JElESTI POST ---- '-..: ... _.. laste jõulurõõm. _,_ UW.W A&iH«>RI!I.tAIID. ROOTSI VÄlJAANNE. :UKSI~NUMBER lo ööbi. Ee.~i

Transkript

1 ~ JElESTI POST _,_ UW.W A&iH«>RI!I.AIID. ROOTSI VÄlJAANNE. :UKSI~NUMBER lo ööbi. Nr. (43) (i30) Pühapäeval 2. des. 9S2 3.. aasakäik Ee.~i lase jõulurõõm.. Laulu, ~. näilemise ja il ulugemisega alusasid seelrordse. jõulu-perioodi meie koige nooremad -rahvuskaaslased, Sokho. mi Eesi Algkooli lapsed möödunud pühapäe'val ndise Tüarlase Gümnaasiumi avaras aulas. Kohalik _eeslaskond näias elava huvi selle üriuse vasu ja oli äinud saali peagu lõhkemisenl. \:ohal viibis üle uhande vaimusaud peolise, kes koos meie Noore Mesaga jii.gi!!id võluul ose viimisleud e~kaq, d~id. Jiiuluöh~ ~vas p~aos.a. Täheväli ülisla~uga 'Ma. ulen aevas üleval'. Sellele järgnes praosi päevakohane. jõul..;köne, miuine lõppes iihisauluga 'Oh sa õnnisav'. Edasi järgnesid ju: ba- koolilase esinemised. Lauljaar Milvi Laid oli_ suure armas. usega koosanud lavapildi J. Parijõgi "Jõ,llurõõ~u" järgi. Juusajana oimis Eelo Rähn, õpilaskoori jo:haas koolijuhaaja U":do Juun.o ja muusikalise saae ees hoolises.qj.~es~ V:e~~.,: Nerep. Päras vahelega eendus 'PiJ.dir~..mu«ijlas~le', am~ le oli koosanud ja lavasanud jällegi.milvi I..aid., Teh a)jisasi. 'lökumisjuhina Elfriede Tubin, muusikalise saajana Verner Nerep ja riimikõnelejana Agnes Tiidus. Ose muinasjuulikul nägusa dekorasooni oli loonud Roman Väli, õ:ndades oma küpsus, peen maise ja fanaasia. Näidendis esines 43 ma (lilas ja kogu lavasus kuiges sumej~nelise show'na ~ulike jälgijae ees. Mllvi Laid on olle~ oredas eeskavas loonud ühe lavalise vääruse, J.Uille unnu~amiseks pole loodud kü.ila ill,e.. vaid sõnu. Jõuluõhh Jõnn-nunki! s ~a m~dilase pool nii oo,. daud sündmuseks oli jõuluvana enda eeskava H. Lueruse isikus, kelle pool jagai välja jõulupakid ja. üeldi need oreru.~ci juud, mis passisid oma vaimukuses -küllal häsi isegi. vanema- : ele_ picl.ulisele kuulamiseks. See õmi.esunud jõuluõhu. asill ka. selle korraldajae vaeva majanduslikul - EeSi algkool võ!b jälle mõne aja jooksul mureul eguseda, mida võis lugeda välja ka energilise ja innuka E. A. Sõprade Selsi esimehe Jua Licl<visi., Sokholm on pagulaseesilasele üle kogu maailma muuunud õeliseks sisepoliiiliseis pudrupajaks, mille podin kipub halvama demokraalik~ rah~a~iikme~e püüdlusi meie üldise organiseerimise ja meie. põhiseaduse """kohase...rigwrg<mdll eosallliseks:-j-uba paari nädala jooksul liigub siinseis 5Wepoliiilises '}uluaarides' kuul!j!!si,.}lagu kayafs;:rs -bj:a~augus-~ei J):.n_.V,"r~~~-~~}i.iymena lu~a uu 'valisus' ja. ignoreerida seue sawmuga kogu--vabas :DilWlmas levmenu d m?e vasavae põhiseaduse pärase valisemisvõimu korraldaväe säee r;lkendamse ja eeslaskonna demokraaliku keskesinduse loomise. On mainiud ise~ eaud :nimesid loodavaele minisri-kohadele.. 'Valisus'.koosneks peam:sel Ro?ss elun~vae!l ERN-u egelases, aga mõned iilid _jagaava ka ülemere~mrula. Re~ >! egelases kuuluva valisuse koosseisu hrad Rei, Mihkelson, Kin, Sikkar, Reban_e, Mark, ülemerema'l Heiki Leesmen, K; Aun ja mõned eised. Tekib paraamaul küsimu;:; - mil- maa ann_eksiooni. ja_ ~e~lse praegus leks plaaniseaksesellise lhrbu-sjr- valisusvoimu, mmshk Ja osarbekakuse lavasamis-i ajal; mil meie üle- 'han~.... _. maailmse keskorganisasiooni sünd on Nmb, e selli~~.. ~vasuse~ on seovaid-aja küsimus! Kõik meie paguluse ud nende agl!~il?oki~ega, rmda ~RN keskorganisasioonid ja juriidilised as- on pi~~nud ko~kj~ sis~e R;asseenma, jaundjad on eiamul. meie riigiorga- kus k?k kesko~garusasworud on a~:u= nie kordaseadmiseks kasuada J;lil va- nud eiavale seisukohale.ern-u sus. nema valisusliikme eed millin~. ei -eeini vasu üldse. Nii, e valisuse eähenda' muud kui vas~usundeu gemine on lihsal viimas~ks isehakkaavanüüriamis ja meie võiluse pi- mise valurööga:useks yoi desperaa,." durdamis. Kõikjal on avaldaud kind- seks kaseks, e oma va]uva ~aeva kas la nõ'u.e e võimalikul äidesaaval või väevõimuga vee peal hoida. võimul oieko; selja aga meie organi- Samal ajal, kui ERN igasuguse veseeriud eeslaskonna_pqplehoid, mida niamise eekäänee.eekel:!ruamise SaJIVUaakse aga vaid demokraalikul ga kaupleb VEKO-ga kokkuulekq valiud pagulaskonna esindajale kogu päras, kus üldvalimise korraldamise oimeulekul Rei uuel valisusel oleks läbiviimise osas Roosis konkreeseid aga seljaaga, vaid oo käpuäis poli~ eepanekuid, ja samme aru_ui.da aheiseerijaid; kes koondunud ema ka u-: ahe, eevad a "üksikliikffied" oma se alla kogunud rüh~kesesse. Ka on iljalehe veergudel sellise valimise meie suuremad keskorganisasioonid mõegi pihuks ja põrmuks:,e asjale seadnud nõude, e meie valisusjuh ~'solifd'sema" sili peale kleepida, lä:speab ulema. kodimlikes ringides, akse kinuiada ühel ERN-u jüngril millisel puhulhr~ Augus Rei isik sel- l,jsa-s,' dr.~ l\arku3ü. Tema kirju Hsena ei saa ulla kõne illla. isega lehi jagaakse üle Roosi hin-. Rei valisuse moodlisaxnise kuuldu- naa majas majja ja_ agarad agendid sed on nendele kindlal_ väljaüeldud ei unusa kunagi juurdelisamas, e nõudmisele nagu hoobiks näkku.. Loo- vaa mis Markus kiijuab. Seejuures deavasi peaks sellele libedale. eele anakse mõisa nagu need vaimuasuda. ahjae} päris selge _olema - lagedad read oleks kirjuaud k.onsul! Ill.is- järgneks sellisele revolusioonili: Märkuse pool Toronos, kellel õelise sele sammule, kuidas reageeiiks meie kirjuajaga on sarnane vaid riimi. pagula~kond. s~llisele isehakkqmisele.. Kõnealune skriben USA-sf kus "EESTI Samui onnelleada, e vaeval on sel-. demokraalik valiinine on kogu elu Sõna New loog oma n.un.j.<>-<>" dada ähvardas, pole avaldanud, pidades. kõige sooivaroaks asukohaks kasi, kuhu _selline soperdis.ka kulkuulub. Kuidas USA-eeslased dr. Markuse ideaalidesse suhuvad, selles oleme selle lehe veergudel juba kor.:. duval oonud kirjuisi ja nende kakeid Vaba Eesi Sõna's Olgq ~kq_q! seheks juuresolev _V alloi. ~WlW isehakkamise.ee -olla.. kogu meie pagulas-egevuse ideaaliks, sellega A. Rei võimalikke samme.juba ee õigus~ a des. Valimisel võiva kirjuaja. arvaes "lööki:ülutiiased" rahva rumalu- VAIMfi..IK KONTSERT ERN-:u papagoi-pl,lw~ JiiS:-~li.S VES.-a yünlies hllhb,rls~-,, -.. -, se päras välja jääda' Peale Roosis JAANUARIS. viibivaele ideaal-valisejaele kiidu- ENMKü meeskoori vaimulik konlaulj. ~a.il.mis, asub oo dr. Markus ser oimub eeloleva aasa _jaanuari~ VEKO"'. lahkama, andes viimase kuul Sokholmis, Jakobi kirikus;kori.;. pqüqlusele meie pagulaselu. organi- serdi kava koosneb äiesi uues lauseerhp.~se -aluse~ seada demokraalik- ludes,. neis uleb esmakordsele eeke üldvaiäis.i _-kogum.. h_alvamaigulise I' kandele _E_d. Tubi-na p. ool. meeskoo_r. u e, või veelgi-~halvisavama hinnangu. oreli saaega, loodud aul Konserdi Dr. Markus näiks e_ kuuluva kõige üksikasjus lähemal peale pühi.._...._.. '-..: I. POST". ~-_- _ lise sammu eosami?e Roos.i pi~nal, alu~ek~, J?ii..üab oma kirjuis.~.~ ~~~eja.id kes unnusab ameilkul mei~ kodu- veend~ e ERN-u nn. "lookrühina".: ) ----

2 :.,paras.kehaa. : ~._.,.2:::,'_:.-~ ;._-..;., E_E_S_T_I---:-P- 0.:... _s_t.:.,_-----: pü_ha P_X_E~V...;A-;L~2-;.-D-;ETS~-;.;_952_.;;_. öp, OTMAR PELLO. TOJ:WNTOS~. ~--.---~~:- ~:~~ ~~~~~:~ -$~'. ; -.~.;"---. ~_:_: ~ :.: i. i~:~:... Tähendamissõna. :. kjjlvajas / ~:.~~~s~~~:ä~a.e:d v~:a:~<l. ~f-~:~:;~. frif[! 4~.-:~~.-~=:~~~el!: Uks sellineaasa läheb'klf'iiliüdning alah;.. :. : :,. emaga ükk meie ;;üdamenoorus ja Küi vähe on sul ka'mure' olriud n,ö. hingelis haljendus - ning hea seeme meie, üldise asja päras, ma mõlen on mulla kihi läbikasvanud ja põrki.;. mure. ikka nii, e südakohe päris va nud vasu paasi. luab juskui siis, mil rallak:opik läks Aeg sööba ka armasus ning Solvei 7 kaduma. gid ja Peneloped - ka pillikus mõ- Kas sa oled mõn~ auväärse inimese es ja võrdkujudena väljaspool armu~ surma puhul mõelnud: "Ma ei unnud vahekordi; ei esine alaihi. Ikka vä.4 eda ega ema mind :...:... aga kahju on hem nad korduvad sellel ajajärgul, mis eruis,n;e; '-'ub 'Eili!i :amp ''kusus ehnika ning masina seab üle inimesl! paegu ära!';,..." ja mis ei alu kõndi, vaid ihkab lendu Sellele murele ei asu ka Jeesus vas'" ~ kas või veel;and unniga ringiraas u. See on mure, mis sunnib ja õhual d al' d "ad. ümber gloobuse.. paremal. e ööle. kes on puudnu p JU e e se g a.... _ Ta külvas head seeme. Ta külvas hädaohu, mis neile ene selgeks ei Ära s~ kohku.,. kw su sober o_ma Jeesus üleb "peis rikkus". Tõesi, igale poole ja igale maale. Kreeklasele k b käes unnees Ja ruuauses vanaaasa oh- mina US\Ul, e kodumaa saad sa käe,,külvas.a nende mõearkade kaudu, saa,. Ul.On.~u a..... ui ei ole enam see, mis IPÕödunud uue oma diivani, klaveri või sinna jäeud iaallasele nende meel ülenda va e Nmg lgauhele el u}e aru.lsegl a-:" aasa hommikul. Ära üleliia imesa (kui see kuiqagi juhus) juveeli enam laulude kaudu- ja kõike egi a sel- ganjärele. K~i n~d on ~das, s~is nad k:ui sini-mus-valge enani a südan ei mie; Eks see rikkus. osuunud pelileks, e anda inimlasele aardeid käe,!nnn!vad mu dll:g sell~ plma, hoiduvad vööa nii liibuval kui aasa agasi. kuks. Ja võibolla su praegune jõukuski inida, ei pu;re ~i kqi..