Gümnaasium Gümnaasiumi ajaloo ainekava õppeprotsessi kirjeldus. Õppeprotsessi kirjeldus on õpetajale soovituslik, mitte kohustuslik.

Transkript

1 Gümnaasiumi ajaloo ainekava õppeprotsessi kirjeldus Õppeprotsessi kirjeldus on õpetajale soovituslik, mitte kohustuslik. Gümnaasiumi ajaloo õppeprotsessi kirjelduses on esitatud järgmised osad: 1) õppe- ja kasvatuseesmärgid; 2) õppeaine kirjeldus; 3) iga kursuse kohta: 1. õpitulemused ja õpisisu suurte teemablokkide kaupa; 2. õpisu toetav õppetegevus; 3. füüsiline õpikeskkond; 4. näidis töökava; 4) õpitulemused; 5) õppetegevus; 6) hindamine. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi ajalooõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunneb huvi mineviku vastu ja teadvustab enda võimalusi mineviku uurijana ning ajaloos osalejana, määratleb end oma rahva liikmena, eurooplasena ja maailmakodanikuna; 2) tunneb ajalugu ajastut iseloomustavate sündmuste, protsesside, vaimulaadi ja isikute kaudu; 3) mõistab ajaloosündmuste ja protsesside põhjuse-tagajärje, sarnasuse-erinevuse, järjepidevuse olemust ning erineva tõlgendamise põhjusi, võtab oma seisukohti kujundades arvesse ajastu konteksti; 4) väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning mõistab seda ühiskonna rikkuse ja arengu eeldusena, teadvustab oma võimalusi kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana; 5) leiab ja analüüsib kriitiliselt ajalooteavet sisaldavat infot, hindab allikate usaldusväärsust ning kasutab erinevaid teabeallikaid eesmärgipäraselt; 6) mõistab ja tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, kujundab ning põhjendab oma seisukohta, analüüsib ja hindab oma tegevust ning näeb ja korrigeerib oma eksimusi; 7) teab ja kasutab kontekstis ajaloo põhimõisteid ning eristab ajaloofakti tõlgendusest ja arvamusest; 8) tunneb ja kasutab erinevaid õpivõtteid, tekstiliike, infokanaleid ja IKT-vahendeid, väljendab oma teadmisi ja oskusi suuliselt ja kirjalikult ning kaitseb argumenteeritult oma seisukohta. Õppeaine kirjeldus. Ajalooõpetus aitab õpilasel omandada kultuuriruumis ja ajaloolises keskkonnas orienteerumiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning teadvustada ja analüüsida minevikunähtuste muutlikkust, tõlgendatavust, omavahelisi seoseid ning seoseid tänapäevaga. Käsitletakse inimeste igapäevaelu ja maailmapilti, ühiskonna, kultuuri ja mõtteviisi, sh väärtushinnangute muutumist ning ajaloolisi isikuid ja sündmusi nii enda kui ka teiste vaatenurgast lähtuvalt. 1

2 Gümnaasiumi ajalooõpetuse kursuste järjekord on kronoloogilis-temaatiline, st ajaloolisi probleeme käsitletakse kronoloogilist järgnevust silmas pidades. Gümnaasiumi algul ei ole õpilastele jõukohane temaatiliseks käsitluseks vajalik ajaliselt ja kultuuriliselt kaugemate valdkondade vaheliste seoste loomise ning nägemise oskus. Temaatilise käsitluseni jõutakse gümnaasiumi lõpul lähiajaloo III kursusega, mida õppides saab õppija toetuda varem omandatule. Ainesisus, suurte teemablokkide sees võib rakendada võrdluse ja üldistuse tegemiseks temaatilist käsitlust kõigis kursustes. Ajalugu õpitakse 6 kohustuslikku kursust: Üldajalugu, Eesti ajalugu I (kuni sajandi vahetuseni) ; Eesti ajalugu II (kuni 19. sajandi lõpuni) ; Lähiajalugu I Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel ; Lähiajalugu II Eesti ja maailm 20. sajandi teisel poolel ja Lähiajalugu III 20. sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm ; ning 2 valdkonna valikkursust: Üldajalugu maailma ajalugu: tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat ja Üldajalugu Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu. Eesti ajaloo kursuste suurte teemablokkide ees on vastavad üldajaloo teemablokid. Üldajaloo kursuses õpitud teemasid ja põhimõisteid Eesti ajaloo kursuses eraldi esile ei tooda. Kursuste õppimise järjekord määratakse kooli õppekavas, kuid mõistlik on järgida kronoloogilise järgnevuse põhimõtet, st üldajaloo kursus on esimene, seejärel õpitakse Eesti ajalugu ning siis lähiajalugu. Ajalooõpetusel on kronoloogiline, poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline ja ideede dimensioon. Erinevaid teemasid õppides võib rõhk olla kõigil võrdselt või mõnel nimetatutest. Gümnaasiumi ajalooõpetuses tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust, analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi erinevast seisukohast lähtuvalt. Mõistmaks, et ajalookirjutamine sõltub ajast ning ajaloouurija seisukohast, kujundatakse kriitilist suhtumist erinevatesse mõtteviisidesse, võrreldakse ajaloosündmuste ja -nähtuste käsitlemist eri allikates ning hinnatakse allikate usaldusväärsust. Ajalooõpetuses väärtustatakse kultuurilist mitmekesisust ning kujundatakse mõistmist, et mitmekesisus on ühiskonna rikkus ja arengu tingimus. Teadvustatakse õppija rolli kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes. Õppijat suunatakse arutluse ja analüüsi kaudu looma seoseid ja tegema järeldusi, kujundama isiklikku suhtumist ning põhjendama seda argumenteeritult. Kriitilise mõtlemise kujundamiseks käsitletakse erinevaid allikaid jt õppetekste, mis annavad ajaloosündmustele hinnangu erinevast seisukohast lähtuvalt. Ajalooprobleemide analüüsimise kaudu rikastub väärtussüsteem, kujuneb rahvuslik ja kultuuriline identiteet, sallivus ja pooldav suhtumine demokraatlikesse väärtustesse, areneb õpilase ajalooline mõtlemine ning rikastub ajalooteadvus. Ajaloo mõistmisele aitavad kaasa ekskursioonid, õppekäigud, ajaloo- ja ilukirjandus, teater ja kino, meedia, Internet, erinevad inimesed ning paigad. Selle kogemuse ühendamisel koolis õpituga kujuneb õpilasel järkjärgult välja arusaam ajaloost. Õpilaste maailmapilti rikastab ainetevaheline integratsioon ning lähedaste teemade käsitlemine erinevatest aspektidest lähtuvalt. Ajalooõpetuse kaudu kujundatakse erinevaid oskusi: 1) ajas orienteerumise oskus; oskus leida, analüüsida ja mõista seoseid ning mõtestada ajaloolise keskkonna kujunemist; 2) ajalooalaste mõistete tundmine ja kontekstis kasutamine; oskussõnavara laienemine; 2

