Looduskoolid kui õppetegevuse ressurss

Transkript

1 Looduskoolid kui õppetegevuse ressurss Veepäevad Erkeni laboratooriumis ja looduse päevad Färsna looduskeskuses - täiendav õppetegevus põhikoolile Norrtälje kommunis Rootsis

2 Tekst: Anna Westerlund, Norrtälje naturvårdsstiftelse. Tekst Veepäevade kohta: Karin Beronius, Uppsala Ülikool, Erkeni Laboratoorium Tõlge: Kaja Sakk Foto: Mia Lewell, Anna Westerlund, Lotta Andersson, Susanne Jansson ja Pia Larsson Trükitud: Affärstryckeriet, Norrtälje,

3 1. Sissejuhatus 4 2. Õppimine vaheldumisi kooliruumides ja õues 5 3. Juhtimine Inspireerivad õpikeskkonnad Erkeni järve kaldal ja Färsna talus Veepäevad Uppsala ülikooli Erkeni laboris Looduspäevad Norrtälje Looduskaitse Fondi Färsna looduskeskuses Igaüheõigus ja ohutus Kirjanduse soovitused NATOOL projekti partnerid 51 3

4 1. Sissejuhatus Rootsi Norrtälje kommuun ja Tallinna linn Eestis viisid aastatel läbi ühisprojekti NATOOL, mis toimus Comnius Regio Partnership programmi raames. NATOOL tähendab lahtiseletatult Nature As a Tool loodus kui õppevahend. Mõlemad omavalitsused korraldasid koos erinevate partneritega vastavasisulisi seminare ja töötubasid õuesõppe teemal, tehti õppekäike ja vahetati kogemusi. Kuidas saaksid looduskoolid olla õppetegevuse ressursiks, et aidata õpilastel saavutada püsitatud eesmärke? Kuidas luua koolis kaasavat keskkonda nii, et oleks võimalik ära kasutada ja edasi arendada kõigi õpilaste võimekust ja teadmisi? Kuidas saaks ühiselt tegutseda nii, et õppimine oleks ka vahva ja lõbus? Käesolevas trükises on kirjeldatud Looduspäevade läbiviimist Färsna looduskeskuses ja Veepäevi Erkeni laboratooriumis. Sellised õppepäevad ei tähendanud mitte lihtsalt väljasõitu vaid ka elamust, sest õpiprotsess toimus autentses keskkonnas. Uued teadmised, kogemused ja muljed aga kaasatakse ka hilisemasse õppeprotsessi. Kas Veepäeval püsititatud hüpotees ikka leidis kinnitust? Tuleb visata õhku küsimusi ja tekitada lastes põnevust ja õpilusti. Me loodame, et meil õnnestus tekitada õpilastes inspiratsiooni ja motivatsiooni, et saada teadmisi, mis neile korda lähevad ja tekitada lastes ka uudishimu kestliku arengu, loodusteaduste, tehnika, õuesolemise ja õpingute jätkamise vastu! Anna Westerlund (anna@naturvardsstiftelse.se), Norrtälje Naturvårdsstiftelse, Färsna looduskeskus Karin Beronius (karin.beronius@ebc.uu.se), Uppsala Ülikool, Erkeni Laboratoorium Norrtälje, aprill

5 2. Õppimine vaheldumisi kooliruumides ja õues Mida tähendab tegelikult kvaliteetne haridus ja õpetamine? Seda teemat on aastate jooksul palju uuritud. Aastal 2012 ilmus raamat Utmärkt undervisning - framgångsfaktorer i svensk och internationell belysning 1 ( Suurepärane haridus edukuse tegurid rootsi seisukohalt ja rahvusvahelisest vaatevinklist ), mis on siiani ulatuslikeim Rootsis äbiviidud sellesisuline uuring. Haridust ja õpetamist käsitlevad teadusuuringud näitavad laiemas plaanis seda, et et kvaliteetne haridus on hästi korraldatud ja planeeritud ning sügavuti läbi mõeldud. See tugineb põhjalike teadmistele oma ainevaldkonnast ja teadmiste tõhusale läbitöötamisele õpilastega koos. Kvalitatiivselt kõrgetasemeline haridus eeldab ka õpilaste arenguvajadustest aru saamist. Õpetamisprotsess peab koosnema varieeruvatest moodulitest, mis esitavad väljakutseid ja inspireerivad õpilasi saama iseseisvateks teadmisi omandavateks subjektideks nii, et õpiptotsess oleks lihtsam ja stimuleeriks õpilaste loovust ja fantaasiat. 2 Paljud uurijad rõhutavad, et nüüdseks on jõutud üksmeelsele otsusele, et õpilased omandavad koolis erinevate õppeainete alaseid teadmisi õppeainete üldiste ideede ja väärtuste mõismise kaudu, kuid ka seeläbi, et nad saavad aru, milline on õppeainete tähtsus nende elus väljaspool kooli.. 3 Õpilastele tuleks anda võimalus teadmiste omandamiseks autentses keskkonnas, et asju sügavuti mõista, et uued teadmised neid emotsionaalselt puudutaks ja et võimaldada õpilastele kõigi teadmiste täielikku kasutamist. Kool peab ära kasutama kõiki olemasolevaid ressursse ja suunama pilgu ka koolist väljapoole, et luua võimalikult dünaamilisi õpikeskkondi. Õuesõpe tähendabki just õppimist tegelikus keskkonnas aias, metsas, veekogude ääres, kultuurmaastikel või linnakeskkonnas. Nelja piirava seina vahelt välja tulles ja väliskeskkonda sisenedes avaneb uus maailm. Lummav on mõelda, et praegusel ajal tegelikult puuduvad igasugused piirangud õpiruumide osas. Teadmiste omandamise võimalused praegu ja tulevikus ajavad pea ringi käima. Maailm on õpilastele avatud hoopis teisiti, kui varem. Õuesõpe võimaldab teadmiste omandamist kõigi meeltega autentses keskkonnas, see puudutab, võimaldab terviku nägemist, tekitab uudishimu ja soovi juurde õppida. See, milliseid teadmisi õpilased omandama peavad, on sõnastatud koolide õppekavades ja kursuste kirjeldustes. Eesmärgid peavad olema alati õpilastele arusaadavad. See, kuidas ja millal õppimine toimub, peaks soovitavalt olema korraldatud varieeruvalt ja nii, et pakutavad õpiviisid oleks erinevad. 1 Håkansson, Sundberg (2012). Utmärkt undervisning - framgångsfaktorer i svensk och internationell belysning, Natur och kultur 2 Håkansson, Sundberg (2012). Utmärkt undervisning - framgångsfaktorer i svensk och internationell belysning (kap2), Natur och kultur 3 Håkansson, Sundberg (2012). Utmärkt undervisning - framgångsfaktorer i svensk och internationell belysning (kap2), Natur och kultur 5

6 Õpiprotsessi seisukohalt on ka koht oluline. On tähtis, et pedagoog mõtleks teadlikult läbi, kus õpiprotsess peaks toimuma. Kas parem oleks tundi teha väljas või sees? Kas parem oleks kevadel või sügisel? Kas läheks peenramaale, oleks klassiruumis või läheks kooli hoovi? Asudes mõtlema tunni läbiviimise koha peale, ärkab ka loovus ja arenevad õpetamise meetodid. Näiteks kui õpilased saavad kaunil sügispäeval koolilähedases metsas seeni uurida, siis hangitakse teadmisi kõigi meelte ja aistingute abil. Lapsed vaatavad erinevaid seeni, nuusutavad neid, puudutavad neid. Just selline asjade uurimine võib olla väga tähtis, kõigi õpilaste jaoks on ka piisavalt ruumi ja materjali, mida uurida. Võrdlemine ja järelemõtlemine on siis loomulik osa protsessist. Kui jälle koolis tagasi ollakse, siis räägitakse küsimustest, mis metsas üles kerkisid ja jätkatakse seentega tegelemist põhjalikumalt. Varasemad teadmised, mis võib-olla pärinevad raamatutest, saavad täiendust isiklikest seenemetsas omandatud elamustest ja kogemustest. Kõik see ongi heaks lähtealuseks pikemale järelemõtlemisele ja analüüsimisele. Sellised seeneõpingud jäävad õpilastele meelde ka tulevikuks, sest see puudutas neid emotsionaalselt. Kokkuvõttes saab öelda, et õppimine vaheldumisi sise- ja väliskeskkonnas tekitab eeldused loova ja dünaamilise õpikeskkonna loomiseks. Kvalitatiivselt heatasemeline õpetamine sõltub üsna palju ka sellest, kuidas õpetaja suudab õpilaste jaoks luua seoseid õpetatava aine sisulise küsimuste osas, tehes seda nii, et vähem keskendutakse valmis teabelee ja rohkem õpilaste järk-järgulisele osalemisele praktilises teadmise omandamise protsessis, andes lastele võimaluse isiklike kogemuste proovilepanekuks ning uute teadmiste ja nägemuste katsetamiseks autensetes õppimisolukordades.. 4 Õuesõpe ei tähenda ainult looduse vaatlemist ja värskes õhus viibimist vaid on sama palju seotud ka selliste valdkondadega nagu ühiskonnaõpetus, ajalugu, geograafia, kestlik areng ja keeleõpe. Õuesõpe püüdleb selle poole, et näidata seoseid ning selleks sobib väga hästi just õppeaineteülene õppimisviis. Õues õppides töötavad õpilased üheaegselt mitmete ainekavade eesmärkide saavutamise suunas. See on vajalik, kui kool ja õpilased tahavad järgida õppekavade kõrgeid eesmärke ja suuniseid. Ühtlasi on eelduseks õpetajate omavaheline koostöö, kui soovitakse, et õpilased saaksid õpiprotsessist positiivse tervikkogemuse. Abstraktsete teadmiste konkretiseerimiseks peab kool põimima kokku teooria ja praktika. Õuesõppes on kesksel kohal elamused, tegevused ja isiklikud kogemused. Õpilased kogevad koos kaaslaste ja õpetajaga erinevaid asju ja need esmasest allikast saadud elamused loovad suurepärase aluse võrdlemiseks, analüüsimiseks, järelemõtlemiseks ja järelduste tegemiseks. Parim õppimise viis on selline õppmimine, mis puudutab õppija erinevaid meeli ja haarab enesega kaasa, see on õppimine nii, et omandatu seonduks ümbritseva maailmaga ja avaks õpilasele ümbritsevat maailma. Sellega seoses tekivad õpilastel ka küsimused materjali sisu ja mõtte kohta. Küsimused kerkivad õpetamisprotsessi käigus ja taibukad pedagoogid peavad neisse tähelepanelikult suhtuma. Teadmiste omandamine saab võimalikuks seeläbi, et õpe toimub vaheldumisi sise- ja väliskeskkonnas, kasutades asjakohaseid õpetamismeetodeid, õpiprotsessi juhtimist ja õpilaste omavahelist suhtlemist. Pärast uurimistöö läbiviimist õues järgneb töötlusfaas klassiruumis. Kuidas peaks haldama 4 Håkansson, Sundberg (2012). Utmärkt undervisning - framgångsfaktorer i svensk och internationell belysning (kap2), Natur och kultur 6

7 õpilaste uusi teadmisi, kogemusi ja elamusi? Andmete läbitöötamise faas klassiruumis, kus koostatakse dokumentatsioon, otsitakse lisateavet raamatutest ja infotehnoloogia vahendite abil, juureldakse ja analüüsitakse, võib toimuda väga erinevalt. Iseseisev järelemõtlemine on õpiprotsessi olulisim osa. Miks see asi just nii oli? Kas meie hüpotees oli õige? Miks teises kohas oli asi teistmoodi? Mis me sellest teada oleme saanud? Juurdlemine on vajalik, et muuta elamused ja tegevused ise sõnastatud teadmisteks. Õppimise keskmes peab olema õpilane. Oluline on arvestada õpilaste varasemaid kogemusi, teadmisi ja elamusi. Õpilane ise peab õpiprotsessis olema aktiivne osaline. Õuesõppes omab olulist rolli ka grupp, kellega koos tegutsetakse. Kesksel kohal on vestlused ja suhtlemine. Eriti tähtsad on need jutuajamised, mille tulemusena tekib teadmiste ahel ning selline suhtlemine, mis aitab kaasa õpilaste arutlus- ja argumentatsioonioskuse edendamisele ja võimaldab õpilaste omavahelist kogemuste vahetamist. Koos õppival grupil on ka sotsiaalsete oskuste parandamise vaatevinklist tähtis funktsioon. Rõõm on suur, kui miski õnnestub, aga lubatud on ka ebaõnnestumine. Soodsa õpikeskkonna seisukohalt on üldise sotsiaalne õhkkond äärimiselt oluline.. Uuringus Visible learning 5 kirjutab autor Hattie, et kui klassiruumis on selline õhkkond, kus eksimustesse suhtumine pole mitte lihtsalt tolerantne, vaid vead on lausa teretulnud, kus õpilastele esitatakse tõelisi väljakutseid ja toetatakse nende kaasamist ja visa tööd, siis seesugune keskkond toetab õpiprotsessi edukust veelgi enam. Avatud õhkkonna loomisele kaasaaitamiseks klassiruumis on vaja sellist teadlikku juhtimist, mis toetaks niisuguse keskkonna teket. Pidev õuesõppe tundides osalemine kõigi kooliaastate vältel aitab kaasa ka tugevama sideme loomisele nii õpilaste vahel kui ka õpilaste ja õpetajate vahel. Õppimine erinevates keskkondades loob ka head tingimused selleks, et õpilased saaks näidata oma erinevaid oskusi ja omadusi, see omakorda toetab laste eneseusku ja aitab luua turvatunnet. 5 Hattie (2009). Visible learning, Routledge London 7