-egl;l ro9sie. ' Ja pogenevad rung kw nad on emas rääkimaa mimes aasas. peab-.sind.. Iisraeli. rahvale ku'"lvas a' he. ad see~ j~ba eaud kilomeerie kaugusel, sii.s Ka ed J... d e d. nad hakkavad kaunil silmi egema lo- s a on eesus namu e Kas ohiks siis üldse koguda varanrne prohveie kaudu - olgu Jor aru hele, mille ees ise page~id pakku. Ta näeb isegi seda, e kui meie aas- dus? Vasus: Jah ohib, kuid siis, kui,vee ääres või.. paguluses Mesopoaa-. Ka 952 aasal on käinud lül~ _ al :9.. (Kahe viimas nummer ma a ei lämmaa, ei lämmaa Jumala ega mias. k. k J kiil d ei söanda_ kirjuada), jälle kodumaal päikes, ei kodumaad e- ligemise ar- Ja u''kskord. kül. vas a.. kuldsel.d "'-ri = ümne ani;.. a see h - v on onu li o eme, e meie siis ka oma ma.sus...,.. jumalaee~ Jeesuse enda suu ja elu läbi. igavese külvipereme e onnisuse a ' nisuses võame arvukamal osa kui Kui rikkus seda viimas eeb- oi- Ta Ooas vil'"' - _ see kuninglik kül- on külvaud kirikukanslis, sil on külvaenne.. Oh. vre "dki. ka nname ja nii, e gugi a ausal saavuaud - on a k ur- vimeiser.. Ud rahvuslike! :joosviibimi, - va- nurina polegi huulil. _ jas. Aga mw.s -seeme kukkus ee ääre. hei on vaenlane küll ise umbrohu E d eda al d d h ka d rii eeva s p Ju nee. ra vus- Nn" m~ru,.; mure - unud Ja n- ;.;:::]äi sinnatini:iusõbõa'ks e'gamaiienud poeanud sekka-. kui ikka on palju ~.."... en.....r.u '"l'ailg' i.,,...;,, neid, kelle hinges akkord ei kõla vas- kaaslased, kellel selleks vahepeal või- ud anno 952, on lõiganud )ä:hi ina.o.u malus puudus. Ja siis harvenevad jälle iimseid sidemeid rallvuskaaslase va- Selle~ :Uf~b-arvesäda hilisemaelgi u... nende read. Jeesus ep.b seda, e kalju- hei ja see oienasioonile annud väikkülvajael,. olgu nad julusajad või kõ..: Ärge selles kohkuge, kes. igasee peaine põllupind püsib võrdse aja lase ilme. Nii mõnigi koguud dollar nemehed, pariooilised uleõhuajad nii. väga külviõnnisus välismaailmas inimsooga maa peal. või kroon, nii mõnigi oseud elamu --:a~säihajad või"'duud"kopuajad sü.. ja meie, eeslase, elus~ Jeesus juba "Aga muis kukkus ohakae sekka". või eisii häsi paiguaud kapial; nii dameunnisuse uksele,.. e ikka saub üles, e osa seeme langeb ee äärde Neid ohakaid on palju. Jeesus nime- mõnigi aldreku äis lääsesuppi on kunen~~ee ~eä.ärse p~da,. s,o.r Wme.., - nii oli see ikka ja alai. Nii oli see ab ainul kahe neis lämmaajas: risikulisel kaugendanud sind su si kellele kuuluad oma lood ilma as- vanal aasal ja nõnda kordub see ka "Sellesinase maailma mure ja peis maas, su veres, su esivanemae hau-. jaa.- On n~id,,..,-;: ~g õige kogukal, uuel. Sellepäras 'ärge jäke veel külvi rikkus". Sagedasi nad on väga seo.;. dades ---'- su õesi (ma unnusan!) kes ei õpi raamaus ega ajaloos. Nad noolell ud. Tühja juu ajab see, kes usub, kunagises väga ilusas hingesja-su ei õpi.ka Peipsi peal.--kui meenu-. ; "Aga muis kukkus kaljupealse maa e rikkal pole muresid. Ja jus rikkuse Jumalas. -~~J~:~-~-~!r.U~--~ii _j!w~~~,,mj,nia-: ~~e~'ju~=~~sp~:s,eiee:'~~ päffi:~j~ e 0 ~;iln;~e s~~~ enda hin-. ;;.~:aa~~d~k~~::f :f!:jj!ali{a Ohvri võavad nad eisel, vasu n.ö. Saksamaa laagris näinud esmakordsel ge päras. Seda viimas meie sageli ei ikka" veel sii leida, mis õiei on hari. ~l!lw:u.._lerg_iiamau;i..: Kw n'?:;,4,!:!ga Eesi rallvaansu, siis a olnud har- võa õsisel- (Meie vaenlased lausa ud ja Jumalale eada! Seal a oli; ise saud pohimõee üle vaidlema, siis, dunud. Hiljem jänud a mõnegi rall- hirviavad selle -üle!) -aga kui meie ka lesknaine aga oma veeringu viskas nad ei arvise mõjuda õrksal ega, vusliku üriuse külasaroaa puhas sellesse ~inlasesse usume, siis kui mõ- empli ohvraörsu..,,ja Jeesus kiiis e :kange:kaelsel, nad voivad meelsasi Ihiduses. See oli aga siiski inimene, e juhumisi eema riivab- meie ar.,- da,... T~.oma.pi$kus annab. ka vaesanda järele suurele.veenariüsele: Ai'-' kes!lfimei aias kaasa ee::jlase pa- vame end eadva, e aeva uks on sel- ele ja -vigasele, ühiskonnale ja lu~ nul. huviav on see, e kui nendega gulaselus. Vallei külvas a ka ise ja leks küllal lai, e meie seal sisse uurile..... kohud:;l paari nädala päras, nad on ikka head seeme. Kui palju on aga pääseme - igasuguse elu lõpul. "Seal oli väike linn ja seal sees pi~ :e... ~ulle valinis_ vaaamb; igisüüul silmi neid;. kes ~~a elu dra~aailisel mo- Sa naeraf:ad siin kohal. Ma ea.~! su _mehu;;l~, ;ll; ~ ~~~~- ~:~.Ja.alus~a JU~<J., m~ pee_gelcl~b nen-. menrdel huuavad maa Ja a~'!.~ ko~-. JeesS ~adis k,a.: ~ na,er.a.d, s~~f: J~~ Ji!;)P~~"~ T:.:.. e..: ~.. de endised. se;lsukohi, k;m neile veel ~~lh ~~._."P.al~"-'~~imsfVõF-a"ffiS:f ras, el sa oled hal']unud. esef Joonel' gi suurea" kansa a vasu ules. "".,_,;,.~~~,~~~~;*~'ff~ö6'f Viaae võ~aldamis kodlilaa varemei- ~~resema,_ Esialg_u_ kergendas see! ~inu Ja ema leidis s~a~ sees ühe keh':a. un~gllugu mlmel. J;Ilaa~ pagulasele, le; sudames gavese Isamaa - hiljem mehe, kes ark oh Ja seesama peasis J. :. i... ' /öcl~~i pcevik < -E~sla.se.d Võõr-leegioniga ~ J:-õhja-Aafrikas Is~~.':Bir'.. &keimis ja meil on des hoolega kõrbe. Teel.~~~e ~nigav.., Tli,lome.kaare" ja kellel see ei nuki r'!lsud~le; mis osuub.~aksa omaks.. "käi",.v.õib kagada" kagu :oma ~5 Nüüd on vana kindel, e oleme õiges kuu palga. Raha.keegi ei"hoia;keegi ei kohas, kuna järve äpne asukoh peab ea; 'inis järgmine.päev oob ja--nii -las-. asuma selles. ringis. :Jõuame mäi;iral,!.d 'akse'rahal miru.ia ja ulla. Siis uleb punki ja jääme öoai'na eisi.. Pei;igi ~ga: leinan ja sõnab, e.:..,...,. poisid~ näeme olmupilvi vasakul Ja paremal 'ee'me õige üks uur, muidu aoe kõik ja meie masinad saabuvad. Paremal omarahad maha,]a kasu pole s~es kel-, '\].lejad on kõrbejärve üles leidnud ja legil:. '" ni pööranie kõik selles suunas. Ole ' Horn:m&ul on kõik poisid. sõiduval:-- megi }Jeasel kohal, kus saame hamis kul. vana :saabis uleb ja peale rildase vaaepildi osaliseks: meie ees isub. Olles läbisahud miiruvälja, näf;.. laiub päikse käes lumvialgena ja peeab vana käega suuna; vana käsilh:ki.aiada Sa~s saame ka ~vad sellele jäa vaid vaevalmärga-. 'W~4a"Jmifla rn~ 5-Pi>bna~fulnl.i.d., Nhn~l ~vaid jälgi. Looduslik lennuväli! Ja peab siin kusagli asuma kõrbejärir. parem, kui inimkäed neid on suunud Kõrbes ;,on m~dalaid kohi, kuhu vihma ehiada. Teeme järve kaldal uuri rin-... ~~l[,l!;ogqp). ye,. ;r;n<)qdusades niiviisi gi ja leiame mimel pool põõssaikus ~..,_.... e,. ' ha da en JEA.B. ~o"oö''''k, IJ. 5 ill P,ands JA N N E EL G~ Q;V"J,S y_ AB NYJIRO ~.. kuhu' poole gj:!lsiledana kõrbejärve bassein. Laskupeame hakkama liikuma. Mind paneb me sõidukiega sellesse ja hakkan kosee irn5ama, kuna peame -sõima~'- }e kilomeeri-mõõjal märkima a galapoole~ "~h:!ä,!aga"'vah'ib' ll.:aarli :']a' :qiõõmei<l See lumivalge laik kõrbes masiha 'kilonieerimõõfa: Meil on ju- op 4.5 km pikk ja umbes.5 km lai. ba 30 kilomeeri' inäha... sõideud, kui Rõhi on nii kõva, e auokummid suu. ~U~sjäj;vJ.Ji: '\fe iijsl}i$~b ~Uisesdär.;;- jä rohu! jälgj.,... ~s J;i~b pleaja,,;.;~ ~oi manr-d ~ ~Ef~li,, ~el saabuv~r ~aga eed.,., ~da<_ mee.. )lölsld.mwaes, vedffssp!:!~ vj~~ IQI>lilews v~ siin on sakslasell~~jfnud. 'Mõ:ri~ jal~ ~emuk ~egema ~rlnblolbhru:fuks.. Nrr Joo:rad, el; nne. ~~h\s.~aavil-?.~eaya(kak..siro~fii~.süs pple euamil- jd on isegi päris värsked. N,üüd oleme siis saame eada, e meie egevus on' leg.. on ~_?rbes vesi kal~m k:w vun. kagi '7e. Sellise j~rvede põhjad -'on kndlal sellel kohal, milles meile kõ- määraud ööseks. Varjame end päeval Nn. mo<?~ub ka. ~~e ~e':'. Ja saabub. is ja siledad ning kõvad. n. agu.as- neles vangilangenud iaalia leinan: võsas,.. e olla ähelepandamaud. Ma- koprme oo, -. e ühegi ~ekuaulevas. dis - ja valged kui lumi~ Järve See on sakslase salajane lennuväli game. ja puhkame, e öösel olla erk- V:edeleme olllil: kohadf:ll J.a ~m; bruses siin-seal mõni üksik.vaeva- kõrbes ja meil uleb siin jä~da ooama sad.. amul shakaalide haukm:us... Kn:. e Jine kasv, inimkõrgused puud, põõsa- oma saaki. Kuid esimene öö möödub vaiksel. eaks, e need ~n :~;hakaalid, SlS vo~ li;e:~ed ja kõva rohi:. Vana seleab meile meie ülesanded Airul üks lennuk ilmub, eeb uuri ja arvaa, e kusagillähedal ond ~rve!u- Masinad aseuvad allelikku ja iga ja määrab iga sõiduki meeskonna: e- laseb alla langevarjuga ühe ra~~i, ~ koerad kokku :kogune~udel 0ffi! ~Qasm li}~~ edasi oma suunas, e k~- gev.use, kuna siin peame kõik. korra-l'kuid ~~~lnib siis _va~us saamaa. Pa~- i an~a. T~el a~~s rm n:ukid _: lae,..;unni. eaud punkis. g;;i Ja koos egu~ma. Ka kahun mees- val mood~b me:u;: mgl~se parull.~a l;rad meid k!ik_ed uksikud lq.. b) ~,vanamehega 'Ose' edasii jälgi:. konnale määrab a ööskes nende koha, p~kub meile ehinglaslikul oma pn- Ja see on o argne --,., ;_,_.....;. -

