Are valla leht Nr. 10) 85 detsember 2008 arevallaleht@hot.ee Leelo Lusik 51 42 621 TÄNA LEHES: Vallavanema veerg lk.2 Volikogu ja vallavalitsuse istungite otsused lk. 3 Veehinnast lk. 5 Maanõuniku mured lk. 6 Igas halvas leidub head lk. 8 Vallarahva tegemised lk. 13 Teated lk. 16 1
Üle 350 päeva aastast on jälle minevikku kihutanud, vaid kümmekond päeva kestab veel 2008. aasta Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta, laulutaat Ernesaksa 100. sünniaasta, Teeme Ära aasta, Suigu Palvela taastamise 20. aasta, kuid ka sajandivanuste metskondade mõttetu likvideerimise aasta, paljude tõusuaastate järel esimene majanduslanguse aasta Oli sündmusterohke aasta. Tuleval nädalal naudime jõuluaega, ületuleval saadame vana aasta ja tervitame uut, 2009. aastat. Kuigi tund, päev ja aasta on kindlalt püsiva pikkusega, tundub et mida tegude ja sündmuste rohkem on aeg, seda kiiremini näib see lendavat; mida vanemaks saame, seda kiiremini näivad eluaastad lisanduvat. Elu edeneb 2008. aastal on vallarahvas edendanud oma elu üsna jõudsalt. Kui eelmistel kinnisvarabuumi aastatel algatati nö väljastkatsetajate poolt hulgaliselt detailplaneeringuid, mis praeguseks kiratsemas, siis tänavu on palju meie oma (noori) peresid haaranud härjal sarvist ja asunud iseendale elamuid ehitama. Printsiibil ise tehtud, oma soovi järgi tehtud, odavamalt tehtud, hästi tehtud. Are vald on soodsa asukohaga Eesti parima suvelinna lähedane vald, kus tasub elada, kuhu tasub elama asuda. Nii tehaksegi! Tasapisi paraneb ka valla väljanägemine, eeskätt kodude ilustamise kaudu. Tohutu töö tegime külalisvabatahtlike abil ära kevadistel prügitalgutel. Paistab, et siis puhtaks roogitud lagahunnikute alused ongi enamasti puhtaks jäänud. Tore! Siiski on heakorra alal meil arenguruumi küllaga. Tunnistan, et vallavalitsuse üheks tänavuseks saamatuseks on, et Via Baltica äär on endiselt kole Are aleviku piirist Aaduni, Karu farm on hunnik õnnetust, endiste majandikeskuste tootmisalad ja suurelamud nii Ares kui Suigus ootavad (kaas)omanike suuremat üksmeelt ja peremehekätt. Üleskutsed-manitsused pole paljusid kinnistuomanikke kahjuks innukalt tegutsema pannud. Korras tootmiskeskkond lisandaks ometigi tohutu osa töörõõmust ja paneks kunded rohkem maksma. Oli ehitusaasta, tuleb ehitusaasta Selle aasta omaduseks on, et vald on ehitanud ja renoveerinud rohkem kui ühelgi eelmisel aastal: Are Põhikooli 2,3 mln kr eest, Are aleviku - Are Pk ja sealsete ridaelamute vee- ja kanalisatsioonitorustikke 1,7 mln kr eest, valla sotsiaalmaja 0,6 mln kr eest, vallakeskust 0,4 mln kr eest, kruusa- ja mustkattega teid 1,6 mln kr eest ning projekteerinud kooli, Suigu uut veevarustust, Are pargi hoolduskava jms 0,4 miljoni krooni eest. Niisiis on tänavu kogutud-kulutatud 23 miljonist kroonist rahva rahast 7 miljonit läinud investeeringuteks. Lisaks tunneme suurt rõõmu, et miljoni eest on renoveeritud ka Suigu seltsimaja Murru Küla Seltsi eestvõttel, vallakeskuses on naisseltsi Hoolivad Südamed innuga valminud laste mängutuba ja mängleva kergusega püstitas vastloodud Lepplaane Külaselts endale bussipaviljoni. Braavo! Kindlasti on sellest innustust saanud ja teotahet täis ka valla noored, kellel plaanid pidamisel tahetakse oma kätega remontida vallakeskuses spordiruume, veeta vaba aega sisukamalt. 2009. aasta ehituskavad on ometigi 2 korda suuremad. EAS-i poolt 10. detsembril heaks kiidetud valla toetustaotluse kohaselt saame Are PK renoveerimise 13,2 miljoni krooni mahus augustikuuks lõpetada, omaosalus selles on 2 mln krooni. Suigu veevarustuse uuendamiseks (nn fluoriprojektiks) kavatseme uuel aastal kasutada ca 1,5 mln kr (kahe aasta projekti kogumaht on kuni 4 mln kr), sotsiaalmaja valmisehitamiseks 0,7 mln krooni. Teederaha eraldatakse tuleval aastal kardetavasti õige napilt, loodame teid renoveerida ca 1 mln kr eest. Kava kohaselt tuleb Maanteeametil renoveerimisele Are-Suigu maantee koos Are-Niidu ja Suigu külakeskuse kergliiklusteede väljaehitamisega. Täname sisuka aasta eest kõiki tegijaid vallarahvast, ettevõtjaid, töötajaid, kultuuri- ja sporditegijaid, hoolekandjaid, tohtreid, koolmeistreid, koole, õpilasmalevat ja valla lepingupartnereid rahastamisel, ehitamisel, renoveerimisel, projekteerimisel, teede hooldamisel, heakorrastustöödel jne! Õnnitleme 2008. aastal sündinud viitteist tillukest uut vallakodanikku! Leiname 2008. aastal manalateele lahkunud neljateist head valla inimest. ILUSAID JÕULUPÜHI, RÕÕMSAT AASTAVAHETUST, ÕNNELIKKU UUT AASTAT! Jaanus Männik, vallavanem 2
1. Võeti vastu Are valla 2008. aasta lisaeelarve. Lisatulud 843 423 krooni ja lisakulud 827 750 krooni. 2. Muudeti Are Vallavolikogu 16.02.2007.a. määrust nr 5 Are valla sotsiaaltoetuste ja toimetulekutoetuste määramise ja maksmise kord. Muudatuse kohaselt makstakse täiendavat sotsiaaltoetust toimetulekutoetuse vahendite ülejäägi olemasolul ja ühekordset toetust ravikulude ja abivahendi kulude hüvitamiseks on võimalik taotleda maksimaalselt kaks korda aastas. 3. Algatati Are aleviku Vana tn 5 maaüksuse detailplaneering. 4. Määrati Are vallas Pärivere külas asuva Männi-mäe katastriüksuse jagamisega tekkivate katastriüksuste nimed ja sihtotstarbed alljärgnevalt: Männi-mäe katastriüksus, sihtotstarve maatulundusmaa 100 % ja Männi-tuka katastriüksus, sihtotstarve elamumaa 100% 5. Otsustati muuta Are Vallavolikogu 14.03.2008. a Riigimaale hoonestusõiguse seadmine otsus nr 11 p 2 järgnevalt: määrata taotletava maatüki sihtotstarbeks tootmismaa 100% 6. Otsustati muuta Are Vallavolikogu 14.03.2008. a Maa munitsipaalomandisse taotlemine otsus nr 14 p 3 järgnevalt: määrata taotletava maatüki sihtotstarbeks elamumaa 100% 7. Otsustati muuta Are Vallavolikogu 27.06.2008. a Maa munitsipaalomandisse taotlemine otsus nr 36 p 3 järgnevalt: Määrata taotletava maatüki sihtotstarbeks tootmismaa 100% 8. Otsustati muuta Are Vallavolikogu 27.06.2008. a Maa munitsipaalomandisse taotlemine otsus nr 37 p 3 järgnevalt: määrata taotletava maatüki sihtotstarbeks tootmismaa 100% 9. Otsustati muuta Are Vallavolikogu 27.06.2008. a Maa munitsipaalomandisse taotlemine