8 Õpetamist tuleb kohandada iga õpilase eeldustele vastavaks ja arvestades õpilase vajadusi. See peab toetama edaspidist õppimist ja teadmiste omandamist, lähtudes õpilase taustast, varasematest kogemustest, keeleoskusest ja teadmistest. Põhikooli, eelkooli ja lasteaia õpikavat 2011, (Pt 1 Alusväärtused ja ülesanded) Keskmes on õpilane Koolil on oluline roll kestliku arengu põhimõtete edasiandmisel. Õpikavas on selle kohta öeldud järgmist: Keskkonnaperspektiivi sissetoomine annab õpilastele võimaluse võtta ise vastutus selle keskkonna eest, mida nad ise otseselt mõjutada saavad, samuti võimaldab see isikliku suhtumise kujundamist üldistesse ja üleilmsetesse keskkonnaküsimustesse.õpetamise käigus tuleb selgitada, mil viisil tuleks ühiskonna toimimine ja meie elamise ja töötamise viisid ümbes kohandatada, et need toetaks jätkusuutlikku arengut.. 6 Õuesõpe on üks paljudest võimalustest tegutseda jätkusuutliku arengu heaks. Pidev looduses viibimine tekitab loodustunnetuse ja õpilaste teadmised looduse kohta laienevad. Looduses toimuvat nähakse laiemas kontekstis, motivatsioon juurde õppida kasvab ja õpilaste eneseusaldus suureneb. Paljud õpilased on kaasajal loodusest ja selle toimimise viisidest eemaldunud. Kui aga anda lastele võimalus näiteks ise kasvatada söödavaid kultuure, hakkavad nad meie toidu toorainetesse suhtuma hoopis teistmoodi respektiga. Mesilasi käsitleva õppetunni järel võib tekkida küsimus, mis meist ikkagi saab, kui üleilmne mesilaste suremine samamoodi jätkub? Autentses keskkonnas puutuvad õpilased kokku erinevate valikute ja probleemidega ja see võib neid innustada uurima jätkusuutlikku energiakasutust, mahepõllundust, puhta vee, taaskasutuse, tarbimise vähendamise, bioloogilise mitmekesisuse ja loodushoiu küsimusi. 6 Läroplan för grundskolan, förskoleklassen och fritidshemmet 2011, Skolverket, Fritzes förlag 8

9 Õpiprotsessi kirjeldamiseks on palju erinevaid võimalusi ja allpool toome ära ühe variandi, kuidas Färsna looduskeskuse õppepäevi Erkeni järve laboratoori veepäevi kirjeldada saaks. Õpiprotsess ei pea tingimata algama A-faasist, sama hästi sobib ka alustamine B-faasist. A-faasis koostatakse plaan õpilastega koos ja võib-olla sõnastatakse uurimistöö hüpotees. Õpetaja valikust sõltub, kas ta soovib protsessi täiendada ka vahendusfaasiga peale tegevuse või uuringu läbiviimist. Kirjelduses on lähtutud Arne Nikolaise Jordeti tegevusmudelist, Klasserommet utenfor tilpasset opplæring i det utvidet læringsrom 7. (Klassiruum väljaspool kooliseinu laiendatud õpperuum). On oluline, et õpilased teaksid alati täpselt, mis on õppimise eesmärk. A. Vahendusfaas Õpetaja vahendab uut õpimaterjali Õpilane süveneb õpimaterjali. Ettevalmistused. 7 Arne Nikolaoisen Jordet (2010). Klasserommet utenfor tilpasset opplæring i det utvidet læringsrom, CAPPELEN DAMM Akademisk forlag 9

10 B. Praktilised kogemused ja tegevused gruppides, klassiruumist väljas B1.1. Õpilased töötavad gruppides B1.2. Õpilased töötavad paarikaupa või üksikult A B C E D B. Praktiline töö erinevates õpikeskkondades B2. Gruppide töö tutvustamine liigutakse ühe grupi juurest teise juurde A B C E D Õpetaja juhib vestlust ja juurdlemist. Lõpetuseks teeb õpetaja suulise kokkuvõtte (auditiivne struktuur) C. Töötlemisfaas Edasine töö toimub klassiruumis, lähtudes uuest kogemustest, teadmistest ja küsimustest. Loetakse, kirjutatakse, süvenetakse Juureldakse, analüüsitakse. Sõnastatakse see, mida teada saadi. 10

11 Aruandlus/ kasutamine ja siis algab kõik uuesti Kool peaks olema julge ja suunduma õppetegevusega autentsesse keskkonda. Ennekõike on väljakutseks see, et õpilased tuleb kaasata nii, et nad oleksid aktiivsed protsessi osalised ja et nad saaksid aru, milles sellise tegevuse mõttekus seisneb. Kuidas teha nii, et õppimine puudutaks õpilase erinevaid meeli? Õppimine peab toimuma autentsetes keskkondades läbi kommunikatsiooni ja koostöö. Koolitöö, mis toimub vaheldumisi õues ja koolimajas, loob ka eeldused kaasavaks õpitegevuseks, kus kõik õpilased saavad võimaluse oma andeid arendada ja saada põhjalikke teadmisi erinevates õppeainetes. Ühtlasi saab sellest koolist niisugune kool, kus õpetajad teevad omavahel koostööd ja kus lapsevanemad on samuti toetavaks ressursiks ja loodus ning ühiskond samuti, ehk positiivse arengu kooliks. Õpilastele pakutakse tegevusi, väljakutseid ja harjutamisvõimalusi, mis on seotud tegeliku ümbritseva maailmaga. See kõik kokku loob eeldused õpilaste heaoluks, innukaks õpisooviks ja ka uudishimu tekkeks, liikumiseks, ühtsustunde tugevdamiseks ja sotsiaalsete oskuste edendamiseks ning rõõmutunde tekkeks. Õuesõpe tekitab õpilastes valmiduse toimetulekuks ootamatutes olukordades ja see on tuleviku seisukohalt oluline oskus. Olge julge ja minge õpilastega koos klassiruumist välja! Aidaku õuesõpe kaasa loovale arenguprotsessile Norrtälje kommuuni koolides! 11

12 Miks tuleks õppida vaheldumisi õues ja sees? Nii omandatakse sügavamalt juurdunud teadmisi Õppimine on vaheldusrikkam, sisendeid õpiprotsessis rohkem See võimaldab ühitada teooria ja praktika Rohkematel õpilastel avaneb võimalus näidata oma oskusi ja teadmisi erinevas keskkonnas Suurem motiveeritus Parem terviknägemus, tekib kontekst Tervis paraneb ja suureneb heaolu Eneseväärikus, sotsiaalne kompetentsus, empaatia paraneb Ühtsustunne kasvab Pidev õuesolemine tekitab loodustunnetuse ja head teadmised loodusest Õpi-ja mängukeskkond on mitmekülgsem 3. Juhtimine Õppeprotsessi juhtimine on äärmiselt oluline osa kogu protsessist. Pedagoogi roll on suur. Teadusuuringus Visible learning, mille autoriks on Hattie, väidab autor, et just juhtimine ongi määrava tähtsusega. Hattie kirjutab, et eduka juhtimise eeltingimused on järgmised: - What teachers do matters! - Positiivne vastastikune tegevus - Selged eesmärgid ja ülesanded - Tähelepanelikult kuulata, mida õpilane juba teab ja millid teadmisi tal juurde on vaja ja mida ta küsib. Andke tagasisidet! - Luua õhkkond, kus eksimused on lubatud 12

13 - Luua positiivne ja toetav suhe Lisaks sellele kirjutab Hattie, et õpetajad peaks instrueerima, olema hoolitsevad ja õpetama aktiivselt ja kirglikult, et mõjutada õpilase õpitulemusi soodsas suunas. Õpetaja peab teadma, mida iga õpilane oskab ja teab ja milliseid teadmisi õpilane juurde vajab selleks, et pakkuda mõtestatud õpikogemusi. Samuti peab õpetaja hästi tundma oma ainet, et õpilasele sisulist tagasisidet anda. Pideva edasiliikumise tagamiseks tuleb õpetajal olla kursis ka õppekavaga, kursusekavadega ja hindamiskriteeriumidega. Kuidas luua Norrtälje kommuni õpetajatele sellised tingimused, et nad saaks pidevalt arendada om juhtimisoskusi? Koolid peaks ära kasutama õuesõpet, välikeskkonda ja värskes õhus viibimist. Ülesande või uurimistöö eesmärk peab olema õpilase jaoks selge. Tuleb olla tähelepanelik õpilaste varasemate eelteadmiste ja kogemuste osas. Õues olles ja teistmoodi õpikeskkonnas viibides on vastastikune tegutsemine kerge. Üldine õhkkond on lihtne ja avatud. Õpilased võivad töötada väiksemates rühmades üksteise lähedal teineteist segamata ja õpetaja saab liikuda ühe rühma juurest teise juurde ja õpilastega vestelda. Õpilased koguvad õpetajaga koos uusi kogemusi ja mõtlevad nende üle järele. Erinevad tegevused värskes õhus loovad keskkonna, mis on lubav ja avatud. Näiteks kui mõnel õpilasel on vajadus en rohkem liigutada või mõni teine laps räägib kõva häälega, pole neid vaja niiviisi piirata, nagu traditsioonilises kooliklassis. Õpitakse grupis koos ja see tekitab ühtsustunnet tekib kokkukuuluvuse ja grupitunne. SOOVITUSED ÕNNESTUNUD ÕUESÕPPEKS - Oma õppeaine, looduse hea tundmine ning õuesolemise teadmiste omamine suurendab juhi turvatunnet - Suhtuge võimalikesse hirmudesse õpilaste hulgas respektiga - Eesmärgid ja ülesanded peavad õpilastele selged olema - Õpetaja om alati heaks eeskujuks nii riietuse, ohutu käitumise ja suhtumise osas - Alati tuleb esiplaanile seada õpilaste vajadused ja küsimused. Õpetaja olgu paindlik ja valmis vajadusel ka plaane muutma. Mõelge olukord läbi ja vaadake, mis võimalused on. Arvestage aastaaegade ja ilmastikutingimuste muutuvaid olusid ja looge variatsioonirikkaid õpikeskkondi. - Õpilaste kõik põhivajadused olgu rahuldatud piisavalt soojad ja kuivad riided, kõhud täis, lapsed puhanud - Tegevuste hulgas olgu ka mängud. Lapsed peaks edendama ja harjutama koostööd. - Loengu või tegevuse läbiviimise koht tuleb hoolikalt valida ja õpetaja peab seda kohta hästi tundma. Nooremate lastega oleks mõttekas minna tagasi kohtadesse, kus lapsed end turvaliselt tunnevad. Turvatunne on õppimise eeltingimus. Vanemate õpilaste jaoks võib võõras asukoht osutuda uurimistegevust inspireerivaks väljakutseks. - Püüelge selles suunas, et õues õppimise tund oleks ajaliselt piisavalt pikk, sest see vähendab stressi ja annab õpilastele võimaluse mängida, liikuda ja taastuda. Kõige soovitavam oleks teha koostööd teiste aineõpetajatega, et integreerida õuesõppesse ka teisi õppeaineid. - Õuesõppe korraldamisel olgu ohutus alati esmatähtis. Oluline on, et oleks valmis tegevuskava õnnetusjuhtumi või kadumise puhuks. Õpilased peaks orienteerumise ja vabas õhus viibimise põhireeglid juba varakult selgeks saama. Mõistlik oleks läbi viia riskianalüüs mõningate suurema ohutasemega tegevuste osas, näiteks veekogude jääkattel viibimise kohta. 13

14 4. Inspireerivad õpikeskkonnad Erkeni järve kaldal ja Färsna talus Färsna talu aias asuva taimelava näitel saab õppida keemiat ja bioloogiat Färsna talu metsas räätsade abil käiakse metsas talvist ökoloogiat uurimas ja saadakse kehaline liikumine pealekauba Bioloogiline mitmekesisus aasal Jõgi talu maadel õpitakse bioloogiat ja emakeelt Järv talu maadel bioloogia tund järverannal Färsna talu põllul - nii ajalootund kui ka elamus pinnasesse tehtud süvendis küpsetatakse lõhet 14