3 linna oma arkuse läbi; Ja ükski --melie: ei mõehiud selle kehva mehe peale," <Ki:igij~ 9;4-5)~ -- see kehv mees ei igasenudki seda. ~e mees elas- ka Eesi riuial, meie küla:s;. m~ie linnas. S iru\ -egzl, mina ei ea a nime - see on ihi_ see5uguse osa, aga kui häsi meelde uleame, siis ehk mäleame ka. ". See mees ei annud üksi' ;raha, a andis ka aega. Käis ööl ldill nagu ei-. seq.ki- aga.-kui õhul oli~,abi vaja, siis a oli vähem. väsihoo: kui ei: sed. Ta -}4ikus ka 952. aa$a ringi. Ta andis ka seda, 'mida ' ei: oodau<:l, ei nõuudki. - _ Ja koju: igaseb ema väga - kuigi :eda ei ooa seal, "maad ega mõisad".. See- mees. ei_ sure ka 953 aasal -- ja. see _olgu meie, eeslase, jul~us uuele aasale vasi minnes. Ja kui.lumal iälle inimese kaudu külvi eosan, 'sis ka 953'.aasal idaneb sõna a südames ja kannab saiakordse vilja. ükskord ~e mees.lio\h~b Eesisse ja künnab uha meie põldu -riim~ laulab oühapäevaf rõõmsa suu<>'a Jumala kiius. '""'a on.ihi küll raskes elus - aga - ikka <'n a rõõmus - ses oma oeas kan!'"b a eise n;;"'emaa krooni:.. "See kroon kõik- koormad k<?tgeks eeb. E süda suures rõõmus keeb! ---- ~Eesi P{)s uuel kujul ' ' ~: ;, AKTIEBOLAGET VÄST-ERVIK Eesi Posi- juhaus on osusanud, '- -,...,._ reaalseel kaalulusel uues aasas - ja- alius, alaes hakaa ajalehe Eesi Posi Välja ai: -i.a senise iga nädala asemel kaks Schönfeldsgränd 5, Sockholm C. korda kuus. Osus on ehud võimalusega, e. vasavae olude kujunemisel :.. ~ Posgiro Telefon L ' ~-- jakaa ilmumis jälle nädalalehena.. ühenduses praeguse muudausega. on " vasaval alandaud ka: lehe ellimis- / Hans Rebane '70-aasane. hindu, millega Eesi Pos on muuunud 24. skp. s,o. jõululaupäeval, saab- 'f)- odavaimaks eesi ajaleheks paguluses, aasaseks endine väjisminis..e:r:,_ ~dik milline fak on lugejae seisukohas ja Päevalehe peaoimeaja. Hans ~- küllal oluline. Ajaleh ilmub seega hane. Vaaamaa paljudele iiliele, on igal e~cl pühapäeval 8-2 lehekül- uubilar süsg kõige enam unud aja- -:-'' ~--- hlikkab 'iinuama-' aasavaheases... ~.. pühajnievaf~~k,ahe -~~!-2 Wekül jelisena. Ji'.sfiDeDe number llinuh '- )MB.ul kuupiievag&. '. --:..-._I_ '. -.,... -~.. EESTI :POST jakab "P.uuel. kuj\ > sems kiiicll~ ja. v?jjakujj,in~nud parempools~ po}#ilis joon ja hoiaku. EESTI _ J»OST - yõileb: ', * Eesi : iseseisvuse'- aasamise ja eesi rahva peremeheõiguse kehesamise ees, * Eesi -VabariiO'i Põhiseaduse am ~s?...-:.u.lj J 9~P,p/ _y "7 '.,~JlT J.._, n! ~ h 0annse Ja rak~naanuse ees, * eesläse- üie~aailmse -keskorgani..-sasiomii egevusse asumise ees, * e~slu~ säüii;anrls~ ja ee~i rahvrislike radisjoonide püsimise ees,. eesi sõdurie unnusamise ees, * komm~smi ja mai-xismi vasu. EESTI POST UUEL KUJUL ON ODAVAIM-EESTI AJALEHT PAGULUSES- 'l'ellinishlrln&d ~sls: -kllu --kr.. l.50, 3- kuud...,.. kr ,,.kuad _ ~. S:-. ja l_kllucl. ~-Ja. 5:~.;. EESTrpoSTioimeus. ' -., '... -~~~s~fb~~-, l~~eh~-:;e~s~~av~ald~~a~u~d~~~~;~-~~~----~~~~~~~--~~~~~~~~--~~--i--~m~ililisiiiilvahel-i_.,. ka uuel kujul ~offi; ~eiiiskompromissidea võilus eesi kodanlike Iiilgkondade _- häälekandjana,- /. nma sensie ilmumisaja jooksul D.ädalleheria _on EP populariseerinud ja.võidelnud paljude mõee ees,- mis meie pgulaskonna.üldis- organiseerimis on soodusanud.. Uuel kujul kujuneb ajaleh veelgi. enam kui var~m. ideoloo(iliseks võilusrelvaks nende käes, kes julgel asuvad. vasu, meie rahvale võõrase Õpeuse ja ri.n; liber?.alisemise vasu. Käesoleva numbriga aasa lõpeades ja ;mele vasu minnes äname oma lugejaskonda, võiluskaaslasi ja arvukaid kaasöölisi üle kogl. -vaba maailma ja ~valdame loous, e meie 'sõbrad liiuvad eeloleval aasal veelgi - -- kindlamal Eesi- ~osi ümber. ADVOKAAT ED. ROSENBACH SURNUD. Kanadas Toronos suri sisemise vere'oo)i:su agajärjel õiguseadlane F.dual'd Roseribach: Kirrel eosaud.vere - Uleka:ime ei s~unud lahkunu enam päasa. E. Rosenbach eguses omariikluse lõppaasael vandeadvokaadiqa Tarus, õppides ühlasi arsieadus. Asus 94. a. Saksamaale ja võis relvaga käes osa võiluses bolshevisnu vasu a~ asus Inglismaale ja seill 95. a. Kanadasse, kus surm eda semaes mehe aasaes abas. Kadunu jäi leinama lesk alaealise poja ja ü~ rega. ning _ rohkearvulil}-e..sõprade ja kolleegde pere. Akadeein}isel~ Ed. Rosenbach korp! Sakallisse. Hi-id pühi ja õnnelikku uu aasa "soovib <f'suguas~le, <!l@ra!j,e}e:da i,mõell:~slaselen ~ - A. KIPP J(R pe~u:oririlgi. ~,. ;; R. RAA& Höorgshallen Tel. 20~ &8 Soovin oma lugupeeavaeie kauba arvi-ajaele häid jiiale ja OlHielilc.ku Ha aasa! - 0 ILIXTLJ\S METALLDUIS\llBO-B '> :', ~ ; ~.. " ~ ~~GJSUMS: BRuK:s_~&.FABRIKs: ~ ~ :: --, -u ; ii~iebo~~~;-~. -., ---_-,j -~'::'L so n Tolle,karnneü"_la~~-emd~ emas diplomaa.. Tn<i<i-r<>' kuks Soome, kus püsis _ aasa. Seehakkas samu 'ilesandeid äima kus _ 2"-aasw.i.~ l.v:abasa-i -~~~~~-:~f;~=:.. -- viidud "Jan.. Teäärega", laev a~a ea avas~ Eesi ran..o -nas. kaugemale -ei jõudmidki.. Paguluses on H. Rebane kaasa löösiinsel poliiilisel earilaval, kull' ludes Tõnis Kini ~mõekaasl~se" k~ gu de sse, leidmaa eed oma koju - Põllumeese K,pgudesse, kuigi a se. dagi võimalus üks ja eine kord kaalunud on. H. Rebane.kuulus ~ Rei siinsesse. valisusse _ välisminisrina, millisel kohal ~ "peaminisrl' _ pool jälle vabasai. Oli- mime aasa jooksul ka ERFi ~ esimeheks,. kus jällegi oma poliiilise kaaslase pool erru ar,-: vai. On einud ka pinguusi siin k~ durahu saavuamiseks. Kah;uks On see öö jäänud _ulemuse-a. Ajakirja::. nike ühing valis juubilari kevadel oma auliikmeks. Kõrge juubeli puhul soovivad sünnipäevalapsele õnne a rohkee sõprade kõrval -ka vana'd pglliilised-..-baslased, samuj;i nagu, Ees~ :Posi pere. - ' TANUAVALDU"S;. Sokholmi!.Eesu MgkoÕli' fiimel'kva:.. suurima äni kõigile, kes käa'!ia la:rraisia. pühapäeval 4. des> s.a. 'kooli jõuluõhu õnnesrurud :körda~ejcilks;. - ijõuluõhu vmri!.ulikd kooe'~e~9pä -na>n süd~~r p'rf!dsi! A. _'f.illi~väl:jq>~ v - -. Evilis änu väärivad ;_jõului>h-y. feiekhnn~e ia ihisa!! 'avapili,d'e 'i!e'! pr.- Milvi Laid, pr. Eelo Rälin; pf: E!.friede Tubin, pr. Al~es Tiid_us, _ hr. Ve-rner Nerep ja hr:romanväli: Olg'i:'länaud ka jõufuvana, 'kes värske' huu' morika ja rikkalike jõul]ipalökesega õi kaasa õelise jõulumeeleolu>., - Jõuluõhu eev~lmisus'-" ja korrjlldusööde ~duka eosfumil:l'e''ees~nan Sokholmi Eesi Algkooli' Siprade S-ei.. si juhause ja Lasevanemae Komiee liikmeid ning eesi ajalehede- oimea.;. jaid vajalike eadee avaldamise ees. Udo J-uuno, koolijuhaaja....:..,. ililillllll!!i<""""~

4 4 E_ESTf POST -PüHAPÄEVAL 2. -DETS '- ~o;~;:jlilr.::jflul..e:ele - >-~ui aas. k~~~; võõ~aid rahvaid ja ;wõraid- keeli kõlavad südameid ühen. daval ja loqusi loova~~ me.~~~ 'Za?_ad ja armsad jõululaulud, sus nuud!sjoulud. ~. JÕuluõii fuse Kumedal kusuvad kellad, mõee lennus vaiksel ja hellal. Näen: ema öö-karedad käed raivavad f!ed lumme_,. mälesusunne, e aas aevased väed läidaks uled linnuee VÖÖS. is.e oma mimepalgelisusega ja eri~eva läoga,-,ee~!as{e ranna~es m._~ail~~ _kõigil :eil, öri. vaeval veel m mojuvad, kui olid seda jõulud kodümaal, ses meie j;l nende~ vahel on kaheksa pagulasaasa pikk ee..... Nukral ja hajameelsel lsuva.~.. ~uh- - ja jõululaua ääres Saksan:aale..Ja.an~d -vanad endised sõdurid, mvalndid Ja ööud, ses neil puudub.:uevil~,;.i<;'hb südames ja kol).ai ning vaga ~agen!se Härmar-(Lüs mesad on ahus, K~suvad kumedad kellad, pühalik-ummad õhuses kahus_. mõee lennus vaiksel ja hellal. Kuulen:. maaneel ruavad reed; Tean: veel niiüdki meid võõral eel, jääs_ kae all veed, lahuava! veel, gi inimväärne peav~ri, ko'?-elemaa öös ja leivas, kus:umes :'l.hjua pagulasar.e. yõi Järm,ir~~~s, be>;fakk,.~n, üle heinamaa kaare, Laskub loous alla, üle hämara saare, saadab iõuh~öö valgus. häminasavaks konrasbks sele;!ie nm- ses neid kus?b jõul~öö kell. 'süla jääb Õnnele valla. lisele rikkusele ja vaaeakende s'ial~,, L. Lumise. mis endise sõja allermaa muudab muj-,---, ~--,----,----'-- nasjuuliseks pii~a ja me ~oolavaks n~v ja norr~. pärioluga, ses siin hä-j paradiisiks, milles eeslased k~a veel järsu rosiga 'kõrvale heia, on palju viab selle puhaduse ja rahulolu uj;.lde ALFRED MAURER kõnelevad Elisabehi võidukas rmpee- ühepäeva meelsus: elame äna, ses ans,.~ille_ga Inglismaal lõpeb avali~ I (Algus 5. lhk.) riumis.. n _ keegi ei ea, mis on homn-=" (piisk-op sel puha ohu..- Presidendi ülesandeis J-.- Uluos sep-- Kusub - ja kummardub maani. vaar vana, heies kasuka saani. Varsi kiiünla.d kmavad puul, palveks avaneb suu, kus Õnni;:w Jumala au _langeb üle ooava lau. Aga unne on ~mbm;md ~a Sa~sa~aa J. Kopp). I S~ll~ vas.~u. on YSA-s aga ~<;>ul_ude embris 944 Eesi Vabariigi pinnal eeslas~ suure~oonelme Ja -son~lme I N" k b 'õulumeeleolu ia ununevad' radiswon an eemsuses, ses meh on Eesi seadusliku võimu uue~i e"evus- ~avk kuluu~kav~lis~:lia~~:~::~! ka -~ei! 0 m~lesuse jõulud, ses osale rahdal ~i~~~a~ u~ li Missi~s~ppi se asumis väliakuuluam:s. Selleks J8 a ksogu Iees as on k~lisem~ks osuus eeslasele_ saabuvad ka seekord jõu- sl!u -~henll)h0 0 lu aps.