateks NÄGEMINE ON INIMESE TÄHTSAIM VARA 90% meeltega vastuvõetud informatsioonist saame silmade kaudu LK4 LK5 LK6-7 LK12 LK14 Väljendil terve pere on eestlaste kõnepruugis kindel tähendus. Kui ütleme: Me lähme terve perega..., siis peame silmas, et läheme kõik koos. Seega on terve pere see, kus saab koos olla nii, et kõigil on hea. See on pere, kus vastastikused suhted ei kahjusta lapsi ega vanemaid, kus kõik tunnevad ennast kindlalt ja turvaliselt. Terve pere suudab edasi anda väärtused, mis on aluseks tervele ühiskonnale. Kuidas seda saavutada? Eelkõige armastades. Armastades tahame andestada möödalaskmised ning lubame jääda eriarvamusele. Kuid armastades tunneme ka vajadust rääkida keerulistest asjadest nii, et probleemid saaksid lahendatud. Soovime kuulata, tunnustame ja imetleme. Vahel võib see kõik olla raskem, kui arvata oskame. Siis on hea haarata abi järele küsida nõu vanavanematelt, lugeda tarku raamatuid, käia nõustaja juures või kursustel. Vahel aga tunduvad mõistlikumad võõrad nõuanded või eakaaslaste soovitused. Kui isegi siis, kui omame kogu maailma tarkust, tuleb meil oma otsused ja valikud ikkagi ise teha. Siit algab katsetamine ja paraku ka eksimine. Aga kui pole eksimist, pole kogemust ja kui pole kogemust, ei ole ka mõistmist. Eestlased tahavad õppida, omandada uusi kogemusi, ka seda, kuidas olla terve pere. Eesti pered tahavad olla aina tublimad. Õppimisaltimad on eelkõige emad, kahjuks on isasid veel koolitusgruppides vähem, kuid ka nemad on päev-päevalt aina julgemad. Vaadates tagasi viimasele kümnele aastale, siis on selle aja jooksul oluliselt laienenud vanemate võimalused ennast koolitada ja arendada. Aina rohkem pakuvad koolid ja lasteaiad lapsevanematele vestlusringe ja loenguid, üle Eesti toimuvad Gordoni perekoolid, omavalitsused toetavad peresid nõustajate ja erinevate projektide kaudu. Tänu kirjastustele on kättesaadav juba suur hulk väga häid kasvatusalaseid ja lapse arengut käsitlevaid raamatuid. Internetis on mitu populaarset foorumit, kus vanemad kasvatusküsimusi omavahel arutavad. Pilt on hea! Muutunud on ka vanemad ise. Tänu suuremale teadlikkusele on nad muutunud nõudlikumaks emad-isad tahavad olla kindlad, et aeg, mille ta pere kõrvalt enda arendamisele pühendab, on hea investeering. Tihti nurisetakse riigi tegemiste või tegemata jätmiste pärast. Ei ole põhjust päev-päevalt teeb Eesti riik aina rohkem selleks, et me võiksime paljude perede kohta öelda terve pere. Riik saab siiski ulatada abikäe, panna paika üldise raamistiku, kuid lapsi kasvatama, oma abielu hoidma, vanemate eest hoolitsema peame me ise. Anu Bachmann Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Terve pere on Mediaplaneti toodetud teemaleht, mis ilmub EESTI PÄEVALEHE vahel jõudes lugejani. Kaanepilt: Androsov Konstantin SISUKORD Tallinn Helsingi Stockholm MALMÖ London Zürich Madriid Oslo Kopenhaagen Berliin Amsterdam Milaano Dublin Brüssel New York varssavi Päevalehe ulatus ja teemalehe fookus. Projektijuht: Delmar Koks delmar.koks@mediaplanet.com, Graafiline disain ja layout: Martin Härmsalu martin.harmsalu@mediaplanet.com Jagatakse EESTI PÄEVALEHE vahel: Lisainfot Mediaplanet teemalehtedest: Mediaplanet Oü, F. R. Kreutzwaldi 10-11, Tallinn Tervis on SINU elu vundament ehita seda kogu perega * - Sinu tervisepäevik ja läbitud kilomeetrite hoiulaegas Algatajad: ootavad Sind Toetajad: Kultuuriministeerium

3

4 4 TERVE PERE TEEMALEHT Tervis sinu elujõu vundament Sinu tervis ei ole ainult su enda asi sellest sõltub ka su lähedaste käekäik. Igapäevane enesetunne mõjutab suuresti ka su töökaaslasi, niisiis kaudselt ka tööandjat, seeläbi isegi kogu riiki. Jaanus Pulles SA Eesti Terviserajad juhataja Eesti Suusaliidu juhatuse esimees as oled valmis ja võimeline tegutsema ja toimetama nende ootuste kohaselt, mida teised sinult eeldavad, sõltub suuresti nimelt sinust endast. Oodatakse aga ei midagi enamat kui vaid lihtsat ja loomulikku: Heakorrastatud ja tasuta kasutamiseks mõeldud terviserajad on järjest enam kättesaadavad igaühele, just nimelt igapäevase kasutamise tarvis. et oleksid elurõõmus, aktiivne ja heas toonuses, alustaksid päeva reipana ja optimistlikuna. Et jätkuks energiat ja rõõmu tööpäevajärgseteks ühisettevõtmisteks koos pere ja sõpradega. Rääkimata toredatest aktiivsetest puhkepäevadest. See kõik tundub ju lihtsa ja enesestmõistetavana, eks ole? Kõige selle eelduseks on aga füüsiline ja emotsionaalne valmisolek. Kui vähesel määral me seda enesestmõistetavat eeldust arvestame! Ikka on nö. maised asjad tähtsamad kui tervis ja enesetunne. Liiga palju läheb meile korda teiste arvamus meie elustiilist ja tarbimisharjumustest. Oravarattast välja! Oma tegemistes prioriteete seades eelistame pahatihti materiaalselt tunnetatava või silmaga nähtava tulemuse saavutamist. Oluliseks saab omada aina rohkem asju, harjumus tarbida üha luksuslikumalt, võttes seetõttu aina suuremaid kohustusi. Ühel päeval märkame, et suur osa meie energiast lähebki ainult nende materiaalsete kohustuste täitmiseks. See koorem kasvab nagu lumepall, nõudes suurenemisel aina lisa. Lausa füüsiliselt tunnetatavalt on vähenenud võime ja valmisolek saavutatut täiega nautida. Tervis lonkab, kusjuures enesetunne ei sõltu ainult enda tahtest ja püüdlustest. Hea, kui ise seda ise märkame enne, kui väljastpoolt märku antakse. Pahatihti on meeldetuletus vägivaldne ja ootamatu, peatades lühemaks või pikemaks ajaks kogu harjumuspärase eluviisi. Sundides tegelema saabunud tagajärjega, sest teisiti ei ole enam võimalik. Alles ehmatavalt saabunud mustvalge lahendus paneb meid hindama energia ja vahendite hulka, mida kulutame liikumisharrastusele kui võimalikule ennetustegevusele; ning analüüsima ja tõdema, kuivõrd rohkem vahendeid oleme sunnitud kulutama liikumisvaeguse tagajärgedest väljatulemisega. Füüsilise vormi taastamine on kordades kulukam, kui selle soovitud fooni ülesehitamine ja säilitamine. Seda nii aega kui rahalisi vahendeid arvestades, rääkimata kesisevõitu emotsioonist ja enesetundest. Kõik algab kodust Suhtumine oma tervisesse ja füüsilisse vormi algab lapseea hoiakutest ja harjumustest. Protsess kujuneb selliseks, nagu me laseme tal kujuneda. Pere kaudu saab laps oma esimesed kokkupuuted ja positiivsed emotsioonid liikumisest ja loodusest, maailma avastamise rõõmust ja eneseteostusest. Läbi isikliku eeskuju innustame lapsi liikumist ja sisemist tasakaalu hindama, tehes seda mänguliste ettevõtmiste kaudu. Hiljem aga juba regulaarsete ja oodatud harrastustena. Päevane köitev ja aktiivne tegevus - öösel rahulik ja väljateenitud uni. Heaks motivaatoriks on isiklikult kogetud tunnetus, et peale kerget sportimist on enesetunne parem ja meel rõõmsam, optimism edasisteks toimetamisteks oluliselt kasvanud. Eriti mõjusad on kogu perega ühiselt terviseradadel või lihtsalt looduses veedetud tunnid. Positiivsed emotsioonid summeeruvad ja liidavad osalejaid. Sama toimib ka sõpruskonnaga sportides. Planeeritud ühist sportimisaega naljalt ei kõigutata. See on kindlamini päevakavas paigas kui enamik teisi plaane; läbi sellise hoiaku on kõik tegemised stabiilsemad ja kindlamini toimivad. Liikumisharrastuse aktiivsuse kasv näitab rõõmustavat tõusutrendi. Järjest enam eestimaalasi on läbi isikliku kogemuse jõudnud äratundmisele, et tervislik seisund sõltub suuresti inimesest endast. Füüsilisele valmisolekule tuginedes on välised (ka negatiivsed) mõjutused kergemini vastuvõetavad ja talutavamad. Tunnustamist väärib heas füüsilises toonuses pereisa või pereema liider nii spordirajal, pereelus kui ka töös. Perepea, kes pakatab optimistlikust ellusuhtumisest ja lausa füüsiliselt tunnetatavast ning edasikanduvast valmisolekust ettevõetavat parimal viisil realiseerida. Teenimatus ja tahtejõuetus füüsilist vormi üleval hoida tekitab ebakindlust eelkõige inimeses eneses, ajapikku paistab see ebakindlus ka väljapoole, on nähtav pereliikmetele, sõpradele ja töökaaslastele. Kusjuures mitte ainult ei paista välja, vaid kandub ka edasi. Terviserajad ootavad! Heakorrastatud ja tasuta kasutamiseks mõeldud terviserajad on järjest enam kättesaadavad igaühele, just nimelt igapäevase kasutamise tarvis. Ära unusta, et terviserajad eeldavad kasutajatepoolset heaperemehelikku suhtumist ja hoolsust. Tasuta kasutamisvõimalus ei tähenda kaugeltki, et pakutav on iseenesest tekkinud. Eesti Terviseradade Arendusprojekt on oma enam kui kolmeaastase tegevusega andnud tugeva tõuke terviseliikumise madalseisust väljatulemiseks. Hansapank, Merko Ehitus ja Eesti Energia - koostöös Kultuuriministeeriumi riiklike arendusprojektidega - on taganud reaalse abi ja oskusteabe, võimaldades omavalitsustel järjest enam panustada terviseradade väljaarendamisse. Igaühel meist on võimalus soovitud keskkonna väljaarendamises ja heakorras käed külge panna, seda kogu pere ja sõpruskonnaga. Ühiselt tehtu kinnistab ühistunnet. Meie oma asi läheb paljudele korda! Kindlustades Eestimaa looduses tasuta liikumisvõimaluste kättesaadavuse, oleme ulatanud just selle vajaliku õnge, millega igaüks, nii noor kui vana, saab end ise aidata. Teha seda, mida keegi teine tema eest teha ei saa ehitada oma tervise vundament. Kindlustada eeltingimused aktiivseks ja harmooniliseks eluks, olla rõõmsameelne ja valmis elama täiega. Seda nii töös kui puhkuses.

