Tori Põhikooli lõpetajad

Transkript

1 Nr. 6 TORI VALLA AJALEHT JUUNI 2014 Lõpetajad 2014 Tori Põhikooli lõpetajad Puud annavad käest kätte tuult ja inimpõlved teatepulka. Kes väike, tarkust kogub truult, see sobib varsti suurte hulka. On ühed väljalennupakul ja teised alles lävehakul, ei iial tühjaks jää see õu, ei iial vanaks jää see õu. On järjest uutel koolialgus, ja läinuid saadab koolivalgus. Ja põlvest põlve kestab see koolirõõm ja koolitee. L.Hainsalu Raul Adams Sille Altpuu Christi Ansi Aksel Borkvel Siret Jõgiste Karol Kaldoja Tanel Kask ainekiituskiri kehalises kasvatuses ainekiituskiri ajaloos ja kehalises kasvatuses ainekiituskiri käsitöös ainekiituskiri ajaloos, füüsikas ja kehalises kasvatuses Tori Lasteaia lõpetajad Lisann-Mari Kaunissaar ainekiituskiri kunstiõpetuses Arnold Kell Liisa Klemmer Otto-Kent Klemmer ainekiituskiri inglise keeles Andra Lemets ainekiituskiri kehalises kasvatuses Brent Nõmm ainekiituskiri kehalises kasvatuses Rait Nõmm Reimo Reinaus Gert Särev Kristin Tarn Mari-Liis Tasane tunnistus kiitusega (tunnistusel kõik hinded 5 ) ainekiituskiri ajaloos Klassijuhataja õpetaja Kaja Maripuu 1. Meril Adeela Alev 2. Merli Johanna Alev 3. Aades Achilleus Algo 4. Jakob Ergezinger 5. Kätlin Juurik 6. Indrek Järviste 7. Berit Kobin 8. Maribel Lauri 9. Andre Mihkelstein 10. Mirell Miller 11. Anete-Mai Poolak 12. Gert Saag 13. Marcus Saks 14. Liis Marii Sams 15. Aleksandra Tarn 16. Rain Viira 17. Relina Russak 18. Jürgen Saar Õpetajad: Tiina Oolep ja Kairi Merila Õpetaja abi: Ülle Ivanova Fotod: Ülo Soomets

2 2 Tori Vallavalitsuse istungid Tori Vallavalitsuse istungil: kutsuti tagasi Tori Halduse OÜ juhatuse liige Heiki Haas ja nimetati uueks juhatuse liikmeks Aadi saar Tori Vallavalitsuse istungil: 1. Vähendati reservfondi summas 4 948,56 eurot kovgis evald tarkvara soetamiseks ja teenuse käivitamiseks. 2. Määrati isikuandmete kaitse eest vastutavaks isikuks vallavanem kaie Toobal. 3. kehtestati Tori Vallavalitsuse struktuur ja teenistuskohtade koosseis uues redaktsioonis. 4. kiideti heaks Tori valla majandusaasta aruanne. 5. Anti nõusolek kildemaa külas asuva kivisselja katastriüksuse jagamiseks, mille tulemusena moodustatakse kildemaa külas asuv katastriüksus lähiaadressiga kivisselja, sihtotstarbega maatulundusmaa ja katastriüksus lähiaadressiga Jahi, sihtotstarbega maatulundusmaa 60% ja ühiskondlike ehitiste maa 40%. 6. Väljastati luba elektrilevi OÜ-le kõrsa ja urumarja külas kurina tee 26 kinnistu elektriliitumise eesmärgil uue elektripaigaldise püstitamiseks. 7. Väljastati luba Taali külas Laanemaa katastriüksusel Tall-Tõllakuur ehitise osa (72 m²) kasutuselevõtuks. 8. Määrati sotsiaaltoetused. 9. eraldati raha valla noorsportlase Arnold sanglepa sõudespordi harrastamise toetamiseks. 10. Anti nõusolek tähtajalise üürilepingu sõlmimiseks Tori Vallavalitsuse istungil: 1. kinnitati riigihanke Tori koolitee renoveerimine edukaks pakkujaks Lemminkäinen eesti As pakkumus kogumaksumusega ,84 eurot kui pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt madalaima hinnaga pakkumus. 2. kinnitati riigihanke Tori vallateede pindamine edukaks pakkujaks Aktsiaselts eesti Teed pakkumus kogumaksumusega ,13 eurot kui ainus pakkumuse esitanud pakkuja. 3. kinnitati aasta hankeplaan uues redaktsioonis. 4. kuulutati välja hange Piistaoja küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike projekteerimine ja kinnitati hankedokumendid. Hange jääb lihthanke piirmäära, lubatud on läbirääkimised. Pakkumuse hindamise kriteeriumiks on madalaim hind. 5. Anti nõusolek urumarja külas asuva raba katastriüksuse jagamiseks, mille tulemusena moodustatakse urumarja külas asuv katastriüksus lähiaadressiga raba, sihtotstarbega elamumaa, katastriüksus lähiaadressiga raba põld, sihtotstarbega maatulundusmaa ja katastriüksus lähiaadressiga raba aas, sihtotstarbega maatulundusmaa. JUUNI 2014 Kokkuvõte arendustegevustest Tori vallas Käes on kaunis jaanieelne aeg ja samuti aeg väikeseks vahekokkuvõtteks poole aasta tegemistest. Esimese poolaasta arendustegevustest saan rääkida enamjaolt vaid nendest, milles ise osaline või mille ise jõudnud juba ette võtta. Need tegemised ja ettevõtmised, millised jäävad minu ajaarvamise eelsesse perioodi, jäävad valdavat käesoleva artikli kontekstis puutumata. Terve kevadine põhirõhk on olnud 2013 aasta hajaasustusprogrammi lepingute ja dokumentatsiooni korrastamisel ja ehitustööde kokkuleppimisel. Käesoleval aastal on rahastusotsus hajaasustuse programmi raames tehtud 10 majapidamisele, kes saavad aasta lõpuks, mil tuleb esitada projekti lõpparuanne, nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid või juurdepääsuteed. Täpsemalt on esitatud 2 projekti kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks või uuendamiseks, 4 projekti puurkaevu ja veesüsteemide rajamiseks, 3 projekti nii vee- kui kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks ning 1 projekt juurdepääsutee rajamiseks. Ehitajaga on kokkulepe, et tööd peaksid algama lähiajal aasta hajaasustuse programmi otsust maavalitsuse poolt ei ole küll veel laekunud, kuid kindlasti julgustan kõiki, kellel on probleeme puhta joogivee, kanalisatsioonisüsteemide või juurdepääsuteedega, uurima taotluse esitamise võimalusi. Tori vald on programmis osalemise otsuse teinud ja taotlused igati oodatud. Teine suurem ettevõtmine jääb otsapidi samuti eelmise aastasse. Nimelt taotles Tori vald Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust Taali ja Piistaoja pumplate rajamiseks. Mõlemas külas ehitati nõuetekohane pumplahoone koos vajaliku seadmestikuga, millised peavad tagama nõuetekohase joogivee piirkonna tarbijatele. Ehitustööd lõpetati 2013 aasta lõpuks ja mahukad lõpparuanded said esitatud käesoleva aasta mai kuu lõpuks. Nüüd jääb üle oodata vaid projektide kulutuste väljamakse otsust ning teha plaane juba kolmanda etapi töödeks, et rajada nõuetekohased veetrassid lõpptarbija liitumiskohtadeni. Samuti ootab oma järge Selja küla pumpla. Aktiivselt on alustatud uute arengukavade koostamisega Tori rahvamajas, Tori muuseumis