~ _sd ar,ds~s lse- äiendas a senis Valisuse koosseisu a amaa, ses pa I d.. -- lumeeleolua g pu a o u on an ava u Ja os - a, -. h k nd's' rhkumine ja ühes U!ma Igasuguse JOU_. '. 'd 'b.. "P"h..." h J'd T I Ja mme S arne!sse. sep. a r~ vus 00 e. k h h k ses suvise kuumus~ ou kipuvad Ja - eben. s~ls u a 00 e ~- saa-llinnas Oo Tiefi vali<>use. milline va-,_ mng samas laagns a e ra :vus om ~e k"" I d k I, Õveraks vajuma jae so ra k Ja valge habemega Joulu-!'s k l'k l. "b' I.' d, 0 omine, nende püüdes leida. jõulqmo- uun a.- uuse ~.. k vana.. us a ava,; u Ja vn lffi" u e-...._ " ' I ahu J. inimeses hea sulama, JOulumardkae lennelde~ a - Sell g.- - d USA-. k K gevus«e a<:us.. '' = ll'laa pea r a na aga nal"u see on avaks Louna- e-~?n.. J?! u ;'. s Ja a a- -k k"d. meel'.' saksa kohu vahendusel.. ' '... A I' nadas oei anhsed pdusused kus V0 s ka mm a, e se se seisu-. --Saksamaa vaesuse ja meelekibeduse Aafrlkas, Argednll!nals bja d us raa l~s! eleker asendab küünlaj JÕulup' uul ia kohal asus omal ajal ka A. Rei, kes -.- "d..- k kus vaaeaken e e ava segammi - korval on aga Joulu RoosiS Jou.. a.-.. d soe auo saanisaidu kirikusse. Asa sel- "o e:egse "OMA. MAA".. pea on~e- --.>arahva rikkad jõulud, mille raai?es a- j JO~~u~ellad..'a s~pelnkoo.- lele vaao.maa on iõulud Alandi vee na ~meau~. arhkh hoole_ga. lab~ lu-.n~v~el);mllab prinsess L:msJa, ke_l- Uldsel uhl!vad a~ sraallase JOU- aga omei vabad jõulud, mille pühi- ges _J~ om~ kae~a parandusi.?mg JU~~: l; _ silm~s kindl'l:lse. unne,. j~~-gu~.. ~a lukombed Inglismaa Joulub:.~me.~g, semis ei keela seadus ega piira ka dekjrlu~s~ ~e~!l, nal"u see nahub sm- '' loous, ses vis on einag nuud nn- ses enamus rahvas o~ saal~ par.. kuidagi mõõduka vaimsuse esileoo- unud k-"sjk r a<;. kaugel, e usub; e rahu uleb ja võib ~~~g.a ka ~_!:>ades p~bens_ vamkud Ja mis. Aga selle vasu inimesele, kes Võidakse küsida, mis asjaoludel siis saavuada ainul _füüsilise jõu j~- rel- s<;>oglau~l JOulupudmg, ~~d~ ekspo elavad põ\ki eispool maailma, olles nära<; prof. _J. ffiuo~s~ s~nna k~~~kiri vade kaudu, ms loovad uue JOul_:- diakse :gal aasal k~ mlljopies hak aheldaud ühe poliiilise mehanismi A. Mauren pearmmsn aseajaks evangeeliumi, e "kui ahad rahu, s~s es Ingl~sm:~le. Lisaks _puudu d a sõudemõla külge, on see keelaud ja määramiseks mahavaigii. See ehi ' vahnisu sõjale?', kusjuures. Roosis ~~sraahas JO~luk~usk,.,:nnda.:.~sen. a~o nend~ pühisemis peeakse arh"iliseks kaalulusel, e valimiskogu korkuu-,", asuvae eslase meel olude.. kokku-..sns kas paberis Joulupuu '~' 0 ~- mpgi_ ning kodar.likuks näheks, millele ei leku puhul, mis nidi peasel oimuma, võeks on mmeus, e meil on palju kadaka ~eenu~v ho~aspu~- L d. ole ruumi punases paradiisis mis viib oleks Parlamendi mõlemad kojad esin "küsimusj., millele keegi ei suuda vas-. Seda unne el aju~- k on J ka meie mõed küüdiau~ juurde daud 20. apr 944 valimiskogu koosaa; kahlusi, mida. üks~ e~ jõua.. lij.p- änav~nur~~del kkuii~od } orad : kommunismi "suurehiusele".;õi Si- olekus osavõnud koosseisu<>...:::.. Oo likw haj~ada, ~~rus _ ml~ uh~-:-~ m~eldjv -ynb ~ga ha d ~d et mf ~ ; beri lõpuusse ai!~asse... Pukki ia Alfred lyfal!r.eri isikps. Pa::-:-:"'""""---,:,~~~ amiseks e ole naha vmmu, gasu~ mis me~ha.. u an.e d~ r~ ar~, Kuid ida pimep"~~-.hoolimaa-.;jiiä~ ras-~va:lm:ii~~~~", -. ~4.~.lJE!J)~~.;._r~~a~~l:!~.?~... ~~!l~'~e-hiigelkuase"'.frur e,,yms" P:. ::0. vl:d jõulud krislik~s ;n'aailm~~ ~el!eks: äija. va:fimis_ o'!~~ lmred '-~aureri ~~"w- ~-'--- "'- ~- mis nad on: suursundmuseks, ahsa- vohus muuunuo Iseeneses ameuks. des Krisuse sündi, kelle filosoofia ia Kui isik, kellele usaldai I;'õhisea Õpeus on aluseks sellele p~liiilisele duses eenähud. oiming valimiskogu liikumisele, mida unneme :leinokraa- kokkukusumiseks, seda ei.,.einud ega ia nime all, viies ka meie mõed mõö- änaseni ~inud pole. siis ef ole mida~i,_. da mälesm;iikke-" eid kodumaa: lu'- loomulikuma kui Alfred lviaurer asuks misele nurmedele ja lapsenõlve j0u~- nüüd oma ameikohus~ äimsiele, luelamuse maale, kus süüarne siis mis alle neale pandud?. apr. 944 a. üsna salaja ja nägemaul jõuluuled. imud kä<:kkiriae-a japõhiseaduse ~ 46 AKTIEBOLAGET e nad kinniaks seal kannaavae lõike 3 põhjal korraldama meie riigi omase-sõprade Üsku ja sosisaks neile krgema organi. mida: Eesi rahvas, lai~ kõrva, e see aeg pc-le enam kaugel, ali pillcurq mööda maailma, igasusemillal >~ saabub ka meie kannaavale ga ooab. Me ei saa enam isuda käed kodumaale lunasus, jõululapse asu- rüpes ia külmaverelisel peal vaad~~ des. - a kuidas meie riikliku viinu konj- BOHML\\l& JOHAl\ISSOl\l Fan~rabrik Blomsermala & S~gverk _._~~~!l"':.,;.,..~.~~~~~~~'f!'<i~o~'!!.~.~...-mr~~..-r.< - nuiee päev-päeval hõredamaj.<os muu- ub ja lõpuks hoopis küsiavaks. "rõõmsal palgel majas majasse, pühal jõulu valgel mjas rajasse." EESTI DAAMID' Nüüd on mge aeg kasuka osuks. Meil on erii suur väljavalik! Näieks: Karakul, Karakulkoib, Biisam (naurell), Nersi v. biisam, Blubock (säl), Hüljes, Soobli v. hamser, EL kanin (koik), Islandi lammas, Jakid jpm. TJ\I!ELEPANU! Kaasmaalasele su.ur.hinnaalandus. EDIJJlRD TIITIJ5'e -. \ Karusnahaäri Upplandsgaan 39, Sockholm Ka järelmaks. võimaldaud.. An li a OSTGOTABANKEN CENTRALKONT-OR ET: ' -~~,. S' J. In- & uländska räslag i.faner &,. -. vir:ke. Droningga.au 8 AVDELNlNGSKONTOR: Droninggaan 5 Bredgaa.n 28 ö. Pi-om~naden 2 Tel, Växel Norrkiipine f \.'- ---~-..)_ -~~-.

5 PüHAPÄEVAL.,2.,DETS. ~2 EE~TI.. JlOST ADV. JULIUS RIDAL, MONTRE~ Alfred Maureri voliused lyieie VALITSEMISVõiMU KõRGEIMA ORGANI õigusjarglus. Viimasel ajal on siin kuulda.olnud ud Peaminisri Vabariigi Presidendi Roosis asuva Augus Rei kavasus- J. Uluosa. ~äskkiri' 2. apr. 944, mis es jällegi oma "valisuse" äiendami- kõlab järgmisel: seks uue minisrie määramises. Eriõigusel nimean: Selleks oiminguks arvab A. Rei end ) Alfred Maureri porfellia :~g~~~~~nd üie!:~~~isr;, Wua:~~ minisriks ]a ühlasi p2aminisri pool 8. sep. 944 nimeaud valisuse vanima liikmena, kes asunud Peaaseäijaks. ja 2) Oo Tiefi porfellia minisminisri Aseäija kohale ja äies ka riks nina juhul, kui Alfred Mau- Va ba riigi Presidendi ülesandeid. rer mingil põh]usel ei saaks iiia Jäes praegusel korral puuduama- pojel!ia minis'i ja peaminisi J a küsimuse, kas A.. Rei on üldse põhi- ase. äija ülesandeid,. ka. ühlasi I seaduslik kuju lisaks A. Rei oma sam- peaminisri aseäijaks. mudele juurde jälle ühe ebasead-üsliki Se'Üe' käskkirja järg!' oli A. Maui:ekcse: kase seepäras, e sel nimea- rile eenäh.ud.ülesanne asenda8.a. pea- f misel pole üldse mingi õiguslikku minisri J. Uluosa, kui viimane oleks jõudu. akisaud olnud emal lasuvaid kohu- Meil puudub võimalus korraldada seid äimas. seadusrikkumisi oma riiklikku elu kinni normaalse! naeluada viisil, ja meie Seega valisemisvõimu on üleskerkinud koninuieedi uus momen ~~~~~~~~~~~~~~~~i~~~~~~~ neid kohuosusega ühisada. Seepä- küsimuses ja selles ulenevae sam-' ras juh;eb igaüks oma suva järgi a- mude eosamises. Kuid on ka kohe i(m:)(g:!wji~ \.)) ;:;{)j[.. \I*i.:,(j:j:~i):i)j\~ li ada ja riiklikke küsimusi käsiada ekkinud küsimus, kas see. käskkiri ;: õeksuidamise kohasel, mis pahaihi muuus keheuks n.n. Tiefi Paremale: 3) Tekiab Roos,ile õsis mu- 'lese kaudu. '5) Rahvuslik org. USA-s üles- on juhiud isikulises moiivides, jä- valisuse ameisse nimeamisega.. re. 7) Koh kus ärisei Sallniga. ~) USA andega koosööks orjasaud 'reh'vase pa.. es jonnakal ähelepanemaa kõik Juriidilisel oleneb selle käskkirja Eesi :::ah'vusliku KonÜee esimees. 9)) Kuu~.gulaskondadega üü..'l.) 6)' Vanaisa.9) Ki... väljaspool ulevad seisukohad.. j'a kehivus selles. kas 8.9~944 loodud lub Alandi paki. 0) Maailmakuulus ka~ rik mi~le. konuure an märgaa joonisel nõudmise.~, mis ei mahus<;>ovi~d raa- ak on uue vajisuse moodusamine, heakiline. 2) Jõukuse aluseid. 3) Rääs- 20) Roosi VEKO ~indaja Koosöö&ür~: messe. Nn on see ka Presrdendr asen- milpuhul kõik endised nlmeamised a 7 ) Vas ul"k. 'kind 2) Muuseas. 23) Piklendah elu. 24) "Jog d k... R-h.-. -a une. upan umise ra-. )... l.. 'hl.,_~ us usrmuse osas. o uv osa mere 0- kaoanud kehivuse või on see 'Va I-., l) Lä".. 20) Rah.. La'Vas, 26 Na> emiseks.ja 'Vl eror~-"""' guseadlases ja riigiegelases on ses.suse äiendamine, missugusel puhul eid U~ ane~~rnke;. u~u- 28) Warhe h3rujõgi Saksamaa Ida-soonis. küsimuses. asunud. seisukohale... '. mid~ -- i Jal ""d pusrma... k a+ en d' rse d nnne. amrse. d.!j.ade saabumise eel arganud eesi sosia-~ omal a~al dr. JUr. R. Rank frkseermud.! Prof. J. Uluos on surnud ja ema lis. 2) Richard Rohu romaan. 22).Varus- Rissõnamõisause nr. 8 lahendus. nimel: käes me enam midagi k~sida ei saa, ab 5Vealase ühiskon~a pide'val ~orjan_- Paremale: Moonakas. 5 Mari. 6 Eri.e. 8 ~).E..V: Presrdendr.~s_endar;nme Pea- S~~ui.on manalasse varrs::mup, e~a du~le~edeg~. 