Rootsi elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana
|
|
- Kjell Andersson
- för 8 år sedan
- Visningar:
Transkript
1 1 Rootsi elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tellis 0.a. kevadel telefoniküsitluse a. Rootsi elaniku seas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida Eesti mainet puhkusesihtkohana ja huvi erinevate puhkusereiside vastu Eestisse järgmisel kolmel aastal. Küsitlustöö korraldas Rootsi uuringufirma PFM Research i Sverige AB, kokkuvõtte koostaja on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Kokkuvõte uuringu tulemustest 1% Rootsi elanikest ei tee peaaegu kunagi vaba aja reise välismaale (küsimus hõlmas ka ühepäevaseid reise). % teeb selliseid reise kord mitme aasta jooksul ja 64% vähemalt kord aastas (seejuures 3% reisib kord aastas, 5% kaks korda aastas ja 16% vähemalt kolm korda aastas). Nii teadlikkus Eestist kui ka huvi Eesti vastu on Rootsis pigem madal. Hoolimata lühikesest vahemaast pole valdav osa (4%) Rootsi 15-4a. elanikest kunagi Eestis käinud. Kõige kõrgem on teadlikkus ja huvi Stockholmis, samas pole isegi Stockholmi lääni elanikest Eestis käinud 5%. Stockholmist põhja poole jäävate maakondade elanikest pole Eestis käinud %, lõuna poole jäävate maakondade elanikest aga koguni %. Eestis käinutest on suurem osa siin käinud vaid ühe korra, korduvkülastajate segment on üsna väike: kogu elanikkonnast on Eestis käinud ühe korra 1%, kaks korda 5% ja kolm korda või rohkem 4%. Neilt 30 vastanult, kes teevad puhkusereise välismaale vähemalt kord 3-4 aasta jooksul, küsiti tõenäosust tulla Eestisse puhkusereisile. Lähema kolme aasta jooksul Eestisse puhkusereisile tulekut pidas väga tõenäoliseks % ja üsna tõenäoliseks neist, kes teevad puhkusereise välismaale. Eestisse reisimist juba lähema 1 kuu jooksul pidas väga tõenäoliseks 3,3% ja üsna tõenäoliseks,3% neist, kes teevad puhkusereise välismaale. 36% neist, kes ei kavatse tulla lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile, nimetas põhjusena, et neid lihtsalt ei huvita Eesti Eesti ei tundu neile atraktiivne ja nad ei leia ühtegi põhjust Eestisse reisimiseks. 3% nimetas põhjusena eelistust reisida muudesse sihtkohtadesse (eelkõige soojema kliimaga maadesse). Neilt 4 vastanult, kes ütlesid, et nad tõenäoliselt reisivad Eestisse lähema kolme aasta jooksul, küsiti samuti põhjust (lahtise küsimusena). 3 ütles, et tahaks tulla lihtsalt (lühikesele) puhkusereisile / nädalalõpureisile. 1% nimetas põhjusena, et tahab Eestit näha / paremini tundma õppida. 15% nimetas huvipakkuvana või huvi tekitavana kultuuri, 1% ostuvõimalusi, % nimetas põhjusena lõbutsemist või meelelahutust (nii Eestis kui ka laeval), % nimetas eraldi huvi Tallinna ja / või vanalinna vastu. Eestisse reisides on laev oluliselt eelistatum transpordivahend kui lennuk. 5% Eestisse reisida kavatsejatest eelistaks tulla laevaga (seejuures 16% eelistaks tulla laevaga Tallinna vaid üheks päevaks ja 43% eelistaks tulla laevaga veidi pikemale reisile, mille jooksul ka ööbitakse Eestis). Lennukiga eelistaks tulla vaid %, samas protsendil transpordivahendi osas kindel eelistus puudus. Ööbimisega reisidest nimetati kõige huvipakkuvamana reisi Tallinna (seda pidas väga või üsna tõenäoliseks valikuks 1% sellele küsimusele vastanutest). Puhkust mõnes muus linnas nimetas väga või üsna tõenäoliseks 4% ja spaapuhkust (ööbides spaahotellis või ravispaas) samuti 4%. Ajaveetmisvõimalustest on Rootsi turistidele Eestisse reisides kõige huvipakkuvamad restoranid (neid nimetas Eestisse reisimisel väga olulistena 5 ja üsna olulistena 41% Eestisse reisida kavatsejatest). Ostuvõimalusi nimetas Eestisse reisimisel väga olulistena % ja üsna olulistena 4 Eestisse reisida kavatsejatest. Looduslikult kaunite kohtade külastamist nimetas väga olulisena % ja üsna olulisena 4%, arhitektuuri vastavalt 16% ja 4%. Rootsi elanikkonnale seostub Eestiga endiselt vähe tugevaid argumente, mis motiveeriks neid Eestisse reisima. Eestisse reisimiseks on Rootsi turistide silmis kõige tugevam argument, et Eesti on lähedalasuv sihtkoht, kuhu on lihtne sõita (väitega nõustus 6% neist, kes teevad puhkusereise välismaale vähemalt kord 3-4 aasta jooksul). Pigem positiivseteks argumentideks on ka soodne hinnatase, turismiinfo kättesaadavus, Eesti elanike sõbralikkus turistide vastu ja huvitavad vaatamisväärsused. Hinnang turvalisusele on pigem keskpärane ja Eesti atraktiivsusele lastega perede sihtkohana pigem negatiivne.
2 Taustainfo Uuringu üldkogumiks on Rootsi alaline elanikkond vanuses Rootsi Statistikaameti andmetel oli Rootsis a. seisuga,64 miljonit elanikku, kellest,4 miljonit ehk kuulub vanusegruppi Järgnevates tabelites on esitatud küsitlusele vastanute arv ning 15-4a. elanikkonna struktuur vanusegrupiti ja elukoharegiooniti. Esitatud uuringutulemused on kaalutud soo, vanuse ja elukoharegiooni lõikes vastavalt rahvastiku tegelikule struktuurile kokku vastanuid % vastanutest,5%,5% 15% 5% rahvastik (tuh.) % rahvastikust % 1% 16% 1% 15% % % Kesk-Rootsi põhjaosa SE Småland ja saared SE Lääne- Rootsi SE3 Lõuna- Rootsi SE Põhja-Rootsi SE3, SE33 Stockholmi Kesk-Rootsi lään SE idaosa SE1 kokku vastanuid % vastanutest % % 4% 16% % 1% % % rahvastikust % % % 1% % 15% Uuringus kasutatud regionaalne jaotus: Piirkond Läänid Läänikeskus SE Stockholm ja Stockholmi lään Stockholm Stockholm Uppsala Uppsala Södermanland Nyköping Östergötland Linköping SE1 Kesk-Rootsi idaosa (Östra Örebro Örebro Mellansverige) Västmanland Västerås Jönköping Jönköping Kronoberg Växjö Kalmar Kalmar SE Småland ja saared Gotland Visby Blekinge Karlskrona SE Lõuna-Rootsi (Sydsverige) Skåne Malmö Halland Halmstad SE3 Lääne-Rootsi (Västsverige) Västra Götaland Göteborg Värmland Karlstad SE Kesk-Rootsi põhjaosa (Norra Dalarna Falun Mellansverige) Gävleborg Gävle SE3 Kesk-Norrland (Mellersta Västernorrland Härnösand Norrland) Jämtland Östersund SE33 Põhja-Norrland (Övre Västerbotten Umeå Norrland) Norrbotten Luleå
3 % 1% % 1% % Vastanute profiil brutosissetuleku järgi (pereliikme kohta). N=00. 54% % % % % % 3% 4% % % % 1% 1% 4% % % 15% 1% % 4 33% 6% 5% % % % % 5% % 4% 3 6% 16% 1% % kõik on kuni 6a. lapsi vanusegrupp 6% 46% % % % % 3% 3% 44% 3% on - a. lapsi pole kuni -a. lapsi lapsed leibkonnas ei avalda üle SEK SEK SEK kuni SEK Vaba aja reisid välismaale (00 vastajat) 1% Rootsi elanikest ei tee peaaegu kunagi vaba aja reise välismaale (küsimus hõlmas ka ühepäevaseid reise). % teeb selliseid reise kord mitme aasta jooksul ja 64% vähemalt kord aastas (seejuures 3% reisib kord aastas, 5% kaks korda aastas ja 16% vähemalt kolm korda aastas) % Kui tihti käite puhkusereisil välismaal (k.a. ühepäevareisid)? N= peaaegu mitte kunagi kord 3-4 aasta jooksul kord aasta jooksul kord aastas korda aastas 3+ korda aastas brutosissetulek leibkonnaliikme kohta haridustase
4 Keskmisest oluliselt madalam on vaid kõige vanema vanusegrupi, 5-4aastaste reisimisaktiivsus. Sellest reisib vähemalt kord aastas välismaale vaid 36%, kusjuures mitu korda aastas reisivaid inimesi on nende seas hoopis marginaalselt vaid 6%. Vanemate inimeste väiksem reisimisaktiivsus on eelkõige seletatav nende halvenenud tervisega. Kõrgema sissetulekuga inimesed teevad puhkusereise keskmisest sagedamini. Samas ka kõige madalamasse sissetulekugruppi kuuluvatest inimestest veidi üle poole teeb vähemalt kord aastas puhkusereisi. Elukoharegiooni lõikes on aktiivseid välismaale reisijaid kõige rohkem Stockholmi piirkonnas ja Lõuna-Rootsis (SE), kõige vähem aga Põhja-Rootsis (SE3, SE33) % Kui tihti käite puhkusereisil välismaal (k.a. ühepäevareisid)? N= peaaegu mitte kunagi kord 3-4 aasta jooksul kord aasta jooksul kord aastas korda aastas 3+ korda aastas vanusegrupp elukoht Mitu korda olete Eestis käinud? (00 vastajat) Nii teadlikkus Eestist kui ka huvi Eesti vastu on Rootsis pigem madal. Hoolimata lühikesest vahemaast pole valdav osa (4%) Rootsi 15-4a. elanikest kunagi Eestis käinud. Kõige kõrgem on teadlikkus ja huvi Stockholmis, kust on Eestisse tihe transpordiühendus. Samas pole isegi Stockholmi lääni elanikest Eestis käinud 5%. Stockholmist põhja poole jäävate maakondade elanikest pole Eestis käinud %, lõuna poole jäävate maakondade elanikest aga koguni %. Kuigi ka Malmö piirkonna elanikel oleks Eestisse mugav lennuühendus Kopenhaagenist, on selles piirkonnas üldiselt suurem huvi ja eelistus reisida pigem oma kodupiirkonnast lõuna poole (Kesk- ja Lääne-Euroopasse). Eestis käinuid (sh. mitu korda käinuid) on rohkem nende inimeste seas, kes üldiselt reisivad aktiivsemalt välismaale: kõrgema hariduse ja sissetulekuga inimesed ning need, kes teevad aasta jooksul mitu puhkusereisi välismaale. Meeste seas on Eestis käinuid mõnevõrra rohkem kui naiste seas, mis võib tuleneda sellest, et nad on siin rohkem tööreisidel käinud. Vanemate vanusegruppide seas on rohkem Eestis käinuid, kuna neil on olnud elu jooksul rohkem aega erinevaid sihtkohti külastada. Eestis käinutest on suurem osa siin käinud vaid ühe korra, korduvkülastajate segment on üsna väike (kogu elanikkonnast on Eestis käinud ühe korra 1%, kaks korda 5% ja kolm korda või rohkem 4%). Eestis käinute ja eriti korduvkülastajate seas on huvi Eesti külastamise vastu märkimisväärselt suurem kui mittekäinute seas, kuid samas on Eestis käinute ja eriti korduvkülastajate arv suhteliselt väike, mistõttu on isegi praegusel tasemel turistidevoo säilitamiseks vaja muuta Eesti atraktiivsemaks ka uutele külastajatele.
