Tööstus. MASINA- JA METALLITÖÖSTUSE TOP oktoober 2014 nr 9 (75) HAASI PEREKOND

Transkript

1 Tööstus MASINA- JA METALLITÖÖSTUSE TOP oktoober 2014 nr 9 (75) HAASI PEREKOND Juba 124 HAASi CNC-töötlemiskeskust on leidnud omale kodu Eestis. Ühega nendest, treikeskus ST-10 koos latisöötjaga, saab tutvuda tööstusmessil Instrutec 2014 Tallinnas k.a HAAS stendil. Töötlemiskeskuste soetamisel tuleb kindlasti vaadata ka pealispinna alla. Ainult hinna järgi otsustades võib hilisem kasutamine tuua ebameeldivaid üllatusi. Nii madalaim hind kvaliteet ja varuosad kui ka kõrgeim hind püsikulud suurenevad. CNC-pingi valikul võiksid edasimüüjalt küsida: Mis on Sinu tarnitud töötlemiskeskuse püsikulu? - Koolituskulu - Hoolduskulu - Varuosa- ja remondikulu (seisukulu) - Järelturuväärtus viie aasta pärast HAAS Automation Inc. toodab California osariigis Oxnardis ca töötlemiskeskust aastas! Kõik need HAASi perekonnaga liitunud kasutajad ei saa ju eksida. Kui soovid täpsemat teavet HAASi töötlemiskeskustest, siis HAAS Factory Outlet, Abplanalp Division on Sulle käeulatuses. Haas Factory Outlet A Division of Abplanalp Estee Oü Võta ühendust info@abplanalp.ee, vaata või helista Jaan Lahtvee Teie Abplanalp Estee OÜ

2 REKLAAM kinema Tööstusuksed Laadimissüsteemid Automaatika Parkimissüsteemid Tõstuksed Laadimissüsteemid Voldikuksed Parkimissüsteemid Kiirrulluksed Väravaautomaatika Külmkambriuksed Tuletõkkeuksed Jpm. Kesk tee 23 Jüri Tehnopark Rae vald Tel , info@kinema.eu 2 Tööstus

3 REKLAAM oktoober

4 TOIMETUS SISUJUHT 6 24 Masina- ja metallitööstuste TOP aastal Metall pole vaid rauakamakas Sünteetilise õli kasuks Sõnumid Puidust kütteõliks Elus tööstus Tööstus Toimetaja: Mariliis Pinn, tel , e-post: mariliis.pinn@aripaev.ee Reklaami projektijuht: Rain Jüristo, tel , e-post: rain.jyristo@aripaev.ee ftp.aripaev.ee/incoming/rekl Kujundaja: Eve Rammo, eve@aripaev.ee Fototoimetaja: Raul Mee, raul.mee@aripaev.ee Peatoimetaja: Meelis Mandel Väljaandja: AS Äripäev Pärnu mnt 105, Tallinn telefon: (372) , (372) Toimetus: e-post: aripaev@aripaev.ee tel: (372) Reklaamiosakond: e-post: reklaam@aripaev.ee tel: (372) Tellimine ja levi: e-post: register@aripaev.ee tel: (372) Tellimine internetis: Äripäeva tellija eelised ostukeskkond privileeg.aripaev.ee ja soodsaim võimalus soetada Äripäeva raamatuklubi raamatuid. Äripäev veebis: Trükk AS Kroonpress Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) JUHTKIRI Innovatsiooni otsiv metallitööstus A lates ajast, kui inimene leidis raua, on ta otsinud uusi viise, kuidas metalle paremini kasutada. Tugevamad, õhemad, kergemad, odavamad ja lihtsamini töödeldavad. See on lõputu otsimine. Nii leiavad teadlased üle ilma, kuidas metallisegud närvirakke ühendavad või luua vastupidavamaid vorme. Ka kunstnikud leiavad uusi viise, kuidas materjale kõnetada. Enam lihtsalt rauda tagudes läbi ei saa. Kui edukamaid siinseid metallitootjaid vaevab ruumipuudus, siis pigem on rohkem neid, kelle tegevus allhankijana pole nii tulus kui soovitakse. Isegi tänavuse metalli- ja masinatööstuse parima ettevõtte AQ Lasertooli tegevjuht Tarmo Luhaäär möönab, et kuigi on õnnestunud saavutada strateegilise partneri staatus, siis täna jääb lisandväärtuse suurendamine peamiselt oskuste ja teadmiste taha. Luhaäär lisas nad teevad kõik selleks, et tõestada oma võimekust ja valmisolekut pakkuda klientidele järjest paremaid lahendusi keeruliste toodete valmistamiseks ning aidata ka inseneeria valdkonnas. Sama mõtte võiks võtta eeskujuks kogu metalli- ja masinatööstus. Üks suund võiks olla nutikate lahenduste pakkumine, näeb 11 aastat Masinatööstuse Liitu juhtinud Jüri Riives. Olen nõus. Väheste olemasolevate ressurssidega tuleb oskuslikult ringi käia ja neile võimalikult kõrge lisaväärtus anda. Põlevkivienergia, tuuleenergia, tuumaenergia, päikeseenergia. Energiat on vaja. Kuidas valida aga parim lahendus? Saastetasud on taas kahte leeri jaganud traditsioonilise energia ja alternatiivide pooldajad. Ühest küljest peaks saastaja oma kahju heastama, teisalt võetakse see ressurss taas tarbijatelt. Aga kas poleks mõistlik mitte saastata? Sel ajal kui riikliku energiapoliitika üle diskuteeritakse, kaalub Fortum Pärnu koostootmisjaamas puidust bioõli tootma hakata. Keskkonnasõbraliku alternatiivkütte järele on Euroopas huvi suur. MARILIIS PINN Tööstuse toimetaja Suund nutikatele lahendustele! 4 Tööstus

5 REKLAAM oktoober

6 ÜLEVAADE Metallituru keerulised pöörded Eesti metalli- ja masinatootjatel lihtsaks allhankijaks olemisest enam ei piisa. Vaja on pakkuda rohkem lisandväärtust. INGA JAKOBSON kaasautor Eestis piiratud ressurss. Sõltumata kas lihtsate või keeruliste, kuid seeriaviisiliste toodete omahinnast me kaotame ja hakkame järjest rohkem tööd kaotama lähikonkurentidest Poolale, kaugematest Indiale, Hiinale ja Koreale, rääkis metallkonstruktsioonide valmistamise, valmistamise korraldamise ja montaaži valdkonnas tegutseva Terasman OÜ omanik Aivar Koplimets. Ka on meie ressurss väga piiratud. Tuleb siis mõelda keerukamate toodete, projektipõhiste toodete valmistamise peale, lisas Koplimets, kelle sõnul on nende põhilisteks klientideks täna puistematerjalide käitlemise alal globaalselt tegutsevad ettevõtted. Hetkel tundub olevat suht palju tööd Rootsis ja ka Soomes, arvas ta. Koplimetsa sõnul moodustab täna tõenäoliselt masina- ja metallitööstuse suurima mahulise osa mitmesugune allhange otse Põhjamaadesse või nende kaudu mujale maailma. Alates 2008 on teatud edasiminek selles lõigus küll toimunud, kuid toonast minekut pole majandus sisse saanud ning stabiilselt on tegemist mahtudega, mis võimaldavad tellijal dikteerida hinda, rääkis ta. Ilmselt allhankeäris jääbki see nüüd pikalt kestma, arvas Koplimets, kelle hinnangul kiiret tellimuste kasvu või langust kogu sektori lõikes lähiaastatel ei tõenäoliselt ei tule. Natuke suurema stabiilsuse ehk on saavutanud suurema lisaväärtusega, offshore iga seotud allhankijad, laevaehitus, ütles ta. Suurimad väljakutsed Terasman OÜ omaniku sõnul on, et täna ollakse pigem enamusele tootmise ja tootearendamise kõrval madala kasumlikkusega ning haritud ja ka kogenud spetsialistidest on puudus. Kui hakatakse taas teenima kasumit, hakkavad asjad tasapisi paranema, lausus ta. Positiivne on Koplimetsa sõnul see, et energia ja tööjõukulude kulude kasv tundub olevat aeglustunud ning ettevõtted teevad tõsist 6 Tööstus

7 ÜLEVAADE Kommentaar Soomele allhankijaks olemisest ei piisa JÜRI RIIVES, IMACCi juht Tänapäeval on selge jahtumine olemas. Meil on ju paljud ettevõtted harjunud olema allhankijad Soomele, kes omakorda on allhankijaks Saksamaale või Austriale. See skeem enam väga ei toimi. Ei saa öelda, et metalli- ja masinatööstuse valdkonnal tervikuna halvasti läheb, aga majanduslikult on lähiturgudele orienteerunud allhankijatel muresid küll. Kätte on jõudmas aeg, kus meie edu mõjutab oskus suurema lisandväärtuse ja nutikusega tooteid luua. Ärevuseks samas ei ole põhjust, aga tuleb olla valmis, et asjad võivad veel halvemaks minna ning tuleks üle vaadata oma ärimudelid. Nii metalli- kui masinatööstuses tuleb rõhuasetus panna kas lisandväärtuse loomisele või väga lihtsate allhangete tegemisele. Pigem soovitaksin luua enda nutikaid tooteid. ESTANCI arengut piirab nõukogu esimees Raigo Tammo hinnangul tootmispinna põud. FOTO: ANDRES HAABU oktoober 2014 tööd tootmise efektiivsuse ning toodete-teenuste lisaväärtuse kasvatamise suunal. Ilmselt on rohkem võimalusi ettevõtetel, kes suudavad pakkuda võimalikult suurt lisaväärtust kliendile, ütles ta lisades, et lihtsa toote või teenus pakkujatel võib ehk minna keeruliseks, aga kõik sõltub konjunktuurist, turgudest, mahtudest jne. Terasman OÜ juhi sõnul pingutavad nad vaatamata käesoleva aasta olulisele mahtude kasvule kõvasti kasumlikkuse parandamise nimel. Turuosakaalu kohta ei osanud Koplimets konkreetselt kommenteerida, kuna paari suurema Eesti tegija kõrval on neil suured konkurendid ka Lätis, Leedus ja Poolas. Neil on Lääne- Euroopa suunalisel ekspordil oluline transpordi eelis. Ka on väidetavalt Poolas tootmine oluliselt odavam kui Eestis. Olulist kasvu hetkel ei planeeri, kuna napib nii materiaalset kui juhtimisressurss, sõnas Terasman OÜ omanik. 7

8 ÜLEVAADE KLIENDID ootavad madalamat hinda, kommenteeris turgu Favor ASi juhatuse esimees Mart Proos. FOTO: ERIK PROZES Suuri muudatusi aastaks 2015 Koplimets ei prognoosinud. Oleme kinnitanud kanda uute tööde ja teenustega, aasta on olnud nii tootmise kui ka montaaži mõttes üsna pingeline. Mahtude kasvuga tegeleme rööbiti kuludega ning uute kasumlikumate turgude ja toodete otsimisega, lisas ta. Puudu pinnast ja töölistest. Mahutite valmistaja Estanc ASi nõukogu esimehe Raigo Tammo hinnangul on Estanc viimastel aastatel pidanud olema kinnisvaraarendaja osas. Oleme oma arengus piiratud vajalike tootmispindade tõttu, sõnas ta. Ka praegune etapiviisi hallide ehitus on üks näide sellest, ütles Tammo selgitades, et kuna nad pole tahtnud tuua siisse fondide rahasid, on ehitanud vaid saadava pangalaenu ja omafinantsiga. Ta lisas, et see omakorda tekitab käibevahendite keerulise olukorra. Ka praegune, järgmise halli ehitus on olnud firma arenguks juba ammu vajalik, kuid laienemine on olnud piiratud just selle puudumise tõttu, seletas Tammo. Järjekorras on ootamas ka uue kontorihoone ehitus, mis on juba ammu hädavajalik, lisas Estanci nõukogu esimees. Ainult kaasaegne tehnoloogia aitab hoida kulusid maas. Metre OÜ juhatuse liige Veiko Tõnso Ettevõtte tegevdirektor Vaido Palmik täpsustas, et Estanc toodab mahuteid, soojusvaheteid ja gaaside pesureid. Palmiku sõnul on klientideks põhiliselt energiasektori suurehitajad, õlitööstused, laevaehitajad ja kaevandussektori tehnoloogia tootjad. Meie tooted lähevad peamiselt energia- ja õlitööstustele, ütles ta. Suurem osa klientidest on täna Skandinaavias. Estanc on kasvatamas ka Kesk-Euroopa uute klientide arvu. Nendes sektorites on puhumas positiivsed tuuled. Teiste sektorite kohta ei oma head ülevaadet, sõnas Palmik, kelle sõnul on ettevõte viimastel aastatel pidevalt kasvanud ning jätkavad seda teed. Estanci jaoks on hetkel suurim väljakutse 30 kvalifitseeritud tootmistöölise leidmine, arvas ta. Palmiku sõnul asuvad nende lähimad suurimad konkurendid Soomes. Viimaste aastatega on meie käive kasvanud ja nende käive vähenenud, sõnas ta lisades, et selle tulemusena on nad jõudnud soomlastega ühele tasemele. Lähimate aastate jooksul plaanime jätkuvalt käivet kasvatada, oli ta positiivne. Järgmisesse aastasse vaatab Estanc lootus- 8 Tööstus

9

10 ÜLEVAADE rikkalt. Hetkel laiendame tootmispinda, ehitame juurde 2600 m 2 suure tõstejõuga tootmishalli roostevabast terasest suuregabariidiliste ja raskete toodete tootmiseks, rääkis Palmik täpsustades, et ettevõte loodab uues hoones alustada tootmist jaanuari algusest. Konkurents on Palmiku hinnangul valdkonnas praegu väga tihe. Oma sektori tipus püsimiseks tuleb pidevalt areneda ja konkurentidest kiiremad ja nutikamad olla, lisas ta. Põhiliste takistustena nimetas Palmik ettevõtte kasvust ja uute töötajate osakaalust tulenevad juhtimisväljakutseid. Kliendid ootavad odavamat toodet. Õhukese lehtmetalli töötlemisele spetsialiseerunud metallitööstuse, Favor ASi juhatuse esimehe Mart Proosi hinnangul on metallitööstuse aasta kolm esimest kvartalit olnud pigem kerge tõusuga. Küll on aga viimastel kuudel tunda klientide kerget ebakindlust ja tellimusmahtude kõikumist. Põhilised kliendisegmendid, kuhu Favora ASi tooteid ja kooste tarnib, on energiavarustus, elektroonika ja telekom, samuti külmaja kliimatehnika. Põhiturud on Skandinaavia, Soome ja Kesk-Euroopa. Aasta esimeses pooles oli suurimaks väljakutseks kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus, 30 kvalifitseeritud tootmistöölise leidmine on Estancile hetkel suurim väljakutse. mis on tänaseks natuke paranenud, rääkis ta lisades, et pikemas vaates on probleemiks tööjõukulude kiirem kasv võrreldes tootmise efektiivsuse kasvuga. Samas on klientide poolelt jätkuv surve toodete hindade alandamisele, mis tootmiskulude kasvu tingimustes vähendab kindlasti tootmise kasumlikkust ja pikemas perspektiivis ettevõtete konkurentsivõimet, nentis Proos. Suuri ja olulisi muudatusi osakaaludes võrreldes konkurentidega ei ole Proos enda sõnul täheldanud. Kindlasti on toimunud teatavaid nihkeid tooteportfellide ümberjagamisel, aga klientide poolse hinnasurve all on see ka igati mõistetav, arvas ta. ASi Favor tegevus ja areng on Proosi sõnul olnud plaanipärane. Müügimahte oleme kasvatanud 10 15% võrreldes aastaga, lisas ta. Järgmise aasta suhtes oleme täna veel mõõdukalt optimistlikud; teatav ebakindluse lisandumine Skandinaavias ja Euroopas tõenäoliselt jätkub, laovarusid pigem vähendatakse, otsuste langetamine teatud valdkondades venib, hinnasurve püsib endisena, ütles Favor ASi juhatuse esimees. Samas arvas ta, et olukord loob eelduseid, et tellijate poolelt vaadatakse võimalike tarnijate ring uuesti üle ning kiire reageerimine ja lühemad tarneajad võivad luua konkurentsieelise. 10 Tööstus

