TXNAST LEHTE 10 LK. UUS EESTI

Transkript

1 TXNAST LEHTE 10 LK. üksiknumber 7 senti. UUS EESTI Laupäeval, 9. märtsil 1940 Nr. 66 (1548) 6. aastakäik AVATI T H E L'iox S LÄTI AVALIKKUDE ASJA DE MINISTEERIUMI FIL MIOSAKONNA PRODUKT SIOON I LXTI SUURFIIM (joh. ocorup i btaadlvabribu eõtndushauplu Tallinnas, Vabadusväljakul 7, EKA majas. Telefon uö Oiatud MQOgll: Suures valikus: Valge ja värviline, lihvitud Ja graveeritud mitmesuguseid laua-servilse, tualett-garnltuure, kingi. kristall ja poolkristall. poka"'ll",h" o"jm- poeg) Tänane päevanndls: Tutvuge kodumaa klaasitööstuse saadustega! SOOME RAHUKÕNELUSED ARVUSTUSI: t>uus Eesti"...Seda filmi võib teine kordki vaadata... avameelselt peab tun nistama: See film on üle ootuste hästi õnnestunud... npäevaleht" Mäng on üldiselt hea, asjasse suve nev ja intelligentne... Film on õnnestunud väga hästi... ~Rahvaleht"... On rohkesti ruumi ka armas tuseromanlikal ja huumoril Näitlejad on kaamera ees otse üllatavalt vabad... Lugege telegramme 3. leheküljel! ETA. London» 8. märtsil. (Reuter.) Britt õhuministeerium teatab et möödunud ööl Britt lennukid jätkasid pat rull' ja Innrelendude teostamist vaenlase ter ritoorium kohal. Mainitud operatsioonide ajal Britt lennukid lendasid ka lile Lääne- Poola, lennates üle Põseni Unna. See on esi mest korda, kus on teatatud Britt lennukite ülelendamisest Poolast. Reuteri erikorrespondent Briti õhujõudude juures Prantsusmaal teatab: Lend, mis algas Inglismaalt, lõppes Prantsusmaal täna vara hommikul. Briti lennukid lendasid seejuures ligi 2430 kilomeetrit, viibides õhus Jgi 10 tundi. Lend möödus ilma tõsisemate vahejuh tumiteta. Lennu ajal märgati helgiheitjate aktiivsust, kusjuures vaid üht lennukit tulis tati lennukitõrjekahureist. Samuti märgati üht Saksa võitluslennukit, kuid ta ei teinud mingit katset ründamiseks, üks Briti lendur seletas, et nad jõudsid Põseni kohale nelja päeva õhtul kell 22 paigu. Linna tuled paist sid mitme miili kaugusele, Põseni piirkonnas pilluti alla poolakeelseid lendlehti. (Havae.) Luurel endudel Austria kohal Briti lendurid pildusid alla hulga lendlehti. ETA. Berliin, 8. märtsil. (DNB.) öödel vastu neljapäeva ja ROOTSIS KAIMAS. Briti lennukid lendasid iile Poola. Saksa lennukid käisid jällegi kaubalaevu ründamas. reedet teostati jälle edukaid luureleode Briti idaranniku vastu. Seejuures upu tati või vlgastati raskesti üldse 11 kau balaeva kogutonnaazhiga umbes tonni. Kõik Saksa lennukid pöördusid tervelt tagasi oma baasidesse. Saksa lennuk ründas Itaalia aurikut. ETA. London, 8. märtsil. (Reuter.) Üks Saksa lennuk pommitas möödunud ööl Itaalia aurikut Amelia Lau ro't" (5335 tonni), mis on registreeritud Na polis. Laeva pommitati mõne miili kaugusel Briti rannikust. Pommitamise tagajärjel laev on süttinud põlema. Seejuures on saa nud pommikildudest surma Amelia Lauro" iiks meeskonnaliige, kuna 29 meeskonnaliiget päästeti teise Itaalia laeva poolt. Meeskonna liikmed seletasid, et Amelia Laurole" pillu ti neli pommi. Kolm meeskonnaliiget on saa nud haavata. (Havas.) Teatatakse, et Amelia Lauro!" tekitatud tulikahju kustutati reede hommi kuks. Briti lennukid tulistasid täna Shotimaa kirderanniku kohal alla ühe Saksa pommilen nuki. Saksa lennukid ründasid eile tulelaeva Outer BowsingT', mis asub ankrus 25 miili kaugusel Norfolki rannast. Laev sai tähtsu seta vigastusi. Hästiaobivaid PRILLE ostate kõige soodsamalt arstiriistade- la optikaärist, U-ü. A. Keiss TARTUS, VÕIDU 15. Asjatundlik teenimine dipl, optiku poolt ESTONIA KONTSERTSAALIS pühapäeval. 