MEIE ÜLESANNE ON EHITADA TULEVIKU JAOKS HeidelbergCement Northern Europe 1
SISUKORD Meie eesmärk on jätkusuutlik ehitamine 1 Avatud suhtlus ja suhted sidusrühmadega on meile olulised 2 3 Meie ülesanded jätkusuutlikkuse saavutamisel 4 5 Betoon kui kestlik ehitusmaterjal 6 11 Kontaktandmed Kui teil on küsimusi, ettepanekuid või märkusi HeidelbergCement Northern Europe i ettevõtete või jätkusuutlikkuse kohta, võtke meiega ühendust: sustainability@heidelbergcement.se HeidelbergCement Northern Europe Box 47055 SE-100 74 Stockholm, Rootsi Telefon +46 (0)8 5879 6900 Faks +46 (0)8 5879 6990 www.heidelbergcement.com Foto HeidelbergCement Northern Europe ja byggutengrenser.no Foto Annika Steienist (lk 23): Sofie Braseth Autoriõigus HeidelbergCement Northern Europe Betooni väärtusahel 12 13 Mõju kliimale 14 17 Elurikkusmeetmed 18 19 Jäätmed kui ressurss 20 21 Kohalikud kogukonnad ja keskkonnamõju 22 23 Inimeste töötervishoid ja -ohutus 24 25 Meie töötajad 26 27 Juhtiv ehitusmaterjalide tootja 28 2 Paber on pärit FSC-sertifikaadiga paberivabrikust.
Hea lugeja! Selles ülevaates kirjeldatakse valdkondi, mida peame HeidelbergCement Northern Europe i (HCNE) ettevõtetes jätkusuutlikkuse nimel tehtavas järjepidevas töös kõige olulisemaks. Ülevaade täiendab täielikku 2012. 2013. aasta jätkusuutlikkuse aruannet, mille leiate internetist aadressil www.hcne-sustainability.nu. Loodan, et see pakub teist paljudele huvi, sest ühiskonna osana on meil soov suhelda oma klientide, naabrite, ametiasutuste, vabaühenduste ja teiste organisatsioonidega. Ma pean sellist suhtlust väga tähtsaks. projekti juurutamine. Selles saate lähemalt lugeda lehekülgedelt 14 17. Quarry Life Award on HeidelbergCementi üleilmne karjääride elurikkuse võistlus, kus üliõpilased ja teadlased võivad osaleda ja pakkuda välja projekte, mis võivad parandada meie kaevandustööde jätkusuutlikkust. See algatus on mulle väga südamelähedane, sest see julgustab noori osalema ja kaasa mõtlema. Võistluse kohta saab lugeda leheküljelt 19. Väikesed meetmed ja suuremahulised projektid HeidelbergCementi ettevõtete Meie eesmärk on jätkusuutlik ehitamine Ajast, mil me oleme jätkusuutlikkuse aruandeid avaldanud, on kõigil meie tegevusaladel saanud igapäevase majandustegevuse loomulikuks osaks töö kestliku arengu nimel. Selle algatusega õhutatakse HeidelbergCement Northern Europe i kõiki äriliine võtma vajalikke meetmeid jätkusuutliku tuleviku tagamiseks. Ohutus on alati üks meie tähtsamaid eesmärke. Oleme seadnud ohutuse parandamisel selged sihid ning sellega seoses algatanud kõigis oma äriliinides uusi tegevusi ja koolitusi. 2013. aastal küsisime kõigilt sidusrühmadelt uuringu vormis tagasisidet ja analüüsisime saadud tulemusi. Tagasiside põhjal saime parema ettekujutuse sellest, mida meilt oodatakse ja millistes valdkondades peaksime püüdma end parandada. Siinse ülevaate sisu on tagasisidega seotud viie olulisema valdkonna kaudu, milleks on kliima, elurikkus, jäätmed kui ressurss, kohalikud kogukonnad ja meie ettevõtete töötajad. Tahaksin esile tõsta kaks tähtsamat meedet, mille üle olen eriti uhke: CO 2 -heitmete nullvisiooni algatamine ning Norras Brevikis tsemendi äriliinis maailma esimese CO 2 kogumise töötajad võivad meie keskkonnamõju vähendamiseks oma töös mitmel viisil oma panuse anda. Selle kinnituseks esitame fakte ja jutustame tõestisündinud lugusid. Me arendame oma äriliine kindlasti edasi ja jätkame edusammudega ka eelseisvatel aastatel. Loodetavasti leiate, et meie pakutav teave on selge ja huvitav! Gunnar Syvertsen HeidelbergCement Northern Europe i tegevdirektor 31
Ühiskond ja sidusrühmad Avatud suhtlus ja suhted sidusrühmadega on meile olulised Tahame oma suhtluses olla avatud ja läbipaistvad. Oma sidusrühmadega koos toimimine on meie jaoks väga tähtis. Me küsime neilt korrapäraselt tagasisidet, et saada teada, mis on nende prioriteedid, ja võrrelda neid oma eesmärkidega. Samuti uurime, mida arvavad sidusrühmad meie jätksuutlikkuse eesmärkidest ja tulemustest. Hiljutise olulisuse analüüsi kohaselt leiavad nii ettevõttesisesed kui ka -välised sidusrühmad, et peaksime keskenduma sellistele küsimustele nagu kliimale avalduv mõju, energiatarbimine, töötervishoid ja -ohutus ning mõju elurikkusele. Olulisuse analüüsi tulemused mõjutavad meie aruandluse ja suhtluse prioriteete ning jõupingutusi jätkusuutlikkuse nimel. Jätkusuutlikkuse järjepidevaks tagamiseks tehtavat tööd kirjeldatakse lähemalt meie jätkusuutlikkuse aruandes, mida me avaldame korrapäraselt ja mis asub internetis aadressil www.hcne-sustainability.nu. Aruandest leiab ka üleilmse aruandluse algatuse (GRI) raames esitatavad andmed. Koostöö sidusrühmadega annab väärtuslikke teadmisi Muidugi peavad mõlemad pooled olema mõttevahetusest huvitatud ja paindliku suhtumisega. 24 Kui Rootsi täiteaineettevõte Jehander taotles kruusakarjääri laiendamiseks kaevandamisluba, kutsus ta sidusrühmad nõupidamisele. Seal osales ka Rootsi looduskaitseseltsi kohalik haru Mälaröarna Naturskyddsförening (MNF). Selle liikmed tegid märkusi plaani kohta avada kivi ladustamiseks uuesti karjäär, mis oli pärast kaevandamistegevust taastatud. Karjääris kasvab huvitav taimestik, sealhulgas mitu ohustatud liiki. Jehander võttis MNFiga ühendust, et saada rohkem teavet karjääris leiduvate taimede ja loomade (eelkõige putukate) kohta ning uurida, kuidas oleks võimalik Jehanderi tegevuse laiendamisega kaasnev vastuolu lahendada. Mõttevahetuse algatamine Jehanderis vastutab maa ja lubadega seotud küsimuste eest Niklas Skoog. Ta selgitab: Meie arvates on kõige parem alustada mõttevahetust ja arutada asju otse sidusrühmadega, võimaldades neil esitada oma seisukohti. Loa taotlemise hilisemas etapis on sageli keerulisem muudatusi teha ja need tähendaksid lõppkokkuvõttes ka suuremaid kulusid. Lisaks valitseb meil põhimõte