11 ÜLEVAADE Kasvu näeme järgmisel aastal pigem läbi uute klientide, projektide ja toodete, lisas Proos. Eelis täisteenuse pakkujatel. Technobalt Groupi kuuluvasse metallkonstruktsioonide ja allhangetega tegeleva Metre OÜ juhatuse liige Veiko Tõnso nimetas viimase aja tendetsideks lühenevaid tähtaegu, närvilisi tellijaid ja seda, et allhankijalt oodatakse enamat. Rääkides sellest, kellel täna teenustepakkujatest on eelis, tõi Tõnso välja neid, kes pakub n-ö täisteenust projekteerimisest kuni tooteni. Suuremaks väljakutseks pidas ta õige tööjõu leidmist. Siis pole ka raske maksta, ütles Tõnso lisades, et suuremalt jaolt on vaja kohapeal töötajaid koolitada. Invetseeringute vajadus on jätkuvalt suur. Ainult kaasaegne tehnoloogia aitab hoida kulusid maas, ütles Tõnso. Oluline on tema sõnul pöörata tähelepanu ka turundusele. Kasvu ootab Metre OÜ juht suurema hulga teenuste kaudu, mida pakutakse oma klientidele. Suures pildi võib rahule jääda. Tellimustes on suured piigid, lisas ta. Samas arvas Tõnso, et turg läheb raskemaks, tähtajad lühemaks, kuid nõuded kõrgemaks. Detailid muutuvad suuremaks, on vaja suuremaid tootmishooneid, suurema tõstejõuga kraanasid, ütles ta. Ei saa öelda, et metalli- ja masinatööstuse valdkonnal tervikuna halvasti läheb, aga majanduslikult on lähiturgudele orienteerunud allhankijatel muresid küll. Jüri Riives, IMACCi juht FOTO: RAUL MEE KSB usaldusväärsed sagedusmuunduriga Calio ringluspumbad lai valik ja koheselt laos saadaval KSB on loonud klientide veelgi paremaks ja kiiremaks teenindamiseks Tallinna lähistele pumpade lao, mis teenindab lisaks Eestile ka teisi Balti riike ja Soomet. Laos olevad märgrootoriga tsirkulatsioonipumbad sobivad kasutamiseks kõikide küttesüsteemide puhul. Lisaks tavatranspordile on olemas ka kiire logistiline erilahendus, millega saame tõrkuvale pumbale saata asenduse juba 4 tunni jooksul. KSB Finland Oy Eesti Filiaal Ehitajate tee 108, Tallinn Tel: Our technology. Your success. Pumps Valves Service oktoober

12 EDETABEL Masina- ja metallitööstuste TOP 2013 koht firma nimi tegevjuht / juhatuse liige põhiomanikud (koos osalusprotsendiga) 1. AQ LASERTOOL OÜ TARMO LUHAÄÄR AROS QUALITY GROUP AB 100% 2. LUKSUSJAHT AS2 SVEN LENNART ALPSTÅL SVEN LENNART ALPSTÅL 100% 3. ABB AS BO HENRIKSSON ABB NORDEN HOLDING AKTIEBOLAG 74%, ABB ASEA BROWN BOVERI LTD 26% 4. CUTform OÜ Jason Gavin Clark SCOTTISH BALTIC INVEST OÜ 89,98% 5. Metek Alumiinium OÜ Erko Karo Armand Kaber 50%, Erko Karo 50% 6. Respo Haagised AS Ain Antons Respo OÜ 45%, Ain Antons 27,50%, Annes Koppel 27,50% 7. Metaprint AS Martti Lemendik Toystor OÜ 49%, MRT Invest OÜ 49% 8. Stoneridge Electronics AS Toomas Papstel Stoneridge European Holdings B.V 100% 9. Hekotek AS 2 Heiki Einpaul SORB Industri AB (Rootsi) 82,50%, Hekotek Produkt OÜ 17,50% 10. Eesti Traat OÜ Raigo Maandi Andres Niineorg 66,76%, Raigo Maandi 33,26% 11. Windoor AS Tõnu Ord Mailis Lintlom 100% 12. Rosentor OÜ Olev Suurkask Olev Suurkask 25%, Vello Suurkask 25%, Indrek Suurkask 25%, Vallo Suurkask 13. E-Profiil AS Toomas Jõgi Tesman AS 41%, Level AS 41%, Mastingo Holding OÜ 18% 14. Technobalt Eesti OÜ Ivo Raadla Technobalt Holding AS 100% 15. Toode AS 12 Aivo Rosenberg ManageTrade OÜ 50,05%, Maki Konsultatsioonid OÜ 20,48%, Airo Konsultatsioonid OÜ 20,48% 16. Metos AS Andres Kirštein Metos OY AB 100% 17. Eesti Elecster AS Markku Tapio Säämänen Elecster OY 51%, Paavi Karjatse 14,4%, Toomas Annus 13,3% 18. Pomemet OÜ Tarvo Lõhmus Tarvo Lõhmus 87,50%, Ann Lõhmus 12,50% 19. Remeksi Keskus AS Vladimir Pupkevitš V. Pupkevitš 17,84%, V. Alimov 16,60%, A. Kravtsov 16,10%, V. Gorelov 11,23% 20. MDC Max Daetwyler Eesti AS Robert Bécsy MDC Max Daetwyler AG 21. International Aluminium Casting Tartu AS Erkki Pärtin International Aluminium Casting, Sweden AB 100% 22. Feyenord OÜ 2 Hanno Saar Tiina Saar 100% 23. PKC Eesti AS Lauri Rohtoja PKC Wiring Systems OY 100% 24. Kolmeks AS Leho Haldna Brandt Group OY (Soome) 100% 25. Zircon Group OÜ Aleksander Kuzin ALK Group OÜ 80%, Marelius Invest OÜ 20% 26. Tahe Kayaks OÜ Janek Pohla Seagull Marine OÜ 73,02%, Janek Pohla 24,60%, Marek Pohla 2,38% 27. Palmse Mehaanikakoda OÜ Anti Puusepp Anti Puusepp 77,32%, Erika Puusepp 15,25%, Marian Pääbus 7,43% 28. Lisako OÜ Aivo Saar Aivo Saar 100% 29. Tallinn Shipyard OÜ Jevgeni Beljanin BLRT Grupp AS 100% 30. Arras Construction Furniture OÜ Mario Metsoja Ehitusmetall OÜ 100% Usaldusväärne partner teie seadmete ja süsteemide hooldamisel. ABB on juhtiv energeetika- ja automaatikavaldkonnas tegutsev ettevõte. Eestis alates 1992.aastast. Töökindluse tagab ABB Service. 12 Tööstus

13 EDETABEL Metoodika käive ärikasum punkti- koht eelmisel 2013, tuh 2013, tuh summa aastal % VALDKONNA TOP-I PÄÄSEMINE Ettevõtte vastava valdkonna tegevuse osakaal käibest pidi olema vähemalt 51%. Samuti pidi ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal aasta TOPi koostamiseks võttis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest eelmise aasta majandustulemuste põhjal valdkonna müügitulult suuremate ettevõtete andmed. Osalesid ettevõtted, kelle majandustulemused olid äriregistris andmete kogumise ajaks skaneeritud. PINGEREA KOOSTAMINE Ettevõtted seati pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutamise aluseks võeti aasta müügitulu, müügitulu kasv võrreldes aastaga, aasta ärikasum, kasumi kasv võrreldes aastaga, rentaablus ja varade tootlikkus 1,08 korda kasvas keskmiselt tabelis oleva ettevõtte käive. aastal Iga näitaja põhjal reastati ettevõtted edetabelitesse, iga koht järjestuses andis kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liideti. Võitis vähim punkte kogunud ettevõte. KUI ETTEVÕTE PUUDUB Kui ettevõtet TOPis pole, siis polnud ettevõttel aktiivset majandustegevust kahel täielikul majandusaastal ( ), ettevõtte viimase aasta või kahe viimase aasta keskmine omakapital oli negatiivne või polnud tema majandusaasta aruannet edetabeli koostamise ajal äriregistris. Loe veebist Äripäeva edetabelid MC7015, MC7025, MP7035 Uus tootesari roostevaba teraste kuluefektiivseks treimiseks LM laastumurdja peentöötluseks Eeskujulik laastueemaldus väikestel lõikesügavustel MM laastumurdja poolpuhtaks töötluseks Optimaalne laastukontroll erinevatel lõikesügavustel RM laastumurdja koorivaks töötluseks Kõrge deformatsioonikindlus suurtel lõikesügavustel oktoober

14 EDETABEL Masina- ja metallitööstuste TOP 2013 koht firma nimi tegevjuht / juhatuse liige põhiomanikud (koos osalusprotsendiga) 31. Oniar OÜ Rein Loel Rein Loel 100% 32. Kinema OÜ Sven Kotkas M.S. Holding OÜ 100% 33. ETS NORD AS Hanno Haamer ETS Valduse OÜ 26,59%, Kentarius OÜ 23,29%, Mala OÜ 19%, Telluriid OÜ 14,06%, Jari Albert Lehtonen 11% 34. Toci OÜ Romet Rand Maria Rand 100% 35. Krivest OÜ 2 Kristjan Vestung Kristjan Vestung 35%, Indrek Rohtla 32,50%, Ismo Olavi Saukkola 32,50% 36. Metalliset Eesti OÜ Pertti Juhani Vepsäläinen Metalliset OY 100% 37. MetEst Metall OÜ Taavi Veidenberg HM Haldus OÜ 27,33%, Berghold OÜ 26,66%, LSG Haldus OÜ 26,66% 38. Malmerk Fassaadid AS Tõnis Neilinn Malmerk AS 100% 39. Baltic Workboats AS Margus Vanaselja Margus Vanaselja 38%, Märten Vaikmaa 38%, BMG Consult OÜ 24% 40. Mascot Baltic OÜ Aleksandr Širnin AS Mascot Holding 100% 41. VMT Tehased AS Peeter Kuum Viljandi Metall AS 100% 42. Meconet AS Teppo Sakari Aatola Meconet Oy 100% 43. AVP Integral OÜ Alexander Pekhov Vadim Pekhov 62,50%, Alexander Pekhov 37,50% 44. Ruukki Products AS Hans Wahlman Rautaruukki Oyj 100% 45. Palmse Metall OÜ Bert Sild Bert Sild 90%, Janar Kalda 10% 46. Avestark AS Ivar Sergo Ivar Sergo 63,11%, Sven Kabun 24%, Toomas Putmaker 10,01% 47. Metus-EST AS 2 Andri Sorokin Andri Sorokin 90,29% 48. Vertex Estonia AS Aleksander Rulkov Vertex Satcom Systems Inc. 52,78%, Grandeo Holdings OÜ 45,63% 49. MS Balti Trafo OÜ Jaanus Luberg Manfred H. Schmelzer 52%, Michael J. Schmelzer 43%, J. Luberg 5% 50. Norwes Metall AS Anatoli Polupan Arrierum OÜ 100% 51. Maru Metall AS Heiti Zukovits Maru AS 80%, Lembit Pulk 20% 52. Galv-Est AS Viktor Jürgenson Maru AS 33,33%, Viljandi Metall AS 33,33%, Frelok AS 33,33% 53. Bestnet AS 2 Kaupo Sisask Alexela Group OÜ 100% 54. APL Production AS Dmitri Kljutšnikov D. Kljutšnikov 40,60%, V. Mamchenkov 19,80%, J. Stupin 19,80%, S. Küün 19,80% 55. Sami AS 2 Gert Jugala Uuto Jugala 42,17%, Gert Jugala 42,18%, Kirsti Rautio 10,33% 56. AVEMET EESTI OÜ Jorma Sillman Avemet Oy 60%, Rivo Soom 40% 57. K.Met AS Mardo Leiumaa Mardo Leiumaa 51,03%, Aimar Roomets 30%, Liia Veek 15,02% 58. Tehomet Baltic OÜ Jarkko Viljami Kettunen Tehomet OY 100% 59. Tamsalu EPT AS Valdo Simonlatser 60. EHA Metalli- ja Puidutooted TÜH Kaupo Roop Vladimir Lavrenov, Kaupo Roop 61. Helmetal IMS OÜ Vitali Kangur Vitali Kangur 100% 62. Küteks AS Roland Tiik Viljandi Metall AS 100% Automaatikasüsteemide valmistamine Tarkvaraarendus Müük, tehniline tugi ja varuosad Palju seadmeid otse Tallinna laost Pikaajalised kogemused erinevates tööstusharudes Tööstusautomaatika, turvaloogika Ööpäevaringne 24/7 hooldus Hooneautomaatika, KNX Targa maja erilahendused SAKSA AUTOMAATIKA OÜ Peterburi tee 49, Tallinn tel info@saksa-automaatika.ee 14 Tööstus

15 EDETABEL käive ärikasum punkti- koht eelmisel 2013, tuh 2013, tuh summa aastal eurot kasvas keskmiselt tabelis olud ettevõtte kasum. oktoober

16 EDETABEL Masina- ja metallitööstuste TOP 2013 koht firma nimi tegevjuht / juhatuse liige põhiomanikud (koos osalusprotsendiga) 63. Waldchnep OÜ Aare Pihelgas Mart-Järvo Hirtentreu 51%, Aare Pihelgas 12,25%, Andres Männiko 12,25% 64. Tarmetec OÜ Toomas Lepp Meteci Valduse OÜ 93,85% 65. Favor AS Mart Proos Proos Invest OÜ 79,75% 66. Konesko AS Mart-Järvo Hirtentreu Mart-Järvo Hirtentreu 46,01%, Spark Asset Management OÜ 30,46%, Konecranes Finance OY 19% 67. Bestra Engineering AS 2 Hellar Mutle Bestra Holding AS 81,42%, Nordest Metall OÜ 18,58% 68. Ciest Metal OÜ Maksim Ivanov Dmitri Banasevitš 50%, Maksim Ivanov 50% 69. SAME OÜ Tarmo Tein Trejon AB (Rootsi) 29,90%, Tarmo Tein 18,63%, väikeosanikud 70. Nuia PMT AS Arvo Maling Toivo Kõss 34,74%, Peeter Uisk 10,16%, Arvo Maling 10,69% 71. Baltic Steel Center OÜ Arvo Närep Rene Nõmmik 50%, Arvo Närep 50% 72. Moodul AS Leonhard Karpats Maru AS 75%, Leonhard Karpats 25% 73. Refining Group OÜ Valerii Semeniak Valerii Semeniak 100% 74. RGR Airon OÜ Inna Daniljuk Inna Daniljuk 50,02%, Jelena Masli 37,50%, Jelena Tšernjajeva 12,49% 75. Norma AS 2 Peep Siimon Autoliv AB 100% 76. Fors MW AS 2 Sven Peter Kastberg Jagudi Mets OÜ 32,43%, Swedfund International AB 28,43%, Blidsberg Investment Group Big AB 17,10%, Förvaltings AB Grimbo 11,02%, ES Hydagent AB 11,02% 77. TMT Inseneering OÜ Gennadi Ivanov TMT Holding OÜ 100% 78. Fortaco Estonia OÜ Risto Sakari Laaksonen Komas Oy 100% 79. Metre OÜ Veiko Tõnso Technobalt Holding AS 100% 80. ESTANC AS 2 Vaido Palmik Raigo Tammo 100% 81. FinEst Steel AS Kristjan Kiil Saue EPT AS 80% 82. Stera Saue AS Mart Luig Stera Mechanics OY 66%, Saue EPT AS 34% 83. Harry Metall OÜ Veikko Janhunen Ramtec Eesti OÜ 100% 16 Tööstus

17 EDETABEL käive ärikasum punkti- koht eelmisel 2013, tuh 2013, tuh summa aastal miljonit eurot oli keskmiselt tabelis olnud ettevõtte käive mullu, seejuures oli keskmine tegevuskasum eurot Tõsteseadmed otse tootjalt Lifting Businesses TM Telfrid, sildkraanad, konsoolkraanad, pukk-kraanad valmistab ja paigaldab teile maailma üks suuremaid kraanavalmistajaid Lisaks Hooldame, remondime ja moderniseerime kõikide valmistajate tööstuskraanasid Teeme kraanade ülevaatusi, katsetamisi ja kraanateede mõõdistamisi Hooldame ja remondime tööpinke Pakume tööpinkide kolimisteenust Konecranes OÜ, Punane 42, Tallinn, tel oktoober

18 EDETABEL Masina- ja metallitööstuste TOP 2013 koht firma nimi tegevjuht / juhatuse liige põhiomanikud (koos osalusprotsendiga) 84. Hyrles OÜ Urmo Sisask Hyrles OY 100% 85. Vergine OÜ Aleksander Järv Aleksander Järv 100% 86. LTH-Baas AS Aleksandr Maljugin Aleksandr Maljugin 50,25%, Tuukri Kinnisvarahalduse OÜ 49,75% 87. SCM OÜ Donald Paidre Donald Paidre 100% 88. Norcar-BSB Eesti AS Jaak Ojandu OY Norcar-BSB AB 100% 89. Valnes AS Kuldar Saun Kuldar Saun 36%, Alvar Veersalu 32,40% 90. Valdek AS Mihkel Valdek Mihkel Valdek 100% 91. Karu Katus OÜ Ants Karu Ants Karu 81,33%, Krista Karu 18,67% 92. Windak OÜ Urban Bernhard Bollö Windak Holding AB 100% 93. Trafox Eesti OÜ Jyri-Kalevi Taskinen Muuntosähkö Oy 100% 94. Avex OÜ Tarmo Themas Tarmo Themas 37,63%, Priit Pajulaid 30% 95. Sveba-Dahlen Baltic OÜ Simmo Soomets Sveba-Dahlen Group AB (Rootsi) 100% 96. Saku Tehno AS 2 Andreas Aruaas Rene Tammis 32,08%, Valeri Alba 23,18% 97. Rauameister AS Harri Gunnar Rantala Harri G. Rantala 14%, Jouko I. Mäkilä 14%, Veljo K. Lähtinen 14%, K. Einälä 14%, Martti J. Rasilainen 14%, Jukka I. Ruohola 14%, Esko J. Saarela 14% 98. Fleibel Group OÜ Toomas Simon Unicorn Invest OÜ 100% 99. Finmec AS Indrek Seiler Svets & Mekanogruppen i Vislanda AB 100% 100. Volta AS2 Aivar Reivik Arvo Oorn 50%, Aivar Reivik 50% 101. Harju Elekter Teletehnika AS Urmas Paisnik Harju Elekter AS 100% 102. Kane Metall AS Ervin Luik 4 eraisikut 103. JOT Eesti OÜ Lauri Jaakko Antila JOT Automation Oy 100% 104. Kohimo AS Boriss Avdejev Boriss Avdejev 53,78% 105. Sertec Engineering Estonia OÜ Stephen Joseph Morley Sertec Engineering Limited 100% 106. Terasman OÜ Aivar Koplimets Aivar Koplimets 90% 107. Birger OÜ Aleksei Männiste Aleksei Männiste 57%, Kuido Kuusk 38% 108. Saajos AS Jaanus Laikmaa OY Saajos International Ltd 100% 109. Saku Metall AS 2 Tarmo Villemi Tarmo Villemi 100% 110. Sievert Eesti AS Erik Henrik Thorsten Staf Sievert AB 100% 111. EW Production OÜ Jesper M. Andersen E.W.T.C. Osaühing 100% 112. Flebu Eesti OÜ Meelis Saarmann Flebu International AS (Norra) 100% 113. KMT Prefab OÜ Martin Talts Wallstein OÜ 60%, Talts Invest OÜ 24%, Lindhein OÜ 16% 114. Stako Diler OÜ Gennadi Dulnev Gennadi Dulnev 100% 115. Loksa Laevatehase AS 2 Denis Beljajev CS Finance OÜ 50%, Frelok AS 50% 116. Inlook Color Illimar Anton Inlook Group Oy 100% 117. Alandia Engineering Estonia OÜ Ain Heinmäe Ab Alandia Engineering Oy 100% 118. NTM Baltic OÜ Arno Aasma AB Närpes Trä & Metall 100% 119. Monik OÜ 2 Vladimir Filtšagin Vladimir Filtšagin 50%, Boriss Suvorov 50% 120. Profile Vehicles Baltic OÜ Sven Kabun Profile Vehicles OY 51% 121. Ratas AS Markko Varusk Outokumpu Stainless Tubular Products AB 100% 122. Tehas Metallist AS Peeter Raudsepp Mõigu Ehituskoondis AS 100% 123. Paide Masinatehas AS Jaan Meikup Meiteks OÜ 70%, Silbet Metall AS 30% 124. Stellabalt OÜ Tiit Kaska T. Kaska 38%, J. Saarse 38%, J. Lipping 19%, J. Mauno Sakari Soini 5% 125. HeTi Pere OÜ Tiit Järvekülg Tiit Järvekülg 50%, Helgi Järvekülg 50% 2 konsolideeritud 18 Tööstus