24): La~~l :uel 'Valm,~aud i Pära. Ja. l Aida, fues. 4 Kindrl!l. & mmrsr.r. resp.. Y abarngr V~~u~e va- vor luskaaslases Oo Pukk. Km d 9 3 versepraad.. 25). Eesr naiekor<porasroone nema h kme naol on E. V. Pohiseaduse nende mõlemae sersukohad on eada I 27 ) Leiub.~ dün:.i iidf.: 29) Vag~ j~ õilsa: Malar 8 S3n 9 Vm 2 EAK. 22 Eug. 24 normid~ kohasel ee nähud vaid kõi- ja nende kaudu saame ka esilp. uua näoga: kuid õel~_e e~dega... Ulaan. 27 AB. 28 T'ehean. 3 :A'Var~ 33 Tuus. 35 Susi. 36 Mure.. 37 L.u. ~rus ge ajuisemai laadi ja u 'imal.prodvi- prof. J. Uluosa kui..seaduseandja o- Alla. Kanali Ja 34 p. ad.a. soorse asendusena, mi ine a:sen us sese ahe. ) Inglise krahvkond 9 mõeldud on v.aid Presidendi mööduva- Alfred Maurer kuulus,,.selle5se Themse vahemaal ;2). "Eroopa suurim, e..,.. AUa:. Mare. 2 Orasmaa.. 3 Arad...4, Siir. e akisusiuhude puhul, nagu "er- riumviraai, -. illuos, Pukk, Maurer, gevwulkaan. 4) 'Üiks ilusamaid jõululaule.l5 Mänd. 7 Edam. 8 Pikk ju. ~"JKL 0 vislikud või muud seesugused põhju- mis egelikul. ju~is. Ees? P?Jl~~ika 5) Ingl_-:maa ~0 ~ees. 6) ~ing Va-,4i,a. 2 Al'hambra. 5 Nivea: 7 Ankur. 8 Se. sed" (Vab. Presidendi Aseäimise sea- Saksa okupasiooni ajal Ja nn oelda badussoj.as, Illllle Jarele vall)lah Valga. W ö Zeus. 25 Lai..2fi Anu või duse -~ 2) kõrgema valisusvõimu eosas. Ja 23 8) Sünseid ajakirju. ) Ehe mida Vahe- unapuu~ H 3o Ess :J2 v 2) Vab. Presidendi amei äimine kui prof. Uluos eelnimeaud käskkir- rri'ere randades nikerdai juba kaua enne. Ann 27 Aa e. 29 uu u. ars. Peam~nisri-lW,n.,~b,~H<,~e--y~-..l:...~~ ~~... ~~--I-:-e.. - n---' h:ukl->.~.ici ~ ~al-un~j.!k.o.llilo~6 Mr. nema liikrr'e asfiau.' 'e~"õr~uen;~kill ;~7;;~v~~~se-~h': ~~-""'e~~~>.;;.., ' s - ~.,.~-"-=:' '\'- -' :::; : ';r"~--~-:~:::::::. 6 kuud on oseses vasolus meie Põhi- jal, e agada Presidendi ameikohusseaduse normidega ja mõega,!tis- use äimis, s.o. ema enda kohuspäras. ' use äimis, lahus hoides Presidendi. 3) vasaval ülaloodud põhimõele, insiuui Valisuse öö egeliku juhja eri~ kuna praegu juriidilisel eksis- ija ülesandeis, mida pidi äima Oo eerib sõjaolukord E. Vabariigi ja NS- Tief. Alfred Maurer pidi jääma J. VL-u vahel, Vabariigi Presidendi Ase- uluosa nii öelda isiklikuks järglaseks. äija vasaval Põhisead:use 46 lõike Ja nagu see asjaomasele isikuele ea- 3 nõudele. : da, pole kadunud prof. J. Uluos vas- Oleme küllallkaua oodanud oma va- upidis kunagi avaldanud.. lisemisvõimu kordaseadmis. Kuid se- Oo Pukki seisukoh selles küsimuda pole aheud eha. Ja põhjus on ~es on sõ.naseigel paberile pandud. seisnud A. Reis, kes kramplikul kinni Ajakirjas OMA MAA nr arhoiab pidemes - Vab. Valisuse va~ iklis "Me võfleme. oma õiguse ees" nema liikme näol - mis. ape kogema- kirjuab Oo Pukk: "Kui sõjalised a saus, kares, ':~ vahmrsk<?gu ko_k: sündmused ja välispoliiiline olukord kuuleku puhul vordakse valida mom seda ingisid ei viivianud peaminiser eine isik Presidendi aseäija kohale! - Avalikkusele on nüüd eaavaks eh-. (Järg 4. lhk.) VAIBAD ja VOODIRIIDED odavaimae uuhindadega Norrköpings.Malager BELLERUD & LAYESON Hanverkaregaan Telefon NORRKöPING Roomsaid Joulipühi ~... ~> Hiiäd vuraas:la soovime kõigile eeslasele Olofsrömis ja mujal kellega meil on olnud kokkupuueid!.. Svenska: sapressnings AB Kõr4ekvalieedilise roosevabade kööe i- ja ~ööginõude ning pesulaudade valmisaja ~ ~ll ~ )

6 ,,.,..,. q,...,. ; STOOKBOLM:,, ':; "" ~ :::~J:=~~L~~!a~E~~. EES'i'r ;Sõ!JAIN:YA'-AIJPIDE LU.ndiS, Kloosri :Jfri~us. 'jõuiula'!i~ KAPITALILE päeval 24 skp~ k~~ PQ<)l kul,js 9hQI 'r~imine on laekunud järgmised ann*"i!sed: A. jõuluõhu jumal~~nisus. : Teeni~. aasaks 953. alganuu. Mosesse,' Söderfors, kr. 50:'77, J. Lagle, praos Hj. Pöhl. Spljs: prl. Maiinu Tellimishinnad:.,. Lidingö kr. 5:-, A. Maaniidi, Salsö- Marins. Laululeh~ ,. : ORTO liikmeile kr. 30:- aasas. Bo, korjanduslehega kr. 20:---, J oh. Malmös, Fosie lf;ii)us,. L j:u}~pühal 2. Mieliikmeile kr. 36:- aasas. Puiv, FUiilund, korjanduslehega kr; 25 skp. kell hojil:. jõuh,xee:qi~.u...,.",.,,,... ~3. üksiknumber lit; :!=:-. liilgneile kr. 3:-... 3:''~ Roberl'Tolli, Landskröna, kor-- Praos Hj. röhl. Lawu}eheq..,... Aasaellijaile preemiapa kalender "Maia.sõber" (raamauforjancw.slehega 3 anneajal _kr. 80:~ Hö!J(lnäsi kirikus -~ _._ jõulupühal 25 maadis,. äeliku eesipärase kalendaariumiga), kusjuures kogu S kh 0 k d lu ellimissunima asumise ähajaks on 20. jaan~ 953. ja. ülo Kaljo, o m, qnan ';8 sko. kell pool kuus õhul jõu eenis- Q aasaellija hankijale eri-preemia,. lehe9.:a kr. 40:- ja Richard Maasmg us.. Teenib praos -Hj. Pöhl Solis:.. Jga kuu ilmuv "Kodukolle" rükiakse, heal paberil, on pildi-. kr. 0:-.. '... prl. M. Marins. Laululehed... rohke, väärusiku sisuga, eri osa naisele ja kodule.!s~ juh~~- änab lahkeid: annea-' Lawlskrmas '2. jõulupühal 26 skp. jad a koi'jajaid! kell. 3 pl. jõulueenisus~. Armulaud. Telfimised saaa ORTO, Göeb()rg 8. K;',i.7(~aud Eesi So:}ameesele ~a, Teenib praos Hj. :fy~hl. Uiullilehed ~-.,...'--':-'-----~---- K3.~smaalane, suuenda Kodu Fon-: Kopenhaagenis, :ij:ä~s.tausel)i k_iri,... VE.. KO d ",k.. :_.. usa.. di oma panu'leqa:... F.C::K juha'ls. kus. H~lfdansgad~l. puhap. 28 ~... kl.. '...., esln. a] a.. one.. s,.., ' :.:.. " b,,_ 2- pi:''jolueenisus.- ~Pram~. l:i. Pohl il TÄNUAVALDUS.. Solis: prl. -Mainiu _Barig. Laulilehed_: 'd hin Välis-Eesi Päevas New. Yorgis, mis. as ainukesena VEKO, kelle esindaja Kõi~le orgariisasio()ni e e;_?.. ~- L r.ndis Kloosri kirikus Vanal-aas- oimus kohalike eesi organisasiooni.; dr. Richard Ränk, üles ;lühidal järg"'. ~~ aiaki.lj~ndusele;_ kaasyorj.ejaile, al 3 skp; bl 5 :pl. vana-aasajuma- de i,_:;s'el korraldusel Manhaan Pla- nil.s: sopradele Ja uavalf! suurun_,a :>a- l"leer>;_ 3 us. Armua;d. Lauluraamaud. lavf'im änu õnniluse ia.soh,.dhke. Teenib praos Hj. Pöhl. zas 29. novembril võis osa iile.000 "Tänasel päeval lähevad meie kõikier~iuse.~es~~ ~s ~aabusid mulle mu _ Kõigil ülevalloeud eenisusel kaasm~? "\se. Ak~se kõne pidas pea- de mõed agasi kodumaale - meie 5(l='<~ks-;.sunrupaevaks.. on saadaval aiakirja. ''Eesi Kiriku" konsul J: K";:.,., k~lle kõne sieeri- omaksee ja rahva juurde,. kes peavad ~Suurima aus~seg~ uksiknumbeid. Ko".-udu:8e aasa Nõu- sime iuba E. P. eelmises numbris. seal karnii võilus oma olemasolu ees. E.. Ad(}f. Roosi eesi onranis~sioonides ervi.,. Meil - neil vähesel, kel on saanud kagu koosolek peeakse pü~ap. 8. osaks. Õim pääseda vabasse maailma - AKADEEMILINE KOONDUS jaanuaril 953 kell p: Liudis. Kõigi- ~< sub igal kohusus võide~da meie ko- TOETAS üliõpilasi. le pihkondadele saadeakse erikused EESTI.3öJAINVAI.IIDIDE KAPI- dumaa iseseisvuse ia ema õiguse Eesi Akadeemilise Koonduse pool ~oos päevakorraga.. TALI (F.ST:().TUFATUS ROOVIB ees. Selles meie võiluses peab meil E. V: Tai 'ülikooli aasapäeva ähis- LASTE JÕULUPUU SöDERT:ALJE I Köi(!TT -~. '{' A A~li'T!"C\.'fT.l\S'l'li'LE aga alai silm,e ees juhnööriks Plema a. i:is~ko:_ kb-rrald'au_ d' kella -viie ee' Eesi _Selsi ~.ooli.?imkonna korrald~-..rõõmsaid JOUT.UPüHI õiguslikkuse prinsiip. Arvul väikesemöödls. ka. majanduslikul. äiesi.. ra- sel ounub pühaoae~al. 2.. ~es~mbnl ja önnerkast UUT A~STAT! na võib eesi rahvas oma rippumause. huld~val, -Selle aga~ärjel esuub E. -lell 6 Fdkes Husi A saalis.:. I ESK uhaus. rahv"lse peres aas"da ainul süs, kui A. K--v.õim~ikuks oma~":asa;va o~u-" :_SöDERTA.L.[.E Kl'fliK... Jo:ululau- ' Rõõmsaid jõ".liv.,ühi ja õnnerikas uu ema ~~asse Inaai~akaal'de laiali>aisa -~ kohasel.ule anda J:esi Ra..~vusl~e pae~al kell pool 3 hur':?lme ]UIYI~Ja- aasa kõildrl~~e "'"a~mf.-'as!"l~ soo Jib Vi- u~ _hik~e<!.on _urye~(l.aud ugev~e Ja K_odumaiSE' Te.., u-;e I. nsluudile I eemsus.. Julu""b o.p.. Ivar Poh gasaud Eesi Sõj::meese l'hing võ:leja' eeilise,li OI~sl. k_e SJ.demeega. Mokr. 06:-: Laululehed. _. Saksamaal.. len nende õiriu"like sidemee all eel- EAK esimehe. ms. So]amaepool~. sel-: Vana-aasa ohil kell pool 3 J~-. I kõip:e m~ie Põhiseadus ja ka eisi leks os~beks_~nnea,d Ed. Vnrali laeeriisu~ armulauaga. Julusab op _ seadusi. Airiul siis, kui asume oma gra,vüiiri loo~ill]ise ulemusena laekus Ivar P?hl. Al'll]ulauale.I?rju~~ne Armulaud. Laululehed. Jul. op. 0. P?hisead!~e ia sead~e a~a~s.e kr.. 235:-:-. mllse summa EAK. oeu- enne JUmalaeeniSus kiriku kaar- Kodres.... _ I pmnal, vovad eesius Ja Eesi J>Ohl;;. sena Sokholmi Eesi Ülipilaskonnale kambris. Lauluraamaud. B_oriisi Car~ kil'ikus vana aasa õh- seaduslikud organid edukal esin",da üle annab: Nii kujunes selie!"meeleolu- Norrköpingi EeRi Ev. Lu. kogidu- u ]umalaee~sus 3. d~s. kell 330 I rahvusvahelisel foorumil ja seal kais Iisei meeldiva ja suurel määral oma- ses Maeuse kirikus oimuvad juma- Jul. praos " Gnaden_eich. Laulule-T q Eesi iseseisvuse aasanrlse aolnaegse Tallinna. selskondlikku elu 'laeenisused:,_. hed... : :. _. si meelde uleava koosviibimise majan- ) Jõuluõhul 24 des. kell 4 pj. Molnd~l kmkus vana aasa ohu JU- VEK0-, kes on demokraalike va-. duslik ulemus_meie kuluuri edenda... 