5 5 Mitu korda olete Eestis käinud? (% vastanutest, N=00) korda korda % Ühe korra Mitte ühtegi vanusegrupp Kui tihti käite puhkusereisil välismaal (k.a. ühepäevareisid)? % Mitu korda olete Eestis käinud? (% vastanutest, N=00) korda korda Ühe korra Mitte ühtegi elukoht haridustase brutosissetulek leibkonnaliikme kohta Järgnev joonis näitab, et a. EASi tellitud Rootsi elanikkonna küsitluste põhjal on Eestis käinute osatähtsus sel perioodil järk-järgult kasvanud. 004.a. oli Eestis käinud 1% Rootsi täiskasvanud elanikkonnast, 0.aastaks oli see kasvanud 6%-ni. Samas on eelkõige lisandunud neid, kes on Eestis käinud vaid ühe korra; korduvkülastajate arv on aga kasvanud tagasihoidlikult. Stockholmi elanike seas on Eestis käinute osatähtsus samal perioodil kasvanud 4%-lt 41%-ni, ülejäänud Rootsi elanike seas aga %-lt %-ni.
6 6 Mitu korda olete Eestis käinud? (% vastanutest). Allikas: a. EASi tellitud Rootsi elanikkonna küsitlused, igas küsitluses 00 vastanut) korda korda Ühe korra % Mitte ühtegi Kui tõenäoliselt tulete Eestisse vaba aja reisile? (30 vastanut) Neilt 30 vastanult, kes teevad puhkusereise välismaale vähemalt kord 3-4 aasta jooksul, küsiti tõenäosust tulla Eestisse puhkusereisile. Lähema kolme aasta jooksul Eestisse puhkusereisile tulekut pidas väga tõenäoliseks % ja üsna tõenäoliseks neist, kes teevad puhkusereise välismaale. Eestisse reisimist juba lähema 1 kuu jooksul pidas väga tõenäoliseks 3,3% ja üsna tõenäoliseks,3% neist, kes teevad puhkusereise välismaale. % vastanutest, kes peab tõenäoliseks tulla Eestisse vaba aja reisile: 36% 34% 3% 3 % 6% 4% % 1% 16% % 1% % % 6% 4% % lähema 3 a. jooksul lähema aasta jooksul % 13% 1% % % % % % % 15% % 1% % % 33% 15% 35% 3% 15% % % 16% 5% % % N=30(need, kes teevad puhkusereise välismaale vähemalt kord 3-4 aasta jooksul) vanusegrupp * Põhja-Rootsi ja Kesk-Rootsi põhjaosa elukoht Neid, kes peavad tõenäoliseks tulla Eestisse juba lähema 1 kuu jooksul, on ülejäänud vanusegruppidega võrreldes mõnevõrra rohkem 40-5aastaste seas. Reisi lähema 3 aasta jooksul peavad üsna võrdselt tõenäoliseks nii 0-aastased kui ka üle 40aastased. 30-3aastaste madalam huvi on seletatav sellega, et see on vanusegrupp, kellest suurel osal on väikesed lapsed (lahtises küsimuses mainisid mitmedki neist, et väikeste laste tõttu reisivad nad üldiselt vähem või valivad teistsugused sihtkohad).
7 Regioonide võrdluses on tõenäolisi Eestisse reisijaid kõige rohkem Stockholmi piirkonna elanike seas, kõige vähem aga Stockholmist lõuna poole jäävates piirkondades (eriti SE ja SE3) kus on ka kõige vähem neid inimesi, kes on juba Eestis käinud. Eesti külastamise kogemus ongi väga oluline tegur, mis mõjutab reisikavatsust: Eestis mittekäinutest vaid 1% peab tõenäoliseks tulla Eestisse lähema 3 aasta jooksul, samas ühe korra käinutest 3% ja mitu korda käinutest koguni /3. Üldiselt on Eestisse reisida kavatsejaid rohkem nende seas, kes reisivad sagedamini välismaale sagedamini reisivad aga suurema sissetulekuga inimesed. Samas on Eestisse reisida kavatsejaid veidi rohkem just madalama sissetulekuga inimeste seas. Neid, kes peavad Eestisse reisimist väga tõenäoliseks, on kõigi sissetulekugruppide seas ühepalju; neid, kes peavad Eestisse reisimist üsna tõenäoliseks, on aga väiksema sissetulekuga gruppide seas veidi rohkem. Kui vaadata lahtisi vastuseid selle kohta, miks Eestisse reisimine huvitab, siis ei ilmne sissetulekugruppide vahel suuremaid erinevusi. Madalama sissetulekuga inimeste seas on mõnevõrra rohkem neid, kes mainisid lõbureisi/ meelelahutust ning ka neid, kes on Eestiga seotud tuttavate või sugulaste kaudu % vastanutest, kes peab tõenäoliseks tulla Eestisse vaba aja reisile: lähema 3 a. jooksul N=30(need, kes teevad puhkusereise välismaale vähemalt kord 3-4 aasta jooksul) lähema aasta jooksul 5% 4% 3 % 36% % % 16% % % % % 4% 33% 13% % % % 15% 5% % 16% 6% 1% 6% 3% % 3 kuitihti teeb vaba aja reise välismaale? brutosissetulek leibkonnaliikme kohta mitu korda käinud Eestis? Põhjused, miks Eestisse reisimine ei huvita (540 vastanut) Neilt 540 vastanult, kes ütlesid, et nad ei ole huvitatud Eestisse reisimisest, küsiti põhjust (lahtise küsimusena). Kuna osa vastanuid nimetas mitmeid erinevaid märksõnu või teemasid, siis on sellisel puhul ühe vastaja poolt nimetatu kodeeritud ühtlasi mitme erineva märksõna alla. 36% neist, kes ei kavatse tulla lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile, nimetas põhjusena, et neid lihtsalt ei huvita Eesti Eesti ei tundu neile atraktiivne ja nad ei leia ühtegi põhjust Eestisse reisimiseks. Suur osa neist, kes nimetas huvipuudust, ei soovinud või ei osanud anda hinnangut erinevatele reisimisega seotud teguritele Eestis (viimases küsimuses, kus küsiti hinnangut igale tegurile eraldi). See näitab, et enamasti ei ole huvipuuduse põhjuseks negatiivsed hinnangud konkreetsetele teguritele, pigem ei ole paljudel sellest sihtgrupist üldse huvigi Eesti kohta rohkem teada saada ja oma seisukohta kujundada. Neid, keda Eesti ei huvita, on rohkem nooremate vanusegruppide seas: 15-aastastest, kes ei kavatse tulla lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile koguni 53% nimetas põhjusena huvipuudust, 30-5aastastest 34% ja 60-4aastastest 3%. 3% neist, kes ei kavatse tulla lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile, nimetas põhjusena eelistust reisida muudesse sihtkohtadesse. Suur osa neist eelistab reisida soojema kliimaga maadesse / rannapuhkuse sihtkohtadesse, kuid nimetati ka eelistust reisida eksootilistesse maadesse või sihtkohtadesse, mis on seotud hobidega või kus elavad tuttavad või sugulased. Osa vastanuid ütles ka, et on lihtsalt palju muid sihtkohti, mis tunduvad huvipakkuvamad kui Eesti. Mõned läänepoolsemates Rootsi piirkondades elavad vastajad nimetasid eelistust reisida Taani või Norrasse, mis on neile lähemal.