19 EDETABEL KONEITA.COM Teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal. NOVA kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% NOVA toodetest on saadaval kohe laost! käive ärikasum punkti- koht eelmisel 2013, tuh 2013, tuh summa aastal NOVA PL50 JA PL60 plasmalõikurid NÜÜD ON KÕIKIDEL NOVA KEEVITUSSEADMETEL 2AASTANE GARANTII! Parim kvaliteet ja pakkumine. Täieliku varustusega ja kasutusvalmis. Kasutamiseks on vajalikud ainult suruõhk ja elekter! Ülipopulaarne! Soomes müüdud üle 1500 seadme. Kvaliteetne ja usaldusväärne. Lõikevõimsus: 15mm/ 25mm Kaal: 8,6kg/ 19kg NOVA X16 FREESPINK (metallist ratastega) SOODUSHIND: 399/722 (km 0%) NOVA 3 IN 1 universaalpink 1,5x1320mm mudel 4 Intensiivseks professionaalseks kasutamiseks mõeldud multifunktsionaalne masin. Säästad ruumi ja eeskätt raha hankekuludes. Kolm praktilist tööriista üheskoos. Töö sujub hõlpsalt ja kiiresti. Suurepärane masin kantimiseks, ümardamiseks ja lõikamiseks. Kõik ühe masinaga. Kõikidel mudelitel reguleeritav tagapiire. Need mudelid on äärmiselt populaarsed kõikjal maailmas. Müügil enam kui 100- s riigis. Kvaliteetne ja vastupidav konstruktsioon. Eemaldatavad teraosad. Maks. töölaius: 1320 mm Maks. paksus: 1,5 mm Rullide läbimõõt: 60 mm Maks. painutusnurk: 90 HIND 1597 (km 0%) Kantimisterad: 26, 38, 50, 63, 101, 177, 253, 228, 381 mm Kaal: 480 kg NOVA X16 on varustatud süsiharjadega mootoriga 350W, MK3 koonusega ja tugevast malmist raamiga, mis tagab vibratsioonivaba töö. Kallutav freesipea tagab mitmekesise töö. Freespingi komplektis on puuripadrun 5-20 mm (B22) W süsiharjadega mootor - vastupidavad metallist rattad - suur laud 460x120mm - astmetu kiirusereguleerimine - lisavarustusena on ka saadaval lauale etteandemootor Pinge: 230 V Mootori võimsus: 350 W Mootor: / p/min Puurimisvõimsus: 13 mm Freesimisvõimsus: 30 / 16 mm Freesipea kalle: 45 / 45 Spindel MK3, Kaal: 60 kg HIND 762 (km 0%) NOVA BY-82 Rihthöövel-paksusmasin Nova BY82 on kõrge kvaliteediga rihthöövel-paksusmasin väikestes töökohtades kasutamiseks. Ei vaja spetsiaalset alust. Võib asetada lauale või muudele e vastavatele kohtadele. Ka on lihtsalt liigutatavad pärast kasutamist. Mootori võimsus: 1,25 kw / 230 V / 8000 rpm Höövelduslaius: 204 mm Paksusmasina maks. kõrgus: 210 mm Lõiketerad: 2 tk Kaal: 32 kg NOVA BY-12 rihthöövel- paksusmasin Nova BY-12 on kõrge kvaliteediga rihthöövel- paksusmasin väiksematesse ruumidesse. Ei vaja alust. Vibratsioonivaba ja vaikne masin, mis püsib kasutamise ajal paigal ka tooli peal. Võib asetada lauale või muu vastava pinna peale ja sooritada hööveldus seal. Lihtne tõsta pärast tööd kõrvale. Kuigi BY-12 on n.ö. väikehöövel, on ta kvaliteedilt ja tootlikkuselt võrdne suure klassi masinaga. 305 mm höövelduslaius. Kõrgetasemeline masin, mida meile valmistab tehas, mis on üks juhtivaist puidutöömasinate valmistajaist maailmas. Tippkvaliteet soodsa hinnaga. Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1800 W Mootor: 8800 p/min Terade arv: 2 Maks. höövelduse laius: 305 mm Maks. kõrgus: 158 mm Maks. hööveldamine: 1-2 mm Kaal: 42 kg NOVA 25L 230V metallitreipink Mootori võimsus: 750 W Pöörlemiskiirus: rpm (6 kiirust) Tsentrite vahe: 700 mm Töödeldava detaili maks. läbimõõt: 250 mm Spindli läbiviik: 27 mm(mk4) Teravarre maks. paksus: 14 mm Kaal: 161 kg UTEC Oy Alanurmontie 128, Lapua, Finland , ivo.ilustrumm@koneita.com SOODUSHIND: 238 (km 0%) HIND 561 (km 0%) NOVA 25L (230V versioon) on müügil u. 100 riigis. Töökindel, eriti kvaliteetne minitreipink, mis sobib suurepäraselt väiketöökodadele, autoremonditöökodadele ja muidugi harrastajaist metallitöömeestele. Jätab kvaliteetse töötlemisjälje, vastupidav ja lihtsalt käsitsetav mudel. NOVA 25L on olnud väikeste treipinkide seas müüduim mudel viimase viie aasta jooksul. HIND (km 0%) ehitusuudised.ee Värsked uudised ehitus- ja kinnisvarasektorist oktoober

20 EDETABEL LASERTOOLI tabas mullu ootamatu müügimahtude kasv. FOTO: JULIA-MARIA LINNA Parim metallifirma tegutseb Lemmetsas Äripäeva masina- ja metallitööstuste edetabeli võitis aasta tulemuste põhjal Pärnumaal Audru vallas Lemmetsa külas tegutsev AQ Lasertool OÜ. ANNIKA MATSON Metallitööstuse allhanke segmendis toimetava ettevõte AQ Lasertool OÜ juht Tarmo Luhaäär tõdes, et lõppenud majandusaasta oli neile mõõdukalt edukas aasta käive oli 21,97 miljonit eurot ja müügimaht kasvas varasema perioodiga võrreldes 21% aasta käive oli 18,2 mln eurot aastal suurendati ka kasumlikkust, kuigi suhtarvuna müügimahust oli kasum võrreldes aastatagusega paar protsendipunkti väiksem aasta aruandeaasta kasum oli 3,4 mln eurot vs. 3,28 mln eurot aasta varem. Klientide tulv tõi lisakulud. Analüüsides aastat 2013, siis tõdes Luhaäär, et aasta esimese Tasub teada AQ Lasertool OÜ ASUTATUD 2003 OMANIK Aros Quality Group AB 100% KÄIVE 21 mln eurot aastal ja 18 mln aastal KASUM 3,5 mln eurot aastal ja 3,3 mln eurot aastal TÖÖTAJAID 229 kvartali müügikäive jäi eelarvele alla, kuid järgnevad kvartalid tegid selle tasa. Alates augustist kasvasid müügimahud märkimisväärselt ning kuna meie valmisolek ootamatuks kasvuks oli madal, siis ei suutnud me mahukasvule piisava paindlikkusega reageerida, mille tulemuseks olid planeerimata lisakulud eelkõige tööjõu ning täiendavate logistikakulude näol, tõdes juht. Ta põhjendas olukorda nii, et nende firma on globaalsete ja väga nõudlike klientide pikaajaline koostööpartner, ja nad on pannud ülisuurt rõhku strateegiliseks partneriks saamisele ning selle seisuse on nad ka paljude klientidega saavutanud. See tähendab, et meie operatiivsed tulemused on täitnud klientide ootusi ning enamgi veel. Samuti pakume konkurentsivõimelist hinda ning laia teenusepaketti, mis koostöös professionaalse kohaliku meeskonnaga annab turul eelise uue äri saamisel. Müügimahud suurenesid just peamiselt selle tõttu, et oleme va- 20 Tööstus

21 REKLAAM oktoober

22 EDETABEL rasemalt võitnud uusi projekte, mis hakkasid nüüd realiseeruma, kommenteeris ta ning lisas, et see olukord õnnestus lõplikult stabiliseerida neljanda kvartali keskpaigaks. Selleks ajaks suudeti tootmisressurss ning nõudlus klientidelt tasakaalu viia ning tavapärane tootmisrutiin taastada. Ettevõtte aasta investeeringute kogumaht põhivarasse oli 0,5 miljonit eurot võrreldes 0,9 miljoni euroga aasta varem. Investeeringud olid eelkõige seotud ettevõtte eesmärgiga kasvatada tootlikkust ja tootmisvõimet ning laiendada ettevõtte tehnoloogilist võimekust. Soov pakkuda rohkem insenertehnilist lisand väärtust. AQ Lasertool OÜ aasta strateegiline eesmärk on kasvatada ettevõtte üldist tootlikkust ning lisandväärtust töötaja kohta. Küsimusele, kuidas on ettevõttel plaanis see saavutada, tõdes Luhaäär, et allhankijatel ei ole tõesti lisandväärtuse osakaal kõige suurem. Täna jääb lisandväärtuse suurendamine peamiselt oskuste ja teadmiste taha, mida on öelnud ka meie kliendid, tunnistas Luhaäär. Ta kinnitas, et nad teevad kõik selleks, et tõestada oma võimekust ja valmisolekut pakkuda klientidele järjest paremaid lahendusi keeruliste toodete valmistamiseks ning aidata ka inseneeria valdkonnas. Samuti märkis ta, et tootlikkuse tõstmine või kuidas iganes ettevõtja seda enda jaoks defineerib, on kindlasti iga tootmisettevõtte igaaastane eesmärk. Tootlikkuse tõusu saab Luhaääre sõnul tagada pideva inimeste oskuste arendamise ning protsesside automatiseerimise kaudu. Meil on ka väga nutikas töötajaskond, kes teeb pidevalt ettepanekuid tootmise efektiivsemaks muutmiseks, oli juht uhke aastat iseloomustab juhi sõnul veel jätkuv koostöö laiendamine olemasolevate partnerite suunal. Paralleelselt sellele on ettevõte üks strateegilisi eesmärke leida uusi koostööpartnereid, kellele ootamatute müügikasvude puhul saaks toetuda. Klientidele laiema sortimendi pakkumiseks ja ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks on AQ Lasertool jooksval aastal omandanud kaks tehast Harjumaal: Viimsis ja Jüris. Selle tegevuse tulemusena on planeeritud netorealisatsiooni kasv aasta lõpuks ligikaudu 20% võrreldes aastaga. Planeeritava kasvu tagavad nii autotööstuse kui ka rongitööstuse kliendid. Meie operatiivsed tulemused on täitnud klientide ootusi ning enamgi veel. AQ Lasertool OÜ juht Tarmo Luhaäär Taust Riigid, kuhu AQ Lasertool oma toodangut müüb, ning muudatus mahtudes 2013 vs (tuhandetes eurodes) Müük ELi riikidele Eesti Rootsi 16,195 13,898 Holland 1, Prantsusmaa Hispaania Poola Belgia Saksamaa Taani Müük väljapoole Euroopa Liidu riike India 0 97 Hiina 24 8 Ameerika Ühendriigid Jaapan Mehhiko ALLIKAS: ETTEVÕTTE MAJANDUSAASTA ARUANNE Jaotamata kasumit 11,5 miljonit eurot. Ettevõtte eesmärk on pidevalt ka jätkusuutlikkuse ning investoritele suurema tootluse tagamine. Ettevõtte jaotamata kasum aasta lõpu seisuga oli 11,5 mln eurot. Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võiks kaasneda kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 2,4 mln eurot. Seega saaks ettevõte dividendidena välja maksta 9,05 mln eurot. Audru vallas asuva ettevõtte tehases töötas detsembri lõpu seisuga 229 inimest, mis on 34 töötaja võrra enam kui aasta varem. Juhi prognooside kohaselt 2014 aasta sees töötajaskonda oluliselt suurendada ei plaanita. Arvestades suurt töötajate hulka, siis on Luhaääre sõnul esmajoones tähtis, et kommunikatsioon ja saavutamist vajavad eesmärgid oleks selgelt kõigile kommunikeeritud ning arusaadavaks tehtud. Rootslaste firma. AQ Lasertool OÜ põhitegevusala on allhanke korras lehtmetallist, peamiselt alumiiniumist ja terasest toodete valmistamine maailma juhtivatele ettevõtetele, eelkõige auto-, rongi- ning energeetikatööstuses. Rootslastest ettevõtjad firma juhatuses on Claes Håkan Mellgren (juhatuse esimees) ning Per Olof Andersson. Eesti päritolu on juhatuses Ragnar Koppel ja Tarmo Luhaäär, kes on ettevõtte tegevjuht. 21 protsenti kasvas aasta käive, mis oli 21,97 miljonit eurot, võrreldes aastaga. 22 Tööstus

23 REKLAAM UUS TASE HINNAS, KVALITEEDIS JA TOOTLIKKUSES UUS! CO2 laser AMADA LCG UUS! Fiiberlaser AMADA LCG AJ Vaata lähemalt meie kodulehelt R oktoober