2) Vanaaasaõhul 3, des. kell 4 malaeemsus 3. des. kell Ar- limise eel moodusaud suurin.pa-. mis~le jõukohaseks oeuskes ilma e p.l. Mõlemil jumalaeenisuse! laulu- mulaud..laululehed. Jul. praos J. gulasorgariisasioon Roosis, on nimepublikise seda:koormavana oleks un- I_ehed._._öp.. _End_ e!k?pp_... ~?na~en~_~<;h:_.. _e" 80.. ~--;""_.. ~~sj. J~_-&&i:~.:~~~.:.:~::: nu<l &~~~keii. r:r~~o~i!erorg~~~=~~ ~~{Fr~~: -~T ~~i Ule~ :~üdamelähedaseks.a! -/a~h~a K~rilcu- eaeid ne:. praos.j.. Gnadeneich. u praos. na en elc Inpusagu änane päev kõiki isamaa- Ulricehamnis kog. majas pühap. 2. Kuldeseme os pole kuluus lisel mõlev.äid. eeslasi kõikial laias des. kell 7 jõulu jumalaeenisus. maailmas senises suuremal määral ST-OKHOLMI EESTI EV;-LUTERI- Laululehed. Jul. praos J. Gnaden- vaid kapiali paiguus! ühinema. -Ainul ühinenul su~dame USU.KOGUDUS.. eich. Meil on alai Jaos rikkalik valik meie midagi Eesi iseseisvuse kasuks Jõuluõhul, 24. skp. kell 2 (kaks) \ -Halmsadis. kog. majas pühap. 2. W:P J d olulisel ära eha.. liurgiline jumalaeenisus. Sokh. E. des. kell5 j(:julujumalaeenisus. Lau-... ad - JB. Ka eeslasel on olnud oma suurme- Algk. lasekoor Udo J uuno. juhausel. lulehed. Jul. õp. 0. Kodres: hi,. kes häsi undes aialoos eeslase Laululehed. Korjandus kaasmaalase Boriisis Caroli kirikus 24. des, kell b. -~ Lf..-..;d saaus, pole väsinud ikka jälle rõhuabisamiseks. 4 jõuluõhu jumalaeenisus. Laulule-. -.:::::::~ ' "'Ci amas eesi rahva sisemise seouse, Esimesel jõulupühal kelf 3 jumala- lied. JuL praos J. Gnadeneich, 4u- üksmeele ja. iihekiuluvuse. ideid ja eenisus. Soolo Aarne Viisimaa, orel lab Borasi Eesi Selsi ja BGasi Se.-. Kaasmaalasele hinnaalandus nende ähsus Eesi uleviku seisuka-.. Prii Ardna. Lauluraamaud. gakoor ühendaud koorina hra E. Tar,- E E ST I KULLAS EP AD hal. Mõlen siin erii meie vümasele h l k Il k 0 m juse juhausel presiden(ij aseäijale, peaminiser _Jü-> Vana-aasa õ u e poo JU- Mo'lndali kirikus 24. des. kell Regermgsga malaeenisUS armulauaga. Aaviku. r. o.g. r' U~uosale - oma armsale 3'a ligu- - segakoor V. Nerepi juha., 953. a. ju- ~õuluõhu jumalaeenisus. Laululehed. Telefonid: ja peeud Õpeajale Taru ülikoolis paar maaeenisuse kava kirj. laual. Lau- Jul. praos J. Gnadeneich. aa~üm:me agasi; '""""' > See õilis ja l~lehed. _.._ Mö!ndhali_ kirikuse 2~. udesla. ke H h7.30d.. _LE\li p 0 E G. suur eesklilm~ ja pa!rilis.' oo, kes sduri Unelaasal jumalaeenisus kell 3 - JOU uo u.]uma a ems s. uue e.. Roosis oige raagx ema es o. u_ es, õp. Ivar Pöhl, ENMKü meeskoor E. Jul. praos J. Gnadeneich.. oäras seda kui oli adnud oma parima Tubina juhausel..lauluraamaud. Alingsasi maakirikus 24. des. kell. Eesi iseseisvuse heaks, säilias siiski Noore jõulupuu laup. 27 des. kell 6 jõuluõhu jumalaeenisus. Laulu- Lühendaud välj_aan,ne meile oma v:aimse pärandrui~. Tahangi. 5 Blasiholmsg. 4. üles anda Uno Põl- lehed. Jul. õp. 0. Kodres. Koosanud Oo J. Kiisel oma erviusi lõpeades meenuada e- '" Ile hiljemal 24. skp. el.: 343'9 42. Mölnluckes R.a:da kirikus I. Jõulu- ma sõnu:. Piibliringi jõulupuu p~ap. 4 jaan. pühal 25. des. kell 3 jõulu jumala- Raama ilmub Eesi Posi kir- "Rahvad ja.riigid on kui laialipais- 953 Jakobi än. 2 II korral. eenisus. Laululehed. Jul. praos J. jasusel veel käesoleval hoo- kuv uhkliiv kui nad ei ole seesmisel Koguduse.Posgironr.: Es-, Gnadeneich; a]al. seoud. Kui' meil seesmine side puuniska förs Sokholm Skene kirikus. I. Jõulupühal. 25;. des. dub, siis r.ad laosuvad või neid.jaos-... kell 5 jõulu jumalaeenisus. LauJ,ule- :S 8 hi-v kink noorele aakse. õigus on selleks ähsamaks LõUNA-ROOTSI PIIRK. KOGUDUS hed. Jul. õp. 0. Kodrei.. ~' : sidemeks, mis eeb meid sisemisel e- Hälsingborgis laup. 20 skp. kell 5 pl. Skene kirikus pühap. 28. des. kell k"!-i -vanad.el~.,.., raskindlaks.,..'~, eesi 'äienduskooli.jõuluõhu.eenis- 8 vana aasa lõpu jumalaeenisus. ~ 'ek:s-ill~s'r;{isiõoi;'i".;;,~b. so lhk. Selles mões palun lubada soovida us~ Praos Hj.: Pöhl.,.. Armulaud. Laululehed. Jul. Praos. '... Teile,_õnne ja edu Teie fnas~l pidu-. Olofsrömj kirik."!.s p~h~p. 2 skpjkl J. Gn:adeneic?..... _.,, J:)äeval Vabac;le Eeslase Olem~ail~sepool kuus ohul JOul. ~Jum... alaeemsus. Ulr~ceham7'u kmk~ pu.hap d~s..m o-b.n.._. k. -,,,.,,. "_.,_.,._, ~-esk<n:g. al)..isa;siooni. poo.l R>?_. sjs:mf!g:~ Laululehed. Praos H]. Pohl. kell 5 vana aasa lopu JUnalaeen_:s- : as.,.n--'s~a-lla r&.avald;üla;unnus.us s.ellele: ähsale}(;!;; Hälsingborgis Gusav.\.dolfi ki~us us. Armulau<J. Laululeh~=!ul. op. :. ', ~-.. : õesi õliusale ööle meie riikliku>:iai jfiulula.wäeval. 24 skp.. kev2 pl;:jõwl:l-' p. Kq,clres. fl " :": ";. ;- : :;., ;: ~.: ' rahvisliku võiluse rindel,. mida õ~u ~~lae~n!s:us. 'Teenib prao~ ~ Halmsadis ko. g; m~jas vana ~asa kunnig i Esnisk och Svensk särüng Vhenclriikide ees!]ase~ nii.innukal ~ni HJ" Pohl. Solisid. hr~.,; ~L~~~~ ~~ ~~ j[: li~!~rl! 5 Jumalaeemsus. -~rhauer ~~~l}g" ~;~~o:;:,: w.;~ 3!::..:=~~f~ ~~e~~s~~:_ ~!s~~~~: Eesi KirJanike Kooperaiivi Jouluraamaud... :~~~~~,~ "~ ~Td J.! :uu "' ' ~- 'Jeu!J<l: : Arved Viirlaid 'iristid~a iiajad" li, romaan. Hind kr.2:-... ' ~''y,;,''a" I ''.. + '"' ~,s~'"alo.ll~la'jr.jj!jlr.;,l(,,.,,;.j köi. kr.,3:-, ellijaliikmeile vasaval kr ja kr ~ a IV IV a U & saaekulud.... Bernard Kangro "EI KELLEGI MAA", luuleused. Hind kr. 6.70, ~ ellijaliikmeile kr Ra... d' Koik. ".Kõ. IV AK. NA A.LL. ", hiulehised..: Hind kr ,_ (!;_~_. z:l.i~n e: ellijaliikmeile kr ; ~~... -~~~k~~jf..!ä~==~y_ e::s~in~~~~:~_ ~~-o. ~::;rr_:_lr_k~ :. ~. r ~.. -Kogueos "IUBJANIKULT LUGEJALE", preemiaraama. Tellifni!ed.: Eesi Kirjanike Kooperaiiv, Fack. Lund 3 a'v högsa kvalie- i v~krase uförande... S~nhug:g~!\ ~. VAS'.rEKYIK ~..,_:--._

7 ~,.>- ~'"=~-<e,---..",. ~- ~:;/ PüHAPAEVAL 2. DETS : EE'STl- POST - e kamgarq;syg av högsa kvalie Sedan geneiaioner Hühak-a har Nybbrgs i Norrköping. ~ari kärl..{ö si~a hõgklassiga yger, som- idigare,... illvekades av impor~era kamgarn. Dea goda anseende har i' vära dagar ännu mer befäss. Numera har Nyborgs eg~ kamgarnsspin~erl med en produkian av.23 millioner meer kamgarn per dag och i väverie. arbear 93 vävsofar för full och av 4essa äro 66 sycken auomavivsol~, sä sinnr.ik kon;~e:.. rade a en:vä!are kan sköa.6 solar pa en gang. Full, sändig färgeri och beredningsverk finnes därjäme. InernaioneU. expeis har ocksä: beeckna.nyborgs som en av väddens modernal!e exllfabriker. h~er'nybqrgs fina~kqmgornsyger. garaneras innehalla 00 /o ny ~rinoull Vad ve Nfolli ldamga~, De Jinos va h_q~cjslag IIV., garo, näl).ligen: kamgärn -. och kardgarn. Av dessa är-. ",.- ka m'ear-ne de finase.. De h.ar. en slä och jämn. ya.. och sak.lll!l',j,l,saende fibrer. Dessa ligga ~~~li~p parallell med varandra i garnes Jäng(}rikQing., _. :....Kamgarn spinoes.ay en langfibrig ull, fran vilke g(;n6m kallining avlägsnas all fibrer' som undeniger en viss miriimilängd. Hädge liom--blir kamgarnei ros sin fin,-. : -~he. bade.-sark' -och spliiisi-g; QCh ger kamgarnsyger;des.s fina "käosel" och vackr;a;ja,... 'V!.- -~~- ~----~- ',;:,~~~;~ (9il_').jfjf.iaud pool~eise JÄev~aH(~~~ '9 lg:r.d< ~esl)~vakit}andlli!es), nagli(;$~is~: K:anada: lef!es.,.,,."me}ie -Elu ' ''IJMua~dade" eenduse eelrekiai'rmfs.cro:ö- -. sl~endwe'eelrekla~õoaimeile anda "~uursünd..;. mus" pagulaseai elus.; s'eda ÕoUs. võame- sürrea- ~ ; ~:*ifi~~<:v~~r i~ ; - usll.klil; s.o. ihria v-a.si'iushmnef<~õudm~l lubaduse ~~dl;\~.ä~, ~~IM?"~~cl;;~!i_IT,!'ri.~,.~~.:: D.,u-" 9 ;",.~.a,la,~~j;ls:~kf!m~~j!ioji'!j.':o qji"~i,spsii,p, Pag;W.Fls~l'l,r.iiO>:kaa mgneld ry " lumise!, kuid eaf!ll'.--ei olnud V:~-_;o,ii-võ:rrl "ed.en.enud,','.,: Mr. Haro Hau. mng. Ja... ' "T'b. d" l..._:..._.._ ',. r~~ IS uaa ava"... ua"'"'~---",,,,,,~ ~r. ~ -",..,-.:- Selles ükis räägiakse korduval llimuaedades, sm:. na kipub iga ähsam egelane, kuid mjs a seal egema hakkaks ja kuidas see elu seal kujuneks, s~e ]äeakse. lahkesi publiku enese osusada. Auor on annud vaid paar väheiileva lause. Kõige ähsam asjamees on siin üks ars; kes juba crffi'rf~ili''iihe faske haigus, "mida õiei ei unava- -~ ki", kui siis haiguse ravimisega ars nii kaugele õn jõdnud, e võab oma leiuaud preparaadi arviusele, siis Ön seue agajärg hoopis vasppidine loodeule - ja. ars :. ei lähe enam haige pooiegi~ vad hakkab kurroa oma 0 : uurimisele raisaud aasa päras ja igaseb linruaedadesse pääsmis. Mis. haiges edasi. saab, 'J'Oie ii~gü' arsi 'asi~':' gi, vaid haige jäeakse ühe õe ja a:s~iierd.i'lfooek's'.''m'~ ise äga pannakse ; kiasiridlilu auori pool oma halva... ~:liseg~ j~i~~a?iiuse asju ' i j'~, : ~, ;?pü~~'j.l~b' ars_:;rle;s,~~,p~.~, s90~az»~. ~!d, siis,s~~u;_ õ!i,e?ig~! _ajal j~9je,,a_rs jääpa:!~<j,j:p.q:.jp.,.q~.~}?;i.ä;s.i.a.,~a~l?ve,a...,.,.. ()A ]sa paj$ien,<;l~.. :Pii.rurn~ ses.o.'e ~su~,a,-g~zn;qks, ~.l;l ;..,,.. hoolika~aks kui.. ars- ise;.selle,;järele--pa.