Ühiskond ja sidusrühmad Bo Nylén (MNF) ja Lars Svensson (Jehander) Stockholmi lähedal Lötenis. teha koostööd sidusrühmadega, kellel on väärtuslikke teadmisi, selle asemel et näha neis vastaseid. Kui me suurendame oma teadmisi oma tegevuse keskkonnamõju kohta, on see lõpptulemusena kahtlemata kasulik nii meile kui ka keskkonnale. Mis sai, kui kaks poolt kohtusid? Me kohtusime Löteni karjääris ning mõlemad pooled esitasid oma faktid ja nõuded. Mõttevahetus oli avatud ja avameelne ning kumbki pool näitas arusaamist teise poole seisukohtadest. MNF näitas, kus leidub eriti huvitavaid taime- või loomaliike, ning Jehander tegi oma plaanides MNFi nõuannete ja kommentaaride alusel kohandusi, ütleb Niklas Skoog. Bo Nylén MNFist märgib: Meie seisukohalt on niisugune koostöö mõistlik ja tõhus. Meil on palju teadmisi, mida ettevõtetel ei pruugi olla, ja koos on meil võimalik paljugi ära teha. Rõngasheinikud (ld Tricholoma focale). 53
MEIE ÜLESANDED... Mõju kliimale CO 2 -heitmete vähendamine on meie tööstusharu jaoks peamine jätkusuutlikkusega seotud ülesanne. Tegutseme nullvisiooni nimel, mille kohaselt ei teki toote olelusringi vältel üldse CO 2 - heitmeid (vt lk 14 17). Elurikkusmeetmed Meie karjääre iseloomustab ennetav ja vastutustundlik elurikkuse haldamine, et luua sobivaid elupaiku suuremale hulgale liikidele, aga ka väärtuslikke puhkealasid kohalikele kogukondadele (vt lk 18 19). Jäätmed kui ressurss Püüdleme visalt kaugeleulatuva eesmärgi poole asendada looduslikud kütused ja toorained alternatiividega (vt lk 20 21). Kohalikud kogukonnad ja keskkonnamõju Vähendame ennetavalt kohalikke müra-, tolmu- ja vibratsiooniallikaid ning püüame käituda kohalike kogukondade suhtes vastutustundlikult (vt lk 22 23). Inimesed Töötervishoid ja -ohutus on kõigis meie ettevõtetes prioriteet. Oleme seadnud eesmärgiks, et õnnetusi üldse ei juhtuks, ja juurutanud kõigis äriliinides ohutu käitumise algatuse. Sama tähtsaks peame kõikide praeguste ja tulevaste töötajate julgustamist edendama oma karjääri meie juures (vt lk 24 27). 46
JÄTKUSUUTLIKKUSE SAAVUTAMISEL Mõju kliimale Aastatel 2011 2013 vähenesid otsesed CO 2 -heitmed ühe tonni tsemendi kohta 4%. Jäätmed kui ressurss Alternatiivkütuste osakaal: 43% Biomassil põhinevad kütused: 18% Klinkri osakaal: HCNEs 84% Kohalikud kogukonnad Jehanderile on antud tunnistus kohaliku kogukonnaga sõlmitud partnerluse kohta. Elurikkusmeetmed Karjäärid, mille jaoks on olemas rekultiveerimiskava: 93% Bioloogiliselt tundlike alade naabruses asuvad karjäärid, mille jaoks on olemas elurikkuse haldamise kava: 82% Töötervishoid ja -ohutus Õnnetuste esinemissagedus: 10 Õnnetuste raskusaste: 196 HCNE eesmärk: esinemissagedus 2 ja raskusaste 40 Töötajad Noore potentsiaali arendamise programmis osales 20 noort. * Kõik näitajad pärinevad 2013. aastast, kui pole märgitud teisiti. 75
BETOON KUI KESTLIK Viljandi Gümnaasium Eestis. Nõudlus toodete näiteks betooni keskkonnamõju käsitleva teabe järele kasvab. Maailma on raske ette kujutada ilma betoonita. See on mitmekülgne, vastupidav ja tugev ehitusmaterjal, mis toetab meie tänapäevast eluviisi. Betoon laseb toimida ja vastu pidada taristul, millest me iga päev sõltume, näiteks veetorustikel ja kanalisatsioonisüsteemidel, teedel, tunnelitel ja elektrijaamadel. Lisaks saab betooni toota ehitusplatside lähedal suurtes kogustes ja mõistliku hinnaga. Tsemendi kui betooni peamise koostisosa tootmine on energiamahukas ja tekitab keskkonnaprobleeme. Ehitusmaterjalina on betoon aga iseenesest keskkonnahoidlik. Seda saab taaskasutada ja ringlusse võtta, kui ta on oma algse eesmärgi täitnud. Hoonete energiatõhususe tagamine Energiatõhusad hooned on vajalikud selleks, et vähendada inimtegevuse üldist mõju keskkonnale. Erinevate ehitusmaterjalide võrdlemisel on oluline arvestada hoone kogu olelusringi. Tüüpilise büroohoone puhul moodustab ekspluatatsioonietapp olelusringi jooksul 80 90% hoone kogu energiakulust. Tsemenditootmine on vaid üks osa hoonete kogumõjust. Kütmiseks, jahutamiseks ja valgustamiseks vajaliku energia mõju on märksa suurem. Betoon on hea ehitusmaterjal. Selles neeldub päeval soojus, mis vabaneb aeglaselt öösel, tagades tõhusal viisil paraja sisetemperatuuri ja vähendades energiatarvet. Seda soodustab betooni suur termiline mass. Olelusringi hindamine Klientide nõudlus meie toodete keskkonnamõju käsitleva teabe järele kasvab järjest. Olelusringi hindamine on meetod, millega saab arvutada üksiktoodete keskkonnamõju tervikuna kogu nende olelusringi jooksul alates tooraine kaevandamisest kuni materjalide töötlemise, tootmise, tarnimise, kasutamise, hoolduse, hävitamise või ringlussevõtuni. Olelusringi hindamise metoodika on aluseks ka 68
EHITUSMATERJAL toote keskkonnateatisele. Teatises järgitakse toodete liigitamise eeskirju ja antakse kontrollitud teavet toodete keskkonnamõju kohta. Me alustasime Norra tsemenditoodete keskkonnateatiste koostamist kümme aastat tagasi ja meie eesmärk on rahuldada kasvav nõudlus sedalaadi teabe järele, mida me näeme kõigil oma turgudel. Me esitame oma jätkusuutlikkuse aruandes andmeid kooskõlas üleilmse aruandluse algatusega (GRI). Andmed hõlmavad meie tootmistegevuse keskkonnamõju. Need erinevad keskkonnateatiste andmetest, mis hõlmavad kogu olelusringi. Painutatud betoonliiprite olelusringi hindamine 2012. aastal hindas Rootsi Transpordiamet meie Rootsi betoonelementide ettevõttes Abetong välja töötatud ja toodetavate painutatud betoonliiprite olelusringi. Transpordiameti hinnangu kohaselt on painutatud betoonliiprid keskkonnamõju seisukohalt hea alternatiiv. Puitliipreid immutatakse kreosoodiga ainega, mis võib kahjustada inimeste tervist ning mürgitada pinnast ja vett. Eeltöödeldud betoonliipritel on puitliipritega sarnased omadused ja seega saab rööbasteedel puitliipreid ka ükshaaval nende vastu vahetada. Rya elektri ja soojuse koostootmisjaam Göteborgis. Raudteeliiprid. Esbo tunnel Stockholmis. Usaldusväärne olelusringi hindamine Olelusringi hindamiseks on mitu meetodit, mis võivad anda lahknevaid tulemusi. See muudab keerukaks ka erinevate ehitusmaterjalide omavahelise võrdlemise. Meie Rootsi tsemendiettevõte Cementa algatas projekti Usaldusväärne olelusringi hindamine, mida juhib Rootsi Keskkonnauuringute Instituut. Projekti eesmärk on teha ettepanekuid selle kohta, kuidas võiks olelusringi hindamist kohandada, et saavutada toodete ja tööstusharude parem võrreldavus. 2014. aastal lepiti kokku olemasolevate meetodite ühtses tõlgenduses, mida kohaldatakse kogu tööstusharus. See on suur samm olelusringi hindamise ühtse standardi kehtestamise poole, mis on seotud Euroopa standarditega EN15804 ja EN15978. 97