10. märtsi! 1940 kel! 12 päeval RAHVALIK-KULTUURHOMMIK Jaan Poska 20. surmapäeva tähistamiseks. Kavast Avamäng orelil Hugo Lepnurm. Proloog Felix Moor. Ühislaul õitse, maa, ja müha, meri". Avakõne ~Jaan Poska teotsemisaeg" Järvo T a ndr e. Ühislaul Mu rannikmaa". 6. Kõne:.Jaan Poska ja Eesti välispoliitika"... välisminister prof. Ants Piip. 7. ühislaul..isamaale' Koorilaule Tallinna linna meeskoorilt. Lõppsõna Eduard R i isn a. Ühislaul..õnne, Eesti". Sissepääs vabatahtliku maksu eest. Eesti Haridusliit. Tallinna Eesti Rahvuslaste Klubi. Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus. Südamed elutormis. Mees tabab oma naise abielutruuduse murdmiselt. Järg misel hommikul leitakse nairre oma toast mürgitatult. Mõrvakahtlus langeb mehele, kes aga eitab süüd. Kohtus mõistetakse mees süütõendite puudumisel õigeks; selts konna silmis jääb ta aga ikka mõrvariks. Kas õnnestub tal eemaldada katet oma naise surmasaladuselt? Ennastsalgavat võitlust, palju kannatusi jä pisaraid on tarvis, et võita kõjki raskusi Ainult armastus suudab hävitada saatuse salapäraste jõudude needuse. Sellest loete H. Courths-Mahleri põnevas armastus romaanis..südamed ELUTORMIS". Ilmus 1. anne. Hind 12 senti. Müügil kõikjal. Kogu romaani ettetellimishind 130 senti. KIRJASTUS ROMAAN" Tartu, pk, 117. Posti jooksev arve nr QLORIA-PALACE BENJAMINO GIGLI Esietenduseks kauaoodatud muusikaline suurfilm oma parimas osas kuulsa ooperilauljana Laulev narr" Muusikaline suurteos, milles Benjamino logli järjekordselt hiilgab oma haruldase häälega, esitades aariaid tuntud ooperitest, nagu: Ro meo ja Julia", Don Carlos", Traviata" j. t. Kaastegevad: Kirsten Heiberg, Werner Fuetterer. Muusika seadnud Franco Casavola. Lisaks: Ufa välisringvaade a E. kultuurfilm. Ärip.: kl. 5.30, 7.30, Pühap.: 2, 4, *- kr. tasu sellele, kes annab kindlaid teateid 1. märtsil Jõgeva jaoskonnakohtu hoovist ühes ree ja rakmetega varastatud sugutäku koh ta. Tasu maksetakse välja siis, kui antud teadete abil on võimalik hobust kätte saada. Hobune on hele-raudjas, 162 cm kõrge, otsa esisel pikk valge lauk, kaks tagumist jalga poolest säärest valged, reageerib nimele..arvi". Teatada Kurista p.-ag. Karl Mi h k'ile, telef. Jõgeva ÄRS Seansside algus pflhap, Palutakse talla seansside alguseks. Omi Esietenduseks käesoleva aasta meloodiarikkaim, sisukas romantiline draama! Vernon ja Irene Lasile lugu! Esineb maailmakuulus tantsija te paar teie lemmikudl Ginger RogersJa See suurfilm on kogu maailmas saanud ülistava arvustuse osaliseks. Selle filmi sisu põhjeneb tõeoludel. IHENE CASTLE on joonistanud Ginger Rogersi kostüümid ja olnud nõuandjana selle teose lavastamisel. Teie ei Saatus kohtamise teel unusta seda filmi SEE MEELDIB TEILE! Fred Astaire. **# «%» «*#»# *,WWI Uusim FOX"-nädalaringvaade ja lisaeeskava. 1 BIBABOj Viimaseid päevi! ESIETENDUSEKS huumorirohke ja kliretempoline armuromaan. Erakorraline näitlejate koosael»» UKE FAYE, DON AMECK. BUSTER KEATON Teekond kuulsusele Film loomulikes värve*. Selle erineva sisuga filmi tegevus kohaks on Hollywood. Selle filmi lavastajaks on IRVING CUMMINGS Huvitav lisaeeskava. Seansside algus pühap Palutakse tulla seansside alguseks.