8 % nimetas põhjusena, et nad on juba Eestis käinud. Enamasti põhjendati, et Eestis on juba piisavalt nähtud; oli ka neid, kes tavaliselt ei külastagi sama kohta mitu korda, vaid reisivad iga kord uude sihtkohta. 0,% neist, kes ei kavatse tulla lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile, ütles, et nad on juba Eestis käinud ja neile ei meeldinud reis eriti. 6% nimetas põhjusena, et neile ei meeldi laevareisid / kruiisid. Oli neid, kes üldiselt ei taha laevaga reisida, kuid nimetati ka, et laevasõit Eestisse on liiga pikk. Mõned vastanud ütlesid ka, et Eesti iseenesest oleks neile huvipakkuv, kuid kuna nad ei soovi laevaga reisida, ei kavatse nad Eestisse tulla. 4% ütles, et nad pole Eestisse reisimise peale kunagi mõelnud või see pole neile pähe tulnud. Konkreetsete vastuste sisu analüüsides võib hinnata, et umbes 5% sellele küsimusele vastanutest on sellised inimesed, kelle puhul vähese huvi peamine põhjus on vähene teadlikkus Eestis pakutavast, kuid kellel võiks tekkida huvi Eestisse reisimise vastu, kui neile levitada atraktiivset infot Eesti turismivõimaluste kohta. See tähendab, et neil ei ole põhimõttelist eelistust reisida teistsugustesse sihtkohtadesse või siis negatiivseid hinnanguid või kogemusi, mille tõttu nad Eesti kindlalt välistaksid. Väga suur osa vastanutest, kes ütles, et Eestisse reisimine või Eesti neid ei huvita, ei põhjendanud ega selgitanud seda aga kuidagi. Seetõttu pole ka võimalik nende puhul hinnata, kuivõrd võiks info levitamine Eesti turismivõimaluste kohta neis huvi tekitada pole Eestis käinud käinud Kõik a. a. 3a. 4a. 5a. 4a. käinud 1 korra + korda Eesti ei huvita 36% 5% 4% 3% % 35% 3% 4% 16% % Eelistan muid sihtkohti 3% 15% 3% 33% 3% 33% 3% 3 3% 36% Olen Eestis juba käinud,% % % 6% 6% % 13% 6% 54% Laevareisid ei meeldi 5,6% % % 3% % 5% 6% 6% 6% 4% Pole sellele kunagi mõelnud 4,3% 4% 6% 6% 3% 6% 5% 1% 4% Seda tüüpi sihtkohad ei huvita,6% % % 3% 3% 5% 1% % 5% Mul on väiksed lapsed 1,% 6% % 1% 3,4% 3,6% Rahapuudus 1,1% 3% 1% 1% % 1% 4% Poliitilised probleemid Eestis 0,6% % 1% 0,5% 1% Reisin väga harva 0,4% 1% 1% 0,5% Muu põhjus 6% % 5% 4% % % % 6% % 4% Ei oska öelda/ vastamata % % 5% 3% % 5% % % % Vastanute arv Näiteid vastustest: Ei tea, pole lihtsalt kunagi tundnud tõmmet meie idapoolse naabri poole. Ei leia seal midagi huvitavat. Eelistan soojemaid maid. Ei ahvatle! Ja ei taha reisida laevaga. Ma ei tea midagi, mis tekitaks minus huvi sinna sõita. Ma ei tea Eestist palju ega näe ühtegi otsest põhjust, mis mind sinnapoole meelitaks. Ma ei tea, mis seal võiks huvitada. Tundub, et seal pole midagi pakkuda. Ei tundu nii huvitav, asub Venemaa lähedal. Mul ei ole veel tekkinud Eesti vastu uudishimu. Ei ole tundnud mingit tõmmet Balti riikide poole! Ma ei tunne Eestis kedagi ja see ei ahvatle mind. Mul ei ole selle riigiga mingeid sidemeid ja pole ka sellest huvitatud. Loodus / maastik pole huvitav. See riik pole kunagi ahvatlenud. Pole kõige vähemalgi määral Eestist huvitatud. Pole sellele mõelnud, on palju muid kohti, mida ma tahan külastada. Miks külastada Eestit? On nii palju muid riike, mille vahel valida. Tundub väga ebahuvitav ja igav (vastaja, kes pole Eestis käinud). Igav puhkusesihtkoht (vastaja, kes on Eestis käinud). Mulle ei meeldi idapoolsed riigid. Eelkõige seetõttu, et kliima on seal sama nagu Rootsis - pole sooja. Kuna kliima pole märgatavalt erinev sellest, mis meil Rootsis on, siis ma ei näe põhjust Eestisse reisida. Reisimine ei kuulu minu põhihuvide hulka, kuid ma tahan külastada kohti, mis erinevad Rootsist rohkem (eksootilised maad). Käin peamiselt päikesereisidel. Tahan reisida kohtadesse, mille keelt ma tunnen.
9 See ei sobitu minu peamiste huvialadega (näiteks mäesuusatamine) ja seal pole midagi, mis mind meelitaks või minus uudishimu tekitaks. Me külastame välismaale reisides tavaliselt suurlinnu, nagu näiteks London. Meile Rootsi läänerannikul on lähemal Taani, Saksamaa ja Norra. Eestisse sõitmiseks peaksime enne läbi Rootsi sõitma. Meil on suvekodu ja sügisel/ talvel sõidame soojale maale. Ei ole suurt huvi Eesti vastu ning sõidan pigem muudesse kohtadesse, kus elavad sõbrad ja sugulased. On nii palju muid kohti, mida ma pigem külastaksin: London, Rooma, Barcelona, Pariis, rannapuhkuse sihtkohad. Maailmas on palju muid kohti, mis mulle rohkem huvi pakuvad. Olen rohkem huvitatud eksootilistest sihtkohtadest. Vaatan sihtkohti otsides pigem lääne või lõuna poole. Sõidaksin meelsasti Eestisse, kuid selleks peaks olema muu transpordivahend kui kruiisilaev. Eesti on kindlasti huvitav, kuid mulle ei meeldi sõita laevaga. Ei meeldi sõita laevaga Laevasõit võtab liiga kaua aega! Ei meeldi sõita nii kaugele laevaga, minu kodukohast pole otselendu. Kruiis ei ole minu jaoks ja kahe väikese lapsega reisimiseks on muid sobivamaid sihtkohti. Mulle ei meeldi kruiisid, nii et see on välistatud. On palju muid kohti, mida ma tahan külastada. Olen käinud Riias ja mulle tundub, et Tallinn on enam-vähem samasugune. Olen Eestis juba korra käinud, tahan näha uusi kohti. Olen Eestis juba käinud. On muid sihtkohti. Laevareis ei pakkunud suurt rahuldust. Reisin harva samasse kohta kaks korda; naudin reisimist riikidesse, kus ma pole käinud. Käisin seal eelmisel aastal, Tallinn ei meeldinud. Olen Eestis nii palju kordi käinud, et pole ühtegi erilist põhjust veel minna. Mul on väikesed lapsed, kes eelistavad rannapuhkust. Mul on plaanides muud sihtkohad, mida ma pigem valiksin, kuid see tuleneb ilmselt sellest, et ma tean liiga vähe sellest, mida Eestis teha ja vaadata. Mul ei ole praegu palju aega reisimiseks, kuna mul on väikesed lapsed. Mul on väikesed lapsed. Eesti on sobiv reisisiht täiskasvanutele. Põhjused, miks Eestisse reisimine huvitab (4 vastanut) Neilt 4 vastanult, kes ütlesid, et nad tõenäoliselt reisivad Eestisse lähema kolme aasta jooksul, küsiti samuti põhjust (lahtise küsimusena). Kuna osa vastanuid nimetas mitmeid erinevaid märksõnu või teemasid, siis on sellisel puhul ühe vastaja poolt nimetatu kodeeritud ühtlasi mitme erineva märksõna alla. Silmas tuleb pidada, et lahtisele küsimusele vastates nimetavad vastajad peamise või esimese põhjuse, mis neile pähe tuleb see, et mõnda tegurit, tegevust või kohta nimetas spontaanselt vaid väike hulk inimesi, ei tähenda, et selle vastu rohkem inimesi huvi ei tunnegi. Teiseks ilmnes järgnevate küsimuste omavahelisest võrdlusest, et paljudel, kes peavad tõenäoliseks lähema kolme aasta jooksul Eestisse reisimist, ei pruugi olla täpsemaid plaane või täpsemat infot selle kohta, mida reisil Eestisse teha võiks. 3 ütles, et tahaks tulla lihtsalt (lühikesele) puhkusereisile / nädalalõpureisile. 1% nimetas põhjusena, et tahab Eestit näha / paremini tundma õppida. Seda nimetas 6% neist, kes pole veel Eestis käinud, kuid Eestis käinutest vaid kümnendik. Mittekäinud nimetasidki eelkõige huvi näha maad, mida nad pole veel näinud, aga mis tundub huvipakkuv või uudishimu äratav. Eestis käinud aga nimetasid huvi näha rohkem, kui nad seni on Eestis näinud. 15% nimetas huvipakkuvana või huvi tekitavana kultuuri, 1% ostuvõimalusi (mõnel korral mainiti siin eraldi soodsamat alkoholi, üldiselt aga lihtsalt soodsamaid oste). % nimetas põhjusena lõbutsemist või meelelahutust (nii Eestis kui ka laeval), % nimetas eraldi huvi Tallinna ja / või vanalinna vastu. % nimetas põhjusena soovi minna laevareisile / kruiisile (s.t. meeldiv ajaveetmine laeval on osa reisimotivatsioonist). 6% nimetas tuttavaid või sugulasi (enamasti nimetati praegu Eestis elavaid tuttavaid, aga mõnel korral ka Eestist pärit sugulasi / esivanemaid). 5% nimetas spaapuhkust ja 4% ajalooga seotud vaatamisväärsusi või ajaloo tundmaõppimist.
10 kõik pole Eestis käinud käinud 1 korra käinud + korda lihtsalt (lühi)puhkus 3 33% 33% % % % % tahan Eestit näha / paremini tundma õppida 1% 6% % % % % 1% kultuur 15% 15% 15% % 4% % ostud 1% % 15% % % 1% 13% lõbureis, meelelahutus % % % 1% 16% 1% % Tallinn, vanalinn % % % 13% 4% % 1% kruiis, laevareis % 6% % 16% % 6% % tuttavad, sugulased elavad Eestis/ pärit Eestist 6% % 5% % 13% 6% % spaa 5% 5% 5% 5% % 3% 4% ajalugu, ajalooga seotud vaatamisväärsused 4% 5% % 4% 4% 1% 5% lõõgastus 3% % 5% 5% 3% arhitektuur % 1% % % 3% vaatamisväärsused % 1% 3% % 4% toit (võimalus süüa head toitu) % % 4% % 1% % loodus 1% % % 1% % soodne reis, soodne hinnatase 1% 1% % % 1% % (väike)sadamad, rannik 1% 5% 3% sündmused 1% 1% % 4% muu % 1% 5% % % ei oska öelda /vastamata % % 3% % 1% vastanute arv Näiteid vastustest: See on huvitav maa ja ma ei näinud eelmisel reisil seda piisavalt. Tahan Eestit rohkem tundma õppida. Tahan näha, kuidas see tänapäeval välja näeb. Tahan rentida auto ja sõita mööda Eestit ringi ja tutvuda kultuuriga. Et avastada Eestit; olen väga huvitatud teiste riikide kultuurist ja elamustest. Eestist ja sealsest kultuurist rohkem teada saada. Praktiseerida vene keelt. Osta linaseid tooteid. Näha ilusat maad / loodust, samuti külastada mõnda poliitikaga seotud vaatamisväärsust. Ja külastada sõpru, kellega tutvusin nende aastate jooksul, kui seal töötasin. Näha uut riiki. Olen kuulnud, et seal on ilus. Tahaksin reisida läbi Balti riikide ja Eesti kuulub ka sinna. Vaataksin meelsasti Tallinna. Lihtsalt, et oleksin käinud ja näinud. Tundub põnev maa. Minus tekitab uudishimu Riia, sest see on vana kultuurilinn. Näha ilusaid ehitisi, osta käsitööd. Tallinn + spaakülastus. Vaadata vanalinna, kultuuri ja ehitisi. Tahan vaadata natuke pealinna, mis peaks olema kena. On põnev näha midagi uut. Ostud ja kultuur. Odav reis ja odavad alkoholiostud. Osta odavat kaupa ja näha natuke vana Ida-Euroopat. Otsida raamatuid ja antiiki. Jalutada ringi, osta ja nautida. Spaa Saaremaal. Põhiliselt meelelahutuse pärast laeval ja linnas. Lõbureis. Odav kruiis sõpradega. Veeta meeldivalt aega laeval ja teha natuke sisseoste Tallinnas. Kruiis ja tutvumine ajalooliste vaatamisväärsustega. Meelelahutus, samuti külastada saart, kus vanaisa üles kasvas. Nautida ja hästi süüa. Lõõgastus, kultuur, ostud. Lõõgastus, meeldiv laevareis, meeldiv linn, kus jalutada ja ringi vaadata, natuke odavam alkohol. Osa perest on pärit Eestist. Tallinn on ilus linn. 15- a. 30-4a. 50-4a.