Betoon kui kestlik ehitusmaterjal Jätkusuutlikud betoonehitised arhitekti pilguga Oslo arhitektuuribüroo LPO arhitekti ja osaniku Jan Knoopi sõnul ei ole jätkusuutliku ehitamise aluseks üksnes ehitusmaterjalide optimaalne valik ja kasutamine, vaid ka nendega seotud kulud kogu olelusringi jooksul. Betooni, müüritiste ja muude raskete materjalide ökoloogiline jalajälg on tootmisetapis suurem, kuid teisalt tähendab nende vastupidavus väiksemaid hoolduskulusid. Mida pikemat olelusringi arvutustes arvesse võtta, seda paremaks need materjalid osutuvad. LPO on viimasel ajal osalenud mitmes keskkonnahoidliku ehitamise kontseptsioonil põhinevas projektis, kus eesmärgiks on seatud materjalide ja ekspluatatsiooni võimalikult väike keskkonnamõju. Nende seas on Papirbredden II hoone, mille ehitamisel kasutati meie Norra kaubabetooniettevõtte NorBetong tarnitud vähese CO 2 -heitega betooni. Energiakulu vähendamisel on olulisel kohal betooni või muude raskete materjalide termiliste omaduste arvessevõtmine sel viisil, et neid saaks kasutada soojuse salvestamiseks ja seeläbi vähendada energia kogutarbimist. Energiasäästlik ehitamine ei ole kulukas, kui seda algusest peale hästi planeerida, märgib Jan Knoop. Keskkonnastandarditele ja dokumentatsioonile esitatavad nõuded on tänapäevaste ehitiste projekteerimise viisi paljuski muutnud. Stockholmi kunstigaleriis Artipelag on ühendatud betoon ja puit. Papirbredden II valiti 2012. aastal Norras aasta ehitiseks ja see moodustab osa Drammeni teadmuspargist. 810
Betoon kui kestlik ehitusmaterjal Betooniteemalise keskkonnateadlikkuse tegevuskava 2012. aastal ühendasid kolm organisatsiooni Norra kaubabetoonitootjate organisatsioon, Norra betoonitootjate liit ja Norra betoonelementide tootjate föderatsioon oma jõud ja kehtestasid ühise betooniteemalise keskkonnateadlikkuse tegevuskava, mis hõlmab hulka kokkulepitud keskkonnateemasid. Kava eesmärk on luua ühiselt uued jätkusuutlikkuse alased oskused ning teha materjalide ja toodete valimisel keskkonnateadlikke otsuseid. Tööalaste uuenduste taga on olnud pühendumine teadmiste jagamisele, teadus- ja arendusprojektide kooskõlastamisele ning tulemuste levitamisele organisatsioonide kõigil tasanditel ja betoonitööstuse kõigis osades. Ettevõtted saavad kasutada neid teadmisi oma toodete ja teenuste arendamisel. HeidelbergCement on betooniteemalise keskkonnateadlikkuse tegevuskava sekretariaadina toimiva organisatsiooni Byggutengrenser (Piirideta Ehitus) peasponsor. See ametiliit loodi selleks, et anda ettevõtetele inspiratsiooni ning teavet müüritise ja betooni õige kasutamise teemal. Samuti haldab Byggutengrenser betooniteemalise keskkonnateadlikkuse tegevuskava ühist veebilehte www.miplan.no. Et toetada jätkusuutlikku ehitamist puudutava oskusteabe arendamist, osaleb HeidelbergCement aktiivselt Norra hoonete keskkonnaalase hindamise (BREEAM) metoodika arendamisel. Selle Norra variandist saab peamine meetod ja süsteem, mida hakatakse Norras ehitatavate hoonete keskkonnaalasel hindamisel kasutama. Selvika, Norra. 2012. aastal rajatud Malmö messikeskuses on 20 000 ruutmeetrit messi- ja konverentsipinda ning seal saab korraldada näitusi, konverentse ja muid üritusi kuni 3 000 inimesele. See koosneb näitusehallist, konverentsikeskusest ja kahest restoranist ning asub Lõuna-Rootsis Malmö lähedal. Keskus vastab Rootsi Keskkonnahoidliku Ehituse Nõukogu määratletud keskkonnahoidliku ehituse kriteeriumitele. Hoone projekteerimisel ja ehitamisel lähtuti keskkonnasäästlikkusest, eelkõige energiatõhususest. Meie Rootsi betoonelementide ettevõte Abetong tarnis valmiselemendid. Nende tootmis- ja ehitusprotsessis osales Per Fieber Abetongi müügiosakonnast. Ta selgitab: Kuna Malmö messikeskus ehitati keskkonnahoidliku ehituse suuniste kohaselt, oli põhikriteeriumiks energiatõhusus. Betoon on selleks ideaalne ehitusmaterjal, mis aitab oma suure termilise massi tõttu hoonete sisetemperatuuri mõõdukaks reguleerida. Malmö messikeskus ehitati keskkonnahoidliku ehitamise suuniste järgi 119
Betoon kui kestlik ehitusmaterjal Hyllie, Rootsi. Ronny Andersson. Johan Mörnstam. Uue ehitustehnoloogia arendamine jätkusuutlike linnade jaoks See partnerlus täiendab meie jätkusuutlike linnade algatust. Kas betoon võib olla lahenduseks uute energeetiliselt arukate majade ehitamisel? Energiaettevõtte E.ON ja Cementa arvates võib küll. Seetõttu algatasid nad koos Lundi Ülikooli tehnoloogiateaduskonna ning majandus- ja juhtimiskooliga ühise teadusuuringute projekti, mis kestab kolm aastat. Selle eesmärk on töötada arukate tulevikulinnade soojustõhusate hoonete rajamisel välja uus tehnoloogia. Tulevikus tuleb elamuehituses lahendada keerulised energiatõhususe küsimused. Raskete betoonkonstruktsioonide soojussalvestusvõime on arukate tulevikulinnade seisukohalt oluline ja seda betooni head omadust hakataksegi teadusprojekti raames uurima. Tänapäeval teavad kinnisvaraomanikud ja kliendid hästi, et rasked betoonkonstruktsioonid tagavad hea sisekliima ja väiksema energiakulu, kinnitab Cementa teadusuuringute ja innovatsiooni osakonna juhataja Ronny Andersson. Kui kasutada soojuse salvestamiseks betoonkonstruktsioone, võimaldab see energiatootjatel vähendada suuri heitmeid kütte-, jahutus- ja elektrienergia tarnimisel, mis sageli nõuab fossiilkütust. Me peame seda valdkonda edasi arendama. Seetõttu on teadusprojekt Cementa jaoks väärtuslik partnerlus: me tahame jätkusuutliku elamuehituse arengut hoogustada, selgitab Ronny Andersson. Teadusprojekt kestab kolm aastat ja tehnoloogiat katsetatakse täies ulatuses Malmö uues linnaosas Hyllies. See partnerlus täiendab meie jätkusuutlike linnade algatust. Meie eesmärk on mõjutada energia tarnimisel keskkonda võimalikult vähe ja teha kindlaks ärimudelid, mis seda eesmärki toetavad, ütleb E.ON.-i äriinnovatsiooni valdkonna juht Johan Mörnstam. 10 12