15 5. Veepäevad Uppsala Ülikooli Erkeni laboris Veepäev Erkeni laboratooriumis Erkeni järve ääres Norrtälje linnast põhja pool on lisavõimalus õppe läbiviimiseks, mis võimaldab hõlmata mitmeid loodusteaduste aspekte. Erkeni labor on osa Uppsala ülikooli limnoloogia õppetoolist ning selle väliõppekeskus. Veepäevade kava on välja töötatud uue õppekava järgi ja vastab gümnaasiumi bioloogia- ja loodushoiu aine- ja kursusekavadele. Meie laboris korraldatakse erinevatele vanuserühmadele kohandatud õppepäevi, nii lasteaialastele kui gümnaasiumiõpilastele, aga ka täiendõpet õpetajatele, kes tahavad õpetamisoskusi arendada ja veekeskkonda paremini tundma õppida. Veeteemalise päeva keskseks lähtekohaks on õppepäeva tegevuste korraldus teadustöö põhimõtteid järgides, integreerides teooriat ja praktikat, õppides nii õues kui ka siseruumides. Vastavalt uue õppekava üldeesmärkidele püüame tegutseda järgnevalt: õppida, uurida ja töötada nii iseseisvalt kui ka teistega koos, et suurendada laste eneseusku kasutada loodusteaduslikke teadmisi ka ühiskonna liikmena ja igapäevaelus omandada teadmisi puhta keskkonna ja jätkusuutliku arengu vallas Lisaks nimetatutele püüame täita ka teisi eesmärke, mis on määratletud vastavalt õpirühmade tasemetele ja konkreetsete kursuste eesmärkidele. Need eesmärgid kajastuvad pedagoogilise planeerimise peatükkides erinevate vanuserühmade õpipäevade kirjelduste juures. Järgnevalt toomegi teieni ühe näite veeteemalise õppepäeva korraldamisest ja selle pedagoogilisest planeerimisest. Veepäev on rohkem, kui lihtsalt väljasõit, see on inspireeriv õppevahend, mis annab õpilastele võimaluse innukaks tegutsemiseks ja kõigi oskuste proovilepanekuks. Aineõpetaja saab ise astuda sammukese võrra tahapoole, et jälgida ja hinnata iga õpilast individuaalselt ja leida aega pedagoogilisteks dialoogideks, sest õppepäevi viivad läbi Erkeni laboris töötavad juhendajad. Ilus ümbrus ja meeldiv tööõhkkond toetavad ka õpilaste omavahelist suhtlemist õpperühmas. Õpilastes ärkab uudishimu ja huvi selle tulemusena võivad tekkida uued kooslused ja ühtsustunne suureneb veelgi. 15

16 Näide 1. Veepäev Vesi, 4.-6.klass Eesmärk Eesmärgiks on tundma õppida elustikku järves ja välja uurida, mis mõjutab järve elu selle veekogu erinevates osades. Me teeme süvasukeldumise järve ökosüsteemi ja vaatame, kuidas mõjutab järv inimest ja kuidas inimene järve. Samuti saame elamuse meie ilusast loodusest. Eeltöö Alustage sellest, et paluge õpilastel jutustada mõni tore mälestus või lugu, mis nende endaga vee ääres või rannas on juhtunud ja mis neil hästi meeles on. Võib ka lasta õpilastel midagi joonistada või paluda kooli kaasa võtta mõni asi, mis seondub veega. Seejärel peaks õpilastele andma võimaluse kaasavõetud asjast teistele lähemalt jutustada ja rääkida, kust nad selle leidsid. Kui need asjad on enne veetemalisele õppepäevale tulemist läbi tehtud, on lastel veepäeval lihtsam oma asju otsima hakata (õppepäeval nad uurivad, kas püstitatud hüpotees on tõene või mitte) ja õpilased avastavad, et vesi peidab endas tunduvalt rohkem saladusi, kui nad ise või nende sõbrad arvatagi oskasid. Lapsed saavad tõuke ja huvi, uurivad hiljem ise edasi ja õpivad ära, kuidas leida vastust püstitatud hüpoteesile. 16

17 Tegevused veeteemalisel õppepäeval Ülevaate tegemine Päev algab sellest, et teeme lühikese ülevaate järve ökosüsteemist ja laseme lastel rääkida, mida nad juba teavad ning valmistame lapsed ette erinevate meeltega tajutavateks elamusteks, mis päeva jooksul ees ootavad (kirjeldame kohti, kuhu on kavas minna, räägime sellest, kuidas me savi sisse kinni jääme, millised lõhnad meid ees ootavad, kuidas kivid on järves libedad, ja millised on järvevee lained kaldast kaugemal). Uurimistöö. Õpilastega minnakse erinevatesse kohtadesse järve rannal ja järves. Uurime erinevat tüüpi järverandu, veepinda, sügavamat järvepõhja. Õpilase saavad võrrelda seda, mida nad näevad, oma varasemate kogemuste ja ettekujutusega. Pärast materjali kogumist järve erinevatest osadest kogunetakse uuesti kokku, et leitud asju lähemalt üheskoos uurida. Selgitame välja, millised on leitud materjali omadused ja miks pole leiud alati ühtemoodi ning milline kohastumine on toimunud vastavalt keskkonnale. Aruandlus Õpilased võib jagada gruppidesse vastavalt sellele, mis kohta nad uurimas käisid ja iga grupp tutvustab, mida nad sellest kohast leidsid, millised probleemid on selle koha elustikul ja kas leiti ka loomi, kes on kohastunud vastavalt konkreetse elukeskkonna tingimustele. Iga grupp teeb sellise lühitutvustuse oma klassikaaslastele. Veeteemalise õppepäeva tagasivaade Õpilased juurdlevad selle üle, mida nad veepäeval teada said. Mis ma juurde õppisin? Mida ma veel teada tahaks? Erkeni järvelabori õpetajad teevad koos õpilastega päeva kokkuvõtte. Töötlemine Veepäeva lõpul tegid õpilased lühikese suulise kokkuvõtte oma uurimistööst, kuid teadmiste ja teadusliku tööviisi kinnitamiseks tuleb koolis edasi töötada. Õpilased saavad valida, kuidas nad soovivad kokkuvõtte vormistada, kas a.) kirjaliku raporti vormis b.) seinaplanśetina c.) ühisnäitusena, kus kõigi uurimistööd liidetakse üheks tervikuks 17 koos pannakse kokku toiduahela kirjeldus

18 ühiselt koostatakse järve mudel, kus iga õpperühm kirjeldab seda järve osa, mille kohta tema infot kogus Infovoldik, kust nähtub, kuidas inimene mõjutab järve ja kuidas me peaksime elama, et säiliks puhas vesi (peamiselt neile, kes on valinud keskkonnahoiu süvaõppe suuna) Hilisemat järeltegevust on kerge kombineerida muude õppeainetega nagu kunstiõpetus, emakeel, keemia ja isegi inglise keel, kui näiteks soovitakse oma presentatsioon esitada nii emakeeles kui inglise keeles. Tähtis on see, et õpilased tutvustaks oma uurimistöö tulemusi vastavalt teadustöö stuktuurile. Sissejuhatus siinkohal kirjeldage, kus käidi, milline see koht välja nägi ning selgitage, miks on töö jaoks sõnastatud just selline küsimus või hüpotees. Meetod kirjeldage, millist uurimismeetodit kasutasite hüpoteesi õigsuse või mittepaikapidavuse selgitamiseks. Tutvustage teistele kasutatud materjale ja ärge unustage, et tegevuste kirjeldus peab olema nii arusaadav, et selle järgi saaks katset korrata. Tulemus tutvustage meetodi kasutamisel saadud tulemusi. Koostage näiteks tabel selle kohta, kui palju erinevaid liike oli võimalik määrata eri paikades ning millised tähelepanekuid te tegite abiootiliste faktorite (hapnik, valgus, Ph-tase) või bioloogiliste tegurite (konkurents, toidu kättesaadavus, erinevused isendite vahel) erinevuste osas eri paikades. Arutelu püüdke selgitada ja põhjendada saadud tulemusi kirjandusest leitud andmete või õpetaja abiga. Pole üldse mingit tähtsust, kas saite tulemuseks, et hüpotees leidis kinnitust või selgus, et see ei osutunud tõeseks peaasi, et oskaksite saadud tulemust põhjendada. Siinkohal võiks lõpupoole ka juurde lisada, mida oleks võinud teha teisiti ja võib-olla nimetada, mida sooviksite edaspidi põhjalikumalt uurida. Kokkuvõte tehke järeldused, viidake näiteks sissejuhatuses toodud seisukohtadele ja andke vastus sissejuhatuses esitatud hüpoteesile või küsimustele. Valitud tööviisist sõltub, mitu tundi on töö lõpetamiseks tarvis teha. Kokkuvõtteid võib teha nii üksinda kui koos klassikaaslastega. Põhiterminid ökoloogia biotoop inventuur toitumisahel bioloogiline mitmekesisus loodusteadused kestlik areng mikroskoop luup teaduslik töömeetod välitööd 18

19 Pedagoogilise töö planeerimine Näide 1. Veepäev Vesi, klass Eesmärgiks on tundma õppida järve elustikku ja välja uurida, mis mõjutab järve selle veekogu erinevates osades. Süveneme põhjalikult järve ökosüsteemi ja vaatame, kuidas mõjutab järv inimest ja inimene järve. Samuti saame elamuse ilusast loodusest. Meie tegevused: Teeme ise järve mudeli (suuremale alusele, pildid, tekst, järve makett). Planeerime Erkeni järve uuringu, mille põhjal hiljem valmibki järve makett) Väliuuringud: 1) Veepinnal 2) Ranna ääres 3) Vooluveekogus Jälgime üht lähiümbruses asuvat ökosüsteemi, tuvastame seoseid ja teeme järeldusi selle põhjal, mida me ise oleme järve ääres avastanud. Üldeesmärk: Õppida, uurida ja töötada nii iseseisvalt kui teistega koos ja tekitada usaldust enda võimete suhtes Kasutada loodusteaduslikke teadmisi ka ühiskonna liikmena igapäevases elus Omandada teadmisi hea keskkonna ja kestliku arengu kohta Ainespetsiifilised eesmärgid: Viia läbi süsteemseid bioloogia-alaseid uuringuid Kasutada teadmisi bioloogiast, kui hangitakse teaveti ökoloogilise jätkusuutlikkuse kohta kujundada suhtumineselleesse teabesse Arendada oskusi ja teadmisi bioloogilise konteksti kohta, edendada uudishimu ja huvi teadmiste edasiseks täiendamiseks (Lähiümbruse ökosüsteemid, erinevate organismide omavahelised seosed ja sagedamini esinevate liikide nimed. Elusa ja elutu keskkonna omavahelised seosed) Teeme loogusteadusliku uurimistöö Erkeni järvest. 1) Lihtsad väliuuringud ja eksperimendid. Planeerimine, läbiviimine ja hindamine. 2) Kuidas määrata, liigitada ja grupeerida loomi, taimi ja teisi organisme 3) Lihtsamate uuringute dokumentatsiooni vormistamine tabelite, piltide ja lihtsate kirjelduste abil 19

20 Tegevused: Teeme ise järve mudeli :planśett, fotod, tekst, makett) Teeme Erkeni järve uurimise kava, uuringul kogutud andmeid kasutame hiljem oma järvemudeli loomisel Teeme väliuuringuid 1. Veepinnal 2. Rannal 3. Vooluveekogus Kogume ja analüüsime loomi ja taimi Koondame tulemused, kasutades fotosid, tabeleid ja lühemaid infotekste Tutvustame isetehtud järvemudelit ka koolikaaslastele Hinnatakse seda, kuidas sa oskad: Tuua näiteid looduslike seoste kohta lähtudes sellest, mida ise kogesid Erkeni järve ääres Oskad näha muutusi aastaaegade lõikes ja seda, kuidas muutused mõjutavad loomi ja taimi Esitada küsimusi selle kohta, mida näed Koguda uurimismaterjali (loomad ja taimed) Tulemusi tõlgendada Tutvustada ja selgitada uuringu tulemusi 20

21 Näide 2 Veepäev Aastaaegade vaheldumine, klass Eesmärk Eesmärgiks on jälgida järve ühe aasta jooksul. Käime selle aasta jooksul järve ääres kuni neljal korral ja mõõdame ning vaatleme kindlaid parameetreid. See annab hea ülevaate, mis toimub aastaaegade vaheldumisel ja kuidas ilmamuutused mõjutavad järves elavate organismide elu. Eeltöö Alustage sellest, et laske õpilastel joonistada paberile suur järv ning juurde joonistada või kirjutada, kes järves elavad ja mis selles järves veel on. Samal ajal joonistab ka õpetaja tahvlile järve ja palub siis igal õpilasel tulla ja midagi järve elustikust sellele pildile juurde joonistada (korrata ei tohi, pole lubatud joonistada seda, mida klassikaaslased juba varem on joonistanud). Sellest selgub, kui hästi õpilased järve eluga juba tuttavad on. (Seda tuleks teha seni, kuni ühelgi õpilasel enam midagi lisada pole). Jäädvustage see järv, sest projekti lõppedes saab selle veelkord välja võtta. Las õpilased ka mõtlevad, millise aastaaja kohta nende järvekirjeldus käis. Veepäeva tegevused: Programm koosneb 3 või 4 külastusest Erkeni järve äärde: suvel (augustis), sügisel (oktoobris), ja talvel (veebruaris). Koostage plaan, milliseid mõõtmisi ja vaatlusi tahaksite igal külastusel läbi viia. Näiteks: Temperatuur pinnal ja põhjas Vee läbipaistvus Plankton Pisiputukad Võrrelge erinevusi ja sarnasusi erinevate aastaaegadel ning seda, kuidas aastaajad mõjutavad järve elustikku 21

