Originaali tiitel: Maria Ulaner DRÖMMAR A-Ö LEXIKON Över 900 drömsymboler och tolkningar LevNu W&W

Transkript

1 Maria Ulaner 1

2 Originaali tiitel: Maria Ulaner DRÖMMAR A-Ö LEXIKON Över 900 drömsymboler och tolkningar LevNu W&W LevNu on kirjastuse Wahlström & Widstrand osakond, kus tegeldakse tervise-, psühholoogia- ja elustiiliraamatute väljaandmisega. Toimetanud Viivi Variksaar Kujundanud Ruth Huimerind Copyright Maria Ulaner 2007 Tõlge eesti keelde. Eha Org, 2008 ISBN Kirjastus Varrak Tallinn, Trükikoda OÜ Greif 2

3 Sisukord Sissejuhatus... 5 Unenägude tõlgendamise ajaloost Unenäod antiikmaailmas Unenäod piiblis Kreeklaste ja roomlaste unenägude maailm Rooma riigist kuni kahekümnenda sajandini Freud ja unenäod Jung ja arhetüübid Arhetüübid Ise Vari Anima ja animus Persona Uuemad unenäoteooriad ja uurimistöö Uneuurimisest ja unenäo füsioloogiast Edusammud teadustöös Tulevik Unenäo väljendusviisid Unenäo motiiv Unenäos toimuv tegevus Unenäo meeleolu ja seade Sümbolid, metafoorid ja vastandid

4 Tegelaskujud Räägitud ja kirjutatud sõna Värv Erinevad unenäotüübid Ettekuulutavad (prodromaalsed) unenäod Ühised unenäod Tervistavad unenäod Uinumiseelsed (hüpnagoogilised) pildid Lutsiidsed unenäod Õudusunenäod Hardad unenäod Probleeme lahendavad unenäod Prohvetlikud unenäod Hoiatavad unenäod Korduvad unenäod, unenäoseeriad Kuidas saab oma unenägusid analüüsida Märkmete tegemine unenägude kohta Unenägude süvendatud uurimine Rühmatöö unenägudega Unenäosümbolid ja tõlgendused A-Ü Nõuandeid lugemiseks Märkmed oma unenägude kohta Tänusõnad

5 Kõik inimesed näevad und. Ka need, kes väidavad, et nad seda kunagi ei tee. Unenäod lavastuvad piirideta mänguväljal, kus on esindatud kõik tunded, mälestused ja käitumismallid, kus võib proovida kõikvõimalikke lähenemisviise ja käike. Siin ei ole kedagi, kes meid korrale kutsuks või hindaks meie õnnestumisi. Oleme ise kaasosalised kõige unenägudes pakutava loomises. Unenägude rohked üksikasjad on meenutused meie minevikust või tulevikku suunatud ootused, sügavale maetud tunded keelatud, tähelepanuta jäetud, unustatud, sisemusse lukustatud, mis kerkivad esile unenäoks maskeerituna. Väga sageli jutustavad unenäod lugusid sellest, millele meie psüühika on tunnistajaks olnud või milles see ise on osalenud, eelkõige on need väljapraagitud lood, millest me ei taha midagi teada. Meie teadlik mina ei taha alati kõike selgelt näha, eriti kui on tegemist valusate küsimustega, ja kasutab seetõttu unenägude raskesti arusaadavat keelt. Unenägude sisu näib esmapilgul raskesti läbipääsetava tihnikuna abstraktsed mitmetähenduslikud pildid, sürrealistlikud unenäokogemused, mis näivad ühelt poolt väga argised ja kaovad teiselt poolt lõputusse sümbolitemerre. Unenägude enigmaatiline keel meelitab end tundma õppima, eriti kui ollakse jõudnud oma elus raskesse perioodi ja vajatakse juhatust. Endassevaatamise kunsti ja väljaspoolse abita oma unenägude tõlgendamise oskust on võimalik omandada, kuigi selle õppimist peetakse raskeks. Olenemata sellest, kui palju välist abi on võimalik hankida, on tõde ja vastus ju alati käeulatuses see on peidus meie enda sisemuses. SISSEJUHATUS 5

6 Ehk mängib maailma tasakaalust väljasolek olulist rolli ka kollektiivses alateadvuses, s.t meie ühises psüühikas, kuna tänu üleilmastumisele oleme pidevalt kursis kõigega, mis toimub mujal maailmas. Seega võivad unenäod peegeldada mitte ainult seda ebaõiglust, mille ohvriks oleme ise langenud, vaid ka kõiki neid hädasid, mis on tabanud inimesi meie ümber, lähemal ja kaugemal. Jungilikult väljendudes võime öelda, et maailma polariseerumine näitab suutmatust leppida oma varjuga ja seda mõista. Seni, kuni raiskame aega varjupildi projitseerimisele teistele maailmaosadele, naabritele või inimestele, keda kõige rohkem armastame, on meil andestamiseni veel pikk tee käia, niihästi ülemaailmses kui isiklikus plaanis. Kuid teed, nagu teada, ongi käimise jaoks. See tähendab, et miski ei ole võimatu. Et aidata meil praegusaja kaoses teed leida, ei ole vaja (nagu soovitavad tagurlikud jõud) tugevat kätt või välisautoriteeti, kes meid karmilt ohjes hoiaks, vaid sisemist vaimset korda, kus igaühe vabalt valitud ja loodud kompass juhiks teda õiglasema maailma suunas. Seda võib öelda ka ühe kuulsa prohveti sõnadega: Armasta oma ligimest nagu iseennast. Nendes sõnades pole midagi radikaalset! Kusagilt peaksime ometi alustama, miks siis mitte unenägude näitelavalt? Mina, selle raamatu autor, olen unenägude nägija. Minu unenägude maailm on alati olnud rikas lugudest, piltidest ja tunnetest, millest mul on väga erinevatel puhkudel ka kasu olnud. Armastan oma unenägusid, need on otsekui pidu minus eneses. Nii mõnigi võib kirjeldada mind üle viiekümneaastase, kirju minevikuga, hajameelsusele kalduva naisena. Leiba olen teeninud toimetamis- ja kujundamistööga kirjastuses, kuid olen pühendanud palju aega ka maalimisele. Kui ma palju aastaid tagasi seisin musta seina ees, millest ma läbi ei näinud (see sein oli minus endas), võtsin ette vaevalise teekonna, jõudmaks oma hingesügavusteni. Teekonda 10 UNENÄGUDE LEKSIKON A-Ü

7 alustasin freudistliku mõtteviisiga psühhoanalüütiku uksele koputades. Sellest inimesest sai minu vaimne juht ligi kuueks aastaks. Pärast iga ööd, kui mul oli õnnestunud und näha, sõtkusin jalgrattaga ootusärevalt psühhoanalüütiku vastuvõtule, et saada abi loendi koostamisel kõige selle kohta, mida unenägu võiks tähendada. Sageli lõppes kohtumine sellega, et tormasin analüüsitoa sohvalt minema hinges veritseva haavaga, mis üha uuesti sai lahti rebitud ega tahtnud mitte kuidagi terveneda. Õnneks aastaga mu olukord siiski muutus ja kui analüüsiprotsessi lõpp hakkas liginema, oli minu sisemine sein, kummaline küll, muutunud, see oli üle maalitud heledamas toonis ja sellesse oli tekkinud uks, mis seisis praokil. Olen surmani tänulik selle viis päeva nädalas -aasta eest. Ei ole liialdus kinnitada, et freudistlik mõtteviis avaldas mulle tugevat mõju, kuid kuna ma ei kavatse kindlate dogmade või ismide püünisesse langeda, olen püüdnud läbi enda kuuldavaks teha ka Jungi ja teiste tarkade inimeste hääli. Usun, et inimene muutub, mitte mingite konkreetsete või kitsamate eesmärkide, vaid nii sisse- kui väljapoole avanemise suunas. Väheusutav, et võiks leida midagi huvitavamat kui inimene ise oma keerulisuses on lausa võimatu mitte tunda huvi selle fantastilise olendi vastu kõigi tema vaimsete ja füüsiliste võimetega! Kuidas mitte huvituda iseendast? Loodan salamisi, et sina, minu lugeja, saad sellest raamatust kasu ning et sinu teed sinu enda ja teiste inimeste juurde sillutab austus ja õrnus elu vastu, olgu siis tegemist kõigile nähtava või võõra silma eest varjatud poolega. Ära loobu sellest ainumast, mida mitte keegi mitte kunagi sinult ära võtta ei saa sinu enda sees peidus olevast varakambrist. Sinu hing ja sinu unenäod kuuluvad sulle. Maria Ulaner, juuni 2007 Unenäod on elu jaoks elulise tähtsusega. ANAÏS NIN ( ), Ameerika kirjanik, sündinud Pariisis 11