Betoon kui kestlik ehitusmaterjal Digitaalne klienditugi Kuna nõudlus digitaalsete kliendirakenduste järele kasvab üha, töötati klientide jaoks välja kaks rakendust: Betong Online ja BetongAppen. Betong Online on internetipõhine töövahend, BetongAppenit saab kasutada nutitelefonides ja tahvelarvutites. Rakendused pakuvad ehitusobjektidel vajalikku kliendituge. BetongAppen annab klientidele põhjalikku teavet ehitusel kasutatava betooni kohta. Rakendus sisaldab ka päringuvormi. Betoonikalkulaatori abil saate kiiresti kindlaks teha, kui palju betooni läheb vaja ühe paneeli valamiseks, ütleb Betongindustri idapiirkonna juht ja BetongAppeni projektijuht Lars Åström. Betong Online loodi ettevõtte suurklientide palvel. Veebisaidil saab klient jälgida registreeritud tellimuse olekut. Betong Online i kaudu saadetakse tellijale teade, kui valmis betoonisegu Betongindustri tehasest teele läheb. Muu hulgas on võimalik näha, kui palju kuupmeetreid on ehitusobjektile toimetatud ja kui palju jääb veel tarnida. Betong Online ei ole lihtsalt üks tore asjake, see on kliendile tõesti kasulik rakendus, leiab Lars Åström. 13 11
Betooni väärtusahel Sellel joonisel on kujutatud kogu meie toodete väärtusahel alates tooraine kaevandamisest lubjakivi- või liiva- ja kruusakarjääridest kuni toodete taaskasutamise ja ringlussevõtuni. Tsemendi tootmine Purustatud lubjakivi jahvatatakse peeneks pulbriks ja segatakse lisaainetega. Saadud pulbrit kuumutatakse pöördahjus 1450 C juures, misjärel moodustub klinker. Erisuguste tsemenditoodete valmistamiseks jahvatatakse klinker koos kipsi ning erineva koguse lubja, räbu ja lendtuhaga läbi. Saadud materjal veetakse terminalidesse ja klientide juurde laeva, rongi või veokiga. Täiteainekarjäär Kaevandatud liiv ja kruus ning kivi purustamisel saadud killustik veetakse veokitega meie tehastesse. Seejärel materjal purustatakse, sõelutakse ja segatakse erinevateks toodeteks. Kemikaale ega muid lisaaineid selles tootmisprotsessis ei kasutata. Tooted tarnitakse klientideni laeva või veokiga. Ringlussevõtt Betoon on kauakestev materjal, kuid seda saab ka taaskasutada ja ringlusse võtta, kui ta on oma algse eesmärgi täitnud. Betooni ja täiteaineid saab taaskasutada erinevates rakendustes täidisena või tee-ehituses. 12 14
Lubjakivikarjäär Lubjakivi on tsemendi tootmisel peamine tooraine. Seda kaevandatakse karjäärides või kaevandustes lõhkamise või raimamise teel. Materjal veetakse veoki või rongiga purustamiskohta. Kaubabetooni tootmine Betooni tootmiseks segatakse täiteained, tsement, vesi ja lisaained. Värske betoon veetakse kaubabetoonitehastest otse ehitusplatsile. Taristu Betoon on oluline ehitusmaterjal põhitaristu, näiteks veetorustike ja kanalisatsioonisüsteemide, teede, tunnelite ja elektrijaamade ehitamisel. Täiteained on betooni ja ka asfaldi peamine koostisosa ning neid kasutatakse teede, hoonete ja muude rajatiste alusmaterjalina. Betoonelementide tootmine Betoonitehases valmistatakse betoonelemente ja -tooteid, mis on mõeldud rahuldama klientide erivajadusi. Toodete hulka kuuluvad hoonesüdamikud, vahelaeosad, hoonekarbi elemendid, tööstusmahutid, raudteeliiprid ja teetõkked, mis toimetatakse tehastest klientideni veoki või rongiga. Jätkusuutlik ehitamine Betoon on kõige sagedamini kasutatav ehitusmaterjal maailmas. See on väga vastupidav, tugev ja universaalne. Betooni kasutusiga on pikk ning see peab ilmastiku mõjule ja karmidele kasutustingimustele aastakümneid vastu. Betoon kaitseb tule eest ega lagune niiskuse või hallituse tõttu. Tänu soojuse absorbeerimisvõimele võib betoon nõuetekohase kasutamise korral vähendada hoone energiakulu (vt lähemalt lk 6 9). 15 13
Mõju kliimale Eesmärgi saavutamine CO 2 -heitmete nullvisiooni abil Kas betoontoodete CO 2-jalajälge on võimalik nulli viia? Meie usume, et on. Oleme aastaks 2030 seadnud eesmärgi, et meie toodete olelusringi vältel ei teki üldse CO 2-heitmeid. Selle saavutamine põhineb viiel komponendil: karboniseerumine, uued tsemendiliigid, alternatiivkütuse kasutamine, energiatõhusus ja süsinikdioksiidi kogumine. 2013. aastal astusime esimesi samme CO 2 kogumise meetodite väljatöötamiseks. Kuigi peaaegu kõik betooniga seotud CO 2 -heitmed tekivad tsemendi tootmisel, võtame meie arvesse koguheidet, mis tekib betoontoote kogu olelusringi jooksul. CO 2 koguneb betoonis kogu tema kasutusea jooksul keemilises protsessis, mida nimetatakse karboniseerumiseks. Arvutuste kohaselt absorbeerib betoon karboniseerumise tulemusena Rootsis ja Norras kokku 500 000 tonni CO 2 aastas. Nullvisiooni viis komponenti kg CO 2 ühe tonni tsemendi kohta 1000 900 800 700 600 500 400 300 200 100 CO 2 Tsemendi tootmisel tekivad CO 2 -heitmed peamiselt kahel viisil: kaltsineerimisel ehk energiamahukas keemilises protsessis, mille käigus muudetakse tooraine tsemendiklinkriks, ja kütuse kasutamisel tsemendiahjus. Meil on nende heitmeallikate jaoks välja töötatud kaks strateegiat: me vähendame klinkri osakaalu tsemendis, kasutades alternatiivseid materjale nagu lendtuhk, ning asendame söe jäätmekütusega. Meie Energiatõhusus 0 1990 2000 2010 2020 2030 Biomass Uued tsemendiliigid Karboniseerumine Süsinikdioksiidi kogumine 14 16
suurimas tehases Slites moodustab alternatiivkütus praegu 60% kasutatavast energiast. 2016. aastaks tahame jõuda 75%ni. Suur osa alternatiivkütusest põhineb biomassil. Me püüdleme energiatõhususe poole kõigis tootmisetappides. Selle eesmärgi saavutamine algab moodsaimatest seadmetest ja protsessidest ja lõpeb transpordi ja logistika tõhususega. 