22 Aruandlus Õpilased tutvustavad gruppide kaupa suuliselt, mida nad uurisid. Käies järve ääres kolmel erineval aastaajal koguvad õpilased materjali, mis peegeldab ka aastaaegade vaheldumist. Et mõista, kuidas see kõik mõjutab limnoloogilist materjali, tuleb õpilastel kogutud materjal kokku koondada. Las õpilased süvenevad ühte teemasse (näiteks läbipaistva veekihi sügavus, temperatuur, plankton või pisiputukad) ja koostavad diagrammi (koostöös matemaatikaõpetajaga). Lõpetuseks laske gruppidel uurimistööd teistele tutvustada, soovitavalt suuremale rühmale, näiteks inimestele, kes parajasti juhtuvad olema selle järve ääres, kus uurimistöö tehti. Järelemõtlemine Õpilased juurdlevad natuke. Mida ma teada sain? Mida ma veel tahaksin teada? Erkeni labori õpetajad teevad koos õpilastega päeva kokkuvõtte. Töötlemine Veepäeva lõpul tegid õpilased lühikese suulise kokkuvõtte oma uurimistööst, kuid teadmiste kinnitamiseks ja teadusliku töömeetodi kinnitamiseks tuleb tööd jätkata siis, kui koolis tagasi ollakse. Õpilased saavad valida, kas nad tahavad oma kokkuvõtte vormistada a.) kirjaliku raportina b.) planśetina c.) ühise näitusena, kus kõigi uurimistööd pannakse kokku üheks tervikuks mis muutused toimusid vaatlusaja jooksul ühiselt pannakse kokku informatsioon järve kohta, iga grupp annab omapoolse panuse sellega, et lisab andmed oma vaatluskohast. Millised on erinevused sõltuvalt vaatluskohast? Millised olid sealsed tingimused? Infovoldik, milles kirjeldatakse inimtegevuse mõju järvele ja seda, kuidas käituda, et säiliks puhas järvekeskkond ja puhas vesi (erit juhul, kui see tutvustav materjal pannakse välja avalikkusele tutvumiseks) Järeltegevusi on kerge kombineerida muude õppeainetega, näiteks kunstiõpetuse, emakeele, keemia ja isegi inglise keelega, kui presentatsioon tahetakse esitada nii emakeeles kui ka inglise keeles. 22

23 Tähtis on see, et õpilased tutvustaksid oma uurimistöö tulemusi vastavalt teadustöö struktuurile. Sissejuhatus siinkohal kirjeldage, kus käidi, milline see koht välja nägi ning selgitage, miks on töö jaoks valitud just selline küsimus või hüpotees. Meetod kirjeldage, millist uurimismeetodit kasutasite, et välja selgitada, kas hüpotees vastas tõele või mitte. Tutvustage kasutatud materjale ja ärge unustage, et tegevuse kirjeldus peab olema nii selge, et kirjelduse järgi saaks katset korrata. Tulemus tutvustage meetodi kasutamisel saadud tulemusi. Koostage näiteks tabel selle kohta, kui palju erinevaid liike oli võimalik määrata eri paikades ning millised tähelepanekuid tegite abiootiliste faktorite (hapnik, valgus, Ph-tase) või bioloogiliste tegurite (konkurents, toidu kättesaadavus, erinevused isendite vahel) erinevuste osas erinevates paikades. Arutelu püüdke selgitada ja põhjendada saadud tulemusi kirjandusest leitud andmete või õpetaja abiga. Pole üldse mingit tähtsust, kas hüpotees leidis kinnitust või ei pidanud paika peaasi, et oskaksite saadud tulemust põhjendada. Lõpupoole võiks selles osas ka juurde lisada, mida oleks võinud teha teisiti ja võib-olla ka nimetada, mida sooviksite edaspidi põhjalikumalt uurida. Kokkuvõte tehke järeldused, viidake näiteks sissejuhatuses toodud seisukohtadele ja andke vastus sissejuhatuses esitatud hüpoteesile või küsimustele. Valitud tööviisist sõltuvalt kulub töö tegemiseks erinev hulk koolitunde. Õpilased saavad valida, kas nad tahavad töötada üksinda või teha seda rühmana. Kesksed mõisted ökosüsteem ökoloogia biotoop inventuur toiteahel bioloogiline mitmesesisus jätkusuutlik areng mikroskoop luup ökosüsteemi teenused aastaaegade vaheldumine teadusliik tööviis väliuuring 23

24 Pedagoogilise töö planeerimine Näide 2 Veepäev Aastaaegade vaheldumine, klass Eesmärgiks on jälgida järve ühe aasta vältel. Aasta jooksul käiakse neli korda järve ääres ja mõõdetakse samu parameetreid. See annab selge ülevaate, mis toimub seoses ilmastiku vaheldumisega ning kuidas see mõjutab järve elustikku. Üldeesmärgid vastavalt õppekavale. Õpilane saab: õppida, uurida ja töötada iseseisvalt ja koos teistega, see tugevdab õpilase eneseusku loodusteaduslikke teadmisi ära kasutada ka ühiskonna liikmena igapäevases elus omandab teadmisi puhtast keskkonnast ja jätkusuutlikust arengust Koolituse eesmärgiks on see, et sa peaksid: Jälgima järve ühe aasta vältel ja uurima, kuidas mõjutavad aastaajad 1. kohalikke ökosüsteeme ning mõtlema, kuidas saaks ökosüsteeme uurida ökoloogilistest vaatevinklist lähtuvalt. Millised on seosed populatsioonide ja ökosüsteemis kättesaadavate ressursside vahel. Võrrelda lokaalseid ökosüsteeme regionaalsete ja globaalsete ökosüsteemidega. 2. bioloogiline mitmekesisus mis soodustab ja mis kahjustab seda. Loodusteaduslike uuringute läbiviimine Erkeni järves 1. Väliuuringud ja eksperimendid. Lihtsate küsimuste formuleerimine, planeerimine, täitmine ja hindamine. 2. Kuidas määratakse liigitatakse ja grupeeritakse organisme omavahelist sugulust ja ajaloolist arengut arvestades? 3. Milline on seos bioloogiliste uuringute ning mõistete, mudelite ja teooriate arendamise vahel? 4. Uuringute dokumentatsioon tabelid, diagrammid, pildid ja kirjalikud raportid Ainespetsiifilised eesmärgid: süstemaatiliste uuringute läbiviimine bioloogias seoste nägemine bioloogias ja küsimuste püstitamine oma isiklike kogemuste baasil bioloogilist konteksti puudutavate teadmiste arendamine, uudishimu ja huvi suurendamine 24

25 Tegevused: Käime järve ääres neli korda: talvel, kevadel, suvel ja sügisel. Planeerida mõõtmised igale külastuskorrale: 1. temperatuur 2. läbipaistvus 3. plankton 4. väikesed elusorganismid Võrdlused erinevused ja sarnasused erinevatel aastaaegadel, kuidas need mõjutavad elu järves. Hinnatakse järgnevat: teie oskust formuleerida ökoloogiat puudutavaid küsimusi oskust teadusuuringut planeerida väliuuringu läbiviimist (vastavalt koostatud plaanile, materjali kogumine) tulemuste tõlgendamist ja järelduste tegemist uuringu tuletuste tutvustamist ja järelduste põhjendamist arutlusi teemal inimmõju järvedele ja muudele veekogudele ja kuidas inimmõju vähendada 25

26 6. Looduspäevad Norrtälje Looduskaitsefondile kuuluvas Färsna talus Färsna talus ja selle ümbruse loodus- ja kultuurmaastikel Norrtälje linna lähedal pakutakse huvilistele võimalust osaleda looduspäevadel. Färsna on Norrtälje Looduskaitsefondile kuuluv koolituskeskus. Meie sooviks on innustada inimesi loodusesse tulema ja sellega tutvust tegema. Eesmärgiks oleme seadnud, et tahame olla lasteaedadele ja koolidele täiendavaks ressursiks looduse tundmaõppimisel. Ka teised grupid on teretulnud! Õpilased saavad teadmisi omandada autentses keskkonnas - metsas, põllul, aasal, aias, talus. Meie piirideta klassiruumiks on lähiümbrus ja muu ümbritsev keskkond Loodus ja ümbritsev keskkond on kooli jaoks oluline ressurss. Maastikul viibides saame õppida ajalugu ja geograafiat, aastaaegade vaheldumise ja muude loodusnärhtuste kaudu muutuvad nähtavaks füüsika, keemia ja bioloogia. Need keskkonnad annavad tõuke küsimuste tekkeks, innustavad meid juurde õppima, kirjutama, lugema, joonistama, võrdlema, analüüsima ja järeldusi tegema. Aed - see on koht, kus saab õppida, puhata ja teha koostööd. Aia vaatlemine kalendriaasta lõikes sügisel, talvel, kevadel ja suvel on suurepärane kogemus. Õpilased saavad planeerida, mida külvata, kui palju selleks seemneid kulub, igasuguseid probleeme lahendada ja taimi hooldada. Kodunduse tundides saaks näiteks küpsetada porgandikooki, kunstitundides aeda joonistada ja emakeeletundides õppida erinevate liikide nimetusi. Õpilased saaks ise ehitada kasvulava (kast, kus alumiseks kihiks on hobusesõnnik, pealmiseks muld ja kasti katteks näiteks vanad klaasitud aknaraamid). Färsna talu õpikeskkonnas saaks nii eksperimenteerida küll. Üsna pea näitaks kasvulava kraadiklaas pinnase temperatuuriks umbes 40 kraadi, kuigi muude aiapeenarde pinnasetemperatuur oleks samal ajal umbes 8 kraadi. Väga hea lähtepunkt asjade uurimiseks, analüüsimiseks ja õppimiseks! Mets siin saab uurida seeni, putukaid, kes on vanades puudes pesa teinud, erinevaid ökosüsteeme ja toiduahelaid. Mis tüüpi metsi üldse olemas on? Kuidas erinevaid metsi majandada näiteks palgimetsa, terviseradadega metsa, jahipidamiseks mõeldud metsa? Nooremate õpilaste jaoks on mets ka suurepärane mängukoht. Üsna sageli juhtub, et koolis mängitakse ühtesid mänge ja värskes õhus viibides teisi, ka mänguseltskonnad vahenduvad. Tüdrukud muutuvad olemiselt lihtsamaks. Paljud õpetajad ütlevad, et loodus mängukeskkonnana on soolisest vaatevinklist palju neutraalsem keskkond, kui paljud muud mängukohad. Eva Ärlemalm - Hagsér (Mälardaleni kõrgkoolist) on teaduslikult uurinud laste mänge looduses ja tema uuringu tulemused kinnitavad eeltoodud väiteid. 26

27 Niidud kuidas niidud tekivad? Miks on kariloomad kasulikud? Miks on bioloogiline mitmekesisus ohustatud? Õuesõpe seob omavahel teooria ja praktika. Põld kuidas põlluharimine tekkis? Kuidas see biotoop toimib? Millised loomad seal end hästi tunnevad? Kultuurmaastik - Färsna talu ümbritsevatel niitudel ja metsades on palju ajaloo jäetud jälgi. Mida saab õppida maastikku vaadeldes? Miks maastik just selline välja näeb? Kas see auk siin on hundikoobas või vana haud? Geoloogiat saab õpetada praktiliste näidete varal. Looduspäevade mõtteks on täiendada tavapärast õpet klassiruumis sellise õppega, kus õpilased omandavad loodus- ja kultuurmaastikel uusi teadmisi erinevate tunnetusmeelte kaudu ning uurimistööd tehes. Siin püstitatakse hüpoteese ja esitatakse küsimusi. Looduspäevade kava on koostatud õppekava ja kursuseplaanide järgi. Käesolevas peatükis kirjeldame mõnda võimalikku Looduspäevade läbiviimise viisi, kuid loomulikult saab päevade läbiviimist kohandada ka teistele vanuserühmadele ja teistele tingimustele. Õppepäevade läbiviimine toimub koostöös õpilaste, õpetajate ja Färsna looduskeskuse pedagoogidega. Organisaatoriteks ja läbiviijateks on Färsnas töötavad õpetajad, aineõpetajad saavad õpilasi ja nende õppimist jälgida ja õpilastega dialoogi pidada. Samuti saavad aineõpetajad võimaluse järele mõelda, kuidas õppetööd jätkata, kui hiljem jälle klassiruumis tagasi ollekse ja kuidas veelgi tugevdada grupi kokkukuuluvustunnet ning õpilasi paremini toetada. 27

28 Näide 1. Looduspäev Ökosüsteem, klass Eesmärk Erinevate ökosüsteemide uurimine. Bioloogilise mitmekesisuse ja neid mõjutavate tegurite avastamine. Kuidas mõjutab aastaegade vaheldumine taimi ja loomi? Õpilased peaks saama positiivse elamuse loodusest ja õuesolemisest, see peaks toetama nende enesehinnagut. Eeltöö Küsige lastelt juba koolis, kas nad teavad, mis on ökosüsteem. Milliseid biotoope leidub kooli ümbruses. Mis on toiduahel? Tooge näiteid, laske lastel toiduahelaid joonistada, siis on nad hiljem looduses tähelepanelikumad. Looduspäeva ülesehitus Ringis seistes korrake kõigile üle, milline on looduspäeva ülesehitus ja milliseid ohutusnõudeid tuleb jälgida. Ökosüsteemide teema sissejuhatus. Õpilsed jaogatakse 3-5 liikmelisteks rühmadeks. Harjutus Looduse nüansid Harjutus - vastandid Harjutus Vastandid ÖvnEkosystem Harjutus - Ökosüsteem Õpilased käivad oma rühmaga erinevaid ökosüsteeme vaatamas näiteks metsas, karjamaal, niidul. Mõningase varustuse abil peavad nad täpsemalt vaatlema üht väikest ruudukujulist ala. Protokolli tuleb kirja panna aluskiht, pealiskiht, põõsastik, puud. Paralleelselt toimub dokumentide täitmine. 28 Eesmärgiks on, et lapsed avastaks biotoope looduses ja õpiksid nägema looduse detaile. Õpilastele antakse vastandite-teemaline ülesanne ja lastakse ümbritseva kohaga tutvust teha. Näiteks palutakse korjata loodusest surnud objekte ja elusaid objekte, märgi ja kuivi objekte jne.