3 3) ajalooalaste küsimuste esitamine ning neile vastates erinevate lahenduste pakkumine; 4) funktsionaalne kirjaoskus, kriitiline mõtlemine, arutlusoskus, järelduste tegemine ja seoste loomine ning oma seisukoha kujundamine ja põhjendamine; 5) empaatia, oskus asetada end kellegi teise olukorda ajastut arvestades, koostöö- ja konfliktilahendusoskus; 6) allikaanalüüs ja töö ajalookaardiga, info leidmine erinevatest teabeallikatest, selle kasutamine, kriitiline hindamine ja analüüsimine, allika usaldusväärsuse hindamine; 7) suuline ja kirjalik eneseväljendus, referaadi ja ajalooalase uurimistöö koostamine, IKT-vahendite kasutamine info hankimiseks ning oma töötulemuste esitlemiseks. Oskuste kujundamine ajalooõpetuses on pidev protsess ning see toimub erinevate õppeteemade läbimise kaudu. Oskuse eeldatavat saavutustaset kirjeldatakse gümnaasiumi lõpul õpitulemustena. Gümnaasiumi õpitulemused Gümnaasiumi õpitulemused kajastavad õpilase rahuldavat saavutust. Gümnaasiumi lõpetaja: 1) tunneb ajalooliste ajastute iseloomulikke tunnuseid ja vaimulaadi, Eesti ajaloo seoseid Euroopa ja maailma ajalooga, mõistab ajaloolise arengu järjepidevust ning ajaloosündmuste ja -protsesside erineva tõlgendamise põhjusi; 2) tunneb maailma olulisemaid kultuurisaavutusi ja mõistab kultuuri järjepidevust, väärtustab kultuurilist mitmekesisust, teadvustab kultuuri rolli enesemääratlemises ning oma rolli kultuuri kandjana ja kultuuripärandi säilitajana; 3) võrdleb ning analüüsib poliitilisi, ühiskondlikke, olmelisi ja/või kultuurilisi arengusuundi ja probleeme, kirjeldab ideoloogiliste ning tehnoloogiliste muutuste mõju inimeste eluviisile ja väärtushinnangutele, võrdleb suurriikide mõju maailma majandusele ning poliitikale eri ajastutel, analüüsib riikidevahelist koostööd ja konfliktide lahendamise viise; 4) leiab, selekteerib, refereerib ja analüüsib kriitiliselt infot, erinevaid teabeallikaid, sh ajalookaarte ja seisukohti, hindab allika või käsitluse usaldusväärsust, eristab fakti arvamusest; selgitab sündmuste või protsesside erineva tõlgendamise põhjuseid; 5) kasutab ajaloolist sõnavara, erinevaid õpivõtteid, korrigeerib oma eksimusi, koostab referaate ja uurimusi, kirjutab arutlusi, osaleb diskussioonis, töötab kaardiga, väljendab oma teadmisi ja oskusi suuliselt ja kirjalikult ning kasutab IKT-vahendeid; 6) suudab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadeldes maailma nende pilgu läbi ning võttes arvesse ajastu eripära. 3

4 Õppeprotsessi (õpitulemuste, õpisisu ja õppetegevuse) lahtikirjutus kursuseti Üldajalugu 35 tundi Gümnaasiumi kohustuslik üldajaloo kursus kontsentreerub Euroopa ajaloo kõige olulisematele ühiskondlikele ja kultuurilistele nähtustele, mille tundmine on haritud inimesele enesestmõistetavalt tarvilik. Kursus juhatab sisse gümnaasiumi ajalooõpetuse ja annab seega tausta järgnevate Eesti ajaloo kursuste õppimiseks. Suunitlus on sotsiaal-kultuuriline; poliitilist ajalugu käsitletakse vaid niivõrd, kuivõrd on minimaalselt vajalik sotsiaalsete ja kultuuriliste protsesside mõistmiseks, ning üksikuid riike vaadeldakse vaid selleks, et näitlikustada üldisemat (Inglismaa ja parlamentarism, Prantsusmaa ja absolutism jt). Eesmärk on luua ülevaatlik tervikpilt Euroopa tsivilisatsiooni peamistest arengujärkudest (antiikaeg, keskaeg, uusaeg), tuues esile nähtused, mille mõju ulatub tänapäeva (Kreeka-Rooma kodanikuühiskond, Rooma õiguskorraldus, ristiusk, reformatsioon, valgustusideed, industriaalühiskond, sotsialismi-ideoloogia jne), ja näidates sotsiaalmajanduslikke, riiklikke ning kultuurilisi protsesse nende olemuslikus seoses. I TEEMA: Antiikaeg tundi Õpitulemused Teema Antiikaeg läbimise järel õpilane: 1) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemuslikku seost antiikaja näidete põhjal; 2) selgitab antiiktsivilisatsioonide tähtsust maailma ajaloos antiikaja näidete põhjal ning mõistab antiigipärandi olulisust tänapäeval; 3) tunneb ning võrdleb demokraatliku ja aristokraatliku linnriigi, Rooma vabariigi ja keisririigi toimimise põhimõtteid; 4) iseloomustab religiooni ja mütoloogia osa antiikaja inimese maailmapildis ning kristluse tekkelugu ja kujunemist riigiusuks; 5) iseloomustab näidete abil antiikkultuuri saavutusi, toob esile seosed antiikkultuuri ja Euroopa kultuuri kujunemise vahel, töötab ajastut iseloomustavate allikatega ning hindab neid kriitiliselt; 6) näitab kaardil Kreeka linnriike ja hellenistliku kultuuri levikuala ning Rooma riigi laienemist; 7) teab, kes olid Homeros, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Perikles, Aleksander Suur, Romulus, Caesar, Augustus, Constantinus Suur, Jeesus ja Paulus, ning iseloomustab nende tegevust; 8) teab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: polis, aristokraatia, türannia, demokraatia, hellen, barbar, kodanik, senat, konsul, vabariik, keisririik, patriits, plebei, Piibel, Vana Testament, Uus Testament, Rooma õigus. 4

5 Õppesisu: Antiikaeg KOHUSTUSLIKUD TEEMAD LAIENDAVAD / SÜVENDAVAD TEEMAD - Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, elu-olu. Sparta ja Ateena. - Vahemeremaad ja nende sidemed Lähis-Ida kultuuripiirkonnaga. - Hellenid ja barbarid: Hellenite kasvatus, haridus ja igapäevane elu. - Kreeta-Mükeene kultuur. Arheoloogilised kaevamised: Knossos, Mükeene, Trooja. Kiri, - Kreeka kultuur: Mütoloogia ja religioon. Homerose eeposed. Ajalookirjutuse algus. Kõnekunst. Teater. Filosoofia: Sokrates, selle dešifreerimise tulemused. Ateena õitseng. Perikles. Majanduse areng. Sõjandus. Ateena akropol. Platon, Aristoteles. Olümpiamängud. - Olümpose jumalad ja kangelased. ja - Makedoonia tõus ja hellenism: Aleksander draamakirjandus. Kosmopolitism. Suur. - Etruskid. Kreeka linnad Lõuna-Itaalias. - Rooma riigi teke Rooma linna teke. - Rooma vabariik ja selle korraldus. - Vabariigi kehtestamine. - Rooma tõus suurriigiks: Armee. Caesar. - Puunia sõjad. Keisrivõimu kehtestamine: Augustus. Lääne- - Patriitsid ja plebeid. Rooma ja Ida-Rooma. - Kodusõjad. - Rooma ühiskond ja elu-olu: Perekond, - Rooma impeerium võimsuse tipul. Pompei. kasvatus ja haridus. Rooma õigus. Rooma antiikaja suurlinn. Ehituskunst. - Suur rahvasterändamine. Sõjaväe barbariseerumine. - Religioon: Ristiusu teke ja levik ning tõus riigiusuks. - Skulptuur. Maalikunst. Avalikud mängud: tsirkus, gladiaatorid, teater, Termid. - Antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos. - Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal. II TEEMA: Keskaeg tundi Õpitulemused Teema Keskaeg läbimise järel õpilane: 1) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemuslikku seost keskaja kontekstis; 2) iseloomustab keskaja ühiskonda ja eluolu ning analüüsib kriitiliselt keskaja erinevaid teabeallikaid; 3) iseloomustab kiriku osa keskaja ühiskonnas ja kultuuris ning inimeste mõttemaailma kujundajana; 4) teab linnade tekkimise põhjusi ja iseloomustab, kuidas funktsioneeris linnaühiskond, 5) iseloomustab islami teket ja levikut ning väärtustab islami kultuuripärandit; 6) teab ristisõdade põhjusi ja tulemusi ning mõju kultuurile ja väärtushinnangutele; 7) iseloomustab keskaegsete ülikoolide tegevust; 8) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: kirik, klooster, vaimulikud ordud, ketserlus, inkvisitsioon, ristisõjad, läänikord, naturaalmajandus, raad, tsunft, gild, Hansa Liit, skolastika, koraan; 9) teab, kes olid Muhamed, Karl Suur, Innocentius III ja Aquino Thomas, ning iseloomustab nende tegevust. 5