2013. aastal astusime esimesi samme CO 2 -heitmete kogumise meetodite väljatöötamiseks. Lähiaastatel hakkame nelja kogumistehnoloogiat katsetama Breviki tehase väikekatsete keskuses. Kogu meie töö lähtub nullvisioonist, mille kohaselt ei teki aastaks 2030 toote olelusringi vältel üldse CO 2 -heitmeid. CO 2 -heitmed (tsemendi äriliin) Otsesed CO 2 - heitmed (tonnides) Kaudsed CO 2 - heitmed (tonnides) CO 2 eriheitmed (kg) tonnides 4,000,000 3,000,000 2,000,000 1,000,000 4,109,986 4,174,944 736 716 3,964,023 153,340 167,436 166,357 2011 2012 2013 Otsesed CO2 -heitmed= CO2 -heitmed kütustest ja toormest Kaudsed CO2 -heitmed= CO2 -heitmed ostetud elektrienergia tarbimisest CO2 eriheitmed= otsesed CO2 -heitmed ühe tonni tsemendi kohta 706 kg 900 850 800 750 700 650 Uute süsinikdioksiidi kogumise võimaluste uurimine Brevikis asuvas Norcemi tehases viiakse ellu tsemenditööstuse ainulaadset projekti, mille käigus proovitakse väikekatsete keskuses rakendada CO 2 kogumisel nelja tehnoloogilist viisi. CO 2 kogumise tehnoloogia arendamine edeneb, kuid katsekeskused ja -seadmed on seni asunud peamiselt elektrijaamades. Tööstussektor ise ei ole siiani arendustöös osalenud. Norcemi katsekeskuse loomise algatust toetab Euroopa tsemendiuuringute akadeemia, kes levitab projektist saadud teadmisi kogu Euroopa tsemenditööstuses. Breviki projektis katsetatakse nelja tehnoloogiat, mis on jõudnud erinevatesse arendusetappidesse. Kõige kaugemale on jõutud amiinitehnoloogiaga ja Aker Solutionsi katseseade on paigaldatud juba mitmesse tegevuskohta, ent mitte sellisesse tööstusettevõttesse nagu tsemenditehas. Ülejäänud kolm tehnoloogiat membraani-, tahke sorbendi ja regeneratiivse kaltsiumitsükli tehnoloogia on alles varases arendusjärgus. Konsortsium, millesse kuuluvad Norra teadusja tehnoloogiaülikool (NTNU), De Norske Veritas ja Yodfat Engineers, katsetab väikesemahulise katsemooduliga membraanitehnoloogiat. Tahkel sorbendil põhinevat tehnoloogiat arendab uurimisinstituut RTI. Neljandat, regeneratiivse kaltsiumitsükli tehnoloogiat katsetatakse Saksamaal Stuttgarti Ülikoolis. Projekti peamine eesmärk on uurida ja võrrelda erinevaid CO 2 kogumise tehnoloogilisi viise ning teha kindlaks nende sobivus nüüdisaegses tsemendiahjude süsteemis kasutamiseks, selgitab projektijuht Liv Margrethe Bjerge. Norcemi süsinikdioksiidi kogumise projekti eelarve on 12 miljonit eurot. Gassnova ja programmi Climit kaudu rahastab eelarvet 75% ulatuses Norra riik. Katseprogramm kestab 2017. aastani. Liv Margrethe Bjerge. 17 15
Mõju kliimale Betoon absorbeerib süsinikdioksiidi Arvutuste kohaselt absorbeerivad Rootsi betoonkonstruktsioonid 300 000 tonni CO 2 aastas. 16 18 Cementa, Lundi Ülikooli ja Rootsi Keskkonnauuringute Instituudi uute dokumenteeritud uuringuandmete kohaselt seovad Rootsi olemasolevad betoonkonstruktsioonid aastas vähemalt 300 000 tonni CO 2, mis võrdub 15 20%ga riigi tsemenditootmise aastaheitmetest. Tsemendi tootmisel eraldub CO 2, mis tekib kütuste põletamisel ja kaltsineerimisel. Betoontoodete kasutusea jooksul seob betoon CO 2 taas endaga. Selles protsessis, mida nimetatakse karboniseerimiseks, reageerivad betoonis olevad kaltsiumiühendid põhiliselt kaltsiumhüdroksiid ümbritsevas õhus sisalduva süsinikdioksiidiga, moodustades kaltsiumkarbonaadi, mis on lubjakivi põhikomponent. Cementa osaleb praegu projektis, millega soovitakse suurendada CO 2 absorbeerumist purustatud betoonis. Üks meetod, mida oleme arutanud, on materjali sortimine kitsa suurusevahemikuga fraktsioonideks. Sel juhul tekivad automaatselt õõnsused, nii et kõik pinnad puutuvad õhuga kokku, selgitab Lundi Ülikooli tehnikateaduskonna dotsent ning Cementa teadus- ja innovatsioonijuht Ronny Andersson. Ronny Andersson.
Uuenduslikud tsemendiliigid, mille tootmisel tekib vähem süsinikdioksiidi Et katta väiksema CO 2 -jalajäljega ehitusmaterjalide kasvav nõudlus, toodame ja arendame Norras, Rootsis ja Eestis komposiittsementi. Süsinikdioksiidimahuka klinkri asendamine lendtuha, räbu, lubjakivijahu või põlevkivituhaga vähendab suurel määral lõpptoote CO 2 -jalajälge. Lisaks aitab selliste teistest tööstusharudest saadud tootmisjääkide kasutamine säästa meil energiat ja toorainet. Norra tehastes Brevikis ja Kjøpsvikis on aastaid toodetud eri liike lendtuhatsementi, mis sisaldab kuni 20% lendtuhka. Eriprojektide jaoks toodetud tsemendis võib lendtuhka olla isegi kuni 30%. Eestis kasutame tsemendis klinkri osakaalu vähendamiseks põlevkivituhka. Rootsis hakkasime tootma tsementi nimetusega Bascement, mis sisaldab 16% ulatuses lendtuhka. Tootmisele eelnes põhjalik uurimine nii Cementa enda laboratooriumis kui ka klientide juures. Teiste tööstusharude tootmisjääkide kasutamine aitab meil säästa energiat ja tooret. Näide betooni kui ehitusmaterjali CO 2 -jalajälje arvutamise kohta on esitatud meie jätkusuutlikkuse aruandes aadressil www.hcne-sustainability.nu. Tsemendiklinkri tootmisprotsessi mudel 2014. aasta algul kaitses meie Rootsi tsemendiettevõtte Cementa teadus- ja arendusosakonna töötaja Bodil Hökfors Umeå ülikoolis doktoritööd Füüsikaline keemia tsemendiklinkri ja lubja tootmise protsessimudelites. Doktoritöö eesmärk oli töötada välja arvutipõhine protsessi simulatsioonmudel, mis võimaldab hinnata arvutis uute jätkusuutlikkusmeetmete mõju enne nende ülevõtmist tsemendiklinkri tootmisse. Doktoritöö tulemus kiirendab märgatavalt HeidelbergCement Northern Europe i CO 2 -heitmete nullvisiooni elluviimist. Dr Bodil Hökfors. 19 17
Elurikkusmeetmed Doktor Börje Ekstam ja üliõpilased. Elurikkuse edendamine meie karjäärides Tänu mitmekesistele maastikele ja elupaikadele ning vähesele inimtegevusele on paljud karjäärid elurikkuse edendamiseks väga sobivad paigad. 18 20 Kaevandustegevus mõjutab maastikku ja looduskeskkonda nii heast kui ka halvast küljest, muutes taimestiku ja loomastiku elutingimusi. Uuringutega on tõestatud, et korralikult hallatud karjäärides elurikkus tegelikult suureneb, sest avatud maastik pakub taime- ja loomaliikidele uute territooriumide ja väiksema konkurentsi näol uusi võimalusi. Me töötame ennetavalt selle nimel, et kaitsta elurikkust meie karjäärides, mille kogupindala on 25 km 2. Vastutustundlik maakasutus Enne uue karjääri kasutuselevõtmist või olemasoleva karjääri laiendamist tuleb läbi teha keeruline loa taotlemise menetlus. See hõlmab keskkonnamõju hindamist ja juhul, kui karjäär asub erakordse bioloogilise väärtusega alal, siis ka elurikkuse uuringuid. Samuti määratakse kindlaks vajalikud kompensatsioonimeetmed. 2013 Karjäärid, mille jaoks on olemas rekultiveerimiskava: 93% Karjäärid, mille jaoks on olemas elurikkuse haldamise kava: 82% (sh karjäärid, mis asuvad bioloogiliselt tundlike alade naabruses) Viime alates 2006. aastast Slites ellu projekti, mille eesmärk on uurida punasesse raamatusse kantud palu-karukella elutingimusi.