29 Aruandlus Pärast töö lõpetamist kogunetakse kokku ja tehakse väikesed ettekanded erinevatest ökosüsteemidest ning võrreldakse saadud andmeid ja tehakse järeldusi. Lõunasöök- õpilased teevad ise lõkkel süüa või võtavad toidukoti kaasa Grupitöö: Harjutus ökosüsteemi konstrueerimine Nüüd õpilased juba teavad, mis ökosüsteem on ja võivad tänu sellele ise oma ökosüsteemi üles ehitada. Mida peaks sellesse purki panema, et ökosüsteem toimiks? Aruandlus Grupid teevad ettekanded oma tehtud ökosüsteemide kohta. Harjutus: põder et mõista ökoloogilisi seoseid Arutelu, milliseid elutingimusi vajavad põdrad. Mis juhtub, kui kõik vajadused pole rahuldatud? Kuidas mõjutab inimene ökosüsteeme? Toiduahel ja ökoloogia. Looduspäeva kokkuvõte Õpilased teevad päevast kokkuvõtteid. Mida ma juurde õppisin? Mida ma veel tahaks teada? Färsna looduskeskuse pedagoogid teevad koos õpilastega päevast kokkuvõtte. Töötlemine Koolis tagasi olles tuleb õpilaste teadmisi ja kogemusi kuidagi korraldada. Suhtuge tähelepanelikult kõigisse küsimustesse, äkki saaks mõni küsimus olla ka uurimistöö aluseks? Õpilased otsivad ise lisateavet raamatutest, internetist ja muudest allikatest. Õpilased vormistavad ökosüsteemide materjali. Teooria ja praktika viiakse kokku. Põhiterminid Ökosüsteem ökoloogia niit põld mets Inventuur pinnasekihid põõsastik puistu toitumisahel Loodushoid metsamajandus luup floora 29

30 Pedagoogilise töö planeerimine Teema: loodus ja ökosüsteemi Eesmärgiks on metsa-, niidu- ja põllubiotoopide taimestiku ja loomastiku parem tundmaõppimine ja looduse jälgimine ühe aasta vältel. Külastame erinevaid biotoope Färsna talu ümbruses. Uurime, milliseid ellujäämisstrateegiad kasutavad loomad ja taimed erinevatel aastaaegadel. Looduspäevad on peamiselt praktilise iseloomuga, kuid räägitakse ka teooriast. Kokkuvõtteid looduspäeva elamustest ja kogemustest tehakse hiljem koolis. Õpilaste esitatud küsimused tuleb meelde jätta, et hiljem otsida lisateavet kerkinud küsimustele vastamiseks ning uus info ja kogemused kokkuvõtvalt vormistada ja selle üle järele mõelda. Me soovime pakkuda positiivseid looduselamusi ja tekitada huvi looduse saladuste ja nähtuste vastu. Üldeesmärgid vastavalt õppekavale. Õpilane: õpib, uurib ja töötab nii iseseisvalt kui teistega koos ning õpilase eneseusk tugevneb saab kasutada loodusteaduslikke teadmisi nii edasiõppimiseks kui ka ühiskonna liikmena igapäevases elus saab kasutada kriitilist mõtlemist ning õppida iseseisvalt formuleerima seisukohti, mis põhinevad teadmistel ja eetilistel kaalutlustel Eesmärk: õppetegevuse kaudu arendada ainespetsiifilisi oskusi kasutada oma teadmisi bioloogiast, et infot vastu võtta, suhelda ja kujundada isiklikud seisukohad tervise, looduskasutuse ja ökoloogilise kesktikkuse küsimustes (loodusõpetus) uurida ja analüüsida inimese, ühiskonna ja looduse koostoimimist (ühiskonnaõpetus, loodusõpetus) mõtete formuleerimine ja nende suuline väljendamine (emakeel) igakülgne füüsiline tegevus (kehakultuur) õues olemine erinevatel aastaaegadel ja aktiivse värskes õhus viibimise olulisuse mõistmine (kehakultuur) toidu valmistamise planeerimine erinevates olukordades ja kontekstides (kodundus) Põhisisu ja töövormid: Lihtsad väliuuringud ja katsed. Planeerimine, läbiviimine ja hinnagu andmine (bioloogia) Kuidas määrata, liigitada ja grupeerida taimi ja teisi organisme (bioloogia). Loomade, taimede ja muude organismide elu. Fotosüntees, organismie energiakasutus, ökoloogilised seosed ja nende mõju põllumajandusele (bioloogia).. Läniümbruse ökosüsteemid ja erinevate organismide omavahelised seosed, sagedamini esinevate liikide nimed. Loodus kui vaba aja veetmise ressurss ja millist vastutust kanname meie, kui me loodust kasutame (bioloogia) Suuliste ettekannete tegemine, jutustamine erinevatele sihtrühmadele igapäevaelu puudutavatel teemadel (emakeel). Argumenteerimine erinevates vestlussituatsioonides ja otsustamisprotsessides (emakeel) 30

31 Mängud ja muu kehaline tegevus erinevas looduskeskkonnas värskes õhus erinevatel aastaaegadel (kehalultuur) Millised on meie õigused ja kohustused looduses vastavalt Igaüheõigusele (kehakultuur) Ohutusnõuded ja muude aspektide arvestamine looduses viibides (kehakultuur) Küpsetamine ja muud erinevad toiduvalmistamise meetodid (kokandus) Pakume õpilastele Färsna talu looduspäeval järgmist: Käime metsas, niidul ja põllul ning uurime, milliseid taimi ja loomi saab erinevate aastaaegadel vaadelda. Kasutame luupi ja liblikavõrke ja muud välitöödeks vajalikku varustust. Praktilisi toiduahela harjutusi aias ja looduses Õkoloodia- ja jätkusuutlikkuse-teemalisi harjutusi ja harjutusi argumenteerimisoskuse parandamiseks Füüsilist tegevust, probleemide lahendamist, koostööharjutusi erinevates õpikeskkondades Toiduvalmistamist välitingimustes lõkke peal, teavet looduses olemisest ja ohutusnõuete tutvustust Hinnatakse järgnevat: kuidas sa oskad: Färsnas saadud kogemuse põhjal loodust kirjeldada ja näiteid tuua tuua näiteid toiduahela kohta näha muutusi looduses erinevatel aastaaegadel tuua näiteid mõnede loomade ja taimede kohta määrata mõnede Färsna ümbruses elutsevate loomade ja taimede liike ja tuua näiteid, kuidas neid liiditatakse ja sorteeritakse-grupeeritakse esitada küsimusi selle kohta, mida välitööde käigus uurisid ja kogesid koguda materjali (loomad, taimed, jäljed) või jutustada, kust on nende tavapärane looduslik elukeskkond koos teistega lõkkel süüa valmistada jagada oma muljeid ja juurelda looduspäeval kogetud elamuste ja päeva tulemuste üle 31

32 Näide 2. Looduspäev Ajalugu, klass Eesmärk: Kogeda ja uurida, milline oli elu muinasajal, kuidas tehti käsitööd, peeti jahti, koguti loodusande ja valmistati süüa. Avastada muinasaegseid jälgi looduses ja kultuurmaastikul. Pakkuda positiivset kogemust õppimisest vabas õhus, kus on ühendatud teooria ja praktika. Pakkuda head looduselamust ja rõõmu õuesolemisest ja suurendada enesest lugupidamise tunnet. Eeltöö Valmistage klass ette. Küsige, mida nad teavad kiviajast, pronksiajast, rauaajast. Võiks paluda lastel lugeda mõnd raamatut elust endistel aegadel või selle kohta, kuidas Rootsi alade asustamine toimus. Kas õpilaste kooli ümbruses on säilinud muinasaegseid jälgi? Minge välja avasturetkele ja uurige asja! Kui lapsed sellise ettevalmistusega Looduspäevale saabuvad, on nad kohapeal tähelepanelikumad nii looduses kui kultuurmaastikku vaadeldes. Tegevused looduspäeval Seiske kõik koos ringis ka arutage läbi, mis ülesanded teid ees ootavad ja milliseid ohutusnõudeid tuleb jälgida. Sissejuhatus muinasaega või muusse perioodi (kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg) Õpilased jagatakse rühmadesse, et teha uurimistööd erinevates kohtades. Nad liiguvad ühest teema uurimiskohast teise vastavalt päeva korraldusele. Õpikoht Jaht ja jahiloomade kättesaamise meetodid Õpikoht - Tuletegemise viisid ja toiduvalmistamine Õpikoht - Käsitöö Mustast leedripuust valmistatud käsitööesemed, Muistsed punutised, tuleaseme tegemine Õpikoht Ajalooline jalutuskäik Milliseid jälgi ajaloost on võimalik näha Färsna talu ümbruse kultuurmaastikul? Küsimusele vastamiseks võib kasutada ka geopeituse (Geocaching) mängu. 32 Näide harjutusest: toiduküpsetamise süvend Eesmärk on see, et lapsed saaks vahetu kogemuse iidsetest toiduvalmistamise viisidest. Toiduvalmistamine söeasemel annab uusi teadmisi toidu väärtusest, söögi tähtsusest ja tekitab austust toidu ja tehnika arengu osas. Kõigepealt kaevatakse umbes 50 cm läbimõõduga ja 50 cm sügavune auk. Auk vooderdatakse kividega. Kaks tundi tuleb augus puid põletada ja siis tuhk välja võtta. Pange üks kala fooliumi sisse ja asetage see kuumaksköetud kividele. Peale pange jällegi mõned kuumaksaetud kivid. Siis visake augule muld peale ja oodake umbes tund aega ÖvnEkosystemStationsõltuvalt kala suurusest. Siis kaevake kala uuesti välja ja vaadake oma õpilaste nägusid kindlasti ei jäeta järele ühtki tükikest selliselt valminud kala!

33 Aruandlus Kui grupid on oma töö lõpetanud, kogunevad lapsed kokku, et anda teistele ülevaade oma tegevusest, kogemustest, uutest teadmistest ja elamustest. Tagasivaatavate kokkuvõtete tegemine toimub Färsna looduskeskuse pedagoogide juhtimisel. LÕUNA õpilased teevad lõkkel süüa või söövad kaasavõetud lõunasööki. Grupitöö: Tegevus: mis mänge lapsed vanasti mängisid? Õpilased proovivad mängida vanu lastemänge või kasutavad oma loovust ja proovivad välja nuputada, mis mänge lapsed vanasti mängida võisid. Aruandlus Grupid teevad kokkuvõtte oma mänguteemalisest töödest. Färsna looduskeskuse õpetajad teevad kokkuvõtte. Tagasivaade looduspäevale Õpilased jagavad mõtteid möödunud päevast. Mida ma teada sain? Mida ma veel tahaks teada? Färsna õpetajad võtavad päeva kokku koos grupiga. Töötlemine Kooliklassis tagasi olles tuleb õpilaste uued teadmised ja kogemused vormistada. Pange tähele, mida lapsed küsinud on ja edaspidises töös tulekski lähtuda neist küsimustest. Õpilased asuvad otsima vastuseid oma küsimustele raamatutest, arvuti abil ja muudest allikatest. Tekstie, pilte, jooniseid, käsitööesemeid ja filmi kasutades vormistavad õpilased muińasaja-teemalise töö. Ühendatakse teooria ja praktika. Nii saab looduspäevast õpilaste jaoks referentsiraam, mis aitab neil ajalugu mõista ja ajajoonest aru saada. Nende isiklikud esmaallikast pärinevad kogemused ning looduses ja maastikul tehtud uurimistöö on heaks aluseks mõtisklustele ja analüüsile. Dokumentatsiooni vormistamine, mõtisklemine ajaloo üle ja selle analüüsimine muutuvad seeläbi teadmiseks. Aruandlus. Kesksed mõisted Jääaeg muinasaeg kiviaeg pronksiaeg rauaaeg Jahipidamise viisid kultuurmaastik toiduvalmistamise viisid 33

34 Pedagoogilise töö planeerimine Teema: ajalugu, klass Kuidas inimesed vanasti elasid? Looduses viibides saavad lapsed paremini muistsete aegade meeleoludesse sisse elada. Kuidas vanasti tuld tehti? Milline puuliik on parim voolimiseks? Milliseid tööriistu vanasti kasutati ja kuidas need arenesid? Färsna ümbruse ajaloolistel maastikel on selgeid jälgi erinevatest ajaloolistest perioodidest.peamiselt on tegu praktilise õppepäevaga, kuid tegevused seonduvad ka teooriaga. Saadud elamused ja kogemused võetakse kokku koolis. Õpilaste küsmused tuleb meelde jätta ning hiljem peaks õpilased otsima lisateavet neid huvitavate küsimuste kohta ning selle dokumenteerima ning oma uute teadmiste üle järele mõtlema. Eesmärgiks on pakkuda õpilastele positiivseid looduselamusi ja otseseid loodusemotsioone, mis puudutaks. Üldeesmärgid vastavalt õppekavale. Õpilane: 34 õpib, uurib ja töötab nii iseseisvalt kui teistega koos ning õpilase usaldus oma võimete ja suutlikkuse osas suureneb saab kasutada loodusteaduslikke teadmisi nii edasiõppimiseks kui ka ühiskonna liikmena igapäevases elus saab kasutada kriitilist mõtlemist ning õppida iseseisvalt formuleerima seisukohti, mis põhinevad teadmistel ja eetilistel kaalutlustel Eesmärk: õppetegevuse kaudu arendada ainespetsiifilisi oskusi kasutada ajaloolist referentsiraamistikku, mis sisaldab ajalooliste perioodide, sündmuste, ajalooliste isikute, kultuuride kokkupuutepunktide, arengusuundade jne erinevaid tõlgendusi (ajalugu) uurida ja analüüsida inimese, ühiskonna ja looduse koostoimimist (sotsiaalteadmised) mõtete formuleerimine ja nende suuline väljendamine (emakeel) igakülgne füüsiline tegevus (kehakultuur) õues olemine erinevatel aastaaegadel ja aktiivse värskes õhus viibimise olulisuse mõistmine (kehakultuur) esemete valmistamine erinevast materjalist kättesaadavate vahendite, tööriistade ja käsitöötehnikate abil (käsitöö) toidu valmistamise planeerimine erinevates olukordades ja kontekstides (kodundus) Põhisisu ja töövorm: kuidas saab kaasajal avastada muistsete aegade jälgi loodusesse jäänud jälgede põhjal või kõneldavasse keelde jäänud jälgede järgi (ajalugu) ajaperiooodid kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg (ajalugu) mõtete formuleerimine ja nende suuline edastamine (emakeel) lihtsamad käsitöövõtted (käsitöö) mõnede käsitöömaterjalide päritolu vill, mõned puuliigid (käsitöö) mängud ja liikumine looduses ja värskes õhus (kehakultuur) ohutusnõuded ja nende jälgimine värskes õhus viibides (kehakultuur) Pakume õpilastele Färsna talus veedetava päeva jooksul järgmist: Õpetame erinevaid muistseid tuletegemise tehnikaid Jahipidamise loodusrada. Mida pidid muistsed kütid teadma, et olla osavad jahimehed? Lihtsamate relvade valmistamine Mis mänge lapsed vanasti mängisid ja milliseid mänguasju lastel vanasti oli? Kuidas vanasti süüa tehti endisaegsed toiduvalmistamise viisid nagu toidu küpsetamine tuleasemesse kaevatud süvendis Endisaegsed käsitöötehnikad Lugude jutustamine vanasti. Anname lastele võimaluse tunnetada, et lugude jutustamine looduses olles mõjub maagiliselt, lood ja ümbritsev maastik on omavahel seotud Maastikul liikumine annab võimaluse kohtuda ajaloo ja kultuuriga