5 TEEMALEHT TERVE PERE 5 Pisipere lemmikud Mis on parim pühapäevahommikute juures? Eks ikka hiline ärkamine ja pannkoogilõhn! Ema või vanaema küpsetatud pannkoogid moosiga on meist paljudel meeles kui lapsepõlve mõnusamaid mälestusi. Delmar Koks Usutavasti mäletame ka seda, et söögi suhtes olime meiegi üsna konservatiivsed ja vaieldamatute toiduhittide nimekiri oli suhteliselt lühike. Lapsed jäävad lasteks; eelistused pole eriti muutunud, kuigi valikuvõimalused on oluliselt suurenenud. Tavaliselt umbusaldavad lapsed toite, mille koostis neile silmnähtavalt selge pole. Just seetõttu on viiner ja friikartulid jätkuvalt populaarsed - ei mingit kahtlast möksi taldrikul! Ketšup veel juurde ja mmm... kui hea! Vanemad võivad oma võsukestele tervislikust toitumisest pikki loenguid pidada, kuid laps ostab oma taskuraha eest sellegipoolest limonaadi, kommi ja jäätist. Noorus on hukas? Ei, mitte sugugi. Kui vähegi võimalust, eelistab kasvav (sestap palju energiat vajav) laps lausa alateadlikult magusat kraami süsivesikuid. Kui me lapse igapäevase toidulaua üle enam-vähem kontrolli omame, ei tee väike lisanäks üldjuhul kurja. Laps tarbib energiat nii ehk teisiti rohkem kui täiskasvanu vaja kasvada, joosta, hullata, mängida, õppida, trenni teha jne. Tuleks siiski jälgida, et lapse maiustuste või toidu koostises ei oleks liiga palju lisaaineid magustajaid, toiduvärve, stabilisaatoreid vms. Nende kogused toiduainetes on arvestatud täiskasvanud inimese järgi. Kui laps tarbib ainult mingit kindlat sorti viinerit või limonaadi, on võimalik, et ta saab selle koostises olevat lisaainet liiga suures koguses Pere-emade sõnul muutuvad laste toitumisharjumused suuresti seoses kooliminekuga. Väikelaps võib oma eelistustes olla vägagi piiratud, kooliealine aga laiendab menüüd kas sõprade eeskujul või siis tänu koolitoidule. Päeva jooksul läheb ju kõht tühjaks Lapsed jäävad lasteks; eelistused pole eriti muutunud, kuigi valikuvõimalused on oluliselt suurenenud. ja tasapisi harjutakse ka neid toite sööma, mis varem lemmikute hulka ei kuulunud. Aastakümneid on laste eelistatuim sünnipäevamenüü püsinud pea muutumatuna. Viiner ja kartulisalat, morss ja limonaad, jäätis. Lastele on söögist olulisem, et oleks action it ja saaks möllata. Gourmet - elamust laps sünnipäevalauast kindlasti ei oota! Eelistatumatest toiduainetest nimetavad paljud vanemad oma laste puhul meeldiva üllatusena puuvilju. Pudrusõpru leidub tänapäeva laste hulgas vähe, hommikusöögiks eelistatakse pigem maisi, riisi jm helbeid. Lapsed armastavad ka erinevaid mahlasid ja joogijogurteid, mille valik on rõõmustavalt rikkalik. Vaieldamatud lemmikud on kohukesed, neid kulub ühes keskmises lastega peres arvestatavas koguses. Toidueelistustele ehitatakse vundament küll lapseeas, kuid elu jooksul on võimalik ka ümber õppida. Eelistused sõltuvad paljuski kultuuritaustast, rahva- ja usukommetest, millega on seotud roogade valmistamise viisid ja serveerimine. Palju räägitakse lapse toitumisharjumuste kujundamisest isikliku eeskuju näol. Siiski ei saa lapsele peale suruda emmeissi gurmaania-alaseid katsetusi; vaevalt et laps näiteks sushist või mõnest muust eksootilisest roast eriti vaimustub. Lapsele tuleb siiski jätta mõistlikkuse piires võimalus vinkut ja limpat, chipse ja kummikomme nautida. Ja muidugi ei tohiks tänapäeva valmistoidu- ja poolfabrikaadi-usku maailmas unustada vana hea pühapäevahommikuse pannkoogi ja (soovitavalt isekorjatud marjadest keedetud) moosi võlujõudu! Truly - igati OK Ehtsa puuviljamahlaga... Naturaalsete toiduvarvidega... 30% vahem suhkrut.

6 6 TERVE PERE TEEMALEHT Suvi tuleb ja läheb märkamatult ärge maha magage! Talv läbi ja suvi tuleb. Vahele pisut märjemat ilma ning varsti saabki kogu perega värskes õhus aega veeta. Tuleb vaid meelde tuletada, mis võimalused suves peituvad ja neid siis varmalt avastama minna. Mariel Gregor ega selleks on teadupärast napid kolm kuud, mille eestlased peaksid maksimaalselt ära kasutama. Kevadel ja suvel on talve ees suur eelis soe ilm ja päike kutsub inimesi rohkem õue kui talvine lörtsiilm, mis viimastel Õnneks on üha rohkem linnainimesi endale ja oma perele jalgratta või rulluisud soetanud ja tänu olemasolevatele spetsiaalsetele teedele neid ka usinalt kasutab. Siin on tegu juba sportlikuma tegevusega, mis lisaks heale emotsioonile annab soovi korral ka korraliku füüsilise koormuse. Kes tahab trenni teha ja kaloreid Kevadest kuni sügiseni toimuvad jooksu-, rulluisu- ja rattamaratonid saab aga iga ilmaga maha pidada aastatel enam suusatadagi ei lase. Kui viimane lumelaadne ollus sulanud, kattuvad jalgrattateed rulluisutajate ja jalgratturitega, metsarajad jooksjate ning kepikõndijatega, pargid piknikupidajatega ning suvilaõued ärkavad samuti taas. Kui pere suvilasse või maale vanaema juurde sõidab, on grillimise kõrval ideaalseks tegevuseks näiteks petanque i mäng. See eeldab vaid muru-, liivavõi muldplatsi ja tillukest kohvrit kuulikestega. Sobib nii lastele kui nende vanematele ja ei eelda erilist füüsilist võimekust ja keerulisi vahendeid. põletada või üldfüüsist tõsta, võib kiiremini ja kaugemale sõita. Samas on rattasõit ja rulluisutamine suurepärane võimalus sõprade ja perega ühiselt vaba aega sisustada ja sealjuures ka oma tervise eest hoolt kanda. Rulluiskudel võib üsna tihti kohata isegi noori emasid, kes lapsevankri taga uiskudel trenni teevad, nii et võimalusi on siingi erinevaid, vastavalt igaühe eesmärkidele ja soovidele. Algab rahvaspordiürituste hooaeg Et meie talv oli selline nagu Kõrvemaa rataretk oli, ei saanud suusasõbrad just tihti võimalust koguneda ja karget loodust nautides erinevatel suusamaratonidel osaleda. Kevadest kuni sügiseni toimuvad jooksu-, rulluisu- ja rattamaratonid saab aga iga ilmaga maha pidada. Ka need mõõduvõtud ei ole mõeldud pelgalt tõsistele spordimeestele ja naistele, vaid hõlmavad enamasti ka eraldi harrastussportlastele ja lastele mõeldud distantse. Samuti saavad juba suuremad lapsed ja noored koos vanematega võistlusraja läbida, miks mitte neile ka tõsist peresisest konkurentsi pakkuda. Kõik sellised ühised ettevõtmised lähendavad perekondi ja võimaldavad koos kvaliteetaega veeta. Paari aastaga on ka meie rah-

7 TEEMALEHT TERVE PERE 7 vas omaks võtnud põhjanaabrite leiutatud kepikõnni, mis ei ole sugugi vaid eakatele mõeldud sportimisviis. Varmalt kasutavad seda harrastust ka nooremad inimesed, Iga aastaga tekib juurde üha uusi vähem või rohkem ekstreemseid spordialasid, mänge ja vaba aja veetmise ideid nii naised kui mehed, kes joosta mingil põhjusel ei saa või ei taha. Suurepärane võimalus juba täiskasvanud lastele oma vanematega koos aega veeta ja sealjuures Eestimaa kaunist loodust nautida. Lisaks on ka kepikõndijatele spetsiaalsed rahvaspordiüritused. Avastage uut Iga aastaga tekib juurde üha uusi vähem või rohkem ekstreemseid spordialasid, mänge ja vaba aja veetmise ideid. Nooremate inimeste ja laste seas muutub populaarsemaks näiteks lendava taldriku ehk frisbee mäng. Lendav taldrik ei ole tegelikult ka nõukogudeaja inimesele mingi uudis, seda võib lennutada ka kahe ja kolmekesi niisama ajaviiteks. Näiteks rannas on see lihtsalt päevitamisele kasulikum alternatiiv, mida isad ja pojad kindlasti varmalt ära kasutavad, kui pere õrnem pool end rannaliival küpsetab. Kes selles aga pigem sportlikku väljundit näeb, võib kaks võistkonda kokku panna ja punktide peale mängida. Ka frisbee puhul on tegu üsna vähenõudliku tegevusega, joosta oskab igaüks ja püüdmise ning viskamise on kõik võimelised ära õppima. Inimesed võiksid end sooja saabudes kurssi viia, kus asuvad lähimad terviserajad ja mis neile ja kogu perele sobivaim ning meelepäraseim sportlik tegevus on. Eestis paistab päike nii vähe ja soojad ilmad saavad alati liiga kiiresti otsa. Seetõttu tuleks kõik võimalused kindlasti ära kasutada ja külmaks ning pimedaks ajaks võimalikult palju energiat koguda. Pirita terviseerada Mänguelamus Kuulsaalis Kuulsaal on Tallinna kesklinnas asuv bowlingu- ja piljardiklubi. Lisaks kuulide veeretamisele saab seal mängida muidki mänge, korraldada üritusi lastele ja täiskasvanutele ning üldse mõnusalt aega veeta. Ajaloohõnguline asukoht Kuulsaal asub kohe Tallinna vanalinna ääres Mere puiesteel ajaloohõngulises Roseni Waba Aja Wabrikus. See maja on ehitatud aastal 1876 piirituse tootmise tehaseks. Selle tegevusega alustas seal esialgu aadlisoost Alvred Rosen, kelle järgi ongi maja oma ühtaegu suursuguse ja muheda nime saanud. Mida Kuulsaalis mängida saab? Kuulsaali juures on eriline see, et bowlingurajad on kahel korrusel. Kokku on 12 rada. Samuti saab mängida kaheksal laual piljardit ja snookrit. Lisaks bowlingule, piljardile ja snookrile saab mängida ka lauajalgpalli, õhuhokit ja noolemängu. Tegevust jagub siin igale maitsele. Oma pidu Kuulsaalis Kuulsaal sobib hästi üritus te korraldamiseks. Olemas on spetsiaalsed paketid vastavalt inimeste arvule. Näiteks bowling ja toitlustuse pakett inimesele, mis sisaldab bowlinguradasid (3*2h), peolauda Selverilt, tervitusnapsu igale osalejale, kohvi või teed, 0,5 l õlut või siidrit inimese kohta ja bowlinguvõistluse korraldamist koos Kuulsaali poolt pakutava auhinnaga. Vara- semal kokkuleppel on võimalik paketis sisalduvaid alkohoolseid jooke vahetada hõõgveini või karastusjookide vastu. Selle paketi hinnaks on 3750 krooni. Suurema ürituse puhuks on olemas ka spetsiaalne inimese pakett, mis sisaldab bowlinguradasid (6*2h), suuremat ja mitmekesisemat peolauda Selverilt, tervitusnapsu igale osalejale; kohvi või teed; 0,5 l õlut või siidrit inimese kohta ja bowlinguvõistluse korraldamist, koos Kuulsaali poolt pakutava auhinnaga. Varasemal kokkuleppel on võimalik paketis sisalduvaid alkohoolseid jooke vahetada hõõgveini või karastusjookide vastu. Selle paketi hinnaks on 7199 krooni. Alati annab vastavalt kliendi soovile midagi muuta. Vinged üritused Lisaks võimalusele, mida Kuulsaal pakub oma seltskonna ürituste korraldamiseks, toimub seal aeg-ajalt ka avalikkusele suunatud üritusi ja mitmeid võistlusi. Kolmel korral on Kuulsaalis korraldatud alternatiivmuusikaga pidusid, kus Kuulsaal muutub terveks ööks ööklubiks. Bowling ja piljard on siis tasuta. Avatud: E-N R L10-02 P Samuti korraldatakse erinevaid võistlusi. Näiteks Tallink Open, hotellidevaheline bowlinguturniir ja samuti maikuus algav firmadevaheline bowlinguturniir Novatorusi Karikas, kuhu ootame firmade 3-liikmelisi võistkondi. See üritus on igal aastal väga tore olnud. Mere Pst 6 Tel Väikese inimese sünni päevapidu Lastele on Kuulsaalis palju mõeldud. Pakutakse väga menukaks osutunud laste sünnipäeva pidamise võimalust, mis sisaldab lisaks bowlingule ka pitsasid, torti ja karastusjooke ning kingitust sünnipäevalapsele. Paljud lapsevanemad on kindlasti oma laste sünnipäeva lähenedes probleemi ees seisnud pidu tuleks pidada, aga kus? Oma kodus tuleks hiljem kõvasti koristada, lisaks peaks lastele ju mingit meelelahutust pakkuma. Suurepärane võimalus nii laste kui ka nende vanemate meelt lahutada ja samas aktiivselt vaba aega veeta on bowlingu- või piljardimäng.