Koostöö organisatsiooniga BirdLife International Alates 2012. aastast pesitseb Jehanderi karjääris Kålleredis rabapistrike paar. HeidelbergCement teeb alates 2011. aastast koostööd rahvusvaheliselt tunnustatud looduskaitseorganisatsiooniga BirdLife International. Praegu osaleme kahes BirdLife i projektis üks toimub Tau karjääris Norras ja teine Kålleredi karjääri lähedal Rootsis. Tau karjääris viiakse BirdLife i projekti ellu koostöös meie Norra täiteaineettevõttega NorStone ja selle eesmärk on luua kaldapääsukestele kunstlikud pesitsuskohad. Selleks paigaldatakse karjääri lähedale alale kõrgelasuvad liivaga täidetud torud. Meil on kavas rajada oma karjääri ühte ossa ainulaadne elurikkuspark, ütleb Northern Europe i täiteainete äriliini keskkonnavaldkonna vanemkonsultant Svein Tønnessen. Lisaks kaldapääsukeste pesitsuspaikadele on pargis kavas luua külastavatele õpilastele väliõppeklass: tasane ala madalate lohkudega, sügav tiik, kalju ja väikeste nõlvadega ala. Kålleredis alustas meie Rootsi täiteaineettevõte Jehander koostöös Göteborgi Ornitoloogiaühinguga hiljuti BirdLife i projekti, mille eesmärk on taastada karjääri kõrval asuv madal järv. Tänu Jehanderi mitmeaastasele sihipärasele tegevusele elurikkuse edendamisel on karjääris ja selle ümbruses kasvanud putukate, lindude ja teiste loomade arvukus. Alates 2012. aastast pesitseb karjääris ka rabapistrike paar. Jehanderi kvaliteedi- ja keskkonnajuht Lars Svensson selgitab: Kålleredi karjääri elurikkuse haldamise kava hõlmab ka Sagsjöni järve, mis oli varem mitmele linnuliigile hea pesitsuspaik. Praeguseks on järv kinni kasvanud ja eutroofne ning linnud seal enam ei pesitse. Soovime muuta järve jälle lindudele atraktiivseks pesitsuspaigaks, ent ka kohaks, kuhu tulevad hea meelega linnuvaatlejad, õpilased ja kalamehed. Svein Tønnessen. Lars Svensson. Teadmiste loomine ja jagamine karjääride elurikkusauhinna Quarry Life Award abil 2012. aastal asutas HeidelbergCement elurikkusauhinna Quarry Life Award. See on rahvusvahelise teadus- ja haridusvõistluse auhind, mida antakse välja üle ühe aasta. Võistlusel kutsutakse üliõpilasi ja teadlasi üles pakkuma välja kaevandusalade elurikkusega seotud teadus- ja haridusprojekte. Võistluse eesmärk on süvendada teadmisi karjääride elurikkusest ja välja mõelda uusi ideid selle suurendamiseks. Samuti soovitakse võistlusega juhtida tähelepanu kaevanduste ja kruusakarjääride ainulaadsele loomastikule ja taimestikule. Tänu mitmekesistele maastikele ja elupaikadele ning vähesele inimtegevusele on paljud karjäärid elurikkuse edendamiseks väga sobivad paigad, nendib HeidelbergCementi elurikkuse ja loodusvarade valdkonna juht dr Michael Rademacher. Kaevandusalad on teadlastele ja üliõpilastele ideaalsed paigad looduskaitse uurimiseks ning oma kogemuste ja tähelepanekute jagamiseks. Võistlus annab suurepärase võimaluse näidata meie kohaliku, riikliku ja rahvusvahelise tasandi sidusrühmadele, et HeidelbergCement on elurikkuse valdkonnas teerajaja. 2014. aastal hakatakse võistlusel välja valitud nelja projekti Slites ja Degerhamnis ellu viima. Heidelberg Cement on elurikkuse valdkonnas teerajaja. Dr Michael Rademacher Rohkem teavet selle algatuse kohta leiate aadressil www.quarrylifeaward.com. 219
Jäätmed kui ressurss Looduslike toorainete ja fossiilkütuste väljavahetamine 20 22 Varem kasutasime peamiselt fossiilkütust, näiteks kivisüsi, koksi ja naftat. Kui asendame need jäätmekütustega, vähendame fossiilsete varude kasutamist. Tavaliselt valmistatakse alternatiivkütust kasutatud autorehvidest, ringlusse mittevõetavast paberist ja plastist, loomsetest jäätmetest saadud jahust, vanaõlist ja ohtlikest jäätmetest. 2013. aastal kasutasid meie kuus tsemenditehast kokku 426 154 tonni alternatiivkütust. Norras Brevikis käitab Norcemi tütarettevõte Renor tehast, kus töödeldakse ohtlikke jäätmeid, näiteks värvi, õli ja muid kemikaale, ning muudetakse need kütuseks. Me eesmärk on sõlmida pikaajalised alternatiivkütuste tarnimise lepingud, et meie kasvavad vajadused oleksid kaetud. Üheks näiteks on Skövdes asuv eeltöötlustehas, mille ehitas jäätmekäitlusettevõte Hans Andersson Recycling koostöös Cementaga. Samuti püüame looduslikud toorained võimalikult suures ulatuses asendada alternatiivsete toorainetega. Klinkri kui tsemenditootmise kõige olulisema vahesaaduse juures kasutame rauda, alumiiniumi ja räni sisaldavaid tööstusjäätmeid. Pärast klinkri jahvatamist lisame sellele lendtuhka või räbu, et vähendada klinkri osakaalu tsemendis. Lendtuhk on kivisöeküttel töötavate elektrijaamade põlemisjääk ja räbu on metallitootmise jääktoode. Sel viisil vähendame CO 2 -mahuka klinkri osakaalu lõpptootes. Alternatiivkütus Tsemendi äriliin Otsene energiatarbimine (TJ) Fossiilkütus 2013. aastal kasutasid meie kuus tsemenditehast kokku 426 154 tonni alternatiivkütust. Alternatiivkütus (fossiil- ja biokütus) 20,000 15,000 10,000 5,000 2011 2012 2013 2011 2012 2013 Alternatiivkütuse osakaal 33% 35% 43% Biomassi osakaal 13% 15% 18% 2011 2012 2013 Klinkrisisaldus 84% 84% 84%
Oleme näidanud oma võimet töötada tasemel, kus alternatiivkütust kasutatakse varasema 35% asemel ligikaudu 60 %. Alternatiivkütuse osakaalu kasv Käimas on innukas töö selle kallal, kuidas suurendada Slites asuva Cementa tehase alternatiivkütuse osakaalu tsemenditootmisel 2016. aastaks 75%ni. 2013. aasta oktoobris kehtestas organisatsioon Slite tehase jaoks kindla eesmärgi: 75% kütusest peab pärinema alternatiivsetest materjalidest, näiteks puidust, paberist, plastist või rehvidest. See tähendaks CO 2 -heitmete vähendamist peaaegu 200 000 tonni võrra aastas. Üheks projekti tegevuseks oli kogu tootmissüsteemi sammhaaval Fossiilkütus asendatakse jäätmekütusega Meie Eesti tsemendiettevõte Kunda Nordic Tsement töötles 2013. aastal üle 71 000 tonni alternatiivkütust ja sai 30% oma soojusenergiast taaskasutatud jäätmetest ehk jäätmekütusest. Eesmärk on jäätmekütuse mahtu Eestis veelgi suurendada. Oleme viimastel aastatel pidevalt katsetanud projektipartneritelt saadud tahket jäätmekütust. Praegu katab kodumaine jäätmekütus suurema osa meie alternatiivkütuse vajadusest, ütleb tehase juht Meelis Einstein. Jäätmekütus moodustab alternatiivkütusest enam kui 80% ja selle osakaal kasvab. Jäätmekütuse osakaalu järkjärguline suurendamine aitab vähendada märgatavalt fossiilkütuse kasutamist meie tootmises. analüüsimine, et leida kitsaskohad, mis piiravad võimaliku kasutatava alternatiivkütuse kogust. Üks esimesi meetmeid oli uute põletite paigaldamine kaltsinaatoritele. Lisaks valmis tehases tõhus plastjäätmete ja muude materjalide vastuvõturajatis. Oleme näidanud oma võimet töötada tasemel, kus alternatiivkütust kasutatakse varasema 35% asemel ligikaudu 60%, ütleb projektijuht Patrick Thålin. Patrick Thålin. Jäätmekütuse vastuvõturuum Kunda Nordic Tsemendis. 23 21
Kohalikud kogukonnad ja keskkonnamõju Vastutustundlik naaber Meie kaevandus- ja tootmistegevus mõjutab paratamatult ümbritsevat piirkonda. Seetõttu on meie ülesanne kohalikku kogukonda nii vähe häirida kui võimalik. Meie eesmärk on hoida naabritega tihedaid suhteid, me pooldame mõttevahetust ja vastame hea meelega küsimustele. Müra vähendamiseks isoleerime mootoreid, viime seadmed siseruumidesse ja istutame puid. 224 Meie tegevus tekitab müra, vibratsiooni ja tolmu. Naabreid häirib kõige enam müra, mis on tingitud puistematerjalide peale- ja mahalaadimisest meie sadamates ja terminalides. Tegeleme ennetavalt mürataseme alandamise ja naabrite häirimise vähendamisega, püstitades näiteks müratõkkeseinu, ehitades seadmeid ja sõlmides veoettevõtjatega selgesõnalisi kokkuleppeid, et kaebusi vältida. Müra tekib ka karjäärides, töötlemistehastes, transportimisel ning terminalides kauba peale- ja mahalaadimisel. Müra vähendamiseks isoleerime mootoreid, viime seadmed siseruumidesse ja istutame puid. Ka purustamisel tekkivad tolmuosakesed võivad olla häirivad. Nende rohkus sõltub tootmisrajatistest, hoiustamisviisidest ja kohalikest ilmastikutingimustest. Kaubabetooni toodetakse suletud tehastes ning seetõttu ei ole tootmisel palju müra ega tolmu. Seda tekitavad peamiselt tooraine- ja betooniveokid.