8 Unenägude tõlgendamise ajaloost Mõni ehk arvab, et peatükk unenägude ajaloost on liigne, kuna peaaegu kõik samalaadsed raamatud juba sisaldavad tagasivaadet minevikku. Otsustasin siiski ajaloo lühikokkuvõtte kasuks, kuna lisaks muule võimaldab see luua huvitavaid seoseid vanade ja algupäraste ideedega, mis, ime küll, näivad praegugi kasutamiskõlblike ja lausa moodsatena. Teatud mõttes oleks nagu tegemist ühe ringi sulgemisega, mille järel võib alustada uut ringi. Paljude arvates oleme jõudnud uue, Veemehe ajastu algusfaasi, mis muudab ka meie teadvust. Uuel ajastul hakatakse ehk teistmoodi vaatama unenägudele, vaimsele elule ja hinge võimetele ehk on nimelt unenäod need abivahendid, mis võimaldavad loomulikku edasi anda üleloomulikul viisil (Kasutan sõna ehk sageli lihtsalt seepärast, et ei mina, ega, arvan, et tegelikult mitte keegi ei tea, mida tulevik kaasa toob. Kõik ennustused selle kohta, kuidas inimesed kõikidest neid ähvardavatest ohtudest võitu saavad ja milliseks kujuneb kogu meie planeedi elu, on lihtsalt spekulatsioonid. Kuid huvi pakuvad need arvamused ju ikkagi!). Aga esialgu võiksime ehk rahulduda sellega, et püüame olemasolevat mõista mineviku kaudu. On ilmselge, et peaaegu kõikidel ajalooetappidel on unenägusid hinnatud, kuigi on olnud ka aegu, mil nende tähtsust püüti pisendada. 12 UNENÄGUDE LEKSIKON A-Ü

9 Erinevatel ajaperioodidel on unenägusid erinevalt seletatud, nii nagu parajasti vaja oli. Mõnikord peeti neid lihtsalt elektriliseks impulsiks, spasmiliseks vähetähtsaks ajuluksumiseks, kuid sageli ka teateks kõrgematelt jõududelt ja vahel isegi inimhinge kõige varjatumast sopist lähetatud keerulise koodiga sõnumiks. Loetletud tõlgendused on vaid väike osa paljudest unenägudest arusaamise nimel tehtud pingutustest. Arvatavasti nägid und juba esimesed inimolevused meie planeedil, kuigi võib arvata, et nende hingepalett, millele unenäod maaliti, oli ehk piiratum kui meie oma praegu. Kõigele vaatamata on tänapäeva inimesel palju ühist oma tuhandeid aastaid tagasi elanud esivanematega. Loodus, loomad, taevas, maa, elu ja surm need on meile endiselt olulised ja koos elutingimustega moodustavad need meie ühise pagasi. Inimkonna arengu varasematel perioodidel arvati, et unenäod annavad märku inimese kaksikolemusest ning et inimesel on sõltumatu hing, mis suudab ringi liikuda ilma keha abita. Kui näiteks nähti unes surnut, tähendas see seda, et lahkunu hing oli veel elus ning et unesolija hing suutis ilma füüsilise keha abita ringi reisida ja jõuda millisesse maailma tahes. Nii mõtlevad praegugi need rahvad, kes pole veel omaks võtnud niinimetatud tsiviliseeritud mõtteviisi, näiteks aborigeenid ja indiaanlased. Paljud loodusrahvad teevad vahet vabade ja ametlike unenägude vahel. Vabad unenäod on fantaasiaküllased ja neid ei pea tõsiselt võtma, kuid ametlikud unenäod on sõnum teispoolsusest, mille hing sealt tagasi tulles kaasa toob, ja neid unenägusid ei tohi ignoreerida. Need unenäod võivad olla üleloomulike olendite, pühade hingede sõnum või hoiatus, millesse ei saa kergemeelselt suhtuda. Austraalia aborigeenide mütoloogias on loomismüüt, milles räägitakse erilisest unenäoajast. See on väga ammune ajaperiood, mil maa, loomad ja inimesed olid üks. Igal inimesel ongi sellest unenäoajast pärinev esiisa, kes ilmutab end talle teatava looma kujul. UNENÄGUDE TÕLGENDAMISE AJALOOST Samast kangast, millest tehakse unenäod, oleme tehtud ka meie ise ja meie lühike elu on une embuses. WILLIAM SHAKESPEARE ( ), Inglise draamakirjanik, Torm 13

10 Uuemad unenäoteooriad ja uurimistöö Ah unenäod, teid pilgetega üle kallan te mõtte tumad kõigest, mida ette kujutada võin. HELEN KELLER ( ), kirjanik ja loengupidaja, kes oli pime ja kurttumm 40 Freudi ja Jungi mõju on praegu sama suur, nagu see oli möödunud sajandil, kuid paljud uneuurijad ja psühholoogid on nende teooriaid ka kaasajastanud ja edasi arendanud. Võiks öelda, et unenäod, mis varem olid liiga raskesti mõistetavate teooriatega tegelevate uurijate pärusmaa, on nüüd muutunud üldiseks omandiks ja igaüks võib neid kasutada oma tahtmist mööda. Selliste unenäopsühholoogide abil, nagu näiteks Montague Ullman, on unenäonägijad saanud endale lihtsad abivahendid, mis võimaldavad neil soovi korral omal käel suhelda oma unenägude maailmaga, ilma et nad vajaksid selleks elukutselise nõustaja abi. Nagu Jung, nii läksid ka paljud teised Freudi toetajad ja kaastöötajad hiljem hoopis teises suunas või proovisid vähemalt esitada oma teoreetilist selgitusi. Kahjuks lõppes aga Freudi mõtetest eemaldumine sageli temaga vaenujalale sattumisega ja Freud distantseeris end otsustavalt sellistest ülejooksikutest. Loomulikult ei aita selline käitumine kaasa edu saavutamisele ja vaba mõtlemise edendamisele, pigem on see kurb pilt patriarhaalsest käsitlusviisist, mille puhul isafiguur ei suuda leppida sellega, et temas kaheldakse. Mitmed Freudi kaastöötajad, nende seas Alfred Adler ( ), Wilhelm Stekel ( ) ja Otto Rank ( ), kinnitasid koos Jungiga, et unenägude sümbolikeele mõistmiseks on rohkem võimalusi kui ainult seksuaalne tõlgendamisviis, nad ei nõustunud ka unenägude soovide täitmise funktsiooniga. Adler arvas, et unenäod, nii öised kui päevased, peegeldavad meie tegelikku agressiivset loomust, mis püüdleb võimu poole. Kuna tegelikult suur osa meist peab ennast võimust ilmajäetuks ja kannatab seetõttu alaväärsuskompleksi all, on unenäol kompenseeriv roll. Otto Rank keskendus sellele, mida ta nimetas sünnitraumaks. Ta arvas, et paljud unenäod keerlevad ümber UNENÄGUDE LEKSIKON A-Ü