ja Tori sotsiaalmajas. Jälgige informatsiooni ja andke oma panus just teid rahuldava arengukava valmimisse. Arengukava on dokument, mis suunab meie tegemisi kindlal perioodil. Kui anname arengukavasse oma sisendi, siis võime arvestada ka sellega, et meie vajadused saavad igakülgselt planeeritud ja ühel hetkel ka rahuldatud. Paralleelselt allüksuste arengukavadega toimub ka valla arengukava muudatuste sisseviimine kehtivasse arengukavasse aastani Lisaks neile saab muudetud ka ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava (ÜVK), mida on kohustuslik uuendada igaaastaselt, et tagada valmisolek igaks järgnevaks 12-ks aastaks. ÜVK-ga oleme sisulise töö lõpetanud ja dokument on suunatud vallavalitsuse kooskõlastusringile ja sealt edasi juba volikokku ülevaatamiseks ning kinnitamiseks. Heameel on sisulise koostöö arenduse poolelt koostöö Tori vallavalitsuse, Tori põhikooli ja Eesti Lipu Seltsiga. Jüripäeval, 23.aprillil osalesid meie lapsed ühises koostöös esmakordselt täieõiguslike partneritena piduliku jumalateenistuse lipuspaleeris ja kokkuleppe kohaselt jääb see nii ka tulevikus. Lisaks hakkab Tori põhikool süvendatult õpetama Eesti Lipu kasutamise kultuuri. Esmakordse kogemusena püüame seekord 22. juunil Võidupüha piduliku jumalateenistuse ja pärgade asetuse lipuspaleeri korraldada koostöös kooli, rahvamaja ja kultuurikollektiividega ehk teisisõnu meil kõigil on võimalus anda oma panus Tori valla tuntusele ja isamaalise kasvatuse jätkusuutlikkusele. Ühtekokku ootame osalejaid 40-50, et tagada spaleeri ilu kirikust kalmistuni ja hiljem osalevad kõik osalejad võidupüha maratoni stardikoridori lipuspaleeris Tori jõe sillal. Vaatemäng saab olema maaliline ja osavõtt sellest lausa auasi. Mina osalen, tulge ka Teie. Suvi saab olema toimekas ja tihe ning jätkuvalt olete oodatud kõik oma murede ja rõõmudega Tori vallamajja arendusnõniku kabinetti vestlema, et ühiste jõupingutustega muuta meie vallaelu meeldejäävaks ja kordumatuks. Kaunist jaaniaega ja päikeseküllast suve Teile kõigile. AArne Põlluäär Arendusnõunik Fotod urmas Saard Vallalehte toimetab Lea Puust Alates juulikuust toimetab Tori vallalehte Kaldad Lea Puust. Infot saab telefonil: Kaastööd lehele saata i aadressile muuseum@torivald.ee

3 JUUNI Toris mälestati Jüripäeval veterane Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus tähistati veteranipäeva jumalateenistuse, pärgade asetamisega Püha Jüri ratsamonumendi jalamile ja söödi sõdurisuppi. Peasissekäigu juurde viiva tee servas võtsid saabuvaid kirikulisi vastu Sindi Gümnaasiumi õpilased 20 suure sinimustvalge lipuga. Jumalateenistuse lõppedes hoidsid Sindi lippe Tori Põhikooli õpilased, kes asusid kohtadele pikas spaleeris kirikuga külgneva kõnnitee ääres. Teenistusel osalesid EELK peapiiskop Andres Põder, kaplanid, president Arnold Rüütel, kaitseminister Sven Mikser, välisriikide esindajad USA-st, Ühendkuningriigist, Lätist, Soomest ja Poolast. Kolonelleitnandi auastmes kaplan Taavi Laanepera jutlustas 45. Psalmi ainetel sõjamehe aust. Traditsiooniliselt mälestati langenuid, selle järel kõlasid trompetil Head ööd ja Äratus viisid. Orelil mängis Jaanus Torrim ja Kaitseväe orkestrit dirigeeris 53. Pärnumaa Suvemängud olid Tori sportlastele õnnelikud Indrek Toompere. Militaarsete traditsioonide hoidmise eest omistasid Soome sõbrad viiele mehele aumedalid. Soomes toimuva Pro Tradiitone Militare nõukogu poolt said Teenete ristid EELK Tori Püha Jüri koguduse ja Tori kiriku taastajate ühenduse juhatuse esimees Jüri Kask, Jüriöö pargi asutaja Jüri Uppin ja heraldik Priit Heroodes. Varsinais-Soome maakonna Reservväelaste Liidu Teenete medali said Lembit Miil ja Riivo Liin. Tavapärasel viisil võtsid külalised teenistuse lõppedes oma teekonnale kaasa altaril süüdatud jüritule. Tuld viidi nii Pärnumaa valdadesse kui ka kaugemale: Põltsamaale, Tallinnasse, Tartusse jm. Püha Jüri ratsamonumendi jalamile asetati pärgasid. Monumendi juures laulis Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse meeskoor. Kaitseliidu Pärnumaa maleva Naiskodukaitse jagas kõigile kirikulistele suppi. urmas SAArd juunil peeti Kilingi-Nõmme värskelt renoveeritud staadionil traditsioonilisi Pärnumaa valdade vahelisi suvemänge. Kokku osalesid mängudel seitsmeteistkümne erineva omavalitsuse esindused. Mõned neist tegid kaasa kõigil kaheteistkümnel spordialal, kuid oli ka vaid ühe alaga väljatulnuid. Suuremate valdade arvestuses saavutas esikoha võõrustaja Saarde (313 p), kellele järgnesid Sauga (293,4 p) ja Audru (291,6 p). Tori teenis 285 punkti, mis andis üldarvestuses neljanda koha ja II grupis (e. väiksemate valdade arvestuses) võidu. Kohe meie kannul olid Tahkuranna (282,8p) ja Tõstamaa (257 p). Pjedestaalile õnnestus Toril pääseda koguni viiel võistkondlikul spordialal. Kõige kõrgemale astmele ronisid meie jalgpallipoisid, kes suutsid võita kõiki vastaseid ning said teenitult kaela kuldmedalid. Väga tubli tulemus! Suur aitäh kõigile, kes Tori võidu heaks oma panuse andsid! umiseni trennis ja järgmistel mängudel! AndrA Jalgpalli I koha võistkond SPORDIALA VÕISTLEJAD TULEMUS Jalgpall Andreas Kallaste, Aron Lemets, Kevin Künnapas, Germo Pärnik, Raul Adams, Aare Orlovski, Kaur Mihkel Kask, Brent Nõmm I koht Jahilaskmine Lembit Mihkelstein jun., Lembit Mihkelstein II koht sen., Eero Nõmm, Markko Virkus Petank Anne Rätsep, Hanna Rätsep, Meeri Rätsep II koht Sulgpall Janika Virkus, Meelis Meri, Ülle Urba, Mart III koht Vaiksaar Disc-golf Ahto Saar, Leo Rõõmusaar, Alari Lumberg, III koht Holger Tamm, Aaron Saar Jooksukross Piret Pärnmaa (ind. III), Silja Peedimaa, Allan 5. koht Avamets, Markko Virkus, Andreas Kallaste, Marwin Joseph Virkus, Kevin Künnapas, Germo Pärnik, Aron Lemets, Reio Rohtla, Aaron Saar, Brent Nõmm, Agur Alev, Galina Kuusik, Andra Lemets, Kadri Männimets, Marika Heindla, Andra Sõmer, Janika Virkus, Alari Lumberg, Ahto Saar Orienteerumine Jüri Kadaja (ind. II), Enn Aedna (ind. III), Silvi 5. koht Pool, Kairi Lumberg, Viive Sisask, Triinu Tamm, Holger Tamm, Märt Künnapas Kergejõustik Grete Hartwich (oda II), Andra Lemets (kõrgus 5. koht III), Katrin Ojamaa (100m III, kaugus III), Silja Peedimaa (400m II), Andra Sõmer (1500m II), Tiit Hartwich (oda III), Evald Virkus (100m II, kaugus I), Agur Alev (800m I), Avo Kask (kuul I, ketas II), Kairi Sosi, Galina Kuusik, Hanna Rätsep, Meeri Rätsep, Marwin Joseph Virkus, Marek Lilleväli, Brent Nõmm, Rain Kask, Ramon Rohtla, Markko Virkus, Alari Lumberg, Holger Tamm, Ahto Saar Naiste võrkpall Merle Reppo, Kadi Nõmm, Kätly Jürs, Maarja 8. koht Kallit, Andra Lemets Juhtkonna võistlus Kalev Kiisk, Markko Virkus, Gerry Jaanimäe 8. koht Meeste võrkpall Martin Kukk, Olgerd Petersell, Kert Pedosk, Raul 9. koht Liinev Jalgrattakross Janika Virkus, Markko Virkus 10. koht