8 8 TERVE PERE TEEMALEHT Saleduspreparaadid aitavad vabaneda üleliigsetest kilo Igal kevadel avastame, et talvega on kilosid märkamatult juurde tulnud ning lisaks toitumisharjumuste muutmisele ja füüsilisele koormusele otsime kaalulangetamisel abi erinevatest saleduspreparaatidest. Ülekaalulisus on suur probleem kogu maailmas, sh ka Eestis. Nagu näitas paar aastat tagasi läbi viidud tervisekäitumise uuring, oli meil aastaste vanusegrupis 52% meestest ja 43% naistest ülekaalulised. Ja olukord halveneb aasta uuringu tulemuste kohaselt oli samas vanusegrupis ülekaalulised 46% meestest ja 41% naistest. Rasvumine võib põhjustada mitmeid tõsiseid tervisehädasid nagu südamehaigused, diabeet, kõrgvererõhutõbi, aga ka teatud tüüpi pahaloomulisi kasvajaid. Unustada ei tohi ka esteetilist aspekti ülekaaluline inimene ei näe nii hea välja kui normaalkaalus mees või naine. Põhjus, miks eurooplased ja nende seas ka eestlased rasvuvad, on aga lihtne me sööme liiga palju ja ebatervislikult ning liigume liiga vähe. Väljapääs ummikseisust on samuti lihtne tuleb loobuda senistest söömisharjumustest, toituda tervislikult ja end iga päev liigutada, kasvõi kõndida. Kuid paljud inimesed ei suuda iseseisvalt oma harjumusi muuta. Neile tulevad appi erinevad Kaalulangust on tulutu oodata sellise käitumise puhul, kus süüakse rasvat sealiha, juuakse ohtralt õlut ning loodetakse, et küll saleduspreparaat inimese eest töö ära teeb kaalualandamist soodustavad preparaadid. Suur-Pärnu Apteegi juhataja Liivi Allikase sõnul on saleduspreparaatide valik meil hea, ka hinnaskaala on lai. Laias laastus on neid paarkümmend, koos ravimteedega veelgi rohkem, selgitab Allikas. Sinna hulka kuuluvad nii need, mis kiirendavad ainevahetust, teevad täiskõhutunde kui ka n.ö. rasvasidujad. Rasvasidujana tegutseb näiteks Formoline L112, mis jõudis Eesti turule poolteist aastat tagasi. Valmistajamaal Saksamaal on see meditsiiniseade (aga just niisugune on Formoline L112 ametlik tiitel ) olnud mitu head aastat saleduspreparaatide müügihitt. Selle põhiliseks koostisosaks on koorikloomade kestad seega läbi ja lõhki looduslik tooraine. Formoline toimib ülekaalu puhul, mis on põhjustatud rasvarikka toidu söömisest. Näiteks rasvane liha, vorst, juust, kartulikrõpsud, pähklid, jäätis jms, selgitab preparaati maaletoova Axellus OÜ tootejuht Eve Püssim. Rasvade sidumisprotsess toimub seedetraktis, midagi verre ei imendu ning formoline väljub koos seotud rasvadega loomulikku teed pidi. Selle tulemusena ei saa organism seotud toidurasvu enam energiaallikana kasutada ning peab hakkama kulutama seda, mis on kehasse varem ladestunud. Eve Püssimi sõnul tuleb aga meeles pidada, et maiustusi, limonaadi ja alkoholi Formoline ei seo ning need muutuvad kaloriteks. Kaalulangust on tulutu oodata sellise käitumise puhul, kus süüakse rasvast sealiha, juuakse ohtralt õlut ning loodetakse, et küll saleduspreparaat inimese eest töö ära teeb. Ei tee, kinnitab Püssim. Inimene peab teadma, mida ta tahab saavutada ja kuidas ta püstitatud eesmärgini jõuab. Preparaadi tarbimisega koos peab käima teadlik toitumine ja pidev füüsiline koormus. See reegel kehtib kõigi saleduspreparaatide puhul. On üsna tavaline, et inimene võtab paar nädalat või kuu preparaati ja arvab, et selle ajaga võib üleliigsed kilod kaotada. Formoline L112 uuringud näitavad, et kahe nädalaga saab alla võtta keskmiselt pool kilogrammi, seitsme nädalaga 2-2,5 kg. Liivi Allikase sõnul võiksid inimesed julgemalt apteekritelt nõu küsida või ise instruktsiooniga põhjalikult tutvuda. Siis saaksid nad teada, et näiteks hormoonpreparaatide (sh ka antibeebipillide) ja Formoline i võtmise vahele peab kindlasti jääma neli tundi. Põhjus on lihtne: Formoline omab väga suurt rasvasidumisvõimet, nii et võib siduda lisaks rasvadele ja rasvasarnastele ainetele (nt vitamiinid A,D,E ja K) ka hormoonaalseid kontraseptiive, kilpnäärmehormoone või hormoone üleminekuvaevuste kergendamiseks, täpsustab Allikas. Kehakaalu pärast muretsevad ikka enam naised, ehkki tegelikult on ülekaalulisi meeste seas rohkemgi, ka on Eesti meeste keskmine oodatav eluiga naistest madalam vaid veidi üle 65 aasta. Kümme aastat vähem kui Lääne-Euroopas. Neid kurbi fakte arvesse võttes peaksid ka mehed hakkama kehakaalu langetamisse senisest tõsisemalt suhtuma. Kui tahe kindel, on saleduspreparaatidest abi. 52% meestest ja 43% naistest on ülekaalulised

9 TEEMALEHT Omega-3 rasvhapped on kasulikud kõigile odest Selma Teesalu Proovi Eesti esimesi Omega3 jogurteid Dr.Helluselt! Oomega-3 rasvhappeid vajatakse kogu elu vältel, et kindlustada oma tervislikku heaolu. Oomega-3 rasvhapped mõjutavad kasulikult südame, veresoonkonna ning aju tööd. Inimese organism oomega-3 rasvhappeid ise ei tooda ja seetõttu tuleb neid toidust saada. See aga eeldab mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist. Dr.Hellus Omega3 jogurtile on lisatud eriti väärtuslikke pika ahelaga oomega-3 rasvhappeid EPA ja DHA, samuti sisaldab see probiootilisi piimhappebaktereid Lactobacillus fermentum ME-3. Dr.Hellus Omega3 jogurtisarjas on uudsed ja huvitavad kombinatsioonid puuviljadest, marjadest ja köögiviljadest. 3 Omega Ole terve! TERVE PERE 9

10 10 TERVE PERE TEEMALEHT Toidulisandid hõivatud inimese terviseallikas Tänapäeva kiires elutempos ei ole meil sageli võimalust tervislikult ja tasakaalustatult toituda. Tihti krabame esimesel vabal hetkel kusagilt saiakese, et suurem nälg kustutada ja rühime edasi. Peep Talimaa änapäeva kiire elutempo tõttu ei ole meil sageli võimalust tasakaalustatult toituda, tihti haarame vabal hetkel kusagilt saiakese, et suurem nälg kustutada ja edasi rühkida. Ebatervislikult toitudes või ka näiteks haigusest taastudes võib aga organismil vajalikke toitaineid nappida. Suures osas on seda võimalik kehale õigete toidulisanditega korvata. Mis on toidulisand? Ravimiinfo Bülletäänis avaldatud ravimite ja toidulisandite seoseid käsitlevas ülevaates tõdetakse, et mõiste toidulisand on kogu maailmas käibel rohkem seadusandluses kasutatava kui sõnasõnalt võetava mõistena. Paljud inimesed arvavad, et toidulisand on meie igapäevases toidus olevaid toitained sisaldav aine, mida võetakse lisaks tavatoidu söömisele. Euroopa Nõukogu direktiivis 2002/46/EC on toidulisand defineeritud kui erinevaid toitaineid ja teisi komponente üksikult või kombineerituna sisaldav toode. Toidulisandi eesmärgiks on täiustada normaalset toitumist. Eestis kirjeldatakse toidulisandina toitainet või toitainete segu, mis ei kuulu ravimite ega ravimisarnaste ainete hulka ning mida lisaks toidule kasutatakse organismi toitainevajaduse rahuldamiseks. Toidulisandid on vitamiinid, mineraalained, ami- nohapped, asendamatud rasvhapped, kiudained, taimsed ja loomsed ekstraktid, taimede värsked või kuivatatud osad ja teised sedalaadi ained. Selleks, et tervis oleks korras, tuleb eelkõige tervislikult toituda Ligi 2500 eri nimetust Seaduse järgi käsitatakse meil toidulisandina toitu, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks. Nimetatud ained võivad esineda üksikult või kombineeritult ning viiakse turule müügipakendisse pakendatuna kapslite, pastillide, tablettide, pulbrikotikeste, vedelikuampullide, tilgutuspudelite jms kujul. Toidulisandi esmakordsel turuleviimisel peab sellest teavitama Veterinaar- ja Toiduametit (VTA), edastades ametile andmeid turuleviija ja toidulisandi kohta. VTA andmetel oli 31. märtsi seisuga Eestis teavitatud 2419 erinevast nimetusest toidulisanditest, mis on valmistatud Eestist kuni USA ja Hiinani. Toidulisand toitu ei asenda Selleks, et tervis oleks korras, tuleb eelkõige tervislikult toituda. Arvata, et puhtalt toidulisandite najal on võimalik oma organism ideaalseisundis hoida, oleks ekslik. Tervisekaitseinspektsioon on sõnastanud peamise soovitusena kõikidele tervetele inimestele: Sööge hästi tasakaalustatud, mitmekesist ja toitaineliselt täisväärtuslikku toitu. Hästi tasakaalustatud ja mitmekülgne toitumine kindlustab organismi vajalike toitainetega. Toidulisandite müügiga tegeleva ettevõtte müügijuht Iiris Toots ütleb, et kuna elutempo on kiire ja aega iseenda jaoks vähe, on toidulisandi tarvitamine tihti lühemas perspektiivis lihtsam ja kiirem lahendus. Samas selgitab Iiris Toots maistva ja kasuliku mustika näitel, et eelistada tuleks ikkagi värsket marja. See mustikas kontsentreeritud koguses on olemas ka tableti kujul. Kuid ainult mustikast või mustikatablettidest me ju täisväärtuslikult söönuks ei saa. Seega toidulisand täiendab, kuid ei asenda toitu. Mõnikord isegi hädavajalik Kuid elus võib ette tulla olukordi, mil toidulisandite tarbimine on organismile kasulik või isegi hädavajalik. Tervisekait- Apple Cider 600 Kõhnumise saladus Skandinaaviast Skandinaavia fütoterapeutide loodud taimedest ja ammusest ajast erinevate kõhnumist soodustavate dieetidega seostatud kõrge kontsentratsiooniastmega õunaäädika tabletid. Preparaat sisaldab ka võilille ja artišokiekstrakti, mis aitavad reguleerida rasvade seedimist ja väljutada organismist liigset vedelikku. aitab kaasa kehakaalu langetamisele ning sobib kaa taimetoitlastele ja diabeetikutele. Saledam vorm - parem enesetunne! New Nordic Tel: info@newnordic.ee Toidulisand sobib taimetoitlastele ja diabeetikutele. Hõbedane puu - kvaliteedi ja puhtuse garantii