otsus nr 38 p 3 järgnevalt: määrata taotletava maatüki sihtotstarbeks tootmismaa 100% 10. Otsustati muuta Are Vallavolikogu 14.12.2007. a Maa munitsipaalomandisse taotlemine otsus nr 87 p 3 järgnevalt: määrata taotletava maatüki sihtotstarbeks ühiskondlike ehitiste maa 100% 11. Otsustati muuta Are Vallavolikogu 14.12.2007. a Maa munitsipaalomandisse taotlemine otsus nr 88 p 3 järgnevalt: määrata taotletava maatüki sihtotstarbeks üldkasutatav maa 100% 12. Otsustati määrata Are vallas Are alevikus asuva Pärivere katastriüksuse jagamisega tekkivate katastriüksuste nimed ja sihtotstarbed alljärgnevalt: Pärivere katastriüksus, sihtotstarve maatulundusmaa 100 %;, Are-Suigu tee L1 katastriüksus, sihtotstarve transpordimaa 100%, Are- Suigu tee L2 katastriüksus, sihtotstarve transpordimaa 100% 13. Otsustati määrata Are vallas Niidu külas asuva Luha katastriüksuse jagamisega tekkivate katastriüksuste nimed ja sihtotstarbed alljärgnevalt: Luha katastriüksus, sihtotstarve maatulundusmaa 100 %; Are-Suigu tee L5 katastriüksus, sihtotstarve transpordimaa 100%, Are- Suigu tee L7 katastriüksus, sihtotstarve transpordimaa 100%. 14. Otsustati määrata Are vallas Niidu külas asuva Kõne katastriüksuse jagamisega tekkivate katastriüksuste nimed ja sihtotstarbed alljärgnevalt: Kõne katastriüksus, sihtotstarve ärimaa 100%; Are-Suigu tee L6 katastriüksus, sihtotstarve transpordimaa 100% 15. Otsustati määrata Are vallas Are alevikus asuva Halinga metskonna katastriüksuse jagamisega tekkivate katastriüksustele nimed ja sihtotstarbed alljärgnevalt: Halinga metskond katastriüksus, sihtotstarve maatulundusmaa 100 %, Are-Suigu tee L4 katastriüksus, sihtotstarve transpordimaa 100% 16. Võeti vastu määrus Majanduslike huvide deklaratsioonide esitamise, avalikustamise ja ametnike palgaandmete avalikustamise kord, mille kohaselt avalikustatakse volikogu liikmete ja vallavalitsuse liikmete (välja arvatud volikogu esimees ja vallavanem, kelle majanduslike huvide deklaratsiooniandmed on avalikustatud Riigi Teatajas ja maakonnalehes) majanduslike huvide deklaratsiooniandmed üks kuu peale deklaratsioonide esitamist vähemalt ühel valla poolt välja antud teadaandes. 17. Informatsioonid 17.1. Murru Küla Seltsi tegevusest. 17.2. Alajärvi linna ja Lehtimäki valla ühinemisest ja edaspidistest sõprussidemetest Are vallaga. 17.3. Postkontorite arvu vähendamisest Are vallas. 17.4. Alvar ja Aadi Liiberti kohtuvaidlusest. 3
1. Kinnitati Are vallas Murru külas asuvale Kaasiku kinnistule ehitada kavatsetava puurkaevu projekteerimistingimused. 2. Kinnitati Are vallas Elbu külas Lillaru kinnistule ehitada kavatsetava elamu projekteerimistingimused. 3. Kinnitati projekteerimistingimused Are vallas Võlla külas Reieli Rantšo kinnistul asuva lauda ümberehituseks elamuks. 4. Kinnitati Are vallas Kurena külas Räägu elamu kinnistule ehitada kavatsetava sauna projekteerimistingimused. 5. Kinnitati Are vallas Niidu külas asuvale Tõnise kinnistule ehitada kavatsetava puurkaevu projekteerimistingimused. 6. Anti välja korraldus kooskõlastada ehitusprojekt ning väljastada ehitusluba asfaltplatsi ehitamiseks Torfeksi kinnistul Kurena külas. 7. Anti välja korraldus kooskõlastada ehitusprojekt ning väljastada ehitusluba Are vallas Niidu külas asuva Põlluaasa mü liitumiseks elektrivõrguga. 8. Anti välja korraldus kooskõlastada ehitusprojekt ning väljastada ehitusluba Are vallas Niidu külas asuvale Mööbi mü ehitatavale puurkaevule. 9. Kinnitati Are vallale kuuluva Jõelauda kinnistu suulise enampakkumise võitjaks OÜ Omatec. 10. Anti välja korraldus maksta sotsiaalse kaitse eelarvest: a. toimetulekutoetus summas 2800 krooni kahele inimesele b. ühekordne ravimitoetus summas 3450 krooni kolmele inimesele c. ühekordne abivahenditoetus summas 788 krooni kahele inimesele 11. Lähtudes asjaolust, et on toimunud külapiiride muutumine, anti välja korraldus täiendada Are Vallavalitsuse 15.01.2004 korraldust nr 1 Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine. 12. Lähtudes asjaolust, et on toimunud külapiiride muutmine, anti välja korraldus muuta osaliselt Are Vallavalitsuse 10.05.2005 korraldust nr 97 Vaba metsamaa erastamine. 13. Anti välja korraldus kanda kuluks enne 1. jaanuari 2007 tekkinud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded. Toimus arutelu võlglaste nimekirjade avalikustamise üle kohalikus ajalehes ja valla kodulehel. 14. Anti välja korraldus toetada MTÜ Lasterikaste Perede Liidu tegevust 2500 krooniga. 15. Informatsioonid 15.1 Probleemidest ja õigussituatsioonist Are vallas. Ülevaate andsid Pärnu-Jaagupi konstaablijaoskonna komissar Ain Lepik ja vanemkonstaabel Valdu Kaljur. 15.2. Isiku hooldamisele paigutamisest SA PJV Hooldusravisse. Ülevaate andis sotsiaalnõunik Kaja Rebane. 1. Kinnitati Are vallas Lepplaane külas Männituka kinnistule ehitada kavatsetava elamu ja kõrvalhoone projekteerimistingimused. 2. Tunnistati parimaks hinnapakkujaks Are-Suigu maantee äärse kergliiklustee maakorraldustööde teostamiseks OÜ Maamõõdubüroo 4x4. Parim hinnapakkumus on 24 900 krooni. 3. Kinnitati Are vallas Are alevikus asuva Pärivere katastriüksuse jagamisega tekkivate kü nimed ja sihtotstarbed. 4. Kinnitati Are vallas Niidu külas asuva Luha katastriüksuse jagamisega tekkivate kü nimed ja sihtotstarbed. 5. Kinnitati Are vallas Niidu külas asuva Kõne katastriüksuse jagamisega tekkivate kü nimed ja sihtotstarbed. 6. Kinnitati Are vallas Are alevikus asuva Halinga metskonna katastriüksuse jagamisega tekkivate kü nimed ja sihtotstarbed. 7. Määrati kahele inimesele hooldaja ja hooldajatoetuse maksmine. 8. Anti välja korraldus isiku hooldamiseks hoolekandeasutuses. 9. Määrati OÜ Are Vesi juhatuse liikmetele ühekordne preemia. 10. Anti välja korraldus tasuda Pärnu-Jaagupi Muusikakoolis õppiva viie Are valla õpilase eest 50% õpilaskoha maksumusest 2008. a II poolaasta eest. 11. Toimus Are vallas vee-ja kanalisatsiooni teenuste uute hindade kehtestamise I lugemine. 4