4 4 Buratino seiklused Tori koguperepäeval Buratino koos sõpradega tänab kõiki lapsi osalemise eest. Eriti suured tänud kõigile esinejatele lasteaiast, koolist ja teatrist TRET ning kõikidele vahvatele tädidele ja onudele, kes lapsi õpetasid ja juhendasid. Mulle meeldisid kohe väga loomad, eriti villa siga. Maanteeameti teavitustelgis oli vahva puslesid kokku panna. Tore oli ka võtmekeste meisterdamine, nii savist kui puust. Ja eriti lahe oli see et sai ka vorste ise teha. Ja no kalapüük õnnestus mul ikka päris hästi, sain terve hai kala kätte. Torrrrrrrrreeeeeee, et minu ja sõprade seiklus lõppes hästi! BurATInO JUUNI 2014

5 JUUNI Tori raamatukogu uudiskiri Tähelepanu! 7. juulist kuni 19. augustini on raamatukogu avatud ainult neljapäeviti Uued raamatud: * Hargla, I. Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika * Kangur, P. Eriline Eri Klas * Saks, A. Teekond Siberisse * Laur, M. jt. Talude päriseksostmine Pärnumaa andmestiku põhjal * Metsallik, M. Metshaldja päevik Uuemat lugemist Jõesuu raamatukogus * Dreving, V. Vana kuulipritsi viimane lahing. * Mikk, M. Tahan Soome elama! Raamat neile, kes tahavad tõsist elumuutust, kuidas ja mismoodi teha... * Raudsepp, P. Pulma Pauli pajatused. Randivälja külast pärit autori mälestused ja meenutused * China, K. Minu Filipiinid * Kaup, E. Imekaunis Antarktika * Nutikad remondinipid * Pesakastid ja lindude söögimajad * Kodune mahepõllundus * Lepik, K. Kuidas peletada mutte? * Orasi, A. Maalehe roosiraamat * Kivistik, J. Maalehe viinamarjaraamat * Vaher, H. Vallakirjutaja käsiraamat * Marvet, A. Metsa-, soo- ja niiduaabits * Osila, V. Paigalrändaja * Cookson, C. Ikaldus * James, P. Mitte päris surnud * Shariver, L. Suur vend * Banville, J. Varjutus * Scott, B. Särtsakas daam * Schroeder, C. Ta oli mu Seff Ilusat, sooja ning lugemisrikast suve! AITA PuuST * Annuk, T. Koduaia taimetohter 2 * Värk, E. Leida Rammo värvilised maailmad * Pilter, L. Vilekoor ja teisi jutte * Osila, Virve Paigalrändaja. Luuleraamat * Ernits, M. Elu ilma Aleksandrita. Romaan * Lember, I. Villa järve ääres. Romaan * Jaik, T. Almeta. Romaan * Strugatski, A. Tigu nõlvakul. Ulmeromaan NB! Seoses inventuuriga palub raamatukogu tagastada kõik kauaks kätte unustatud raamatud! Meeldivaid lugemiselamusi! VIIu JuurIkAS Pühapäevakooli tegemised Aeg lendab kiirelt, jälle on pühapäevakoolil saanud aastaring täis. Sel korral tegime ühise matka Riisa rappa ja päeva lõpetas tore grilliõhtu. Matka tegi kaasa ka diakon Jaanus Torrim, kes on meie koguduse hooldusõpetaja. Saime kõik Tori bussijaamas kokku ja sõit Raigo Raudsepa bussiga võiski alata. Paljud lapsed olid Riisa matkarada enne külastanud, aga õhin ja põnevus oli kõigil sees. Kõik, kes alustasid, läbisid edukalt matkaraja. Kokku oli meid 14 matkaselli. Viira kooli lapsed kahjuks ei saanud osaleda, nemad olid ekskursioonil Lätis. Uudistasime, mis taimed rabas kasvavad, lapsed olid teadlikud. Matkarajal võeti laulgi üles. Kõik head ja põnevad asjad lõpevad kahjuks ruttu otsa, nii ka meie matk. Tagasi jõudes ootas meid juba buss ja teekond grilliõhtule, perekond Nõmme juurde, võis alata. Esmalt said lapsed tunnistused ja siis oligi aeg vorstid tulele särisema panna. Dorit ja Karina olid põneva orienteerumismängu välja mõelnud. Toimus ka ühine võimlemine. Laste magnetiks oli loomulikult batuut, kus oli pidevalt järjekord. Vorstidest kõht täis, oligi aeg asuda maiustama. Täname Kristella Laura Kirsipuu õde Kerlit, kes valmistas ülimaitsva tordi ja uhke puuviljavaagna. Suured tänud perekond Nõmmele, lahke võõrustamise eest. Suured tänusõnad lähevad ka hr. Raigo Raudsepale, kes võimaldas meile sõidu ja pärast lapsed koju viis. Oli väga töine ja põnev õppeaasta lastega. Kõik on targemad ja veidi paremad, hoolivamad lapsed. Ees ootab lastelaager Uulus ja suvi täis päikest ja puhkust. umiseni sügisel! TeIe õpetaja kaidi Maie soovib HEAD ISU! KARTULI- HAKKLIHAKEERUD 0,5 kg keedetud kartuleid, 250 g võid, 8 dl jahu, soola. 300 g hakkliha, 1 dl maitsestamata jogurtit, 2 sl tomatipastat, õli, porrut, küüslauguküüs, pipart, soola suhkrut, määrimiseks muna. Püreeri kartul. Näpi või, jahu ja sool pudrutaoliseks massiks. Sega kartulimassiga kokku, keera kilesse ja hoia 1 tund külmas. Haki porru ja küüslauk ja prae õlis, lisa hakkliha. Lõpuks sega juurde jogurt, tomatipasta ja maitseained. Rulli tainas lahti ja kata täidisega, keera tihedalt rulli ja lõika 2 cm viiludeks. Aseta ahjuplaadile, määri munaga ja küpseta 175 kraadi juures 25 minutit. MUNAPÄTSID 5 muna, 250 g suhkrut, poole sidruni koor, 75 g jahu, 50 g kartulijahu, noaotsaga võid. 5 muna lüüakse kastrulisse, lisatakse juurde suhkur ja pekstakse tulel, kuni segu on vahul ja pakslik. Siis võtetakse munasegu tulelt, segatakse poole sidruni koor, jahu ja kartulijahu juurde. Sellest pannakse teelusikaga väikesed ümmargused pätsid üksteisest hästi kaugele võitatud pannile, küpsetatakse mitte väga kuumas ahjus 5-10 minutiga kollakaks. ŠOKOLAAD JOOGINA 6 muna, 6 munarebu, 3/4 klaasi suhkrut, 5 kl piima, 40 g šokolaadi, vanilli. 6 tervet muna, 6 munarebu ja suhkur hõõrutakse vahuks. Külma piima sisse pannakse tükkideks murtud šokolaad ja liigutatakse tulel, kuni piim keema tõuseb. Siis valatakse pidevalt segades munasega piima hulka. Kui segu juba pakslikuks läheb, tõmmatakse kastrul tulelt. Pekstakse edasi, kuni šokolaad on hästi vahus. HEAD ISU!