35 Probleemide lahendamine ja koostöö harjutamine Füüsiline liikumine, koostöö ja erinevad õpikeskkonnad Toidu valmistamine lõkkel, töövõtted õues olles ja ohutusnõuded Hinnatakse järgmisi aspekte või nende osi, sõltuvalt sellest, milline sisu päevale valitakse. Kuidas oskad: teha lihtsamaid võrdlusi endisaegse ja praeguse elu osas selle põhjal, mida oled Färsnas veedetud päeva jooksul teada saanud ja kogenud kirjeldada erinevad tuletegemise tehnikaid kirjeldada, kuidas muistsetel aegadel jahti peeti kirjeldada, kuidas vanasti süüa valmistati märgata muistsetest aegades jäänud jälgi looduses kirjeldada inimeste elutingimusi erinevatel ajaloolistel perioodidel valmistada esemeid, anda kuju ajaloolistele esemetele ja kasutada looduses leiduvaid materjale end suuliselt väljendada ja jutustada, mida sa päeva jooksul nägid, küsimusi esitada ja osaleda aruteludes ajaloo ja kultuurmaastike teemal näidata üles hoolivust looduses viibides teha koostööd ja probleeme lahendada maastikul ringi liikuda tuld teha ja teistega koos süüa valmistada mõtiskleda saanud kogemuste üle ja nende üle arutada ning tulemusi analüüsida 35

36 Näide 3. Looduspäev ellujäämisoskused looduses, kl. Eesmärk Õuesolemine ja värskes õhus viibimine erinevates tingimustes. Riskide ennetamisoskuse arendamine, toimetulek hädaolukordades. Positiivsete elamuste pakkumine liikumisest ja looduses viibimisest aastaringselt. Füüsilise ja psüühilise heaolu suurendamisele kaasaaitava tervisliku eluviisi prorageerimine. Eeltöö Valmistage klass ette, tutvustades neile mitmekihilise riietumise põhimõtet, see loob eeldused õige riietuse valikuks enne metsaminekut. Mõttekas oleks lastele ette näidata erinevast materjalist riideid, et nad saaks aru riiestusesemete erinevast kasutusotstarbest. Selle vanuserühma õpilased peaks juba ka hästi kursis olema Igaüheõiguse põhimõtetega. Looduspäeva tegevused Moodustage suur ring ja rääkige ringis seistes lastega läbi, kuidas see päev on planeeritud ja tutvustage ohutusnõudeid. Liikumine värskes õhus ja ohutusnõuded. Õpilased jagatakse rühmadesse, et asuda uurimistööle erinevates kohtades. Grupid liiguvad päeva jooksul ühest õpikohast teise vastavalt saadud ülesannetele. Ülesanne Ellujäämisoskused. Valmistage tuuletõke, mis aitaks teil mitu ööd loodudes ööbida ja ellu jääda. Kuidas saaks päästjad teid üles leida? Kuidas säilitada kehasoojust? Kus saaks süüa teha? Ülesanne kanderaam ja väliköök. Ehitage kanderaam ja las kõik lapsed proovivad, mis tunne kanderaamil lamada, kui teised seda kannavad. Laske õpilastel ehitada väliköök. Kui aega on, tasuks keeta teed taimedest, mida võib ümbrusest leida. TÄHELEPANU! Jälgida ohutusnõudeid! 36

37 Harjutus: Tuletegemise tehnikad, kirves ja nuga. Selles õpikohas saavad õpilased võimaluse proovida kirve ja noa kasutamist, jälgides ohutust. Ülesandeks on voolida noaga endale söögipulk, millega lõunat süüa. Rääkida tuletegemise tehnikatest ja ohutusnõuetest. Õpikohas on alati kohal ka Näide: toimetulek vabas õhus - Nuga Färsna looduskeskuse personali esindaja. Aruandlus Kui grupid on töö lõpetanud, tuleb terve klass kokku ja Annab teistele aru, mida nad tegid, mida kogesid, mida uut teada said ja millised olid nende elamused. Kokkuvõtete tegemist juhivad Färsna keskuse õpetajad. LÕUNA- õpilased teevad lõkkel süüa või söövad kaasavõetud lõunat. Harjutus - Geocaching. Proovitakse kasutada seda GPS programmi Färsna maadel. Lapsed õpivad, kuidas ohutult nuga kasutada. See on omaette oskus ja eluks vajalik. Noal peab olema käekaitse. Nuga olgu tugeva ümbrise sees, mis ei paindu ega lase teral läbi tungida. Kui nuga parajasti ei kasutata, peab seda hoidma ümbrise sees. Kõige lihtsam on nuga kasutada siis, kui see on terav ja puhas. Õpetage lastele, et nad vestma hakkavad, peavad nad alati istuma ja nuga liikugu vestmisel endast eemale. Samuti peavad lapsed istuma sellises kohas, kus on seljatugi, et ei juhtuks seda, et keegi neid tagant lükkab. Kui nii juhtub, võib keegi saada torkehaava ja niisugused ohud tuleb kõrvaldada. Õpetage, milline materjal on vestmiseks kõige sobivam ja kust tohib noort võsa selleks võtta. Igaüheõigus. Looduspäeva arutamine Õpilased arutavad. Mida ma juurde õppisin? Mida ma veel tahaksin teada? Mis oli ohtlik? Färsna looduskeskuse pedagoogid teevad koos lastega päeva kokkuvõtte. Töötlemine Koolis tagasi olles tuleb õpilaste uued kogemused ja teadmised vormistada. Kerkinud küsimused tuleks meeles pidada, mõned võivad olla edasise uurimistöö aluseks. Ühendatakse teooria ja praktika. Nii saab looduspäevast õpilaste jaoks referentsiraam, mis aitab neil tulevikus end looduses turvaliselt tunda. Nende isiklikud esmaallikast pärinevad kogemused, muljed jalooduses handitud teadmised on heaks aluseks mõtisklustele ja analüüsile. Näiteks oleks 9. klassi õpilastele kohaseks ülesandeks korraldada lihtsamat sorti õuepäev nooremate klasside õpilastele. Muidugi oleks vastutatateks läbiviijateks õpetajad, aga arendavate tegevuste valik õuepäeval oleks suur ja need võiks ka olla hindamise aluseks. Olulisemad teemad on ellujäämisoskused, logistika, juhtimine ja ohutusnõuded. Kesksed mõisted mitmekihilise riietumise põhimõte igäüheõigus riskihindamine väliköök tuuletõke käekaitse kompass GPS 37

38 Pedagoogiline planeerimine Teema: värskes õhus viibimine ja tervis, 7-9 klass Eesmärgiks on pakkuda lastele kasvuajal positiivseid elamusi looduses viibimisest ja liikumisest. Selline ettevalmistus, oskused ja kogemused on ressursiks nii õpilaselele kui ühiskonnale. Me tahame soodustada tervislikke eluviise suurema heaolu ja parema tervise saavutamiseks. Peamiselt tegeldakse praktiliste ülesannetega, kuid see on ühendatud teooriaga. Õuesõppe päeval kogutud elamused ja ja kogemused vormistatakse hiljem koolis. Tekkinud küsimused tuleb hoolikalt meelde jätta ja nende põhjal võivad õpilased hiljem teemat edasi uurida, seda dokumenteerida ja uute teadmiste üle järele mõelda. Loodetavasti inspireerib selline õuesõppe päev lapsi ka tulevikus värskes õhus aega veetma nii Färsna talus kui mujal looduskaunites kohtades. Üldeesmärgid vastavalt õppekavale: õpilane saab: Õppida, uurida ja töötada nii iseseisvalt kui teistega koos, mis suurendab eneseusaldust Omandada teadmisi ja mõista, kuidas elustiil mõjutab tervist, keskkonda ja ühiskonda. Loovalt probleeme lahendada ja ideid ellu viia. Kasutada kriitilist mõtlemist ja iseseisvalt kujundada seisukohti, mis tuginevad teadmistele ja eetilistele kaalutlustele Eesmärk: arendada õppeainespetsiifilisi oskusi. Õpilane saab Olla õues ja looduses erinevatel aastaaegadel ja mõista, mis tähtsus on aktiivsel värskes õhus viibimisel (kehaline kasvatus ja tervis). Olla mitmekülgselt füüsiliselt aktiivne (kehaline kasvatus) Viibida värskes õhus erinevates ilmastikutingimustes ja keskkondades (kehaline kasvatus) Ennetada füüsilise aktiivsusega seonduvaid riske ja tulla toime kriisiolukordades (kehaline kasvatus) Sõnastada mõtteid ja suhelda (emakeel) Teha ettevalmistusi toiduvalmistamiseks ja toitu valmistada erinevates olukordades ja kontekstides (kodundus) Peamine sisu ja töövormid: Õppida tundmatus keskkonnas orienteeruma kaartide ja muude positsioneerimisvahendite abil (kehaline kasvatus ja terviseõpetus). Kuidas planeeritakse, organiseeritakse ja viiakse läbi erinevaid vabaõhuüritusi kehaline kasvatus ja tervieõpetuss). Õigused ja kohustused Igaüheõiguse järgi kehaline kasvatus ja terviseõpetus). Värskes õhus viibimise ja õuesolemise kultuuritraditsioonid kehaline kasvatus ja terviseõpetus). Kuidas organiseerida einestamist ja ühise einestamise tähtsus ühtsustunde ja heaolu loomisel (kodundus). Pakume looduspäeval järgnevat: Ellujäämisoskuste omandamist kuidas teha tuld, ehitada tuuletõkkeid, abistada õnnetusjuhtudel ja mida teha, et olla kergemini leitav, kui olete eksinud Värskes õhus viibimine erinevatel aastaaegadel. Kuidas teha erinevates oludes ohutult tuld. Millised puuliigid kõige paremini põlevad? Erinevat tüüpi lõkked. Ohutusnõuded. Tehnilised oskused vabas õhus. Kuidas kasutada nuga, saagi, kirvest. Ohutusnõuded. 38

39 Orienteerumine Färsna maadel. Kompass ja GPS. Aardejaht, geopeitus Färsna ümbruses. Tegevused, mis suurendavad eneseusaldust ja grupitunnetust Toiduvalmistamine välitingimustes, meetodid ja ohutus Füüsiline tegevus, koostöö ja vahelduvad õpikeskkonnad Rekreatsioon ja sotsiaalne läbikäimine erinevas keskkonnas Hinnatakse järgnevat, sõltuvalt päeva sisust: kuidas sa oskad Planeerida värskes õhus olemist ja kõigil aastaaegadel õues olla Tullla toime erinevate tegevustega Färsna keskuse ümbruses, sobitades neid vastavalt oludele Suuliselt vastata küsimustele Igaüheõiguses (seaduses) sätestatud looduses viibimise võimaluste ja kohustuste kohta Kindlalt orienteeruda tundmatus keskkonnas, kasutada kaarti ja teisi abivahendeid vestelda füüsiliselt aktiivse päeva elamustest ja arutleda, kuidas füüsiline tegevus mõjutab tervist ja kehalist seisundit Teha ise tuld ja lõkkel süüa valmistada. Adekvaatselt riske hinnata. 39