~u.br ar~~~~,;:,.. õe kä; mille a k.a lrohe saab. Ainul;.lavas_aja ohpselle: c<. -hea, lõpa kärpihud jä 'pani ~id-~''e>ti!eae-gr'l'al'l'!!ema. h Arsi kõrval oii 'eilie';idrilani3:,;-k:a'n:aa' ~ 'hlii ~':k:~s 0 '',.;. :...,-'. :.. ~-l:.~ :_.,,~.~-' --~- ":;;.lr:!:)~i~;.i;_..-.;;..;!_ Orl ohne, selles,,,. e on sunniud 0 a. häsi SÖÖJ;lla,jq~,~;.!lll'h h~s~( r~~~es; käima.ja mie miqagi egema.._kq. ema.igaseb linnuaedad~sse.. Kolmas ähsam egelane on- hai~-; ge -mesa illem, ema on siin $ee ainus, kel on kanda.; draama, ema uleblinn,uaedades-.ja- ie:aseb jälle sinmi. agasi. Kuna õde a pääsis, siis a draama aga lõpeb, j li, a võibki:õnnelikuna orurlinn uaedaclesse Masi sõi..,-:' äga"ema: one a. Sii's.esineb veel' üks fih'iile,-pä:il'~ianna, "õiei vanamoodse draamaehh:uii~:( ~e(sukohas ÜlearUne. : Ka kassalisel, ses ilnia ema a oln'~ks ~ f;!g~a~l n,elf -"7" '. ~<;>_g~i;j~;;,.l:nwi~;w.~~c.~\ir4~.,w~!4.~ _.j- _..".,. """'_..",..~-~~~r;.~~~~[jw~fj~~~~~mil~"'!m' ~!!il!l!-l!l!!"l~~~~~~~~ffiil~i\lifl!{i]i~~&~j;~~~~w~~~~i suw_em, _Af@- muidu: ".--,, s;;rr '<m. reeniül"''rrul:ri:grle-selle - är impregnerc mo mcl ees, e inimesed vahel oma raha ees' ka nauke naerda ~id ' :, ".,... ~ mõnser.och färger mosvcrcrjuiilda-. _ gens mode. Slii:syrka, varakig sil och passform~beror pa yge: De lönar sig därför i Iängden:. a köpa kvalie. _;, r, -. ~'": J ~ <:".:.._.' FABRIKAT '':'\.. -. r Ta.gelas.is ':&l;rr.a!l KU!-!l!h(~lg_q.~- {ij.!iff! lp~ljr~l5e.l.;!mi (;;, uues dissiplij;ieeriud eadusmehe ol-emushlakis,jlil ~-jem kah-anes:erilas'$'si;higi häid pingsaid. <$siseid:mo 'meiie iili'ei:e' sih'gi} ja~'üe-'lõusma''kij>pus'al'si :fäl;jen.-h. '. ~v n'äiu~ja:''iliis'äg&-'ei'otnud"'p~ri~ ferri'a.'süü~''igmrlis"' ;,,%~äh,l;ya(i?,ijd"~qa:i!w ihäigi~ "E~ v~i'fl:n~r?"uilillgä;'&il~.,.. - lemsi?s J"._ Jörom.'er,,,,,,,pli,p.~ lf~-*'lsf,~2n-''üjil~(f,:)~-",jlaige. mesaülema mii;ngi$,a,,,,v.j.isim<lil ~ew.~~ ';si~s.~~j~:-.; mise. jä iabavusega; e köiis kõige:,rohkem: vaaa]a huvi '" '" - aga'ema jus piclic'kõige -varem 4av~ii,-kadp.maJ Kok:. -:löimängladus, nagu.see'rmgreisil-sisse oli isuäiiil De-..,. korasioonid.~isa r~a:hslil}id, Ka la:vasu~e, ja märigu --~ s~iil olid r_ealislikup.' Ka obiigaoorsed lillekunbud oli{ J re:ialsed. - ' "~Ar;A~- Hind kr. 6:- ;./ loo aasa Johann Kunderi sünnis Ärkamisaja alguparase naiekirjan- arlase va~olilsid kajasav.-!'mulgi duse silmapaisvamaid esindajaid Jo-. mõisus- ja arlase arkus" cc(i874). ja hann_kinder, keda unneme ka luu- armasusküsimusi haarav "Muru-Miku l~aja, arvus~~ana _ja.. esimese!äh~,.. meel~g'!is" (~~7~),. nillle~4>~- -j_n}.~ lepandava I kirjandusloolasena, sundis veel K0dula. ühden'di~ $lino ju. jä. ees::. 26. desembril a. 852 Viljandimaal kuju, kuna sisukan)ad --ja Jqnõeri-pä Holsres. Lõpeanud seminar.i;.n'av.as rasemad on aga juba a kolm järgiij,is ja Õpeajae T-siuudi Peerburis, öö-, näidendi: "Kroonu 'oiii ' 3 (885), väik:. as K'?nder o~:ai~ Tar'!JS 'ja 'Riik- lflsl~dedus~- hm-ima:us! <j~- us~ä veres; olles,en huviaud loodm~a~ J!asemiS kujuav "Mors 3 a Ja marad~~ ja kirjandusloos, üüf!sa~ l_ur;...!;ejad" (887) nimg pääle a surma ili: das Wa'*a_. ulf:: ema :el'u.:j~.. ~ä!$u.i ~ o: I,rq@B: f''jrirku,< äosr!- (I~ J ~-~N_ Jl~ 888. J; ; r. ; ' " - : '(.. ' :; ' ~ 0 " - funrun < ml.i f r.6;'p,_~jiiau\!e'lih~ "''halja.:_ 0Ina kirjan?uslikk':l' :egevus algas rp,~g "Kroonu o!m", milles Kunder K~nderr. ~asa:ja ~U' KUJUa~ae!fiilj!- -qa_'eiiiyääi;isaq jõuk::i. pärisperemehe mangudega, ~gu' cm><s~~mulkide' Ja; ikkus'eulikus~c hilialihnus 0 ' ja kõki - - upsakus vaesemae inimese vasu. Ki'VNISTA"G-EEr Pmr-Krnf r:..um-~ iiulele llsailouo veel riäiil:lrie va-sas:. H. Visnapuu Iuule~a."_ iirune vihkamine ja.riid, kusjuures "Kroonu onu" rahvapärasemaid üüpe T l - e ek d. on vana erusõdur Aadam Sikk, kelle UU ID e -. OD huumor ja suurepärane sõnakoomiks Müük ja ellimise äimine Eesi Posi aliuses SchönfeldCsgränd' 5-8blm. - Posglro: 98 5 ' Telefon: _.;.,..,,::, l""'... : i... ".-:--:o )-; "'.rl'.. T"": (" ~.!. '':T. ;,. ~-:- ~~'!*\"~r ":: ~) ':?!Y~';! :;::~ ['U ~- (.,:,_ ~.. '.. ~-. {_, :"' :, I ; ~ 'AKTIEBOLAGET.':E.TH. LUDVIGSSON \.aij.t2jjl9~jjb.ö.hui....,;',v..l... :..: ~-,;'i - ;; ~.i:~ 2 j;~- i~,fi :~ -:-..: :,,"( : ;.. : :; :!-~~-.:} :;. ~!! ~:.:e 3: j ~, ii. rr L. l.f -~ i.i ->l. i~ -~-- : ;.~ ~. - _ - :. ( Q),; l b.es-j 'J u;~.. J ii.,: r ; 6 d ~ ~,,;,) ~ ~~.J\.-:,. ~. ~- ~~ ' r ~ '. ~ :"'f!c!<jl~ :"!!:!:,!!" : ' Trffi,irädliag,- - ~ ~--J,allvaruex-per ::-- s uv.,r~j J..:... ru ~< ~~-~-~: >.~ ~l /.:.~ ~~-- ~; { -;.,-\ ~~ ~~ r:_ /~_! -~'" ~:.. ~ -~ aiab kaasa edumeelsee vaadee võidule. üldisei on kõik Kunderi rahvaükid. '' lihsad ;ja -jani kalduvad, milles uu- rahvaüübid Ljsaks ~i~en4i~l~. mu,-: koll a~usi; 'ülis' 'ilixiusid päfcis''la duvaid kunsilisi_ väärusi korva alledes_ ''lg_op~u, (mu~.,njjfrls_,,paf\j,~:~$~)]4::ogil~"i~s''"eesi 'khi~.oii rahvapärane ~ialoog, ladus ja lihne mängiavaks rah_ v_ aü... kiks; _kirju. as dill:f köo.lilifjä kõdule" (890). _ ""-'';, siil ning rahvalik huumor ja elavad KWlder ka ~asae~_~e,.~si "kirja~e ~~.,.,.. p.

8 % 8 EESTI POST PüHAPÄEVAL 2. DETS. 95~ Iga eesi kodu raamauriuuli uhkuseks on Eesi V abadussöda a. II osa: hind köies 67:-, br. 60:-. Sisaldab 600.lhk. üle 300 pildiga. Järelmaks. Kirjasus "Kuluur" esindus Roosis: H. Kabe, Faslagsvägen 8 Hägersen. Tel Psg EESTI TEATER Alai kui lähenevad jõulud muuub Teisel jõulupühal, 26. de:s. kell 8 Nüblik kurvaks ja sees lõikab vahes.. So~_helmi Borgarskola earisaalis,. nagu kreissaega. Tulevad meelde jõu- minu päras kas või Augus Rei ise Mis nende ridade kirjuajasse en-j Kungsensgaan 2.. \eis ning vümas - lud kauges kodus, hõõguvael ahjusü- oleks asunud üle läve uppa rahvus-.do.ss'= puuub, siis pead kohu vaekau-. korda B. Kangro nmdend kolmes vaa-. el särisevad verivorsid, särav jõulu- nõukogu memorand~m-.ja korj<mdus- sile laduma kõik need nöögid ja konk- uses puu, millel sädemeid pilduvad sära- leh näpu vahel, oesona, poleks ka i sukesed, mida aasa ringi b~ed oma L J N N UAJA D küünlad peegeldusid õe-kribu sinisil- ühjal agasi saadeud. I kaas-krislasele nina alla hõõrunud - mades. Isa-ema õsisel pühalikurl Ma ei saa jõuluõhul siingi eisii ja mille agajärjel mõnegi vihase mehe Lavasus: Lensi Römmer. näod, küi lauldi "iih roösikes; kes aliada: ja seepäras ei üle ka äna oma vasase ridadesse juurde võinud.. Dekorasioonid: Ra>ul Lind. kesk aivel külmal ajal on õusnud kellegile ühegi halba sõna. Hoopis Ja kui Rei nüüd olle uue valisuse Kaasegevad: Els Vaarman, Lenülesse". Saanijalase all krudisev lu-. vasupidi- uju on selline, e langeks ka valmis eeb, mine ea mis siis Nüb- si Römmer, Veera Särgava, Aarne Vii mine kiriku ee, millel kellukese ili- või Reile kaela ja annaks Laab?ni ha- likuga eevad. Oma kaiseks olgu öel- simaa, Edmar.,Kuus. sedes vana Mii ra arendas sellis raa- bemele suud. Jõululaupäeva õhul ei du d, e Niibliku ülesanne on nalja e- Pileid eelmüügil ja pool undi enne vi, e mine emaga või Solvalla hi- purelenud kodus isegi koer Eku kas- gemine ja kui seda ka ei lubaaks, siis eenduse algus earisaali kassas. - podroomil'e võislema. Vaikne ja suur- siga. Jah, mõled, kui saah nüüd veel võib asi ka; või päris õsiseks minna. -sugune Hargla kirik, kus küünlaules sinna Hargla küngase vahele, võiks Kui nii aruad, siis viimaks leiad, e.kc.mse all lasekooris oma esimesi ja.kahjuks ka viirna~eks anumas süüa ja häda 'poleks_ midagi. polegi k'ui meid Am-eerikas ehakse..jää~uq muusikalisi võimeid. Ja kui Jõulud on rahu /pühad ja kirikusse Eks meie võile ju kõik. olle sama kosiil; "vana juu", nagu meie saksla., I~sai).da palg~ ee kõnnivad läbi sama dulapi päras, ainul e igamees oma._ses Õpeaja ooko;r~ kusui, oma mui-: ukse kõik kes muidu omavahel kisu- moodi ja ise. asja ees.. Mõni ahab du kärkiva hääl pehmendades öre- vad. Ja.kui seisa Jakobi kiriku ees oma mahajäänud avaari käe saada, limängu ja laulu vaheaegadelluges se~ ja jälgida - küll siis näeb kuidas ju- mõni ahab minishiks, mõni direkoda vana aga alai uu lugu kuidas käsk malakoa sammuvad Õnnisaud ilmel riks ja mõni kolhoosi-ülemaks. Põlluvälja läks, e kõik rahvad üleskirju-: rili ERN-i, VEKO kui ka Kolmanda mehed ahavad käia rohelise lipu all aud pidi saama ja Joosep Kaalilea Võimaluse mehed. Seal siis alandad ja sosid j'alle, e rahvas koguneks maal läks üles Belemma oma naise end ja mõled kõigele mida aasa jook- vabaahlikul punase lipu alla ja lau-.