6 Õppesisu: KOHUSTUSLIKUD TEEMAD - Rahvasterändamine ja Lääne-Rooma riigi langus. - Frangi riik: Karl Suur. Lääne-Euroopa riikide teke. - Ühiskond ja eluolu: Läänikord. Feodaalide ja talurahva elu-olu. Rüütlikultuur. Linnaühiskond: kaubandus, käsitöö, valitsemine. - Islami teke ja levik: Muhamed. Koraan. - Ilmalik võim ja vaimulik autoriteet: keisrivõim ja paavstlus. Religiooni dominantsus. Vaimulikud ordud. Ketserlus. - Ristisõjad. - Ülikoolid ja skolastika. Keskaeg LAIENDAVAD / SÜVENDAVAD TEEMAD - Ida-Rooma. Bütsantsi kultuur. - Vana-Vene riik ja ühiskond - Rüütlikombestik ja aukoodeks. Kangelaseepos. Rüütliromaan. - Panganduse algete teke. - Linnakirjandus. Rebaseromaan. Trubaduuride luule. Teater. Muusika. - Sunna. Islami uskumused ja tavad. - Araabia kalifaat ja selle lagunemine. - Kirikuinstitutsioonide kujunemine ja areng. Paavstiriigi teke. Paavstivõimu tõus ja langus. Kloostrid. Kerjusmungaordud. Ketserid ja inkvisitsioon. - Ida- ja Lääne kiriku vastuolu. Suur kirikulõhe. - Kiriku osa keskaja kultuuris. Bütsants antiikse kultuuripärandi säilitajana. - Vaimulikud ordud. I IV ristisõda - Religioosne maailmapilt. - Arhitektuur ja kunst: romaani ja gooti stiil. - Teadus. Linnakoolide teke. Aquino Thomas. III TEEMA: Uusaeg tundi Õpitulemused Teema Uusaeg läbimise järel õpilane: 1) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemusliku seose ning väärtushinnangute muutumist uusajal; 2) iseloomustab uut maailmapilti ning selgitab renessanssi, maadeavastuste ja reformatsiooni osa selle kujunemisel; analüüsib kriitiliselt erinevaid teabeallikaid; 3) teab, mis mõju avaldasid Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni reformid Euroopale; 4) iseloomustab industriaalühiskonda ning analüüsib selle mõju inimeste igapäevaelule; 5) näitab ja analüüsib uusajal toimunud muutusi Euroopa poliitilisel kaardil; 6) tunneb teaduse ja tehnika arengu põhijooni ning tähtsamaid saavutusi uusajal; 7) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: renessanss, humanism, reformatsioon, absolutism, parlamentarism, valgustus, revolutsioon, reform, kapitalism, kolonialism, monopol, urbaniseerumine, sotsialism; 8) teab, kes olid Leonardo da Vinci, Christoph Kolumbus, Fernão de Magalhães, Martin Luther, Louis XIV, Voltaire, George Washington, Napoleon, Karl Marx ja Otto von Bismarck, ning iseloomustab nende tegevust. 6

7 Õppesisu: Uusaeg KOHUSTUSLIKUD TEEMAD LAIENDAVAD / SÜVENDAVAD TEEMAD - Uue maailmapildi kujunemine: Renessanss ja humanism, maadeavastuste mõjud ja tagajärjed, reformatsioon ja vastureformatsioon. - Antiikkultuuri taassünd Itaalias. Isiksusekeskne maailmakäsitlus. Humanism. Leonardo da Vinci, Niccolò Machiavelli, Erasmus Rotterdamist. Uue maailmapildi - Absolutism ja parlamentarism: poliitiline kaart uusaja alguses. Absolutism Prantsusmaal, parlamentarismi kujunemine ja kindlustumine kujunemine. Mikołaj Kopernik. Giovanni Boccaccio Dekameron, Thomas More Utoopia, Galileo Galilei Inglismaal. Ameerika Ühendriikide iseseisvumine. - Indiasse viiva alternatiivse kaubatee otsingud. Ameerika avastamine. Christoph - Valgustus. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad, nende mõju Euroopale. Viini kongress. Rahvusluse tõus ja rahvusriikide teke. Kolumbus, Vasco da Gama, Fernão de Magalhães. Maadeavastuste mõjud ja tagajärjed. Austraalia avastamine, Kirde- ja loodeväila otsingud. - Industriaalühiskond: Tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine ja monopolid. Maailmamajandus, teaduse ja tehnoloogia areng uusajal. - Valgustusliikumise juured: ratsionalism, sekulariseerumine, ühiskondlik leping. Valgustus Prantsusmaal: Montesquieu, Voltaire, Rousseau. Kameralism ja füsiokratism. Valgustatud absolutism: Friedrich II Preisimaal, Jean Bodin absolutismist, Versailles' õukond, - Vene riigi ühendamine Moskva ümber, Moskva kui Kolmas Rooma, Peeter I reformid, Pietism ja valgustus Saksamaal, Johann Gottfried Herder, Katariina II valgustatud absolutismi poliitika, Revolutsiooniaegne olme, Revolutsioonisõjad, Napoleon Bonaparte - koalitsioonisõjad. Metternich. - Bismarcki liitude poliitika. Romantism. Radikalism. Anarhism. Marx. Engels - Teaduse ja tehnika areng - Rahvastikuprobleemid. Migratsioon. - Elamud, sisustus, mood. 7

8 Töökava Teema Alateemad Tunde Antiikaeg 11 Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. Märksõnad, isikud, põhimõisted 1 Teab, kes oli Perikles ning iseloomustab tema tegevust; teab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: polis, aristokraatia, türannia, demokraatia, kodanik; Õpitulemused Õppetegevus Lõiming Tunneb ja võrdleb demokraatliku ja aristokraatliku linnriigi toimimise põhimõtteid; näitab kaardil Kreeka linnriike; töötab ajastut iseloomustavate allikatega ning hindab neid kriitiliselt; Töö ühiskonna arengut käsitlevate allikatega ja info analüüsimine, töö Kreeka linnriikide kaardiga; võrdleva tabeli koostamine Sparta ja Ateena kohta; Õppeained Keel ja kirjandus: eri liiki tekstide lugemine, analüüsimine; Võõrkeeled: mõistab kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid. Ühiskonnaõpetus: märkab ühiskonnas toimunud arengusuundumusi; Loodusteadused: poliitiline kaart; Läbivad teemad kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme; teabekeskkond: tajub ja analüüsib teabekeskkonda; väärtused ja kõlblus: tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; Hindamine Tagasiside Võrdleb Ateenat ja Spartat; luues seoseid analüüsib sarnasusi ja erinevusi Sparta ja Ateena vahel; kasutab ajalookaarti; loob seoseid kaasajaga; 8