11 selle raske olukorra, milles me kõik sündimisel oleme. See tekitab kogu järgneva elu jooksul unenäopilte näiteks tunnelitest või teistest kitsastest läbikäikudest, mis lõpevad kitsa avaga, kust paistavad valguskiired, või siis nähakse unes uppumisolukorda, millest aga kuidagi pääsetakse. Üks neljakümnendates aastates naine nägi järgmise unenäo: Olen pargis, mis asub kõrgel mägedes. Et sealt alla pääseda, tuleb minna läbi mäes oleva tunneli. Vantsin piki looklevat tunnelit allapoole, sel on siledad oranžid seinad. Kui lähenen tunnelisuudmele, näen kolmnurgakujulist tillukest ava, kust valgus sisse kiirgab, ja hakkan kartma, et ma ei mahu sealt välja. Kuid ime küll, see õnnestub mul siiski. Võiks väita, et see unenägu kirjeldabki sündimise hetke, kuigi pigem on siin siiski tegemist emotsionaalse sündmuse kujundliku metafooriga kui tegeliku nägemismäluga. Rank kinnitab, et kõik elu jooksul kogetavad ängistusseisundid lähtuvad sünnihetkest ja et inimene igatseb alati tagasi oma paradiislikku olekusse ema kõhus. Sünnitusunenäod on seega selle igatsuse väljendus, kuid samas ka psüühika viis ängistusest üle saada, end tühjaks laadida. Wilhelm Stekel lähtus Freudi meetodist, lastes analüüsitaval töötada oma vabade assotsiatsioonidega, kuna ta arvas, et analüütiku teadmised unenäo manifestsest sisust on piisavad adekvaatse analüüsi tegemiseks. Ta töötas sümbolite tõlgenduste laiendamise kallal, kuid oli ka arvamusel, et neil ei saa olla täiesti täpset, üheselt mõistetavat tähendust. Stekel pidas Jungi ja Freudi teooriaid äärmuslikeks, väites, et Freudi unenäoanalüüs liigub kõrgemalt madalamale (instinkt, impulss, seksuaaltung), Jungil aga madalamalt kõrgemale (mõistus, moraal, idealism, sotsiaalne kokkukuuluvus). Ka arvas ta, et need kaks käsitlusviisi peegeldavad psüühikale iseloomulikku polaarsust, mis on kõikide konfliktide alus, ja et unenäod püüavadki seda polaarsust ületada. Erich Fromm ( ), Saksa psühhoanalüütik ja UNENÄGUDE TÕLGENDAMISE AJALOOST 41

12 Tuleb kasutada iga võimalust, et selle võõra või tuttavaga, kes me ise oleme, paremini tuttavaks saada. KAREN HORNEY ( ), saksa ameerika psühhoanalüütik 42 sotsiaalpsühholoog, jagas teataval määral Stekeli vaateid ja väitis, et unenägudel on nii irratsionaalne (instinktiivne) kui ka ratsionaalne (mõistusepärane) olemus. Poul Bjerre ( ) võttis psühhoanalüüsi kasutusele Rootsis. Tema psühholoogilist teooriat nimetatakse psühhosünteesiks ja selle põhiidee kohaselt suudab psüühika end unenägude maailmas ise ravida. Ta kirjutas palju raamatuid, sealhulgas ka Unenägude loomulik süsteem, kirjeldades neis unenäotööd, mida inimene kogu oma elu jooksul teeb. See unenäotöö koosneb kaheteistkümnest arengufaasist, millest esimene on kujutamine ja viimane on assimileerimine, ning see võib kesta pikka aega ja lõppeda täieliku vaimse tervenemisega. Assimileerimisfaasis vabanetakse võõrandumisest inimene on nüüd integreeritud suuremasse maailmakorda. Medard Boss ( ), Šveitsi psühhoanalüütik, kuulub nende eksistentsialistide hulka, keda on mõjutanud Martin Heideggeri filosoofia. Ta tegi maatasa suure osa unenägude varasemast teoreetilisest raamistikust ja väitis, et unenägude nägija viibib riigis, kus eksisteeritakse hoopis teistsugusel viisil, piltide kaudu. Calvin S. Hall ( ) oli empiirik, kes süstematiseeris üle unenäo. Ta tegi sama järelduse, milleni Jung oli juba varem jõudnud, nimelt et unenägusid nähakse seeriatena, mis püüavad lahendada teatavaid probleeme. Vastupidiselt näiteks Freudile ei pidanud ta unenägude seletamisel vajalikuks teooriaid, tema arvates olid unenäod pigem omaette nähtused ja unenäo mõte peituski unenäos endas aastatel katsetasid uurijad aastate keskel loodud hallutsinatsioone tekitava narkootikumi LSD mõju unenägudele. Arvati, et on leitud fantastiliselt hea vahend unenägudemaailma uurimiseks, ja seda ärkvel olles. Ka teisi narkootikume, näiteks morfiini ja oopiumi, on kliiniliselt kasutatud unenägude sisu või nende UNENÄGUDE LEKSIKON A-Ü

13 mõjutamise võimaluste uurimiseks. Nüüd, tagantjärele, võib küll kahelda, kas hallutsinatsioonide nägemine ärkvelolekus on ikka võrreldav unenägude nägemisega, sest kuidas on üldse võimalik teada, kas neil seisunditel on tegelikult midagi ühist, välja arvatud see, et mõlema puhul kasutatakse abstraktset pildikeelt. Teadlased on eksperimenteerinud ka väliste ärritajatega, näiteks naha kõditamine, kõrva sosistamine ja soojusallikas magaja läheduses. Sageli jõuti järeldusele, et sellise mõju tulemuseks on teatavat tüüpi unenäod, kuid unenägude olemus jääb siiski seletamatuks. On teadlasi, kes on uurinud unenägude seost surmaga. Psühholoog ja parapsühholoog Karlis Osis ( ) tõdes aastatel, et surivoodil näevad inimesed sageli hardaid suuri unenägusid ja nägemusi. Edgar Herzog, jungiaanlik analüütik, uuris, milliseid sümboleid võib surma lähedus tekitada surija unenägudes. Surma teenäitajana esines hunt, surmaga seotud sümboliteks olid veel sellised loomad nagu madu, kotkas, kaaren ja hobune. Teised teadlased uurisid selgeid, lutsiidseid unenägusid. Keith Hearne on lutsiidsetele unenägudele spetsialiseerunud uurija aastate keskel õnnestus Hearnel oma uneuurimislaboris luua kontakt magajaga, kes nägi parajasti lutsiidset unenägu. Lutsiidsete unenägude kohta loe täiendavalt lk 57. Ann Faraday ja Rosalind Cartwright on kaks naisuurijat selles ülekaalukalt meestest koosnevas unenäoteadlaste maailmas. Faraday kohaselt võib unenäonägija vestelda unenäokujuga, püüdes välja selgitada, kes see kuju õieti on, või õigemini, mida ta magaja psüühikas esindab. Ka väitis ta, et tehes jõupingutusi unenäo mõistmiseks, jõutakse tavaliselt teatava punktini, mil tajutakse nüüd on õige lahendus käes. Cartwright suunas oma energia sügavas kriisiseisundis viibivate inimeste unenägude uurimisele, lootes neid abistada kriisist väljatulemisel. UNENÄGUDE TÕLGENDAMISE AJALOOST 43

14 Ma usun unenäo ja tegelikkuse, nende pealtnäha nii vastandlike seisundite kokkusulamist tulevikus, usun, et neist saab kokku teatavat liiki absoluutne tegelikkus, ülitegelikkus, kui nii võib öelda. ANDRÉ BRETON ( ), sürrealist Kõige suuremate praktiliste kogemustega ja kõige tuntum kaasaegne unenägude teoreetik on Ameerika psühhoanalüütik Montague Ullman, kes on jätkuvalt püüdnud hankida uusi teadmisi unenägudemaailma kohta aastatel moodustas ta väikesed unenägude uurimise rühmad, mille liikmed kogunesid regulaarselt ja rääkisid üksteisele oma unenägusid. Tema lihtne unenägudele lähenemise kontsept on levinud kogu maailmas. Unenäorühma tegevust on kirjeldatud leheküljel 71. Usutakse, et tulevikutehnoloogia aitab kaotada piirid unenägude ja tegelikkuse vahel. On neid, kes arvavad, et tulevikus õpime nägema selgeid unenägusid, suudame siseneda virtuaalsesse tegelikkusesse ja ehk isegi oma unenägusid sisse mängida. Kes teab, ehk olemegi juba jõudnud tõelise revolutsiooni künniseni UNENÄGUDE LEKSIKON A-Ü