24 EDETABEL Kiireim tõusja tabelis hindas ümber kinnisvarainvesteeringud Äripäeva masina- ja metallitööstusettevõtete seas oli aasta tulemuste põhjal kiireim tõusja tabelis Eesti Elecster AS, ettevõte tõusis aastaga edetabelis 97 koha võrra aasta majandustulemuste põhjal oli ettevõte edetabelis 17. kohal aasta tulemuste järgi 114. kohal. Ettevõtte aruande põhjal kujunes aasta kasumiks ligi 1,3 miljonit eurot, sh 1,2 mln eurot moodustas kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus majandusaastal oli ettevõtte kasum ligi 0,1 mln eurot. Ettevõtte müügitulu oli majandusaastal 3,8 mln eurot, millest toodangu müügitulu moodustas 92% ehk 3,5 mln eurot ja renditulu 8% ehk 0,3 mln eurot. Aasta varem oli ettevõtte müügitulu 3,7 mln eurot. Põhitoodang eksporti. AS Eesti Elecster eksportis Euroopa riikidesse 3,3 mln euro väärtuses metallitöötluse toodangut. Suurimateks ekspordipartneriteks olid Soome ettevõtted 2,1 mln euro suuruse ekspordimahuga, mis moodustas 65,9% kogu ekspordikäibest. Rootsi kliendid olid 1 miljoni euro suuruse ekspordimahuga, mis moodustab 16,4 % ekspordikäibest. Toodangut eksporditi veel Taani, Norrasse ning Lätti aasta lõpu seisuga oli ettevõttel jaotamata kasumit kokku ligi 3,2 mln eurot aasta eest maksti omanikele eurot dividende aasta eest oleks ettevõttel maksimaalselt võimalik maksta dividende summas 2,5 mln eurot (sel juhul oleks tulumaksukohustus võimalikelt dividendidelt eurot). ASi Eesti Elecster põhieesmärk aastal on firma turupositsiooni säilitamine ning võimalusel ka suurendamine olemasolevatel turgudel. Plaanis on soetada ka uusi metallitöötlemise seadmeid ning renoveerida kinnisvara 0,5 miljoni euro väärtuses, mille rahastamiseks kaasatakse Swedbanki laen. Tasub teada AS Eesti Elecster ASUTATUD 1991 OMANIKUD Elecster OY 51%, Paavi Karjatse 14,4%, Toomas Annus 13,3% KÄIVE 3,7 mln eurot aastal ja 3,7 mln aastal KASUM 1,3 mln eurot aastal ja 0,1 mln eurot aastal AS Eesti Elecster on Soome ettevõtte Elecster OYJ tütarfirma. Soome emafirma omab 51% Eesti ettevõttest. 49% kuulub Eesti ettevõtjatele. Äripäeva infopanga Agent andmetel kuuluvad firma omanike ringi Toomas Annus, Paavi Karjatse. Juhatuse liikmeid on kaks: Paavi Karjatse ja Markku Tapio Säämänen ning nõukogu liikmeid on viis: Vladimir Belov, Jarmo Olavi Halonen, Risto Koskela, Olli Markku Kalervo Laakso ja Rein Nigul (nõukogu esimees). Lisategevuseks kinnisvara rent. Ettevõtte keskmine töötajate arv oli aastal 79 töötajat ja tööjõukulude kogusumma oli 1,5 mln eurot. ASi Eesti Elecster põhitegevused on mehaaniline metalli töötlemine ja metallide pinnatöötlus ehk detailide koostamine, freesimine, treimine, keevitamine, värvimine, elektropoleerimine, hapendamine jne ning kinnisvara büroo-, kaubandus- ning laopindade üürile andmine. Suurim käibekasvataja teist aastat järjest kahjumis Äripäeva masina- ja metallitööstusettevõtete seas oli aasta tulemuste põhjal suurim käibekasvataja Tallinnas Tööstuse tänaval BLRT hoonetekompleksis sissekirjutust omav metallide ja metallimaakide hulgimüüja Refining Group OÜ. Ettevõtte majandusaasta aruandest selgub aga, et ettevõte käive kasvas küll aastal ligi neli korda 6,4 miljonilt eurolt 23,8 miljoni euroni, aga ettevõtte lõpetas juba teise majandusaasta järjest kahjumis Tasub teada Refining Group OÜ ASUTATUD 2003 OMANIK Valerii Semeniak 100% KÄIVE 23,8 mln eurot aastal ja 6,3 mln aastal KASUM eurot aastal ja eurot aastal TÖÖTAJAID 6 aasta puhaskahjumiks kujunes eurot, aasta varem oli see eurot. Refining Group OÜ on tänavu Äripäeva edetabelis 73. kohal ning kõige kõrgemal kohal olev kahjumit teeninud ettevõte edetabelis. TOPis on kokku 125 ettevõtet ja ligi 20 neist on aasta lõpetanud kahjumiga. Ettevõtte aruandes seisab, et kasumi vähenemine on tingitud sellest, et kuludesse tuli kanda debitoorsed võlgnevused summas eurot. Ettevõtte ainuomanikult ja juhatuse liikmelt Valerii Semeniakilt Äripäeval selle kohta kommentaari saada ei õnnestunud, aga üldjuhul on debitoorsed võlgnevused ostjatelt laekumata arved või võlglastelt saamata jäänud võlasumma. Refining Group OÜ põhitegevusala on väärismetallimurru kokkuost ning selle töötlemine ja metallide ja metallimaakide hulgimüük aastal moodustas müügitulust 99% hulgimüük ja 1% toodangu müük. OÜ Refining Group keskmine töötajate arv majandusaastal oli 6 töötajat. 24 Tööstus

25 REKLAAM Pulbervärviseadmed Vedelvärviseadmed Haaveldusseadmed Terviklikud värviliinid Kasutatud tehnika Hooldus ja paigaldus käsi- ja automaatvärviseadmed, värvikambrid püstolid, pumbad, elektrostaatilised ja 2-K seadmed haavlipritsid, haavlikambrid, haaveldusautomaadid pesuseadmed, värvikambrid, ahjud, konveierid, robotid kasutatud seadmete ja liinide vahendus ning hindamine eelloetletud tehnika ja liinide hooldus ning oktoober Aivar Käo, Ingmar Arrak

26 MAAILMATURG Ületootmine ei loo positiivseid ootusi Metalliturul on palju liigset tootmisvõimsust, mis ei loo parimaid eeldusi kasvuks, selgub PriceWaterHouseCoopersi aasta metallituru ülevaatest. MARILIIS PINN Tööstuse toimetaja Seetõttu on paljud selle sektori ettevõtted keskendumas pigem sisemise efektiivsuse leidmisele, kui uute eesmärkide püstitamisele. Ka on metallitööstuse geograafilised jõujooned viimasel kahel aastal liikunud Aasia suunas. Samas oodatakse kasvu ka Põhja-Ameerikas, kuna sealne energia on odavam. Üks tööstusaru suurimaid probleeme on liigne tootmisvõimsus, eriti raua ja alumiiniumi vallas. Samas võimuste vähendamine on keeruline ja seetõttu konsolideerumine keeruline. Suur osa sektori liigsest võimustest on Hiinas, kus tootmine on pigem vähem efektiivne. Seetõttu algatas Hiina valitsus ka aastal plaani, kuidas võimsusi vähendada. Samas on toimumas Hiinas ka tagasihoidlik konsolideerumine. BusinessMonitor näeb, et aasta lõpus suletakse sellest hoolimata mõned metallitehased. Siiski usutakse, et tööstuse aitavad kiiremini kasvule kulude kärpimised, sisemine efektiivsus ja innovatsioon kui ülevõtmised ja ühinemised, seisab PriceWaterHouseCoopersi raportis. Metallitööstuse fookuses on innovatsioon, 22 protsendilist kasvu oodatakse metallisektori ettevõtetetelt järgmisel viiel aastal. energiakontroll ja vee tarbimine. Järjest rohkem metallitootjaid suunavad oma pilgud ka jäätmete ümbertöötlemisele. Suuremat rõhku pannakse ka teadus ja arendustööle ja seda just koostööks klientidega, et rahuldada paremini nende vajadusi ja et lisada toodetele rohkem lisaväärtust. Hiinlased on hakanud taas suuremat huvi kulla ja vase vastu näitama ja otsivad uusi kaevandusvõimalusi. Pärast langust on kulla hind aasta alguses taas tõusma hakanud, kuna Aasias on selle väärismetalli nõudlus kasvamas. Hiina on nüüd India ees maailma suurim kulla ostja. Samas pole kindel, et kulla hinna tõusutrend püsib. Langev nõudlus on vähendanud ka maavarade kaevandamise atraktiivsust. Rauamaagi palavik on möödunud, kuid Aasia ettevõtted hoiavad siiski potentsiaalsetel rauamaagi kaevanduskohtadel silma peal. Samal ajal on turul puudus mitmest mineraalist ja metallist nagu düsproosiumist, mis on supermagnetite üks oluline komponent ja tanantaalist, mida kasutatakse lennukitööstuses ja meditsiinivahendites, autotööstuses ja elektroonikas. Mõlema metalli hinnad on läbinud plahvatusliku kasvu viimastel aastatel. Ka on poliitikud asunud loodusvarade kasutamisele tähelepanu pöörama. Euroopa Liit soovib näha ressursside paremat kasutamist ja paremini toimivat rahvusvahelist turgu. USAs sunnib Dodd-Frank Acti ettevõtteid läbipaist- 26 Tööstus

27 vusele, nimelt peavad nad näitama, kuidas kasutatakse nn konfliktmetalle. Samas metalli tootvad maad on asunud oma huvisid kaitsma tollimaksude ja kaubanduspiirangutega. Näiteks Hiina on kehtestanud mõningaid piiranguid neile oluliste metallidega kauplemises. BusinessMonitori analüütikud usuvad, et Saudi Araabias, Araabia Ühendemiraatides, Indias, Türgis ja Mehhikos on oodata terase tarbimise kasvu aastani Mujal maailmas jääb nõudlus siiski tagasihoidlikuks. AASIAS on liiga palju metallitootjaid. FOTO: EPA Materjalide innovatsiooni uus tase tooks kasvu. Distsiplineeritud lähenemine probleemide lahendamisele, parem protsessi ideest rahani juhtimine ja keskendumine radikaalsele läbimurdele võib võivad innovatsiooni jõupingutused järgmisele tasemele. Praegu on enamik metallitööstuse innovatsioonist suunatud konkreetsele tootele või protsessile, tähelepanuta on jäänud innovatsioon laiemana. See takistab ka tööstusharu kasvu. Näiteks maailma kõige innovaatilisemad ettevõtted ootavad järgmisel viiel aastal 62,2% kasvu, samas metallisektori ettevõtted ootavad 22,3% kasvu, mida on vaid pisut rohkem kui kõige vähem innovaatilisemate ettevõtete 20,7%-line kasvuootus. Täiuslik ELEKTRIAJAM teie firmasse! BEVI Est OÜ pakub: standard- ja spetsiaalelektrimootoreid asünkroonmootorite sagedusregulaatoreid tigu- ja hammasreduktoreid ning reduktormootoreid statsionaarseid ja mobiilseid elektrigeneraatoreid Bevi Est OÜ I Pärnu mnt 238,11624 Tallinn tel , , I faks bevi@bevi.ee I oktoober 2014 SISETREIMINE SSisetreimise teenus uuel CNC-sisetreipingil Fermat WFC 10, 110 mm spindel, pöördlaud, käigud 2000x1700x1250/730 mm, kandevõime kuni 3000 kg. TREIMINE CNC-treimise teenus, milleks on kasutada viis pinki, sh üks latisöötjaga ja kahe spindliga pink, aktiivsete tööriistadega pingid ja ka suure seeria automaadid. Treimise läbimõõt alatest 1 kuni 400 mm, pikkus kuni 700 mm, läbi spindli ava 102 mm. Käsitsi universaalne treimine, läbimõõt kuni 500 mm, pikkus 800 mm. FREESIMINE CNC-freesimine teenus, milleks on kasutada neli töötlemiskeskust, sh kaks neljateljelist pinki, mõõdud kuni 1200x600 mm, 300 kg. Käsitsi freesimine, mõõdud kuni 800 x 400 mm. KEEVITAMINE ja KOOSTAMINE Masinaosade koostamine ja keevitamine, EN287-1 sertifikaadile vastavad MIG/ MAG keevitused, TIG-keevitus, kasutada ka täisdigitaalne keevitusagregaat. Lukksepatööd ning pneumaatika, hüdraulika ja elektrimasinate montaaž MASINAEHITUS ja TOOTEARENDUS Pakume mehaanika ja automaatika inseneriteenuseid, sh CAD-projekteerimine, modelleerimine, pinnalaotuste genereerimine KONTAKTID: Eksamo AS Betooni 28C Tallinn tel eksamo@eksamo.ee 27

28 MAAILMATURG Metallisektori tegevjuhid on tuleviku suhtes pessimistlikud TÕSTUKIKESKUS OÜ KÕIGE SOODSAMAD HINNAD EESTIS tel , , faks Saku vald, Jälgimäe Maailma metalliturul on ärevad ajad. PriceWaterHouseCoopersi tegevjuhtide küsitusest selgub, et just metallisektori tegevjuhid on võrreldes muude sektoritega murelikumad. Muutused sektoris on küll aeglased, kuid kulusid on kärbitud ja logistikaahelat täiustatud. Siiski on enamik tegevjuhte tuleviku suhtes pessimistlikud. Vaid 19% metallisektori juhtidest usub, et sektori tulud sel 12 kuu jooksul kasvavad. Üldiselt tegevjuhtdest ootas kasvu 39%. Ja vaid 9% metallitööstuse juhtidest ootab kasvu kolme aasta jooksul. Millest selline pessimism? Kõrged ja volatiivsed energiakulud ja muretekitavad toormaterjalide hinnad. 78% tegevjuhtidest usuvad, et kõrged energiahinnad pidurdavad sektori kasvu. 69% protsendile metallisektori juhtidest põhjustavad peavalu kõrged toorme hinnad. Kolmveerand metallisektori juhtidest muretseb kiirelt muutuvate valuutakursside pärast, pooled näevad ohtu 81 protsenti maailma metalliettevõtete tegevjuhtidest asunud kulusid kärpima ja paljud plaanivad inimesi koondada. ka valistuste tegevusel. Peamiselt kardetakse tõusvaid makse ja protektsionismi. Pooled tegevjuhid ütlevad, et seadused on takistanud neil uusi turge vallutamast. Seetõttu on juba 81% maailma metalliettevõtete tegevjuhtidest asunud kulusid kärpima ja paljud plaanivad inimesi koondada. Vilets taristu takistab tegevust. Kõige suurimad muutusi näevad tegevjuhid muutuvast tehnoloogiast. Samuti usuvad nad, et tulevikku mõjutab kindlasti globaalne soojenemine. Mõju avaldavad tööstusele ka globaalsete jõujoonte muutumine. Ohtu nähakse ka ebastabiisest tarneahelast ja taristust. Seetõttu on 38% metallisektori tegevjuhtidest asunud otsima võimalusi, et seda parandada. Suurimat kasvu metallisektoris oodatakse tuleval viiel aastal USAst, Taist ja Indoneesiast. Suured on ootused ka Saksmaa, Mehhiko ja Kandada kasvul. Kauplus GROLLS Peterburi tee 75 Tel TÖÖRIIDED, TURVAJALATSID, TÖÖKINDAD, KIIVRID JPM 28 Tööstus

29 REKLAAM Tehniliste kummide, plastide müük ja töötlemine Meie valikus on veel: CRC tööstuskeemia Tööstuslikud rattad PVC uksekardinad Antivibratsioonitooted Voolikud ja tarvikud Teibid ja liimid Tihendid Isikukaitsevahendid Teflonriie Torukorgid- avakatted CNC pingitööd Vesilõikus TALLINN Peterburi tee 101a Tel RAKVERE Narva tn 23e Tel TARTU Turu 32d Tel oktoober

30 UUDISED COVANTA muudab iga aasta 20 miljardit tonni prügi elektri ja soojusenergiaks. FOTO: COVANTA Haruldased metallid jäätmekäitluses. Parem magnet Covanta Energy on parandanud jäätmekäitlust, kasutades uusi metallisulameid magnetites. Covanta on Ameerikas tegutsev jäätmekäitlusfirma, kus igal aastal muudetakse 20 miljardit tonni prügi elektri- ja soojusenergiaks, kirjutas Portaal Waste Management World. Nende asepresident orgaanilise innovatsiooni alal, Steve Bossoti, tutvustas portaalile antud intervjuus, kuidas on nende tulemused muutunud 50% tõusis tuhast välja sõelutud metalli hulk uute magnetite kasutusele võtul. paremaks seoses prügi sortimisel kasutatavate magnetite muutmisega. Bossoti ütles, et üllatavate tulemusteni jõuti juhuse tahtel olude sunnil vahetas Delawares asuv jaam välja oma magnetid Eriezi firma muldmetalle kasutavate magnetite vastu. Pärast seda selgus, et selles jaamas tõusis tuhast välja sõelutud metalli hulk märkimisväärselt, isegi kuni 50%. Asja uurides leiti, et saladus peitub justnimelt uutes magnetites, mis sisaldavad neodüümiumi, boori ja rauda. Saadud sulami magnetiline jõud on suurem kui eelnevalt kasutatatud magnetites, mis võimaldab kogumistrumlites kasutada suuremaid vahesid, nii et ka suuremad esemed sealt läbi pääsevad. Covanta plaanib aasta lõpuks võtta haruldasi muldmetalle sisaldavad P-rex trumlid kasutusele veel kuues jaamas. Üllatavate tulemusteni jõuti juhuse tahtel olude sunnil vahetati magnetid. Covanta asepresident Steve Bossoti 30 Tööstus

31 UUDISED Metallisulamite kasutamine 3D-printimisel Metallid on oluline teema ka 3D-printimisel. Metallosade 3D-printimise võimalusega saavutaksime innovatsiooni nii ehituse, elektroonika kui ka meditsiini alal, seni on aga probleemiks olnud metallide kõrge sulamistemperatuur. 3dprint.com tutvustab Pekingi inseneride Lei Wang ja Jing Liu tööd. Seniste probleemide lahendamiseks asusid nad otsima sulamit, mille sulamistemperauur on kõrgem toatemperatuurist, olles samas madalam tavapärasest 300 kraadist. Sõelale jäid erinevad galliumi, bismuti ja indiumi baasil segud, millega edasi katsetades jõuti lõpuks valimini Bi35In48.6Sn15.9Zn0.4, mis koosneb lisaks ka tinast ja tsingist. Selle sulamiga printides katsetasid nad jahutusvedelikuna õhu asemel vee ja Arvuti Nõelte klaster etanooli segu ning tulemused olid paljulubavad. Wangi ja Liu sõnul saab niimoodi printida unikaalseid metallistruktuure ning segu saab kasutada ka printimisel koos plastiga. Vedelast metallist tint 3D-objekt PRINTIMISEKS kasutatakse metallisegu, mille sulamistemperatuur on toatemperatuurist kõrgem, olles samal ajal madalam tavapärasest 300 kraadist. Niimoodi saab printida unikaalseid metallistruktuure ning segu saab kasutada ka printimisel koos plastiga. Insenerid Lei Wang ja Jing Liu oktoober