9 Teema Alateemad Hellenite igapäevaelu: hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. Kreeka kultuur: mütoloogia ja religioon. Homerose eeposed. Ajalookirjutuse algus. Kõnekunst. Teater. Filosoofia: Sokrates, Tunde Märksõnad, isikud, põhimõisted 1 Teab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: hellen, barbar; 2 Teab, kes olid Homeros, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles ning iseloomustab nende tegevust; Õpitulemused Õppetegevus Lõiming Näitab kaardil Kreeka linnriike; töötab ajastut iseloomustavate allikatega ning hindab neid kriitiliselt; Iseloomustab religiooni ja mütoloogia osa antiikaja inimese maailmapildis; töötab ajastut iseloomustavate Info otsimine allikatest hellenite kasvatuse ja igapäevaelu kohta, saadud info analüüs; kava koostamine, arutelu eri kultuuride kokkupuutekohtade üle; paaris- ja rühmatöö; Töö kirjanduslike allikatega, info otsimine allikatest ja analüüs, võrdleva tabeli koostamine antiikfilosoofilistest Õppeaiend Loodusteadused: poliitiline kaart; Kunst: võrdleb kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid; Kehaline kasvatus: omab teadmisi kehakultuuri arenguloost maailmas; Läbivad teemad:kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: mõistab riigi kultuuriliste traditsioonide ja arengusuundade tähtsust; kultuuriline identiteet: mõistab kultuuride muutumist ajaloo vältel, on kultuuriliselt salliv; väärtused ja kõlblus: tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; Õppeained Loodusteadused: väärtustab keskkonda kui tervikut; Keel ja kirjandus: eri liiki tekstide lugemine, analüüsimine; Kunst: võrdleb kultuuride Hindamine Tagasiside Arutleb ja loob seoseid kaasajaga kasvatuse ja igapäevaelu kontekstis; Võrdleb ja analüüsib, loob seoseid ja arutleb Kreeka religiooni, teaduse, kultuuri ja spordi suhete üle; loob seoseid 9

10 Teema Alateemad Platon, Aristoteles. Olümpiamängud. Tunde Märksõnad, isikud, põhimõisted Õpitulemused Õppetegevus Lõiming allikatega ning hindab neid kriitiliselt; seisukohtadest, arutlus, paaris- ja rühmatöö; sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid; Kehaline kasvatus: omab teadmisi kehakultuuri arenguloost maailmas; Hindamine Tagasiside kaasajaga; Makedoonia tõus ja hellenism: Aleksander Suur. 1 Teab, kes oli Aleksander Suur ning iseloomustab tema tegevust; Näitab kaardil hellenistliku kultuuri levikuala; töötab ajastut iseloomustavate allikatega ning hindab neid kriitiliselt; Töö hellenismi iseloomustavate allikatega, allikaanalüüs, töö kaardiga hellenismi levikust, arutlus; Läbivad teemad: kultuuriline identiteet: mõistab kultuuride muutumist ajaloo vältel, on kultuuriliselt salliv; teabekeskkond: tajub ja analüüsib ümbritsevat teabekeskkonda; tervis ja ohutus: mõistab tervisliku ja turvalise eluviisi tähtsust; Õppeaiend Loodusteadused: poliitiline kaart; Kunst: võrdleb kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid; Kehaline kasvatus: omab teadmisi kehakultuuri arenguloost maailmas; Ühiskonnaõpetus: märkab, uurib ning seostab ühiskonnas toimuvaid arengusuundumusi ja Võrdleb ja analüüsib, arutleb hellenismi ja varasema Kreeka seoste üle; kasutab ajalooalast kaarti; toob näiteid hellenismi mõjudest kaasaega; 10

11 Teema Alateemad Tunde Märksõnad, isikud, põhimõisted Õpitulemused Õppetegevus Lõiming nähtusi; Hindamine Tagasiside Rooma riigi teke. Rooma vabariik ja selle korraldus. Rooma tõus suurriigiks: armee. Caesar. Keisrivõimu kehtestamine: Augustus. Lääne- Rooma ja Ida-Rooma. 2 Teab, kes olid Romulus, Caesar, Augustus, Constantinus Suur ning iseloomustab nende tegevust; teab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: senat, konsul, vabariik, keisririik, patriits, plebei; Tunneb ja võrdleb Rooma vabariigi ja keisririigi toimimise põhimõtteid; töötab ajastut iseloomustavate allikatega ning hindab neid kriitiliselt; Töö Rooma riiklust käsitlevate allikatega, saadud info analüüs, kaart Rooma laienemisest, võrdleva tabeli koostamine Rooma vabariigi ja keisririigi arengu kohta; Läbivad teemad: kultuuriline identiteet: mõistab kultuuride muutumist ajaloo vältel, on kultuuriliselt salliv; teabekeskkond: tajub ja analüüsib ümbritsevat teabekeskkonda; väärtused ja kõlblus: tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; Õppeaiend Loodusteadused: poliitiline kaart; Keel ja kirjandus: eri liiki tekstide lugemine, analüüsimine; Ühiskonnaõpetus: märkab ühiskonnas toimunud arengusuundumusi ja nähtusi; Läbivad teemad: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme; Võrdleb ja analüüsib Rooma vabariigi ja keisririigi toimimist; kasutab ajalooalast kaarti; leiab Rooma ajaloo näiteid kaasajas; 11

12 Teema Alateemad Rooma ühiskond ja eluolu: perekond, kasvatus ja haridus. Rooma õigus. Rooma kui antiikaja suurlinn. Ehituskunst. Tunde Märksõnad, isikud, põhimõisted 1 Teab ja kasutab kontekstis järgmist mõistet: Rooma õigus; Õpitulemused Õppetegevus Lõiming Töötab ajastut iseloomustavate allikatega ning hindab neid kriitiliselt; Töö allikatega Rooma õigusest ja arhitektuurist, info otsimine allikatest ja analüüs, arutlus Rooma ühiskonna arengu üle; teabekeskkond: tajub ja analüüsib ümbritsevat teabekeskkonda; Õppeained Võõrkeeled: mõistab kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid. Kunst: võrdleb kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid; Hindamine Tagasiside Võrdleb ja analüüsib, loob seoseid ja arutleb Rooma õiguse, kultuuri ja arhitektuuri suhete üle; loob seoseid kaasajaga; Läbivad teemad: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: mõistab riigi kultuuriliste traditsioonide ja arengusuundade tähtsust: kultuuriline identiteet: mõistab kultuuride muutumist ajaloo vältel, on kultuuriliselt salliv; tervis ja ohutus: mõistab tervisliku ja turvalise eluviisi tähtsust; väärtused ja kõlblus: tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; Religioon: ristiusu 2 Teab, kes olid Iseloomustab Töö ristiusu levikut Õppeained: Analüüsib ristiusu 12