15 Uneuurimisest ja unenäo füsioloogiast Aegade algusest peale kuni tänapäevaste arvuteid täis laboriteni on inimesed tegelnud ühe ja sama küsimusega: mis unenägu tegelikult on ja milline on selle tähendus inimese või laiemas plaanis ka näiteks looma jaoks? Võiks ju arvata, et see ei saa olla midagi erikummalist, kuna oma normaalse pikkusega elueast veedame ühe kolmandiku magades ja unenägusid nähes kokku üle kuue aasta. Tänapäeval uuritakse unenägusid kõikvõimalikel viisidel ja täidetakse meeter meetri järel riiuleid kirjutistega, mis püüavad leida võtit unenägude maailma. See on vaid osa inimese jonnakast võitlusest selle nimel, et muuta maailm endale arusaadavaks. Nüüd ollakse veendunud, et lõpuks ometi on meil olemas tehnika, mis võimaldab kaardistada ka seda maailma, mis ei ole silmale nähtav. Näiteks viiakse juba läbi lutsiidsete unenägude kliinilisi uuringuid (vt lk 57). On välja töötatud meetodid unenägu nägeva magajaga suhtlemiseks. Lutsiidsed unenäod on praegu uurijate lemmikteema, kuna arvatakse, et kui inimene õpib juhtima oma unenäo kulgu, võib ta omandada teatavaid võimeid ja lahendada unes konkreetseid probleeme. Seda unenäotehnikat võiks võrrelda teatavat liiki aktiivse ja teadliku eneseteraapiaga, mis viiakse läbi unenäomaastikul. Sellised uurijad, nagu näiteks unenäopsühholoog Keith Hearne, kellel UNEUURIMISEST JA UNENÄO FÜSIOLOOGIAST 45

16 juba 1970ndate aastate keskpaigas õnnestus luua kontakt lutsiidse unenäo nägijaga, annavad märku sellest, et tulevik pakub palju uusi viise, kuidas unenägudele läheneda. Edusammud teadustöös Olen harjunud sellega, et ma magan ja näen unes seesuguseid asju, mida hullud näevad siis, kui nad on ärkvel. RENÉ DESCARTES ( ), Prantsuse filosoof ja matemaatik 46 Chicago Ülikooli uurijatel Eugene Aserinskyl ja Nathaniel Kleitmanil (viimane, muide, elas 104aastaseks!) õnnestus tõestada, et öö jooksul viibime erinevates unestaadiumides aastal avastati REM-uni (kiirete silmaliigutuste uni). REM-unes olija silmad liiguvad kiiresti, ajutegevuse aktiivsus on kõrge ja lihased on täielikult lõdvestunud, peaaegu nagu halvatud. Edasised uuringud on näidanud, et vereringe ja ajukoor toimivad REM-une ajal täpselt samuti nagu ärkveloleku ajal. On tuvastatud ka erektsiooni saamine ja naistel kliitori suurenemine juhtudel, kui REM-staadiumi uni on olnud seksuaalse sisuga. REM-uni esineb öö jooksul umbes 90minutiliste vaheaegadega. Vastsündinute unest moodustab REM-uni suure osa, kuid mida vanemaks saame, seda väiksemaks jääb selle maht. Uinudes satume kõigepealt pindmise une faasi, millest ärkame kergesti üles. Selles faasis võime läbi elada hüpnagoogilisi seisundeid (vt lk 57). Seejärel vaheldub meil öö jooksul mitu korda REM-uni mitterem-unega, mida kutsutakse ka ortouneks. Seda unetsüklit reguleerivad ajutüve keskused. Uinudes satume pindmise ortoune võimusesse, mille kestel lihased lõdvestuvad ja hakkame aeglasemalt hingama. Seejärel muutub uni üha sügavamaks ning kõige sügavam ortouni ongi see, mis tegelikult tugevdab keha funktsioone. Lisaks muule eritub kasvuhormoon ning une madal intensiivsus annab ajurakkudele võimaluse end ise parandada. Öö jooksul REM-une faaside esinemissagedus pikkamööda kasvab ning öö esimesel poolel domineerinud ortouni taandub. Uurimused on näidanud, et tegelikult näeme und kogu öö jooksul, kuid unenägude iseloom UNENÄGUDE LEKSIKON A-Ü

17 erinevates uneperioodides on erinev. REM-une unenäod on pikad, liikuvad, väljendusrikkad ja intensiivsed, mis tähendab, et hommiku lähenedes muutuvad unenäod üha elavamaks. Viimane REM-une periood võib olla kuni ühe tunni pikkune. Ortoune unenäod on rahulikumad, paremini seostatud ja argisema iseloomuga. Vastsündinu magab umbes 18 tundi ööpäevas, neljaaastaselt magab inimene umbes 10 tundi ja kahekümneaastaselt keskmiselt 7 tundi. Seega on väikelastel palju rohkem REM-faasi unenägusid. Paljud uurijad on arvamusel, et need unenäod on vajalikud, et hoida aju tegevuses. Michael Jouvet, kes avastas, et nimelt ajutüvi tekitab REM-une, arvab, et REM-uni võimaldab meil varajasel eluetapil instinktiivselt käituda, aktiveerides geneetiliselt programmeeritud seosed ajurakkude vahel. Seega võib vastsündinu REM-une nii suur osakaal olla tingitud sellest, et keha hoolitseb aju ergutamise eest, et see saaks oma funktsioonid korralikult välja arendada. Siiski arvab osa teadlasi, et saaksime hakkama ka ilma REM-uneta. Selle tõdemuseni on jõutud nende inimeste uurimise abil, kellelt laboritingimustes on järjekindlalt REM-uni ära võetud. Tundub, et see ei tekita suuremaid kahjustusi ei inimese kehale ega hingele. Seega võib järeldada, et REM-uni on täiskasvanul ebavajalik jäänuk, kuid nooremas eas oli ajule vajalik ergutusvahend. Sügava une häirimine võib aga inimese psühholoogilise tasakaalu rikkuda. Katsed, mille käigus laborihiirtel ei lastud üldse magada, lõppesid loomade surmaga. Allan Hobson ja Robert McCarley Harvardi Ülikoolist lõid aastatel teooria, mille kohaselt REM-une ajal nähtud unenäod peegeldavad aju ülekuumenenud seisundit selle uneperioodi jooksul. Sel ajal on ajukoor (hallollus, mis katab ajupoolkerade pealispinda ja vastutab intellektuaalse arengu eest) aktiivne, kuid ära lõigatud infost, mis voolab päeval meelte kaudu sisse. Seepärast töötab ajukoor sisestiimulite, näiteks mälu, toel. Mälestus UNEUURIMISEST JA UNENÄO FÜSIOLOOGIAST 47