11 Loodus, kultuur, toit. Saada uusi kultuurilisi elamusi ja teha sisseoste. Eelkõige selleks, et kogeda nende kultuuri, arhitektuuri jne. Ja näha vanu ehitisi, mis on sarnased nendega, mille meie "kallid" poliitikud Norrmalmis maha lammutasid. Kogeda teist kultuuri ja näha ajaloolisi ehitisi. Näha ja tundma õppida nende ajalugu. Vaadata ajaloolisi vaatamisväärsusi. Soodne reis Purjetada Läänemerel ja külastada meeldivaid sadamaid. Kas sooviksite Eestisse reisida pigem laeva või lennukiga? (3 vastanut) Neilt 3 vastanult, kes ütlesid, et nad tõenäoliselt reisivad Eestisse lähema kolme aasta jooksul, küsiti, kas nad eelistaksid tulla pigem laeva või lennukiga. Eestisse reisides on laev oluliselt eelistatum transpordivahend kui lennuk. 5% Eestisse reisida kavatsejatest eelistaks tulla laevaga (seejuures 16% eelistaks tulla laevaga Tallinna vaid üheks päevaks ja 43% eelistaks tulla laevaga veidi pikemale reisile, mille jooksul ka ööbitakse Eestis). Lennukiga eelistaks tulla vaid %, samas protsendil transpordivahendi osas kindel eelistus puudus. Stockholmi elanikest eelistaks laevaga tulla koguni 66%, samas lennukiga vaid %. Suurem on huvi lennukiga tuleku vastu kolmes lõunapoolsemas piirkonnas (SE, SE, SE3), kuid sealt on mugav lennuühendus Kopenhaageni lennujaamast vaid kõige lõunapoolsema (Skåne) maakonna elanikel. Eestis mittekäinutest eelistaks laeva 54% ja lennukit 1% (ülejäänutel eelistus puudus), samas Eestis käinud ja eriti mitu korda käinud inimesed eelistavad oluliselt rohkem laeva (mitu korda käinutest 64% eelistaks laeva ja vaid % lennukit). Lennuki eelistajaid on ülejäänud gruppidega võrreldes mõnevõrra rohkem vanemate inimeste seas (60-4a.), suurema sissetulekuga inimeste seas (üle Rootsi krooni leibkonnaliikme kohta) ja vähemalt 3 korda aastas puhkusereisile sõitvate inimeste seas. Samas ka kõigis nimetatud gruppides on laevareisi eelistajaid ikkagi oluliselt rohkem kui lennureisi eelistajaid Kas eelistaksite pigem laeva- või lennureisi? (% vastanutest, N=3) pole kindlat eelistust lennureis (ööbides Eestis) % 16 1 Vastasid need, kes tõenäoliselt reisivad Eestisse lähema kolme aasta jooksul vanusegrupp kuitihti teeb vaba aja reise välismaale? laevareis, mille jooksul ka ööbitakse Eestis kruiis (viibides Tallinnas vaid ühe päeva)
12 % 6 43 elukoht Kas eelistaksite pigem laeva- või lennureisi? (% vastanutest, N=3) Vastasid need, kes tõenäoliselt reisivad Eestisse lähema kolme aasta jooksul brutosissetulek leibkonnaliikme kohta mitu korda käinud Eestis? pole kindlat eelistust lennureis (ööbides Eestis) laevareis, mille jooksul ka ööbitakse Eestis kruiis (viibides Tallinnas vaid ühe päeva) Millist ööbimisega reisi eelistaksite? (1 vastanut) Neilt, kes eelmises küsimuses eelistasid ööbimisega reisi või kellel kindel eelistus puudus (s.t. nad ei eelistanud kindlalt ühepäevareisi), küsiti, millist ööbimisega reisi nad eelistaksid. Kui tõenäoliselt tulete seda tüüpi reisile Eestisse?(5-väga tõenäoliselt, 1- üldse mitte) N=1 (need, kes tulevad lähema 3 a.jooksul tõenäoliselt Eestisse ja eelistavad ööbimisegareisi) organiseeritud bussiringreis puhkus maal / saartel ringreis Eestis (auto, haagissuvila, mootorratta või jalgrattaga) Balti riikide ringreis 1 spaapuhkus (ööbides spaahotellis või ravispaas) 36 0 puhkus mõnes väiksemas linnas reis, millel ööbitakse Tallinnas % Vastused kajastavad seda, millistel reisidel on Rootsi elanikud ka siiamaani kõige rohkem käinud. Kõige huvipakkuvamaks peeti ööbimisega reisi Tallinna (seda pidas väga või üsna tõenäoliseks valikuks 1% sellele küsimusele vastanutest). Puhkust mõnes muus linnas nimetas väga või üsna tõenäoliseks 4% ja
13 spaapuhkust (ööbides spaahotellis või ravispaas) samuti 4%. Valdav osa neist, kes nimetas spaapuhkust väga või üsna tõenäolise valikuna, valis ühtlasi eelistusena ka puhkuse Tallinnas või mõnes väiksemas linnas. Balti riikide ringreisi pidas võimalikuks reisivariandiks 36% ning ainult Eesti ringreisi või puhkust maal / saartel % sellele küsimusele vastanutest. Küsitud variantidest kõige vähem huvipakkuv on organiseeritud bussiringreis (%). Kuigi sellele küsimusele vastanute arv on üsna väike ja seetõttu ei ole võimalik tulemusi väiksemate segmentide lõikes detailsemalt analüüsida, võib mõningaid tendentse välja tuua. Vanemate vanusegruppide (50-4a.) seas on rohkem ringreisidest huvitatud inimesi see kehtib eriti Balti riikide ringreisi kohta, aga ka Eesti ringreiside kohta auto või bussiga. Samas spaapuhkust nimetasid rohkem nooremad vanusegrupid (seda nimetas huvipakkuvaks umbes aastastest, kuid vaid aastastest). Madalama sissetulekuga inimeste seas ja Eestis mittekäinute seas on spaapuhkuse huvilisi veidi rohkem kui kõrgema sissetulekuga inimeste seas ja Eestis käinute seas. 1% neist, kes nimetas spaapuhkust huvipakkuvana, märkis seda ainukese tõenäolise puhkusevariandina. Ülejäänud kombineeriksid seda eelkõige puhkusega Tallinnas või vähemal määral puhkusega mõnes väiksemas linnas. Kui olulised on teile Eestisse reisides järgmised tegevused? (3 vastanut) Ajaveetmisvõimalustest on Rootsi turistidele Eestisse reisides kõige huvipakkuvamad restoranid (neid nimetas Eestisse reisimisel väga olulistena 5 ja üsna olulistena 41% Eestisse reisida kavatsejatest). Ostuvõimalusi nimetas Eestisse reisimisel väga olulistena % ja üsna olulistena 4 Eestisse reisida kavatsejatest. Looduslikult kaunite kohtade külastamist nimetas väga olulisena % ja üsna olulisena 4%, arhitektuuri vastavalt 16% ja 4% % Kui huvitatud olete nimetatud tegevustest ja vaatamisväärsustest Eestisse reisides? (% vastanutest skaalal: 5- väga huvitatud, 1- üldse mitte huvitatud) N=3 (need, kes tulevad tõenäoliselt Eestisse puhkusereisile lähema 3 a. jooksul) Nendest, kes nimetasid looduslikult kauneid kohti väga või üsna olulisena, ei nimetanud keegi seda ainukese huviobjektina või reisimotivaatorina. Suurem osa sellest segmendist nimetas eelistusena puhkust Tallinnas, aga nimetati ka puhkust väiksemates linnades, spaapuhkust või ringreisi. See viitab, et looduslikult kaunite kohtade all peeti silmas näiteks linnades asuvaid parke või vabaõhumuuseumi, aga ka looduslikult kaunite kohtade külastamist väljasõiduna linnadest või ringreisi osana. Ostuvõimalused on väga või üsna olulised kolmveerandile 30-4aastastest, vanematele vanusegruppidele on need aga tunduvalt vähem olulised (60-4aastastest nimetas neid olulisena vaid 45%). Samas on vanematele inimestele (noorematega võrreldes) mõnevõrra olulisemad looduslikult kaunid kohad ja kultuurisündmused. Madalama sissetulekuga inimestel on (kõrgema sissetulekuga inimestega võrreldes) mõnevõrra suurem huvi ostuvõimaluste ja looduses viibimise vastu; kõrgema sissetulekuga inimestel aga arhitektuuri ja näituste vastu.