12. Rahaliste võimaluste puudumise tõttu ei rahuldatud Pärnumaa Kutsehaiguste Ühingu taotlust. 13. Informatsioonid: 13.1 Suunati eelnõu Are aleviku ja Niidu küla keskuse vahelise kergliiklustee ehitamiseks transpordimaa omandamine Are Vallavolikogusse. 13.2 Are valla 2008. a 11 kuu eelarve täitmisest andis ülevaate vallavanem Jaanus Männik. 2007. aasta teisel poolel valmis Suigu küla põhjaveeuuring, mille teostamist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi SA KIK) ning mille käigus valmis põhjalik aruanne ja puurkaevud Suigu küla veega varustamiseks. Käesoleval aastal mõõdistati Suigu küla keskus ning koostati torustike eelprojekt. Eeltööd olid vajalikud, et SA KIK-st saaks sellise probleemi lahendamiseks järgmist toetust taotleda. Meie suureks heameeleks leidis see projekt heakskiidu. Üleüldine majanduslangus seab aga keerulisse olukorda Are valla 2009. aasta eelarve ning teeb raskemaks projektide realiseerimise kuna järgmisse aastasse on planeeritud nii Are Põhikooli hoonete rekonstrueerimine kui tuleks alustada ka Suigu küla fluori projektiga. Positiivne on see, et viimase projekti realiseerimiseks on aega natuke vähem kui 2 aastat. See tähendab, et omafinantseeringu tagamiseks tehtavaid kulutusi saab jagada 2009 ja 2010 aasta peale. Selge on aga, et projekti tuleb kärpida. Ükskõik kui suureks Suigu fluori projekt lõplikult kujuneb, jääb see lähima viie või koguni kümne aasta perspektiivis suurimaks investeeringuks Are valla ühisveevärki. SA KIK poolt rahastati ka OÜ Are Vesi taotlus Niidu külas Luha pumpla seadmete ja hoone remondiks. See tähendab seda, et järgmise aasta teisel poolel paraneb vee kvaliteet, eriti rauasisalduse osas ka Niidu küla ühisveevärgis. Rõõm projektide rahastamisest on suur kuid nende realiseerimine nõuab Are vallalt ja OÜ-lt Are Vesi omafinantseeringut projektide kogumaksumusest vähemalt 20%. Nii jõuamegi tasapisi vee ja kanalisatsiooni hindadeni. Novembri alguses toimus OÜ Are Vesi juhatuse koosolek kus on arutusel teiste küsimuste kõrval ka vee ja kanalisatsiooni teenuse hinna tõstmine. Juhatus tegi ettepaneku Are Vallavalitsusele tõsta alates 01 aprillist 2009. a. vee hinda kogu vallas 13,6 kr/m 3 (hind on koos käibemaksuga). See tähendab, et Are alevikus vee hind ei muutu, kuid teistes Are valla ühisveevärkides tõuseb vee hind Are alevikuga samale tasemele. Lisaks tegime ettepaneku tõsta alates 01 aprillist 2009.a. reovee kanaliseerimise hinda 23 kr/m 3 (hind on koos käibemaksuga). Kindlasti mäletavad enamik kliente aega kui vee ja kanaliseerimise hinnad olid ühesugused. Suurem vahe tekkis alles peale viimast hinnatõusu (alates 01.07.2008.a.). Vahe tuleb sellest, et kanalisatsiooni abonente (kliente) on meil 1/3 vähem. Kulud ühe kuupmeetri reovee kogumiseks ja puhastamiseks on aga enam kui poole suuremad ühe kuupmeetri vee pumpamiseks ühisveevõrku. Kui tõsta vee ja reovee hinda ühepalju, siis on see ebavõrdne nende klientide suhtes kes tarbivad ainult ühisvett. Kui võrrelda kahte suuremat asulat Are alevikku ja Suigu küla keskust siis Suigus tõuseks teenuse hind (vesi ja kanalisatsioon kokku) ühe kuupmeetri kohta 9,4 krooni ja Are alevikus 7,6 krooni. Kindlasti on üheks vee- ja kanaliseerimise hinnatõusu põhjuseks ka elektri hinna tõus 2009 aasta jooksul kokku 8 %. Samuti tõusevad igal aastal saastetasud ja ressursimaks ning suurenevad kulud joogivee ja reovee proovidele. Eelpool nimetatud hinnad on soovituslikud OÜ Are Vesi poolt, lõplikud hinnad kinnitab Are Vallavalitsus. Artikli ilmumise ajaks tõenäoliselt seda tehtud veel ei ole ning eelnevalt kirjutatu on arvestus meie poolt tehtud ettepaneku põhjal. Tõenäoline on, et hinnatõus tuleb, kuid ei tea kui suureks see lõplikult kujuneb. Sellest milline otsus tehakse saab infot kõige kiiremini Are valla koduleheküljelt. Loodan, et mõistate, hinnatõus ei ole mõeldud kohaliku rahva nöörimiseks. See on vajalik selleks, et me oleks edaspidi ka võimelised arendama ühisvee ja -kanalisatsiooni võrku selle nimel, et vee kvaliteet paraneks ja keskkonnanõuded oleks täidetud. Selle artikliga ma lugejate jõulu- ja aastalõpu meeleolu eriti ei tõstnud, pigem vastupidi, kuid sellegi poolest soovin kõigile kodudesse rahulikke ja toredaid jõulupühi ning ilusat vana aasta lõppu. Kert Alamaa OÜ Are Vesi juhataja 5
Are, Halinga ja Sauga vallad on korraldanud olmejäätmete veo ühiselt ja seda 2007. aasta sügisest. Piirkond on küllalt suur ja see võimaldab hoida jäätmete eest tasumise küllalt odava, kuid ühiselt sõlmitud lepingusse on sisse kirjutatud ka väikesed hinnatõusud. Järgnevas tabelis on näha hinnatõusu suurus 2009. aastal võrreldes 2008. aasta hindadega. Konteineri laenutuse hind jääb samaks, samuti konteinerite müügihinnad. Vedaja poolt teostatava korraldatud olmejäätmete veo teenuse hinnad ja konteinerite rendi ja müügihinnad. Jäätmemahuti suurus liitrites Jäätmemahuti tühjendushind Jäätmemahuti tühjendushind 2009 Konteineri laenutus Konteineri müügihind 2008 aastal aastal Eek/kuus 80 23,60 28,55 25,00 690,00 140 28,60 34,10 26,45 712,50 240 36,80 43,15 32,00 903,00 340 (370) 47,55 54,95 40,10 1416,00 600 71,70 81,60 59,50 2063,30 800 88,15 99,75 65,00 2380,00 1500 130,00 145,85 116,80 6585,00 2500 220,70 245,80 169,40 8227,00 4500 377,60 418,85 204,10 9841,20 Tabelis olevad hinnad sisaldavad käibemaksu. Kui teie prügikasti tühjendatakse kord kuus siis 240 liitrise prügikasti tühjendus kallineb 6,35 krooni. Kui prügikasti tühjendatakse kord kvartalis siis kallineb teenus samuti 6,35 sest konteineri rendi hind ei tõusnud. Oma prügikasti puhul sama hinnatõus. Kõige rohkem on Are vallas kasutusel 140 liitriseid prügikaste ja neile hinnatõus 4,95 krooni tühjenduse kohta. Iga kuu edastatakse valda võlglaste nimekirjad, kelledel on prügiarved tasumata. Kohalikul omavalitsusel on tulenevalt seadusest kohustus läbi viia haldusmenetlus, kus rikkujaid karistatakse rahatrahviga - füüsilist isikut kuni 12 000 krooni ja juriidilist isikut kuni 30 000 krooni. Samas kurdetakse, et arvet pole kätte saanud arvet või on see kaduma läinud. Nüüd võimalik kordusarve saamine, kuid see läheb tasuliseks ning saabub automaatselt. Arve koostatakse ja väljastatakse klientidele, kelle maksetähtaeg on ületatud 14 päeva. Juhul kui klient on saanud kordusarve on võimalik veel tasumine 1-2 päeva jooksul ilma kordusarve tasuta, milleks on 59.00 krooni. Hetkel on Are vallas võlglasi 50 ja neist 34 juures pole prügiauto viimati käinud. Seega on nad välja arvatud prügiveo graafikust, kuni võla tasumiseni. Samas pole nad liitunud kohustusliku prügiveoga ja seega rikuvad Eesti Vabariigi seadust. Hoiame oma kodud ja külad puhtad! 