18 Kõik unustatu karjub unenägudes appi. ELIAS CANETTI ( ), hispaania-juudi päritoluga saksakeelne kirjanik 48 ajaliselt kõige hiljem toimunust on kõige pealmine, mis seletab ka seda, et meie unenägusid täidavad sageli päevajäänukid. Kuid unenäod ei ole mälestuste objektiivsed kordused. Neile annavad värvi sügavalt isiklikud mõtted, lootused ja ihad. Seetõttu näeme sageli unes inimesi, kohti või sündmusi, millega oleme emotsionaalselt seotud. Hobsoni ja McCarley arvates vastavad need liigutused, mida unes teeme, näiteks hüppamine või kukkumine, impulssidele, mida aju saadab lihastele. Kuigi Hobson ja McCarley tunnistavad unenägude vajalikkust, arvavad nad siiski, et unenäopiltidel puudub sügavam sisu ning et unenäod peegeldavad mõtleva aju katseid korrastada korrapäratuid ja kaootilisi signaale ajutüve vaheosas paiknevas sillas. Uurijatel, kes kinnitavad, et põhimõtteliselt puudub unenägudel loogiline struktuur, ei ole õnnestunud senini seletada korduvate unenägude fenomeni (vt lk 63). Psühhoanalüütik ja neuropsühhoanalüütik Mark Solms on uurinud paljusid ajukahjustusega inimesi ja ta on leidnud, et unenäod võivad tekkida aju kõikides osades. Kuid eriti tugevasti mõjutavad unenägude nägemist suuraju kaks piirkonda, mille kahjustuse korral inimene enam und ei näe. Kui kahjustuvad aju teised piirkonnad, muudab see unenägusid. Unenägusid juhib sama ajumehhanism, mis juhib ka peamisi tundeid ja instinkte, näiteks ihasid ja kirgi. Seda mehhanismi nimetab ta otsingusüsteemiks. Kui meil on tekkinud mingi oluline vajadus, aktiveerub otsingusüsteem ja sellest saab alguse ka unenäonägemise protsess. See, et sihipärase tegevuse asemel kasutatakse otsimiseks unenägu, kinnitab Solmsi arvates neuropsühholoogilisest vaatevinklist tegelikult seda, et Sigmund Freudi teooriad tungide kohta peavad paika. Mõned uurijad, näiteks Francis Crick ja Graeme Mitchison, on liikunud hoopis teises suunas. Nende arvates aitavad unenäod unustada ning need koosnevadki jääkidest, mis sõelutakse meie psüühilises ja füüsilises süsteemis läbi ja siis heidetakse kõrvale. Aju on otsekui piiratud UNENÄGUDE LEKSIKON A-Ü

19 mälumahuga arvuti. Me ei saa kõike salvestada, vaid viskame teatavad failid välja. Unenägude nägemine kaitseb aju ülekoormuse eest. Kui mäletatakse oma unenägu, tähendab see seda, et ajul ei õnnestunud teha täielikku puhastust. Selle teooria puhul jääb lahtiseks küsimus: kui aju viib läbi selliseid puhastusi, siis milline ajufunktsioon otsustab, mis tuleb säilitada? Antti Revonsuo Turu Ülikoolist, kes uurib kognitiivset neuroloogiat ja juhib unenäolaboratooriumi, arvab, et aju toodab teatavat liiki simulaatoreid, milles und näeme. Meie, inimesed, treenime end nendes simulaatorites, nähes näiteks õudusunenägusid selleks, et astuda vastu ohtudele, mis varitsevad tegelikus elus. Tulevik Chicago Ülikooli teadlase Allan Rechtschaffeni ja California Ülikooli uurija Jerome Siegeli arvates on unenägude uurimise valdkonna põhiküsimus praegu see, kas on võimalik välja selgitada, miks meie, inimesed, suudame ärkvel olles vahet teha tõeliste ja ebatõeliste piltide vahel, kuid ei suuda seda unenägudes, kuna käsitame oma unenägudes ka ebatõelisi asju tegelikena, tõelisusena. Teadlased püüavad tuvastada neuroneid, mis tekitavad kriitilise enesereflektsiooni ärkveloleku ajal ning mis nende arvates lakkavad täielikult töötamast siis, kui uinume. Vastupidiselt eespool kirjeldatud seisukohale arvavad selgete unenägude uurijad, et suudame unenägude sisu juhtida ja seega on unenäod osa meie tegelikkusest. Stephen LaBerge, kes on tegelnud selgete unenägude uurimisega kaks aastakümmet (vt lk 57), arvab, et tänapäeval on juba olemas lihtne tehnika (siiski alles lapsekingades), mille abil saab selgeid unenägusid näha, kasutades selleks samu võtteid, mida Tiibeti mungad tundsid juba tuhat aastat tagasi tegemist on nn unenäojoogaga. Ta ei käsitle oma UNEUURIMISEST JA UNENÄO FÜSIOLOOGIAST 49

20 teooriates üksnes selgeid unenägusid, vaid ka neid, mida nimetame heledateks unenägudeks ja milles viibitakse nii subjektist kui ka objektist väljaspool. Meile, treenimata läänemaalastele, avanevad uued perspektiivid, kui õpime ärkvel olema oma unenägude ajal, arvab LaBerge. Lisaks muule võiksid inimesed, kelle keha on saanud vigastada või keda on opereeritud, terveneda kiiremini teadlikult nähtud unenägude abil; inimesed, keda vaevavad hirmuunenäod, õpiksid toime tulema oma hirmuga, mis oleks nende vaimsele tervisele väga kasulik; selgete unenägudega saaks aidata inimesi, kelle enesehinnang on väga madal; saaks kasutada loovust mis tahes probleemide ning küsitavuste lahendamiseks ja ehk aitaksid selged unenäod otsida alternatiivseid lahendusi isegi välismaailma kõige keerukamatele sotsiaalsetele ja poliitilistele küsimustele ja leitud lahendusi testida. Võib ju olla kriitiline ja väita, et (läänelikust kultuuriruumist pärinev) inimene on küll teinud mõne sammu Kuul, kuid ei ole suutnud pääseda ligilähedalegi unenäo kõige sügavamatele saladustele. Paljude teadlaste meelest on unenägude nägemine lihtsalt osa bioloogilise süsteemi toimimisest ja seega suudame neid oma vaimsete võimete tasandil täielikult mõista. Teised soovivad leida ühendusteid füüsilise ja vaimse universumi vahel. On ilmselge, et selle müsteeriumi lahendamise vastu tuntakse innukalt huvi. Sama lihtsalt, nagu võib suhtuda oma unenägudesse, lastes neil lihtsalt tulla ja minna, ilma neid mõista püüdmata, võib suhtuda ka unenägude füsioloogiasse. Selle asemel et end selle tundmaõppimise nimel pingutada, võime lihtsalt leebelt leppida kõigega, millele me ei ole suutnud nime anda. Küsimus, kas meil on hing või mitte, ja kui see on olemas, kas see on võimeline vabanema kehast, on veel vastuseta ja endiselt uskumise küsimus. Kui soovime, võime samal moel suhtuda ka oma unenägude maailma. 50 UNENÄGUDE LEKSIKON A-Ü

21 Unenäo väljendusviisid Unenäo motiiv Unenägude erinevad motiivid, vahelduvad lavastused muudavad need unikaalseks. Unenäo sisu võib meile tunduda vahel väga segane ja arusaamatu või siis on see pealtnäha täiesti argipäevane ja kergesti mõistetav. Kuid unenägude motiivid võivad olla ka tüüpilised ning korduvad, käsitledes tavaliselt füüsilisi ja sotsiaalseid olukordi ning tegevusi, millega me kõik puutume elus vahetevahel mingi kandi pealt kokku. Tavalised teemad on kukkumine, lendamine, ronimine, põgenemine või ohtlikus olukorras olemine, majas viibimine, alastiolek, hammaste lahtitulemine, asjade kaotamine, elavalt maetud olemine, hiljaksjäämine, ning unenäod, kus esineb vesi, seksuaalakt ja surm. Neid või nendele väga sarnaseid stseene on peaaegu kõik inimesed kunagi oma unenägudes näinud. Tüüpstseenide tähendus võib loomulikult olla erinev, oleme ju kõik unikaalsed indiviidid, kuid siiski oleks ehk kasulik teada teatavate sümbolite eritunnuseid. Selle teema koha võib lugeda raamatu leksikoniosast märksõnade Lõks, Maja, Vesi jne alt. Unenäos toimuv tegevus Unenägu koosneb sündmuste jadast, mida ilmestavad helid, liigutused ja värvid, kuid niisama hästi võib see koosneda ka üksnes tugevatest tunnetest, millel puudub visuaalne vorm. Terviklikul unenäol on oma areng UNENÄO VÄLJENDUSVIISID 51