14 Tegevusi lastele peab väga oluliseks % ja üsna oluliseks 4% neist, kellel on kuni a. lapsi (kokku seega 6%). Neist, kellel -a. lapsi, peab tegevusi lastele väga oluliseks % ja üsna oluliseks 41% (kokku seega 5%). Eesti kui reisisihi tugevad ja nõrgad küljed (6 vastanut) Rootsi elanikkonnale seostub Eestiga endiselt vähe tugevaid argumente, mis motiveeriks neid Eestisse reisima. Eestisse reisimiseks on Rootsi turistide silmis kõige tugevam argument, et Eesti on lähedalasuv sihtkoht, kuhu on lihtne sõita (väitega nõustus 6% neist, kes teevad puhkusereise välismaale vähemalt kord 3-4 aasta jooksul). Pigem positiivseteks argumentideks on ka soodne hinnatase, turismiinfo kättesaadavus, Eesti elanike sõbralikkus turistide vastu ja huvitavad vaatamisväärsused. Hinnang turvalisusele on pigem keskpärane ja Eesti atraktiivsusele lastega perede sihtkohana pigem negatiivne (ainuke tegur, mille puhul negatiivseid hinnanguid oli rohkem kui positiivseid). Kui hästi iseloomustavad nimetatud väited Eestit? N=30 Eesti on atraktiivne sihtkoht lastega peredele * * vastasid need, kellel on kuni a. lapsi Eesti on turvaline reisisiht 5- väga hästi üldse mitte ei tea Eesti elanikud on turistide vastu sõbralikud 61 Eesti pakub huvitavaid vaatamisväärsusi ja tegevusi Turismiinfot Eesti kohta on lihtne leida Rootsi turistidele on Eesti hinnatase soodne 4 4 Rootsi turistil on lihtne Eestisse reisida N=30(need, kes teevad puhkusereise välismaale vähemalt kord 3-4 a. jooksul) Need, kes ei kavatse Eestisse reisida, hindasid kõiki tegureid negatiivsemalt kui need, kes peavad Eestisse reisimist tõenäoliseks. Samas hinnete pingerida on mõlema grupi puhul väga sarnane: mõlemad nimetasid esimese positiivse tegurina seda, et Eestisse on lihtne sõita ning teisena Eesti hinnataset. Kõige negatiivsemad hinnangud andsid mõlemad grupid turvalisusele ja Eesti atraktiivsusele lastega perede sihtkohana. Nagu eelpool öeldud, on nii teadlikkus Eestist kui ka huvi Eesti vastu Rootsis pigem madal. Seetõttu ei osanud või ei soovinud ka suur osa vastanutest Eestit kui reisisihti iseloomustavatele teguritele hinnangut anda. Eelkõige jätsid hinnangu andmata need, kes ei kavatse Eestisse reisida ja kellest paljudel puudub igasugune huvi Eesti vastu. Samas ei osanud või ei soovinud ka osa neist, kes kavatseb Eestisse reisida, kõigile teguritele hinnanguid anda. Üheks põhjuseks võib siin olla see, et kõik tegurid ei olegi neile sihtkoha valikul olulised ja seetõttu puudub neil ka nende tegurite kohta arvamus. Teisalt aga võis osa neist, kes pidasid Eestisse reisimist üsna tõenäoliseks, pidada silmas lihtsalt seda, et nad ei välista lähema kolme aasta jooksul Eestisse reisimist. Samas ei ole paljudel neist siiski piisavalt infot Eesti turismivõimaluste kohta ega ka konkreetsemat plaani, mida Eestis teha ja külastada. Valdav osa neist, kes ei kavatse Eestisse reisida, ei osanud või ei soovinud Eestit kui reisisihti iseloomustavatele teguritele hinnangut anda. Otseselt negatiivseid hinnanguid oli siiski üsna vähe. Suurem osa neist, kes jättis hinnangu andmata, ütles eelpool kirjeldatud lahtises küsimuses, et Eesti lihtsalt ei huvita neid (ilma täpsema selgituseta) või et nad eelistavad teist tüüpi sihtkohti (näiteks lõunapoolsemaid riike), mistõttu Eesti lihtsalt ei ole nende sihtkohtade hulgas, mida puhkusesihtkohta valides kaalutakse. Kuigi % 3 5 %
15 neist, kes ei kavatse Eestisse reisida, hindas Eesti turvalisust pigem negatiivselt, nimetas vaid üks vastanu (540-st) seda lahtises küsimuses põhjusena, miks Eesti sihtkohana huvi ei paku. Enamasti ütlesid need, kes hindasid selles küsimuses turvalisust negatiivselt, et Eesti pole neile lihtsalt huvipakkuv või atraktiivne. Kui hästi iseloomustavad nimetatud väited Eestit? N=3 (need, kes tõenäoliselt TULEVAD lähemal 3 aastal Eestisse) 5- väga hästi üldse mitte ei tea 15 Eesti on atraktiivne sihtkoht lastega peredele * * vastasid need, kellel on kuni a. lapsi Eesti elanikud on turistide vastu sõbralikud Eesti on turvaline reisisiht Eesti pakub rootslastele huvitavaid vaatamisväärsusi ja tegevusi Turismiinfot Eesti kohta on lihtne leida Rootsi turistidele on Eesti hinnatase soodne Rootsi turistil on lihtne Eestisse reisida N=3(need, kes tõenäoliselt TULEVAD lähemal 3 aastal Eestisse) % Kui hästi iseloomustavad nimetatud väited Eestit? N=540 (need, kes teevad välisreise, kuid tõenäoliselt EI TULE lähemal 3 aastal Eestisse) 5- väga hästi üldse mitte ei tea Eesti on atraktiivne sihtkoht lastega peredele * * vastasid need, kellel on kuni a. lapsi Eesti on turvaline reisisiht Turismiinfot Eesti kohta on lihtne leida Eesti pakub rootslastele huvitavaid vaatamisväärsusi ja tegevusi Eesti elanikud on turistide vastu sõbralikud Rootsi turistidele on Eesti hinnatase soodne 5 Rootsi turistil on lihtne Eestisse reisida N=540(need, kes teevad välisreise, kuid tõenäoliselt EI TULE lähemal 3 aastal Eestisse) 5 6 %
16 16 Keskmised hinded teguritele Eestis käidud kordade arvu järgi Eesti on atraktiivne sihtkoht lastega peredele * * vastasid need, kellel on kuni a. lapsi Eesti on turvaline reisisiht Eesti elanikud on turistide vastu sõbralikud Eesti pakub huvitavaid vaatamisväärsusi ja tegevusi Turismiinfot Eesti kohta on lihtne leida Rootsi turistidele on Eesti hinnatase soodne Rootsi turistil on lihtne Eestisse reisida Skaala: 5-väide iseloomustab Eestit väga hästi, 1- üldse mitte Eestis käinute ja eriti mitu korda käinute keskmised hinded on üldiselt kõrgemad kui mittekäinutel. Vaid hinnangud hinnatasemele on Eestis käinute ja mittekäinute puhul väga sarnased (kui võrrelda keskmist hinnet, mis kajastab ainult positiivsete ja negatiivsete hinnangute vahet). Samas neid, kes ei osanud või ei soovinud hinnatasemele hinnangut anda, oli mittekäinute seas koguni 61%. Kõige suuremad vahed Eestis käinute ja mittekäinute hinnangute vahel ilmnevad hinnangutes Eesti atraktiivsusele lastega perede sihtkohana ja turvalisusele (s.t. need on tegurid, mille puhul mittekäinutel on kõige rohkem negatiivseid eelarvamusi). Vanusegruppide lõikes andsid 60-4aastased peaaegu kõigile teguritele keskmisest paremaid hinnanguid ja 15-aastased keskmisest madalamaid hinnanguid. See on muuhulgas seletatav ka sellega, et vanemate vanusegruppide seas on tunduvalt rohkem Eestis käinuid kui nooremate vanusegruppide seas Eestis käinud aga andsid üldiselt kõrgemaid hindeid. Kõige väiksemad erinevused vanusegruppide vahel ilmnesid hinnangutes Eestisse reisimise lihtsusele. Kõige suuremad erinevused ilmnesid aga kahe väite puhul: Eesti pakub huvitavaid vaatamisväärsusi ja tegevusi ja Eesti elanikud on turistide vastu sõbralikud. 15-aastaste hinnangud neile väidetele olid vanemate vanusegruppidega võrreldes tunduvalt madalamad, ühtlasi hindasid 15-aastased neid tegureid isegi madalamalt kui turvalisust. Tõenäoliselt kõige rohkem mõjutab nende reisiotsust hinnang vaatamisväärsuste ja tegevuste atraktiivsusele: siin ilmneb selge seos sellega, et eelpool lahtises küsimuses mainisid just nooremad vanusegrupid kõige rohkem seda, et Eesti neid lihtsalt ei huvita (15-aastastest, kes ei kavatse tulla lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile koguni 53% nimetas põhjusena huvipuudust). 3,1 3,6 3, 3,1 3,4 3,0 4,4 3,5,6 3, 3,3 käinud + korda käinud ühe korra pole Eestis käinud 3,0 3,56 3,5 3, 3, 4,01 3, 4,04 4, 4,55 1,0 1,5,0,5 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0
Rootsi elanike mitmepäevased välisreisid (milj). Allikas: Rootsi elanike reisiuuring TDB (Resurs AB) 13,9 13,3 12,8 12,4 12,5 12,5 12,7 10,5 10 9,9
Eesti potentsiaal puhkusesihtkohana Rootsis 1 ROOTSI ELANIKE VÄLISREISID Rootsi elanikkond kulutas 2009.a. välisreisidel kokku 91,2 miljardit Rootsi krooni, 2008.a. 97,2 miljardit Rootsi krooni (- võrreldes
har du råd med höjd bensinskatt? har du råd med höjd bensinskatt?
82 535 000 kronor dyrare med bensin för invånarna här i Blekinge län. 82 535 000 kronor dyrare med bensin för invånarna här i Blekinge län. 82 535 000 kronor dyrare med bensin för invånarna här i Blekinge
Antal anmälda dödsfall i arbetsolyckor efter län, där arbetsstället har sin postadress
Antal anmälda dödsfall i arbetsolyckor efter län, där arbetsstället har sin postadress 2015 1 01 Stockholm 4-1 - - - 5-03 Uppsala - - - - - - - - 04 Södermanland 1 - - - - - 1-05 Östergötland 2 - - - -
Bilaga med tabeller. Källa: Försäkringskassan.