32 UUDISED Terminaatoris näidatu tungib tavamaailma Uus metallisegu aitab kahjustunud närve kokku kasvatada. Tänapäeva meditsiinis on võimalik päästa kahjustatud närve, ent kuna närviraku kasvamise kiirus on paar millimeetrit päevas, võtab paranemine aega. Selle ajaga võib ajust eraldatud lihas taandareneda, mistõttu on neurokirurgid otsinud viise, kuidas säilitada lihaste tööl ajal, kui närvid taastuvad. Ühe võimalusena nähakse kahjustunud närviosade elektroonilist ühendamist, et aju antavad signaalid sealt endiselt lihasteni jõuaksid, vahendab Interesting Engineering. Pekingi Tsinghua ülikooli teadlane Jing Liu koos kolleegidega avastas võimaluse kasutada selleks vedelat metalli. Katsetega selgus, et sulametalli kasutades on tulemused paremad kui seni kasutusel olnud elektrolüütidega. Biomeditsiini insenerid hoiavad silma peal sulamil, mis koosneb 67% galliumist, 20,5% indiumist ja 12,5% seleeniumist. See materjal on kehatemperatuuruil vedel. Tsinghua ülikooli teadlased oletasid, et just selle metalli elektrilised omadused aitavad närvirakkude funktsiooni alles hoida ajal, millal nad ennast tagasi kasvatavad. Nüüdseks on läbi on viidud katsed konnadega, mis seda teooriat ka tõestavad. Konnadelt eemaldatud suurte närvirakkude ühte otsa mõjutati teatud impulsiga ja mõõdeti seejärel, kui ruttu jõuab signaal närvirakust edasi teise rakku. Katset korrati, kui närv oli katkestatud ning parandatud kas metallisulami või siiani kasutusel olnud soolalahusega. Tulemused näitasid, et kui soolalahuse puhul signaal nõrgenes, siis sulametall andis signaali edasi umbes sama tugevalt kui terve närv. Metallisulami eelis on ka see, et kuna see on röntgenipildil nähtav, on seda lihtne hiljem kehast eemaldada. Muidugi on kõik veel katsetamisjärgus, ent kindlasti on metallisulamil oma koht tuleviku raviperspektiivides. Uudse meetodiga disainilahendused Materjalitööstuses on näha olnud kõikvõimalikke ja võimatuid kombinatsioone. Interesting Engineering tutvustab Iisraeli disainer Hilla Shamia innovaatilist lähenemist metalli ja puidu kokkusulatamisel mööbliks. Kui metallmööbel on igapäevaselt kasutusel, siis Shamia jõudis materjalidega mängides meetodini, kus alumiinium sulatatakse puidu sisse. See täidab nii puitu jäävad praod kui ka pakub unikaalset esteetilist elamust, lisaks põletab see oma kuumusega puitu muutes vaatepildi veelgi omanäolisemaks. Niimoodi saadud mööbel on midagi muud kui raudjalgade ja puitplaadiga lauad-toolid. 32 Tööstus

33 Ärikatkestuse kindlustus säilitab kõige raskemal ajal ettevõtte igapäevase rahavoo Risto Sondla Kuigi ettevõtted tavatsevad kindlustada oma vara, seadmeid ning masinaid ootamatute olukordade vastu, ei mõelda laiemalt: mis saab, kui õnnetus tõesti juhtub ning töötegemine reaalselt mõneks ajaks katkeb? If Kindlustuse varakindlustuse tootejuhi Risto Sondla sõnul võib tootmise või toote/teenuse pakkumise katkemine tähendada ettevõtte lõppu. Teadlik firmajuht tunneb oma riske ning on reeglina sõlminud varakindlustuslepingu. Sinna aga enamasti asi jääbki, sest talle ei ole selgitatud, mis juhtub reaalse kindlustuskahju korral. Mis juhtub, kui tulekahjus hävinevad nii tootmispind kui ka masinad, millega ettevõtte käivet teenib? Selge on see, et spetsiifilisi masinaid päevapealt ei osta ning uusi ruume ei pruugi samuti kiiresti leida. Kes maksab aga sel ajal igapäevaseid kulutusi, laene ning palku ning kuidas teenitakse omanikule kasum? Keegi ei suuda täpselt prognoosida, kui kaua võtab aega ettevõtte taastumine tulekahjust, suurest tormist, mõnest muust suuremast rikkest või õnnetusest. Kuidas juhtida sel ajal firmat? Kuidas täita plaani ning teenida seda tulu, millest laene, liisinguid, püsikulusid ja töötasusid maksta? Tellijate ja tarnijatega võivad lepingud tööseisaku tõttu katkeda ning kui ettevõtte tegevusega on seotud ka grupi teiste tütarfirmade eksisteerimine, võib olukord eriti keeruliseks osutuda. Väljapääsuks on Risto Sondla sõnul ärikatkestuse kindlustus. Ärikatkestuse kindlustus on sisuliselt ettevõtte elukindlustus, kattes oluliselt rohkem kui tavaline varakindlustus. Oluline on mõelda ette, sest näiteks aastakümnete jooksul ülesehitatud perefirma võib olla kogu perekonna jaoks ainus sissetulek. Kui see kaob, lisandub varalisele kahjule ka emotsionaalne. Ärikatkestuse kindlustuse mõte on tuua ettevõte ootamatutest olukordadest välja nii, nagu poleks sinna satutudki: kindlustus kompenseerib käibe vähenemisest tuleneva ehk aitab finantseerida püsikulusi, laenumakseid, palgakulusi ning hüvitab samuti prognoositava ärikasumi ettevõtte finantsseisund säilib. Ärikatkestuse kindlustus on mõeldud kõigile, alates suurtest tootjatest kuni pisikestele teenuseid pakkuvatele ettevõtetele. Enamasti kardetakse vara hävinemisest tekkivat kahju, mitte aga äri peatumisest tekkivat finantskahju ettevõttele, mis võib varakahjust oluliselt suurem olla. Selliseid pisiasju, mis lõpuks korraliku kopika maksavad, võib kuhjuda päris palju: oleme lahendanud olukordi, kus kahjujuhtumi tõttu on blokeerunud juurdepääs hoonetesse ning tuleb rajada uus juurdepääs, et kliendid turvaliselt kohale jõuaksid. Või juhtub midagi ettevõtet gaasi või elektriga varustavas hoones ning küte on tarvis eraldi ajutise kommunikatsioonitrassiga tootmishooneni tuua. Või tuleb kiirema tootmistegevusega jätkamiseks kompenseerida ajutise ehitise ehitamine, toob Risto Sondla näiteid. Sageli tuleb ajutisele pinnale kolida pikemaks ajaks, kuni põhikohas tehakse taastamistöid. Sel juhul kompenseerib kindlustus edasi-tagasi kolimise ja muud lisakulud, mis ei pruugi olla sugugi väiksed. Põhiliselt hüvitatakse ärikatkestuse kahjujuhtumiga vähenevast käibest tulenev rahaline puudujääk ning samas võiks silmas pidada, et ärikatkestuse kahju on tavaliselt sama suur kui varakahju. Harvad pole ka juhtumid, kus keskmise suurusega kahjust võib tekkida märkimisväärselt suur ärikatkestuse kahju. Suurematest kahjudest moodustub 20% varakahju ja 80% ärikatkestuse kahju. Ta märgib, et kindlasti pole mõistlik kindlustust osta lihtsalt kohustusest, sest kindlustuslepingut sõlmides tehtud valikutest sõltub, kas kahju korral saab klient hüvitist. Seega tuleks koostöös kindlustusandjaga vaadata üle ettevõtet ohustavad riskid ning alles seejärel langetada otsus sobiva kindlustuse kohta. Kindlustusandjana oleme samuti huvitatud varakahju võimalikult kiirest taastamisest, mis tähendab tihedat koostööd klientidega. Lisaks sellele, et ettevõte tahab lepingut sõlmida, peaksime teadma kõiki tema plaane, tulevasi muudatusi ning arenguid äris. Kindlustuse eesmärk on tagada eelkõige ettevõtte finantsstabiilsus. Kahjujuhtumi korral annab piisava kindlustuskaitsega kindlustuspoliis ettevõttele vajaliku rahalise püsivuse ja kindlustunde. Muu maailma kogemus näitab, et enamik ettevõtteid, kellel ärikatkestuse kindlustuskatet ei ole, lõpetab suurema õnnetusjuhtumi järel tegevuse. Nad ei suuda tulla toime ulatuslike püsikuludega, mis tekivad seetõttu, et tootmine või teenindamine on halvatud ning tihenenud konkurentsisituatsioonis on teised ettevõtted kasutanud võimalust ja suurendanud turuosa. Turuosa tagasivõitmine võtab aega ja on kulukas. Eestis ei ole ärikatkestuse kindlustus veel väga levinud, ent If loodab ettevõtjate teadlikkust sellest suurendada. Küsige täpsemat infot Kindlustustelefonilt 1211

34 UURING Hiina masinatööstus astub Euroopa kannale Euroopa masinatööstuseturg on kiiresti muutumas, kuna Hiina tootjad hõivavad jõudsalt arenenud maade turge. Ajalooliselt tööstuharu juhtinud Saksa ettevõtele on oht juba päevselge, selgus Boston Consuting Grpupi uuringust. Agressiivses konkurentsis hakkamasaamiseks peavad Euroopa ettevõtted igas vallas pingutama. Iga ettevõte vajab oma unikaalset ellujäämisplaani. Muutusi vajavad kõik. Nii traditsioonilised masinatöösturid, kes toodavad turbiine ja mootoreid, kui ka elektroonikatootjad. Varem pigem viletsa kvaliteediga tooteid teinud Hiina tootjad on täiustanud oma väärtusahelat ja konkureerivad edukalt tööstusharu tippudega üle maailma. Saksamaa olulisus languses. Aastaks 2012 oli Hiina masina tootjate turuosa kavanud 37%ni, näiteks aastal oli see vaid 23%. Samal ajal on näiteks traditsioonilise turuliidri Saksamaa osakaal kahanenud 9%-lt12%ni. Hiina tootjate eelis on suurtootmise kuluefektiivsus ja suur tööjõu kättesaadavus. Ka on hakatud seal suurt tähelepanu innovatsioonile pöörama. Hiina tootjad on edukalt arenenud nii-öelda piisavalt heade toodete vallas. Nimelt on suur nõudlus toodete järel, millel on konkurentsivõimeline hind ja piisav funktsionaalsus, kuid millel puuduvad tipptoodete viimased uuendused ja eri võimalused. Piisavalt head tooted on järjest rohkem hinnas ka Euroopas ja muudel arenenud turgudel, kuna ettevõtted otsivad ebakindlas majandusruumis võimalusi kulusid kärpida. Seetõttu on ka hiinlased asunud tähelepanu pöörama muudele eelistele, kui vaid lõpptoote odavus. Selleks on rohkelt investeeritud teaduse- ja uurimistegevusse ning ostetud üles ettevõtteid, kes on arendamas uusi lahendusi. Rõhku on pandud ka turundusele, paljud Hiina ettevõtted on loomas oma müügivõrke. Paljud tootjad mõtlevad oma brändi loomisele või on ostnud ära juba tugeva brändi, et kasutada niiöelda kaksikidentiteeti, et olla edukad nii odavtoodete kui ka preemiumklassi segmendis. Näiteks ostis Hiina rasketööstur Sany Heavy Industry 37 protsendini oli aastaks 2012 Hiina masinatootjate turuosa kavanud, näiteks aastal oli see vaid 23%. Saksamaa kõrgtehnoloogiliste betoonipumpade tootja Putzmeister enamusosaluse. Sany jääb tegevaks Hiinas, kuid Putz meisteri brändi kasutatakse edaspidi kõrgkvaliteetsete toodete müügiks. Hiinlastel valitsuse tugi. Lisaks annavad Hiina ettevõtetele tugeva toe kasvav koduturg ja valitsuse tegevus. Hiina turg on kaitstud tugevate barjääridega. Valitus toetab ka tarneahelat. Seetõttu on Euroopa masinatootjatel eriti oluline säilitada oma konkurentsieeliseid. Ka peaks otsima võimalusi kulude kokkuhoiuks ja tungima jõuliselt Hiina ja teistele arenevatele turgudele. Huvitavaid võimalusi pakub kindlasti ka väljavaade võimalusel omandada edukaid Hiina ettevõtteid või otsida muid koostöövõimalusi. Kindlasti tuleks üle vaadata, kas piisavalt panustatakse uute toodete arendamisse. Hiina ettevõtted on palju panustanud, et edukad olla ja see trend on pikas perspektiivis muutumatu. Euroopa ettevõtted juba jäävad neist maha. Seetõttu on viimane aeg oma tegevus üle vaadata. STARLINK METALLIDEGA SINA PEAL alates aastast 1999 KUUMUSPÜSIVAD K S V DJ JA AT TULEKINDLAD LA lehed, ümarmaterjal, torud jne PAKSUSEINALISED TORUD roostevaba AISI 304, 20 MnV6, St.52, St37 jne TERAS lehed, torud, külmvaltslatid, ümarmaterjalid jne VASK, MESSING, ALUMIINIUM (roostevaba) lehed, torud, latid, nurgad jne PRONKSIST VALMISLAAGRID ümarmaterjal, latid ja tooriktorud MALM (lamelse ja keraja gra idiga) ümarad, latid, torud GG25, GG30,GG40, GGG50 TÖÖRIISTA- JA KVALITEETTERASED 42CrMo4, 25CrMo4, 34CrNiMo4 jne PERFOREERINGUD lehena ja rullis (ümar-, nelikant-, ovaal- jne augustus) TINA, T I PLII, I TSINK kangid, lehed VÕRGUD kootud, keevitatud, tõmmatud võrgud erinevatest materjalidest TRAAT erineva kõvadusega ja erinevatest materjalidest SILINDRITORUD JA KROOMITUD VARRED HAMMASLATID, HAMMASRATTAD jt ülekandeelemendid tööstusele VÄLJALÕIKED TERASLEHTEDEST VASTAVALT JOONISELE. NB! Mitmekülgne valik Venemaal toodetud terastest Kinnitusvahendid: POLDID, MUTRID, SEIBID, KRUVID (puurotsaga ja tavalised), KATUSEKRUVID (ka erivärvi), TSINGITUD NURGAD, TÕMBENEEDID, KEERMELATID ja muu vajalik üldehitustöödeks Kõikidele kaupadele serti kaat (DIN) Peterburi tee 71, Tallinn Tel , info@starlink.ee f t k 34 Tööstus

35 REKLAAM Tööstuslike gaaside tootmine ning müük Gaasivarustussüsteemide paigaldamine Keevitustarvikute ja gaasilõikeseadmete müük ning hooldus Kopli 103, Tallinn telefon faks oktoober

36 KASULIK Sünteetilised õlid teevad jõudsalt võidukäiku. Ka tööstuses AIN ALVELA, kaasautor Sünteetilised määrdeained rahuldavad mitmeid erinõudeid. Need on vastupidavad temperatuuri kõikumistele, oksüdeerumisele ja kiirgusele, kusjuures palju paremini kui mineraalõlid. Määrdeainete tootjate sortimendis on sünteetilised mootori-, hüdro-, transsmissiooni-, kompressori-, turbiini-, ketiõlid, mis taluvad kõrgemaid töötemperatuure ning nende külmakindlus on palju parem kui mineraalsetel määrdeainetel. Need on vastupidavamad oksüdeerumisele ning tänu sellele on nende kasutusiga palju pikem kui mineraalõlidel. Sünteetilise õli kasutamine on otstarbekam sel juhul, kui õli kasutatakse aasta läbi, mil vahelduvad väga madalad ja väga kõrged temperatuurid ja mootor on raskelt koormatud. OÜ Addinol Lube Oil tehnikadirektor Anna Murashina Sobib aastaringseks kasutamiseks. Mis siis teeb õli sünteetiliseks? OÜ Addinol Lube Oil tehnikadirektor Anna Murashina selgitas, et sünteetiline õli toodetakse sünteesiprotsessis, mitte esktraheerimise ja puhastamisega. Sünteesiprotsessis saab molekulile anda struktuuri, mille omadused vastavad kõige rangematele seadme tootja nõuetele. Sünteetilised õlid on polüalfaolefiinid (PAO), polüestrid, silikoonid, glükoolid (PAG) jt. Õlide liigitamise jaoks täissünteetilisteks, sünteetilisteks ja mineraalseteks ei ole Murashina sõnul kindlat ettekirjutust, sest igal kontsernil on sellest oma nägemus. Kui rääkida mootorõlidest, siis sünteetilise õli kasutamine on otstarbekam sel juhul, kui õli kasutatakse aasta läbi, mil vahelduvad väga madalad ja väga kõrged temperatuurid ja mootor on raskelt koormatud jmt, selgitas Murashina. Süsteetilist õli ei sobi kasutada retroautodes. Ka tööstuses kasutatakse järjest sagedamini sünteetilisi õlisid. Tüüpiline näide on ehitusmasinate hüdroõlid või tuulegeneraatorite kõrge jõudlusega reduktoriõlid, aga ka sellised eritooted, nagu kõrgtemperatuurilised ketiõlid või paberimasinate tsirkulatsiooni-süsteemide õlid. Tasub teada Õlide liigitus TÄHISTUS poolsünteetiline antakse õlile siis, kui selles sisalduvate täissünteetiliste (PAOde või estrite) ja sünteetiliste (HC-õli) baasõlikomponentide osakaal on alla 30% ja mineraalõlide osakaal üle 70%. SÜNTEETILINE asub täissünteetilise ja poolsünteetilise vahel, täissünteetiliste PAOde ja estrite osakaal on alla 30%, kuid sünteetiliste koostisosade osakaal on üle 30%. TÄHISTUS täissünteetiline antakse õlile siis, kui selles sisalduvate täissünteetiliste koostisosade (PAOde või estrite) osakaal on üle 30%. See tähendab, et õli, mida praegu nimetatakse poolsünteetiliseks, võib tulevikus nimetada ka täissünteetiliseks, kui selle PAOde sisaldus on üle 30%. Tootmise automatiseerimine Insenerteenused Masinaehitus AS Tech Group Kaabli 11, Tallinn, EESTI Tel Tööstus