22 ja selle ülesehitust võib võrrelda Kreeka draama omaga, mis algab põhisündmustikku sissejuhatava osaga (ekspositsioon), kulgeb läbi terve rea sündmuste, mis viivad suunapöördeni (peripeetia), ja jõuab välja lahenduseni (lysis). Antiikajal arvati, et näitemängul on puhastav funktsioon, mida nimetati katarsiseks. Aga unenägu ei jõua alati välja oma lõppeesmärgini ja vahel ei ole sugugi lihtne näha kaootiliste sündmuste taga neid ühendavat struktuuri. Kuigi selline ülesehitus võib olla isegi väga lühikesel unenäol, mida tajume üksnes fragmendina. Ma näen värvilisi unenägusid ja need on alati väga sürrealistlikud. Minu unenäomaailm on täiesti Hieronymus Bosch ja Dalí ja ma armastan seda. Ma ootan sellesse jõudmist igal õhtul. JOHN LENNON ( ), muusik ja helilooja 52 Unenäo meeleolu ja seade On huvitav jälgida, milline meeleolu unenäos valitseb. See võib olla sõbralik, ähvardav, rahulik, hirmutav. Unenäos võib olla ka kindlaksmääratud kellaaeg, osalejate vanus; selle käigus võib selguda, kas on tegemist päeva või ööga. Tähele tuleks panna, kui vana on unenäomina, et siis meelde tuletada, mis tegelikus elus selles vanuses toimus (vt märksõna Vanus leksikoniosas). Kellalöök võib olla hoopis millegi muu metafoor, numbritelgi võib olla teine tähendus (vt märksõnu Kell, Number, Aja teatamine leksikonis). Ruumi võidakse unenäos samuti töödelda paljudel erinevatel viisidel, detaile vähendades või suurendades, perspektiivi hajutades või moonutades. Selliste seikade meeldejätmine on oluline ja need tuleks üles märkida, et need ära ei ununeks. Sümbolid, metafoorid ja vastandid Sümbolid on teatavat väärtust kandvad pildid või sõnad, mille tähendus unenäos erineb nende esialgsest või tavatähendusest. Jung arvab, et neil on laiem alateadlik aspekt, mis kunagi ei ole täiesti täpselt määratletud või täielikult selgitatud. Peame näiteks õuna teadmiste võrdpildiks, kuid sama hästi võib see tähendada naise suguorganit või New Yorki (Suur Õun). Sümbolit tuleb käsitada elusa fenomenina, mis lisaks individuaalsele tähendusele haarab pidevalt endasse ka uusi üldinimlikke tähendusi. UNENÄGUDE LEKSIKON A-Ü

23 Metafoor on teatava tähenduse leidlik ülekandmine teisele tähendusele, sageli pildi kujul. Unenäos võib tähenduse ülekandmine toimuda pildi, kuid ka sõna abil. Unenägudes kasutatakse metafoore teatava tunde või seisundi tugevdamiseks. Oma igapäevases kõnes kasutame pidevalt selliseid metafoore, nagu näiteks elu on reis, kivi kukkus südamelt jms. Unenäos mängitakse sageli ka vastanditega, ehk teiste sõnadega võib unenäopilt viidata hoopis enda vastandile. Kui analüüsime unenäo sõnumit, võime proovida vahetada unenäos valitsenud tunde selle vastandi vastu, näiteks mehelikkuse naiselikkuse vastu, läheduse kauguse vastu, vanaduse nooruse vastu, et näha, milliseid seoseid see võimaldab luua. Tegelaskujud On olemas erinevad teooriad selle kohta, kas kõik unenägudes esinevad tegelaskujud on unenäonägija isiksuse osad või mitte, kuid võib oletada, et see isik, keda nimetatakse unenäominaks, s.t isik, keda nimetatakse minaks siis, kui oma unenäost teistele jutustatakse, on psüühika peamine esindaja. Alati on oluline analüüsida, kuidas unenäomina toimib, kas ta on resoluutne või järeleandlik. Unenäomina võib vahel esineda ka looma kujul. Unenäotegelased võivad olla tuntud või tundmatud, vahel on nad tumedad, vahel heledad, nad võivad olla inimesed minevikust, surnud, kuid ka elus inimesed, kellega parajasti suheldakse. On huvitav käsitada neid psüühika erinevate omadustena ning näha neid anima ja animuse (vt lk 36) või varju (vt lk 33) esindajatena. Kuid isikud, kes unenägudes esinevad, eriti kui nad on meile lähedased, võivad meile teada anda ka sellest, millele oma tegeliku elu suhetes peaksime tähelepanu pöörama või mis meile nendes suhetes parajasti muret teeb; või siis annavad nad märku, et meie teatavad omadused läbivad parajasti muutumisprotsessi. Mitte miski ei hõlma nii suurt osa meie tööst kui meie unenäod!...sisu, vorm, kestus, näitleja, pealtvaataja nendes komöödiates osaled sa kõigi oma isiksuslike omadustega. FRIEDRICH NIETZSCHE ( ), Saksa filosoof UNENÄO VÄLJENDUSVIISID 53

24 Räägitud ja kirjutatud sõna Unenägudes võivad sõnad esineda visuaalsete tekstidena; öeldud või loetletud nimede ja nimetustena; dialoogide või üksiksõnadena, mis lausutakse otse unenäoruumi. Sõnad võivad olla naljakad, riimuvad, väljendada vaid helisid või esineda kummalistes seostes. Unenägudes kasutatakse ka homonüüme (sõnu, mis kirjutatakse ja hääldatakse ühtemoodi, kuid millel on erinevad tähendused, nt viis võib tähendada nii meloodiat kui ka millegi tegemise moodust). Esinevad isegi slängiväljendid, millest saavad isesugused metafoorid. Unenägu fossiilidest võib olla unenäopilt fossiilidest, s.t vanematest. Ka numbrid esinevad unenägudes sageli. Vt täpsemalt märksõnade Märkmed, Täht, Number, Arv alt leksikoniosas. Värv Enamik unenägusid on värvilised, kuid on ka ühevärvilisi. Sageli ei mõeldagi sellele, kas unenägu oli värviline, välja arvatud juhud, kui nähtud värvid on väga intensiivsed ja puhtad. Näiteks võivad teatavad üksikasjad, rõivad või miski muu olla väga tugevates toonides ja sellele tuleks unenäo analüüsimisel kindlasti tähelepanu pöörata. Teatavad värvid võivad esineda koos mingite kindlate sündmuste, inimeste või tunnetega, millel on eriline tähendus unenäonägija jaoks. Ka on huvitav märkida, et teataval värvusel võivad olla erinevad alatoonid väga tumedast kuni väga heledani ja seetõttu saab neid tõlgendada negatiivsest või positiivsest aspektist lähtuvalt. Seda ei ole võimalik siiski alati järjekindlalt teha, kuna näiteks must on mitme tähendusega värvus. Vt leksikoniosas märksõna Värv. 54 UNENÄGUDE LEKSIKON A-Ü

25 Erinevad unenäotüübid On terve rida unenäotüüpe, mis kirjeldavad unenäo funktsiooni erinevalt. Õudusunenäod moodustavad siin kõige sagedamini esineva erirühma kindlasti on enamik meist isegi mõnikord ärganud sellisest unenäost, laup hirmuhigist pärlendamas. Allpool esitatud unenäotüübid hõlmavad ka prohvetlikke unenägusid, mille ehtsuses tänapäeval paljud kahtlevad, kuigi vanasti usuti kindlalt, et need unenäod ennustavad ette suuri ja sügavaid, sageli jumalate juhitud muudatusi. Seevastu peetakse haigusi ettenägevaid prodromaalseid unenägusid või tulevikusündmusi etteaimavaid prekognitiivseid unenägusid võimalikuks. On väga tõenäoline, et ammustel aegadel peeti ka kahte viimatinimetatud unenäotüüpi prohvetlike unenägude alla kuuluvaks, see tõstis viimaste tähtsust veelgi. Ettekuulutavad (prodromaalsed) unenäod Prodromaalsed ehk ettekuulutavad unenäod on pööratud sissepoole, unenäonägija keha ja psüühika poole, ja ennustavad ette seda, mis hakkab edaspidi füüsilisel või vaimsel tasandil toimuma. Neid unenägusid saab selgitada sellega, et uni kaotab välistegurite mõju ja tugevdab seega meie sisemisi mõjureid. Kuna keha talitleb une ajal aeglasemalt, saab keha ehk paremini aru alateadvuse saadetud sõnumitest oma füüsilise või psüühilise seisundi kohta. Eriti selgelt ilmneb see siis, kui unenäod teatavad haigustest, millest me teadvuse tasandil ei ole veel teadlikud. ERINEVAD UNENÄOTÜÜBID 55