1. nov 2008 hakkas kehtima uus määrus Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord. Sellega seoses on maakataster juba kinnistus olevate katastrite maasihtotstarvete muutmine toimunud automaatselt. Kui varasemas määruses oli väga põhjalikult sihtotstarvete liigid lahterdatud siis nüüd on sihtotstarbeid jäänud tunduvalt vähemaks. Peamiselt puudutas määruse muudatus väikeelamumaa ja tootmishoonete maa ning põllumajanduslike tootmishoonete maa sihtotstarbeid. Tootmishoonete ja põllumajanduslike tootmishoonete maa sihtotstarbeks on nüüdsest tootmismaa sihtotstarve. Väikeelamumaa ja korruselamumaa on nüüdsest elamumaa. Maatulundusmaa osas muutusi ei olnud. Keerulisem on küsimus liitsihtotstarvetega ja sihtotstarbeta maa osas. Kui kunagi on teie tootmishoone juurde omandatud mingi osa sellist maad mida pole saanud kasutada ja see on määratud sihtotstarbeta maana, siis nüüd tuleb muuta kogu maa osa tootmismaaks või teha maa jagamine ja see osa jätta eraldi katastriüksuseks. Miks selline jama, küsib iga vähegi asjasse vähem puutuv inimene? Sihtotstarvete järgi määratakse ka maamaksu. Sihtotstarbeta maa maksustamise hind Are vallas on 1000 EEK/ha ja tootmismaal 20 000 EEK/ha. Samuti ei saa olla koos elamumaa ja üldmaa. Õnneks on Are vallas selliseid maid vähe (ca 30). Nende osas on vaja 6
Are Vallavolikogu otsust. Kindlasti võtame enne otsusteni jõudmist ühendust ka maaomanikega. Seda juba uuel aastal.. Palun vaadake üle maamaksude tasumine. Maamaks on maks, mille saab kohalik omavalitsus läbi maksuameti kogu ulatuses oma arvele. 28. oktoobri 2008.a. seisuga on võlglasi Are vallas 102 ning seda kokku summas 69 364 krooni. See on raha mille saab kasutada kõige otsesemalt Are valla elanike hüvanguks Kaunist Jõulupüha! Signe Rõngas Are valla maanõunik. 1. jaanuarist 2009 muutub ravikindlustuse seadus, mille kohaselt ei saa osutatud hambaraviteenuse eest hüvitist enam kõik üle 19-aastased isikud. 300-kroonist hambaravihüvitist saavad alates järgmisest aastast taotleda isikud, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetus- või vanaduspension, ning üle 63-aastased kindlustatud isikud. Kõrgendatud määras ehk 450-kroonist hüvitist makstakse: 1) rasedatele; 2) alla üheaastase lapse emadele; 3) isikutele, kellel on tervishoiuteenuse tagajärjel tekkinud suurenenud hambaraviteenuse vajadus: pea-kaela piirkonna kasvajate kirurgiline ja kiiritusravi; huule-, alveolaarjätke- ja suulaelõhe ning teiste anomaaliate kirurgiline ravi; näo koljuluude traumade kirurgiline ravi; protseduur (endoskoopia, anesteesia ja muu), mille käigus on tekkinud trauma; kudede ja elundite siirdamine või siirdamiseks ettevalmistamine; pea-kaela piirkonna ulatuslike põletike (abstsess, flegmoon) haiglaravi Kindlustatu esitab haigekassale punktis 3 toodud juhul lisaks avaldusele ja hambaravi eest tasumist tõendavale dokumendile veel arstitõendi, mis tõendab tervishoiuteenuse tagajärjel suurenenud hambaravi saamise vajadust. Kõigil kindlustatud isikutel, kes on kasutanud või kasutavad hambaravi teenuseid enne 1. jaanuari 2009, kuid ei ole selle eest veel hüvitist taotlenud, on õigus seda teha kolme aasta jooksul alates hambaraviteenuse saamisest. Hambaproteesihüvitise maksmise kord ei muutu. Pille Tael jurist Eesti Haigekassa Pärnu osakond 7
Praegusel majandussurutise ajal võib juhtuda, et materiaalsed kaotused ületavad taluvuse piiri. Tundub, et kõik on läbi, midagi enam parandada ei anna, eluisu on otsas. Võivad tekkida mõtted, et oleks aeg sellest maisest hädaorust lahkuda, jätta kõik selja taha: las teised hakkavad minu probleeme lahendama ilma minuta. Musta huumoriga võiks ju öelda, et pole ilus oma asju teistele lahendada jätta. Pakun siiski välja mõned võimalused muuta suhtumist eluraskustesse, kui tundub, et mõtted võivad sellistele äärmuslikele radadele minna. On ju nii, et mõni sündmus võib ühe inimese musta masendusse viia, teine aga võtab selle rahulikult teadmiseks. Allpool esitatavad soovitused on universaalsed ja tuntud, kuid õigel ajal kordamine on enamasti kasulik. Emotsionaalne tugi, mis saadakse inimestevahelistest lähisuhetest. Hoolitsust, usaldust ja sotsiaalset heakskiitu peaksid pakkuma esmajoones lähedased. Emotsionaalne isolatsioon, enesessetõmbumine ja oma muremõtetega üksiolemine on kõige halvem taktika. Töökaaslastel, sõpradel ja pereliikmetel peaks olema tähelepanelikkust märgata, et midagi on korrast ära. Hädas inimest ei tohi üksi jätta ja inimene ise ei tohi üksindusse põgeneda. Mehed on siin mõnevõrra raskemas olukorras, sest nad püüavad oma probleemidega tavaliselt ise hakkama saada: ise läbi mõelda, ise otsustada, mida teha. Abi taheta paluda, sest mehed ju ei nuta. Kuid kriitilistes olukordades on oma raskuste arutamine mõistva inimesega tervendav. Sealjuures hädasolija haletsemine ei ole mõistlik. Positiivsed emotsioonid. Positiivsed emotsioonid kaitsevad meid negatiivsete emotsioonide ja viimaste võimalike tagajärgede eest. Kui meil on varasemas elus olnud ülekaalus positiivsed emotsioonid, oleme tõenäoliselt piisavalt tugevad eluraskustega toimetulekuks. Need emotsioonid pikendavad ka eluiga. Positiivsust tasub otsida, koguda ja raskes olukorras meenutada. Optimism. See, kuidas me suhtume negatiivsetesse sündmustesse, kuidas me neid tõlgendame pessimistlikult või optimistlikult määrab selle, kas me satume depressiooni või mitte. Kui pessimist arvab, et asjad enam hullemaks minna ei saa, siis optimist leiab, et saab küll. See tähendab, et asjad pole veel kaugeltki nii hullud, kui nad võiksid olla; piir on veel kaugel ja oskusliku tegutsemisega on võimalik aja jooksul olukorrast välja tulla. On ju igal asjal kaks otsa: hea ja halb. Tasub mõelda, milleks on head