13 Teema Alateemad teke ja levik ning tõus riigiusuks. Tunde Antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos. Märksõnad, isikud, põhimõisted Jeesus ja Paulus ning iseloomustab nende tegevust; teab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: Piibel, Vana Testament, Uus Testament. Õpitulemused Õppetegevus Lõiming kristluse tekkelugu ja kujunemist riigiusuks; töötab ajastut iseloomustavate allikatega ning hindab neid kriitiliselt; 1 Mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemuslikku seost antiikaja näidete põhjal; selgitab antiiktsivilisatsioonide tähtsust maailma ajaloos Vana- käsitlevate eri liiki tekstidega,, kristluse leviku kaart, info otsimine allikatest ja analüüs, arutelu; Paaris- ja rühmatöö, arutlus antiiktsivilisatsiooni tähtsusest maailma ajaloos, seoste loomine kaasajaga. Keel ja kirjandus: eri liiki tekstide lugemine, analüüsimine; Ühiskonnaõpetus: märkab ühiskonnas toimunud arengusuundumusi ja nähtusi; Läbivad teemad: kultuuriline identiteet: mõistab kultuuride muutumist ajaloo vältel, on kultuuriliselt salliv; teabekeskkond: tajub ja analüüsib ümbritsevat teabekeskkonda; väärtused ja kõlblus: tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng: väärtustab jätkusuutlikkust, keskkonnaja inimarengut; kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme, riigi kultuuriliste Hindamine Tagasiside tekke põhjusi ja arutleb ristiusu rolli üle ajaloos; kasutab ajalooalast kaarti; loob seoseid usundialaseid seoseid kaasajaga; Kasutab antiikajaloo mõisteid; võrdleb ja analüüsib, loob seoseid ja arutleb antiikaja saavutuste teemal; kasutab ajalooalast kaarti; loob seoseid antiikaja ja kaasaja vahel. 13

14 Teema Alateemad Tunde Märksõnad, isikud, põhimõisted Õpitulemused Õppetegevus Lõiming Kreeka ja Vana- Rooma näidete põhjal ning tunneb tänapäeval ära antiigipärandi; iseloomustab näidete abil antiikkultuuri saavutusi, toob esile seosed antiikkultuuri ja Euroopa kultuuri kujunemise vahel. Keskaeg 11 Rahvasterändamine ja Lääne-Rooma riigi langus. 1 Iseloomustab varakeskaja ühiskonda ja eluolu ning analüüsib kriitiliselt keskaja erinevaid allikaid; Töö allikatega, Töö kaardiga Euroopast rahvasterändamise ajal, info otsimine allikatest, saadud info analüüs, paarisja rühmatöö; traditsioonide ja arengusuundade tähtsust; kultuuriline identiteet: mõistab kultuuride muutumist ajaloo vältel, on kultuuriliselt salliv; tehnoloogia ja innovatsioon: mõistab kaasaegse tehnoloogia muutumist; tervis ja ohutus: mõistab tervisliku ja turvalise eluviisi tähtsust; väärtused ja kõlblus: tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid. Õppeaiend Loodusteadused: poliitiline kaart; Keel ja kirjandus: eri liiki tekstide lugemine, analüüsimine; Ühiskonnaõpetus: uurib ühiskonnas toimuvaid arengusuundumusi ja nähtusi; Hindamine Tagasiside Analüüsib Lääne- Rooma riigi languse põhjusi ning loob seoseid rahvasterändamise ja Lääne-Rooma riigi languse vahel; kasutab ajalooalast kaarti; Läbivad teemad: 14

15 Teema Alateemad Frangi riik: Karl Suur. Lääne-Euroopa riikide teke. Tunde Märksõnad, isikud, põhimõisted 1 Teab, kes oli Karl Suur ning iseloomustab tema tegevust; Õpitulemused Õppetegevus Lõiming Iseloomustab kujuneva keskaja ühiskonna korraldust ja eluolu ning analüüsib kriitiliselt keskaja erinevaid allikaid; Töö germaani rahvaid käsitlevate allikatega, analüüs, Töö kaardiga, arutelu üksikisiku rollist ajaloos; kultuuriline identiteet: mõistab kultuuride muutumist ajaloo vältel; väärtused ja kõlblus: tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; Õppeained Loodusteadused: poliitiline kaart; Keel ja kirjandus: eri liiki tekstide lugemine, analüüsimine; Ühiskonnaõpetus: uurib ühiskonnas toimuvaid arengusuundumusi ja nähtusi; Hindamine Tagasiside Analüüsib Lääne- Euroopa riikide tekke põhjusi, arutleb Karl Suure rolli üle ajaloos; kasutab ajalooalast kaarti; loob seoseid keskaegse Euroopa riikide kujunemise ja kaasaja vahel; Läbivad teemad: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme; teabekeskkond: tajub ja analüüsib ümbritsevat teabekeskkonda; väärtused ja kõlblus: tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; 15

16 Teema Alateemad Ühiskond ja eluolu: läänikord. Feodaalide ja talurahva eluolu. Rüütlikultuur. Linnaühiskond: kaubandus, käsitöö, valitsemine. Tunde Märksõnad, isikud, põhimõisted 4 Seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: läänikord, naturaalmajandus, raad, tsunft, gild, Hansa Liit; Õpitulemused Õppetegevus Lõiming Iseloomustab kõrgkeskaja ühiskonda ja eluolu ning analüüsib kriitiliselt keskaja erinevaid allikaid; teab linnade tekkimise põhjusi ja iseloomustab, kuidas funktsioneeris linnaühiskond; teab sarnasusi ja erinevusi keskaegse Eesti ja Euroopa vahel; Töö keskaja ühiskonda puudutavate allikatega: info otsimine ja analüüs, põhimõistete seletuste koostamine, arutelu keskaja ühiskonna üle, seose loomine kaasajaga; Õppeained Matemaatika: tõlgendab ja valib erinevaid matemaatilise info esituse viise; Keel ja kirjandus: eri liiki tekstide lugemine, analüüsimine; Võõrkeeled: mõistab kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid. Ühiskonnaõpetus: märkab ühiskonnas toimuvaid arengusuundumusi ja nähtusi; Läbivad teemad: elukestev õpe ja karjääri planeerimine: mõistab tegevusvaldkonna valikuid; keskkond ja jätkusuutlik areng: väärtustab jätkusuutlikkust, keskkonnaja inimarengut; kultuuriline identiteet: mõistab kultuuride muutumist ajaloo vältel; tehnoloogia ja innovatsioon: mõistab kaasaegse Hindamine Tagasiside Võrdleb keskaja ühiskonda eelneva korraldusega, märkab erinevusi kaasajaga; analüüsib keskaja ühiskonna toimimist eri tasanditel ja eri piirkondades; arutleb keskaja rolli üle ajaloos; 16

17 Teema Alateemad Islami teke ja levik: Muhamed. Koraan. Tunde Märksõnad, isikud, põhimõisted 1 Seletab ja kasutab kontekstis järgmist mõistet: koraan; teab, kes oli Muhamed ning iseloomustab tema tegevust; Õpitulemused Õppetegevus Lõiming Iseloomustab islami teket ja levikut ning väärtustab islami kultuuripärandit; Töö islami levikut ja arengut puudutavate allikatega, kaart islami levikust, arutelu islami rollist maailmas, seose loomine kaasajaga; tehnoloogia muutumist; Õppeained Loodusteadused: poliitiline kaart; Keel ja kirjandus: eri liiki tekstide lugemine, analüüsimine; Kunst: võrdleb kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid; Ühiskonnaõpetus: märkab, uurib ning seostab ühiskonnas toimuvaid arengusuundumusi ja nähtusi; Hindamine Tagasiside Analüüsib islami tekke asjaolusid ja arutleb islami põhimõtete üle; kasutab ajalooalast kaarti; loob seoseid kaasaja ja islamimaailma vahel; Läbivad teemad: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme, riigi kultuuriliste traditsioonide ja arengusuundade tähtsust; kultuuriline identiteet: mõistab kultuuride muutumist ajaloo vältel, on kultuuriliselt salliv; teabekeskkond: tajub ja analüüsib ümbritsevat 17