37 KASULIK Tööiga pikem, viskoossus parem mineraalõlidest Täissünteetilisi määrdeaineid toodetakse süsivesinike baasil. Lähteaineteks võivad olla nii naftasaadused kui ka teised toorained. Tootmisel muudetakse nende molekulaarstruktuuri sedavõrd, et saavutatakse soovitud määrimisomadused ja optimaalne viskoossus. Toodetele segatakse juurde vastavaid manuseid ehk lisandeid, mis on enamikus sünteetilistes õlides peaaegu identsed mineraalsetele baasõlidele lisatavatega. Üldiselt on sünteetilised tooted mineraalõlipõhistest õlidest i kallimad, kuid neil on ka rohkem eeliseid. Sünteetilised õlid on sama ISO viskoossusklassi juures ja madalamatel temperatuuridel märgatavalt vedelamad kui harilikud mineraalõlid. Suurus, mis näitab viskoossuse sõltuvust temperatuurist, on viskoossusindeks (VI). See jääb mineraalsete õlide puhul enamasti vahemikku , sünteetilistel baasõlidel on VI pea alati üle 140. Mida kõrgem VI on, seda vähem energiat vajatakse külmkäivitusel või madalatel temperatuuridel sama nominaal-viskoossuse juures. Kuna sünteetilised õlid voolavad kergemini, kulutavad nad väiksemate pritsimis- ja pumpamiskadude tõttu vähem väärtuslikku energiat. Sünteesõlid aitavad seega kokku hoida kütust või elektrienergiat. Vastupidi mineraalõlidele ei esine sünteesõlide molekulaarstruktuuris tühju kohti, mille kaudu võib hapnik struktuuri rikkuda. Sünteetilistel õlidel on juba ainuüksi ühtlaste molekulaarstruktuuri tõttu tunduvalt parem oksüdatsioonikindlus kui samu manuseid sisaldaval mineraalõlil. Lisaks pidurdavad tänapäevased antioksüdandid, mis baseeruvad fenoolidel, amiinidel või salitsülaatidel, sünteetiliste õlide oksüdeerumist. Seetõttu saab sünteetilisi õlisid kasutada sageli mitmeid kordi kauem kui mineraalõlisid. Tasub teada Plussid sünteetiliste määrdeainete ja töövedelike kasuks VÄIKSED aurustumiskaod ja sellest tulenevalt väiksem õlikulu võrreldes sama viskoossusega mineraalõlidega õlivanni temperatuuril 100 C ja üle selle. SÜNTEETILISE õli tööiga on pikem kui mineraalõlidel. Õli vananemist mõjutavad kasutusiga ja temperatuurid, millega õli töö käigus kokku puutub. Nendele lisaks kiirendavad õli oksüdeerumist saasteained, nagu vesi, tolm ja kulumisproduktid. ÕHU hea eraldamisvõime vähendab kavitatsiooniohtu. Õli pole kergesti kokkusurutav. Kui õlis on vähem õhku, vananeb ta aeglasemalt. VÄHEM vahtu, kuna samaväärsed sööbimisvastased omadused on saavutatavad väiksema koguse manustega. HEA filtreeruvus, kuna sünteesõlid ei sisalda lisandeid, millega optimeeritakse viskoossuse sõltuvust temperatuurist. oktoober

38 SÕNUMID Viru Keemia Grupp arendab õlitööstuskompleksi 24. septembril sõlmisid EBRD ja VKG 35 mln euro suuruse laenulepingu. Laenu eesmärk on arendada VKG energiatootmiskompleksi ja parandada selle keskkonnahoiu parameetreid ja energia koostootmise efektiivsust. Petroter I, II ja III põlevkivi ümbertöötlemistehaste käivitamisega kasvab oluliselt kõrge kalorsusega põlevkivigaasi tootmismaht. Selleks et kogu gaas oleks võimalik suunata soojus- ja elektrienergia koostootmisele kõige efektiivsemal viisil, vajab VKG lisainvesteeringuid. EBRD laenuga finantseeritakse kahe väävlipüüdmisseadme ja turbiini ehitust ning lubjatehase projekti. Investeeringu tulemusel paraneb tootmiskompleksi töökindlus ja efektiivsus ning oluliselt vähenevad CO 2 ja SO 2 emissioonid. EBRD tegevdirektor Ricardo Puliti energeetika ja loodusressursside alal: Antud laenuga kindlustame Eesti energiajulgeoleku toetades kohalike ettevõtete initsiatiivi kasutada riigi enda ressursse kõige vastutustundlikumal moel. EBRD toetab VKGd selliste teedrajatavate tegevuste õnnestumisel uhkusega. VKG juhatuse aseesimees Ahti Puur lisas: Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga toetus VKG projektidele on nagu kvaliteedimärk, mis räägib sellest, et Euroopa seisukohalt on kontserni arengusammud õiged ja õigeaegsed. Avati uus tehas. 7. oktoobril avaski Viru Keemia Grupp Eesti Vabariigi peaministri Taavi Rõivase osavõtul Petroter II õlitehase. VKG enda täiustatud tehnoloogial rajatud Petroter II õlitehas näitas juba töövõimelisust tehas töötab täisvõimsusel üle viie nädala. PETROTER 3 nurgakivi panek. FOTO. EIKO KINK Peaminister Taavi Rõivas: Viru Keemia Grupi uus põlevkiviõli tehas Petroter II on oluline investeering ning samm Eesti energiasõltumatuse ja suurema energiajulgeoleku suunas. Viru Keemia Grupp oskab võtta igast põlevkivitükist välja nii palju, kui on võimalik. Juba teise kaasaegsel tehnoloogial põhineva tehase kiire ja edukas ehitus ja käivitus tõestas, et omal ajal tehti VKGs õiged valikud ning nii meeskond kui ka tehnoloogia on laitmatul tasemel. Kuid vaatamata edukale tehase avamisele oleme väga mures kogu põlevkivienergeetika jätkusuutlikkuses, ütles VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa. Uute projektide ja keskkonna investeeringutega tootmise omahinnad kasvavad, nafta hinnad samas langevad. Kui riik vaatamata sektori ettevõtete vastasseisule viib ellu planeeritud keskkonnatasude tõusu, võib see kaasa tuua kogu sektori edasise arengu seiskumise ja viia isegi suuremahuliste koondamisteni nii elektritootmises kui ka vanemates õlivabrikutes! Petroter II tehase ehitus algas a augustis, pärast seda, kui samanimelise tehnoloogia alusel töötav Petroter I tehas oli tõestanud oma efektiivsust ja häid keskkonnanäitajaid. Tehase ehitus kestis üks aasta ja kaheksa kuud. Tehas käivitati 10. augustil ning septembri alguses saavutas tootmisvõimsuse, mis moodustab 110% projekteeritud tootmisvõimsusest. Kogu projekti maksumus on 65 mln eurot ja koos investeeringuga energeetikasse üle 150 mln euro. Uue tehasega loodi Ida-Virumaale 100 uut otsest töökohta ja ligi 400 kaudset töökohta. Täisvõimsusel tehas annab aastas riigile maksutulu 14 mln eurot. Oluline tööandja. VKG on Eesti suurim põlevkivi ümbertöötlemisettevõte ja maailma suuruselt teine põlevkiviõlitootja. Kontserni panus riigieelarvesse aastal ulatus 45 mln euroni. VKG annab tööd rohkem kui inimesele Virumaal, VKG omandis on oma kaevandus, kuus põlevkivi ümbertöötlemistehast, tööstusenergia tootmiskompleks, oma transpordi-, remondi- ja elektritootmisbaasid. Eesti põlevkivitööstus tervikuna annab riigi SKTst 3 5% ja panustab rohkem kui 250 mln eurot riigi eelarvesse. EBRD panus Eesti majandusse jõudis uue lepinguga 500 mln euroni. Rohkem kui 75% toetusmahust on suunatud finants-, taristu ja energia sektorisse. 38 Tööstus

39 REKLAAM KUUMTSINKIMINE Teeme raua korrosiooni kindlaks # 1 EESTIS Alpina Electronics OÜ tel alpina@alpina.ee Seadmed liha- ja kalatööstusele: pakkeliinid, vorstipritsid, suitsuahjud, hakklihahundid jpm. lintsaelehed, lõikusnoad, hakklihamasina terad, pisitarvikud ning muud lõiketerad lihaja kalatööstustele klipsid, aasad tapamajaseadmed, projekteerimine ja ehitamine. hügieenilüüsid ja läbipääsud infrapuna vaakumahjud UUDIS Seadmete müük, remont ja hooldus. Müüme ka liisinguga. oktoober

40 SÕNUMID Suurinvestori toetus seotakse kõrgepalgaliste töökohtade loomisega. Investeeringu suurus langes Kui seni pidi suurinvestori toetuse saamiseks projekti koguinvesteering olema vähemalt 10 miljonit eurot, siis edaspidi koguinvesteeringu nõue kaob ning kehtestatakse projekti minimaalse maksumuse nõue, mis on 3 miljonit eurot. Toetuse saaja peab investeeringu tulemusena looma vähemalt 15 uut püsivat töökohta, mille mediaanpalk on vähemalt võrdne Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga (ca 1000 eurot) selgub väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling allkirjastud määrusest. Teine võimalus on suurendada palgakulusid 15kordse keskmise palga ulatuses. Harjumaal peab loodavate töökohtade mediaanbrutokuupalk olema vähemalt 1,24kordne Eesti keskmine brutokuupalk. Selle eesmärk on soodustada investeeringuid väljaspool Harjumaad. Otsustasime leevendada suurinvestori toetuse investeeringunõuet, et laiendada toetuse saajate ringi. 10 miljoni euro suuruseid investeeringuid ei tehta Eestis tihti, teisalt pärsib seda ajafaktor, sest toetused peavad olema välja maksud aasta sügiseks, kommenteeris Sulling. Pean väga oluliseks toetuse sidumist palganõudega, see peaks Otsustasime leevendada suurinvestori toetuse investeeringunõuet, et laiendada toetuse saajate ringi. Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling suunama ettevõtjaid looma püsivaid, kõrgemapalgalisi töökohti, lisas Sulling. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele suurendatakse toetusmäära 25%-lt 30%- ni, suurettevõtja puhul on toetusmäär Euroopa Liidu regionaalabi reeglite järgi endiselt 25% projekti maksumusest. Toetuse maksimaalne määr on ka edaspidi üks miljon eurot. Suurinvestori toetusmeetme kasutajad on peamiselt Eesti suurimad tööstusettevõtted. Toetust rahastatakse Euroopa Liidu struktuuritoetusest ning taotlusi võtab vastu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. 40 Tööstus

41 SÕNUMID Riik alustas argilliidi uurimist 30 korda rohkem on loodetavasti energiat argilliidis kui kaevandatavas põlevkivis. BiotaP OÜ läbi viidud uuringu tulemused annavad lootust tulevikus toota Eestis leiduvast argilliidist biogeenset metaangaasi. EASi ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse direktori kohusetäitja Tiina Kalju sõnul ületab argilliidis olev energiahulk Eesti maapõues leiduva põlevkivi energiahulga kuus korda ja kaevandatava põlevkivi energiahulga 30 korda. Biogeense metaangaasi tootmine argilliidist on senini jäänud suurema tähelepanuta, sest kivimi orgaanilise aine sisaldus on väiksem kui põlevkivil. Äsja läbiviidud uuringu tulemused on aga tõestuseks, et argilliidist on võimalik toota kohalikku biogeenset metaangaasi maa all, puuraugus, kasutades sealsete mikroorganismide normaalset elutegevust. Tegemist on väävlivaeses kivimis looduslikult toimuva protsessiga, mille käigus hapnikuta keskkonnas mikroorganismide elutegevuse tulemusel tekkinud metaan koguneb kivimi pooridesse, selgitas Kalju. Uuringu käigus selgitati välja biogeense metaangaasi tootmises osalevate mikroorganismide kooslus, gaasi tootmise tingimused ja võimalikud kasutatavad mahud. Viis kuud väldanud esialgsed katsetused Eesti Geoloogiakeskuse kivimiproovidega on andnud juba positiivseid tulemusi. Laboratoorsetes tingimustes saadi 25 grammist argilliidist 0,5 liitrit biogeenset gaasi 28protsendilise metaanisisaldusega. Biogeense metaani tootmise katsetes kiirendati erinevate söötmete abil kivimis looduslikult elunevate mikroorganismide normaalset elutegevust. Uuringud jätkuvad, et tagada tulevase tehnoloogia keskkonnasõbralikkus ning tõsta metaanitootmise protsessi efektiivsust. Uute katsetega on saadud 7,5 liitrit metaani ühe kilogrammi argilliidi kohta. Tavapäraselt arvestatakse argilliidi metaanisaagiseks 1,6 liitrit ühe kilogrammi kivimi kohta. Uurimistöö käigus vaadeldi ka erinevate metaankütuste kasutamise rahvusvahelisi prognoose. Eraldi analüüsiti Euroopa Liidu direktiivide mõju ja regulatiivset keskkonda biogeense gaasi kasutuselevõtuks Eestis. Tulevaste rakendusvõimaluste pakkumiseks kasutati parima võimaliku tehnoloogia arvestamise tunnustatud metoodikaid. Biogeense metaangaasi tootmise võimalikkuse uurimine on ellu kutsutud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt Energiatehnoloogia Programmi raames. Ettevõtte juht, kes Sa vajad: töökeskkonna spetsialisti töökeskkonna riskianalüüsi töökeskkonna dokumentatsiooni loomist või korrastamist ja ajakohastamist töökeskkonna juhendeid ja juhendamist instrueerimist toimunud tööõnnetuse menetlemist Seda kõike on vaja, kui: täidad erinevaid tööülesandeid töötad erinevatel objektidel tööjõud objektil vahetub kiiresti, aega on vähe, ohu riskid on kõrged Usalda oma ettevõttes töökeskkonna riskid meie hallata, aitame luua ja parendada ennetussüsteemi, et vähendada tööõnnetuste arvu. Helista või kirjuta: AESIRI HF OÜ h konsultatsioonid info@take5safety.eu oktoober

42 SÕNUMID TTÜ uurib Saksa armee materjaliuuringute keskusega materjale Toiduliit alustas täisteravilja teavituskampaaniat Tallinna Tehnikaülikooli teadlased hakkavad koos Saksa armeega looma ja testima inimesi ja tehnikat erinevate ohtude eest kaitsvaid süsteeme. 2. oktoobril leppis TTÜ kaitse- ja julgeoleku-uuringute keskuse juhataja Katrin Idla Saksamaal kokku TTÜ ja Bundeswehri vahelise koostööprojekti täpsema kava uute lahenduste arendamise ja kasutamise osas. Mitmed rahvusvaheliselt tunnustatud TTÜ teadlased on NATO teadus- ja tehnoloogiaorganisatsiooni töögruppides uute materjalide militaarrakendusi välja töötanud juba 10 aastat. Nüüdne Eesti teadlaste kahepoolne koostöö Bundeswehriga keskendub ühistegevusele seni kasutamata materjalide ja tehnoloogiate rakendamiseks. Tegemist on ennekõike just inimesi, aga ka tehnikat erinevate ohtude eest kaitsvate süsteemide loomise ja testimisega. Need süsteemid vähendavad kasutajate avastamist sensorsüsteemide poolt ja kaitsevad ka mõnede ohtude eest, kommenteeris Idla koostööd. Kaitse- ja julgeolekuuringute keskus on aasta kevadel Tallinna Tehnikaülikooli juurde loodud strateegiliste kaitse- ja julgeolekutehnoloogiate arendamiseks ning rakendamiseks mõeldud üksus. Loodud arenduskeskus organiseerib teadusasutuste ja eri riikide teadlaste vahelist koostööd. Kaitseministeeriumi tellitud varasemate kaitsealaste projektide raames on koostöös kaitseväega välja töötanud mitmeid militaartehnilisi lahendusi. Näiteks võib tuua segajad isevalmistatud lõhkekehade plahvatuste vältimiseks, mehitamata maastikuliikur, kompaktne ning kaasaskantav keemiliste ründerelvade analüsaator, vaatlusseadmeid eksitav kamuflaažitehnika ning keraamiline kergsoomusmaterjal ballistiliseks kaitseks. Toiduliit alustas täisteraviljast pagaritoodete teavituskampaaniat, mille eesmärk on tutvustada täisteratoodete toiteväärtuslikke eeliseid ja kasulikkust. Eesti Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul pole Eestis piisavalt selgust, millistele kriteeriumitele täisteratoode vastab, mille poolest ta erineb mittetäisteratootest, mida näitab kiudainete sisaldus tootes ning kuidas see on seotud täisteratoodetega. Viimane rahvastiku tervisekäitumise uuring näitab, et 28% rahvastikust ei tarvita üldse rukki- ja teraleiba ning sepikut või terasaia ei söö 67% inimestest, tõi Potisepp näite. Ta lisas, et tervislik ja tasakaalustatud toitumine on üha Aeg on küps rääkida täisteratoodetest, täisteraleib on täisväärtuslik eine. Eesti Toiduliidu juht Sirje Potisepp olulisem ka Eestis, kus kasvab ülekaalulisus täiskasvanute ja laste hulgas. Potisepa hinnangul on teavituskampaania suunatud eeskätt 30 60aastastele inimestele, kes peavad tervislikku toitmist liiga kalliks või keeruliseks ning eesmärk on tutvustada täistera-pagaritoodete toiteväärtuslikke eeliseid. Oleme aastaid teinud erinevate toidukategooriate kohta teavitustööd ja arvame, et aeg on küps rääkida täisteratoodetest, ütles Sirje Potisepp. Soovime öelda, et täisteraleib on täisväärtuslik eine. Teavituskampaania sõnumite kohaleviimiseks kasutatakse eesti- ja venekeelset telereklaami, veebikeskkonda ja kauplusi, kus on täisteratooted spetsiaalselt märgistatud. Gardner Denveri kruvikompressoritele kuni 5aastane TASUTA garantii! Kadaka tee 5, Tallinn tel Tööstus