need raskused, mis elu on teele veeretanud: mida nendest õppida saab. Kui tundub, et kõik on kadunud, siis järele mõeldes selgub, et kadunud ei ole kaugeltki kõik. Kadunud on võib-olla ainult raha ja osa varandusest, kõik muu on alles. Kuigi pole õige alati kasutada nn Pollyanna lähenemist (Pollyanna oli väike tüdruk, kes oskas näha igas halvas midagi head ja ainult sellele mõelda; näiteks kui ta sai eksituse tõttu jõulukingituseks kargud, siis pärast esimest solvumist oli ta õnnelik, et tal neid vaja pole), siis selline negatiivsuse ignoreerimine äärmuslikes olukordades on kindlasti kasulik. Õnnelik võib olla ka lihtsalt selle pärast, et ollakse elus. Enda kõrvalt vaatamine. Püüdke vaadata ennast kellegi teise, võõra, kuid heatahtliku inimese pilguga. Kas suudate enda üle naerda? See on ohutu teiste üle naermisega võrreldes. Naer on terviseks. Küsige kvalifitseeritud abi oma ummikussejooksnud rahaasjade korraldamisel. Abipakkujaid on olemas ja enamasti töötavad nad praegu tasuta. Aga kui ka väikest tasu küsitakse, siis asjatundliku nõu saamiseks kulutatud raha on hästi kulutatud raha. Positiivse enesehinnangu kujundamine ja hoidmine. Miks-ma-küll-tüüpi mõtted, enesesüüdistamine, kahetsemine ja selle tagajärjel tekkiv enesehinnangu langus ei aita kindlasti. Lõpetage muretsemine, hakake elama on ühe Dale Carnegie raamatu pealkiri. Seda raamatut tasub lugeda. Tasub endale sisendada, et kui midagi läks viltu, siis on see õppetund tuleviku tarvis. Passiivne alistumine saatuse löökidele ei ole mõistlik. Hakka tegutsema. Kui tunned masendust või negatiivsete mõtete pealetungi, hakka tegutsema. Kõnni, suhtle, loe või tegele spordiga. Tuleb olla oma mõtete peremees. Enesessesüüvimisest ei ole abi. Otsinguaktiivsus, energiline väljapääsu otsimine viib (sund)mõtted mujale ja on kriisist väljatuleku alus. Iga kriis esitab väljakutse olla tugev, lisab elutarkust, tingib vajaduse muuta midagi oma väärtushinnanguis, inimsuhetes või eluviisis. See on halva olukorra plusspool ja seda tuleks märgata. Kahtlemata oskab igaüks oma elukogemuste põhjal lisada siia veel hulga depressiooniga hakkamasaamise nõuandeid. Inimesed on erinevad ja kõik nõuanded ei sobi kõigile. Arvan, et siin loetletud on üldkehtivad, eriti kui neid kõiki koos rakendada. Jaan Ennulo EBS i professor 8
Aastalõpu mõtisklus.. On aasta lõpp ja aeg mõelda olnule ja sellele, mis tulemas on. Oli meie riigi juubeliaasta, mis tõi koolirahvale uusi lootusi ja ootusi. Osa neist läks täide ja osa täituvad veel kindlasti tuleval aastal. Meie kooli õpilased ja õpetajad on tublid olnud. On osaletud aineolümpiaadidel: bioloogias, geograafias, keemias, vene keeles, muusikas, matemaatikas, füüsikas. Tehtud uurimustöid ja osaletud spordivõistlustel. Parima tulemuse saavutas Ando Vaan, tulles vabariigis bioloogia olümpiaadil III kohale. Teda juhendas õpetaja Leelo Lusik. Karina Poolma ajalooalane uurimistöö presidendi auhindadele õpetaja Elve Tamvere juhendamisel saavutas ka III koha ( I ja II kohta sel korral välja ei antudki). Samuti sai Karina III koha Tere kevad fotovõistlusel õp. Leelo Lusiku juhendamisel. Meie noored tuletõrjujad tõid hulgaliselt auhinnalisi kohti tuletõrjeolümpialt. Neid juhendas õpetaja Rein Semenov. Kena on, et jätkub iga kevadine pargi ja kooli ümbruse koristamine. Seekord ühtis see projektides Kooliteed puhtaks ja Eestimaa puhtaks osalemisega. Kevadel olid meil külas sõbrad Soomest sõpruskoolist Lehtimäkilt. See sõprus on kestnud 19 aastat ja kestab vaatamata Lehtimäki valla liitumisele Alajärvi linnaga edasi. Veebruari algul oodatakse meie delegatsiooni Soome suusatama. Koolis loetakse tibusid kevadel. Meie töö ja vaev on seni kandnud head saaki. Kevadel lõpetas Are kooli 23 noort inimest, kellest 9 asusid õppima Pärnu gümnaasiumitesse ja 14 erinevatesse kutsekoolidesse. Kiituskirjaga lõpetasid Allar Juss ja Ando Vaan, neljade-viitega lõpetajaid oli 9. Igati tubli lend, kelle üle võib uhkust tunda! Muret teeb aga esimesse klassi tulijate vähesus ja üldine õpilaste arvu vähenemine. Momendil õpib koolis 105 õpilast. Sel aastal saime endale kooli embleemiga ilusad sinised pusad. Selle eest suur aitäh hoolekogule, kellega koos sai asju aetud. 2008. aastal sai koolimaja uued aknad ja vana maja uue väljanägemise. Tulemus on ilus silmale vaadata ja mõnusam sees olla. Kuid ega sellega ümberkorraldused ei lõpe 2008. aasta lõpetame suure kolimisega. Keskkonna vahetamine pidavat head tegema! Alustame uut aastat kitsamates tingimustes. Loodan, et meie koolipere tunneb end rohkem ühtse perena ning parema ootus aitab raskustega paremini hakkama saada. Uus aasta toob kapitaalse remondi kogu majas ja 1. septembril 2009. a. loodame alustada täielikult renoveeritud koolimajas. See oleks ka igati sobilik kingitus kooli 190 sünnipäevaks. Kooli vilistlaste kokkutulek ei toimu seetõttu mitte kevadel maikuus, vaid sügisel 24. oktoobril. Ootame siis kõiki vilistlasi maja uut ja puhast palet vaatama. Aitäh vallavalitsusele ja volikogule meie eest seismast ja meid toetamast! Kaunist jõuluaega ja teguderohket uut aastat kogu Are valla rahvale! Tiia Puusild Are Põhikooli direktor 9
Laadakaupa valmistasid nii lapsed kui ka lapsevanemad. Müüdi mett ja maiustusi, puidust ja riidest valmistatud praktilisi esemeid, jõulukaunistusi ja nipet-näpet. Töötas jõulukohvik. Jõululaadalt saadud raha kasutavad rühmad ja klassid vastavalt sellele, kuidas laste ja vanematega kokku lepitakse. Päikesekildude lapsevanemate eestvedamisel toimus ka jõululoterii, mille tulu kasutatakse heategevuseks. ***** Tori Jõulumaa tegid Päikesekildude jaoks lõbusaks päkapiku poolt organiseeritud hobusesõit, toredad mängud ja jõuluvana kingikotiga. Lastele pakuti kuuma jõulujooki ning piparkooke. Oli tore päev. Päikesekillud soovitavad: Minge Teiegi! Algkooli ja Lehekese rühma jõulunäidendisse on sel korral sisse kirjutatud isegi vallavanem. Näidendi muudab eriliseks laste näitlejameisterlikkus, mida lihvis hoolega näiteringi juhendaja õpetaja Anneli Kesler. Näidendi esmaesitlus toimus meie lasteaed-algkooli perele. 10