6 6 Mõtisklus Suvistepühad möödas, jaanituled kustunud, päikegi tõmbas oma sammudepikkust veidi koomale ja sellega alustas tõsise ja pisut nukravõitu teoga päevade lühendamisega. Tuntud lugu, igal aastal ikka ja jälle läbi elatud, aga ära ei harju. Ikka on tunne, et see aeg jõuab hirmkähku kätte. Aga noh, pole hullu! Libiseme allapoole, elame üle päevad kui päikese teerada on lühike, kui valitseb pimeduse võim ja siis kui ta hakkab jälle pikemaid samme astuma on rõõmu oh kui palju! Selle nimel tasub mõned ebameeldivused välja kannatada. Inimesel nii hästi ei lähe kui loodusel. Tema ärkamisajale kordust ei anta. Kui oled kord ärganud ja minema hakanud, siis lähed... Lähed seni kuni jaksu on. Aga see minek on vahva! Keegi ei lähe ju inimtühjas kõrbes ei kõnni vaakumis. Me läheme teiste inimestega koos, me sammume looduse antud rütmis ja see annab igal sammul meile midagi juurde. On võimalus koguda südamesse rõõmu, tarkust, teadmisi ja seda laiali jagada neile, kel neid veel pole. Meie, eakad, oleme ikka väga rikkad. Meie südames, meeles ja mõtetes on uskumatult palju mälestusi möödunud aegadest, elutarkust. Seda ei õpetata üheski koolis, olgu see kool nii kõrge kui tahes. Seda tarkust jagavad ainult aastad. Teaduskraadi annab ei keegi muu kui ELU ise. See on väärtuslik. Ilma tuupimata kätte saadud. Ei konspekti ega õpikut. Ilma vahendajata mällu ja südamesse talletatud. Mõtleme, kui palju hommikuid on ärgatud, kui palju päevi tehtud tööd ja toimetatud omi toimetusi, kui palju õhtuid end töömuredest vabaks lastud ja mõnusaid tunde veedetud. Ja siis veel nii palju öid Une-Mati hoole all välja puhatud, et hommikul taas alata. Igast algavast päevast aga leiad taas mõne tõetera, midagi uut, mida mälestustesse talletada. Pikk sissejuhatus ühele tagasihoidlikule palvele. Head vanaemad, vanaisad, vaarvanemad. Kirjutage üles oma mälestused! Kirjutage kõigest, mis oli teie nooruses. Kirjutage, mismoodi oli riietus, missugused olid tööd, peod, koosviibimised, pulmad, ristsed, matused. Missugused olid tavad ja külarahva suhted. Kuidas ja kus käidi huvireisidel, kuidas pesti pesu. Mida söödi-joodi, milline oli tubade sisustus jne. Aeg möödub uskumatult kiiresti, koos sellega muutuvad tööd, kombed ja asjad meie ümber. See, mis meil veel meeles püsib, ei pruugi arusaadav olla meie järeltulijaile. Muidugi saab teadmisi hankida ka muuseumitest, internetist, aga oma memme-taadi kirjapandu on kulla kaaluga. Lihtsa kaustiku, vihiku või paberipataka näol te teete oma perele suure, üliväärtusliku kingituse. Igas peres võiks olla nn must kast kus palju vajalikku ja huvitavat teavet sees. Kirjutage üles ka oma pisikeste järeltulijate toredad ütlemised, vaimukad lood. Täiskasvanutena on nad selle üle väga rõõmsad. Uskuge mind, sellest kõigest saate rõõmu ise, kui seda kõike kirja panete ja saavad rõõmu tunda ka need, kellele kirjapandu on mõeldud. Et ma siin lausa udu ei aja saan öelda, et minul on lastelaste lood kirjas, elulugu ka kaante vahel. Vahetame teemat. August Kitzberg on Aastal pannud valimiste teemal kirja arvatavalt võru murrakus mõnusad värsiread. Kellele ma ääle annasi Küll jooseva ja sõideva na ringi ja kulutava raha, suud ja kingi. ja egaüits püünd puru silma aia, et muku esi jälle pukki saia. Kik kiitva endä, laitva tõisi vahvast ja kiäki ei ooli maast ja rahvast. Kas mingu krooni kurss ka nolli pääle kui muku annassi me neile ääle. Kes rahva kasust kõneleva, trükva ja esi muku valitsema tükva kae nee oss vaja asjast eemal aia siss võissi vast ehk asjast asi saia. Kae imet! 88 aastat kirjutis vana ja tundub nii värskena nagu oleks äsja kirja pandud. Midagi on ikka põlisjäävat ka. Olen olnud juba 60 aastat valimisõigusega riigikodanik ja olen oma kodanikukohust alati täitnud. Pole eriti nende eeskirjade ja seaduste peale mõelnud, olen täitnud neid reegleid, mis on ette antud põhimõttel suu pidada ja edasi teenida. Aga praeguseks on tekkinud mõned küsimused ja mõned asjad on natuke segased. Võib-olla tuleneb see vanusest. Esiteks, valimiste päeval on valimisreklaam keelatud. Kas eelvalimised polegi siis pärisvalimised, sest nendel päevadel vahutas see reklaamitoober küll ikka väga tormakalt. Miks E valijail on võimalus antud hääl tagasi võtta ja uuesti valida? Sedeliga valides seda muidugi ei saa, sellepärast oleks õiglane, kui ka E-hääl oleks üks ja ainus. Isegi turaka mängimisel ei tohi ju lauale pandud kaarti tagasi võtta, kuidas siis oma häält valimistel andes saab seda edasi-tagasi loopida. Mis mind imestama pani oli see, et oma allkirja valimisnimekirjale pidi andma tagurpidi. See enam naljakas mu meelest ei olnud. Miks peavad nii tähtsal dokumendil olema allkirjad tallad taeva poole? Ega see lehekeeramine nii raske töö vist ka pole. Need nimekirja lehed võiksid ka lühemat mõõtu olla, peavad nad siis käterätiku pikkused olema! Minu tahtmise peale sain oma pookstavid ikka õigetpidi papre pääle nagu muiste ja mullu. Aga üks pisike kiusumõtte idu jäi siia Kiri sõbrale Vanasõna ütleb, et omad vitsad peksavad. No nii see ongi! Jätsin eelmisel kuul kirja vahele ja nüüd on raske uuesti kirjutamise lainele saada. Vahepeal on palju juhtunud ja suur suvigi kätte jõudnud. Aga suvel pidid inimesed kaheks jagatud olema. Ühed, kes armastavad mööda Eestimaad võimalikult palju rännata, et mitte ühestki suuremast suveüritusest ilma ei jääks ja teised, kes tahavad suve võimalikult kergelt võtta vähe riideid, vähe toitu, vähem askeldamist ja kiirustamist, võiks isegi laiselda ja logeleda ning jätta mõned asjatoimetused kahesilma vahele, mõeldes, et ei juhtu sest midagi... Kuigi elu näitab, et täitmata lubadused ja tegemata jäänud asjad tuletavad end ikka ühel heal päeval meelde. JUUNI 2014 hallide ajurakkude vahele pidama. Kui see tagurpidi komme saab päriselt seaduseks, siis jääb 21.mai 2014 minu viimaseks valimisjaoskonnas käimise päevaks. Aga oli seda Brüsselisse trügimist päris vahva vaadata. Eks see rahakott seal eurokeskuses oli ikka tuumakas küll. Tasub trügimist. Eurosaadik teenib oma ettenähtud 5 aastase ametiajaga nii palju raha, et sama summa kokkuajamiseks peab tavainimene töötama Eestis 75 aastat. Mida selle kohta öelda, kas hüüda Jumal! Kurat! Või Tule taevas appi! Mingi pluss on ikka pisikesel sissetulekul ka. Kui aprillis pensionile lisa pandi oli kohe sihuke tunne, et õnn tegi õuevärava valla, kuigi lisa oli suts vähem kui 20 eurot. Suure raha saajale oleks selline summa olnud kui kärbsemust kaabu serva peale, aga eakale oli asjaks küll. Noh, sihuke see inimeseloom on. Mainisin eespool valimisvaadi vahutamist, nüüd patran ise nii, et paber tuline. Andke andeks, kohe lõpetan! Enne tahan teile head lugejad soovida ilusat ja head suve! Kasvagu te kaalikad ja kapsad, kurgid ja kõrvitsad rääkimata tomatitest. Ärge endil tööga hinge kinni tõmmake, vaid puhake ikka tublisti, tundke mõnu mahedatest õhtutest ja säravatest hommikutest. Koguge südamesse headust ja organismi vitamiine, energiat ja jõudu. Hoidke peres hellust, kodusoojust, armastust ja teadke ikka ja alati, et maailmas on headust rohkem kui kurjust. Kurjus va sindrinahk trügib esile, laiab ja lärmab, headus on malbe ja sellepärast ei paista väga välja. Aga ta on olemas ja teda on palju. Otsime ja leiame headuse ülesse, siis on kergem kurjusele vastu hakata!