11 TEEMALEHT TERVE PERE 11 nismis alandada. Mikrotoitainete lisatarbimine on soovitav ka nendele inimestele, kes tarbivad kas äärmiselt vähe või palju toiduenergiat. Äärmiselt madala toiduenergia tarbimise (alla 1000 kcal päevas) korral jääb vitamiinide ja mineraalainete tarbimine alla soovitatava koguse. Äärmiselt suur toiduenergia tarbimine (näiteks kõrge füüsilise koormuse juures, üle 6000 kcal päevas) tingib mitteoptimaalset toitainelist tihedust (B-rühma vitamiinid). Toidulisandeid võib võtta ka profülaktikaks tervise kindlustamiseks, näiteks ülemiste hingamisteede infektsioonide ennetamiseks (vitamiin C suure füüsilise koormusega vastupidavusalade esindajad); füüsilisest koormusest tingitud põletike vastu (vitamiin E, asendamatud rasvhapped), oksüdatiivse stressi vastu (suurendatud vabade radikaalide kogus, vitamiinid C, E; seleen, vask, mangaan, karotinoidid). Valikul tuleb arvestada organismi seisundiga Iiris Tootsi jutu järgi on iga inimene unikaalne, mistõttu tuleb toidulisandite vajalikkuse üle otsustamisel ja nende valikul arvestada organismi seisundiga. Toidulisandite vajalikkuse üle otsustamisel ja nende valikul tuleb arvestada organismi seisundiga Seega sageli valitakse Tootsi sõnutsi näiteks väsimuse tunnetamisel multivitamiinid, nägemishäirete korral mõni mustikat sisaldav toidulisand, ülekaalu korral õunaäädikas jne. Ka erinevas vanuses organismid vajavad erinevaid aineid. Palju sõltub muidugi konkreetsest organismist, kuid mõned tüüpilised vajadused on ühes eas inimestel tihtipeale siiski. Iiris Toots leiab, et näiteks kasvavale lapsele võib vajadusel toidule lisada kaltsiumi. Lapseootel naised vajavad enam foolhapet. Eakamatel inimestel võib olla vajadus ergutavate ainete järele. Alati ei pruugigi aga kehas midagi puudu olla. Suurem osa inimesi ei tea ilma vajalike uuringuteta, kas üldse on tarvis toidulisandit tarvitada ja kui, siis millise aine juurdesaamiseks. Kuidas toidulisandeid võtta Selleks, et toidulisanditest maksimaalset kasu saada ja endale mitte liiga teha, peab neid mõistagi õigesti tarvitama. Toidulisandeid tarvitatakse üldjuhul mitmenädalaste kuuridena. Enamasti soovitatakse esmakordsel tarvitamisel pikem kuur teha, lausub Iiris Toots. Eakamad inimesed peavad arvestama, et toidulisandi mõju saavutamiseks tuleb neil samuti kuuri pikendada. Juhul, kui arvate, et teie laps peaks teatud toidulisandit tarvitama, soovitan eelnevalt kindlasti konsulteerida perearstiga. Perearst Anneli Kalle sõnutsi tarbib praegu enamik inimesi toidulisandeid liiga palju ja läbimõtlematult. Ka Iiris Toots leiab, et toidulisandite tarvitamisega tasub mõõdukas olla, kuid lisab, et õnneks on toidulisandites sisalduvad ained võrreldes ravimitega tunduvalt lahjemad. Kuid toidulisandeid tasub siiski osta apteegist, soovitab ta. Seal on apteekril võimalus ka vajadusel lisainfot anda. Samuti tuleks kindlasti lugeda pakendiinfolehte. Toidulisandi määratlemine Toidulisandid on väga suurt gruppi erinevaid preparaate sisaldav tooterühm. Lähtuvalt traditsioonidest ja kultuuritaustast klassifitseeritakse preparaate riigiti erinevalt. Reeglina määratletakse toidulisanditeks kõik need preparaadid, millel puudub teaduslikult tõestatud meditsiiniline näidustus. Vitamiine ja mineraalaineid sisaldavate preparaatide puhul on klassifitseerimise aluseks koostisainete sisaldus. Kui viimane ületab konkreetses riigis kehtestatud ööpäevase vajaliku koguse, klassifitseeritakse preparaat ravimiks. Taimsete toodete korral lähtutakse preparaadis sisalduvate toimeainegruppide toime tugevusest ja ohutusest inimese tervisele. Toidulisandi kasutamist alustades peab iga inimene veenduseinspektsiooni teatel ei pruugi inimene vajalikke vitamiine ja mineraalaineid täies mahus saada näiteks siis, kui esinevad probleemid soolestikuga, söögiajad on ebakorrapärased või toit ühekülgne. Ka nakkushaigused koos antibiootikumide ravikuuriga võivad mikrotoitainete tarbimist või kättesaadavust orgama, kas tal on vaja sellist preparaat tarvitada. Toidulisandid ei ole kindlasti mõeldud haiguste ravimiseks. Preparaadi ostmisel tuleb alati läbi lugeda tootega kaasas olev infoleht. Kui viimane sisaldab ebaselget teavet, peab nõu pidama kas perearsti või apteekriga. Arsti või apteekriga peaks konsulteerima ka juhul, kui patsient kasutab samaaegselt ravimeid. Patsiendile ravimeid määrates peaks arst küsima, kas patsient kasutab mingeid toidulisandeid ning veenduma, et neil ei ole teadaolevaid koostoimeid kasutatavate ravimitega. Käesoleval ajal on piisavalt palju informatsiooni nende ainete (eriti taimsete komponentide) kohta, mille tarvitamisel tuleb olla ettevaatlik või mille koostoime ravimitega on põhjalikult uuritud. Green Oil Green Oil - Sinu südamele, veresoontele ja ajule! Terve pere preparaat! Oomega 3, 6 ja 9 rasvhapped - ühed tähtsamad ained, mis tagavad kehale elujõu, aktiivse ajutegevuse ja vere mikroringluse. Samuti toetavad immuunsüsteemi ja hoiavad korras sinu naha ja küüned. Green Oil - kehale ja vaimule Taani firma New Nordic toidulisand Green Oil koosneb omavahel hästi tasakaalustatud oome- ga 3, 6 ja 9 rasvhapetest. Nende osakaal on vastavalt 50%, 30% ja 20%. Green Oil rasvhappeid toodetakse külmpressimise meetodil, sellepärast säilivad bioloogiliselt aktiivsed ained. Green Oil kapsleid toodetakse linaseemne, rapsi ja kuningakepi õlidest. Puudub kala lõhn ja maitse. Sobib hästi taimetoitlastele. Annustamine Täiskasvanutele 2 kapslit päevas söögikorra ajal. Alla 11 aastastele lastele 1 kapsel päevas söögi ajal. Väikeste laste puhul pigistada kapsli sisu vähese koguse mahla või toidu sisse. Sobib taimetoitlastele! Ei sisalda soola, suhkrut, pärmi, soja ega säilitusaineid. Ei sobi tarvitamiseks rasedatele ja rinnaga toitmise perioodil. Teiste arstimite kasutamisel konsulteerida arsti või apteekriga. Saadaval apteekides üle Eesti. Pakendis 60 või 120 kapslit. New Nordic kvaliteedi ja puhtuse garantii! Toidulisand sobib taimetoitlastele ja diabeetikutele. New Nordic Tel: info@newnordic.ee

12 12 TERVE PERE TEEMALEHT Lemmikloom tähendab vastutust Loom ei saa ise enda eest kosta, end kaitsta, oma elu kvaliteeti määrata. Saint Exupéry kirjutas Väikeses Printsis tabavalt, et inimene vastutab selle eest, keda ta kodustanud on. Vastutus tundub nii elementaarne, kuid unustatakse kahjuks nii tihti. Epp Maltis emmiklooma võttes tuleb üldjuhul arvestada hoolealusega pikkadeks aastateks. Lemmikute eluiga ja nõudlikkus pidamistingimuste suh- semiseks. Igat sorti lemmikute kohta saab ammendavat teavet internetist, veterinaaridelt, kogenud loomaomanikelt; niisiis ei tasuks peale paarikuist kutsikapidamist kurta, et küll on tüütu - koer tahab haukuda, koeratõug vajab väga palju liikumist? Kui palju karva ajab, kui suuri toidukoguseid sööb? Kas kalad, keda plaanitakse eksponeerida sisekujunduse täienduseks, vajavad avarat akvaariumi või saavad hakkama ka kitsamates tingimustes? Kas pereliikmetel on allergiaid? Kas kodusisustus peab vastu kutsika kasvuea vallatustele? Kas on iga päev ja aastaringselt piisavalt vaba aega, et lemmiklooma hooldada ja vajadusel temaga aktiivselt tegeleda või teda koolitada? Kas kavatsetakse lähiajal töö-või elukohta, võib-olla perekonnaseisu muuta? pidevat hoolt. Palju reisiv inimene peaks põhjalikult kaaluma, enne kui lemmiklooma soetab. Omaniku äraolek tähendab loomale ebamugavusi, halvemal juhul tugevat stressi. Lemmiklooma esimesed elukuud on tema edasise arengu seisukohalt sama tähtsad kui inimlastegi puhul. Enne kutsika või kassipoja soetamist mõelge hoolega järele, kas teil on võimalik kedagi lapsehoidjaks paluda, juhul kui ise pikki päevi tööl olete. Loomalast tuleb sagedasti toita, samuti ei talu ta kestvat üksiolekut. elab, kui see, KELLEGA ta elab. Ka korteris on koera elu kvaliteetne, kui ta saab piisavalt peremehe tähelepanu ja jalutuskäike ning muud (eale, tõule, tervisele vastavat) tegevust. Korteris elav, hoitud ja peremehega head kontakti omav koer on kindlasti õnnelikum oma liigikaaslasest, kes jookseb küll vabalt aias, aga on päevade kaupa üksinda ning ka pererahva kodus olles ei saa küllaldaselt tähelepanu tunnet, et ta on karja täieõiguslik liige. Lemmiklooma soetamine muudab omaniku elu aastateks. Kui pühendada loomale piisavalt armastust, aega ja tähelepanu, saab temast suurepärase sõbra pikaks ajaks. Sõbra, kes mitmekordselt tasub talle jagatud hoole. Lemmiklooma võttes tuleb üldjuhul arvestada hoolealusega pikkadeks aastateks tes on erinev. Loomaomanik ei tohiks üle oma varju hüpata niisiis tuleks juba ENNE looma soetamist selgeks mõelda, kui palju aega, energiat ja raha on võimalik lemmikloomale kulutada. Pole mõtet soetada koera, kui aega jätkub heal juhul vaid akvaariumikalade ees hoolit- joosta ja mängida. Küsimused, mis nõuavad vastuseid Kindlasti tuleb lisaks looma omamise positiivsetele aspektidele endale selgeks teha ka loomapidamise ebamugavamad pooled. Näiteks: kas soetatav Vähetähtis pole ka rahaline aspekt. Lemmiklooma pidamine on tunduvalt kulukam kui esmapilgul paistab. Looma soetamiskulud on vaid tilk meres. Lisandub igapäevane toit, kaitsesüstimised, kuudid-akvaariumid-terraariumid, mänguasjad, halvemal juhul kodutehnika, mööbli või autoistmete remondikulu; lisaks veterinaariarved, kui loom satub õnnetusse või juhtub haigestuma. Ka esmapilgul vähenõudlikud loomaliigid vajavad omaniku Linn ja loom Tänapäeval vajab inimene sidet loodusega rohkem kui kunagi varem. Lemmikloom on suurepärane võimalus selle sideme säilitamiseks. Kindlasti ei saa öelda, et koera-, kassi või muu lemmiklooma pidamine linnatingimustes oleks loomale igal juhul ebamugav või ahistav. Kui omanik suudab tagada vastavad tingimused, sobib loom linna väga hästi. Näiteks koerale kui karjaloomale pole oluline niivõrd see, KUS ta

13 TEEMALEHT TERVE PERE 13 Kvaliteetne valmistoit lemmikloomaomaniku turvaline valik Tänapäeval on lemmiklooma mõiste väga lai, alates koertest kassidest kuni akvaariumikalade, roomajate ja putukateni välja. Erinevate lemmikloomade eest hoolitsemiseks on ka erinevad toidumenüüd. Epp Maltis oomaomanik peab väga täpselt uurima tema lemmikloomale sobivat hooldust ja toitmist. Loomade hooldamise kohta on alati võimalik teadmisi hankida; vastutustundlik omanik teeb seda juba enne lemmiklooma muretsemist. Lemmiku tervis ja väljanägemine on otseses sõltuvuses sellest, millega ja kuidas teda toidetakse. Ükski teine otsus ei mõjuta nii suuresti looma heaolu, kui seda teeb toit. Tervislik ja tasakaalustatud toitumine hoiab ära paljud võimalikud tervisehädad. Levinumateks lemmikloomadeks on traditsiooniliselt koeradkassid, kes on inimese kõrval elanud aastatuhandeid. Nende füüsis ja seedimise iseärasused pole muutunud, küll aga on muutunud loomaomanike toitmisharjumused. Tänapäeva kiirustava ja mugava koera-või kassiomaniku valik on enamasti valmistoit (kuivtoit, konservid). Koertelekassidele müüdav valmistoit on mõistlik ja turvaline valik, kui otsustate usaldusväärse tootja ning kvaliteetse toidu kasuks. Kuidas valida valmistoitu? Ühest soovitust loomatoidu valimiseks anda ei saagi. Tegelikult on parim toidukvaliteedi üle otsustaja teie lemmik ise - eesmärgiks on ju terve ja heas vormis loom. Pole oluline, kuidas toiduvalmistaja end reklaamib, vaid see, kuidas antud toit just teie lemmikloomale mőjub. Mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele. Toidu valimisel pidage kindlasti nõu kogenud loomaomanikega või veterinaariga. Usaldatava tootja puhul on lihtne leida toote kohta asjalikku informatsiooni - koostisained, tõepärased analüüsid, kalorsus jne (tootja koduleheküljelt või muudest allikatest). Kvaliteetses valmistoidus leiduvad kõik loomale täisväärtuslikuks eluks vajaminevad toitained, mineraalained ja vitamiinid. Loom vajab tervise ja aktiivsuse säilitamiseks erinevaid vitamiine ja mineraale nagu inimenegi. Proteiini (liha) ning muude toidu koostisosade (süsivesikud, kiudained, juurviljad jne) tasakaal loomatoidus peab olema selline, et see sobib füüsise ülesehitamiseks esimestel elukuudel ning hoiab looma terve ja aktiivsena ka edasistel eluaastatel. Enamikul meist ei ole siiski vastavaid teadmisi, et lemmiklooma dieet ise paika panna. Seetõttu on kvaliteetsed valmistoidud on usaldusväärsed, lemmik vajab juurde vaid puhast vett. Koera või kassi on võimalik toita ühe ja sama toidusarjaga kogu elu Meeleheaks võib vahetevahel anda ka väikesi maiustusi, kuid need ei peaks muutuma toiduratsiooni lahutamatuks osaks. Tihtipeale teeb maiuse andmine meelehead eelkõige omanikule:) Oluline on siinkohal märkida, et koeramaiustusi jagatakse kahte kategooriasse: a) klassikalised maiustused (koera premeerimiseks treeningu ajal või niisama meelitamiseks) ja b) koera nn. funktsionaalsed maiustused (hambakatu vähendamiseks ja hammaste puhastamiseks, hammastele treeningu pakkumiseks jne). Loom vajab tervise ja aktiivsuse säilitamiseks erinevaid vitamiine ja mineraale nagu inimenegi Lemmiklooma toitmisel tuleb kindlasti arvestada tema vanusega, kehakaaluga, füüsilise koormusega, võimalike terviseprobleemidega. Kvaliteetsete valmistoidusarjade tootjad pakuvad vastavaid segusid erinevatele tõugudele, kutsikatele ja eakatele koertele-kassidele, samuti ka aktiivsetele või ülekaalulistele loomadele. Saadaval on erinevad dieedid allergilistele ja muude võimalike tervisehädadega lemmikutele. kergesti seeditavad, kuid säilivad avatuna lühikest aega. Valmistoidud on saadaval konservide ja kuivtoidu kujul. Ni- koosnevad kuumtöödeldud toor- Kuivtoidud (maakeeli krõbinad) metatute suurimaks erinevuseks ainest. Kuivtoite võib loomale on niiskusesisaldus - kuivtoidud anda kuivalt või niisutatult, lisades 4 osale toidule 1 osa vett. sisaldavad vett 5-12%, konservid 72-90%. Kassid eelistavad üldjuhul niisutamata kuivtoitu. Kuivtoiduga Võrreldes kuivtoitudega on konservides rohkem loomset proteiini ja rasva, kuid vähem süsivesi- kõige mugavam, ka aitab kõva ja toitmine on toitmisvariantidest kuid. Konservtoidud on ka väga krõbe kuivtoit ära hoida hambakivi teket. Näpunäiteid lemmiklooma toitmiseks Toitmisel on tähtis lähtuda nö. tervest mõistusest. Toitmisstrateegia on mõistlik paika juba kutsika või kassipoja varajases nooruses, arvestades tõu iseärasusi, tulevast suurust, elustiili, eelistatavat toidutüüpi, omaniku rahakotti jne Ühekülgne ja tasakaalustamata või ainult oma toidulaua jääkidega toitmine tekitab loomale terviseprobleeme Valmistoidu pakendil olev toitmisjuhis ja soovitatavad kogused on ligikaudsed ega pruugi vastata teie looma tegelikele vajadustele. Jälgige oma lemmiku füüsilist vormi ja väljanägemist, vajadusel konsulteerige veterinaariga. Ärge söötke oma lemmikut üle - rasvumisest kaasnevad erinevad tervisehädad, näiteks liigeseprobleemid. Täiskasvanud tervet koera tuleks toita kaks korda päevas; tiineid emaseid ning kutsikaid tihedamini. Koerale soovitatakse toitu mitte ette jätta, vaid korjata kauss ära, isegi kui loom kogust ära ei söönud. Vastasel juhul tekib harjumus pirtsutada. Kassitoit võiks olla kassi jaoks kogu aeg saadaval, et tal oleks võimalus soovi korral söömas käis. Kutsikaid ja kassipoegi tuleks toita spetsiaalsete JUNIOR toitudega, need on valmistatud arenevale organismile. Lemmiklooma kasvades minnakse üle täiskasvanud (ADULT) loomatoitudele. Külma ilmaga vajavad õues elavad loomad suuremat kogust ja energia (rasva)rikkamat toitu. Värske joogivesi peab olema loomale kogu aeg kättesaadav. Lemmiklooma pidamine tähendab vastutust! Pakkudes looma liigile, tõule, vanusele jne vastavaid elutingimusi ja toitumist, omate tervet ja rahulolevat lemmikut.