Bilaga med tabeller Tabell 1. Ranking av län baserat på totalt uttag av föräldrapenning, vård av barn och vård av svårt sjuk anhörig, nettouttag av dagar per län och kön avseende 2011 Ranking Län Totalt
Vilken är din dröm? Redovisning av fråga 1 per län
Vilken är din dröm? Redovisning av fråga 1 per län Vilken är din dröm? - Blekinge 16 3 1 29 18 1 4 Blekinge Bas: Boende i aktuellt län 0 intervjuer per län TNS SIFO 09 1 Vilken är din dröm? - Dalarna 3
Kammarkollegiet 2013-02-27 Bilaga 2 Statens inköpscentral Prislista Personaluthyrning Dnr 96-107-2011:010
Kammarkollegiet 2013-02-27 Bilaga 2 Statens inköpscentral Region: 1 Län: Norrbottens län Västerbottens län Enheten för upphandling av Varor och Tjänster Region: 2 Län: Västernorrlands län Jämtlands län
Kvinnors andel av sjukpenningtalet
Vägen till ett sjukpenningtal på 9,0 Kvinnors andel av sjukpenningtalet Redovisning 2016-12-27 Sid 1 December 2016 Vägen till 9,0 Kvinnors andel av sjp-talet 6,5 6,2 7,3 8,3 7,9 7,3 6,8 6,8 6,8 6,8 8,3
Pressmeddelande för Västerbotten. juli 2015
Pressmeddelande för Västerbotten juli 2015 Uppsala Halland Gotland Norrbotten Stockholm Jönköping Dalarna Västerbotten Västra Götaland Kalmar Jämtland Värmland Örebro Kronoberg Västernorrland Östergötland
Historik om Odensholm Osmussaare ajaloost
Historik om Odensholm Osmussaare ajaloost Odensholms byalag Osmussaare Külaühing Flat som en bricka ligger holmen och tycks flyta på vågorna med sitt fyrtorn längst norröver och ungefär på mitten det lilla
För ytterligare information: Stefan Håkansson, pressekreterare Svenska kyrkan, E post:
Andel som känner sig mycket eller ganska stressad inför julen. Andel som får lite eller mycket sämre humör i julruschen Gotland 22 Stockholm 30 Stockholm 21 Södermanland 30 Uppsala 21 Västernorrland 30
Levnadsvanor diskuteras i samband med besök i primärvården
1 Alkoholvanor diskuterades Ålder 44 år eller yngre 24 22,7-24,7 18 17,3-18,5 20 19,1-20,1 45-64 år 29 * 28,4-29,8 17 16,6-17,5 22 * 21,2-22,1 65-74 år 25 23,8-25,3 14 * 13,6-14,7 19 18,3-19,2 75 år och
KONTAKT. Rahvuslik. REL kui mesipuu. üheskoos suudame rohkem üksteisele toeks olla! 2015 nr 1
Rahvuslik KONTAKT ROOTSI EESTLASTE LIIDU AJAKIRI SVERIGEESTERNAS FÖRBUNDS TIDSKRIFT 2015 nr 1 REL kui mesipuu üheskoos suudame rohkem üksteisele toeks olla! SAATEKS / INLEDNING änavu aasta alguses alustasin
Billigt att bo dyrt att flytta
Billigt att bo dyrt att flytta En undersökning från Länsförsäkringar 1 44 procent av de svenskar som äger sin bostad anser att de bor billigt Om du eller någon du känner egentligen vill flytta, men tvekar
Pressmeddelande för Västerbotten. maj 2015
Pressmeddelande för Västerbotten maj 2015 Uppsala Stockholm Halland Stockholm Halland Västerbotten Jönköping Västerbotten Jönköping Dalarna Västra Götaland Norrbotten Kalmar Norrbotten Jämtland Kalmar
Pressmeddelande för Norrbotten. december 2013
Pressmeddelande för Norrbotten december 2013 Procent 20 Norrbottens län Inskrivna arbetslösa i procent av arbetskraften* januari 1994 - - december oktober 2013 15 10 5 0 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006
RONOR. %^30^^G?&3w^ Rågöbornas återkomst. Pakrilaste tagasitulek SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS 5-6 11991
5-6 11991 RONOR %^30^^G?&3w^ EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR Pakrilaste tagasitulek Rågöbornas återkomst 2 RONOR 5-6/1991 MURELIK VABADUS BEKYMMERFULL FRIHET See "RONOR-i"
Spelet om hälsan. - vinst eller förlust?
Spelet om hälsan Vägval för neurosjukvården - vinst eller förlust? Landsting Sjukhus Aktuellt väntetidsläge Aktuellt väntetidsläge till neurologisk specialistsjukvård Väntetider i vården. SKLs hemsida.
Antal hyreshusenehter per län för hyreshustaxeringen 2016
Antal hyreshusenehter per län för hyreshustaxeringen 2016 Länsnamn Beskrivning Antal Blekinge län Hyreshusenhet, tomtmark. 74 Blekinge län Hyreshusenhet, med saneringsbyggnad 2 Blekinge län Hyreshusenhet,
Företagarpanelen Q Dalarnas län
Företagarpanelen Q4 2014 s län Produktionen/försäljningsvolymen Produktionen/försäljningsvolymen, idag/för 6 mån sedan 100 90 6 4 80 33 31 70 60 Vet ej/ej svar 50 40 42 41 Högre Oförändrat Lägre 30 20
40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% Kalmar. Östergötland Sverige. Kronoberg. Norrbotten. Stockholm. Halland Jämtland. Uppsala. Blekinge.
4 35% 3 25% 15% 1 5% bussföretag (*för att bli NTF-godkänd krävs en trafiksäkerhetspolicy, godkänd hastighetsregulator, två eller trepunktsbälte på samtliga platser, alkolås, information om trafiksäkerhet
Lokalt företagsklimat Ranking 2017
Lokalt företagsklimat Ranking 2017 Lokalt företagsklimat Rankingens olika delar Enkätsvar 1/3 Enkätsvar 1/3 Enkätsvar 1/3 Statistik från SCB och UC 1/3 Sammanfattande omdöme om företagsklimatet i kommunen
Företagarpanelen Q Kalmar län
Företagarpanelen Q4 2012 län Företagsamma människor och konkurrenskraftiga företag i gemenskap leder Sverige till ökat välstånd. Produktionen/försäljningsvolymen Produktionen/försäljningsvolymen, idag/för
RONOR SAMFUNDET FOR ESTLANDSSVENSK KULTUR EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS 1 /1993
r RONOR 1 /1993 EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FOR ESTLANDSSVENSK KULTUR Foto: En bok om Estlands svenskar, del 4 Alfred Mihlberg Vaike-Pakrilt korvi punumas. Alfred Mihlberg från Lilla Rågö
Företagarpanelen om el och energi Januari 2016
Företagarpanelen om el och energi Januari 2016 Är det viktigt för ditt företag med el till konkurrenskraftiga priser? 100, 90, 80, 70, 60, 50, 40, 30, 2 3 20, 10, 0, Ja, det har en avgörande betydelse
Företagarpanelen Q Hallands län
Företagarpanelen Q3 2014 s län Produktionen/försäljningsvolymen Produktionen/försäljningsvolymen, idag/för 6 mån sedan 100 90 5 2 80 34 40 70 60 Vet ej/ej svar 50 40 43 44 Högre Oförändrat Lägre 30 20
Comenius fortbildning omg 2, april 2012
Comenius fortbildning omg 2, april 2012 Beviljas med svenska medel Kön M/F Kommun Län Beviljat belopp i EUR Dnr Projekt/aktivitet Poäng Land 2012:2304 Jobbskuggning 101 F Karlskrona Blekinge län 1 434
Lokalt företagsklimat Ranking 2017
Lokalt företagsklimat Ranking 2017 Lokalt företagsklimat Rankingens olika delar Enkätsvar 1/3 Enkätsvar 1/3 Enkätsvar 1/3 Statistik från SCB och UC 1/3 Sammanfattande omdöme om företagsklimatet i kommunen
Är du orolig för att du i framtiden inte kommer att klara dig på din pension? Undersökning från Länsförsäkringar november 2010
Är du orolig för att du i framtiden inte kommer att klara dig på din pension? Undersökning från Länsförsäkringar november 2010 1 Sammanfattning 1 (2) En tredjedel av de svenskar som inte redan är pensionärer
Statistikbilder. för december 2016
Statistikbilder för december 206 i december 206 som andel (%) av den registerbaserade arbetskraften 6 64 år = 6,7 % = 6,8 8,8 % = 8,9 % Genomsnitt för Riket +/- procentenhet O W S Z T E X U D F N G H K
RSV-rapport för vecka 6, 2017
RSV-rapport för vecka 6, 2017 Denna rapport publicerades den 16 februari 2017 och redovisar RSV-läget vecka 6 (6-12 februari). Lägesbeskrivning Rapporteringen av respiratory syncytial virus (RSV) visar
Kömiljard 1 (jan., feb., mars) 2010: ersättning per landsting
Kömiljard 1 (jan., feb., mars) 2010: ersättning per landsting Besök Behandling/operation Total Rangording kömiljard kömiljard Resultat per Resultat per per Landsting 1 Halland 96% 4 816 269 16 97% 4 684
Kvinnors och mäns företag i Sverige och i länen
Kvinnors och mäns i Sverige och i länen Statistik från SCB:s RAMS-databas (2006, 2008, 2010 & 2012), bearbetat av Tillväxtverket 1 Om statistiken Anger ens operativa sledare, dvs. den person som sköter
RSV-rapport för vecka 9, 2017
RSV-rapport för vecka 9, 2017 Denna rapport publicerades den 9 mars 2017 och redovisar RSV-läget vecka 9 (27 februari 5 mars). Lägesbeskrivning Antalet fall av respiratory syncytial virus (RSV) minskade
rr'f\p RONOR EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR 1 /1990 Odensholm nu Osmussaar praegu
rr'f\p RONOR 1 /1990 EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR Osmussaar praegu Odensholm nu 2 RONOR 1/1990 ÕNNITLEME Möödunud aasta tähelepanuväärseimad külalised Läänemaal olid
RSV-rapport för vecka 8, 2017
RSV-rapport för vecka 8, 2017 Denna rapport publicerades den 2 mars 2017 och redovisar RSV-läget vecka 8 (20-26 februari). Lägesbeskrivning Antalet fall av respiratory syncytial virus (RSV) minskade mellan
Transportolycksfall med fordon företrädesvis avsedda för vägtrafik
Appendix 1 till rapporten Statistik över skador bland barn i Sverige avsiktliga och oavsiktliga. Socialstyrelsen, Epidemiologiskt Centrum, februari 2007 Barn, 0-17 år, som vårdats inskrivna på sjukhus
Sverige och Estland. Rootsi ja Eesti THE SWEDISH INSTITUTE
Sverige och Estland Rootsi ja Eesti THE SWEDISH INSTITUTE Eesti ja Rootsi on naaberriigid. Tallinn on Stockholmile kõige lähemal asuv pealinn. Meil on osaliselt ühine ajalugu. 1632. a. asutati Tartusse
Landsting/region Andel avlidna, % Hjärnblödning Hjärninfarkt Alla
WEBBTABELL 1 Andel avlidna inom 90 dagar, landstings-/regionjämförelser 2014. Justerat i statistisk modell för skillnader i kön, ålder och medvetandegrad. L = statsistiskt signifikant lägre än riksgenomsnittet.