2 KOIT KOTKA POEG Lisaeelarve nr. 2 ettepanek esitati Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule. Vabariigi Valitsus võttis vastu ja esitas Riigikogule riigi 1939=40. a. lisaeelarve nr. 2 ettepaneku, milline tasakaalus krooniga, kusjuures esineb tulude suurenemine krooni, tulude vähendamine 1,9 milj. kr. ja kulude vähenda mine krooni. Kui riigi alg- ja lisaeelarve nr. 1 ning käesolev lisaeelarve nr. 2 kalkuleeritud ulatuses täituvad, mida seniste ja praeguste andmete põhjal arvestada võib, siis tõuseb riigi a. eelarve täitmine ca 119 milj. kroonile. Sellisena ületaks see kõik eelmised eelarvete täitmised ja tõenäoliselt osutub kõrgeimaks tasemeks, mil lest olukordade praegusena püsides või veelgi pinevamaks muutudes tuleb parata matult tagasiminek. Täiendavaid tulusid arvestatakse lisaeelarve nr. 2 ettepaneku järg gi, üsaks k. a. algeeiarve 105,9 milj. ja lisa eelarve nr. 1 8,8 milj. kroonile, järgmistest tuluallikatest: Otsemaksud Kr Lõivud ja tasumaksud Kaudsed maksud Riigi monopolid RUgt ettevõtted ja varandused n Erakorralised tulud Otsemaksude osas arvestatakse täiendavalt tulumaksu kr., ärlmaksu kr., kinnistusmaksu kr. ning pärandi- ja ratud piirituse ostuks pilritustööstustelt, raud teede talituse ja veeteede talituse ülesanneteks, põllumajanduse eriülesanneteks ja Haridusmi nisteeriumi ning Sotsiaalministeeriumi vajadus teks. Teised asutised saavad väiksemaid kredii te, et katta vajadusi, milleks algeeiarve ja lisa eelarve nr. 1 krediitidest ei jätku. Haridusministeeriumile antavatest krediitidest olgu eraldi märkida: teenistustasu-, laste-abiraha. haiguskindlustus- ja küttekulu puudujääk kr., toetus Lihula erakeskkoo -11 hoone ehitamiseks kr., Kärdla kesk koolihoone juurdeehitus kr., Vana-Võidu koolihoone ümberehitamiseks kr., Riik liku kolledzhi sisustamiseks kr., Vane mulse" teatrihoone uue osa ehitusvõlgade kor raldamiseks kr., Rakvere linnale äsja kingimaksu krooni. täiendavaks toetuseks 2000 kr. Lõivude ja tasumaksude osas arve.-4n lakse valminud teatrihoone ehituskulude katteks tempelmaksust kr. ja mitmesugustest tasumaksudest kr. Kaudsete maksude osas arvestatakse aktsii sidest täiendavalt kr. ja piiritusmonopo list 2,1 milj. krooni, kuna tollide osas ar ves ka takse algeelarves ettenähtud kulusummast väbemlaekumlst 1,9 milj. kr. Rügl ettevõtete ja varade osas loo detakse täiendavat tulu: riigi kapitalidest kr., raudteedest 1,7 milj. kr. ja posti telegraafi-telefoni alalt kr. Erakorralise tuluna esineb kõndide ja lae nude tagasimakse kr.. Kulud? osas 73H00H kroonisest vähendamiselt. sõnavad suurema osa Majandusministeerium ja "SÕjaihi nisfe*rtum«- - VM-»' " «V Kulukredildld 4,37 milj. krooni ulatuses ju hitakse peamiselt riigikaitseks, ekspordiks mää- Reedel ilmus..riigi Teatajas" kaitse seisukorra seaduse alusel antud Sõjavä gede Ülemjuhataja määrus, mille järgi Haapsalu, Kuressaare, Kärdla ja Paldiski linnades võõrastel üle kolme päeva vii bimiseks on nõutav linnades, kus asub politseiprefekt, kohaliku prefekti, mujal kohaliku politseikomissari luba. Seda