Murru küla 370 aastane. Murru küla esimene elanik arvatakse olevat Murdo Jan, üks soomlane, uudisasunik, nii on kirjas 1638. aasta revisjonis. 1624. aasta revisjonis teda veel ei ole. Aastail 1630-1635 muutub asustamise intensiivsus suuremaks. Uudisasunike hulgas esineb saarlasi ja soomlasi. Viimased olid eesti-soome üksusest desarmeerunud sõdalased, kes võisid talu valida vabale elaniketa maa-alal ja nii suure, kui jõudis tähistada piirid ühe päeva jooksul. Arvatavasti kuulus ka Murdo Jan nende hulka. Küla nimi Murru on arvatavasti tulnud Murdo Jani nime järgi. Pole teada, millal küla nime sai, sest 1704. aasta mobilisatsiooni alla kuuluvate meeste nimekirjas on Elbi külast mobiliseeritud Murdo Tõnis, poeg Juhan ja sulane Jürgen, Uru Siim, poeg Jürgen, sulane Andres, Juhan, Tõnis ja saunamees Mart. Sellest selgub, et tol ajal kuulusid Murru ja Uru küla Elbi küla alla. Sellise tekstiga on alustanud Murru küla ajaloolist kodu-uurimistööd Harri Soosalu, kes on pärit Murru külast aga elab naabervallas Toris. Ühtsete kaante vahele sai Murru ja Uru küla lugu, väheke ka kunagise Raidla küla alla kuulunud Roigu karjamõisast. Läbi aegade on muutunud riigikorrad, omavalitsused ja külapiirid aga 370 aastat on sellel territooriumil elatud. Praeguseni on perenimedes Murru säilinud. Trükises on ka väheke Murru kooli saamiseloost, kuid see vajab väheke põhjalikumat ettevalmistust. Selle algse teksti on kirja pannud Elmar Savila. Kasutatud ka professor Juulius Tehveri tekste. Kogusime ka vanemaid ja kaasaegseid fotosid, milledest osad lisasime tekstile ja osadest koostasime näituse. Fotol on buss Suigu poe ees. Buss on Voldemar Pavelsoni oma ja sellega alustati Pärnu ühe esimese bussiliiniga Pärnu ja Tõstamaa vahel regulaarset bussiliiklust. Omanik aga oli Roigu karjamõisa rentnike perest. Sarnaseid põnevaid ja vahvaid pilte ja lugusid on palju ja koostajatel endil põnev. Raamat sai kaante vahele Kohaliku Omaalgatuse programmi, Are Vallavalitsuse ja Murru Küla Seltsi rahalisel toel. Jagatud kõikidele Murru küla majapidamistele tasuta üks eksemplar. Kõigil huvilistel on võimalik endale ka tellida, kuid selle eest võtame paljundamise ja köitmise tasu, mis on 75 krooni. Tellida saab Suigu raamatukogust Eveli või vallamajast Signe käest. Samas on võimalik ka vajadusel lasta köita spiraalköitjaga teile omale vajalikke materjale. Seltsil olemas vastavad seadmed. 29. novembri oli raamatu esitlus ja õhtul esines ansambel MagusMari ja üle pika aja oli avatud ka baar. Raamatu esitlusele ja tordi söömisele olid tulnud ka seltsi (kes sai 5 aastases) õnnitlema Lepplaane külaselts, Are naisselts Hoolivad Südamed, Suigu LAK, Are Vallavolikogu esimees Vilja Alamaa ja vallavanem Jaanus Männik ja Vastemõisa naiste ühendus. Tänan kõiki üritusele tulnuid. Seltsimaja remonditööd veel päriselt lõppenud ei ole, kuid kohe-kohe peaksid saama. Paar nädalat enne pidu toimusid koristustalgud ja rõõm oli näha nii lapsi kui eakaid abis suurest sodist läbi kaevamas. Põrandat sai pestud vist oma 10 korda enne kui hakkas remonditolmust väheke puhtamaks saama. Tänan kõiki talgulisi ja talgusupi keetjaid (Pildil supi söömine). Suur tänu ka meestele ja naistele, kes baariletti ehitasid mitmed õhtud poole ööni ja mööblit kokku monteerisid ning saali kardinaid kõrgel lae all riputasid ja baari omasid veel õmblesid ja triikisid. Merlet kes sel korral baari enda peale võttis. Lapsed on juba hoolega õhtuti lauatennist mängimas ja elurütm peaks varsti jälle normaalsesse rütmi minema. Signe Rõngas 11
Koolivaheajal on klubi avatud tavalistel trenniaegadel ja lisaks järgmiselt 22. dets. E. 10.00 14.00 23. dets. T. 10.00 14.00 Võimalik kasutada sauna 24. dets. K. - 25. dets. N. Laste jõulupidu 26. dets. R. - 27. dets. L. Õhtul valla aastalõpupidu 28. dets. P. - 29. dets. E. 10.00 12.00 30. dets T. 10.00 14.00 Võimalik kasutada sauna 31. dets. K. - 1. jaan. N. - 2. jaan. R 10.00 14.00 3. jaan. L. 10.00 12.00 4. jaan. P. - Käesoleva aasta alguses oli Are valla lehes põhjalik ülevaade Pärivere klubi tööst ja tegemistest, seega ei pea vajalikuks seda enam korrata. Praegu käib töö klubis ilma suuremate muudatusteta. Täpne ajakava on klubis stendil ja valla kodulehel näha. Kui on midagi küsida või häid ettepanekuid, võite alati klubijuhataja poole pöörduda. Aasta jooksul on korraldatud kaks maakondlikku üritust: seenioride laulupäev klubis ja memme-taadi päev Are pargis. Pargis olid ka traditsioonilised suveüritused Are valla laulu- ja tantsupidu, jaanituli ning Are valla aastapäeva tähistamine. Elu kulgeb vana sissetallatud rada mööda. Midagi uut praegu juurutatud pole. Siin ongi see koht, kus iga vallakodanik võiks uute soovide ja ettepanekutega lagedale tulla. Tegevust jätkub klubi ruumides iga päev praegugi, kuid juurde tulijaid mahub alati ära. Kutsun kõiki osa võtma aastalõpu pidudest: 25. detsembril on laste jõulupidu, kuhu on oodatud nii väikesed kui suured. 27. detsembril on valla aastalõpupidu täiskasvanuile. Soovin kõigile rahulikku jõuluaega ja rõõmsate kohtumisteni uuel aastal! Sirje Pilter klubijuhataja Naistel jätkub ka aastalõpus kiirel jõulukuul palju sagimist. Kangasteljed on jälle kolksumas ja sealt alt valmivad võrratult ilusad vaibad. Kuu algul toimus meil klubis viltimiskursus, mis pakkus väga suurt huvi. Umbes 35 tüdruku ja naise hulgas oli ka üks vahva härrasmees massaažiseepi valmistamas. Kuna viltimise tehnika pakub väga suurt huvi, siis kursused jätkuvad juba jaanuarikuus. Enne jõule tulevad kokku ka kodukaunistajad, kes õpivad tegema pärgasid ja lauaseadeid. Samal ajal on võimalik küpsetada ja kaunistada lastega koos piparkooke, millest jätkub ka valla laste jõulupeole. Lapsi juhendavad Anneli ja Kaia ning teised hakkajad noored neiud. Kohaliku Omaalgatuse sügisvoorus naeratas meile õnn ja nüüd saime muretseda naistetuppa elektripliidi ning köögimööblit, et järgmisel aastal alustada jälle usinalt kokakursuste korraldamist. Kavas on õppida selgeks leivategemine, tuletada meelde häid toiduretsepte ning koduste hoidiste valmistamist. Need oskused kuluvad praegusel ajal ära nii noortele kui ka vanematele perenaistele. Milleks osta poest kalleid säilitusainetest kubisevaid valmistoite, kui on võimalik kodus kerge vaevaga oma armsale perele pakkuda omavalmistatud täisväärtuslikku toitu. Kokakursustest on huvitatud ka kohalikud tüdrukud ja poisid, kelle tahtmise üle eriti rõõmu tunneme. Soovime teile, et pühad tooks lapsed koju ja rõõmu ning südamesoojust oleks igas peres. Ilusat jõuluaega ja head uut aastat! Are naisselts MTÜ Hoolivad Südamed 12