7 JUUNI Varsti süüdatakse üle Eestimaa jaanituled. Naljahambad viskavad villast, et ongi käes aeg jõulude peale mõtlema hakata. Kas just nii, aga aasta saab tõepoolest poolitatud ja tahaks jälle sisseharjunud fraasi korrata kuhu küll see aeg ruttab ja miks? Sai ju talveõhtutel unistatud, kuidas suvel jõuab palju ette võtta, aga paraku pole ka kakskümmend neli tundi valgust ööpäevas aega juurde andnud. Ikka kipub temast puudus kätte tulema. Üks minu sõber ei väsi kordamast, et maailma eluga peab kursis olema, lähikondlastega tuleb kontaktis olla ja loomulikult ei tohi unustada oma peret. Kas ikka jõuab? Olen tähele pannud, et proovides kõike seda teha, kaob viimnegi hingerahu. Ja üsna raske on seda taastada. Hingerahu pidi aga peegeldama omakorda seda, kuidas inimene iseendaga hakkama saab - ehk siis, kui tugeval alusel on tema vaimne ja füüsiline tervis. Tegelikult oleme suuremalt jaolt samas seisus kui rattas oravad, et aina sibame-sibame. Saame aru ja tunneme, et kusagilt on see tohutu kiirustamine ju alguse saanud, aga vahepeatust ei oska teha ja kuidas seda ratast seisma panna (kasvõi veidikeseks ajaks!), see oskus kipub ka ununema. Imetlen eakaaslasi, kes tunduvad olevat jõudnud mingi kindla äratundmiseni. Lugesin intervjuud laulja Ivo Linnaga tema 65. sünnipäeva aegu. Möödanikku pole mõtet taga nutta ega liialt ilustada, sest alati on ilusaim veel ees, usub ja räägib ta. Positiivsed mõtted! Igor Mang, 65-ne sünnipäevalaps, ütles aga oma sünnipäeva intervjuus, et kogu aeg tuleb möödunut ja vana meeles pidada, ainult see aitab elus edasi. Küllap on mõlema mehe mõtteviisis üksjagu õpetlikku meie kõigi jaoks! Minu soomlannast sõbratar, kes hiljuti sama numbriga sünnipäeva tähistas, viibib hetkel insuldijärgsel ravil. Arsti jutu järgi aitab tema kiirele taastumisele kaasa positiivne hoiak. Nimelt on Tuulal eesmärgiks, et sügisel tantsib ta oma mehega 45. pulma-aastapäeval valssi nagu kunagi nooruses! Hea on leida häid ja julgustavaid näiteid inimestelt, kes igapäevaselt meie kõrval kulgevad. Oskaks vaid kõiki neid kogemusi ja leide iseenda heaks rakendada! Ja oskaks siis ise ka ikka ja alati rõõmus olla! Õnneks on suvi see aeg, kus lapselapsi saab maal tavalisest rohkem näha. Rahu ja siirast rõõmu, mis lapsest kiirgab, ei anna vist millegi muuga võrrelda. Ja neid naljakaid hetki, millele mõeldes suu ikka ja jälle muigele tõmbub, kingitakse kah lausa kuhjaga. Ühel soojal sääserohkel õhtul ütles 3-aastane Karl Trevor telefonis emale: Emme, sääsed on mind siin kohe täiesti läbi punnitanud! Et siis nagu uut moodi emakeel või? Tegelikult ikka teadustus, et väikemehe säärtel ja käevartel sääsekuplad. Teine, samaealine Oskar, tahtis emale üht enda arust tähtsat salajuttu sosistada ja kuulutas: Emme, kummarda, ma tahan sulle midagi kõrva salvestada! Jajah, elame ju arvutimaailmas! Kuulasin, muigasin ja mõtlesin omaette, milline suur õnnistus on inimesele perekond! Kuid mõte rändas ka nende probleemide peale, millega viimasel ajal perekonnakaitsjad kokku põrkuvad. Igipõlise maainimesena tuli silme ette selline võrdlus pärast sooja vihma püüavad teod rünnata aiavilju, lehetäid tahavad kinnituda just kõige õrnematele istikutele, mutid ründavad omasoodu aga inimene kaitseb iga hinna eest oma vaevaga loodud kätetööd! Miks ei peaks siis seisma sellise imelise eluvormi eest nagu seda on perekond? Peaks vist küsima hoopis nii, et miks ei tohi seista (võidelda) selle eest, mida inimkond on alati tähtsaks pidanud? Lihtne maanaise loogika ütleb, et kaks asja ongi aegade algusest vaatamata kõigele püsinud maaharimine, et oleks ninaesine ja naise-mehe liit, et oleks neid, kellele seda ninaesist vaja läheb. Muu kõik on kõrvaline! Võib-olla sobiks see viimane mõtisklus ka sinna eespool kirjutatud minuealiste inimeste n.n elutõdede ritta?! Loodetavasti annab pikk suvi siiski meile võimaluse tunda ennast mitte niivõrd oravana rattas, vaid kõige õnnelikumana ja vabana, säravana ja vajalikuna! Kasvõi kordki suve jooksul, kasvõi viivuks jaaniööl. Lõppude lõpuks on ju kõik meie endi käes ja meie endi otsustada, mida me tahame. Aga seda siiski mõistlikes piirides... Kaunist, sooja suve võib aga soovida nii endale kui ka sulle, armas sõber! liivi TõnISSAAr TORI PÕHIKOOL Tori Kooli Sihtasutuse a/a SEB Toimekas õppeaasta ongi läbi saanud. Aga maikuu lõppu ja juuni algusesse jagus nii õppimist kui põnevaid ja elamuslikke tegemisi. Toimusid nii vabariiklikud kui ka kooli tasemetööd. 3. klass sooritas vabariiklikud tasemetööd kahes aines: matemaatikas ja eesti keeles. Eesti keele tasemetöö koosnes 7 põhiülesandest ja ühest lisaülesandest. Kõik võimalikud punktid kogus kokku Emma Rätsep. Matemaatika tasemetöö koosnes 14 põhiülesandest ja ühest lisaülesandest, võimalik punktisumma oli 44. Maksimaalse punktisumma sai Carl Robyn Valdaru ning punkti vähem kogusid Emma Rätsep, Aria la ja Hardo Olaf Karjus. 6. klass sooritas kolm vabariiklikku tasemetööd: eesti keel, matemaatika ja ühildatud inimese- ja ühiskonnaõpetus. Parima punktisumma saavutas eesti keeles Aaron Saar, matemaatikas Marie Saar, kellele järgnes Marwin Joseph Virkus ja inimese- ja ühiskonnaõpetuse tublim oli Marie Saar, kes kaotas 1 punkti kogusummast. 7. klassi õpilased sooritasid kooli tasemetöö matemaatikas, kus tublimaks oma teadmistelt osutus Aron Lemets, kes kaotas 1 punkti maksimumist, talle järgnes Maarja Lünekund. 8. klass tegi kooli tasemetöö eesti keeles ja üleminekueksami matemaatikas. Eesti keele parim tulemus kuulus väga hea soorituse eest Kadri Männimetsale ja 1. klass matkas Toris, ühispilt muuseumi aida juures

