11 Ehitusgeoloogilised uuringud

Transkript

1 1 11 Ehitusgeoloogilised uuringud Ehitusgeoloogilised uuringud peavad andma: võimaluse valida ehitisele soodsamate geoloogiliste tingimustega asukoht; aluse optimaalse vundamendi ja ehitise konstruktsioon valikuks; vajalikud andmed konkreetse ehitise geotehniliseks projekteerimiseks; soovitusi ehitamise tehnoloogia valikuks ja ehitise kasutamiseks; Ehitusgeoloogiline (geotehniline) uuring peaks sisaldama peale pinnaseuuringute ka olemasolevate ehitiste (hooned, sillad, tunnelid, mulded, nõlvad) hindamist ja ehitusplatsi ning selle lähiümbruse arengulugu Geotehniliste uuringute planeerimine Geotehniliste uuringute planeerimisel peab arvestama lõppeesmärki so ehitist. Uuringute planeerimise üldine skeem on esitatud joonisel Uuringute etapid Enamikel juhtudel on otstarbekas uuringuid teha etapiviisi. Uuringu etapid on järgmised: eeluuringud; põhiuuringud; kontrolluuringud ja seire Eeluuringud Eeluuringuga saadavad andmed peaks võimaldama: hinnata ehitusplatsi üldist sobivust; hinnata ehitiste otstarbekamait paigutist; teha otsuseid võimalike vundeerimismeetodite kohta; hinnata kavandatud tööde ebasoodsat mõju ümbrusele (naaberhooned, ehitised, inimtegevus); kavandada otstarbekalt põhiuuringut; Seepärast peaks eeluuring võimaldama anda hinnanguid pinnaseolude kohta: pinnase ja kalju tüübid ja nende ladestus; põhjavee tase ja poorivee rõhk; pinnase ja kalju tugevus- ja jäikusomaduste hinnang; pinnase või põhjavee reostus ja korrosiooniohtlikus. Eeluuringu alusel saab valida võimalikud vundeerimisvariandid ja otsustada, millised pinnasekihtide omadused on vaja täpsustada nende lõplikuks projekteerimiseks.

2 2 Joonis 1.11 Geotehniliste uuringute planeerimine Eeluuringute tegemisel on informatsiooniallikateks: ehituskoha visuaalne vaatlus; olemasolevad topograafilised plaanid ja kaardid; geoloogilised ja ehitusgeoloogilised kaardid ja aruanded; ehituskoha läheduses tehtud geotehniliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute aruanded; läheduses asuvate ehitiste ja kaeviste uurimine;

3 3 kohalike elanike küsitlus. Kui piisav informatsioon puudub, tuleb rajada mõni puurauk Põhiuuringud Põhiuuringute eesmärk on: algandmete hankimine ehitise usaldusväärseks ja ökonoomseks projekteerimiseks; informatsiooni hankimine otstarbeka ehitusmeetodi valikuks; ehitustöid komplitseerivate võimalike tegurite selgitamine. Põhiuuring peab andma usaldusväärsed andmed kõigi pinnasekihtide asendi ja omaduste kohta, mis on olulised või võivad mõjutada kavandatava ehitise käitumist. Pinnaseomaduste parameetrid, mis mõjutavad kavandatava ehitise võimet täita tema käitumise tingimusi, peab kindlaks määrama enne projekteerimise lõppstaadiumi algust. Põhiuuringutes kõigi oluliste pinnasekihtide selgitamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata järgmistele geoloogilistele nähtustele ja protsessidele: pinnaseprofiil; looduslikud või tehislikud süvendid; kalju, pinnase või täitematerjali murenemine; hüdrogeoloogilised mõjud; murrangud, lõhed ja teised rikked; roomenähtused pinnase- ja kaljumassiivides; punduv ja äkkvajuv pinnas ning kalju; jäätmete või tehispinnase esinemine. Arvesse peab võtma ehituskoha ja selle ümbruse ajalugu. Põhiuuring peab haarama kõiki pinnasekihte, mis on olulised antud projekti jaoks. Uuringutel peab kindlaks määrama olemasolevad pinnasevee tasemed Tuleks kindlaks määrata kõigi põhjavee survet mõjutada võivate veeallikate ekstreemsed veetasemed. Ehituskoha läheduses peab kindlaks määrama iga kuivenduskaevu ja imbkaevu asukoha ja selle tootlikkuse. Tavapäraselt koosnevad põhiuuringud kaevistest, puurimistest, välikatsetest ja laboratoorsetest teimidest. Uuringupunktide vahekauguse ja sügavuse peab valima olemasoleva ehitusgeoloogilise informatsiooni (eeluuring), ehitise tüübi ja eeldatava koormuse alusel. Orienteeruvad suurused on toodud standardis EVS-EN Järgmisi uuringupunktide vahekaugusi peaks kasutama juhendmaterjalina: kõrg- ja tööstusehitiste jaoks uuringupunktide võrk sammuga 15 kuni 40 m; suure pindalaga ehitiste jaoks võrk sammuga kuni 60 m; liiniehitiste (teed, raudteed, kanalid, torustikud, kaitsetammid, tunnelid, tugiseinad) jaoks samm 20 kuni 200 m;