14 14 TERVE PERE TEEMALEHT Nägemine on inimese tähtsaim vara Nägemine on inimese kõige tähtsam vara, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastuvõetud informatsioonist. Tänu silmadele tajume valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Me näeme asju ruumiliselt. Marvi Kaivo augnägevatel inimestel on silmalääts liiga lame ja nad peavad nägemise parandamiseks kandma kumerate klaasidega prille, lühinägevust põhjustab liiga kumer sarvkest või silmalääts ja neil läheb tarvis nõgusate klaasidega prille. Prillid on teised silmad. Kuid kahe paari silmadega on sageli üpris tülikas elada. Küll on neist üks paar kadunud, küll kuhugi ununenud või lihtsalt katki läinud. Prillidega ei saa ujuma minna või saunas leili võtta. Neid on vaja mitut sorti erinevate spordialadega tegelemisel. Prillid piiravad tegutsemisvabadust. Sellest, kuidas inimene maailma näeb, sõltub tema meeleolu ja enesetunne. Alternatiiviks prillidele on silma laserravi. Maailmas on nägemist korrigeerivaid LASIK-operatsioone praktiseeritud üle 15 aasta. Eestis alustati sellega 8 aastat tagasi. Tänu neljanda põlvkonna laserile WaweLight, mis oma omadustelt on üks parimaid maailmas, saab aidata ka neid Sellest, kuidas inimene maailma näeb, sõltub tema meeleolu ja enesetunne inimesi, kellel on ülisuur miinus-või ülisuur plussnägemine või hoopis astigmatism (sarvkesta või läätse kuju häire). Laserravi põhimõtteks on kiirega lihvimise teel sarvkesta kumeruse ümber kujundamine. Õigest sarvkesta kumerusest sõltubki ju nägemisteravus. Kuna WaweLighti laserkiire diameeter on teistega võrreldes mitu korda väiksem, mõjutab see silma kiiremini, kokkupuuteaeg ümbritseva õhuga on väiksem ning niiskuskadu ja ärritus on ka väiksemad minimineerides sellega infektsiooniohu. Operatsiooni käiku juhib kaasaegne arvutijuhtimissüsteem, mis tagab 90% meeltega vastuvõetud informatsioonist saab inimene silmade kaudu. isegi silma võimaliku liigutamise korral ikka täpse tulemuse. Operatsioone tehakse üle 18- aastastele muidu tervetele inimestele. Ei tehta rasedatele ja imetavatele emadele, samuti inimestele, kes põevad raskekujulisi kroonilisi põletikke, diabeetikutele ning neile, kellel on õhuke sarvkest või probleemne võrkkest. Jõudes 40-ndate eluaastate piirile, hakkab silmaläätse elastsus aegapidi vähenema. Selle kumerdusvõime kahaneb ja valguskiirte koondamine raskeneb. Siis on aeg mõelda prillidele... või hoopis silmalaseroperatsioonile. Kuna viimane pole sugugi odav, peaks ehk varakult hakkama ka raha koguma. Nooruslik nägemine ka kuldses keskeas-see võimalus ise on juba ahvatlev.

15 TEEMALEHT TERVE PERE 15

16 TERVE PERE TEEMALEHT

Historik om Odensholm Osmussaare ajaloost

Historik om Odensholm Osmussaare ajaloost Historik om Odensholm Osmussaare ajaloost Odensholms byalag Osmussaare Külaühing Flat som en bricka ligger holmen och tycks flyta på vågorna med sitt fyrtorn längst norröver och ungefär på mitten det lilla

Läs mer

Muudatused seadusandluses. Toimumise koht: Tallinn Toimumise aeg: 01/ 12/ 2011 Lektor: Annika Tamm Lektori kontakt:

Muudatused seadusandluses. Toimumise koht: Tallinn Toimumise aeg: 01/ 12/ 2011 Lektor: Annika Tamm Lektori kontakt: Muudatused seadusandluses Toimumise koht: Tallinn Toimumise aeg: 01/ 12/ 2011 Lektor: Annika Tamm Lektori kontakt: annika.tamm@mkm.ee Koolitusprogramm toimub KredExi eluaseme toetusmeetmete vahendite arvelt.

Läs mer

KONTAKT. Rahvuslik. REL kui mesipuu. üheskoos suudame rohkem üksteisele toeks olla! 2015 nr 1

KONTAKT. Rahvuslik. REL kui mesipuu. üheskoos suudame rohkem üksteisele toeks olla! 2015 nr 1 Rahvuslik KONTAKT ROOTSI EESTLASTE LIIDU AJAKIRI SVERIGEESTERNAS FÖRBUNDS TIDSKRIFT 2015 nr 1 REL kui mesipuu üheskoos suudame rohkem üksteisele toeks olla! SAATEKS / INLEDNING änavu aasta alguses alustasin

Läs mer

Tarkvara projekt seminar IX. 6.aprill 2006 Ivo Mägi, Roland Kender

Tarkvara projekt seminar IX. 6.aprill 2006 Ivo Mägi, Roland Kender Tarkvara projekt seminar IX 6.aprill 2006 Ivo Mägi, Roland Kender Kava Administratiivset III iteratsiooni kokkuvõte. Punktiseis. IV iteratsiooni artefaktide nõuded. Ühiktestide ja ehitusskriptide näited.

Läs mer

Muudatused seadusandluses. Toimumise koht: Tallinn Toimumise aeg: 06/ 12/ 2011 Lektor: Annika Tamm Lektori kontakt:

Muudatused seadusandluses. Toimumise koht: Tallinn Toimumise aeg: 06/ 12/ 2011 Lektor: Annika Tamm Lektori kontakt: Muudatused seadusandluses Toimumise koht: Tallinn Toimumise aeg: 06/ 12/ 2011 Lektor: Annika Tamm Lektori kontakt: annika.tamm@mkm.ee Koolitusprogramm toimub KredExi eluaseme toetusmeetmete vahendite arvelt.

Läs mer

Tervise Arengu Instituut, Haigekassa Projekt Kooli tervisenõukogude arendamine Vaimse tervise probleemide märkamine ja ennetamine koolis

Tervise Arengu Instituut, Haigekassa Projekt Kooli tervisenõukogude arendamine Vaimse tervise probleemide märkamine ja ennetamine koolis Tervise Arengu Instituut, Haigekassa Projekt Kooli tervisenõukogude arendamine Vaimse tervise probleemide märkamine ja ennetamine koolis Kadri Järv-Mändoja, Kärt Käesel, Ene Pill, Maire Riis Tallinn 2008

Läs mer

Eesti päevad Gotlandil juuli 2013/Estniska dagar på Gotland juli 2013

Eesti päevad Gotlandil juuli 2013/Estniska dagar på Gotland juli 2013 Eesti päevad Gotlandil 18-20 juuli 2013/Estniska dagar på Gotland 18-20 juli 2013 Tekst ja foto Riina Noodapera, Gunnar Fardelin ja Anders Nilsson. Text och foto Riina Noodapera, Gunnar Fardelin och Anders

Läs mer

Bruksanvisning Kasutusjuhend WELLSYSTEM RELAX

Bruksanvisning Kasutusjuhend WELLSYSTEM RELAX Bruksanvisning Kasutusjuhend WELLSYSTEM RELAX 801275 / Index d / sv / et / 02.2005 Bruksanvisning Kasutusjuhend wellsystem TM _Relax JK-Global Service GmbH Rottbitzer Straße 69 D-53604 Bad Honnef (Rottbitze)

Läs mer

Nuku- ja noorsooteater viib muinasjutumaale

Nuku- ja noorsooteater viib muinasjutumaale Viimsis on uus piirkonnapolitseinik >> Loe lk 3 v Tiraaz 7490 nr 16 (305) 24. september 2010 Taimi Linamägi räägib, kuidas temast töötuks jäädes ettevõtja sai. Loe lk 7 Mälestusrännak 25. septembril Sel

Läs mer

Sverige och Estland. Rootsi ja Eesti THE SWEDISH INSTITUTE

Sverige och Estland. Rootsi ja Eesti THE SWEDISH INSTITUTE Sverige och Estland Rootsi ja Eesti THE SWEDISH INSTITUTE Eesti ja Rootsi on naaberriigid. Tallinn on Stockholmile kõige lähemal asuv pealinn. Meil on osaliselt ühine ajalugu. 1632. a. asutati Tartusse

Läs mer

RONOR SAMFUNDET FOR ESTLANDSSVENSK KULTUR EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS 1 /1993

RONOR SAMFUNDET FOR ESTLANDSSVENSK KULTUR EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS 1 /1993 r RONOR 1 /1993 EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FOR ESTLANDSSVENSK KULTUR Foto: En bok om Estlands svenskar, del 4 Alfred Mihlberg Vaike-Pakrilt korvi punumas. Alfred Mihlberg från Lilla Rågö

Läs mer

rr'f\p RONOR EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR 1 /1990 Odensholm nu Osmussaar praegu

rr'f\p RONOR EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR 1 /1990 Odensholm nu Osmussaar praegu rr'f\p RONOR 1 /1990 EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR Osmussaar praegu Odensholm nu 2 RONOR 1/1990 ÕNNITLEME Möödunud aasta tähelepanuväärseimad külalised Läänemaal olid

Läs mer

RONOR. %^30^^G?&3w^ Rågöbornas återkomst. Pakrilaste tagasitulek SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS 5-6 11991

RONOR. %^30^^G?&3w^ Rågöbornas återkomst. Pakrilaste tagasitulek SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS 5-6 11991 5-6 11991 RONOR %^30^^G?&3w^ EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR Pakrilaste tagasitulek Rågöbornas återkomst 2 RONOR 5-6/1991 MURELIK VABADUS BEKYMMERFULL FRIHET See "RONOR-i"

Läs mer

antud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemaleht BRÄND,

antud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemaleht BRÄND, November 2008 antud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemaleht BRÄND, MIS LOODI MULLE - HOIDES ÜHISEID VÄÄRTUSI Tugev bränd on ettevõtte suurimaid varasid Tugevat brändi iseloomustab hästi planeeritud