8 8 JUUNI 2014 enne matkale minekut toimus loodusteemaline viktoriin 2. klass matkas kõrvi tamme alla 6. klass matkas Toris ja pidas piknikku marie juures Töngil 5. klassi matkapäev algas riisa matkarajal matemaatikas olid parimad Silver Saava ja Kadri Männimets. (õppealajuhataja Kai Kukk). Paljudel klassidel toimusid ka mitmed õppereisid erinevatesse paikadesse. 1. ja 2. klass külastas Pärnut. 3. ja 4. klassi reis viis õpilased Võhma küünlavabrikusse. Seal vaadati ja uudistati küünalde valmistamist. Nähti ka pulmaküünalde tegemist ja käsitöökaartide meisterdamist. Iga õpilane sai ka ise käe külge panna ning valmis päris enda küünal. Trallitati ka parafiinikattega uisuväljakul. Peale uisutamise sai ka batuudil hüpata ja kartautodega sõita. Reis lõpetati piknikuga Lembitu linnuses. 5. ja 6. klassi õpilaste reis viis neid Tartusse. Päev algas Tartus Lõunakeskuse seikluspargis. Turnida tuli kaubanduskeskuse lae all ja liuvälja kohal. Rada lõppes õhusõiduga üle liuvälja, mis oli paras julgustükk. Soovijad said käia 3D kinos, uisutada ja meeldivalt aega veeta. Palju põnevust ootas meid ees järgmises sihtkohas, AHHAA teaduskeskuses. Vaatasime teadusteatri etendust mullidest ja nende tekkimisest. Proovisime ja vaatasime läbi kõik vahvad eksponaadid ja tegevust jätkus mitmeks tunniks. Oli huvitav, lõbus ja hariv. Kõike ümber jutustada ei jõua, seepärast soovitame minge kindlasti ise vaatama ja kogema! aasta on liikumisaasta ning sporti on Tori koolis alati armastatud. Algklasside Karu Kati ja Karu Mati spordimängud olid Pärnu maakoolide võistluskalendris viimased enne suvevaheajale jäämist. Võistlused peeti Audru kooli staadionil. Lapsi osales 12 koolist. Ilmaga väga ei vedanud, staadionil keerutas külm põhjatuul ja soojakraade oli napilt. Tori kooli käisid esindamas: Marii- Eliise Lumijõe, Heleri Pajuste, Karmen Toomet, Anne-Mai Lilletai, Arko Saar, Janar Saar, Enar Privits ja Rasmus Kask. Võisteldi 60 m jooksus, kaugushüppes, palliviskes ja pendelteatejooksus. Individuaalarvestuses pääses esikolmikusse ANNE-MAI LIL- LETAI, kes tüdrukute palliviskes saavutas 2. koha tulemusega Suurte koolide grupis olime üldkokkuvõttes 6. kohal mail toimus projekti Kaitse end ja aita teist lõpetav ohutuslaager Kosmonautika puhkekeskuses Häädemeestel. Korraldajate sõnul oli see läbi aegade parim laager. Nii vahvaid noori pole ammu laagris olnud. Laager kulges väga kenasti ja ülimalt rõõmustas meid see, et lätlased vahetult enne laagri avamist ka päikese piiri tagant tulema lubasid. Päikest jagus laagri mõlemasse päeva ja vihmasabinad meid ei kimbutanud. Esimesel laagripäeval toimus vahva Tuletõrjeolümpia, kuhu jagus võistluspinget, meeskonnatööd, naeru ja rohkesti vett. Õhtul vaatasime telklaagrist päikese loojumist merre ja lustisime diskol. Teisel päeval panid võistkonnad ennast proovile erinevatel aladel. Vaja läks teadmisi esmaabist, liiklusest, tule- ja elektriohutusest, pommidest, veeohutusest, raudteel käitumisest. Sooritada tuli jalgratta vigursõitu, lasta vibu ja püssi ning õppida ära tantsukava. Kogeda sai seda, mis juhtub siis, kui auto rullub üle katuse ja mis tunne on inimesel, kes on purjus. Lustakas teatevõistluses tuli liikuda alkoprillidega. Laager lõppes kokkuvõtete tegemisega ja ühistantsuga. Tori koolist osalesid 6. klassi õpilased Hanna Etti, Marie Saar, Anette Siinvert, Elis Limberk, Marwin Joseph Virkus, Aaron Saar, Armin-Mairon Ardoja ja Marek Lilleväli ja klassijuhataja

9 JUUNI klass keat laagris erinevaid ülesandeid lahendamas 5. klassi õpilased ekskursioonil Tartus AHHAA keskuses ja lõunakeskuse seikluspargis Rita Petersell Juunikuu teisel päeval alustasid vanemate klasside õpilasede loodusviktoriiniga, mida juhendas loodusainete õpetaja Kaja Maripuu. Õpetaja Eve Kuke eestvedamisel kogunesid algklasside õpilased võimlasse, et tutvustada üksteisele erinevaid lemmikloomi. Nii saadigi targemaks kassi, koera, küüliku kui ka boa kohta. Viktoriini ja mängude järel suundus kogu koolipere matkarajale. Enne, kui sõidad Pariisi, käi ära Nuustakul, ütleb vanasõna. 1. klassi lapsed laiendasid veidi seda rahvatarkust ja arvasid, et kõige enne võiks ikka armsa ja koduse Toriga tutvust uuendada. Markapäeval tehtigi kodualevikule tiir peale. Igas tuttavas paigas ootas matkajaid tilluke ülesanne: tuli mängida karjasemängu, arvutada hobusekasvanduse vanust, loendada kõrtsihoone sambaid ja jutustada põrgulugusid. Toris on tore! leidsid väikesed matkajad. (õpetaja Astrid Roosileht) 2. klass matkas Kõrvi tamme juurde. Teel olles tuli liikuda silmad-kõrvad lahti, kohapeal uurida luubiga putukaid ja taimi ning neid loendada. Põnev oli mõõta tamme ümbermõõtu ja saada teada tamme kasvamislugu. Pärast väikest kehakinnitust jätkusid erinevad mängud. Täname kaasamatkanud Danero ema ning ka Pärnus saatjatena olnud Tristani ja Ardy ema! (õpetaja Heli Mitt) 3. klass matkas sel aastal Randiväljale. Uurisime küla ajalugu: kus oli saiapood, kes elas pastoraadis, mida tähendab karskusselts ja kuidas on see seotud Randivälja koolimajaga, kust on pärit Taali metskonna peaust valvavad lõvid. Piknikut pidasime Keity-Liisa kodus Lodja talus. Aitäh vanaema Martale, kes meid lahkelt vastu võttis. 4 kilomeetrit matkateed ei väsitanud kedagi ning lastel oli veel jaksu kooliõues mängida. (õpetaja Heli Lilleste) 4. klassi matkatee viis õpetajale külla. Käidi kinos, mängiti mänguväljakul ning vaadati teisi toredaid paiku Pärnu linnas. Tagasi Torisse pöörduti alles järgmisel päeval. Kuigi maha sai käidud 12 km, oleksid õpilased nõus juba järgmisel päeval asuma uuesti teele. Tore oli! (õpetaja Eve Kukk). 5. klassi õpilased matkasid kooli traditsioonilisel matkapäeval esmalt Riisa rabas, kus giid Karina Prants tutvustas meile Riisa õpperada, mis kulges läbi imelise vaatega raba ja Navesti jõe metsade. Tegime peatuse laugastiku ääres, kus oli võimalik istuda ja puhata ja nautida rabavaikust ning tunnetada sõõrmetega raba rahustavaid lõhnu. Ronisime kõik koos ka vaatetorni, kust avanes rabale muinasjutuline vaade. Meie matkatee viis rabast edasi Ritsu tallu imelisse looduskaunisse kohta, kus nautisime tänu lahkele pererahvale veemõnusid: sõudsime paadiga Navesti jõel ning harjutasime kanuusõitu, et veidi kasvades, võtta ette ikka päris korralik kanuumatk. Kes soovis, võis taluõuel batuudil hüpata, korvpalli või lauatennist mängida. Vahvad grillimeistrid Raul Viira ja Galina Kuusik küpsetasid kõigi kohalolijate jaoks tulel vorstikesi ja pererahvas oli meile maitsva küpsisetordi valmistanud. Oli suurepärane päev! Tänud Ritsu talu pererahvale külalislahkuse eest, et nad olid meid oma õuel nõus võõrustama. (õpetaja Kai Kukk) 6. klassi teekond viis vallamaja juurde vitspunutistesse lilli istutama, jätkuks eelmise aasta projektile Tori kauniks. Sellel aastal oli meie klassi matka lõpppunktiks Marie kodu. Kaunis looduses sai puudel turnida, batuudil hüpata ning mängida piljardit. Vahvateks kaaslasteks oli meile ka Marie pere sõbralikud koerad. Oli tore koosveedetud aeg grillimise ja vahukommide küpsetamisega. Suur tänu Marie vanematele, kes meid oma koduõuel võõrustasid! 