4 4 eriehitiste (sillad, korstnad, masinavundamendid) jaoks kaks kuni kuus uuringupunkti iga vundamendi jaoks; tammide ja paisude jaoks piki vertikaallõiget vahekaugusega 25 kuni 75 m. Uurimissügavuse z a valikul peaks juhenduma järgnevatest väärtustest (lähtetasand on ehitise vundamendi, ehitise osa või ehitussüvendi sügavaim punkt). Mitmesuguste z a väärtuste puhul peaks neist kasutama suurimat. Väga suurte ja eriti keerukate ehitiste puhul peaks mõni uurimispunkt ulatuma sügavamale Ebasoodsates geoloogilistes tingimustes, kus nõrgad või palju kokkusurutavad kihid asuvad tugevamate kihtide all, peaks alati valima suurema uurimissügavuse. Kõrghoonete ja insenerrajatiste peaks kasutama suuremat järgnevatest tingimustest (vt joonis 11.2 a): z a 6 m z a 3,0b F kus b F on vundamendi väiksema külje pikkus. Plaatvundamendi ja paljude vundamentidega mille mõjud sügavamates kihtides liituvad üksteisega: z a 1,5 b B kus b B on ehitise väiksem külg (vt joonis 11.2 b) Mullete ja kaevandite puhul peaks kasutama suuremat väärtust järgnevatest (vt joonis 11.3) a) mulded: 0,8h < z a < 1,2h z a 6 m kus h on mulde kõrgus. a) vundament b) ehitis Joonis 11.2 Kõrghooned ja insenerrajatised

5 5 b) kaevandid z a 2,0 m z a 0,4 h kus h on mulde kõrgus või kaevandi sügavus. a) mulle b) kaevand Joonis 11.3 Mulded ja kaevandid Joonehitiste jaoks peaks kasutama järgnevatest tingimustest suurimat (vt joonis 11.4): a) maantee b) kraav Joonis 11.4 Joonehitised a) maanted ja lennuväljad: z a 2 m allapoole eeldatavat täidendi põhja b) Kraavide ja torujuhtmete jaoks suurem väärtus järgnevast: - z a 2 m allapoole kaevatud tasandit; - z a 1,5b Ah kus b Ah on kaevandi laius. c) Kus vajalik, peaks järgima soovitusi mullete ja kaevandite jaoks. Väikesed tunnelid ja õõned (vt joonis 11.5) b Ab < z a < 2,0b Ab kus b Ab on kaevandi laius.