Läs mer

Põhjamaade toidusoovitused Tõlge leheküljeni 51

Põhjamaade toidusoovitused Tõlge leheküljeni 51 Põhjamaade toidusoovitused Tõlge leheküljeni 51 Eessõna Põhjamaade toitumissoovituste 5. versiooni, PTS 2012, on koostanud töörühm, mille pani kokku Põhjamaade Kalanduse ja Veemajanduse, Põllumajanduse,

Läs mer

Estlandssvensk Eestirootslane

Estlandssvensk Eestirootslane Eestirootslane 1-2011 Estlandssvensk Eestirootslane Nummer 1 2011 1 Med Tallinn och Nargö i blickpunkten! Fookuses Tallinn ja Naissaar! 2 Estlandssvensk 1-2011 Ledningen för KULTURRÅDET FÖR DEN SVENSKA

Läs mer

Originaali tiitel: Maria Ulaner DRÖMMAR A-Ö LEXIKON Över 900 drömsymboler och tolkningar LevNu W&W

Originaali tiitel: Maria Ulaner DRÖMMAR A-Ö LEXIKON Över 900 drömsymboler och tolkningar LevNu W&W Maria Ulaner 1 Originaali tiitel: Maria Ulaner DRÖMMAR A-Ö LEXIKON Över 900 drömsymboler och tolkningar LevNu W&W LevNu on kirjastuse Wahlström & Widstrand osakond, kus tegeldakse tervise-, psühholoogia-

Läs mer

Per Söderbäck oma sünnimajas kõnet pidamas Per Söderbäck håller tal i huset där han föddes

Per Söderbäck oma sünnimajas kõnet pidamas Per Söderbäck håller tal i huset där han föddes 1 /1996 EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FOR ESTLANDSSVENSK KULTUR Per Söderbäck oma sünnimajas kõnet pidamas Per Söderbäck håller tal i huset där han föddes Foto: Ain Sarv 2 RONOR 1/1996 Tere

Läs mer

dansföreställning, -en, -ar lova, -r, -de, -t källare, -n, = ställ/a i ordning (-er, -de, -t) nicka, -r, -de, -t

dansföreställning, -en, -ar lova, -r, -de, -t källare, -n, = ställ/a i ordning (-er, -de, -t) nicka, -r, -de, -t Vänner, relationer och sociala medier Vi är vänner Cecilia och Susanna Cecilia och Susanna blev vänner redan i grundskolan. Cecilia kom till klassen i årskurs fem. Susanna var en aktiv och sportig tjej.

Läs mer

Rootsi elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana

Rootsi elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana 1 Rootsi elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tellis 0.a. kevadel telefoniküsitluse 00 15-4a. Rootsi elaniku seas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida Eesti

Läs mer

S/JI;-4dr d.j (ör76//clnij?ls

S/JI;-4dr d.j (ör76//clnij?ls S/JI;-4dr d.j (ör76//clnij?ls./-hf/1 '7; dsfl7j/-ph / C"~ J?1k7IIJ//7 J/ICI Årgång 27 Nr 1 /2004 Tema: Estlalldssvellska Aiboland Sten Westerholm Svenska folkhögskolan i Estlantl &tj /),leg/iih7/ I Svenskbygden

Läs mer

Seesama romaan? Jaan Kaplinski Seesama jõgi teisel pool Läänemerd

Seesama romaan? Jaan Kaplinski Seesama jõgi teisel pool Läänemerd DOI: http://dx.doi.org/10.7592/methis.v9i12.1093 Seesama romaan? Jaan Kaplinski Seesama jõgi teisel pool Läänemerd Sirel Heinloo Eesti kirjandust ja kirjanduslugu uurides on ootuspärane, et ühel hetkel

Läs mer

Estlandssvensk Eestirootslane

Estlandssvensk Eestirootslane Eestirootslane 1-2012 Estlandssvensk Eestirootslane Nr 1-2012 1 Ormsö framtida kulturbärare Tulevased Vormsi kultuurikandjad 2 Estlandssvensk 1-2012 Ledningen för KULTURRÅDET FÖR DEN SVENSKA MINORITEN

Läs mer

tel 08 21 66 49 rel@swipnet.se

tel 08 21 66 49 rel@swipnet.se ROOTSI EESTLASTE LIIDU UUDISED NYHETER FRÅN SVERIGEESTERNAS FÖRBUND 2014 nr 2 BÜROO. Rootsi Eestlaste Liidu südameks on Stockholmi Eesti Maja 3. korrusel tegutsev REL büroo. Fotol vasakult: laekur Jaak

Läs mer

Lucia. Eesti-Rootsi Ühingu Teataja Estnisk-Svenska Föreningens Nyheter. Detsember 2004 - December 2004 Nr. 14. Eesti-Rootsi Ühing

Lucia. Eesti-Rootsi Ühingu Teataja Estnisk-Svenska Föreningens Nyheter. Detsember 2004 - December 2004 Nr. 14. Eesti-Rootsi Ühing Eesti-Rootsi Ühing Estnisk-Svenska Föreningen Eesti-Rootsi Ühingu Teataja Estnisk-Svenska Föreningens Nyheter Detsember 2004 - December 2004 Nr. 14 Lucia Natten går tunga fjät runt gård och stuva. Kring

Läs mer

Rahvuslik KONTAKT. 2016/1 nr 22. Aasta tegija IVAR ALGVERE. årets hjälte

Rahvuslik KONTAKT. 2016/1 nr 22. Aasta tegija IVAR ALGVERE. årets hjälte Rahvuslik KONTAKT RO OT S I E E S T L A S T E L I I D U A JA K I R I SV E R I G E E S T E R N A S R I K S F Ö R B U N D S T I D S K R I F T 6 2016/1 nr 22 Aasta tegija IVAR ALGVERE årets hjälte SAATEKS

Läs mer

Eestirootslane 2-2012 Estlandssvensk Eestirootslane. Nr 2-2012. Torsdagstanterna Neljapäevamemmed

Eestirootslane 2-2012 Estlandssvensk Eestirootslane. Nr 2-2012. Torsdagstanterna Neljapäevamemmed Eestirootslane 2-2012 Estlandssvensk Eestirootslane Nr 2-2012 1 Torsdagstanterna Neljapäevamemmed 2 Estlandssvensk 2-2012 Ledningen för KULTURRÅDET FÖR DEN SVENSKA MINORITEN I ESTLAND ROOTSI VÄHEMUSRAHVUSE

Läs mer

RONOR. %^^0^Si&3w=3g- EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FOR ESTLANDSSVENSK KULTUR 2-3/ 1991

RONOR. %^^0^Si&3w=3g- EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FOR ESTLANDSSVENSK KULTUR 2-3/ 1991 2-3/ 1991 RONOR %^^0^Si&3w=3g- EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FOR ESTLANDSSVENSK KULTUR Haapsalu Rootsi Gümnaasiumil oli õnn tasuta kasutada Läänemaa Ühisgümnaasiumi ruume kooli algusest 1931.a.

Läs mer

RONOR. II N:o3-4 23.06.1989. EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR

RONOR. II N:o3-4 23.06.1989. EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR II N:o3-4 23.06.1989.» RONOR \yy EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR Bergsby sand (foto frän "En bok om estlands svenskar") Foto: Per Söderbäck 9 RONOR 3-4/1989 ÕNNESOOVID

Läs mer

Estlandssvensk Eestirootslane

Estlandssvensk Eestirootslane Eestirootslane 1 Estlandssvensk Eestirootslane Nummer 1-2014 Citronfjäril Gonepteryx rhamni Lapsuliblikas Estlandssvenskarnas Kulturförvaltning Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus Nytt namn beslutat på

Läs mer

Are valla leht. Nr. 7) 82 september 2008 Leelo Lusik TÄNA LEHES:

Are valla leht. Nr. 7) 82 september 2008 Leelo Lusik TÄNA LEHES: Are valla leht Nr. 7) 82 september 2008 arevallaleht@hot.ee Leelo Lusik 51 42 621 TÄNA LEHES: Vallavanema veerg lk.2 Volikogu ja vallavalitsuse istungite otsused lk. 4 Kuidas hoiduda metsa eksimisest lk.

Läs mer

Estniska B höstterminen 2012 Allmänt Möten i Adobe Connect Dokument Dokument Dokument Dokument Innehåll Innehåll

Estniska B höstterminen 2012 Allmänt Möten i Adobe Connect Dokument Dokument Dokument Dokument Innehåll Innehåll Estniska B höstterminen 2012 Allmänt Delkurs 1, Satslära (SATS): börjar 3 september. Lärare: Raimo Raag. Delkurs 2, Muntlig färdighetsträning (MF): börjar måndagen den 10 september. Lärare: Annika Valdmets.

Läs mer

l l Sll Kl RJAHl>lJSll K KOOllllOS SIOCKl10LH ~945 si s u:

l l Sll Kl RJAHl>lJSll K KOOllllOS SIOCKl10LH ~945 si s u: , l l Sll si s u: Marie Under: Kaks luuletust. Aino Kallas: Viisandi linnusaared ja Toomi perekond, memuaarikatkend. Gusiav Suits: Rootsi Juulepõimikust, tõlkeid. August Mälk: Pärast viimast korda, novell.

Läs mer

EESTI KULTUURILOOLINE

EESTI KULTUURILOOLINE ARVO MÄGI - AR N O VIHALEMM VALIK KIRJU EESTI KULTUURILOOLINE R H I I V Arvo Mägi ja Arno Vihalemm Käesolev valik kirju on vaid tühine osa Arvo Mägi ja Arno Vihalemma aastatel 1955-1988 peetud kirjavahetusest,

Läs mer

Tarkvara projekt seminar VI. 16.märts 2006 Ivo Mägi, Roland Kender, Toomas Römer

Tarkvara projekt seminar VI. 16.märts 2006 Ivo Mägi, Roland Kender, Toomas Römer Tarkvara projekt seminar VI 16.märts 2006 Ivo Mägi, Roland Kender, Toomas Römer Kava II iteratsiooni kokkuvõte. Punktiseis. III iteratsiooni artefaktide nõuded III iteratsiooni artefaktide näited 21.03.2006

Läs mer

Looduskoolid kui õppetegevuse ressurss

Looduskoolid kui õppetegevuse ressurss Looduskoolid kui õppetegevuse ressurss Veepäevad Erkeni laboratooriumis ja looduse päevad Färsna looduskeskuses - täiendav õppetegevus põhikoolile Norrtälje kommunis Rootsis Tekst: Anna Westerlund, Norrtälje

Läs mer

Turu suurus, potentsiaalsete klientide hulk, võrdlus muude sektoritega, suundumused ja mahud

Turu suurus, potentsiaalsete klientide hulk, võrdlus muude sektoritega, suundumused ja mahud TOIDUAINED - ROOTSI Ülevaade turusuundumustest ja -võimalustest Turu suurus, potentsiaalsete klientide hulk, võrdlus muude sektoritega, suundumused ja mahud Rootsi toidutööstust on sageli kirjeldatud kui

Läs mer

k4 Anh h A ~; e~ -~ ~ IZ

k4 Anh h A ~; e~ -~ ~ IZ SST Samarbetsnämnden för statsbidrag till trossamfund ANSÖKANOM ORGANSATONSBDRAG för är 20 0-Z Bidr.mott ----- nkom Dnr SÖKANDE Församlingens namn Trossamfundets namn [E. L.~, ftjigjm?lnt [~~JLf7ZJ4"4

Läs mer

LÜHIÜLEVAADE. euro pangatähtede turvaelementidest. MEIE

LÜHIÜLEVAADE. euro pangatähtede turvaelementidest.  MEIE MEIE LÜHIÜLEVAADE euro pangatähtede turvaelementidest www.euro.ecb.eu SISSEJUHATUS Kas tunned euro pangatähtede MEIE turvaelemente? Käesolev teabeleht annab ülevaate euro pangatähtede kõigi nimiväärtuste

Läs mer

Originaali tiitel: Stieg Larsson Män som hatar kvinnor Norstedts Förlag, Stockholm

Originaali tiitel: Stieg Larsson Män som hatar kvinnor Norstedts Förlag, Stockholm 1 Originaali tiitel: Stieg Larsson Män som hatar kvinnor Norstedts Förlag, Stockholm Toimetanud Kadi-Riin Haasma Kujundanud Britt Urbla Keller Stieg Larsson 2005 Tõlge eesti keelde. Tõnis Arnover, 2009

Läs mer

RONOR %^30=^SR W%1. Ruhnu pillimehed. Runöspelmän EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR 8/1990

RONOR %^30=^SR W%1. Ruhnu pillimehed. Runöspelmän EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR 8/1990 RONOR %^30=^SR W%1 8/1990 EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR Ruhnu pillimehed Theodor Lutsufilmist "Ruhnu", 1931. Runöspelmän Ur filmen "Runo", Theodor Luts, 1931. 2 RONOR

Läs mer

RONOR. Z 3&&gŽ&SngrŠ5ž%e- SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS 4/1991. Foto: Erik Põld, 1940.