26 Unenäosümbolid ja tõlgendused A - Ü 73

27 74 Kuigi see võib tunduda iseenesestmõistetav, on siiski kohane meelde tuletada, et unenägude leksikoni ei saa võtta absoluutse tõena ja sümbolid ei ole täht-tähelt ülevõetavad. Harutades lahti unenägude laialivalguvaid sümboleid, mis muidugi mõista on sügavalt isiklikud, ei tohiks eemale tõrjuda intuitsiooni. Leksikoniosa võib kasutada kui teatmeteost, kus on palju erinevaid tõlgendamisettepanekuid ning klassikaliste sümbolite kirjeldusi, mis inimeste teadvuses ja alateadvuses on tegutsenud juba väga pikka aega. Kuna unenägudes esinevatel detailidel on nii palju erinevaid nimetusi ja nende kohta on palju väljendeid, on leksikoni lehtede serval viited märksõnadele, mille alt võiks leida usutava seletuse.

28 Aadam ja Eeva Meheliku ja naiseliku printsiibi sümbolid. Neid unes nähes tuleks tähele panna nende omavahelist suhet. Kas Eeva on valitsemishimuline või alandlik, kas Aadam on jõuline või alistuv? Unenägu võib kirjeldada meheliku ja naiseliku printsiibi mõju tugevust ja nendevahelist tasakaalu. Vt anima ja animuse kohta lk 36. Aadlik Kui unenäos väljendatakse vastumeelsust kõrgemasse seltskonda kuuluvate isikute suhtes, näitab see unenäonägija suhtumist autoriteetidesse. Aadliku nägemine unes võib olla seotud tunnustamisvajadusega, tunnustust soovitakse eeskätt iseendalt, kuid ehk ka mõnelt lähikondlaselt. Aadress Aadressi kaotamine tähendab suuna puudumist elus, enda kodutuna tundmist. Vana aadressi nägemine võib olla seotud millegi varem toimunuga. Tasuks meelde tuletada, millised olulised seigad on seotud eluperioodiga, mil unes nähtud aadress oli aktuaalne, ja mõelda, milline tähtsus on neil asjaoludel praegu. Uue, täiesti tundmatu aadressi nägemine unes viitab sellele, et lähiajal toimub elus midagi sellist, mis keerab kogu senise elukorralduse pea peale. Aadressi nägemine unes võib väljendada ka igatsust muudatuste järele või soovi kolida teise kohta ja saada endale uus aadress. Aare Peidetud aarde leidmine kirjeldab kontakti loomist psüühika tuumaga, oma olemusega. Tuleks uurida, millest aare koosneb. Aardejaht võib kirjeldada individuatsiooniprotsessi, vt täiendavalt lk 30. Aarde matmine võib viidata rahutusele, mida tuntakse seetõttu, et miski, mis on väga õrn ja haavatav, võib tulla päevavalgele, kus see purustatakse. Aastaaeg Aastaajad on sümboolselt seotud inimese elutsükliga sünnime kevadel ja sureme talvel. Meil kõigil on aastaaegadega oma erisuhted, mis sõltuvad näiteks sellest, millisel aastaajal oleme sündinud jms. Kuigi meile ehk mõni aastaaeg ei meeldi või lausa vihkame seda, oleme me kõik ikkagi sõltuvad nen- AADAM JA EEVA AASTAAEG A Aafrika vt Välismaal Aaloe vt Taim 75

29 Aatomipomm vt Relv Abielu vt Pulm Abikaasa, mees vt Perekond, sõbrad Abikaasa, naine vt Perekond, sõbrad Abnormsus vt Haigus, kehavigastus Abort vt Loode Abtiss, abt vt Nunn, Munk Admiral vt Sõjaväelane 76 de korrapärasest vaheldumisest. See aitab leppida elu müsteeriumidega, võtta seda sellisena, nagu see on. Unenäod aastaaegade kohta kirjeldavad eksistentsiaalseid muutusi. Kevad: noorus, kergus, armumine, pealiskaudsus ja kiirus, pungas olek, uued projektid ja vabalt voolav energia. Suvi: täiskasvanulikkus, täielikkus ja täiuslikkus; soojus ja rikkus, positiivne teadlikkus ja lootusrikkus. Sügis: saagi koristamine, suured teadmised, andmine ja võtmine, jõuline eneseväljendus ja algav vanadus, mis üha rohkem annab endast märku. Talv: hääbumine, külmus, surm, endassesulgumine, eluvaim kaob pimedusse, et ette valmistada uut elu. Abielulahutus Lahkuminek unenäos võib näidata, kuidas psüühika töötleb vanemate või unenäonägija enda lahutusprotsessist saadud kogemusi. Sümboolselt tähendab see jagunemist, millel võib olla erinevaid tähendusi. Näiteks võib olla tegemist eraldumisega sümbiootilisest seisundist ja suurenemisega, kuid ka vähenemisega ja lõpetatusega. Mis ülesannet lahutus unenäonägija jaoks täidab, selgub ehk teiste üksikasjade analüüsist. Adopteerimine Kui unes adopteeritakse unenäonägija, võib see olla seotud sooviga mõista oma varjatud, võõraid külgi või osutada hirmule, mida tuntakse nende külgede ees. Kui ollakse ise adopteerija, kirjeldab unenägu soovi ühendada need võõrad küljed isiksusega. Adru Alateadvusest väljakasvavate teadmiste ja arusaamisele jõudmise sümbol. Adru võib tekitada ka ebameeldivaid tundeid, viidates sellele, et kusagil hingesügavuses võib peidus olla midagi ohtlikku, millest teadlikuks saamiseks tuleks valmis olla. Ka võib see sümboliseerida hirmunud reageeringut millelegi, mida ei mõisteta. Advokaat Advokaadi poole pöördumine võib osutada vajadusele saada abi teatavate juriidiliste ja majanduslike või ka tunnetega seotud küsimuste lahendamisel. Tuleks ABIELULAHUTUS AGRESSIIVSUS

30 tähele panna, kuidas advokaat käitub ja kuidas ta välja näeb, see võib anda vihjeid oma jõuvarude kohta kas need on piisavad probleemide lahendamiseks või on vaja abi otsida väljastpoolt. Kui inimene, kes seesuguse unenäo on näinud, hakkab tegelikus elus peatselt lepingule alla kirjutama, peaks ta ehk läbi lugema ka lepinguteksti kõik need osad, mis on trükitud väikeses kirjas. Kui unes nähakse, et vastatakse advokaadi küsimustele kohtus, tasuks mõelda, kas ei ole tegelikus elus midagi sellist, mis tekitab ahistust või nurkasurutuse tunnet. Kui see nii on, tuleb ennast tõenäoliselt kaitsta ja ehk testitigi unenäos kaitse tugevust. Aed On inimese kujundatud ja sümboliseerib seda, kuidas meie metsikut poolt hoitakse kontrolli all. Aias jalutamine unenäos kirjeldab sageli rahu ja korrastatust, mida hing vajab selleks, et ka elu keeruliste ja valutekitavate pooltega toime tulla. Aed on oaas, kust saame energiat. Aednik Aias töötamine sümboliseerib oma ande toetamist ja lihvimist, see sirgub otsekui mulda pistetud seeme, et täiskasvanuna õide puhkeda. Aia eest hoolitsemine viitab vajadusele oma võimeid arendada, neid mitte unarusse jätta. Aedvili Igat liiki aedviljad on seotud eluandvate ja tugevdavate funktsioonidega. Kujust ja värvist olenevalt võib neil olla laiem tähendus. Vt ka Toit. Aerostaat, õhupall Õhus hõljuv aerostaat võib sümboliseerida erektsioonis peenist. Aevastamine Võib väljendada vajadust vabaneda millestki füüsilisest või tunnetega seotust. Agent (esindaja) Agendi abi kasutamine unenäos võib tähendada seda, et psüühika otsib kõrvalteid, et teatavast probleemist mööda hiilida. Probleemi süvitsi uurides selgub, et tegemist on usalduse puudumisega. Agressiivsus Agressiivsus on loomulik osa inimese elust ja tekib siis, kui isiksuse teatav külg tunneb end ohustatuna. Mida suurem on ähvardav oht, seda agressiivsemad ABIELULAHUTUS AGRESSIIVSUS 77