6 6 Joonis 11.5 Tunnelid ja õõned Ehitussüvendid (vt joonis 11.6) a) kus piesomeetriline pind ja pinnaseveetase on allpool süvendi põhja, peaks kasutama alljärgnevatest tingimustest suurimat väärtust: - z a 0,4h - z a (t +2,0) m kus: t on toestuse sügavus allapoole süvendi põhja; ja h on süvendi sügavus. b) kus piesomeetriline pind ja pinnaseveetase on süvendi põhjast kõrgemal, peaks kasutama alljärgnevatest tingimustest suurimat väärtust: - z a (1,0H +2,0) m - z a (t +2,0) m kus: H on pinnaseveetaseme kõrgus süvendi põhjast; ja t on toestuse sügavus allapoole süvendi põhja. Kui selles sügavuses ei esine veepidet, siis : z a t + 5 m. 1 veetase Joonis 11.6 Ehitussüvendid

7 7 Veetõkke rajatiste puhul peaks z a määrama sõltuvalt vee paisutustasemest, hüdrogeoloogilistest tingimustest ja ehitusmeetodist. (12) Veetõkke ekraani jaoks (vt joonis 11.7) z a 2 m allapoole veepideme pinda. Joonis 11.7 Veetõkke ekraan Vaiade puhul (vt joonis 11.8) peaks arvestama kolme järgmist tingimust: z a 1,0b g z a 5,0 m z a 3D F kus D F on vaia põhja läbimõõt; ja B g on vaiagrupist vaiapõhja tasapinnas moodustuva ristkülikulise vundamendi väiksem külg,

8 8 Joonis 11.8 Vaiagrupp Kontrolluuringud Kontrolluringud tuleb teha juhul, kui: ehituse käigus selgub, et pinnase profiil või kaeviku põhja jääva pinnase liik ning omadused erinevad esialgse uuringuga määratutest; põhjavee tase on esialgsega määratust kõrgemal; ehitise käitumine ei vasta prognoositule paigutised ja deformatsioonid on suuremad Uuringute kavandamine Ehitusgeoloogilisi uuringuid teevad tavaliselt selleks spetsialiseerunud firmad. Tellimuse uuringuks teevad ehitise tellija, ehitusprojekti juhtimis- või projekteerimisfirmad. Eeluuringu tellimise võivad teha kõik eeltoodud arvestades punktis märgitud nõudeid. Põhiuuringute tellimisel aga peaks tingimata osalema ehitise projekteerija. Soovitav on seejuures ka uurimisfirma osalemine. Tellimuses peaks olema toodud võimalikult konkreetselt ja ükskasjalikult vajalikud tööd, näiteks puuraukude ning muude uurimispunktide hulk ja asend, vajalikud pinnase omaduste parameetrite suurused ja nende määramise meetodid. Erinevate meetoditega määratud pinnase omaduste arvväärtused võivad olla erinevad ning igal juhul on need erineva usaldusväärsusega. Erinevad projekteerimisel kasutatavad arvutusmeetodid eeldavad just neile meetoditele vajalikke parameetreid. Järjest rohkem on projekteerijate käsutuses varasemast täiuslikemaid arvutusmeetodeid, näiteks cam-clay mudelil põhinevaid. Need meetodid nõuvad teistsuguseid pinnase