43 REKLAAM Sektsioonidest garaažiuksed Garaažiukse- ja väravaajamid Tööstushoonete sektsioonuksed Laadimistehnika Kompromissitu kvaliteet Euroopa turuliidrilt Käänduksed Berry Euroopa turuliidrilt Hörmann pakub kõikidele objektidele nii äri- ja tööstushoonete kui elamute ehituse vallas just sobilikke lahendusi. Ainulaadne ja suur valik tööstushoonete ja garaažide uksi koos perfektselt ühilduvate ajamitega ning terviklik valik laadimistehnika lahendusi. Lisaks sellele veel ulatuslik välisuste ja metalluste valik. Hörmann see on Saksa kvaliteet. oktoober 2014 Rohkem informatsiooni: 43

44 SÕNUMID KOVide üleinvesteeringud ei täida jäätmemajanduses eesmärke Euroopa ja ka Eesti jäätmemajandussetehtud üleinvesteeringud jäätmekäitlusrajatistesse ja valdkonna munitsipaliseerimine on tekitanud olukorra, mis ei võimalda täita uusi ringlusmajandusele seatud nõudmisi ning ringlussevõtu eesmärkide täitmine osutub liiga kalliks. Ühe suurema teemana Brüsselis toimunud Euroopa Jäätmekäitlejate Liidu (FEAD) töörühma kohtumisel arutati Euroopa riikides tekkinud olukorda seoses jäätmekäitlusrajatiste ülevõimsuste rajamisega, teatas Eesti Jäätmekäitlejate Liit. Enamasti on rajajateks kohalikud omavalitsused (KOV), kes kehtestavad käitlusrajatiste varustamiseks ka kohaliku monopoli, nähes selles head teenimisvõimalust väravatasudelt. Näiteks Saksamaal ja Austrias on põletustehaseid rohkem kui reaalselt vaja ning see on toonud kaasa olukorra, et need jäätmed, mis peaksid minema ringlusse, lähevad tegelikult otse ahju. Jäätmemajanduse hierarhia ütleb, et eelistatud peab olema jäätmete ringlussevõtmine. Sellisest olukorrast, et on loodud ülevõimsused, kannatab kogu keskkonnamajandus, rääkis kohtumisel osalenud Eesti Jäätmekäitlejate Liidu juhatuse liige Agu Remmelg. KOVide turule tulek on toimunud igal pool samade tunnustega: esiteks luuakse monopoolne positsioon ja seda ära kasutades laienetakse vabale turule. Praktikas tähendab see kodanikele hinnatõusu ja teiseks toob selline tegevus kaasa teenuse kvaliteedi languse. Kaob igasugune turu surve teenuste taseme tõusuks, ütles Remmelg. Kohtumisel tõdeti, et Euroopa jäätmemajandus on tupikseisus ja et olemasolevad süsteemid ei võimalda ringmajandusele püstitatud eesmärke saavutada. Kui konkurentsil ei võimaldata toimida ja ei lõpetata munitsipaalmonopolide loomist või elushoidmist, siis ollakse juba ette läbikukkunud, ütles Remmelg. Probleemid on sarnased nii Saksamaal, Austrias, Suurbritannias kui ka Skandinaavia riikides. Remmelg lisas, et Eesti on seni mitmetes valdkondades olnud vanast Euroopast ees, kuid paraku jäätmemajanduses liigutakse kursil, millega mujal Euroopas on tu- 20 miljonit tonni jäätmeid tekib Eestis igal aastal. pikusse jõutud. Näitena võib tuua Tallinna linna, Sõmeru ja Vinni valla Lääne-Virumaal jne. Me ei peaks minema seda teed, mille puhul teistel on juba vitsad käes. Pigem võiks Eestist saada Euroopa kompetentsikeskus uute ja tuleviku vajadusi rahuldavate mudelite rakendamisel, ütles Remmelg. Kohtumisel otsustati probleemide kaardistus ja konkreetsed ettepanekud olukorra parandamiseks viia Euroopa Komisjoni otsustajateni. Näiteks mitmed riigid tõid kohtumisel välja vajaduse selgelt määratleda, milline tegelikult peaks KOV ide roll olema. Eelkõige siis KOV kui korraldaja, mitte teenuse osutaja. Kõne all oli ka see, et osa ebaefektiivseid rajatisi (käitluskohti) on rajatud euroliidu maksumaksjate rahaga ning selles Euroopa Komisjonile esitatavas raportis tuuakse kahjuks ka Eestit puudutavad eurorahade raiskamise näited välja. FEAD töögrupi töös osalevad Soome, Rootsi, Norra, Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, Suurbritannia, Poola ja Eesti esindajad. Tasuta ökodisaini veebiseminar Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsub ettevõtjaid kuulama ökodisaini alast tasuta veebiseminari Renewable energy technologies toolkit ehk taastuvenergia tehnoloogiate tööriist. Veebiseminaril tutvustatakse erinevaid taastuvenergia tehnoloogiate võimalusi ja töövahendeid, räägitakse kitsaskohtadest ja rahastamismudelitest taastuvenergiasektoris. Säästva arengu instituut Inglismaal on avaldanud selleteemalise tasuta käsiraamatu ettevõtetele, mis on ka veebis kättesaadav. Veebiseminaril osalemine on huvilistele tasuta, aga nõuab veebilehel registreerimist. Kuni aasta lõpuni pakub Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ettevõtetele samuti veel võimalust saada projekti EDECON Tasub teada Taastuvenergia tehnoloogiate tööriist AEG: 4. november kell (BST, Eesti aja järgi 13 14). REGISTREERI: raames TASUTA konsultatsiooni. Konsultatsioonide eesmärk on tõsta ekspertide kaasabil ehitussektori (sh arhitektide, materjalide ja integreeritud mööbli tootjate, ehitajate jne) ettevõtete keskkonnateadlikkust, tutvustada neile ökodisaini põhimõtteid ning võimalusi oma toodete või teenuse paremaks ja keskkonnateadlikumaks turustamiseks. 44 Tööstus

45 REKLAAM TSELLULOOSISTVALMISTATUD HÜGIEENILINE PABER VANAPABERIST VALMISTATUD HÜGIEENILINE PABER Pakume järgmisi tooteid: tualettpaber Lehtkäterätikud Rullkäterätikud Meditsiinilised paberlinad Tööstuslikud käterätikud rullides Vedelseebid Vahuseebid Antibakteriaalsed seebid Puhastusained Uued ja soodsad paberitooted Cliro ja Karen Absolute Trading OÜ tel oktoober

46 SÕNUMID Energeetikud pole rahul keskkonnatasude tõusu vastase kampaaniaga Eesti Taastuvenergia Koda ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda leiavad, et Eesti Keemia tööstuse Liidu alustatud maa varade kampaania eesmärk on avalikkuse eksitamine ja otsustajate mõjutamine taganemaks põlevkivi efektiivsemat kasutust ja põlevkivitööstuse negatiivse keskkonnamõju vähendamist nõudvatest ning riigi ressursitulu suurendavatest otsustest. 44 protsenti annab põlevkivitööstus sise majanduse kogu toodangust. Nimelt asus keemiatööstuse liit keskkonnaministeeriumi plaani vastu tõsta järgmise kümnendi jooksul keskkonnatasusid 3 10% võrra aastas. Riigi plaan tõsta keskkonnatasusid on taastuvenergeetikute teatel õigustatud, sest riik ei pea soosima ja toetama tegevust, mis suurendab keskkonnasaastet ja on vastuolus Euroopa Liidu ühiste eesmärkidega. Põlevkivitööstus annab vaid 4% sisemajanduse kogutoodangust, kusjuures selle marginaalse panusega majandusse kaasneb ligi 90% Eesti keskkonnareostusest! Põlevkivienergeetikaga seotud tasusid pole senini tõstetud samaväärselt teistele valdkondadele kehtestatud tasumääradega ning ka saastetasumäärade suurendamise ettepanekuid pole ellu viidud. Paradoksaalselt on saastetasude laekumine vähenenud, sest elektritootjad ei pea enam maksma CO 2 saastetasu. Saastetasumäärad ei võta täielikult arvesse kõiki keskkonnamõjusid, mistõttu ei maksa saastajad kogu nende tekitatud keskkonnakahju. Madalad keskkonnatasud ei motiveeri ettevõtjaid investeerima enam lisandväärtust pakkuvatesse ja puhtamatesse põlevkivitöötlemise ja kaevandamise tehnoloogiatesse. Saastaja hüvitab. Konkurentsiameti aasta analüüsist selgub, et põlevkivi kaevandusettevõtte kasumlikkus on 13%, elektritootmise eeldatav kasumlikkus avatud turul 33% ja õlitootmise kasumlikkus 83%. Õiglane ja õiguspärane on, et saastaja hüvitab tekitatud keskkonnakahju ning ressursi omanik saab ressursi eest õiglast tasu. Olukord, kus enam kui 90% põlevkiviõlist ei kasutata Projekteerime, toodame ja müüme treppe, piirdeid, väravaid ja muid metallkonstruktsioone mustast rauast ja roostevabast terasest. välis- ja sisepiirdekonstruktsioonid piirded klaasiga kandekonstruktsioonid ja fermid välis ja sisetrepid tiib ja liugväravad võred muud metallkonstruktsioonid E mail: post@optimet.ee Tel Tööstus

47 SÕNUMID siseriiklikult, vaid see läheb ekspordiks, jättes riiki keskkonnareostuse, ning olukord, kus põlevkivielektri ekspordil piiranguid pole, on vastuolus kehtiva Põlevkivi arengukavaga. Kava ütleb selgelt: Põlevkivi prioriteetseks kasutamissuunaks on elektri ja põlevkiviõli tootmine Eesti riigisisese tarbimise katmiseks. Põlevkivi kasutamine elektri ja põlevkiviõli tootmiseks Eestist väljaveoks on lubatud vaid piiratud mahus, lähtudes riigi huvist. Vaja on pikaajalist ettenähtavust regulatsioonide osas. Ent see ei saa tähendada keskkonnatasude külmutamist. Arvestades, et põlevkivi on taastumatu ressurss, siis energiajulgeoleku tagamiseks meie tulevaste põlvede tarbeks on oluline üleminek jätkusuutliku ja puhtama taastuvallikatel ja -kütustel põhineva energia kasutamisele. Kommentaar Küsimused ja vastused RENE TAMMIST Eesti Taastuvenergia Koja juhataja KAI KLEIN Eesti Keskkonnaühenduste Koda Kuidas on see võimalik, et Eesti energiajulgeolek on tagatud vaid Ida-Virumaakeskse energiatootmisega? See ei olegi võimalik. Eesti energiajulgeolek on tagatud vaid siis, kui meie energiatootmine on hajutatud. Kas põlevkivisektori keskkonnamaksude külmutamine on põhjendatav? Põlevkivitööstus toodab üle 90% keskkonnasaastest, millele tähelepanu ei pöörata. Riigikontrolli auditi andmetel piirdub keskkonnatasude osakaal põlevkiviõli müügihinnas ainult paari protsendiga ega ole märkimisväärne ka põlevkivielektri müügihinna puhul. Selliselt ei maksa põlevkiviettevõtjad kinni tekitatud keskkonnakahju ning pole motiveeritud investeerima puhtaimatesse tehnoloogiatesse. Kas energiatootmises on saastevabasid alternatiive? Taastuvenergia tootmine ja kasutamine keskkonnasaastet ei põhjusta. Taastuvenergiale üleminek Eestis on vajalik ja võimalik. Milline on põlevkivitööstuse keskkonnamõju? Läbi aegade on kaevandatud 900 miljonit tonni põlevkivi, mis on jätnud tühjaks 400 miljoni kuupmeetri suuruse maaaluse ala, millest 45% on ebastabiilne. Kaevandamine mõjutab maastikku, veestikku ja elustikku. Põlevkivitööstus paiskab õhku 88,6% Eesti kasvuhoonegaaside emissioonidest. Valdav osa (83%) Eestis tekkivatest jäätmetest pärinevad põlevkivikompleksist. Ohtlike jäätmete osas on põlevkivienergeetikas ja õlitootmises tekkivate jäätmete osakaal 95%. Miks tuleb panustada puhastele alternatiividele? Arvestades, et põlevkivi on taastumatu ressurss, siis energiajulgeoleku tagamiseks ka pikas perspektiivis meie tulevaste põlvede tarbeks, on oluline üleminek jätkusuutliku ja puhtama taastuvallikatel ja -kütustel põhineva energia kasutamisele, mis tagab nii konkurentsivõimelisema majanduse, uued töökohad kui ka puhtama elukeskkonna. KATLAMAJADE EHITUS JA HOOLDUS tel oktoober

48 ENERGEETIKA Puidust saab soojust, elektrit ja õli Pärnu koostootmisjaama juurde on kerkimas bioõlitehas. Loodetavalt positiivset investeerimisotsust on oodata Fortum Eesti ASi juhatuse esimehe Margo Külaotsa sõnul selle aasta lõpus. MARILIIS PINN Tööstuse toimetaja Pärnu tehassesse investeeritaks 30 miljonit eurot, millest 6,9 miljonit eurot tuleks Euroopa Liidu keskkonnaprogrammist NER 300. Maailmas on huvi bioõli vastu suur, ütles Külaots. Eestis toodetavat bioõli hakatakse tema sõnul peamiselt eksportima, kuna mujal Euroopas on selle kasutamise majanduslik efekt fossiilsete kütuste kõrgema maksustamise tõttu suurem. Bioõli vastu tunnevad huvi põhiliselt need, kes soovivad keskkonnasõbralikumalt ja süsihappegaasi-neutraalselt hakkama saada. Põhiliselt küttefirmad, lisas ta. Pärnu tehases kasutatakse Fortumi, Metso Poweri, UPMi ja Soome Tehnoloogiauurimiskeskuse VTTga koostöös välja töötatud pürolüüsi tehnoloogiat, kus õlitootmine on integreeritud koostootmisjaama. Koostootmisjaamade tooted on tavapäraselt olnud soojus ja elekter. Nüüd on lisandunud neile bioõli. Kiire pürolüüs muudab biomassi vedelkütuseks. Selleks kuumutatakse biomassi kiiresti ja hapniku juurdepääsuta ning kondenseerides saadud orgaanilise materjali bioõliks. Protsessi kõrvalprodukte koksi ja mittekondenseerunud gaasi saab jõujaama katlas täielikult ja energiatõhusalt ära kasutada. Esialgu saab bioõli kasutada vedelate fossiilkütuste asendamiseks kaugküttes või tööstuslikus soojatootmises. Tulevikus võib bioõli saada toormaterjaliks erinevatele biokemikaalidele ja keskkonnasõbralikule auto- ning laevakütusele. Bioõli vastu tunnevad huvi põhiliselt need, kes soovivad keskkonnasõbralikumalt ja süsihappegaasi-neutraalselt hakkama saada. Fortum Eesti AS juhatuse esimees Margo Külaots Fortum ühines pürolüüsiprojekti arendamisega aasta novembris tunnustati Fortumit Global District Energy Climate Awardi eriauhinnaga. Fortum Heat divisjoni teadusja arendusosakonna juht Jukka Heiskanen on veendunud, et pürolüüsiprojekt on praeguse aja üks kõige põnevamaid Fortumi teadus- ja arendusprojekte ning sellisel tasemel tunnustus näitab, et on oldud õigel teel. Mullu avati esimene bioõli tootev koostootmisjaam Joensuus Soomes. Joensuu jaamas toodetakse bioõli kohalikust hakkpuidust ja metsatööstuse jääkidest. Esialgu kavatseb tehas toota umbes tonni bioõli aastas. Fortumil on plaan jätkata pürolüüsijaamade rajamisega. Üheks investeerimispiirkonnaks võib saada Eesti Pärnus asuv koostootmisjaam. Külaots selgitas, et praegu neil on Pärnus juba koostootmisjaam olemas ja seda on võimalik täiendada nii, et see hakkaks bioõli tootma. Ka on Pärnu eelis piisava puiduressursi olemasolu, lisas ta. Praegu toodab Pärnu koostootmisjaam soojust ca 200 GWh ja elektrit ca 167 GWh. Kui investeerimisplaanid saavad rohelise tule, valmiks uus olemasoleva jaamaga integreeritud õlitehas aasta jaanuaris ja Pärnu jaam hakkaks tootma bioõli. Külaotsa sõnul oleks Pärnu jaama investeeringu maht suurusjärgus 30 miljonit eurot. Investeeringu finantseerimiseks saaks Fortum Eesti AS laenu emaettevõttest ning samuti on 48 Tööstus