Sport. Täna kell 7 Õhtul algab Tallinnas Kadri oru tennishallis Eesti -Leedu kuues maa võistlus korvpallis. Leedu meeskond saabus Tallinna juba reede hommikul, puhates en nast eilse ja tänase päeva jooksul täielikult välja reisiväsimusest, et esineda täna õhtul väärikalt, nagu nõuab seda Euroopa-meistri tiitel. Nagu tähendas Leedu meeskonnaga kaa sa saabunud Leedu ajakirjanik, esindab Lee dut seekord peamiselt noortest mängijatest koosnev meeskond, kuna vanadest veteraani dest mitmed pole võtnud treeningut tõsiselt ja on seetõttu meeskonnast välja jäetud. Lisaeelarve tasakaalus 4,37 milj. krooniga. varem lubatud toetuse arvel Kr , ja koolimajade ehitušlaenufondi täiendamiseks kr. Seega on lisaeelarve nr. 2 Haridus ministeeriumi osas pühendanud peamise tähelepanu koolide ja teatrite hoonete korrastamisele. Peale eelmärgitud summade vääriks nimetamist veel kroonine krediit, mis antakse raama tute soetamiseks koolidele ja avalikkudele raa matukogudele, kes. ise sama summa välja pan nes, saavad soetada seega raamatuid kr. eest. Kohtumin'steeriumi krooni sest krediidist kaetakse puudujäägid, mis te kivad vangide toitlustamise ja mõnes muus asu tiste ülalpidamise krediidist. M a.ja n d u sjn i n i s-f ee r i ii m kasutab 1.1 fnllj. krooni ekspordiks määratud piirituse os taks piiritustõõstustelm See krediit esineb lä bikäiva summana, sest ekspordist saadakse sa mal ajal vastav tulu. ülejäänud väike ou kre- Haapsalus, Kuressaares, Kärdlas ja Paldiskis Täna Eesti-Leedu korvpallis. Narvalased juhivad Kaitseliidu teatesuusatamises Täna suusatatakse Vägevalt Jänedale. Reede hommikul kell 8 algas Tartust Kaitseliidu Tartu Tallinn teatesuusatamine, millest võtab osa 10 malevat. Teatesuusata mise esimese võistluspäeva etapp oli ette nähtud Tartust Vägeva jaamani, missugune vahemaa on 95 kilomeetri Umber. Esimese etapi võitis ülekaalukalt Narva maleva mees kond, kelle aeg oli teiseks tulnud Viru ma leva ajast ligemale 8 minuti võrra parem. Malevate paremusjärjestus esimesel etapil oli: 1. Narva malev 5 tundi 6 mln. 42 sek. 2. Viru malev 5.14,27. S. Harju malev 5.15, Tartumaa malev 5.22, Lääne malev 5.26, Järva malev 5.28, malev 5.28, Tartu malev 5.37, Tallinna malev 5.45,52. viibimiseks nõutav elamisluba. Sõjavägede Ülemjuhataja määrus. luha ei nõuta isikutelt, kes neis linnades elavad juba ajast enne 15. oktoobrit Isikud, kes ei muretse või kellele ei anta luba Haapsalu, Kuressaare, Kärdla või Paldiski linnas viibimiseks, on ko hustatud linnast lahkuma hiljemalt kol mandal päeval, arvates sinnatulekust. Pänast 15. oktoobrit a., kuid enne Leedulased tahavad aga ka selle noorenda tud meeskonnaga Eestit võita ja ei lase en did häirida asjaolust, et Eesti hiljuti võitis Läti. Kul Veskila viskab 10 punkti, siis või dame kindlasti," arvavad leedulased. Kul ta viskab aga 15 punkti või rohkem, siis muutub juba asi kahtlaseks." Nagu Leedu lehemehe väljendusest võib järeldada, kar dab Leedu meeskond kõige rohkem Veskilat, kes on Baltimaade parimaid korvikütte. Maavõistluse eelmänguks on Buss II ja Nõmme ÜENt) meeskonna kohtamine, kelle dest esimene on Tallinna ja teine Harju ring konna meister. 