9 omaduste parameetreid, kui tavapärased mahukaal, filtratsioonimoodul, deformatsioonimoodul, sisehõõrdenurk ja nidusus. Ainult ehitist või rajatist projekteeriv insener saab otsustada millised arvutusmudelid on antud konkreetsel juhul otstarbekad ja milliseid pinnase parameetreid on vajalikud. Halb praktika on püüdlus võimalikult odava geotehnilise uuringu saamiseks. Tuleb arvestada, et ehitise maksumus on pöördvõrdeline uuringu maksumusega. Puudulik uuringute maht võib põhjustada ühest küljest olulisi täiendavaid kulutusi ehitise kasutamise ajal (vundamendi või ehitise tugevdamine ülemääraste vajumite tõkestamiseks, ettenägematu kõrge põhjavee taseme mõju vältimine). Teisalt võib liigse varuga määratud pinnase omaduste näitarvud põhjustada ülemäära suuri vundamendi mõõtmeid või hoopis antud tingimustes asjatult oluliselt kallima vundamendi kasutamist (näiteks vaivundamenti tavalise jaotusvundamendi asemel). Puudulik uuring võib põhjustada ehitustööde kestuse pikenemist Uuringust erineva pinnase ilmnemine ehituse käigus, prognoositust kõrgem põhjavee tase või suurem poorivee surve, survelise põhjavee esinemine, uuringutega avastamata vanad vundamendid, torud ja tunnelid, prognoositust väiksem vaia kandevõime võivad olla ehitusaja olulise pikenemise põhjused. Eestis levinud praktikas ei kasutada eeluuringuid. Sisuliselt uurimisfirmad teevad eeluuringu kohased tööd arhiiviandmete kasutamine, ehituskoha ülevaatus jne. põhiuuringute koosseisus. Kuid neid tulemusi eraldi ei vormistata ja seega ei ole need vundamenti projekteerivale insenerile kättesaadavad põhiuuringute sisu kavandamiseks. Põhiuuringute kava so väliuuringute mahu ja koosseisu, pinnase omaduste määramise meetodid ja omaduste arvnäitajate iseloomu määrab tegelikult uurija ja seega kirjutab ka ette kasutatava arvutusmudeli. Levinud tava kohaselt tellitakse pinnaseuuring väga üldsõnaliselt. Näiteks Teha n objektil aadressil... ehitusgeoloogiline uuring neljakordse elamu jaoks ja anda hinnang soovitava vundamendi tüübi kasutamiseks. Taolise tellimuse korral teebki uuringu kava uurimisfirma, see tähendab otsustab kui palju uuringupunkte (puurauke, šurfe, penetreerimisi) tuleb teha, milliseid pinnase omadusi tuleb määrata ja milliste metoditega seda teha. Vähempakkumise süsteem tingib, et pakutakse võimalikult lihtsad ja väikseima mahuga tööd. Vastasel juhul jäädakse lihtsalt tööst ilma. Töö tulemust ei oska aga tellija, kellel ei ole erialast haridust, hinnata. Eriti kummaline on tava küsida uurija soovitust vundamendi tüübi kohta. Uurijad on enamikus geoloogia alase haridusega, kellel on ainult väga pealiskaudsed teadmised vundamentide projekteerimisest ja kes ei ole praktiliselt ühtegi vundamenti projekteerinud. Nende esitatud arvamust võtavad tellijad ning arhitektid kui absoluutset tõde. Ka väiksemate teadmiste ja kogemustega insenerid juhinduvad nendest ega vaevu otsima õkonoomsemaid ja töökindlamaid alternatiivseid lahendusi. Pinnasemehaanika ja geotehnika rahvusvahelise ühingu (ISSMGE) tehniline komitee TC23 on teinud küsitluse, mille üheks osaks oli küsimus geotehniliste uuringute kavandamisest. 67% vastajatest arvasid, et uuringu kava teeb uurimisfirma ja 45% arvasid, et tavaliselt teeb selle projekteerija. Erandiks olid vastused Iirimaalt ja Suur- Britanniast. Iirimaal näiteks arvas 67%, et uuringu kava teeb projekteerija. Vaadeldes eraldi uurijate ja projekteerijate vastuseid selgub, et 83% uurijatest ja 67% projekteerijatest arvab, et uuringu kava koostamine on nende töö. Teisest küljest 25% uurijatest ja 53 % projekteerijatest arvab, et uuringu kava koostamine ei ole nende ülesanne. Samalaadse küsitluse tulemused Jaapanis on esitatud joonisel Jaapanis tehtud uurimuses küsiti nii olemasoleva praktika kui ka eelistatava ideaalse olukorra kohta. 9