RONOR. Z 3&&gŽ&SngrŠ5ž%e- SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS 4/1991. Foto: Erik Põld, 1940. RONOR Z 3&&gŽ&SngrŠ5ž%e- 4/1991 EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR Evakueeritavate rahvakoosolek Pakri vallamajas. Möte i Rägo komuunalhuset före evakueringen. Foto: Erik

Läs mer

(SE) Lås upp brunnen. (UK) Unlock. (EE) Ava veeäravooluava. Models:

(SE) Lås upp brunnen. (UK) Unlock. (EE) Ava veeäravooluava. Models: (SE) Installationsmanual för duschkabiner & ångbastur (UK) Installation manual for shower cabins & steam cabins (EE) Paigaldus - dušikabiinid ja aurusaunad Models: 6004 6005 6006 6007 6015 6016 6025 6026

Läs mer

Tõlkinud Sirje Kõvask, retsensioon Margus Viigimaa, kaanekujundus Are Tralla Toimetanud AS Intermaag

Tõlkinud Sirje Kõvask, retsensioon Margus Viigimaa, kaanekujundus Are Tralla Toimetanud AS Intermaag Originaali tiitel: Blodtrycket oeh din hälsa - Fakta om en livsviktig funktionen - Sveriges Radios förlag 1995 Tõlkinud Sirje Kõvask, retsensioon Margus Viigimaa, kaanekujundus Are Tralla Toimetanud AS

Läs mer

KAS SA RÄÄGID ROOTSI KEELT? ROOTSI KEELE AUDIOVIDEOKURSUS. Kirjastus Pangloss. Ola Nilsson, Eugene Holman, Artem Davidjants, Inge Davidjants

KAS SA RÄÄGID ROOTSI KEELT? ROOTSI KEELE AUDIOVIDEOKURSUS. Kirjastus Pangloss. Ola Nilsson, Eugene Holman, Artem Davidjants, Inge Davidjants TALAR DU SVENSKA? KAS SA RÄÄGID ROOTSI KEELT? ROOTSI KEELE AUDIOVIDEOKURSUS Kirjastus Pangloss Ola Nilsson, Eugene Holman, Artem Davidjants, Inge Davidjants Kirjastus Pangloss All rights reserved Käesoleva

Läs mer

1)

1) 1) 2) 3) 4) 5) 6) Oljefylld panelvärmare Bruksanvisning Produkt: 3684 220-240v, 50 Hz, 400W Denna apparat kan användas av barn från 8 års ålder och personer med nedsatt fysik, sensoriska eller mentala

Läs mer

Kas me teame, mida piimatoodete tarbija tegelikult tahab

Kas me teame, mida piimatoodete tarbija tegelikult tahab Piimafoorum 2015 Kas me teame, mida piimatoodete tarbija tegelikult tahab Kadri Kullman, Dimediumi nõukogu Miks meie Dimediumis? Sest meie (nii Dimelas kui Remediumis) oleme aastaid tegelenud piimakarja

Läs mer

Estlandssvensk Eestirootslane

Estlandssvensk Eestirootslane Eestirootslane 2-2011 Estlandssvensk Eestirootslane Nr. 2 2011 1 Rüütli 9, Tallinn 2 Estlandssvensk 2-2011 Ledningen för KULTURRÅDET FÖR DEN SVENSKA MINORITEN I ESTLAND ROOTSI VÄHEMUSRAHVUSE KULTUURINÕUKOGU

Läs mer

LAPSED JA NOORED. Mitteinstitutsionaalsete tegevuste uurimine, planeerimine ja järelevalve vastavalt Rootsi sotsiaalteenuste seadusele

LAPSED JA NOORED. Mitteinstitutsionaalsete tegevuste uurimine, planeerimine ja järelevalve vastavalt Rootsi sotsiaalteenuste seadusele LAPSED JA NOORED Mitteinstitutsionaalsete tegevuste uurimine, planeerimine ja järelevalve vastavalt Rootsi sotsiaalteenuste seadusele (BBIC) Rootsi sotsiaalameti avaldatud tekste on lubatud tsiteerida

Läs mer

Tere tulemast Viimsi elanikuks!

Tere tulemast Viimsi elanikuks! Eesti Vabariigi 93. sünnipäev >> loe lk 4-5 v Tiraaz 7490 nr 5 (316) 11. märts 2011 Valla autasu Viimsi vaal pälvis Tähve Milt. Loe lk 4 Ühistranspordi uuring vallas Käesoleva aasta märtsikuus viiakse

Läs mer

Are valla leht. Nr. 10) 85 detsember 2008 Leelo Lusik TÄNA LEHES:

Are valla leht. Nr. 10) 85 detsember 2008 Leelo Lusik TÄNA LEHES: Are valla leht Nr. 10) 85 detsember 2008 arevallaleht@hot.ee Leelo Lusik 51 42 621 TÄNA LEHES: Vallavanema veerg lk.2 Volikogu ja vallavalitsuse istungite otsused lk. 3 Veehinnast lk. 5 Maanõuniku mured

Läs mer

RONOR. %^$^3^@S^^^ä%L. ORMSÖ GAMLA KYRKOGÅRD Juli 1990 EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FOR ESTLANDSSVENSK KULTUR 5 /1990

RONOR. %^$^3^@S^^^ä%L. ORMSÖ GAMLA KYRKOGÅRD Juli 1990 EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FOR ESTLANDSSVENSK KULTUR 5 /1990 5 /1990 RONOR %^$^3^@S^^^ä%L EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FOR ESTLANDSSVENSK KULTUR ORMSÖ GAMLA KYRKOGÅRD Juli 1990 Foto: AfvoTarmula Grå hjulkors hejdade i tiden. Hoppet i väntan: Här vilar

Läs mer

RONOR EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÕR ESTLANDSSVENSK KULTUR 2-3 /1996. Pakrilased tantsisid Eestis Rågöborna dansade i Estland

RONOR EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÕR ESTLANDSSVENSK KULTUR 2-3 /1996. Pakrilased tantsisid Eestis Rågöborna dansade i Estland RONOR 2-3 /1996 EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÕR ESTLANDSSVENSK KULTUR Foto: Ain Sarv Pakrilased tantsisid Eestis Rågöborna dansade i Estland 2 RONOR 2-3/1996 Lustakas suvi ja kurb sügis! Aasta

Läs mer

Estlandssvensk Eestirootslane

Estlandssvensk Eestirootslane Eestirootslane 1 Estlandssvensk Eestirootslane Nummer 2-2010 2 Estlandssvensk Estlandssvensk/Eestirootslane Utgiven av Kulturrådet för den svenska minoriteten Pikk 36 10130 Tallinn Telefon: Tel: 56457841

Läs mer

Estlandssvensk Eestirootslane

Estlandssvensk Eestirootslane 1 1-2013 Estlandssvensk Eestirootslane Nr 1-2013 Den Estlandssvenska Sångarfesten Eestirootslaste laulupidu 2 Estlandssvensk 1-2013 Ledningen för KULTURRÅDET FÖR DEN SVENSKA MINORITEN I ESTLAND ROOTSI

Läs mer

EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR

EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR II N:o 1-2 17.03.1989. EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR %t\* m:,%& mm^mimtmf ^ ^. V ^ A. ^,,... i,., Vormsi kiriku katuse parandamine 1988.a. suvel Reparation av Ormsö

Läs mer

Usuteadusline Ajakiri

Usuteadusline Ajakiri Usuteadusline Ajakiri Akadeemilise Usuteadlaste Seltsi väljaanne Vastutav toimetaja: O. Sild VIII aastakäik Aprill 1936 Nq 2 AKADEEMILINE USUTEADLASTE SELTS 15-AASTANE Sisukord : H. B. Rahamägi, Jutlus

Läs mer

Rootsi elanike mitmepäevased välisreisid (milj). Allikas: Rootsi elanike reisiuuring TDB (Resurs AB) 13,9 13,3 12,8 12,4 12,5 12,5 12,7 10,5 10 9,9

Rootsi elanike mitmepäevased välisreisid (milj). Allikas: Rootsi elanike reisiuuring TDB (Resurs AB) 13,9 13,3 12,8 12,4 12,5 12,5 12,7 10,5 10 9,9 Eesti potentsiaal puhkusesihtkohana Rootsis 1 ROOTSI ELANIKE VÄLISREISID Rootsi elanikkond kulutas 2009.a. välisreisidel kokku 91,2 miljardit Rootsi krooni, 2008.a. 97,2 miljardit Rootsi krooni (- võrreldes

Läs mer

Ventilatsiooni soojuspumbad

Ventilatsiooni soojuspumbad Ventilatsiooni soojuspumbad Kütmine Soe tarbevesi Juhitav ventilatsioon Ventilatsiooniõhu eelsoojendamine MADE IN SWEDEN VENTILATSIOON Ventilatsioon- see tähendab värsket ruumiõhku ning on vajalik eluks

Läs mer

Turistide alkoholi ostumahu uuring

Turistide alkoholi ostumahu uuring EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH Rävala 6 19080 Tallinn Estonia tel +372 681 4650 fax +372 667 8399 E-mail eki@ki.ee Turistide alkoholi ostumahu uuring Tallinn November

Läs mer

Osmussaare kabelivare konserveerimistööd. Konserveringsarbeten på Odinsholms kapellruin

Osmussaare kabelivare konserveerimistööd. Konserveringsarbeten på Odinsholms kapellruin Foto: ERM Osmussaare kabelivare konserveerimistööd Konserveringsarbeten på Odinsholms kapellruin 28.04-03.05. 2008 Raporteerib projektijuht / rapport av projektledaren Lea Täheväli Stroh 28.aprillil 2008

Läs mer

Postikorralduse algus rootsiaegsetes provintsides Eestija Liivimaal. E. V. postiametkond 300. aastase juubeli lävel.

Postikorralduse algus rootsiaegsetes provintsides Eestija Liivimaal. E. V. postiametkond 300. aastase juubeli lävel. Kui lõppesid V-da riigikogu valimised põllumeeste võiduga, siis oli õhkkond riigiteenijate kahjuks väga elektriseeritud. Instinktiivselt oletati, et valitsusse minnes hakatakse teostama valimiseelseid

Läs mer

Rammu saare asustajad Mati Laane Eesti põhjaranniku lähedasi väikesaari asustasid pärast Põhjasõda peamiselt Klamased ja Lambotid.

Rammu saare asustajad Mati Laane Eesti põhjaranniku lähedasi väikesaari asustasid pärast Põhjasõda peamiselt Klamased ja Lambotid. Rammu saare asustajad Mati Laane Eesti põhjaranniku lähedasi väikesaari asustasid pärast Põhjasõda peamiselt Klamased ja Lambotid. Klamaste nimeks oli alguses Klamaspak ja hiljem muutis osa ka Klaamaseks,

Läs mer

Täna lehes. Kaader Raoul Kurvitza videoinstallatsioonist Lõige

Täna lehes. Kaader Raoul Kurvitza videoinstallatsioonist Lõige VÄLJAVÕTE VIDEOST: COOL BARS Kaader Raoul Kurvitza videoinstallatsioonist Lõige. 1999. Täna kell neli pealelõunal avatakse Tallinna Kunstihoones ja selle galeriis Raoul Kurvitza personaalnäitus. Kurvitz

Läs mer

KROONIKA VORMSI KULTUURISAAR!

KROONIKA VORMSI KULTUURISAAR! KROONIKA VORMSI KULTUURISAAR! Aimur Joandi Sellise nime all peeti tänavu 28. 30. juulil Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi ja Vormsi vallavalitsuse ühiskonverents. Allpool esitatud ajakava annab tunnistust,

Läs mer

Eduvõtmed: Sidusus ettevõtte visiooni, ettevõtte väärtuse ja eesmärkidega.

Eduvõtmed: Sidusus ettevõtte visiooni, ettevõtte väärtuse ja eesmärkidega. Näide: Telge 10 ettevõttega grupp Rootsis, 800 töötajat MIKS: Meelitada ja hoida noori talente Meelitada ja hoida naisi + rohkem naisjuhte Lapsepuhkuse oluline ettevõtte jaoks Palju pensionile jäämist

Läs mer

2/2005 PUUINFO. Foto: Erik Konze

2/2005 PUUINFO. Foto: Erik Konze 2/2005 PUUINFO Foto: Erik Konze Autorid RAGNAR PABORT (24). Eesti Põllumajandusülikooli magistrand, AS Resand projektbüroo konstruktor. Konstrueerinud rida suureavalisi puitehitisi. ALAR JUST (35). Tehnikamagister,

Läs mer

Living. Soojustagastuseks väljatõmbeõhu ventilatsiooniga korterelamutes

Living. Soojustagastuseks väljatõmbeõhu ventilatsiooniga korterelamutes Ventilaatorid Ventilatsiooniagregaadid Tuleohutus Õhujaotajad Õhukonditsioneerid Kütteseadmed Living Soojustagastuseks väljatõmbeõhu ventilatsiooniga korterelamutes 2 Living Energiatõhus ventilatsioon

Läs mer

"Nii nad tapsid Ferdinand!"