18 Teema Alateemad Ilmalik võim ja vaimulik autoriteet: keisrivõim ja paavstlus. Religiooni dominantsus. Vaimulikud ordud. Ketserlus. Tunde Märksõnad, isikud, põhimõisted 2 Seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: kirik, klooster, vaimulikud ordud, ketserlus, inkvisitsioon; teab, kes oli Innocentius III ning iseloomustab tema tegevust; Õpitulemused Õppetegevus Lõiming Iseloomustab kiriku osa keskaja ühiskonnas ja kultuuris ning inimeste mõttemaailma kujundajana; iseloomustab keskaja ühiskonda ja eluolu kiriku vaatepunktist ning analüüsib kriitiliselt keskaja erinevaid allikaid; iseloomustab keskaegse Euroopa ilmaliku elu nähtuste levikut Eestisse; Töö ristiusu arengut käsitlevate allikatega: info otsimine ja analüüs, arutlus, paaris- ja rühmatöö; teabekeskkonda; väärtused ja kõlblus: tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; Õppeained Keel ja kirjandus: eri liiki tekstide lugemine, analüüsimine; Ühiskonnaõpetus: märkab, uurib ning seostab ühiskonnas toimuvaid arengusuundumusi ja nähtusi; Läbivad teemad: elukestev õpe ja karjääri planeerimine: mõistab tegevusvaldkonna valikuid; kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme; tervis ja ohutus: mõistab tervisliku ja turvalise eluviisi tähtsust; väärtused ja kõlblus: tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; Hindamine Tagasiside Analüüsib ilmaliku ja vaimuliku võimu vahelisi seoseid keskajal; arutleb religiooni juhtiva rolli üle keskajal; loob seoseid kaasaja ja paavstluse vahel; 18

19 Teema Alateemad Ristisõjad. Ülikoolid ja skolastika. Keskaja tähtsus ja saavutused ajaloos. Tunde Märksõnad, isikud, põhimõisted 1 Seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: ristisõjad, skolastika; teab, kes oli Aquino Thomas ning iseloomustab tema tegevust. Õpitulemused Õppetegevus Lõiming Teab ristisõdade põhjusi ja tulemusi ning mõju kultuurile ja väärtushinnangutele; iseloomustab keskaegsete ülikoolide tegevust; 1 Mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemuslikku seost keskaja kontekstis; selgitab keskaja tähtsust maailma ajaloos Euroopa keskaja näidete põhjal ning tunneb tänapäeval ära keskaja pärandi; iseloomustab Töö keskaegseid ülikoole käsitlevate allikatega: info otsimine ja analüüs, kaardiga, võrdleva tabeli koostamine ristisõdade kohta, arutelu ristisõdade mõjust Euroopale; Paaris- ja rühmatöö, arutlus keskaja tähtsuse üle, seose loomine kaasajaga. Õppeained Kunst: võrdleb kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid; Läbivad teemad: kultuuriline identiteet: mõistab kultuuride muutumist ajaloo vältel, on kultuuriliselt salliv; teabekeskkond: tajub ja analüüsib ümbritsevat teabekeskkonda; väärtused ja kõlblus: tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; Läbivad teemad: elukestev õpe ja karjääri planeerimine: mõistab tegevusvaldkonna valikuid; keskkond ja jätkusuutlik areng: väärtustab keskkonna- ja inimarengut; kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme, riigi kultuuriliste traditsioonide ja arengusuundade tähtsust; Hindamine Tagasiside Analüüsib ristisõdade põhjusi ja ulatust; arutleb ristisõdade ja ülikoolide tekke tähtsuse üle; kasutab ajalooalast kaarti; loob seoseid kaasaja ja keskaegse ülikooli õpetuse vahel; teab ristisõdade sidet Balti ristisõjaga; Kasutab keskaja ajaloo mõisteid; võrdleb ja analüüsib, loob seoseid ja arutleb keskaja teemadel; kasutab ajalooalast kaarti; loob seoseid antiikaja, keskaja ja kaasaja vahel. 19

20 Teema Alateemad Tunde Märksõnad, isikud, põhimõisted Uusaeg 12 Uue maailmapildi kujunemine: renessanss ja humanism, maadeavastuste mõjud ja tagajärjed, reformatsioon ja vastureformatsioon. 3 Seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: renessanss, humanism, reformatsioon; teab, kes olid Leonardo da Vinci, Christoph Kolumbus, Fernão de Magalhães, Martin Luther ning iseloomustab nende tegevust; Õpitulemused Õppetegevus Lõiming näidete abil keskaja kultuurisaavutusi, toob esile seosed keskaja ja Euroopa kultuuri kujunemise vahel. Iseloomustab uut maailmapilti ning selgitab renessanssi, maadeavastuste ja reformatsiooni osa selle kujunemisel; analüüsib kriitiliselt erinevaid allikaid; Töö renessanss, humanismi ja reformatsiooni käsitlevate allikatega: info otsimine ja analüüs, kaart maadeavastustest, arutlus uue maailmapildi kujunemise üle, seose loomine kaasajaga; kultuuriline identiteet: mõistab kultuuride muutumist ajaloo vältel, on kultuuriliselt salliv; teabekeskkond: tajub ja analüüsib ümbritsevat teabekeskkonda; tehnoloogia ja innovatsioon: mõistab kaasaegse tehnoloogia muutumist; väärtused ja kõlblus: tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid. Õppeained Loodusteadused: kaart; Keel ja kirjandus: eri liiki tekstide lugemine, analüüsimine; Võõrkeeled ja kunst: võrdleb ja mõistab kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid. Ühiskonnaõpetus: märkab, uurib ning seostab ühiskonnas toimuvaid arengusuundumusi ja Hindamine Tagasiside Analüüsib uue maailmapildi kujunemise põhjusi; kasutab ajalooalast kaarti, analüüsib maadeavastuste tagajärgi; loob seoseid, mis hõlmavad renessanssi, humanistlikku maailmavaadet ja reformatsiooni; 20

21 Teema Alateemad Tunde Märksõnad, isikud, põhimõisted Õpitulemused Õppetegevus Lõiming nähtusi; Hindamine Tagasiside Absolutism ja parlamentarism: poliitiline kaart uusaja alguses. Absolutism Prantsusmaal, parlamentarismi 3 Seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: absolutism, parlamentarism; teab, kes olid Näitab ja analüüsib uusaja algul toimunud muutusi Euroopa poliitilisel kaardil; analüüsib Töö absolutismi ja parlamentarismi käsitlevate allikatega: info otsimine ja analüüs, uusaja alguse Läbivad teemad: elukestev õpe ja karjääri planeerimine: mõistab tegevusvaldkonna valikuid; keskkond ja jätkusuutlik areng: väärtustab jätkusuutlikkust, keskkonnaja inimarengut; kultuuriline identiteet: mõistab kultuuride muutumist ajaloo vältel, on kultuuriliselt salliv; teabekeskkond: tajub ja analüüsib ümbritsevat teabekeskkonda; tehnoloogia ja innovatsioon: mõistab kaasaegse tehnoloogia muutumist; väärtused ja kõlblus: tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; Õppeained Loodusteadused: poliitiline kaart; Keel ja kirjandus: eri liiki tekstide lugemine, analüüsimine; Võrdleb absolutismi ja parlamentarismi; analüüsib USA tekkimise põhjusi; kasutab ajalooalast kaarti; loob seoseid 21