Finanskrisens påverkan på sparande, amorteringar och lån. Undersökning från Länsförsäkringar Hösten 2009
Finanskrisens påverkan på sparande, amorteringar och lån Undersökning från Länsförsäkringar Hösten 2009 Sammanfattning 86 procent av bolånetagarna i Sverige gör ingenting särskilt med anledning av finanskrisen
Seesama romaan? Jaan Kaplinski Seesama jõgi teisel pool Läänemerd
DOI: http://dx.doi.org/10.7592/methis.v9i12.1093 Seesama romaan? Jaan Kaplinski Seesama jõgi teisel pool Läänemerd Sirel Heinloo Eesti kirjandust ja kirjanduslugu uurides on ootuspärane, et ühel hetkel
Viktigt vid val av pensionsförvaltare. Undersökning av Länsförsäkringar 2009
Viktigt vid val av pensionsförvaltare Undersökning av Länsförsäkringar 2009 Sammanfattning Vad av följande är viktigt vid val av pensionsförvaltare av avtalspension? På frågan vad som är viktigt vid val
HKI - Holmbergs kommunindex och KPNI - kommunpolitiskt nöjdhetsindex Sören Holmberg
SOM HKI - Holmbergs kommunindex och KPNI - kommunpolitiskt nöjdhetsindex Sören Holmberg februari 2008 s a m h ä l l e o p i n i o n m a s s m e d i a Nöjd med hur demokratin fungerar i den kommun där
KONTAKTOMRÅDEN. Avdelningsstyrelsen har beslutat att dela in landet i kontaktområden enligt medföljande bilaga. Till kontaktpersonen vänder:
KONTAKTOMRÅDEN Avdelningsstyrelsen har beslutat att dela in landet i kontaktområden enligt medföljande bilaga. Till kontaktpersonen vänder: du som medlem dig när du behöver hjälp i någon facklig fråga
Radioundersökningar. Rapport II 2015. TNS Sifo. Radioundersökningar
Radioundersökningar Rapport II 2015 TNS Sifo Radioundersökningar TNS Sifo 2015 1531602 TNS Sifo Radioundersökningar Rapport II 2015, lokala områden Denna rapport omfattar data avseende radiolyssnandet
Tillsyn trycksatta anordningar
Tillsyn trycksatta anordningar Sabiha Hajdarevic, Göteborg 2014-10-24 OBS! För att ändra denna text, växla till menyfliken Infoga. I gruppen Text, klicka på Sidhuvud/sidfot 2014-10-22 1 Inspektionsavdelningen
RSV-rapport för vecka 21, 2014
RSV-rapport för vecka 21, 2014 Denna rapport publicerades den 30 maj 2014 och redovisar RSV-läget vecka 21 (19 25/5). Eftersom den senaste sammanställningen av statistik inom den nationella RSV-övervakningen
RSV-rapport för vecka 18-19, 2017
RSV-rapport för vecka 18-19, 2017 Denna rapport publicerades den 18 maj 2017 och redovisar RSV-läget vecka 18-19 (1 14 maj). Lägesbeskrivning Aktiviteten för RSV ligger på en mycket låg nivå och passerade
Sponsorship tracking. Marknadsundersökning Svenska folket Kvartal 4, 2008
Sponsorship tracking Marknadsundersökning Svenska folket Kvartal 4, 2008 Projektansvarig: Björn Stenvad Sponsoranalytiker 073-938 51 81 bjorn@sponsi.se Bakgrund och metod Bakgrund Sponsor Insight har på
RSV-rapport för vecka 13, 2018
RSV-rapport för vecka 13, 2018 Denna rapport publicerades den 5 april 2018 och redovisar RSV-läget vecka 13 (26 mars 1 april). Lägesbeskrivning Aktiviteten för respiratory syncytial virus (RSV) avtog under
Skogsmarksfastighetspriser och statistik för olika regioner
Skogsmarksfastighetspriser och statistik för olika regioner LRF Konsult är Sveriges största mäklare för skogsfastigheter och producerar fortlöpande prisstatistik på området. Prisstatistiken grundas på
Västmanlands län Månad
Arkets namn R-U-län Län U-län Kommun Västerås Månad 12 215 Alla gästnätter på hotell, vandrarhem, stugby, camping och SoL 16 14 12 1 8 6 4 2 År 21 År 211 År 212 År 213 År 214 År 215 Region +/- % +/- 214
Sida 1 av 8. Barn berörda av verkställd avhysning, jan-mars 2013 Källa: Kronofogden
Sida av 8 Barn berörda av verkställd avhysning, jan-mars 0 Källa: Kronofogden Blekinge Sölvesborg 0 0 Blekinge Totalt 0 0 Gotland Gotland 0 0 Gävleborg Gävle 0 0 Gävleborg Totalt 0 0 Halland Laholm 0 0
RSV-rapport för vecka 13, 2017
RSV-rapport för vecka 13, 2017 Denna rapport publicerades den 6 april 2017 och redovisar RSV-läget vecka 13 (27 mars - 2 april). Lägesbeskrivning Antalet fall av respiratory syncytial virus (RSV) fortsatte
RSV-rapport för vecka 16, 2014
RSV-rapport för vecka 16, 2014 Denna rapport publicerades den 24 april 2014 och redovisar RSV-läget vecka 16 (14 20 april). Lägesbeskrivning Under vecka 16 diagnosticerades 103 fall av RSV vilket är en
RSV-rapport för vecka 9, 2018
RSV-rapport för vecka 9, 2018 Denna rapport publicerades den 8 mars 2018 och redovisar RSV-läget vecka 9 (26 februari 4 mars). Lägesbeskrivning Aktiviteten för respiratory syncytial virus (RSV) är på en
RSV-rapport för vecka 10, 2014
RSV-rapport för vecka 10, 2014 Denna rapport publicerades den 13 mars 2014 och redovisar RSV-läget vecka 10 (3-9 mars). Lägesbeskrivning Antalet fall som diagnosticerades vecka 10 är i samma storleksordning
Ranking av företagsklimatet Läs mer på
Ranking av företagsklimatet 2017 Läs mer på www.foretagsklimat.se Vad är företagsklimat? Rankingens olika delar Enkätsvar 1/3 Enkätsvar 1/3 Enkätsvar 1/3 Statistik från SCB och UC 1/3 Sammanfattande omdöme
RSV-rapport för vecka 8, 2018
RSV-rapport för vecka 8, 2018 Denna rapport publicerades den 1 mars 2018 och redovisar RSV-läget vecka 8 (19-25 februari). Lägesbeskrivning Aktiviteten för respiratory syncytial virus (RSV) är fortsatt
Vem vill du ska få värdet av din pension om du avlider innan du hinner gå i pension? Undersökning från Länsförsäkringar Hösten 2009
Vem vill du ska få värdet av din pension om du avlider innan du hinner gå i pension? Undersökning från Länsförsäkringar Hösten 2009 Sammanfattning 87 procent av dem som har avtalspension betald av arbetsgivaren
Comenius fortbildning, april 2013
Comenius fortbildning, april 2013 Beviljade Dnr Projekt/aktivitet Poäng Kön M/F Kommun Län Beviljat belopp i euro 2151-2013 Konferens 115 M Ängelholm Skåne län 1310 PT 2374-2013 Allmän fortbildningskurs
Antal självmord Värmland och Sverige
Antal självmord Värmland och Sverige Ordförklaring Självmordstal (SM-tal) = Antal självmord per 0 000 personer. Säkra självmord = Inget tvivel om att det är ett självmord. Osäkra självmord = Oklart om
Antal självmord Värmland och Sverige
Antal självmord Värmland och Sverige Ordförklaring Självmordstal (SM-tal) = Antal självmord per 0 000 personer. Säkra självmord = Inget tvivel om att det är ett självmord. Osäkra självmord = Oklart om
RSV-rapport för vecka 11, 2016
RSV-rapport för vecka 11, 2016 Denna rapport publicerades den 24 mars 2016 och redovisar RSV-läget vecka 11 (14 20 mars). Hjälp oss att förbättra övervakningen och rapporteringen om RSV! Vi undrar vad
Kontaktuppgifter om den funktion inom respektive landsting som svarar för att vidareförmedla utomlänsremisser till privata vårdgivare
PROMEMORIA Vårt dnr 2015-09-16 Avdelningen för vård och omsorg Sektionen för hälso- och sjukvård Hasse Knutsson Kontaktuppgifter om den funktion inom respektive landsting som svarar för att vidareförmedla
RSV-rapport för vecka 16-17, 2018
RSV-rapport för vecka 16-17, 2018 Denna rapport publicerades den 3 maj 2018 och redovisar RSV-läget vecka 16-17 (16-29 april). Lägesbeskrivning Aktiviteten för respiratory syncytial virus (RSV) nådde sin
RSV-rapport för vecka 14, 2014
RSV-rapport för vecka 14, 2014 Denna rapport publicerades den 10 april 2014 och redovisar RSV-läget vecka 14 (31 mars 6 april). Lägesbeskrivning Antalet prover som analyseras för RSV har kontinuerligt
Rangordning Personaluthyrning Dnr 96-107-2011
Kammarkollegiet Statens inköpscentral Region: 1 Län: Norrbottens län Västerbottens län 2013-03-19 Bilaga 1 4 Academic Work Sweden AB 5 Bemannia AB 1 2 3 4 5 Manpower AB StudentConsulting Sweden AB Perido
Adresser till sjukhusskolor Uppdaterad nov 2013
Adresser till sjukhusskolor Uppdaterad nov 2013 MELLERSTA REGIONEN: Dalarnas län 3 enheter Falu kommun Skolkontoret 791 83 Falun Tfn 023-832 38 (behandlingshem) Falu kommun Skolkontoret 791 83 Falun Tfn
Utredning Distriktsindelning Svenska Bangolfförbundet Remissversion
Utredning Distriktsindelning Svenska Bangolfförbundet Remissversion 2019-01-21 Dagens indelning Sydsvenska Bangolfförbundet omfattar: Skåne län, Blekinge län, Kalmar län, Kronobergs län och Jönköpings
Krydda med siffror Smaka på kartan
Krydda med siffror Smaka på kartan Stefan Svanström Statistiska centralbyrån Avdelningen för regioner och miljö GIS i Västmanland Västerås Om SCB Statistik är en förutsättning för demokratin SCB är en
Samtliga 21 landsting och regioner
Samtliga 21 landsting och regioner Antal timmar övertid/mertid/fyllnadstid under 2016, samt vad det kostar och motsvarar i tjänster Övertidstimmar: 2 741 964 Snittkostnad/timme 333,19 kronor Totalkostnad:
Om bostadsmarknad och boendeekonomi
Om bostadsmarknad och boendeekonomi Ingela Gabrielsson, Privatekonom Nordea 2012-04-03 Sammanfattning Vår uppfattning om hur bostadspriser och boräntor kommer att utveckla sig det närmaste året går att
Var tredje svensk saknar eget pensionssparande. Undersökning av Länsförsäkringar 2008
Var tredje svensk saknar eget pensionssparande Undersökning av Länsförsäkringar 200 Sammanfattning Drygt var tredje svensk pensionssparar inget alls. Vanligast är att spara upp till 1 000 kronor i månaden
Lucia. Eesti-Rootsi Ühingu Teataja Estnisk-Svenska Föreningens Nyheter. Detsember 2004 - December 2004 Nr. 14. Eesti-Rootsi Ühing
Eesti-Rootsi Ühing Estnisk-Svenska Föreningen Eesti-Rootsi Ühingu Teataja Estnisk-Svenska Föreningens Nyheter Detsember 2004 - December 2004 Nr. 14 Lucia Natten går tunga fjät runt gård och stuva. Kring
Blekinge. Vilket speciellt resmål eller plats skulle ni helst åka till i Sverige under sommaren?