Annika Steien. Kjøpsvikis vähendab uus kottfilter tolmuheitmeid Et vähendada korstnast õhku paiskuvaid tolmuheitmeid Kjøpsviki tsemenditehases, asendati sealne elektrostaatiline filter 2012. aastal uue kottfiltriga. See koosneb 1690 riidekotist (kogupindalaga 5 200 ruutmeetrit), mille abil filtritakse tolmuosakesed heitgaasist välja. See paigaldis on tolmuheitmeid tunduvalt kahandanud ühe kuupmeetri kohta on neid endise 25 mg asemel nüüd 5 mg. Kjøpsviki tehase protsessi- ja keskkonnajuht Annika Steien selgitab: Kottfilter on palju tõhusam. Kottfiltris puhastatakse heitgaasid mehaaniliselt, kui nad liiguvad läbi riidekottide. Kuna tolmuheitmete puhastamine ei sõltu elektritoitest, ei läbi ükski heitgaas filtrit nii, et seda ei töödeldaks. Vana filtriga juhtus seda vahel. Kottfiltri abil püütakse kinni rohkem tolmu ja see juhitakse tootmisse tagasi. Kohalik kogukond Kaevandamiseks ja tsemenditoodete valmistamiseks tuleb riiklike keskkonnaalaste õigusaktide alusel taotleda luba, kuid samuti on olulised kohaliku elanikkonna seisukohad. Me korraldame avatud uste päevi, et sidusrühmi endale külla kutsuda ja nendega pidevalt mõtteid vahetada. Ühel 2013. aasta augustikuisel laupäeval tulid 2500 inimest Jehanderi kruusakarjääri Kålleredis Göteborgi lähedal. Inimeste huvi ületas kõik meie ootused. Üks küllakutsumise eesmärk oli tutvustada meie tegevust. Me ei saa müra, vibratsiooni ja tolmu täielikult vältida, ent kui inimestel on rohkem teadmisi selle kohta, mida ja miks me teeme, siis mõistavad nad meid paremini, ütles Niklas Skoog, kes vastutab Jehanderis maa ja lubadega seotud küsimuste eest. 2013. aastal sai Jehander Euroopa Täiteainetootjate Liidult (UEPG) kohaliku kogukonnaga sõlmitud partnerluse kohta tunnistuse. See anti koostöö eest kohaliku kalameeste klubiga Stockholmi lähedal Munsös asuvas kruusakarjääris. Kunda Nordic Tsement korraldas 2012. aastal oma iga-aastase keskkonnapäeva ja aitas kaasa Ubja põlevkivikarjääri taastamisele, istutades noori kase- ja männipuid. Üle 6000 puu istutamine moodustas Ubja karjääri taastamiskava esimese etapi. Ma olin meeldivalt üllatunud, et meiega ühines nii palju külaelanikke ja omavalitsuse ametnikke. Tore oli näha vanaemasid koos lastelastega puid istutamas, ütles külaelanik ja Ubja külakeskuse juht Laine Soone. Üle 6000 puu istutamine moodustas Ubja karjääri taastamiskava esimese etapi. 25 23
Inimeste töötervishoid ja -ohutus Töötervishoid ja -ohutus on esmatähtis Töötervishoid ja -ohutus on kogu kontsernis väga oluline teema. Enamiku meie tegevusalade puhul on seatud eesmärgiks, et tavapärases töökeskkonnas ei tohi juhtuda ühtki õnnetust. Ehkki viimastel aastatel on olukord märgatavalt paranenud, on õnnetuste arv siiski liiga suur. Ohutuskultuuri tugevdamiseks juurutati kogu organisatsioonis ohutu käitumise algatus. Aastatel 2012 ja 2013 ei toimunud ühtki surmaga lõppenud õnnetust ja tõsiste õnnetuste arv vähenes. Õnnetuste esinemissagedus (arv miljoni töötunni kohta) oli 2012. aastal 15 ja 2013. aastal 10. Meie eesmärk on langetada see näitaja kaheni. Ohutuskultuuri tugevdamiseks alustati kõigis tegevusvaldkondades ümberkorraldusi ja juurutati ohutu käitumise algatus. Algatus hõlmab kõigi tasandite juhtide põhjalikku koolitust ja tehastes rangemate reeglite kehtestamist. Ettevõtetele pakutakse vahendeid tegevuse kontrollimiseks ja parandamiseks. Ohutu käitumise algatuse keskmes on ohtude hindamine ja ohutu tegutsemine igapäevatöös. Kõiki äriliine kontrollivad korrapäraselt sise- ja välisaudiitorid. Tööõnnetuste ohu vähendamisel tuleb kõige tähtsamaks siiski pidada töötajate teadmisi ja teadlikkust. 24 26
Õnnetuste esinemissagedus Õnnetuste arv (mille tõttu läheb kaduma vähemalt üks tööpäev) ühe miljoni töötunni kohta (oma töötajad) 20 15 10 5 17 15 10 Õnnetuste raskusaste Õnnetuste tõttu kaduma läinud tööpäevade arv ühe miljoni töötunni kohta (oma töötajad) 400 300 200 100 392 246 196 0 2011 2012 2013 0 2011 2012 2013 Ohutusteemalised vestlused suurendavad teadlikkust kõigil tasanditel Kohalike töötajate tööolukorda arutatakse, kontrollitakse ja hinnatakse korrapäraselt. Üks võimalus selleks on ohutusteemaline vestlus, kus juht räägib töötajatega tema tööst, et teha kindlaks ohtlikud toimingud. Töötaja kirjeldab oma tööolukorda ja tööga seotud ettevaatusabinõusid. Juht ja töötaja arutlevad uute ohutusmeetmete üle. NorStone i tegevdirektor Kjell Apeland on üks juhte, kes peab korrapäraselt ohutusteemalisi vestlusi. Tema arvates on tegemist tõhusa vahendiga, mis aitab töötervishoidu ja -ohutust töötajate seas suurendada. Töötajad on nende vestlustega rahul, sest need näitavad, et juhtkond võtab töötervishoiu ja -ohutuse küsimusi tõsiselt. Minule kui juhile on oluline saada vahetut teavet selle kohta, mis toimib hästi ja mida tuleks parandada. Samuti saan ma parema ülevaate igapäevatööst. Kjell Apeland. Vigastustevaba aasta Kundas Kunda Nordic Tsement on seadnud eesmärgi välistada kõik tööõnnetused. Kunda täisleppimatuse programmiga soovitakse viia tööõnnetuste arv nullini. Töötajaid on koolitatud ohtude hindamise ja vältimise alal, sealhulgas ohutusteemaliste vestluste kaudu. Samuti on neid julgustatud rääkima oma tähelepanekutest ohtude kohta ja õnnetustest, mida on õnnestunud vaid napilt vältida. Töötajate motiveerimiseks lisati boonusprogrammile ohutusklausel. Juhtkond ja tööohutuse spetsialistid algatasid sisekontrolli, mis hõlmab ohutusteemalisi vestlusi töötajatega ja üldise ohutusalase käitumise jälgimist. Nüüdseks on Kunda Nordic Tsement töötanud ligi poolteist aastat, ilma et ta oleks pidanud teatama mõnest vigastusega õnnetusest. Ka muude õnnetuste arv väheneb järjepidevalt. Meil on hea meel teatada, et Kunda Nordic Tsemendis pole ligi poolteist aastat juhtunud ühtki vigastusega õnnetust. Kunda riskijuht Peeter Toom. 27 25