40 Näide 4. Looduspäev Toidu kasvatamine, klass Eesmärk Eesmärgiks on võimaldada lastel ise kasvatada toidukultuure. Samuti soovitakse seeläbi tekitada õpilastes huvi, kuidas nad saavad tarbija ja ühiskonna liikmena kaasa aidata jätkusuutlikule arengule. Õpilane täiendab teadmisi energia liikumisest ökosüsteemis ja ainete looduslikust ringkäigust. Loodus kui esteetiline ja funktsionaalne loovusressurss. Pakkuda positiivset elamust looduses ja värskes õhus viibimisest ja tugevdada õpilaste eneseusku. Eeltöö Laske õpilastel omavahel arutada, mida nad teavad taimede kasvatamisest. Mida on vaja, et taimed kasvaksid? Millised taimekasvatuse viisid on olemas? Arutelu tarbimise ja jätkusuutliku arengu teemal. Mida tähendab mahepõllumajandus? Harjutused, mille sisuks on erinevate toiduainete hindamine, samuti hinnangu andmine tarbimisele, jätkusuutlikule arengule nii kohalikul kui üleilmsel tasandil. Looduspäeva tegevused: Võtke ringi ja rääkige läbi, mida on sel päeval plaanis teha ja milliseid ohutusnõudeid tuleb jälgida. Sissejuhatus jätkusuutliku toidukasvatamise teemasse. Õpilased jagatakse uurimistöö tegemiseks rühmadesse. Rühmad liiguvad ühest õppekohast teise vastavalt sellele, kuidas õppepäev on korraldatud. Harjutus - Väetamine. Õpilased saavad ülesande muuta muld viljakamaks. Kuidas seda teha? Millega saab peenramaad väetada? Milline pinnas sobib näiteks juurviljade kasvatamiseks? Ettevalmistused seemnete mahapanemiseks ja istutustöödeks. Harjutus seemnete külvamine. Õpilased külavavad seemned maha, jälgides ilmastikku ja soodsaid tingimusi seemnete muldapanemiseks.. 40

41 Harjutus - kasvulava. Näidisharjutus - kasvulava Laske õpilastel ehitada kasvulava, et nad näeks erinevust tavalise peenramaa ja kasvulava vahel. Pinnasele laotatakse värsket hobusesõnnikut paksusega vähemalt 30 sentimeetrit ja suurusega 2 x 3 meetrit. Siis pannakse paika ääred ja lisatakse mulda. Katteks asetatakse vanad aknaraamid. Nii kasvulava sisse kui ka kõrvaloleva peenramaa sisse pannakse termomeeter. Termomeetrite näitude jälgimine on põnev ja huvitav on ka jälgida, mis toimub kasvulaval. Mõne nädala pärast või temperatuuride vahe olla juba kraadi. Nii saab näitlikult demonstreerida, kuidas vanasti varaseid aedvilju kasvatati. Kasvulava teema sobib ka aruteludeks toitainete, keemiliste protsesside ja taimekasvatuse teemal. Aruandlus Kui õpilased on grupitööd lõpetanud, tullakse jälle kokku, et üksteisele ette kanda, mida vahepeal tehti, milliseid kogemusi saadi ja mida õpiti ka kogeti. Kokkuvõtete tegemist ja arutelusid juhivad Färsna keskuse töötajad. LÕUNA - õpilased teevad lõkke kohal süüa või söövad kaasavõetud lõunat. Grupitöö: Harjutus - aiatöö Looduspäeva arutamine Õpilased mõtlevad järele. Mida ma juurde õppisin? Mida tahaksin veel teada? Kokkuvõtteid grupitöödest tehakse Färsna talu pedagoogide juhtimisel. Töötemine Koolis tagasi olles tuleb laste kogemused ja uued teadmised vormistada. Pange tähele, mida nad küsivad ja kas küsimustest lähtuvalt saaks teemat edasi uurida. Ühendatakse teooria ja praktika. Looduspäevast saab õpilaste jaoks referentsiraamistik, millele toetuda, kui edaspidi omandatakse uusi teadmisi kestliku arengu, taimekasvatuse, looduse ringkäigu ja tarbimise kohta. Õpilaste esmasest allikast pärinevad elamused ja ja muljed ning uued teadmised aiast ja põllult on heaks järelemõtlemise ja analüüsi aluseks. Eksperimeteerige taimekasvatusega ruumide sees ja õues. Kesksed mõisted 41 kasvulava peenrama taimetoitained kõdunemine väetamine väetis hark

42 Pedagoogiline planeerimine Teema: toidu kasvatamine, 7-9 klass On vähe asju, mis oleks niisama konkreetsed, nagu taimekasvatus. Mida on tarvis, et taim kasvaks ja oleks elujõuline? Eesmärgiks on see, et õpilased avastaks enese jaoks taimede kasvatamise fantastilise maailma. Nad osalevad taimede kasvatamises läbi varasemate kogemuste, oskuste ja elamuste. Kuidas väetatakse pinnast looduslike vahenditega? Kuidas kasvatada võimalikult kõrget ja tugevat päevalille? Selleks on tarvis mitut soodsat tegurit head kasvukeskkonda kui ka teadmisi, kuidas taime eest hoolt kanda. Hoolitsemine peab olema pidev. Kõik tegurid on omavahel seotud. Kas me ilma mesilasteta saaksime hakkama? Pole olemas paremat paika huvi tekitamiseks jätkusuutliku arengu vastu! Peamiselt on päev täis praktilisi ülesandeid, aga tegeldakse ka teooriaga. Päevaga kogutud teadmised ja elamused vormistatakse hiljem koolis. Tuleb tähele panna, mida õpilased küsivad, hiljem saavad nad teemat edasi uurida, dokumenteerida, mõtiskleda uute teadmiste ja kogemuste üle. Eesmärgiks on pakkuda positiivseid looduselamusi ja tekitada huvi salapäraste loodusnähtuste, fenomenide ja võimaluste vastu. Üldeesmärgid vastavalt õppekavale: 42 Õppida, uurida ja töötada nii iseseisvalt kui teistega koos seeläbi suurendada lapse eneseusaldust Hankida teadmisi ja aru saada, kuidas elustiil mõjutab tervist, keskkonda ja ühiskonda. Loovalt probleeme lahendada ja ideid ellu viia. Kasutada kriitilist mõtlemist ja kujundada iseseisvalt seisukohti, mis tuginevad teadmistele ja eetilistele kaalutlustele Eesmärk: ainespetsiifiliste oskuste omandamine õppetegevuse käigus: Teabega tutvumisel kasutada varasemaid teadmisi bioloogiast, suhelda ja kujundada seisukohti tervise, looduse kasutamise, ja ökoloogilise kestlikkuse vallas (loodusteadused) Uurida ja analüüsida inimese, ühiskonna ja looduse koostoimimist (ühiskonnateadused, loodisteadused) Õppida suuliselt sõnastama oma mõtteid ja suhtlema (emakeel) Olla välikeskkonnas erinevatel aastaaegadel ja mõista aktiivse värskes õhus viibimise tähtsust (kehaline kasvatus ja tervis) Valmistada erinevaid esemeid erinevast materjalist kasutades erinevaid tööriistu ja käsitöötehnikaid (käsitöö) Toiduvalmistamise planeerimine ja sõõgitegemine erinevates tingimustes ja situatsioonides (kodundus) Peamine sisu: Inimese mõju loodusele lokaalsel ja globaalsel tasandil. Kuidas tarbijana ja ühiskonna liikmena kaasa aidata jätkusuutlikule arengule (bioloogia) Energia liikumine ökosüsteemis ja ainete looduslik ringkäik. Fotosüntees, egergiakasutamine, ja muud ökosüsteemis toimuvad protsessid (bioloogia) Erinevate materjalide vormi, funktsiooni ja kasutusvõimaluste tundmaõppimine (tööõpetus) Tööõpetus ja käsitöö kui Rootsi eetilise ja kultuurilise identiteedi osa (tööõpetus) Iseseisev töötamine erinevate materjalide, värvide ja vormidega (tööõpetus) Omatehtud joonistuste tutvustamine (joonistamine)

43 Suulised presentatsioonid ja suuline jutustamine erinevale kuulajaskonnale teemadel, mis pärinevad koolist ja ühiskonnaelust (emakeel). Küpsetamine ja muud toiduvalmistamise meetodid (kodundus) Pakume õpilastele looduspäeval järgnevat: Istutamine, väetamine, seemnete külvamine, taimede hooldamine ja lõpuks loodetavasti ka saagi koristamine. Varuge mitu päeva kogu taimekasvatusprotsessi jälgimiseks. Praktiline füüsiline tegevus aias Süstemaatiline uurimistöö õpilased mõõdavad maapinna temperatuuri, jälgivad taimede kasvamist ja erinevaid kasvutingimusi. Praktiline töö komposti laotamine, väetamine Praktilised harjutused teemal toiduahel aias ja looduses Praktline tegevus esteeriliselt kauni aia loomiseks, selles protsessis on laste valikutel suur roll. Aia kaunistamise ressursina kasutatakse looduslikku ja taaskasutatavat materjali. Füüsiline tegevus ja koostöö erinevates õpikeskkondades Toiduvalmistamine lõkkel, praktilised oskused õues tegutsemiseks ja ohutusnõuded Vestelda ja arutleda looduse kasutamise, jätkusuutliku arengu ja tervise teemadel varasemate teadmiste ja kogemuste põhjal ning Färsna muljete põhjal Innukalt tegutseda Färsna talu aias Teha koostööd teistega ja edendada pooleliolevaid töid Suuliselt tutvustada ja teistele jutustada, mida päeva jooksul tehtud ja kogetud on ja seda siduda oma varasemate kogemustega ühendada käsitööoskusi (tööõpetust) ja aiapidamist Kasutada nii looduslikke materjale kui taaskasutatavaid materjale esteetiliseks eneseväljenduseks, kindla funktsiooniga esemete loomiseks ja selle kohta infot anda Planeerida, korraldada ja läbi viia erinevaid tegevusi värskes õhus Koos teiastega tuld teha ja lõkkel süüa valmistada Arutleda tegevuste ja tulemuste üle ja neid analüüsida Sõltuvalt päeva ülesehitusest hinnatakse järgnevaid oskusi: kuidas oskad: 43 Kirjeldada Färsna loodust ja tuua näiteid selles kohta, kuidas aiandus ja loodus omavahel seotud on Kirjeldada ainete ringkäiku looduses ja ise selle kohta näiteid tuua Kirjeldada, millised on meie valikud tarbijate ja ühiskonna liikmetena ja kuidas me saame kaasa aidata kestlikule arengule nii varasemate teadmiste põhjal kui Färsnast saadud kogemuste põhjal

44 Näide 5. Looduspäev Röövloomad, 4.-6.klass Eesmärk Õpilased omandavad lisateadmisi Rootsis elavatest röövloomadest ja sellest, kuidas riik tegeleb röövloomadega seotud temaatika haldamisega. Röövloomapäeval saavad õpilased ülevaate demokraatilikest protsessidest riigis. Õpilased hakkavad mõtisklema, kuidas loomad ja inimesed koos eksisteerivad. Samuti on eesmärgiks näidata, et me mõtleme erinevalt ja meil on erinevad arvamused. Teeme harjutusi, kus õpilased räägivad oma väärtushinnagutest ja põhjendavad neid see aitab mõista erinevaid vaatevinkleid. Eeltöö Õpilastega peaks arutama, mis loomi Rootsis elab. Mida tähendab röövloom? Kes on röövloomad? Kus nad elavad? Kes otsustab, mis liigid selles riigis tohivad elutseda ja kus nad tohivad elada? Looduspäeva tegevused Seiske ringis ja rääkige läbi selle päeva tegevused ja ohutusnõuded. Sissejuhatus ohutusnõuetesse ja röövloomade teemasse. Õpilased jagatakse rühmadesse, et erinevates kohtades teha grupitööd. Sõltuvalt päeva ülesehitusest liiguvad nad ühest õppekohast teise. Harjutus Emotsionaalne röövloomanäitus ja presentatsioon. Färsna talus on näitus röövloomadest. See valmis Järvsös asuva röövloomakeskuse De 5 stora, Stockholmi läänivalitsuse ja Norrtälje Looduskaitsefondi koostöös. Övning Röövloomadega seotud käsitöö Övning - Juhtumikirjeldused 44

45 Harjutus röövloomade vaatlemine ja Röövloomadega seotud haldusküsimused LÕUNA- Õpilased teevad lõkkel süüa või söövad kaasavõetud lõunat. Harjutus Hinnagute andmine Kellel on rohkem õigust metsas olla ja Ohtlik inimene Näide vaatlusharjutusest Sissejuhatuseks räägitakse demokraatiast ja sellest, kes langetab Rootsis tähtsaid otsuseid. Mida tähendab riigipoolne röövloomadega seotud haldusküsimuste lahendamine? Millised riigiasutused sellega tegelevad? Kuidas saab Läänivalitsus teada, et näiteks huntide arvukus on just selline, nagu on varasemad otsused ette näevad? Õpilased saavad võimaluse loomavaatluste tegemiseks. Looduspäeva arutelu Õpilased arutavad, mida nad juurde õppisid. Lõpetame harjutusega Seda teavad kõik. Mida ma veel tahaksin teada? Millised on ohud? Färsna talu personal teeb koos õpilastega kokkuvõtte päevast. Töötlemine Koolis tagasi olles tuleb õpilaste kogemused ja teadmised vormistada. Pange tähele, mida küsitakse küsimused võivad olla uurimistöö aluseks. Röövloomapäev võib olla seotud ühiskonnaõpetuse teemadega ja teha sissejuhatuse demokraatia teemadesse. Millised instantsid otsustavad, kas mõni liik tohib selles riigis elada või mitte? Kui palju lähevad röövloomad Rootsi riigile maksma? Kuidas suhestuvad bioloogiline mitmekesisus ja majanduslik kasu? Soovitav on jätkata erinevate looma- ja taimeliikide, ökosüsteemide, toiduahelate, ja ökoloogiliste sidemete teemade uurimist. Kui õpilasi huvitab just röövloomateema, saab sellega edasi tegeleda röövloomakeskuse De 5 stora (5 suurt) koolituskeskuses ( Sealt leiab fakte, filme ja pilte. Sellelt aadressilt leiavad ka õpetajad soovitusi röövloomadega seotud harjutuste kohta ning bioloogilise mitmekesisuse ja ökoloogia teemal. Kesksed mõisted röövloomad ilves hunt ahm karu toiduahel bioloogiline mitmekesisus ökosüsteem röövloomadega seotud haldusküsimused Looduskaitseamet Läänivalitsus Röövloomakeskus De 5 stora Üleriigiline metsloomade ja lindude jälgimise keskus Viltskadecentrat loomavaatlus GPS 45