Nii nad tapsid Ferdinand! "Nii nad tapsid Ferdinand!" Selle lausega algab teatavasti naljaraamat Švejkist. Kuid Eesti Vabariigis juhtub hoopis naljakamaid asju kui selles raamatus kirjeldatud. Näiteks see, et riik, mis jutlustab

Läs mer

Swedbanki majandusprognoos

Swedbanki majandusprognoos Macro Research 27. jaanuar 2015 Swedbanki majandusprognoos Väliskeskkond ebakindel, kuid sisetarbimine tugev January 27, 2015 Palun tutvuge olulise informatsiooniga viimasel leheküljel lehekülg 1 Eesti

Läs mer

Euroopa kalanduspiirkondade mitmekesistamine

Euroopa kalanduspiirkondade mitmekesistamine Nr 4 I Kevad-suvi 2011 ISSN 1831-9874 M a g a z i n e Euroopa kalanduspiirkondade mitmekesistamine Euroopa Komisjon Merendus- ja kalandusasjad ET Farnet Magazine Nr 4 I Kevad-suvi 2011 I lehekülg 2 Sisukord

Läs mer

Tori Põhikooli lõpetajad

Tori Põhikooli lõpetajad Nr. 6 TORI VALLA AJALEHT JUUNI 2014 Lõpetajad 2014 Tori Põhikooli lõpetajad Puud annavad käest kätte tuult ja inimpõlved teatepulka. Kes väike, tarkust kogub truult, see sobib varsti suurte hulka. On ühed

Läs mer

Turistide alkoholi ostumahu uuring

Turistide alkoholi ostumahu uuring EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH Rävala 6 19080 Tallinn Estonia tel +372 681 4650 fax +372 667 8399 E-mail eki@ki.ee Turistide alkoholi ostumahu uuring Tallinn Detsember

Läs mer

Estlandssvensk Eestirootslane

Estlandssvensk Eestirootslane Eestirootslane 1 Estlandssvensk Eestirootslane Nummer 2-2014 Foto: Ingegerd Lindström Stämningsfull invigning av minnesbåt på Aibolands museum Mälestuslaeva sisseõnnistamine Rannarootsi muuseumis 2 Estlandssvensk

Läs mer

Ivar Lo- Johansson. Eesti-Rootsi Ühingu Teataja Estnisk-Svenska Föreningens Nyheter. November 2001 - November 2001 Nr. 11. Eesti-Rootsi Ühing

Ivar Lo- Johansson. Eesti-Rootsi Ühingu Teataja Estnisk-Svenska Föreningens Nyheter. November 2001 - November 2001 Nr. 11. Eesti-Rootsi Ühing Eesti-Rootsi Ühing Estnisk-Svenska Föreningen Eesti-Rootsi Ühingu Teataja Estnisk-Svenska Föreningens Nyheter November 2001 - November 2001 Nr. 11 Ivar Lo- Johansson Om jag såg på det jag skrivit urskilde

Läs mer

Kiudoptilised ühendused lõppkasutajatele Juhised kiudoptiliste võrkude ehitamiseks FTTX

Kiudoptilised ühendused lõppkasutajatele Juhised kiudoptiliste võrkude ehitamiseks FTTX Kiudoptilised ühendused lõppkasutajatele Juhised kiudoptiliste võrkude ehitamiseks FTTX Käesolev juhend on rootsikeelse juhendi 434 tõlge, mis pole sõna-sõnalt tõlgitud. Juhendi eesmärgiks on anda lugejale

Läs mer

Tekst: Torkel Hagström Elisabeth Hagström Pildid: Bo Lundwall. Põhjamaade. imetajad. Rootsi keelest tõlkinud Maarja Aaloe-Laur

Tekst: Torkel Hagström Elisabeth Hagström Pildid: Bo Lundwall. Põhjamaade. imetajad. Rootsi keelest tõlkinud Maarja Aaloe-Laur Tekst: Torkel Hagström Elisabeth Hagström Pildid: Bo Lundwall Põhjamaade imetajad Rootsi keelest tõlkinud Maarja Aaloe-Laur Originaali tiitel: Däggdjuren i Norden Torkel Hagström Elisabeth Hagström ICA

Läs mer

Sveriges internationella överenskommelser

Sveriges internationella överenskommelser Sveriges internationella överenskommelser ISSN 1102-3716 Utgiven av Utrikesdepartementet Nr 12 Överenskommelse med Estland om samarbete vid sjöoch flygräddning Stockholm den 5 februari 2007 Regeringen

Läs mer

kauni koduinterjööri maailm

kauni koduinterjööri maailm kauni koduinterjööri maailm 3/2015 Tere tulemast Perfect Home i kaunisse koduinterjööri maailma! Ettevõte on asutatud 1995. aastal ja on koduinterjööri ja -disaini valdkonnas üks Põhjamaade juhtivamaid

Läs mer

Ettepanekud Eesti Vabariigi äriühingute valitsemise korraldamiseks

Ettepanekud Eesti Vabariigi äriühingute valitsemise korraldamiseks Erkki Raasuke Regina Raukas Antti Perli Ettepanekud Eesti Vabariigi äriühingute valitsemise korraldamiseks Aruteludokument August 2013 SISUKORD KOKKUVÕTE... 3 1. TÖÖ EESMÄRK... 4 2. TAUST... 5 2.1. TÖÖGRUPP...

Läs mer

SEI väljaanne nr. 6 Säästva Eesti Instituut

SEI väljaanne nr. 6 Säästva Eesti Instituut SEI väljaanne nr. 6 Säästva Eesti Instituut Randadesse ehitamine ning nende heakord on teema, mis ei jäta külmaks kedagi, sest see puudutab eranditult meid kõiki. Randade kaitse on lisaks looduse kaitsele

Läs mer

Eesti matkajuhtide 37. kokkutulek

Eesti matkajuhtide 37. kokkutulek Eesti Matkaliit Eesti matkajuhtide 37. kokkutulek TÜRISALU 13.- 14. novembril 2004. a. Sisukord Korraldustoimkond... 2 Kokkutuleku ajakava... 3 Tervitus kokkutulnuile... 4 Matka-aasta 2004... 5 Matkajuhid

Läs mer

Estlandssvensk Eestirootslane

Estlandssvensk Eestirootslane 1 Eest i rootsla ne Estlandssvensk Eestirootslane Nummer 1-2017 HM Kung Carl XVI Gustav mottog Hans Pöhls medalj av Ülo Kalm på Stockholms slott Foto: Henrik Garlöw 2 Estlandssvensk Estlandssvensk/Eestirootslane

Läs mer

Estlandssvensk Eestirootslane

Estlandssvensk Eestirootslane Eestirootslane 1 Estlandssvensk Eestirootslane Nummer 2-2017 Kan DNA-analys klarlägga estlandssvenskarnas ursprung? Se artikel på sidan 7. Kas DNA-analüüs suudab selgitada rannarootslaste päritolu? Vaata

Läs mer

TRIOMONT LIHTSAIM LAHENDUS SEINALE PAIGALDATAVATELE WC-POTTIDELE JA VALAMUTELE

TRIOMONT LIHTSAIM LAHENDUS SEINALE PAIGALDATAVATELE WC-POTTIDELE JA VALAMUTELE TRIOMONT LIHTSAIM LAHENDUS SEINALE PAIGALDATAVATELE WC-POTTIDELE JA VALAMUTELE TRIOMONT VAJAD VAID VANNITUBA JA 14 SENTIMEETRIT Teil on vannituba, kuhu soovite paigaldada seinakinnitusega WC-poti ja valamu,

Läs mer

JElESTI POST ---- '-..: ... _.. laste jõulurõõm. _,_ UW.W A&iH«>RI!I.tAIID. ROOTSI VÄlJAANNE. :UKSI~NUMBER lo ööbi. Ee.~i

JElESTI POST ---- '-..: ... _.. laste jõulurõõm. _,_ UW.W A&iH«>RI!I.tAIID. ROOTSI VÄlJAANNE. :UKSI~NUMBER lo ööbi. Ee.~i ~ JElESTI POST _,_ UW.W A&iH«>RI!I.AIID. ROOTSI VÄlJAANNE. :UKSI~NUMBER lo ööbi. Nr. (43) (i30) Pühapäeval 2. des. 9S2 3.. aasakäik Ee.~i lase jõulurõõm.. Laulu, ~. näilemise ja il ulugemisega alusasid

Läs mer

Pakkumis-ja noteerimisprospekti KOKKUVÕTE. 8. august Aktsiaselts Tallink Grupp. lihtaktsiate avalik pakkumine

Pakkumis-ja noteerimisprospekti KOKKUVÕTE. 8. august Aktsiaselts Tallink Grupp. lihtaktsiate avalik pakkumine Pakkumis-ja noteerimisprospekti KOKKUVÕTE 8. august 2006 Aktsiaselts Tallink Grupp lihtaktsiate avalik pakkumine Pakkumisperiood 14. august 28. august 2006. Hind 55 Eesti krooni ühe aktsia kohta Peakorraldaja

Läs mer

Estlandssvensk Eestirootslane

Estlandssvensk Eestirootslane Eestirootslane 1 Estlandssvensk Eestirootslane Nummer 1-2015 Foto: Toivo Tomingas Familjedag på Aibolands museum Perepäev Rannarootsi muuseumis 2 Estlandssvensk Estlandssvensk/Eestirootslane Utgiven av

Läs mer

RONOR. UMijP.] I! I 9 2/1990 EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR

RONOR. UMijP.] I! I 9 2/1990 EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR SK \v RONOR 2/1990 EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR //" UMijP.] I! I 9 w». «Vaade Haapsalu linnusevaremetele 1707. J.C.E.Ungern Sternbtrgi joonis ajalooarhiivis Riias.

Läs mer

Kes hoolib kütmisvalikutest?

Kes hoolib kütmisvalikutest? IDEEKATALOOG Kes hoolib kütmisvalikutest? Meie hoolime. Purmo U.K. Rettig Park Drum Lane, Birtley County Durham, DH2 1AB Tel +44 (0)845 070 1090 Fax +44 (0)845 070 1080 Purmo Deutschland Purmo DiaNorm

Läs mer

Soolõimest avaliku sektori juhile. Kuidas edendada soolist võrdõiguslikkust organisatsioonis

Soolõimest avaliku sektori juhile. Kuidas edendada soolist võrdõiguslikkust organisatsioonis Soolõimest avaliku sektori juhile Kuidas edendada soolist võrdõiguslikkust organisatsioonis Võrdõigusvoliniku kantselei Tallinn 2016 Soolõimest avaliku sektori juhile Kuidas edendada soolist võrdõiguslikkust

Läs mer

Eessõna Kodukant Hiiumaa kümme aastat vabatahtlikku tööd külaelu edendamisel

Eessõna Kodukant Hiiumaa kümme aastat vabatahtlikku tööd külaelu edendamisel Eessõna Kodukant Hiiumaa kümme aastat vabatahtlikku tööd külaelu edendamisel See daatum, kümme aastat, pole küll päris täpne, sest Hiiumaal tekkisid esimesed (haridus-) seltsid Paladel ja Kassaris juba

Läs mer

RONOR. %^30^a%%3w%i. m% ill fik EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR 1 /1991

RONOR. %^30^a%%3w%i. m% ill fik EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR 1 /1991 1 /1991 RONOR %^30^a%%3w%i EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR m% ill fik Karja tänav Haapsalus 1930-ndate aastate algul. Karjagatan i Hapsal i början av 1930-talet. 2 RONOR

Läs mer

Estlandssvensk Eestirootslane

Estlandssvensk Eestirootslane 1 Eest i rootsla ne Estlandssvensk Eestirootslane Nummer 1-2016 Från Birkas folkhög- och lantmannaskola till Nuckö gymnasium Pürksi põllutöö- ja rahvaülikoolist Noarootsi gümnaasiumiks 2 Estlandssvensk

Läs mer

Estlandssvensk Eestirootslane

Estlandssvensk Eestirootslane Eestirootslane 1 Estlandssvensk Eestirootslane Nummer 2-2015 Svenskdagen i Birkas - Rootsi päev Pürksis 2 Estlandssvensk Estlandssvensk/Eestirootslane Utgiven av Estlandssvenskarnas Kulturförvaltning Väljaandja

Läs mer

Telli juunioritõlge ja panustame koos noorte arengusse!

Telli juunioritõlge ja panustame koos noorte arengusse! Maitseb päeval ja öösel! www.fasters.ee Aardla 23, Küüni 7 ja Võru 79, Tartu GARANTII TARTUS Sõbra 56, 51013 Tartu, tel: 7409 999 info@pcexpert.ee, www.pcexpert.ee Pandimajade liider! Muretud laenud al

Läs mer

Swedbanki majandusprognoos

Swedbanki majandusprognoos Macro Research 26. august 2014 Swedbanki majandusprognoos Maailmamajanduse olukord taas ebakindel August 26, 2014 Palun tutvuge olulise informatsiooniga viimasel leheküljel lehekülg 1 Sisukord Kokkuvõte...

Läs mer