- Mariaga; kes oli käima peal, siis un- sul einud oled. Millise memorandumi laks Inernasionaali nagu 'Vasa pardis iga poisiklu, kuidas nagu mingi või muidu kirjandi hakkama seadinid, gis, nagu seda üles nende suur juh.sai arendaud minu päras kas või päris_ sosiga ühes ega meie siis siin Roosis nii hullud OMA LUGUPEETUD OSTJASKONNALE külm värin üle seljahl jooksis - nii keda nasiks või punaseks pidanud, Kalninsh. Nii e värvi vahe. Ja isa.pühalikud ja - pidulikud.. olid nood millis koloneli leinandiks alandanud maad ahavad vabasada kõik, ainul unusamaud unnid. ja kõik nood eised paud ja paukesed.. e sõa peavad vis minema jälle sol- Jõululaupäev oli üldse üks hoopis Ja kui nii oled oma asjad kohu palge daid. Aga nii on see ikka siin maail \eriline päev kodus,,kus valjul oli kee- ee ladunud ja kahesenud, siis kuu- mfs olnud, e öö on jaoaud ja au lälaud kas või mõeski mingi pahan- luabki sulle praos Täheväli, e mine heb hoopis sinna kus kõvema kisa edus eha. Ja isegi nahapeale ei anud. mu poeg, Su paud on sulle andeks hakse. " selle käsu kohasel. Päev läbi käisid anud. Ja~ nii kõnnivad Rei, Horm, Nii, kallid lugejad. Aasa on varsi vallasandici ukses sisse ja välja ja' iga- Kippar ja Nüblik ise jälle Issanda a- läbi. Kiskuda on saadud m~he moodi, le sai laoud koi mida alu sahvris sasele eeradadele nagu õelised ven- aga Eesi pole sellepäras veel vabaks he,d ja' parema leidus: Ja kui siis l nad Krisuses. saanud. ühel on läinud häsi ja eisel RõõMS"'ID JõULUPfiHI.JA hääd uu aasa soovib AUGUST TOOMING halvasi, mõni on_ eeninud palju raha, eine on mõelnud ka neile muudele asjadele ja a rahakoi suu pole eesi asjade jaoks kunagi kinni jäänud. Eks see ikka nii on olnud siin maailmas. Sellise mõemõlguusega asub Teie alandlik eener jõululaupäeval pühakoa ja seal hiljem Brommas Kruusangide ukses sisse, e oma mahajäeuses mõelda neile, keda: ehk 'enam pole, sõpra-dele, kes vaevlevad. sõjavangi mundris, kõigile,.kes on või olnud kallid lähedal või kaugel ja soovib. kõigile lugejaele, sõprad_ele. ja vasas-. ele alandlikul rõõmsaid jõulupühi ja parima uu aasa. Nüblik. OSKAR _LlL~E)VPAA. ""ö'""".. -~~~. --'-'- -~~~. f.'[&g@l$ ~~~~~ 'iligu - rahvisikku vaimu ja kasvaus kül- see kahjuks seiemaale ka on sündind. ge panna, kuid see on paguluses visa Sellepäras ma siis ka isusin hüid akkama. Ja nii siis olen ma pidand enne pühi laua aha; e eha veidi ilukurvasusega sellele mõlema, kus,kirjandus ja.kõigile omasugusele..ini saame oma rahvale ulevikus äid ja mesele sooviada endis vasupidavus Willem Wreibärgi pühade-kiri Kallid sugu-õed ja -vennad! nud". Nüid on siis kõik meie ublid ublisid J'uhe Ja egelasi. Sõda J'a kom- ja k ange k ae sus, e mie sia 'k o h a koolipoisid saanud viiekümneaasas- munism ja pagulase aasad on meil järele anda,. kus õigus lihsa mehe Jälle akkab Üks aasa lõpl!le jõud- eks Ja mõned veel saainas. Kõikide ära võ vähemal kakskümmend aas'" k- k d -d pool. Eks valimised näia, keda rah-. mi a oi p- o ema va ms Ja so a nisukese nähuse Ja_.. rele osus,ades akäiku paremad.meesepo-lve Ja kw h k k li "-- kk d - vas me e s ja vo i irj_a vääri se K><. pidi pia e. -a ama, nigu d see d 952 asjaun - olen ma arvam_isele J'Õund, 'e meid va- kõige selle p'ale mõelda, ss la'_'ha"b o"o"- piab ja k e d a a a-rva b ea ks.pins' - il e voi - ma,. see.pikisimi oo au aasa, riseb suur' oh. Mie see. vana vuns. sel uni pial ära ja piab akkama jäl- laseaeda liivakasi saaa. jae... po.ol oli ee kuuluaud. Ja e Kremlis oma eesi rahva väljarooki- le piiblid lugema. - '. -a al kk k ed Mna.panen oma looused nen. de le S~f!.so. a vee. se aas a a s, s a mise püieega, vaid see, e meie õe., Olen v_a~ kuuld, e pialinnas käi h k k da p ma -noorelli poisele, kes mehisel päras a~am as e e a a s us u 0 - lise iseseisvuseaja paremaes aasaes vad vanad egelased õhai koos laua-.-d. R- A K SÕJ'a lõppu 4--5 aasasena löödi Sl...--:7 us,. aral Ja aru,..,-- on läbi elanud meese põlv on.saarrias en- köpuamise seanssidel, e vasa lauake k.. aa JU...b a pans.. su;qre d :- R u s sm - neaegsel vanaks. Viimased kümm_ 'e - kis - saab presidendi aseäij'aks, kis koos vanade sõduriega vangilaagris- JU ne k... ummen a vns,.. A ara ne l'k" - - se, sial raaaia aga Ja mullaaukudes um-. aasa enne viikümmend, mis igale saab Eesi Panga presidendiks Ja kis me!< dk a k s Ja K aru,.-see Jomsi - 'k as, me!li.ele on _ema elus vilj'arikkamad, saab - riigisaud varade valisej'aks. pidid J'ärele mõlema iniml_ iku õiguse k lmk.. d s A - Ja isamaad abanud õnneuse üle, ke- 0. ummen sel e. ga mmu arus edukamad Ja öörohkemad, on läinud Kuid lauad olevad ikke argemad kui on na d 'kk e Jaan... a pos. e k s. Mul _ on snn.. iaisku sõdade Ja pag ulaselu pinguus- küsij'ad Ja J'ävad vasuse võlga -Ja päda laagries välj'a skriinii Ja Saksa- pagu uses o ld aega_ o -ha e.raama u. e es,. on meid nüriks eind Ja palju I ras seda minpva mehed koju, kahmaa varemeesse aei magama. Need- I k.. a ka "" ki poisid on meheks saand ja neisi ugemise s- Ja nn o en ma saan a n:e.i.e. elujõus Ja elu-oos maha ö_ö- lasei ükseise osa piiludes, e küllap_ u.. k. a rgema k N" d ] - kasvavad kord ublid emukraadid, S; _ n o eva mg as e velda._ilo.. Ma. vaaan, e. poisidki akka- sa saadanas ahad is8 selleks -Ja eiseks o ld.. "k P' k' ses selle emuk:raaia päras ja eesl ~u s panums er I noorem, ls vad jüba qugavaks minema: ei viisi saada Ja e ma seda veel vaaan, e sulsru.,,. 22 -aas ase l va l e u s se e eo sa, N a- änam poliidika üle vaielda, Aara mõ- le õigel aal aisaga kurku sõidan.. ; on nad pailu k_ a_nnaand. po~on _Punal?ar sai-2?~aa~asel -~nd- leb brisi-laua ääres nüid jüba kaks Sellepäras ka mõnel pool nende Selle J].oore mesa keskel nään ma :ahks -_Ja meie. oma SOJava~ede ulem- korda nii kaua kui varema ja Ruu- üldvalimise vasa. o.llakse. Ses mine ainul mõnda üksikad puud, kis oma Jl!~aaJa Joh~n Lm~oner oh Vabadus.: rolhv on mimel korral jäänd Wk;ku- ia, kus mõni seiemaale aus ja kasi- lavadega piiiavad kinni hommikuse S~Ja a_lgul. amul 34 a.~sa v;;~a. ~n ma. Ma olen sellepäras need noore- nas elus eland ubli eesi mees välja päikse esimesi kiiri ja Uule esimesi su? _mmu rehkenduse Jare~e ~.mk a~a!had Rusid, Aaraid ja Karluid käsile ei üppa ja kõik valijae ääled oma ko- puhanguid. Need ori mehed, kis Vaba-: pmsikesed.: Rus oma neljakumnevye võ ja neile öeld, e ma ahan eile i ära ei nopi. Siis on sellel emukraa- dussõjas õid meile iseseisvuse 'ja kis aasaga pole paergas muud kedags,j ilh õige brisi-mängu Õpeada. Lap- ial selleks korraks kohe jälle kurb veel elavae määlesuskujudena näiak "k k l'k b 'k ""l' d k d ~ ;- vad meile seda mehemeel, millega ei Ul u s ~~-s Ja orra _va~.. n u _oo = ~?.e_ ~p~~"~ ~iv~_,vr>~-~r,gas, rp\),~si.a:ooj~. opp pi_al_,.-ki<p~r:oska:advpannakse 'j~l~e milleski ehi erve Ja õisev riik. ~e,_; aga naa -r---: Konsanm Pas ah_ ne- Ja saavad sal seda vaba kasvaus e- kaebekitju klrjuama, omad posd hkummendnei aasa vana, km oh mukraaliku vaimu kohasel ja on mi- aeakse Pilause palee ee kokku ja Pühade puhul minu parimad ervipääsekomiee esimeheks ja neliküm- mel korral uld koju nässus ninadega,, pannakse need Barrabas nõudma fused noorele ja vanadele võilejaele mendviis kui piaminisrina võis vas- kinnipaiseanud silmadega, iavad Krisuse asemel. kõigis neljas maai~ma uules. Auragu a meie sõjaväe esimese paraadi Pee- ära kõigi maailma. paremae spordi- Nii on need meie pagulase elupää::c jõuluõhul jälle värsked verivqrsid, riplasil _99 aasal. Nüüd viimasel meese elulood ja paremad agajärjed, vad. Karuse ja loouse vahel. Mimel mulgikapsad ja rõõmusagu meie-:suuaasael pole aga eesi lehedes muud unnevad kõiki maailma paremae au- korral olen mõeld, e rahvas, _kui see lage pruuniks kõrveaud "venna-ihu" old lugeda, kui e see ja see ubli rah- ode ja mooorraase üipe ja oma- argem pool, piaks nendele ise-akka- eesi pere laudadel ja käigu me mõvuslane ja iadusmees ja aavaliku elu dusi ja seda_ kuidas auouksi lukus jaele jäma nende rumalused ja lõbu ed pühal õhal agasi m~ie kodumaa egelane saand viiekümn~ks.. Ja kui lahi eha raadiosaga. Aga kui olen põhjusmõel, e argem annab järele, poole. nende viiekümnese -elulugu lugeda, küsind üh.e eis Eesi asjades, s_ iis on I Ku.id siis olen jälle mõeld, e kui nii.:.! Kõigi Vr~!bäi:kici'e riinel siis vilksaab ikke selles üks lause: poise suud old nigu plaasriga kinni moodi eha, Siis.valiseks maailmas "Vabadussõjas koolipoisina osa võ- kleeb~ud. Olen jõudmis ja iadmis aira ;r:umalus ja rahvad sauksid ühes Willem Wreibärk.,-- D_. E.~- T_ J P.. 0. s T TELLIMISHIND ROOTSIS: :kuu - kr. 2.50, '3 kuud ~-kr. 6.50, 6 kuud - kr..50 ja Vasuav väljaandja (ansv. ugiv.): Jü ~ _ 2 kuud - kr , Felix' Kcello,_._.R_" oasi väli~.- : e TELLIMNSIDNNAD VÄLISMAALE:.kuu- kr. 3.00, 3 kuuc- kr. 8-50, 6 kuud kr. - TegeVoimeus: ja 2 kuud..:. kr ' H. Puusepp, J'. Remmelgas. Kodanlik;e eesi_ riz.lgkondade".häälekandja KUULUTUSTE HINNAD: Ärikuulqused 70 ö.öri IUJil. on;lase.gsimise ku~~.uu_s~ ja Toimeus ja alius: S2'önfeldsgränd_..,,_,,,,_,.-. gmub i~. -i~apäev,,_,..,, erviused 0 ö. sõna, alammäär kr:.00; uvuseosimlsed. 3Q IJ. mm., ooosurused - 25 ö. mm., sünni-, kihluse-, abiellumise-ja surmakuuluused--20 ö. nun. Aadressi 5 nb. Sockholm ~-Tel ".fik~iknumbe~: 70 üöri muudaus 25 ööri. Posgirokono nr Tcyckeri AB Valkyrian Shlm, ~~.x:~/~~~~~~ ---~"'~i f i