46 Pedagoogiline planeerimine Teema: suured röövloomad, 4-6 klass Päeva eesmärgiks on see, et õpilased saaks suurtest röövloomadest rohkem teada. Päev peab olema emotsionaalne ja aktiivne. Eesmärgiks on levitada teadmisi röövloomadest ja ärgitada arutlusi ja dialooge teemal kuidas peaks koos elama inimesed ja loomad. Samuti on eesmärgiks näidata, et me mõtleme erinevalt ja et meil on erinevad arvamused. Tehakse harjutusi, kus lapsed peavad oma seisukohti ja arvamusi põhjendama ja see suurendab arusaamist, et inimeste arvamused võivadki erinevad olla. Päev on peamiselt praktiline, kuid seotud ka teooriaga. Päeva elamused, kogemused ja uued teadmised vormistatakse hiljem koolis. Pöörake tähelepanu õpilaste küsimustele, vastuseid saab hiljem koolis edasi uurida ning neid dokumenteerida ja järele mõelda oma uute teadmiste ja kogemuste üle. Eesmärk: ainespetsiifiliste oskuste omandamine õppetegevuse käigus: Kasutada teadmisi bioloogiast info läbivaatamisel, suhelda ja kujundada seisukohti tervise, looduse kasutamise, ja ökoloogilise kestlikkuse vallas (sissejuhatsd loodusõpetusse, r.k. naturorientering) Uurida ja analüüsida inimese, ühiskonna ja looduse koostoimimist (so, sissejuhatud loodusõpetusse, r.k. naturorientering) Õppida suuliselt sõnastama oma mõtteid ja suhtlema (emakeel) Viibida välikeskkonnas erinevatel aastaaegadel ja mõista aktiivse värskes õhus viibimise tähtsust (kehaline kasvatus ja tervis) Valmistada erinevaid esemeid erinevast materjalist kasutades erinevaid tööriistu ja käsitöötehnikaid (käsitöö) Peamine sisu ja töövormid: Üldeesmärgid vastavalt õppekavale: Õpilane oskab: Õppida, uurida ja töötada nii iseseisvalt kui teistega koos ja tema eneseusk kasvab Teadmisi ja hakkab aru saama, kuidas tema elustiil mõjutab tervist ja keskkonda ja ühiskonda. Kasutada kriitilist mõtlemist ja kujundada iseseisvalt seisukohti, mis tuginevad teadmistele ja eetilistele kaalutlustele Lähiümbruse ökosüsteemid, seosed erinevate organismide vahel ja tavalisemate liikide nimed (bioloogia). Loomade, taimede ja muude organismide elu. Ökoloogilised seosed ja kuidas need mõjutavad näiteks põllumajandust (bioloogia). Kuidas loomi määratakse, liigitatakse ja grupeeritakse (bioloogia) Mõtete sõnastamine ja suuline kommunikatsioon (emakeel). Argumenteerimine erinevates vestlussituatsioonides (emakeel). Prenentatsioonid ja jutustamine erinevale kuulajaskonnale, teemadeks on igapäevaelu ja koolielu puudutavad teemad (emakeel) 46

47 Pakume röövloomapäeval õpilastele järgnevat: Teoreetiline osa suurtest röövloomadest. Kes on Rootsi kõige suuremad röövloomad? Pildid, film ja arutelud. Vaatame emotsionaalset näitust röövloomadest Praktilised harjutused, väikesed uurimistööd ja arutelud. Väärtushinnagute harjutused ja harjutused, mis parandavad argumenteerimisoskust. Praktilised toiduahela ja ökoloogiliste seoste harjutused Muinasjuttude ja loomalugude kuulamine. Tekstianalüüs. Röövloomadega seotud käsitööesemed. Füüsiline tegevus ja koostöö erinevates õpikeskkondades Hindamine: kuidas sa oskad: kirjeldada ja nimetada suuri röövloomi lähtudes Färsnas saadud kogemustest. Röövloomade liigitamine ja grupeerimine. jutustada, kuidas röövloomad on kohastunud eluks einevatel aastaaegadel tuua näiteid lihtsamate toiduahelate kohta jutustada röövloomadest nii, et kuulajad sellest aru saaks esitada küsimusi selle kohta, mida teada oled saanud ja kogenud Färsna talu röövloomapäeval vestelda muinasjuttude ja juttude sisust arutada ja analüüsida elamusi ja päeva tulemusi 47

48 7. Igaüheõigus ja ohutusnõuded looduses Igaüheõigus Õuesõpet läbiviivad õpetajad peavad tundma ja austama Igaüheõigust. Õigus viibida metsas ja looduses peaaegu kõikjal on unikaalne ja me peame seda kaitsma. Igaüheõigus tuleneb tavaõigusest ehk see õigus lähtub tavadest ja traditsioonidest, mis meie maal on kehtinud juba ammustest aegadest. Igaüheõigus on nüüdseks sisse kirjutatud ka Looduskaitseseaduse esimesse peaatükki. Seaduses öeldakse, et loodus on üldrahvalik ressurss, mida tuleb kaitsta ja hoida ja Igaüheõiguse järgi peab see olema kättesaadav kõigile. Meil on õigus küll looduses viibida, kuid ühtlasi kaasnevad sellega ka kindlad nõuded. Peame olema kannatlikud ja hoolivad, see tähendab käituma looduses mõistlikult. Üldreegliks on see, et keelatud on kahjustada inimestele, loomadele ja taimedele olulist keskkonda. Lisainformatsiooni Igaüheõiguse kohta leiate Looduskaitseameti (Naturvårdsverket) koduleheküljel. Ohutus Õuesõppe läbiviimisel õpilastega alati esikohal turvalisus. Ohutuse ja turvalisuse eest vastutab õpetaja. Õpetajapoolne suhtumine ohtudesse peab olema tähelepanelik. Kõiki õpilaste käitumise ja looduslike oludega seotud ohte elimineerida pole võimalik ega vajalik. See võtaks ära kogu põnevuse ja avastamisrõõmu, positiivsed ootused ja arenguvõimalused. Õuesõpet iseloomustagu siiski alati turvaline ja kindel juhtimine. Pedagoog peab oskama pareerida ettearvamatuid olusid looduses ja õpilaste käitumist seeläbi, et tunneb ise hästi ohutusnõudeid ja oskab õnnetusjuhtumi korral õigesti tegutseda ja nõu anda. Hea oleks, kui oleks läbitud esmaabi- kursused, kuigi tavaliselt ei juhtu midagi nii tõsist, et seda ei saaks ravida haavaplaastriga. Esmaabi andmise oskusi tuleks regulaarselt värskendada. On oluline, et kõik täiskavanud inimesed grupis teaksid, kuidas tegutseda, kui peaks mõni õnnetus juhtuma või kui keegi õpilastest peaks ära kaduma. Alati peab mobiiltelefon kaasas olema, et vajadusel saaks helistada hädaabinumbrile 112. Kui keegi on end vigastanud või saanud herilase käest nõelata ja õpetaja täpselt ei tea, kui tõsine olukord on, võib alati helistada numbril 112 või nõustamistelefonil ja küsida nõu. Kui abibrigaad kohale saadetakse, siis vastutab selle eest hädaabikeskuse opetaator õpetaja ei pea ise katma väljakutsega seotud kulusid. Ettevalmistava planeerimistöö ühe osana peab õpetaja koostama ka riskihinnagu, kuidas ennetada ohte ja kuidas kriisi- või õnnetusjuhtumi korral tegutseda. Parim viis kriiside vältimiseks on end ebameeldivate olukordade vastu ette valmistada ja planeerida tegevus ette juhuks, kui midagi sellist peaks juhtuma. Suuremate riskidega ohuolukordade jaoks, näiteks järve- või merejääl viibimine, on mõttekas koostada kirjalik ohuhinnang. Alati peab grupiga kaasas olema kaks täiskasvanut. 48

49 Ohutus Färsna talu looduspäevadel ja Erkeni laboratooriumi veepäevadel Färsna looduskeskuse looduspäevadel ja Erkeni laboratooriumi veepäevadel vastutavad õpilaste eest nendega kaasa tulnud õpetajad. Meil on ohutu tegutsemise osas välja töötatud kindlad tavad. See on vajalik, et kõik tunneksid end võimalikult hästi ja turvaliselt. Kaasa tulnud õpetajad vastutavad selle eest, et õpilased kuulaksid, kui räägitakse ohutusnõuetest, mida tuleb mõnedes olukordades kindlasti järgida (tuletegemine, noa kasutamine, paadisõit). Samuti aitab see tagada paremat üldist turvalisust. Lisainformatsiooni ohutuse, logistika ja keskuste kohta leiab meie keskuste kodulehekülgedelt. Astrid Lindgren ei oleks saanud enam paremini öelda: Ronja ei teinudki muud, kui oli ettevaatlik kõige selle suhtes, mille osas Mattis teda hoiatanud oli. Ta harjutas end mitte kartma seda, mis oli talle tundmatu. Mattis oli öelnud, et olgu ta ettevatlik, et ta jõkke ei kukuks, seepärast kargles ta suure rõõmu ja lustiga libedatel kividel jõe kaldal just nendes kohtades, kus jõgi kõige rohkem tormas. Metsas ringi jalutades poleks ta ju mitte kuidagi saanud jõega ettevaatlik olla. Kui sellest ettevaatlikkusest üldse mingit kasu sai olla, siis ainult kose juures ja mitte kusagil mujal! 49

50 8. Inspireeriv kirjandus Brugge, Glantz, Sandell (2002). Friluftslivets pedagogik, Liber Carlegård ( 2007). Att lära in engelska ute, Naturskoleföreningen Dahlgren, Szczepanski(1997). Utomhuspedagogik- boklig bildning och sinnlig erfarenhet, Skapande vetande i Linköping Ericsson (200). Lära ute, Friluftsfrämjandet Gamson Danks (2010). Asphalt to Ecosystems- design Ideas for Schoolyard Transformation, New Village Press Hattie (2009).Visible learning: a synthesis of over 800 metaanalyses relating to achievement, London Håkansson, Sundberg (2012). Utmärkt undervisning- framgångsfaktorer i svensk undervisning och internationell belysning, Natur& kultur Jordet (2010). Klasserommet utenfor tilpasset opplæring i det utvidet læringsrom, Cappelen Akademisk forlag Louv, Richard (2005).Last Child in the woods-saving our children from nature-deficit disorder, Algonquin Books of Capel Hill Lundegård mfl (2004). Utomhusdidaktik, Studentlitteratur Läroplan för grundskolan, förskoleklassen och fritidshemmet, 2011, Skolverket Lättman- Marsh, Wejdmark (2007). Att lära in ute året runt, Naturskoleföreningen Olsson mfl (2002). Skolgården som klassrum- året runt på Coombes school, Runa förlag Sandberg (2008). Miljö för lek, lärande och samspel, Studentlitteratur Sahlgren (2002). Samarbetsinlärning, Runa Strandberg (2006). Vygostskij i praktiken, Norstedts Akademiska förlag Åkerblom (1990). Skolträdgårdens ABC, MOVIUM Åkerblom (2003). Trädgården i skolan - skola i trädgården, MOVIUM 50

51 9. NATOOL projekti partnerid NATOOLi projekti läbiviimine sai võimalikuks tänu Comenius Regio Partnership programmile, mille osapoolteks olid Tallinna linn ja Norrtälje kommuun. Programmi eesmärgiks oli Eesti ja Rootsi looduskoolide, omavalitsuste ja põhikoolide koostöö edendamine. Projekt toimus aastatel 2011 kuni Partnerid Norrtälje kommuuni Laste ja Noorsooamet, Rootsi Svanbergaenheten, Norrtälje Montessori kool Norrtäljes Uppsala Ülikool (Erkenlaboratoriet), Norrtälje Norrtälje Looduskaitsefond (Färsna looduskeskus), Norrtälje Tallinna Haridusamet, Eesti Tallinna Nõmme Põhikool, Tallinn, Eesti MTÜ Nõmme Loodusmaja, Tallinn, Eesti Seminaride, töötubades ja loengutel osales ka paljude teiste koolide õpetajaid nii Norrtäljest kui Tallinnast. 51

52 Käesolev õppematerjal on koostatud projekti NATOOL (NAture as a pedagogical TOOL) raames. Projekt viidi läbi aastatel Norrtälje ja Tallinna ühisprojektina programmi Comenius Regio Partnership vahendite toel. Kuidas saaks omavalitsused, koolid ja looduskoolid teha koostööd, et luua põnevaid ja dünaamilisi õpikeskkondi ja juurutada õpimeetodeid, mis õpilasi motiveeriks ja suurendaks nende soovi uute teadmiste omandamiseks? Kuidas saaks looduskoolid olla koolidele õppetegevuse ressursiks? Norrtälje kommun Uppsala Universitet, Erkenlaboratoriet, Norrtälje Norrtälje Naturvårdsstiftelse, Färsna naturcentrum, Norrtälje 52