7. klass matkas ratastel. Startisime kell 9.30 koolimaja juurest. Meie grupis oli 14 inimesest ja esimene peatus oli Tori kiriku juures. Projekti «Tori kauniks» raames pidime paigaldama Tori kiriku juurde oksapallid ning istutama lilled. See ülesanne osutus väga raskeks, sest maapind kiriku ümber koosneb kiviklibust. Mullapind on seal max 5 cm paksune. Jändasime selle tööga tund aega ja päris rahule ei jäänudki. Andsime siiski endast parima. Edasi siirdusime Võlli külla, Laane tallidesse, kus meiega tegeles noorperemees Andreas. Kokku oli lepitud, et saame hobuseid lähemalt näha ja soovijad saavad ratsutada. Täpselt nii oligi! Kõik küll ei soovinud või ei julgenud hobuse selga istuda, aga klassihuhataja sai sellega suurepäraselt hakkama. Pärast grillisime ja ajasime juttu ning koduteele asus igaüks vastavalt oma soovile. Mõnel lapsel tuli veel Taali, mõnel Seljale sõita. Aitäh perekond Kallastele vastuvõtu eest! (õpetaja Anne Rätsep) Õppetöölt suvesse sujumiseks oli kooliaasta lõppu planeeritud veel ridamisi vahvaid vabaõhuväljakutseid. Üheks neist 3. juunil toimunud tuletõrjeolümpia. Neljateistkümneks meeskonnaks jagunenud kooliperel tuli kahe tunni jooksul neljateistkümnes erinevas kontrollpunktis sooritada kindla ajavahemiku vältel üks ülesanne. Tegevuse algust ja lõppu märkis tuletõrjesireen, võistlusindu aitas üleval hoida reibas muusika. Kolme minuti jooksul kogutava punktisumma suurus sõltus kiirusest, osavusest ning oskusest meeskonnana tegutseda ning üksteisega arvestada. Lõpptulemuseks kogutud punktide summa. Noorema kooliastme kolm parimat võistkonda olid Saksa-Eesti (130,5 p.), Trügijad (123,5 p.) ja Sparta (117 p.) Vanemas kooliastmes H N (254,5 p.), Päästeime (164 p. ) ja S.O.S.(153 p.) SÕBRAGA SPORDIPLATSIL Nende kahe sõna taga peitub 4. juunil Tori Spordiklubi ja Tori kooli koostöös läbiviidud sportlik ettevõtmine, kus viieliikmelised võistkonnad võtsid mõõtu rahvastepallis, jalgpallis, ergomeetril sõudmises, täpsusvisetes ja orienteerumises. Võistlused toimusid kolmes erinevas vanusegrupis. Medalitega autasustati neid, kes kõigi alade kokkuvõttes paremaid tulemusi näitasid klass ZOMBID (67p) Nathan Pilt, Keity-Liisa Luttvärk, Keiro Tarn, Diana Tretyakova, Rasmus Ulp klass DESTROYERS (78p) Aaron Saar, Marwin Joseph Virkus, Germo Pärnik, Laura Klemmer, Kairi Sosi

10 10 JUUNI 2014 Tuletõrjeolümpial pidi tegeme meeskonnatööd ja olema osav meie kooli tublimad Tanel kask, Andreas kallaste, Aron lemets, Gert Särev koos maavanema, POli esimehe ja koolijuhiga pidulikul maavanema vastuvõtul klass ERINID (73p) Andreas Kallaste, Aron Lemets, Reio Rohtla, Erin Privits, Kevin Künnapas. Tänan meeldiva koostöö eest võistlejaid, Tori kooli kollektiivi, JK Vändra Vaprust ja Orienteerumisklubi WEST! (Andra Sõmer). Pärast sportimist toimus õppenõukogu, kus tehti kokkuvõtteid VIIRA KOOL Viira Kooli pedagoogiline poeem sai kaante vahele. Igaüks meist jättis sinna oma elu ja eeskujuga jälje. 156 aastat haridusteed, pea seitse inimpõlve, arvatavalt 1000 õpilast ja sadakond koolitöötajat. Kui veel meist, viimasest koolirahvast, siis KÕIK, KÕIK ON UUS SEPTEMBRIKUUS! Viira Kool tänab: Kooli pidajat igakülgse abi eest Viiu Juurikas t lugemisretkede eest Viira Kooli Heino Tsirbitalo läbi pimeduse-pakase-lumevihma-tuule rattaga kooli tulemise ja lastega tegelemise eest Jõesuu kauplus/kõrtsu rahvast tagasiside ja koostöö eest laste liikumise osas Tori Kodu hea koostöö eest Mart Ruumet it abi eest matkakorraldamisel 2013/2014 õppeaasta õpitulemustest, õpilaste käitumisest ning kooli esindamisest maakondlikel õpilasüritustel. Selle õppeaasta sügisel alustas Tori Põhikoolis õppimist 159 õpilast. II poolaastal õppis koolis 159 õpilast, nendest poisse oli 88 ja tüdrukuid 71. Numbrilise hindega hinnati 149 õpilast ja sõnalisi hinnanguid anti 10 õpilasele. liikumisaasta koolis lõpetasime võistlusega SõBrAGA SPOrdIPlATSIl, mille käigus orienteeruti, mängiti palli ja võisteldi sõudeergomeetril 149 õpilasest ainult viitega lõpetas selle õppeaasta 24 õpilast, kellest 17 olid tüdrukud ning 7 poisid. Kiituskirjalistele õpilastele lisaks oli 52 õpilast, kelle tunnistusel olid ainult neljad ja viied, nendest 24 olid tüdrukud ja 28 poisid (õppekvaliteedi protsent 51). Täiendavale õppetööle määrati 10 õpilast (õppeedukuse protsent 93), nendest 2 olid tüdrukud ja 8 poisid. Käitumine hinnati eeskujulikuks 95 õpilasel, mitterahuldavaid käitumishindeid ei olnud. 159 õpilasest 96 õpilast osales õpilasüritustel väljaspool kooli, kust toodi kooli ka auhinnalisi kohti. Auhinnatud õpilased on koos vanemate ja juhendajatega kutsutud vallavolikogu esimehe ja vallavanema vastuvõtule, mis toimub 21.juunil kell 12 Tori Rahvamaja sisehoovis. Õppeaasta kokkuvõtte arvud kajastavad tulemusi enne 9. klassi eksameid ja täiendavat õppetööd. Peale 19. juunit on arvudes kindlasti pisikesi muudatusi tulemas. (õppealajuhataja Kai Kukk) 4. klassil sai sellel aastal üks Aadi Saar t toredate jõulukuuskede ning tähelepanu eest meie kooli lastele Kait Arenberg i ja Piretit Dreimann i Sindi konstaablijaoskonnast arvukate külaskäikude ja abi eest Bussijuht Raigot toredate fotode eest, mis aeg-ajalt meile saabusid ning abivalmiduse eest Murelit ja Mulgi Reise hea koostöö, toredate bussijuhtide ning abi ja tähelepanu eest Ave Aasalaid u hoolivuse ja vastutuleku eest Viira Kooli muredele Kaidi Suviste t meie lastega tegelemise eest Toomas Kask e psühholoogilise abi ning nõustamiste eest Kõiki koostööpartnereid Kõiki inimesi, kes on andnud koolile oma panuse, kuid on sellest nimekirjast teenimatult välja jäänud. umiseni sõbrad! etapp läbi. Koos vanematega peeti maha üks tore lõpupidu. Õpilased esinesid ning hiljem koos mängiti, söödi kringlit ning viktoriinis kontrolliti teadmisi koolielust. Hüvasti algklassistaatus! Toredaid ja huvitavaid tegemisi järgnevatel kooliaastatel soovib teile teie endine klassijuhataja Eve Kukk. Viimane koolipäev algas õpilastele kogunemisega kooli ette. Sealt liiguti klasside kaupa vana koolimaja mälestuskivi juurde, kus lauldi Tori kooli valssi. Edasi suunduti aulasse, kus toimus õppeaastat lõpetav aktus. Pärast klassijuhataja tundi ning tunnistuste andmist viis osade õpilaste tee hoopis Pärnusse maavanema vastuvõtule. Meie koolist olid kutsutud tublid õppurid, olümpiaadidel osalejad ja sportlased Gert Särev, Tanel Kask, Andreas Kallaste, Aron Lemets, Marie Saar ning direktor Pille Usin. Koolilõpu uudised kogus kokku õpetaja eve kukk FOTOd kooli ArHiiVisT Viira Kool lõpetab tegevuse Kutsume kõiki, kes tunnevad end seotuna Viira Kooliga, kokkusaamisele laupäeval, koolimajja. Kool on avatud alates kell Kell algab pidulik osa. Vaba lava, vaba mikrofon, kohvik. umiseni!