Blekinge Dalarna Östergötland Örebro Västra Götaland Västmanland Västernorrland Västerbotten Värmland Uppsala Södermanland Stockholm Skåne Norrbotten Kronoberg Kalmar Jönköping Jämtland Halland Gävleborg
Influensarapport för vecka 17-18, 2015 Denna rapport publicerades den 7 maj 2015 och redovisar influensaläget vecka (20/4-3/5).
rapport för 17-18, 2015 Denna rapport publicerades den 7 maj 2015 och redovisar influensaläget 17-18 (20/4-3/5). Innehållsförteckning Sammanfattning... 2 Vad visar övervakningssystemen?... 2 Lägesbeskrivning...
De 10 branscher med flest antal konkurser i riket innevarande år
Totalt Riket 25 Tillverkning av metallvaror utom maskiner och apparater 26 27-1 6 236 6 179 0,42 0,43-3% 41 Byggande av hus 63 78-15 11 217 11 978 0,53 0,70-24% 43 Specialiserad bygg- och anläggningsverksamhet
Per Söderbäck oma sünnimajas kõnet pidamas Per Söderbäck håller tal i huset där han föddes
1 /1996 EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FOR ESTLANDSSVENSK KULTUR Per Söderbäck oma sünnimajas kõnet pidamas Per Söderbäck håller tal i huset där han föddes Foto: Ain Sarv 2 RONOR 1/1996 Tere
Andel avlidna bland de som insjuknat i hjärnblödning, %
WEBBTABELL 1 Andel avlidna inom 90 dagar, landsting-/regionsjämförelser 2015. Justerat i statistisk modell för skillnader i kön, ålder och medvetandegrad. L=statistiskt signifikant lägre än genomsnittet.
RSV-rapport för vecka 8, 2015
RSV-rapport för vecka 8, 2015 Denna rapport publicerades den 26 februari 2015 och redovisar RSV-läget vecka 8 (16/2 22/2). Lägesbeskrivning Antalet laboratoriebekräftade fall av respiratory syncytial virus
Diagram 1. Andel aktiviteter efter verksamhetsform 2008 Diagram 1. Share of activities by type of activity 2008
Diagram 1. Andel aktiviteter efter verksamhetsform 28 Diagram 1. Share of activities by type of activity 28 Annan gruppverksamhet 11% Studiecirklar 44% Kulturprogram 45% Diagram 1. Andel aktiviteter efter
Radioundersökningar. Rapport III TNS Sifo. Radioundersökningar
Radioundersökningar Rapport III 2013 TNS Sifo Radioundersökningar TNS Sifo 2013 1526608 TNS Sifo Radioundersökningar Rapport III 2013, lokala områden Denna rapport omfattar data avseende radiolyssnandet
Influensarapport för vecka 14, 2016 Denna rapport publicerades den 14 april 2016 och redovisar influensaläget vecka 14 (4 10 april).
Influensarapport för 14, 2016 Denna rapport publicerades den 14 april 2016 och redovisar influensaläget 14 (4 10 april). Innehållsförteckning Sammanfattning... 2 Vad visar övervakningssystemen?... 2 Lägesbeskrivning...
Telefonintervjuer med ansvarig husmor/kokerska eller föreståndare på landets förskolor Servering av mjölk på svenska förskolor
Telefonintervjuer med ansvarig husmor/kokerska eller föreståndare på landets förskolor Servering av mjölk på svenska förskolor LRF Mjölk, april-maj 2016 Fakta om undersökningen Metod för datainsamling:
Kömiljard - utveckling under 2012 samt statsbidrag per landsting
Kömiljard - utveckling under 2012 samt statsbidrag per landsting Andel väntande inom 60 dagar Kömiljard besök andel väntande inom 60 dagar 100 90 80 70 60 2012 2011 2010 50 40 30 Jan Feb Mar Apr Maj Jun
Dödsboägda och flerägda jordbruksfastigheter. vilka regler gäller
Dödsboägda och flerägda jordbruksfastigheter vilka regler gäller Jordbruksinformation 8 2008 Regler för dödsboägda och flerägda jord- och skogsbruksfastigheter Jord- och skogsbruksfastigheter, taxerade
Muudatused seadusandluses. Toimumise koht: Tallinn Toimumise aeg: 01/ 12/ 2011 Lektor: Annika Tamm Lektori kontakt:
Muudatused seadusandluses Toimumise koht: Tallinn Toimumise aeg: 01/ 12/ 2011 Lektor: Annika Tamm Lektori kontakt: annika.tamm@mkm.ee Koolitusprogramm toimub KredExi eluaseme toetusmeetmete vahendite arvelt.
Gårdsstödet grönsaker, bär och matpotatis
Gårdsstödet grönsaker, bär och matpotatis Innehåll Vad är tillstånd för grönsaker, bär och matpotatis?...........5 Kan jag få tillstånd för grönsaker, bär och matpotatis?........5 Hur får jag tillstånd
Resultat. Politikerpanelen - Kommun. Demoskop 2012/2013
Resultat Politikerpanelen - Kommun Demoskop 2012/2013 Om politikerpanelen Politikerpanelen är ett årligen återkommande instrument där Demoskop speglar utvecklingen i Sveriges kommuner, landsting och regioner
Allt färre drömmer om tidig pension
Allt färre drömmer om tidig pension Undersökning från Länsförsäkringar våren 2010 Källa: Länsförsäkringar Sammanfattning Jämförelse mellan när man vill gå i pension och när man tror att man kommer göra
Lönejämförelse från till
Lönejämförelse från 2010-09-30 till 2016-10-01 Myndighet Tjänstebenämning Datum Median Genomsnittslön 10:e percentil 90:e percentil Lägsta lön Högsta lön TINGSRÄTTER ALLINGSÅS TINGSRÄTT DOMSTOLSSEKRETERARE
Västmanlands länmånad 12 2014
Forum för Turismanalys 1 Arkets namn R-U-län Län U-län Kommun Västerås Västmanlands länmånad 12 214 Alla gästnätter på hotell, vandrarhem, stugby, camping och SoL 14 12 1 8 6 4 År 21 År 211 År 212 År 213
RSV-rapport för vecka 13, 2016
RSV-rapport för vecka 13, 2016 Denna rapport publicerades den 7 april 2016 och redovisar RSV-läget vecka 13 (28 mars 3 april). Lägesbeskrivning Under vecka 13 diagnosticerades färre fall av respiratory
Nuku- ja noorsooteater viib muinasjutumaale
Viimsis on uus piirkonnapolitseinik >> Loe lk 3 v Tiraaz 7490 nr 16 (305) 24. september 2010 Taimi Linamägi räägib, kuidas temast töötuks jäädes ettevõtja sai. Loe lk 7 Mälestusrännak 25. septembril Sel
Influensarapport för vecka 18-19, 2017 Denna rapport publicerades den 18 maj 2017 och redovisar influensaläget vecka (1 14 maj).
Influensarapport för 18-19, 2017 Denna rapport publicerades den 18 maj 2017 och redovisar influensaläget 18-19 (1 14 maj). Innehållsförteckning Sammanfattning... 2 Vad visar övervakningssystemen?... 2
Influensarapport för vecka 43, 2015 Denna rapport publicerades den 29 oktober 2015 och redovisar influensaläget vecka 43 (19 25 oktober).
rapport för 43, 2015 Denna rapport publicerades den 29 oktober 2015 och redovisar influensaläget 43 (19 25 oktober). Innehållsförteckning Sammanfattning... 2 Vad visar övervakningssystemen?... 2 Lägesbeskrivning...
Stöd för installation av solceller
Dokumentets innehåll: Sid 1: Trendrapport från bidragets start Sid 2: Beviljade bidrag, svis på karta Sid 3: Detaljrapport från bidragets start Sid 4: Trendrapport senaste året Sid 5: Detaljrapport för
Stöd för installation av solceller
Dokumentets innehåll: Sid 1: Trendrapport från bidragets start Sid 2: Beviljade bidrag, svis på karta Sid 3: Detaljrapport från bidragets start Sid 4: Trendrapport senaste året Sid 5: Detaljrapport för
Stöd för installation av solceller
Dokumentets innehåll: Sid 1: Trendrapport från bidragets start Sid 2: Beviljade bidrag, svis på karta Sid 3: Detaljrapport från bidragets start Sid 4: Trendrapport senaste året Sid 5: Detaljrapport för