49 ENERGEETIKA saadud positiivne toetusotsus Euroopa Liidu kiimameetmest NER 300. MARGO Külaots ootab otsust. FOTO: KRISTJAN TEEDEMA / POSTIMEES/SCANPIX Pärnu jaam oleks võimeline tootma tonni bioõli aastas. Samuti hakataks kasutama Pärnu koostootmisjaamas bioõli valmistamiseks kohalikku päritolu hakkpuitu ning metsatööstuse jääke. Praegune puidu vajadus on jaamas umbes MWh. Uue pürolüüstehnoloogia integreerimisel koostootmisjaama kasvaks puidu vajadus 1/3 võrra, mis tähendaks ca MWh väärtuses puidu tarbimist aastas. Külaots lisab, et soojal aastaajal on koostootmisjaamades soojusenergiat tihti üle, aga seda ei ole olnud võimalik kuidagi salvestada. Pürolüüsjaama eeliseks ongi asjaolu, et sisuliselt toimub taastuvenergia salvestamine vedelkütuse kujul õlitootmisüksuses kasutatakse ära soojus, mida suvel linna kütmiseks vaja ei lähe. Uus projekt tooks kaasa kuus uut töökohta jaamas ning piirkonda lisaks uusi töökohti, mis on seotud metsa raiumise ja transpordiga. Investeerimisotsuseni loodetakse jõuda aasta lõpus. Pärnu koostootmisjaama lähedusse sobiksid peale bioõlitootmise ka teised energiamahukad tootmisettevõtted, sest koostootmisjaamast saab pakkuda soodsalt nii soojus- kui ka elektrienergiat. Metallilõike instrumentide teritus CNC pinkidel puurid spiraalfreesid moodulfreesid saed HSS ja HM tasalihv kuni 4m Tööde vastuvõtt ja müük oktoober 2014 info@teratoimitus.ee Kalmistu tee 26J Tallinn TÖÖRIISTAPOOD KEEVITUSSEADMED TÖÖRIISTAD GENERAATORID Selle kupongiga KÕIK kaubad kuni Soodustus ei keh eripakkumistele ega olemasolevatele soodustoodetele TARTU: Vasara 52D PÄRNU: Tallinna mnt % 49

50 ENERGEETIKA Puit ja turvas võiksid anda 70% rohkem energiat Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna strateegilise planeerimise juht Madis Laaniste tõi Erametsakeskuse aastaseminaril välja, et täna panustab puit energeetikasse 9 TWh, mida on 4,5 miljonit tihumeetrit puitmaterjali. Sellest katab 14% riigi primaarenergiaga varustatusest, 95% riigi taastuvenergia osakaalust lõpptarbimises, 41% tarbitud soojusest ja 10% tarbitud elektrist. Seejuures pool puidust saadud energiast tarbitakse kodumajapidamistes. Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava EN- MAK 2030 üldeesmärk on tagada tarbijale mõistliku hinna ja kättesaadavusega, vähese keskkonnamõjuga energiavarustus, mis on kooskõlas Eu- 15 TWh/a energiat võiks Eestis toota aastal 2030 puidust ja turbast. Praegu toodetakse puidust 9 TWh/a energiat. roopa Liidu pikaajaliste energia- ning kliimapoliitika eesmärkidega. Seejuures võiks puiduressurssi energeetikasse jõuda mahus 12 TWh/a. Laansite lisas, et nõudlust energeetikas jätkub: aastal 2030 peaksid puit ja turvas katma koostatud plaani kohaselt koos kuni 15 TWh/a Eesti energiavajadusest. Tasub teada Pürolüüs muudab tahke aine vedelaks PÜROLÜÜS on aine muundumine kõrgel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta või vähese õhu juuresolekul vedelaks. Pürolüüs on ainete termolüüsi tööstuslik rakendamine enamasti orgaanilist ainet sisaldavate materjalide korral. Pürolüüsiks nimetatakse tihti ka mitmeid teisi keemiatööstuses kasutatavaid kõrgetemperatuurseid protsesse nagu krakkimine, kuivdestillatsioon või destruktiivne destillatsioon. ORGAANILISTE ühendite pürolüüsi peamised reaktsioonid on molekulide süsinikuskeleti lõhustumine, funktsionaalrühmade täielik või osaline eraldumine, lähtemolekulide ja nende fragmentide polümerisatsioon või kondensatsioon, lähteaine ja lõhustumisproduktide isomerisatsioon, vesiniku ümberjaotumine või eraldumine jm. LOODUSLIK orgaanilise aine pürolüüs esineb sügaval maapõues, kus lagunemine toimub kuumuse ja rõhu mõjul anaeroobsetes tingimustes pika aja jooksul ning tulemusena eraldub valdavalt metaan. Nii moodustuvad gaasilised produktid ning maasügavusse jääb tahke jääk (antratsiit, pruunsüsi ja meresetete korral ka veest kergemad vedelad produktid nagu nafta). ALLIKAS: VIKIPEEDIA HÜDROSILINDRITE PROJEKTEERIMINE JA VALMISTAMINE. AS Nuia PMT-l on hüdrosilindrite valmistamise kogemust aastast Selle aja jooksul on meie tehnoloogid projekteerinud ja tootmisse juurutanud üle 5000 erineva hüdrosilindri mudeli. Meie põhilised kliendid on ehituse, põllumajanduse ja metsatööstuse masinate valmistajad Eestis, Lätis, Soomes ja Rootsis. Aga valmistame ka üksikeksemplare. Valmistame hüdrosilindreid, mis on: ühe- või kahepoolse toimega läbimõõduga 32 kuni 200 mm töökäiguga kuni 2000 mm töösurvega kuni 300 bar vajadusel värvitud Teostame ka treimis- ja freesimistöid CNC pinkidel. METALLKONSTRUKTSIOONIDE VALMISTAMINE. Kaasaegne töökeskkond, uuenenud tootmisvahendid ja kvalifitseeritud tööjõud (WPQT-d vastavad DNV-OS-C401:2013 offshore ja EN ISO :2004 standarditele) võimaldavad pakkuda laias valikus metallitöö teenuseid Plasmalõikus Painutamine ja puurimine Keevitamine Haaveldamine ja värvimine Komplekteerimine Valmistame metallkonstruktsioone ja seadmeid nii ehituse kui ka masinaehituse tarbeks vastavalt tellijapoolsetele projektidele. Pakume vajadusel masinaehituslikku nn. võtmed kätte tootmist s.o detailide valmistamisest kuni koostamise ja pakendamiseni. Nuia PMT AS Ettevõtluse 1, Karksi-Nuia, Viljandimaa tel info@nuiapmt.ee 50 Tööstus

51 REKLAAM Kemppi Minarc Evo tootepere Kvaliteetne keevitustulemus, kus iganes te ka ei keevitaks Minarc Evo seadmed on uusimad Minarc tootepere liikmed. Sellesse uude tootesarja kuuluvad 150A elektroodkeevitusseade, 170 ja 200A MIG/MAG-seadmed ning 200A DC TIGseade. Elegantsed Minarc Evo tooted on kasutatavad 1f-230V toitepingega. Nendes sisalduvad kõik tuntud ja hinnatud Minarc seeria omadused, mida nüüd on veelgi edasi arendatud. Hind alates km. Kemppi ametlik esindus Eestis. Müük, hooldus ja rent. RKR Seadmed OÜ Peterburi tee 83, Tallinn info@rkrseadmed.ee TÖÖSTUSLIKUD KÜTTEKEHAD JA KÜTTEKAABLID HEATEX EESTI OÜ-lt Pakume laias valikus küttekehi tööstus- ning tootmisettevõtetele: e: - Tööstuslikud küttekaablid kuni 1000 C - Tööstuslikud radiaatorid - Keraamilised küttekehad - Padruni tüüpi küttekehad - Klambri tüüpi küttekehad - Küttekehad mahutitele (IBC jt) - Tööstuslikud soojapuhurid ( V) - Küttekehad kilpidesse - Küttekehad vee-, õhu-, õli-, happelisse, ATEX-keskkonda - ATEX-küttekehad - ATEX-termoregulaatorid ning andurid - Isereguleeruvad küttekaablid kuni 210 C (ATEX) - Kuumakindlad pistikud, pistikupesad - Erilahendused Võta meiega ühendust ning saada päring: heatex@heatex.ee Heatex Eesti OÜ oktoober

52 TEGIJAD Biohuumuse tootmine elus tööstus Kuna biohuumuse tootmisest võtavad osa elusorganismid, nimetaksin seda elusaks tööstuseks. Mujal kasutab inimene vaid masinaid. Biohuumust valmistavad vihmaussid. Ühtpidi on see loomakasvatus, teistpidi tööstuslik tootmine. Selleski ei saa läbi seadmeteta, näiteks pakendamismasinateta. 52 Tööstus

53 TEGIJAD TALITAJA Triin Kolõtsevi hoolealused on vilkad biohuumust tootma. FOTO: AIMAR ROOMETS TÕNU TALVAR, kaasautor Maailma mastaabis ei ole biohuumus uus asi. Küll aga Eestis. Hetkel võib siinsed biohuumuse tootjad üles lugeda ühe käe sõrmedel. Suurim neist on Õkomuld OÜ Pärnumaal Varbla vallas Paatsalus. Seal valmib aastas tonni biohuumust, ent vihmaussifarmer Veiko Albergi sõnul on Õkomullal kavas tootmist tunduvalt laiendada. Teist teed läheb K.Compos OÜ Läänemaal Hanila vallas. K.Compos asutati möödunud aastal Kõmsil sealse metallitööstusettevõtte K.MET ASi meeste eestvõttel. Arvata võib, et traadist tooteid tegijate mõte hakata ka biohuumust tootma kõrvalseisjaid üksjagu üllatas. Seisavad ju metalli töötlemine ja põllupidamine üksteisest nagu väga kaugel. Aga ei. Algatasid maamehed. Hakkasid varakult mõtlema, et mis saab siis, kui K.MET mõne aasta pärast Kõmsilt Virtsu rajatavasse ettevõtluskeskusesse üle kolib. Siis jäävad ju K.METi tänased tootmisruumid vabaks ning nendes võiks midagi kohalikust toormest teha. Nii K.MET kui ka K.Compos põhinevad kohalikul kapitalil. K.Compose üks osanikke, K.METi juhatuse esimees Mardo Leiumaa: K.Compose esmane eesmärk ei ole tohutu- The Lifting KnowHow w tootmine, müük, hooldus remont, katsetamine paigaldamine, koolitus CERTEX EESTI OÜ Peterburi tee e 47 Tallinn ww.certex.ee tel faks info@certex.ee e oktoober

54 TEGIJAD tes kogustes biohuumust toota, vaid kogemusi koguda ja neid levitada, propageerida biohuumuse tootmist ja tarvitamist. Aga mõistagi peab meiegi tootmine ennast majanduslikult ära tasuma. K.Compos mõtleb suuremalt kui ainult oma ettevõtte hetkevajaduste rahuldamine. Biohuumuses ei ole grammigi keemiat. See on maheväetis. Tuleb loodusest ja läheb loodusesse. Biohuumuse tootmiseks saab kasutada praktiliselt mis tahes orgaanilist ainet. Põhiline on laagerdunud veisesõnnik. Sobivad ka hein, pilliroog, adru jne. Biomassist vähemalt Pärnu- ja Läänemaa rannaaladel puudust ei tule. K.Compose teine osanik, K.METi projektijuht Aimar Roomets: Biohuumus tekib lagunemisprotsessis, milles osalevad mikroorganismid, vihmaussid ja muud selgrootud. Vihmaussidel on protsessis segaja ja peenestaja roll. Vihmaussid muudavad sõnniku bioloogilisi, keemilisi ja füüsikalisi omadusi. Et vihmaussid söönuks ja joonuks saaksid, tuleb toitepinnasele regulaarselt lisada uut sõnnikut ja toitepinnast kasta. Läbitöötatud kihi jätavad vihmaussid maha. See ongi biohuumus. Ehk vihmaussisõnnik. Ehk vermikompost. Biohuumust kasutatakse mullaviljakuse tõstmiseks ja saagi kvaliteedi, sealhulgas maitseomaduste parendamiseks. Biohuumus sobib lilledele, köögiviljadele, toataimedele jne. Biohuumus mõjub neli aastat ja säilib viis aastat. Biohuumuse tootmine on Eestis seni vähe levinud peaasjalikult teadmiste laialdase leviku puudumise pärast. Asja ei tunta. Mis muud kui tuleb õpetada ja õppida. Et aga sellealase ühistegevuse edendamine väljub ühe ettevõtte, antud juhul K.Compose raamidest, asutati Kõmsil mullu ka üleriigiline erialaselts Eesti Vihmaussi Kasvatajate & Biohuumuse Tootjate Liit. Selle üks esmaseid ülesandeid ongi teadmiste levitamine, asjahuviliste koolitamine. Liit seisab oma liikmete huvide ja õiguste eest, esitab lahendada nende turustusprobleeme, kogub ja süstematiseerib infot jne. Töösidemetes ollakse Lätis tegutseva analoogilise erialaliiduga. Koolitustele on palju huvilisi. Erialaliit korraldas kevadel koos Ridala valla Haeska külaseltsiga Virtsu koolimajas esimese õppepäeva. Arvati, et kokku tuleb inimest kakskümmend, osavõtuks registreerus aga kaheksakümmend ja kohale tuli seitsekümmend. Tähendab huvi on. Esimesel õppepäeval kuuldi Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledži teadlastelt vihmausside elust. Sügisese õppepäeva teemaks valiti kompostid. Esinema kutsuti Eesti Maaülikooli asjatundjad. Kutse saadeti ka Valgevenesse, kus selle alaga samuti pikka aega tegeletakse. Praktikute nõuanded mõlemal korral peale selle. Koolitus jätkub. Tasub teada Kolhoosikülast vihmausside koduks POOLESAJA elanikuga küla Läänemaal Hanila vallas linnulennult umbes kaheksa kilomeetri kaugusel Virtsu sadamast sisemaa poole. KARUSE kolhoosi ajal oli siin suurfarm, nüüd on ratsaklubi. RESTAUREERIMISEL olev Massu mõisa häärber koos kõrvalhoonetega on erakätes. MASSUST leiate ka paar muinsuskaitseobjekti, linnu seaseme ja liukivi. Eesti Vihmaussi Kasvatajate & Biohuumuse Tootjate Liit LIIDU EESMÄRGID on vihma usside kasvatajatest ja vermikomposti ehk biohuumuse tootmisest huvitatud isikute ning organisatsioonide ühendamine, informatsiooni kogumine ja süstematiseerimine. VIIAKSE läbi teadus- ja arendustegevust vihmausside kasvatamise ja biohuumuse tootmise valdkonnas. AIDATAKSE kodumaist vihmausside kasvatamist ja biohuumuse tootmist konkurentsivõimeliseks muutuda. ALLIKAS: BIOHUUMUS.EE Et biohuumuse tootmisest ka n-ö omal nahal sotti saada, rajas K.Compos kunagise Massu suurfarmi noorkarjalauta katsebaasi. Sinna osteti Lätist vihmausside proovipartii. Lisaks võtsid mõned K.Compose osanikud vihmausse koju kaasa. Et neid ka seal järele proovida. Nüüd on esimesed katsetulemused käes. Need ütlevad, et suund on õige. Mõndagi varem kuuldust-loetust leidis kinnitust, üht-teist vajab viimistlemist. Näiteks täpsustatakse toodete retsepte. Oleks vaja toota suurpartiisid. Praegu käivad Massus tootmise alustamiseks ümberehitustööd. Võib-olla jääbki tootmine sinna, võib-olla läheb hiljem Kõmsile. Pakendama hakatakse aga Kõmsil. Paratamatult põrkuvad biohuumuse tootjad, eriti väiketootjad vähemalt esialgu kokku turundusprobleemidega. Võib toota, mida tahes ja kui head tahes, aga kui seda ei suudeta maha müüa, on kõik muu mõttetu. Muidugi oleks hea, kui iga tootja saaks endale müügimehe palgata. Ent vaevalt see õnnestub. Häid müügimehi on vähe saada ja kallid on nad ka. Ja kaupmehed ei taha väikesi kaubakoguseid müügile võtta. Tarvis on ühiselt, mitte ühekaupa tegutseda. Nii hakkab kõne all olev erialaliit tootjatelt nende kaupa kokku ostma, sellest kasvusubstraate tegema ja edasi müüma. Suured partiid lähevad paremini. Biohuumuse tootjad saavad tulu oma kauba müügist, ostjad selle kasutamisest. Riiki huvitavad maksud, töötajad tahavad palka. Milles seisneb kohaliku omavalitsuse, valla kasu? Hanila vallavanem Arno Peksar: Esiteks on biohuumuse tootmine huvitav. Kui inimene teeb seda, mis teda huvitab, on edu loota. Iga uus töökoht on vajalik. Inimene, kellel on töö, on omast käest kõht täis ja riie seljas. Ta ei lähe tigedaks, nagu töötu sageli läheb. Ta ei küsi enam vallalt abiraha. Mul ei ole temaga enam nii palju muret. Eestis biohuumust tootvate ettevõtete helesinine unistus on pääseda oma kaubaga Araabia turule. Araablaste maal laiuvad liivad ja nad soovivad rohelust. Tähendab vaja läheb väetisi. Araablased oleksid otsekohe valmis Eestist biohuumust ostma. Ainult et suure ookeanilaeva täie korraga. Vähemale nad järele ei tule. Nii palju ei ole meil niipea anda. Isegi kui lätlased ja leedulased kampa võtame. Naftašeikide dollaritele me vähemalt esialgu ligi ei pääse. Aga ehk kunagi edaspidi? Unistada ju ometi võib. Üks tootja ei suuda praegu rahuldada ka kõiki kohapealseid tarbijaid. Pealegi hakkavad nad biohuumuse kuulsuse levides seda kaupa järjest rohkem nõudma. Tuleb rohkem toota. Siiski ei saa biohuumuse turg vist kunagi täis. 54 Tööstus

55 REKLAAM oktoober

56 REKL A A M 56 Tööstus