11 JUUNI TORI LASTEAED Mida väike hall kärbsenäpp nägi? lõpupeotort maitses nii väikestele, kui suurtele Lasteaia 3. rühma varjualuse posti otsa otsustas pesa teha üks väike vaikne linnuke. Esmalt ei saanud arugi, mida see linnuke toimetab. Laulu polnud kuulda, vilkasatas kord siin, kord seal. Liis Marii ema ütles, et kui ei laula, siis on ta see ainus laululind, kes ei laula ehk siis kärbsenäpp. Proovisime lastega väheke vaiksemalt võtta, et mitte pesaehitajat segada, aga ega sellest polnudki lugu. Pesa muudkui kasvas ja tegutsemisaega oli piisavalt. Ja nii me siis vastastikku tegemisi jälgisime. Mida kärbsenäpp siis nägi? Üsna pesaehituse alguses, kui meil polnud aega tema tegemistele tähelepanu pöörata, nägi väike linnuke, kuidas ühel reede õhtupoolikul ehk siis 30. mail, liikus tavalisest rohkem piduehtes inimesi õuel. Mõned neist astusid 3. rühma uksest sisse, mõned läksid otsemat teed saali. Peole. Saali täitis mõnus kaskede ja piibelehtede lõhn. Suur tort toodi ka kohale, kus ringis kõikide lasteaeda lõpetavate laste nimed ja keskel veel Kairi, Tiina ja Ülle nimi. Need ju kõik tema tuttavad, keda läbi rühma akna mõnel korral kibeda töö kõrvalt piilutud. Kes kirjutas tähti, kes arvutas hoolega, kes kattis lõunasöögiks lauda; suured inimesed pidid aeg-ajalt oma abi pakkuma, aga muidu olid kõik väga tragid ja asjalikud lapsed. Kärbsenäpike kuulas saali akna taga laste laule ja luuletusi, ümises mõttes veidi kaasa ka. Lauludes kõlas mõte, et oli tore olla lasteaias, aga nüüd on aeg siit lahkuda ja sügisel kooliteed alustada. Pidu oli nagu lõpupidu ikka, igal aastal korduv ja samas alati kordumatu. Just nende- kooliminejate jaoks. Mõnel emal-isal oli pisar mingil hetkel silmanurgas, fotoaparaadid klõpsusid ja öeldud sõnad olid ilusad ning tulid südamest. Aitäh teile kõigile, head lapsevanemad. Suur tänu Argo Juske`le, kes lasteaia saali pidulikuks ehtis ning Lea Puust le, kes täitis saali mõnusa piibelehe lõhnaga. Mida kärbsenäpp veel nägi? Pühapäeval, 1. juunil, oli jälle lasteaia juures sagimist. Aga miskipärast ainult hetkeks. Midagi tõsteti autodesse ja vurati minema. Uudishimulik linnuke lendas kaema, mis toimub. Toimuski midagi! Vallamaja aas oli telke, laudu, katusealuseid täis. Keegi küpsetas, keegi laulis, tantsis. Oli tuttavaid nägusid lasteaia juurest, oli pisut võõramaid, kes lasteaiast mööda kooli poole astunud. Päris võõraid oli ka. Oli lastekaitsepäev koos grillfesti ja laadaga. Mõned tuttavad suured olid oma lettidele pannud söödavat, joodavat ja palju muud kraami. Ja, ja, kärbsenäpp oli märganud, kuidas õpetajad mõnel päeval ümber lasteaiamaja käies arutasid, kuidas lastele paremini õue peal kasvavate puude- põõsaste nimed meelde jääksid, Et saaks sildilt lugeda ja vaadata. Siltide tegemiseks raha vaja, raha saab millegi müügist. Seda seal laadal siis tehtigi. Kurb oli vaid see, et müüjad- emmed ei näinud oma laste esinemist suurel laval. Ehk järgmisel korral osatakse omavahel töö nii jagada, et vähemalt oma lapse lavadebüüdi ajal saaks leti tagant minema. Suur aitäh muidugi kõikidele neile vanematele, kes laadale müügikraami tõid ja ka neile, kes oma ostudega toetasid. Aga kõige suuremad tänud muidugi neile, kes leti taga olid ja nobedate näppudega kõik maha müüsid. Aitäh Egle Jaanimäe, Eve Tilk, Siiri Mets, Kadi Ermanis, Kristi Klemmer, Siret Saar, Maili Tilk, Janika Virkus Ja perekond Ergezinger. Laadatulu saadi üle 500 euro. Ühel juunialguse kolmapäeval nägi kärbsenäpp, et õpetajatel nende häid abilisi ehk siis õpetaja abisid ja kokka samuti mitte koos oma abiga, polegi kohal. Õpetajad puhta omapäi jäänud, isegi köögis keetis suppi õpetaja Melde. Pärast sai ta laste juttu kuulates teada, et abid käisid Kablis teisi linde vaatamas, oli Loomepäev. Ja juba järgmise nädala reedel läksid õpetajad koos direktoriga suure vihmasaju ajal majast minema. Naljatilgad, mõnel polnud vihmavarjugi! Neil oli ka Loomepäev. Tori Rahvamajas ootasid neid kaks kaunist põrgupiigat ja suur hulk teisi heade silmadega naisterahvaid, www. torilasteaed. ee ju olid needki õpetajad. Teiste laste omad. Kuuldavasti oli 13. kord loomepäeva pidada, algas ta kell 13 ja reedene kuupäev ka 13. Piret Päär rääkis muistendeid põrgust ja vanapaganast, Aita Puust, Anne Borkvel ja Lea Puust olid giidideks ja Maigi Loite vaaritas kohaletulnutele nõgesesuppi, karaskit munavõi ja läätsepasteediga. Joogiks pakuti- tähelepanu, tähelepanu! Vitamiinijooki kuusekasvudest. Enne Jaanipäeva esinevad praegused lasteaialapsed õpetaja Marika juhendamisel tulevastele lasteaialastele Hõbelusikapäeval. Juulikuus saavad kõik puhata, nii suured kui väikesed. Ja kärbsenäpp kasvatab sel ajal oma pojad samuti targaks ja tugevaks, et üsna pea võtta ette teekond soojale maale. Aga see on juba järgmise korra teema. Ilusat suve kõigile! kärbsenäpi sekretär OLi õpetaja TIInA

12 12 Tel: ELEKTRITÖÖD Ehitamine ja renoveerimine Korrastamine ja hooldamine Käidu korraldamine Nõustamine ProMets Tel e-post: JUUNI 2014 Promets OÜ ostab: *METSAMAAD *PÕLLUMAAD *RAIEÕIGUST KOHVIK KUUVARJUTUS Asume Seljal, Valge Lokaali ruumides AVATUD E R L soojad pirukad alates kell rikkalik menüü alates kell 11.30, päevapakkumised Võimalus tellida pagaritooteid, broneerida sünnipäeva- ja peielaudasid. TULE UURI TÄPSEMALT või HELISTA Tel: ; Aias Sadas Saia OÜ trimmeritööd niitmine Võtame vastu tellimusi kogu hooajaks. Tel: , info@aiassadassaia.ee Ostan sõidukorras dokumentidega Moskvitši. Sobivad kõik aastakäigud. tel: Tellige tasuta katuse ülevaatus. Saate kindla hinnaga pakkumise ning teavet katuse hetkeolukorra kohta. KattoCenter Pärnu Riia mnt 106. Tel: parnu@kattocenter.ee Müüa kinnistu, põllumaa ja metsamaa. Info telefonil OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja Põllumaad Tel , , info@est-land.ee Kaevude hooldus ja remont puhas joogivesi ja kaevu pikk iga. Kvaliteetne teenus, mitme kaevu puhul kehtib soodustus. Töötame 7 päeva nädalas. Tel SUVISED ILUPÄEVAD Tori Sotsiaalmajas 17. juuli 12. ja 27. august JUUKSUR PEDIKÜÜR MANIKÜÜR Vajalik eelregistreerimine: tel ja