Meie töötajad Andekate töötajate värbamine ja arendamine Oluline on teadus- ja arendusprojektides ülikoolidega tehtav koostöö. Soovides olla nii praeguste kui ka tulevaste töötajate jaoks atraktiivne tööandja, püüame pakkuda huvitavaid karjäärivõimalusi ja meeldivaid töötingimusi organisatsiooni kõigil tasanditel. Seetõttu on meie jaoks oluline osaleda värbamisüritustel ja teha ülikoolidega koostööd teadus- ja arendusprojektide ning doktori- ja magistriõppe vallas. Me korraldame aeg-ajalt praktikaprogramme ja osana üleilmsest kontsernist on meil võimalik tagada rahvusvahelised karjäärivõimalused. Me pakume oma töötajatele juhtimisoskuste koolitust ja eri tasemega kutsekoolitust. Andekatel noortel töötajatel on võimalus osaleda kontserni noore potentsiaali arendusprogrammis. 26 28
Isiklik ja professionaalne areng praktikaprogrammi kaudu 2012. aastal asutasime 18kuulise praktikaprogrammi, mille eesmärk on pakkuda osalejatele kindlat võimalust nii isiklikult kui ka professionaalselt areneda. 2012. ja 2013. aasta praktikaprogrammis osales üheksa noort inseneri Norrast, Rootsist ja Taanist. Programmi jooksul viidi nad kurssi kõigi nelja äriliiniga, samuti tutvustati neile teisi valdkondi, nagu müük ja turundus, rahandus ja personaliküsimused. Kõigil osalejatel oli võimalus töötada välismaal nii Põhja-Euroopa kui ka Ühendkuningriigi, Belgia, Hollandi, Saksamaa, Indoneesia ja Tansaania struktuuriüksustes. Pärast praktikat pöördusid nad tagasi oma töökohtadele ja neile määrati mentor. Me otsustasime väikese rühma praktikantide kasuks, sest nii on lihtsam osalejate edusamme jälgida. Mul on väga hea meel näha selle rühma liikmete positiivset arengut. Neil oli üsna erinev taust ja kogemustepagas ning me oleme olnud tunnistajaks nende professionaalsele ja isiklikule edasiminekule, ütleb personalijuht Kjersti Hatlevik, kes vastutab praktikaprogrammi eest. Töötajad 2011 2012 2013 Tööjõu voolavuse määr* 7% 8% 10% * kasv tuleneb peamiselt täiteainete ja betoonelementide äriliini ümberkorraldamisest ning asjaolust, et palju inimesi läks pensionile Naistöötajad 2011 2012 2013 Pärast praktikaprogrammi läbimist sai Camilla Øienist Norcemis süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektis katsetamiskeskuse juht. Kõik töötajad 14% 18% 15% Juhtorganid 11% 14% 11% Kõrgem juhtkond, keskastmejuhid 18% Populaarne algatus noortele andekatele töötajatele Noore potentsiaali arendusprogrammi raames innustame ja julgustame piirkonna noori andekaid töötajaid võrgustikke looma. Programmi teine eesmärk on motiveerida noori jätkama oma karjääri meie juures. 2013. aasta programmis osales 20 noort töötajat. Programm hõlmas viit moodulit, millest igaüks kestis 2 4 päeva. Moodulid hõlmasid projektijuhtimist, juhtimisoskusi, äriteemalisi mänge, töötervishoidu ja -ohutust, kultuuridevahelist suhtlemist ja jätkusuutlikkust. Projektid olid seotud ettevõtetes päriselt esinevate probleemidega, mille hulka kuulusid põletusahjudest pärinev tolm, toodete ja kvaliteedi kontrollimine alternatiivkütuse järjest elavama kasutamise tingimustes ning lammutusprahi taaskasutus. John Johansson Degerhamnis asuvast Cementast peab programmi väga harivaks, lõbusaks ja põnevaks ning leiab, et programmi parim omadus seisneb võimaluses moodulite teoreetilisi vahendeid viivitamata projektis kasutada. Nii saab teoorias õpitut kohe praktikas rakendada. Lisaks sõlmisin ma teiste osakondade töötajatega sidemeid, mis osutuvad tulevikus loodetavasti kasulikuks. John Johansson. 29 27
Juhtiv ehitusmaterjalide tootja HeidelbergCement Northern Europe (HCNE) on osa HeidelbergCementi kontsernist, mis on üks maailma juhtivatest ehitusmaterjalide tootjatest. HCNE ettevõtted arendavad, toodavad ja turustavad täiteaineid, tsementi, kaubabetooni ning betoontooteid ja -elemente. Tegutseme peamiselt Rootsis, Norras, Taanis, Eestis, Lätis ja Leedus. 2013. aastal oli meie käive 931,5 miljonit eurot ja meil töötas ligikaudu 2700 inimest. Oleme oma piirkonnas kasutatava tsemendi juhtiv tarnija, ent ekspordime ka teistesse piirkondadesse. NORRA ROOTSI EESTI LÄTI LEEDU TAANI FAKTE MEIE ÄRILIINIDE KOHTA Tsement 6 tsemenditehast ja 53 terminali Toodang: 2013. aastal 4,7 miljonit tonni tsementi Tootmisettevõtted: Cementa AB, Rootsi AS Kunda Nordic Tsement, Eesti Norcem AS, Norra Müügiettevõtted: Baltik Saule SIA, Läti DK Cement A/S, Taani Gerdukas, Leedu Täiteained 35 tootmistehast ja 9 terminali Toodang: 2013. aastal 11,4 miljonit tonni täiteaineid HCNE täiteainete äriliin: Jehander AB, Rootsi Garkalnes Grants SIA, Läti Nord-Fosen Pukkverk AS, Norra NorStone AS, Norra Kaubabetoon 100 tehast Toodang: 2013. aastal 2,4 miljonit kuupmeetrit betooni Betongindustri AB, Rootsi Betong Sør AS, Norra DK Beton A/S, Taani HC Betons SIA, Läti HC Betoon AS, Eesti NorBetong AS, Norra HC Klaipeda, Leedu Betoonelemendid 7 tehast Toodang: 2013. aastal 336 606 tonni betoontooteid ja -elemente Abetong AB, Rootsi Precon Polska SpZoo, Poola Alternatiivkütus: HeidelbergCement Miljö AB, Rootsi Renor AS, Norra 30 28
Jätkusuutlik äritegevus Meie äriliinide tegevust reguleerivad suurel määral load, mida väljastavad heitkogust ja muud keskkonnamõju kontrollivad ametiasutused. Oma piirkonna turgude juhtiva ettevõttena peame eetilist käitumist enda jaoks väga tähtsaks ja seda tuleb igal hetkel rõhutada. Me mõistame, kui oluline on toimiv ja konkurentsitihe turg, ning rakendame konkurentsiõiguse ja riiklike turustamiseeskirjade rikkumise ning korruptsiooni suhtes täisleppimatuse poliitikat. Lahtiütlus Oleme selles ülevaates esitatud põhiarvud ja teabe koostanud väga hoolikalt. Ülevaate sisu on kontrollinud selle ülesande eest vastutavad töötajad. Sellegipoolest ei saa me täielikult välistada võimalust, et siin leidub ekslikku teavet. Ülevaate ja selles sisalduva teabe eesmärk ei ole tõestada vastavust kehtivatele seadustele, muudele õigusaktidele või meie tööstusharus tunnustatud jätkusuutlikkuse tavadele. 31
Foto: Sten Jansin HeidelbergCement Northern Europe Årstaängsvägen 25, postkast 47055 SE-100 74 Stockholm, Rootsi Telefon +46 (0)8 5879 6900 Faks +46 (0)8 5879 6990 www.heidelbergcement.com 32