toimus 5. detsembri lõuna paiku Pärivere klubis. Kohal oli pea saalitäis rahvast. Eeskava tegid Peeter Kaljujärv ja Meelis Sarv Kolmekesi paaris. Esinejad olid nii vaimustavad, et aeg läks kui lennates. Vaheajal maitsti laual olevaid suupisteid ja aeti omavahel juttu. Peo lõpetas üllatus enamik vallarahvast ei teagi, et meie vallavanem Jaanus Männik oskab väga hästi viiulit mängida. Ja eakate peo lõpuks võlus ta oma pillist kauneid tantsulugusid välja, akordionil saatis teda Jakob Kaunissaare. Rahvas sai kaasa laulda ja vahepeal tegi eeslaulmist ka Suigu eakate ansambel. Nagu hiljem mitmetest jutuajamistest ja telefonikõnedest selgus, olid inimesed peoga väga rahul. Pensionärid tänavad südamest korraldajaid väga vahva ja meeleoluka peo eest! ***** sai Pärivere klubis õppida 7. detsembril Pille Põrk i käe all. Rahvast tuli kokku ootamatult palju üle 30 inimese lasteaialapsest pensionärini. Kaasas pidi olema oma seep, kuhu ümber tekitati nuustik. Ideaalne kingitus jõuludeks. Tegemise kiirus ja meetodid olid erinevad, mõni torkis villa asemel sõrmi, teine viltis lisaks seebile ka oma kõhu seebivahuseks; mõni jõudis teha ühe seebi samal ajal, kui teisel oli valmis juba kolm seepi. Tulemus oli igatahes vaatamist väärt. Rahvas tuleb heameelega kaasa, kui on väärt inimesed eestvedajateks. Aitäh korraldajatele toreda ürituse eest! ***** 15. detsembri hommikul luusisid Are vallas ringi kaks punases kuues selli suure kotiga. Kõigepealt külastati Are kooli, kus võeti osa hommikusest aktusest, kuulati kontserti, tantsiti saalis ja jagati kingitusi. Järgmisena astuti läbi vallamajast. Ka seal leidus häid lapsi, kes luuletust oskasid lugeda. Jõuluvana korralduse peale leidis päkapikk neile nii mõndagi lauale panna ja põske pista. Ennelõunaks jõuti Suigu Lasteaed- Algkooli, kus kogu koolipere tegi parajasti jõulupeo proovi. Seal leidus igasuguseid ninade ja sabadega kahtlaseid kujusid, kuid laulda oskasid kõik ilusa selge häälega. Pärast kommi jagamist said soovijad jõuluvana habet silitada ja päkapikku kallistada. Mõni väikemees seisis koguni mitu korda järjekorras. Hea, et meil vallas nii palju häid lapsi on, et päkapikkudel pole kahju kingitusi jagada. Ja loodame, et aasta pärast on neid lapsi veel rohkem. Eakate peol käis, seepi viltis ja päkapikkude järel luuras L. Lusik 13
Sel aastal üllatab Rakvere 2 uue verivorsti, 5 uue talvelihaga ja 1 uudse pasteediga. Rakvere talvetoodete mitmekesisest valikust peaks leidma endale igaüks sobiva maitse. Kiirel ajal on parim kasutada küpsetuskarpi pakendatud lihasid Rakvere uudistoodete valikus on neid 4 Sea sisefilee ploomidega, BBQ seapraad küpsetuskarbis, Sinepine ahjusink ning Ahjuribi. Küpsetuskarbis lihade eeliseks on see, et nende valmistamine on mugav ja lihtne. Kuumuta ahi 180 kraadini Eemalda fooliumkarbilt panderoll ja tee kilesse kahvliga mõned augud ning aseta karp koos lihaga ahju Küpseta ~180 C juures kuni praevalvuri värviline nupp eemaldub või arvestusega 90 min 1 kg liha kohta Umbes 10 minutit enne liha valmimist eemalda liha pruunistamise eesmärgil karbilt kile Seejärel keera kuumus maha ja lase lihal umbes 10 kuni 15 minutit järelvalmida Verivorstidest üllatab Rakvere sel hooajal rõngasverivorsti ja BBQ verivorstiga, millele on omistatud ka Parim Jõulutoode 2008 tiitel. Rakvere kasutab oma veretoodete valmistamisel ainult kodumaist päritolu toiduverd, mida asutakse koguma juba jaanipäeval. Verivorste on oluline küpsetada madalal temperatuuril 150-175 kraadi juures, siis saab vorst parajalt krõbe Praeahjus küpsetamiseks panna pannile veidi rasvainet searasva või õli ja pisut vett auru tekkimiseks Vorste võib määrida meega Pannil tuleb verivorste küpsetada mõõdukal kuumusel ja selleks aega varuda Enne pannile panekut võib vorsti sisse kahvliga augud teha Vorstid tuleb asetada leigele rasvainega kaetud praepannile Kui panna vorstid kuumale pannile, ei pea verivorsti nahk sellisele vastu ning tulemuseks on pannitäis purunenud vorstisegu Kasuta flambeerimist: selleks tuleb vorstid kange alkoholiga üle valada ning lauale viies põlema süüdata, verivorstide koorik muutub veelgi krõbedamaks ja rooga on ka pidulikum serveerida Serveerida on parim koos pohlakeedise või kõrvitsasalatiga 14
21. dets. P. Pärivere klubis kell 11.00 Jõuluvanikute ja kaunistuste valmistamine. Mudilastele samas piparkookide valmistamine. (Vt. lähemalt teadetest) 25. dets. N. Pärivere klubis kell 12.00 Laste jõuluhommik koos üllatuste ja kõige muuga. Sööme verivorsti, kõrvitsasalatit, moosi, piparkooki. Tantsime ringmänge ja laulame. Ootame kõiki lapsi koos emade, isade, vanaemade-vanaisadega. 27. dets. L. Pärivere klubis kell 20.00 ARE VALLA AASTALÕPUPIDU. Avakõne vallavanemalt, meelelahutusprogramm klubi taidlejatelt. Tantsuks ansambel Mees nagu orkester Avatud baar. Pilet 60.- (Laudade ettetellimisvõimalus tel. 44 518 66 või 51 70 282) 30. dets. T. Suigu palvelas ja Pärivere klubis beebipäev 2008.a. teisel poolaastal sündinud lastele. 7. jaan. K. Suigu Seltsimajas kell 18.00 Suigu piirkonna külade koosolek. Täpsem päevakava stendidelt 15. jaan. N. Suigu Seltsimajas kell 12.00 koolitus nutikast tarbimisest. (Vt. teadetest lähemalt) 18. jaan. P. Pärivere klubis kell 11.00 viltimise jätkukursus (Vt. teadetest lähemalt) Eurodirektiiv töötajate iseloomustustes kasutatavatest mõistetest ja nende tegelikust tähendusest: 1. KESKPÄRANE TÖÖTAJA - mitte eriti nupukas 2. VÄGA HEA ERIALASE ETTEVALMISTUSEGA - ei ole veel suuremaid prohmakaid teinud 3. ÜHISKONDLIKULT AKTIIVNE - joob palju 4. PERE ON ÜHISKONDLIKULT AKTIIVNE - abikaasa joob ka 5. KIIRE MÕTLEMISEGA - esitab usutavaid vabandusi 6. KAALUTLEVA LOOMUGA - ei ole võimeline otsuseid langetama 7. AMETIALASELT EDASIPÜÜDLIK - teeb kõikidele välja 8. KEERULISI OLUKORDI LAHENDAB LOOGILISELT - laseb kellelgi teisel töö ära teha 9. HEA VÄLJENDUSOSKUSEGA - räägib eesti keeles 10. JUHIOMADUSTEGA- on pikka kasvu ja räägib eesti keeles 11. HEA HUUMORIMEELEGA - teab palju nilbeid nalju 12. HEA DISTSIPLIINITUNDEGA - tuleb õigeks ajaks tööle 13. TÖÖ ON TEMA JAOKS ESMAJÄRGULISE TÄHTSUSEGA - liiga koleda välimusega, et keegi temaga väljas tahaks käia 14. ISESEISEV TÖÖTAJA - mitte keegi ei tea, millega ta tegeleb 15. HEA SUHTLEJA - räägib palju telefoniga 16. TÖÖANDJALE LOJAALNE - ei saaks kusagilt mujalt tööd Allikas Internet 15