10 10 Käesolev praktika Muud 2% Ideaalne variant Klient (Tellija) 4% Muud 2% Projekteerija 25% Klient (Tellija) 41% Uurija 32% Uu rija 31% Projekteerija 61% Joonis 11.9 Kes teeb uuringu kavandi? 11.4 Uuringute välitööd Välitöödeks on puurimine või kaevandite (šurfid ja kraavid) tegemine, penetreerimine (suru-, löök- ja keerdpenetreerimine), välikatsed otseselt pinnase omaduste määramiseks (koormusplaatkatse, tiivikkatse, pressiomeeterkatse, vaia proovikoormamine, veejuhtivuse määramine). Kaevandite eeliseks on võimalus otseselt vaadelda pinnasekihte, samuti võtta hea kvaliteediga pinnaseproove laboriteimideks. Puuduseks on suhteliselt väike uurimise sügavus ja suur maksumus. Puurimisega on võimalik uurida pinnasekihte praktiliselt mistahes sügavuseni. Pinnasekihtide piiride määramise täpsus on väiksem kui kaevandite puhul. Rikkumata struktuuriga monoliitproovide võtmine puuraugust on raskem ja mõnede pinnaseliikide puhul nagu veeküllastatud liivad, möllid ja rohkesti jämepurdu sisaldavad pinnased väga keerukas. Uuringutel kasutatakse mitmesuguseid puurimise liike löök-, keerd-, vibro- või südamikpuurimist. Puurimise liik sõltub peaasjalikult pinnaseliigist. Pinnase laboratoorseks katsetamiseks võetakse kaevandist või puuraugust proovid. Proovi võtmiseks kasutatav proovel peab tagama laboris määratava omaduse arvväärtuse usaldusväärse suuruse. Seetõttu peaksid proovlid vastama teatud nõuetele.olenevalt pinnaseliigist ja pinnase omadustest, mida tahetakse määrata, tuleb valida sobiv proovli tüüp. Peamised proovlite tüübid on järgmised: avatud toruga löökidega süvistatav paksuseinaline proovel; avatud toruga surutav õhukeseseinaline proovel; surutav kolbproovel. Avatud toruga löökidega süvistatav proovel (joonis 11.10) on üks vanemaid. Laialdaselt on kasutusel Ameerikas. Eestis ei ole kasutatud. Peale pinnaseproovi saamise kasutatakse penetreerimiseks (standartne penetratsioonikatse, standard penetration test STP), kusjuures mõõdetakse löökide arvu 30 cm süvistamiseks. Saadavad proovid on rikutud struktuuriga, mis võimaldavad siiski igasuguste pinnaste liigitamist.

11 11 Joonis Avatud toruga löökidega süvistatav proovel (SPT) Parema kvaliteediga pinnaseproove on võimalik saada õhukeseseinaliste proovlitega ja eriti kolbproovlitega (joonis ja 11.12). Üldtunnustatult on võimalik piisava kvaliteediga proove savipinnaste jäikuse ja tugevuse määramiseks saada ainult õhukeseseinaliste kolbproovlitega. Eesti uurimisfirmadel sellised proovlid puuduvad ja sellega ka reaalselt võimalused savipinnaste jäikuse ja tugevuse usaldusväärsete parameetrite määramiseks. Õhukeseseinalised proovlid ei ole kasutatavad kruusa ja kive sisaldavast pinnasest proovide võtmiseks. Proovlite kvaliteeti hinnatakse pindalateguriga siselõtku teguriga lõikenurgaga Pindalategur väljatõrjutud pinnase mahu ja proovi mahu suhe. 2 2 d 2 d1 Ca 2 d1 d 1 otsaku siseläbimõõt d 2 otsaku välisläbimõõt (joonis 11.13) Paksuseinalisel proovlil üle 15%, õhukeseseinalisel alla 15%. Ideaalseks loetakse pindalategurit 10%, kuid ka proovlid pindala teguriga 20% tagavad sageli piisavalt kvaliteetsete proovide võtmise.

12 12 Joonis Avatud toruga õhukeseseinaliste proovlite vanemad tüübid Joonis Erinevad proovlite tüübid Siselõtku tegur d3 d d 1 d 3 siseläbimõõt 1

13 13 See peaks olema piisavalt suur, et lubada piiratud laienemist proovil ja küllalt väike, et vältida ülemäärast paisumist. lühikesel proovlil peaks siselõtkutegur olema piirides 0 0,5 % ja pikal proovlil 0,75 1,5 %. Joonis Proovli mõõtmete tähised Peale eeltoodute on kasutusel veel erinevaid proovlite tüüpe. Näiteks pinnase fooliumiga kattev Rootsi proovel (joonis 11.14). Proovi hoidmiseks proovli väljatõstmisel on kasutatud õhukestest lehtvedrudest lukustusega proovleid. Selline lukustus soodustab aga pinnase struktuuri rikkumist. Joonis Fooliumiga Rootsi proovel Kaevandite ja puuraukude kõrval kasutatakse pinnasekihtide piiride täpsustamiseks ja ka pinnaste omaduste hindamiseks mitmesuguseid penetreerimismeetodeid. Välitöödel kasutatakse järgmisi penetromeetrite liike Surupenetromeeter (cone penetration test CPT) ja piesokoonuskatse (CPTU).