22 Teema Alateemad kujunemine ja kindlustumine Inglismaal. Ameerika Ühendriikide iseseisvumine. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju Euroopale: valgustus. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad, nende mõju Euroopale. Viini kongress. Rahvusluse tõus ja rahvusriikide teke. Tunde Märksõnad, isikud, põhimõisted Louis XIV, George Washington ning iseloomustab nende tegevust; 3 Seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: valgustus, revolutsioon, reform; teab, kes olid Voltaire, Napoleon ning iseloomustab nende tegevust; Õpitulemused Õppetegevus Lõiming riikidevahelist koostööd ja konfliktide lahendamise viise; analüüsib kriitiliselt erinevaid allikaid; Teab, mis mõju avaldasid Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni reformid Euroopale; näitab ja analüüsib uusajal toimunud muutusi Euroopa poliitilisel kaardil; analüüsib Euroopa kaart, paaris- ja rühmatöö; Töö valgustust ja rahvuslust käsitlevate allikatega, Napoleoni järgne Euroopa kaardil, info otsimine allikatest, arutelu revolutsiooni osast ühiskonna arengus, paaris- ja rühmatöö, seose loomine Ühiskonnaõpetus: märkab, uurib ning seostab ühiskonnas toimuvaid arengusuundumusi ja nähtusi; Läbivad teemad: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme; teabekeskkond: tajub ja analüüsib ümbritsevat teabekeskkonda; väärtused ja kõlblus: tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; Õppeained Loodusteadused: poliitiline kaart; Keel ja kirjandus: eri liiki tekstide lugemine, analüüsimine; Ühiskonnaõpetus: märkab, uurib ning seostab ühiskonnas toimuvaid arengusuundumusi ja nähtusi; Hindamine Tagasiside kaasajaga; Analüüsib Prantsuse revolutsiooni põhjusi ja Napoleoni tegevuse tagajärgi, loob seoseid valgustuse ja Prantsuse revolutsiooni vahel; arutleb rahvusluse tõusu ja rahvusriikide olemuse üle; 22

23 Teema Alateemad Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine ja monopolid. Maailmamajandus, teaduse ja tehnoloogia areng uusajal. Tunde Märksõnad, isikud, põhimõisted 2 Seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: kapitalism, kolonialism, monopol, urbaniseerumine, sotsialism; teab, kes olid Karl Marx ja Otto von Bismarck ning iseloomustab nende tegevust. Õpitulemused Õppetegevus Lõiming riikidevahelist koostööd ja konfliktide lahendamise viise; analüüsib kriitiliselt erinevaid allikaid; teab rahvusliku liikumise etappe Eur.-s ja Eestis; Iseloomustab industriaalühiskonda ning analüüsib selle mõju inimeste igapäevaelule; tunneb teaduse ja tehnika arengu põhijooni ning tähtsamaid saavutusi uusajal, kirjeldab tehnoloogiliste muutuste mõju inimeste eluviisile; kaasajaga; Töö industriaalühiskonna kujunemist käsitlevate allikatega, kaart tööstuspöörde levikust, info otsimine allikatest, arutelu teaduse ja tehnika arengu mõjust igapäevaelule, paaris- ja rühmatöö, seose loomine kaasajaga; Läbivad teemad: elukestev õpe ja karjääri planeerimine: mõistab tegevusvaldkonna valikuid; kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme; teabekeskkond: tajub ja analüüsib ümbritsevat teabekeskkonda; väärtused ja kõlblus: tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; Õppeained Matemaatika: tõlgendab ja valib erinevaid matemaatilise info esituse viise (graafik, tabel, valem, diagramm, tekst); Keel ja kirjandus: eri liiki tekstide lugemine, analüüsimine; Ühiskonnaõpetus: märkab, uurib ning seostab ühiskonnas toimuvaid arengusuundumusi ja nähtusi; Hindamine Tagasiside kasutab ajalooalast kaarti; loob seoseid Napoleoni tegevuse tagajärgede ja kaasaja vahel; Võrdleb agraarühiskond tööstusühiskonnaga; analüüsib tööstusühiskonna tunnuseid; loob seoseid maailmamajanduse ning teaduse ja tehnoloogia arengu vahel; arutleb tööstuspöörde tähtsuse teemal; kasutab ajalooalast kaarti; loob seoseid 23

24 Teema Alateemad Uusaja tähtsus ja saavutused ajaloos. Tunde Märksõnad, isikud, põhimõisted Õpitulemused Õppetegevus Lõiming võrdleb suurriikide mõju maailma majandusele ja poliitikale; analüüsib kriitiliselt erinevaid allikaid; 1 Mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemusliku seose ning väärtushinnangute muutumist uusajal; selgitab uusaja tähtsust maailma ajaloos Euroopa ja USA näidete põhjal ning tunneb tänapäeval ära uusaja pärandi; iseloomustab Paaris- ja rühmatöö, arutlus uusaja mõjudest kaasajale, seose loomine kaasajaga. Läbivad teemad: elukestev õpe ja karjääri planeerimine: mõistab tegevusvaldkonna valikuid; keskkond ja jätkusuutlik areng: väärtustab jätkusuutlikkust, keskkonnaja inimarengut; tehnoloogia ja innovatsioon: mõistab kaasaegse tehnoloogia muutumist; tervis ja ohutus: mõistab tervisliku ja turvalise eluviisi tähtsust; Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng: väärtustab jätkusuutlikkust; kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme, riigi kultuuriliste traditsioonide ja arengusuundade tähtsust: kultuuriline identiteet: mõistab kultuuride muutumist ajaloo vältel; teabekeskkond: tajub ja analüüsib ümbritsevat Hindamine Tagasiside industriaalühiskonna ja kaasaja vahel; Kasutab uusaja ajaloo mõisteid; võrdleb ja analüüsib, loob seoseid ja arutleb uusaja teemadel; kasutab ajalooalast kaarti; loob seoseid antiikaja, keskaja, uusaja ja kaasaja vahel. 24

25 Teema Alateemad Kokkuvõte 1 Tunde Märksõnad, isikud, põhimõisted Õpitulemused Õppetegevus Lõiming näidete abil uusaja kultuurisaavutusi, toob esile seosed uusaja kultuuri ja Euroopa kultuuri kujunemise vahel. teabekeskkonda; tehnoloogia ja innovatsioon: mõistab kaasaegse tehnoloogia muutumist; tervis ja ohutus: mõistab tervisliku ja turvalise eluviisi tähtsust; väärtused ja kõlblus: tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid. Hindamine Tagasiside 25