Are vallas kasutusel olevad olulised telefoninumbrid: Vallavanem Jaanus Männik - 44 518 68 ; 51 22 321 vallavanem@arevald.ee Abivallavanem Lauri Luur - 44 518 62 ; 52 59752 abivallavanem@arevald.ee Vallasekretär Aino Vaarmaa - 44 518 60 vallasekretar@arevald.ee Maanõunik Signe Rõngas - 44 518 75 ; 52 53 189 maanounik@arevald.ee Sotsiaalnõunik Kaja Rebane - 44 518 76 ; 53 339 477 sotsiaalnounik@arevald.ee Sotsiaaltöötaja Heli Tõrva - 44 518 76 ; 52 93 053 Pearaamatupidaja Helgi Kallaste - 44 518 78 pearaamatupidaja@arevald.ee Sekretär-asjaajaja Terje Võsumets - 44 518 61 ; 52 69 732 sekretar@arevald.ee Pärivere klubi juhataja Sirje Pilter - 44 518 66 ; 51 702 82 areklubi@hot.ee Are raamatukogu juhataja Malle Pajo - 44 518 65 are@pkr.ee Suigu raamatukogu juhataja Eveli Kuslap - 44 63 494 suigu@pkr.ee Spordiinstruktor Rein Semenov - 51 52 534 rein21@hot.ee Konstaabel Valdu Kaljur - 51 185 20 Bussijuht Margus Ojamets - 53 485 121 OÜ Are Vesi juhatuse esimees Kert Alamaa Rikked, tellimised, info, teated - 44 518 64; 529 8849 arevesi@hot.ee Teade võlglastele Are Vallavalitsus saatis 12 võlglasele saldoteatise seisuga 12. detsember 2008.a. (kokku summa 37 103. 80 krooni). Palume aasta lõpuks võlad tasuda, vastasel juhul oleme sunnitud avaldama võlglaste nimed ja summad järgmises ajalehe numbris ning asuma võlgade sundkorras sissenõudmisele. Pearaamatupidaja Helgi Kallaste 16
Meeldetuletus elatustalu toetuse saajatele PRIA tuletab elatustalu kohanemise toetuse saajatele meelde: jälgige, et teil poleks 31. detsembri seisuga Maksu- ja Tolliametis üleval riikliku maksu ajatamata maksuvõlga. Taotlejad, kes on elatustalu kohanemise toetuse (EKT) saamisega seoses võtnud 2004. või 2005. aastal viieaastase kohustuse, kellel on 31. detsembri seisuga riikliku maksu maksuvõlg ja see võlg on ka ajatamata, jäävad kevadel väljamakstavast EKT toetusest ilma. 2006. aastal kohustuse võtnud taotlejatel kaob sellega ära võimalus ka järgmisel aastal toetust taotleda, sest maksuvõla nõude rikkumise korral kohustus lõpetatakse. EKT toetuse saamise tingimuste kohaselt kontrolliti maksuvõla andmeid varem 1. oktoobri seisuga, alates käesolevast aastast 31. detsembri seisuga. PRIA soovitab kõigil kohustuse jätkajail jälgida, et võlad oleks 31. detsembriks likvideeritud või vähemalt ajatatud ja graafikukohaselt tasutud siis on EKT toetuse saamine ka edaspidi võimalik. PRIA Otsetoetuste osakonna menetlusbüroo Koolitus nutikast tarbimisest Suigu Seltsimajas 15. jaanuaril kell 12.00 Tarbija väärtushinnangud, hoiakud ja vajadused ning nende analüüs. Võlaõigusseadusest ja tarbijakaitseseadusest tulenevad õigused ja kohustused. Lepingud. Oskus esitada müüjale pretensioon ja saavutada mõlemapoolseid rahuldavaid kokkuleppeid. Tarbijakaebustekomisjon. Tarbija õigused Euroopa tarbijana. Majandamisoskus: pere rahaasjad, võlad. Keskkonnasõbralikja säästlik tarbimine. Nutikas tarbimine. Koolitajaks on Varje Ojamets, Pärnumaa Tarbijaühing nõustaja-koolitaja Ootame kõiki huvilisi osa võtma. AEROOBIKA TRENN toimub uuest aastast (2. jaanuarist) kolm esimest kuud Pärivere klubis reedeti kell 19.30 ja laupäeviti kell 14.00 Trenni hind õpilasele 30.- Täiskasvanule 40.- Tantsutrenn koolitüdrukutele on reedeti kell 18.00 (algab 9. jaan.) Pärivere klubis TULE KA!!! 17
18
Suigu palvela jõuluaja jumalateenistuste ajad 4. advent 21. detsembril kell 11.00 Jõululaupäev 24. detsembril kell 17.00 1. jõulupüha 25. detsembril kell 17.00 Vana-aasta õhtu 31.detsembril kell 17.00 19
Tükike toredat, ivake ilusat, Killuke kaunist igasse päeva! ÕNNITLEME TALVISEID SÜNNIPÄEVALAPSI! 13.01 ILDA NUUT 73.a. Murru küla 15.01 LIIVI ARENBERG 65.a. Suigu küla 20.01 LIA NÕMMIK 74.a. Kurena küla 20.01 EEVART PEKS 73.a. Are alevik 21.01 HILDA-JOHANNA LAANEÄÄR 82.a. Niidu küla 22.01 ALEKSANDER VESKILT 50.a. Suigu küla 25.01 ANNA NÄPPI 86.a. Are alevik 27.01 OSKAR KOHJUS 73.a. Niidu küla 27.01 SALME KANGUR 70.a. Suigu küla 02.02 MART ALAMAA 70.a. Suigu küla 02.02 ELBE ALGO 65.a. Are alevik 03.02 PAUL SOESOO 55.a. Are alevik 04.02 AIRE TILLART 50.a. Kurena küla 07.02 VÄINO JÕEMETSA 72.a. Are alevik 08.02 EVI PIIRMETS 75.a. Are alevik 09.02 UNO JUSS 60.a. Suigu küla 10.02 RAIMOND MADISSON 76.a. Suigu küla 11.02 VOLDEMAR KALDEN 76.a. Are alevik 12.02 MARTA AASSALU 88.a. Tabria küla 12.02 SILMI VOORMANSIK 71.a. Suigu küla 22.02 MIRLE TOMINGAS 72.a. Niidu küla 22.02 AINO-MARET PEKS 71.a. Are alevik 22.02 VELLO NIINE 60.a. Pärivere küla 22.02 KALJU KALDEN 50.a. Pärivere küla 23.02 LIIVI TIITUS 70.a. Niidu küla 28.02 LINDA MITT 84.a. Elbu küla 28.02 JAAK MURRU 50.a. Võlla küla Oled jõulukuu laps keset lumelilli, rohelisi kuuski ja mände ning raagus puid, keset lumehangi ja tähtede sära Seda enam peab Sinu elus olema päikest, õnne ja lilli! Õnnitleme oma tublit eestvedajat Lii Kõnnussaart juubelisünnipäeva puhul! klubi Tuluke NB! Meil on rõõm avaldada vallalehes juubelid alates 50st ja kõik sünnipäevad alates 70st. KES SOOVIB, ET TEMA SÜNNIPÄEVA LEHES EI AVALDATA; PALUN ANDA SELLEST TEADA VALLA SEKRETÄRILE tööpäeviti tel. 44 518 61 Tänan kõiki usinaid kirjasaatjaid ja lehelugejaid, kes ikka tagasisidet annavad ja häid ettepanekuid teevad. Ootan järgmiselt aastalt veelgi aktiivsemat kaasalöömist ja kirjasaatmist meie ajalehele. Kaunist pühadeaega igasse kodusse! Järgmine leht ilmub alles veebruaris. Toimetaja Lehe toimetaja: Leelo Lusik Tel. 5142621; 44 63 596 Oja 4 Are vald, Pärnumaa 87 301 20