14 14 Löökpenetromeeterkatse (dynamic probing DP) Keerdpenetratsioonikatse (weight sounding test WST). Standardne penetratsioonikatse (standard penetration test SPT) Surupenetreerimine CPT ja CPTU. Joonis Elektrilise surupenetromeetri otsak Pinnasesse püsiva kiirusega (2 mm/s) surutav standardse koonilise otsikuga varras. Otsiku läbimõõt 35,7 mm, pindala 1000 mm 2, koonuse tipunurk 60. Mõõdetakse surumiseks vajalikku jõudu, hõõrdehülsi abil hõõrdetakistust, piesokoonusel ka pooriveerõhku. Avaldatakse koonustakistus: q c jõud jagatud otsaku pinnale, kohalik erikülghõõre f c mõõdetud hülsile mõjuv hõõrdejõud jagatud hülsi külgpindalaga. Surupenetromeetrid on küll mitmesuguse konstruktsiooniga, kuid mõõtmed ja katsemetoodika on kõikjal samasugune. Seepärast on kogutud rohkesti võrdlevat materjali, mis võimaldab surupenetreerimise andmeid kasutada pinnaseprofiili määramise kõrval ka pinnase tugevus- ja jäikusparameetri hindamiseks. Eriti allpool põhjavee taset asetsevate liivpinnaste puhul on see valdavaks võimaluseks. Jõudu mõõdetakse mehaanilise dünamomeetriga (joonis 11.16) või elektriliselt (joonis 11.15)

15 15 Joonis Hollandi penetromeeter ja hõõrdehülsiga penetromeeter Löökpenetreerimine (dynamic probing DP). Löökpenetreerimisel süvistatakse koonus löökidega (joonis 11.17) Joonis Löökpenetromeetri otsik

16 16 Penetratsioonitakistust mõõdetakse löökide arvuga kindlaks määratud pikkusega süvistamiseks pinnasesse. Tähistatakse N 10 või N 20 löökide arv 10 või 20 cm süvistamiseks. Erinevalt surupenetromeetrist ei ole löökpenetromeetrid kõikjal ühesugused. Peamiselt rammimiseadme kaalu ja koonuse mõõtmete poolest erinevad seadmed on järgmised: kerge löökpenetratsioon (DPL); keskmine löökpenetratsioon (DPM); raske löökpenetratsioon (DPH); väga raske löökpenetratsioon (DPSH-A); väga raske löökpenetratsioon (DPSH-B). Nende penetromeetrite mõõtmed ja massid on standardiseeritud EN ISO Eeltoodute kõrval kasutatakse ka nendest mõningal määral erinevaid seadmeid. Joonisel on toodud Rootsis (ka Eestis) kasutatavad löökpenetromeetri HfA otsikud Joonis Rootsis kasutatava löökpenetromeetri HfA otsikute ja varraste mõõtmed Löökpenetreerimisega on võimalik läbida oluliselt tugavamaid pinnasekihte surupenetreerimisega. Kasutatakse koos puurimisandmetega peamiselt erinevate pinnasekihtide piiride määramiseks. Koos teiste in situ katsete tulemustega on võimalik teatud pinnaste kokkusurutavuse ja tugevuse hindamine. Löökide arvu N 10 või N 20 kõrval interpreteeritakse katsetulemusi otsaku eritakistuse r d või dünaamilise takistuse q d kaudu. Need arvutatakse valemitega mgh m r d = qd = rd Ae m + m kus m vasara mass, kg; g raskuskiirendus, N/kg; h vasara langemiskõrgus, m;