26 Õppetegevus Õpitakse tundma üldajaloo põhietappe, analüüsitakse ajastute poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut. Oluline on kasutada kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust arendavaid õppetegevusi ning meetodeid: allikaanalüüs, eri liiki tekstide analüüsimine, võrdlemine, seoste loomine, järeldamine, argumenteerimine, allikate usaldusväärsuse hindamine. Vana-Kreeka teemaga seoses õpitakse tundma demokraatliku ja aristokraatliku linnriigi toimimise põhimõtteid, võrreldakse Ateena ja Sparta ühiskonda ja eluolu. Iseloomustatakse ja analüüsitakse religiooni ja mütoloogia osa inimese maailmapildis, tuuakse välja filosoofia põhiprobleeme, suunatakse õpilasi nägema seoseid Vana-Kreeka kultuuri ja Euroopa kultuuri kujunemise vahel. Vana-Rooma teema õppimisel iseloomustatakse ja võrreldakse riigi ajaloo põhietappe, Rooma riiklust, ühiskonda ja elu-olu ning religiooni ristiusu tekkest riigiusuks kujunemiseni. Näidete kaudu iseloomustatakse Rooma kultuuri saavutusi. Keskaja teemade õppimisel iseloomustatakse keskaja ühiskonda, kultuuri ja eluolu, kiriku osa keskaja ühiskonnas ja kultuuris ning inimeste mõttemaailma kujundamisel. Õpilasi suunatakse analüüsima linnade tekkimise põhjuseid ning keskaegse ühiskonna toimimist, Käsitletakse islami teket ja levikut, ristisõdade põhjuseid, tagajärgi ja mõju, iseloomustatakse keskaegsete ülikoolide õppetegevust. Uusaja õppimisel analüüsitakse renessanssi, maadeavastuste ja reformatsiooni osa uue maailmapildi kujunemisel ning Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni reformide mõju Euroopale. Õpitakse iseloomustama industriaalühiskonda ja analüüsitakse selle mõju inimeste igapäevaelule ja ühiskonnaelu arengule. Eraldi teemana käsitletakse teaduse ja tehnoloogia arengut ning peamisi saavutusi. Kõikide teemade käsitlemisel on vajalik silmas pidada, et õpilane mõistaks riigi, kultuuri ja ühiskonna olemuslikku seost ning väärtushinnangute muutumist ajas, analüüsiks muutuste põhjuseid ja tagajärgi. Ühtlasi on tagasiside seisukohalt oluline silmas pidada, et õpilane oskab ennast nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada, kasutad õiges kontekstis ajaloomõisteid ning orienteeruks poliitilisel kaardil. Õpikeskkond: Õppetekstid (sh varasemad asjakohased õpikud). Seinakaart või atlas. Teabekirjandus ja teemakirjandus. Ilukirjandus (nt M. Waltari jt autorid). Illustratiivne materjal. Muuseumid (nt Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum, Tartu Ülikooli Kunstimuuseum, Tartu Linnamuuseum, Tallinna Linnamuuseum, maakonnamuuseumid, kohalikud koduloomuuseumid, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Maanteemuuseum jne). Buehl, Doug. Interaktiivõppe strateegiad klassiruumis Raudsepp, A., Pajur, A., Tannberg, T., Hallik, T. Ajalugu koolitunnis. Sõjad ja konfliktid. Tartu, Raudpats Baltimaade ajalugu. Avita Baltimaade ajaloo lugemik. Avita Iisrael ja Palestiina. Individuaal- ja rühmatöid ajalootunniks. Koostanud Andra Kalda Le Goff, J. Keskaja Euroopa kultuur Maailma usundid Waines, D. Sissejuhatus islamisse

27 Piibel. Koraan. Saard, R. Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest kuni tänapäevani Teeple, J. B. Maailma ajalugu Vanaaja lugemik. Koostanud Kattri Türk Ezzoubi Sari Ajalugu. Sotsiaalteadused. Sari Inimene läbi aegade. Vana-Kreeka inimene Vana-Rooma inimene Bütsantsi inimene Keskaja inimene Barokiajastu inimene Valgustusaja inimene Romantismiaja inimene (ERR arhiiv, Vikerraadio ja R2 saated). (Eesti digitaliseeritud ajalehed, eeskätt XIX sajand). (avalikud videoloengud 2006 ja 2005). Interaktiivsed õppematerjalid 27

28 Eesti ajalugu I ja II kursus 70 tundi Eesti ajaloo kursuse suurte teemablokkide ees on ülevaade maailma ajaloost. Selle kaudu asetatakse Eesti ajaloo sündmused maailmaajaloo konteksti, luuakse seosed Eesti ja maailmaajaloo vahel. I kursus - 35 tundi I TEEMA: Esiaeg 7 tundi Õpitulemused: Teema Esiaeg läbimise järel õpilane: 1) teab ja iseloomustab tähtsamaid Eesti esiaja perioode inimeste tegevusalade ning eluolu muutuste alusel; tõlgendab muististe alusel inimeste eluolu ja ühiskondlikku korraldust ning uskumusi ja vaimulaadi; 2) iseloomustab esiaja eestlaste suhteid naaberrahvastega ning vastastikuseid mõjutusi; 3) iseloomustab Eesti halduskorraldust ja majanduslikku arengut esiaja lõpul; 4) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisted: arheoloogiline kultuur, muistis, muinaslinnus, kalme, maakond, kihelkond, malev, animism. Õppesisu: Üldajalooline taust: Antropogeneesi põhijärgud. Inimasustuse levik maailmas. Jääaeg ja selle taandumine. Inimasutuse algus Euraasia põhjaosas. (1 tund) KOHUSTUSLIKUD TEEMAD LAIENDAVAD / SÜVENDAVAD TEEMAD Tähtsamad arheoloogilised kultuurid. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg: Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Eesti muinasaja lõpul. Suhted naabritega. Idaslaavlased, balti hõimud, viikingid. Rahvusvaheliste kaubateede kujunemine ja Eesti. Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine. Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad ja elamud. Muinasusund ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Jääaja mõju Eesti looduse ja maastiku kujunemisele. Kiviaja kultuuride levikuala. Tähtsamad asulapaigad Eestis. Lohukivid, aardeleiud. Erinevad maaharimisviisid ja põllusüsteemid. Naaberrahvaste allikad Eesti ajaloo kohta. Vana-Vene riigi rajamine. Jaroslav Targa katse alistada osa Eestist ( ). Eestlaste elatusalad muinasaja lõpul. Eestlaste sõjaline tase. Ohvripaigad. Ristiusu leviku teed: katoliku kiriku määratud piiskopid. 28

29 II TEEMA: Keskaeg 20 tundi Õpitulemused: Teema Keskaeg läbimise järel õpilane: 1) analüüsib Balti ristisõja põhjusi, käiku ja tulemusi erinevate osaliste vaatenurgast; 2) tunneb muutusi Vana-Liivimaa riiklikus korralduses ja poliitilisel kaardil; iseloomustab suhteid naaberriikidega; 3) analüüsib Jüriöö ülestõusu tähtsust ja tähendust ajaloolise narratiivina; 4) iseloomustab Eesti keskaja ühiskonda: läänikord, talurahva õiguslik seisund ja majanduslik olukord, käsitöö ja kaubandus, eluolu linnades; loob seoseid Eesti ja Euroopa ajaloo vahel keskajal; 5) iseloomustab Eesti keskaja kultuuri põhijooni ning mõistab ristiusu mõju Eesti kultuurile, vaimuelule ja väärtushinnangute muutumisele; mõistab kultuurilist järjepidevust; 6) analüüsib kriitiliselt keskaja kroonikaid ja teisi teabetekste; 7) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, sunnismaisus, adramaa; 8) teab, kes olid Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. Õppesisu: Üldajalooline taust: Paavsti võim ja hegemonistlikud taotlused. Ristisõdade põhjused ja peasuunad. Läänemeremaade ristiusustamine. Keskaegne kolonisatsioon. Lääne-Euroopa ühiskonna eeskuju Eesti keskaegse ühiskonna kujunemisel. (1 tund) KOHUSTUSLIKUD TEEMAD LAIENDAVAD / SÜVENDAVAD TEEMAD Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. Vana-Liivimaa riigid. Riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. Keskaja ühiskond Eestis. Läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Keskaegsed linnad Eestis. Linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. Kirik ja kultuur. Vaimulikud ordud ja kloostrid. Arhitektuur. Läänemeremaade poliitiline kaart 13. sajandil. Riia linna rajamine. Mõõgavendade ordu. Läti ristiusutamine. Balti ristisõdade lõpp. Leedu riigi teke. Jüriöö ülestõusu rahvusvaheline taust. Liivimaa noorem riimkroonika. Mõisamajandus. Aadlike eluolu. Rüütlikultuur. Linnaõigus. Linnaelanikkond, selle sotsiaalne ja rahvuslik struktuur. Katoliku pühakud eesti rahvakalendris. Keskaegsed ajaloo ja kultuurimälestised Eestis. Keskaegne Tallinn. Wanradt-Koelli katekismus. Vana-Liivimaa asend Läänemere regioonis. 29