31 Ahhaat vt Vääriskivi 78 on unenäod. Ei tohi unustada, et tigedate unenägude nägemises ei ole midagi ohtlikku, pigem vastupidi neil unenägudel on raviv toime ja vahel aitavad need keerulisi ja tabudest koormatud tundeid talutavamaks muuta. Tuleks analüüsida unenäo üksikasju. Kas viha on nii suur, et sellest võib lausa lõhki minna? Mis on viha tekitanud, millised tegelased esinevad unenäos, kas vihatunne kordub? Tuleks eeldusi kasutamata luua assotsiatsioone. Vägivalla tarvitamine unenäomina kallal (sundimine, peksmine, piinamine jms) viitab sageli sellele, et elus on teatavad tunded olnud tugevasti alla surutud ja endale ei julgeta tunnistada oma agressiivse poole olemasolu. Tuleks püüda välja selgitada, kes on ahistaja. Ahistaja kuju võib sümboliseerida isiksuse teatavat osa, mis otsib eneseväljendamise võimalust. Verb minema on ladina keeles gress, sellest tulebki sõna agressioon. Seega: kui vaadelda seda unenäosümbolit loomingulisest aspektist, võib öelda, et agressioon on seotud ka edasiliikumisega. Ahv, gorilla Öeldakse, et ahv esindab inimese madalamaid tunge, häbitunde puudumist ja pidurdamatust. Kuid ahv on ka uudishimulik võrukael, kes on täis mängulusti. Kristlikus sümboliteringis tähendab ahv kurjust ja pattu, hinduismis on ta aga headuse sümbol. Hiina horoskoobis kirjeldatakse ahvi intelligentse ja taibuka loomana, kes on leidlik ja osav improviseerija. Kolm ahvi, kes valvavad silmade, kõrvade ja suu juures, on kurjuse eemaletõrjumise sümbolid. Ahvi nägemine unenäos võib tähendada erinevaid asju, olenevalt sellest, milline tõlgendusvariant tundub kõige usutavam ja mis liiki ahviga on tegemist. Väike ahvike, nagu näiteks Pipi Pikksuka härra Nilsson, on loomulikult seotud millegi mängulisega, suur gorilla King Kong sümboliseerib aga jõudu, viha ja hirmu. Mõelda tuleks ka väljendile järele ahvima ehk viitab unes nähtud ahv iseseisvuse puudumisele. AHV ALARM

32 Ajaarvestus Kui unenäos on täpselt määratletud kellaaeg, kuupäev vms, tuleb seoses nende määratlustega luua assotsiatsioone. See on äärmiselt individuaalne, mida täpne kellaaeg, näiteks 11.30, või konkreetne kuupäev või aastanumber inimesele võib tähendada. Võib seostada kellaaega vanusega, näiteks kui nähakse unes, et kell on seitse, võiks püüda meelde tuletada, millised mälestused või tunded seitsmenda eluaastaga esmajoones seostuvad. Vt ka Kell, Number. Ajakirjanik See unenäotegelane esitab küsimusi, nõuab vastuseid ja teeb need siis laiemale üldsusele teatavaks. Mis on peidetud ja tuleks päevavalgele tuua? Milliseid küsimusi ajakirjanik esitab? Võib-olla on tegemist küsimustega, mis tuleks endale teadvustada? Ajaleht Ajaleht vahendab uudiseid. Seega kasutab unenägu ajalehte kergesti arusaadavate üldiste teadmiste edastamiseks. Kui on meeles, millist artiklit unenäos loetakse või millist pilti vaadatakse, tuleks sellega seoses püüda luua assotsiatsioone. Akadeemia Sümboliseerib uute mõttesuundade loomise, elukvaliteedi tõstmise ja enesetäiendamise pürgimusi. Akord Akordi võtmine muusikariistal väljendab igatsust kontrolliva ja juhtiva jõu järele. Ebaharmooniline akord võib kirjeldada alaväärsustunnet, eriti kui unenäos on kohal ka publik. Akrobaat See liikuv kuju väljendab osavust sündmuste ja tundeseisunditega toimetulekul. Kukkuv akrobaat sümboliseerib vastupidist või kirjeldab kartust, et erinevates elus ettetulevates olukordades ei saada hakkama. Tuleks püüda meelde tuletada unenäo teisi üksikasju. Aku Tähistab suunatud või peatatud energiavoogu. Et unenägu paremini mõista, tuleks põhjalikumalt analüüsida selle muid üksikasju. Akvaarium Emaka sümbol. Vett täis akvaarium osutab tundeelule. Vt ka Kala. Alarm, häire Kui unenäoga ei segune äratuskella helin, AHV ALARM Ajaloolised isikud vt Tuntud inimesed Aju vt Keha Aken vt Maja Akne vt Haigus, kehavigastus Akvamariin vt Vääriskivi 79

33 võib helisignaal viidata sellele, et miski elus nõuab viivitamatult tähelepanu. Unenäo jätkudes võib selguda, mis see on. Kui nähakse unes ennast häiret andmas, on ehk tegemist arusaamisele jõudmisega: elus on midagi viltu ja on aeg hakata sellega tegelema. Alastiolek Teiste inimeste seltskonnas alasti viibimine on üsna tavaline unenäosituatsioon. Sageli ei pane ümberolijad alastiolekut isegi tähele. Unenägu näitab, kui haavatavad oleme, kui kergesti võime üksteisele haiget teha ja kui raske meil on teisi inimesi erinevates olukordades usaldada. Kui unes nähakse alastiolekut öösel intiimses olukorras, võib see kirjeldada siirust, võimet oma tunded ja seksuaalsus välja elada ning suhtumist oma tõelisse minasse. Vt ka Keha. Album Fotoalbumi vaatamine võib väljendada soovi tuletada meelde oma elu tähtsaid asju. Millised albumis olevad pildid kerkivad unenäos selgelt esile? Alibi Osalemine õigusemõistmise protsessis ilma alibita viitab tugevale süütundele. Milline süüdistus unenäos esitatakse? Alkeemia Alkeemia on õpetus mõistuse abil seletamatutest asjadest ja toetub nii lääne- kui idamaisele traditsioonile. Sõna alkeemia on tuletatud araabiakeelsest sõnast al chimia. Omal ajal otsiti vaimse puhastumise ja muutumise võimalusi. Keskajal levitasid alkeemiaga seotud ideid näiteks kabalistid, roosiristlased, astroloogid või teised okultistid. Osa alkeemikuid uskus, et jumalik tõde on peidus tarkade kivis ; teised mõistsid selle sümboolset olemust ja kinnitasid, et vastus peitub hoopis inimese hinges. Alkeemia eesmärk oli eraldada keha ja hing, et need siis uuel, kõrgemal tasemel kokku liita ja saavutada täiuslik sümbioos. Protsessi kirjeldamiseks kasutasid alkeemikud paljusid sümboleid. Usuti, et unenäod ja nägemused on olulised abivahendid teadmiste vääristamisel ning selleks, et kaitsta omandatud tarkust 80 ALASTIOLEK ALKOHOL