17 17 A koonuse aluse pindala, m 2 ; E keskmine penetratsioon m-tes löögi kohta; m jatkatud varraste, alasi ja juhikute mass, kg. Keerdpenetratsioonikatse (weight sounding test WST) Keerdpenetromeetri osad on kruvikujuline otsak (joonis 11.19), vardad, raskused ja käepide või pööramisseade. Nõrgas pinnases, kui takistus on vähem kui 1 kn, kasutatakse keerdpenetratsiooni surupenetratsioonina. Kui sellise koormuse juures otsak ei süvistu keeratakse otsak pinnasesse ja registreeritakse poolpöörete arv 20 cm süvistamiseks. Joonis Keerdpenetromeetri otsak Keerdpenetromeetri läbitavus on hea isegi kõvas savis ja tihedas liivas. Penetromeeter on kasutatav kitsastes tingimustes, kus suru- või löökpenetromeetrit ei ole võimalik kasutada. Katsetega selgitatud korrelatiivsete seoste korral on võimalik keerdpetratsiooniga hinnata pinnase tugevus- ja jäikusparameetreid. Peamiste välikatset kasutatavus on toodud tabelis Lisaks eeltoodud katsetele on tabelis vaadeldud ka tiivikatset (Field vane test FVT), koormusplaatkatset (Plate loading test PLT) ja pressiomeeterkatset (pressiomeeter test PMT). Tabelis on kasutatud järgmisi tähiseid: JP jämedateraline pinnas kruus, liiv PP peeneteraline pinnas möll, savi 1 suur usaldusväärsus 2 keskmine usaldusväärsus 3 väike usaldusväärsus - ei kasutata

18 18 Tabel 11.1 Peamiste välikatsete kasutatavus Omadus CPT, CPTU DP WST STP PMT FVT PLT JP PP JP PP JP PP JP PP JP PP JP PP JP PP Pinnase liik Kihi piirid Veesisaldus Pl. piirid Mahukaal Tugevus Jäikus Tabelis 11.2 on toodud välikatsete andmetel tuginevad liiva sisehõõrdenurgad ja jaotus tiheduse järgi.(bergdahl U., Ottosson E., Malmborg BS., Plattgrundläggning (Spread foundation). Stockholm AB Svensk Byggtjänst ) CPT q c WST Poolpöörete arv 0,2 m kohta DP (HfA) Löökide arv 0,2 m kohta Suhteline tihedus 0-2, Väga kohev 2,5-5, Kohev 5,0-10, Kesktihe 10,0-20, Tihe 20,0-30, > Väga tihe Tabelis toodud löökpenetromeetri löökide arv, mis korrigeeritud arvestades varraste hõõret. Keerdpenetreerimise poolpöörete arvu tuleb mölli puhul jagada 1,3-ga enne tabeli kasutamist Pinnaseuuringute aruanne Väliuuringute ja laboriteimide tulemuste alusel koostatakse aruanne. Aruanne peab sisaldama konkreetse ehitise geotehniliseks projekteerimiseks kogu vajaliku informatsiooni. Tavaliselt koosneb uuringu aruanne järgmistest osadest: 1. Sissejuhatus. Sissejuhatuses esitatakse andmed uuringu asukoha ja kavandatava ehitise kohta, uuringu tellija, uuringu käigus tehtud väli- ja laboritööd ja nende maht, uuringu aeg ja uuringuga seotud personal. Uuringus kasutatud varasemate tööde loetelu. 2. Andmed pinnaste kohta. Esinevad pinnasekihid, nende paksused ja üldised omadused 3. Andmed põhjavee kohta. Põhjavee tase ja võimalikud kõikumised. Survelise põhjavee olemasolu ja piesomeetrilised rõhud. Andmed keemilise koostise ja reostatuse kohta, mõju ehitusmaterjalide korrosioonile. 4. Muu vajalik informatsioon (näiteks uuritaval alal esinevad vanad vundamendid, tunnelid, torustikud, toimuvad geoloogilised protsessid, 5. Pinnase oluliste parameetrite (nihketugevuse, jäikuse, veejuhtivuse) määramise meetodid. Kui kasutatakse korrelatsioone nende määramiseks peab esitama, siis peab need korrelatsioonid ja nende kasutatavuse dokumenteerima. Parameetrite tuletatud väärtused (või normväärtused). 6. Väli- ja laborikatsete protokollid.

19 7. Maa-ala plaan uuringupunktide näitamisega. Plaanil peaks olema kavandatava ehitise kontuur 8. Puuraukude geoloogilised tulbad. 9. Geoloogilised lõiked. 19