10. Pärnu malev 6.28,48. Tartus toimus võistluste start pidulikult Tähtvere pargis, kus Kaitseliidu peastaabi ülem koi. A. Balder pööras võitslejate poole lühikese kõnega. Vägevale jõudsid võistle ja] lõuna paigu. Täna, teatesuusatamise teisel päeval, suu satatakse läbi teine etapp Vägevalt Jä nedale, missugune distants on ligikaudu 100 kilomeetrit. 1. RUG. KORRALDAB SUUSAPAEVA.. Narva 1. rügement korraldab eeloleval püha päeval Narvas sõjaväe suusapäevad. Kavas on suusatajate rongkäik läbi linna, suusavõistlu sed mitmetel distantsidel lahingudemonstratsioo nid suusaüksuste osavõtul, ski-jörring j.m. Osa võtjate üldarv on suusapäevadel umbes 500. diidist läheb mitmesugusteks otstarveteks, pea miselt maksude talituses. Põllutööminlsteeriumi kroonisest krediidist läheb kr. sundvõõrandatud maa de ja päraldiste eest maksmi seks, seoses Nõuk. Liidu baaside korraldamisega, kr. kunstväeliste hinna reguleerimiseks, kr. laenude andmiseks Maatulunduskapi tali kaudu eratraktorijaamadeie, kr. ka luritele loodusõnnetuste läbi hävinenud püü niste kahjude katmiseks ja kr. lambakas vatuse selgitustööks. Siseministeeriumi kroonisest krediidist läheb kr. vastavatele omavalit sustele Nõuk. Liidu sõjaväeosade majutami sega seotud kulude katmiseks, kuna muu osa kasutatakse ministeeriumi asutiste vajadusteks. Sotsiaalministeeriumi kroonisest krediidist nähakse ette: kr. nakkushaiguste vastu võitlemiseks, perekonda des laste hoolekande teostamiseks kr., haigete ja hoolealuste ülalpidamiseks asutistes kr., põllutööliste õnnetusjuhtumite vastu kindlustamiseks kr., omavalitsustele laste hoolekande korraldamiseks kr., laste tal viseks toitlustamiseks kr. ja Tööliskojale Sõjaministeerium saab kr., millest muuseas esineb läblkäiva kredii dina nii kulude vähendamise kui ka kulude suurendamise poolel. Teedeministeeriumile antav kr. krediidist läheb esijoones suurene nud rongide liikluse ja kaubaveo kulude tõusu katteks, milleks antakse kr., edasi veerevate abinõude korrashoiuks kr., raudtee ja raudtee ehituste korrashoiuks kr., maa võõrandamiseks raudteel kr. Peale nimetatute antakse veel vähemaid summasid mitmesuguste muude kulude katteks. Veeteede talitusele nähakse ette kr. ujuv abinõude meeskonna tabude ja sõjaohu lisa ta snde maksmiseks, kr. kivisöe tagavara tälendajnlseks ning kr. jfiälõhkojo vsuur Tõllitt ohtude vastu kindlustamiseks. Välisministeerium nõuab li&akrtdiili hoopis väikese summa, kuna tema kulude vä hendus on palju suurem. kõne all oleva määruse jõustumist tä hendatud linnadesse elama asunud isi kud, kes ei muretse või kellele ei anta luba linnas viibimiseks, on kohustatud neist linnadest lahkuma hiljemalt 15. märtsiks. Selle kohustuse mittetäitjad saadetakse politsei korraldusel linnast linnast välja sunniviisil. Jalgpall hakkab veerema 1. mail. LIIDUKLASSI JALGPALLIESIVÕISTLUS TE KEVADVOORU KAVA KOOSTATUD. Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse poolt on koostatud liiduklassi jalgpallivõistluste kevad vooru kava, mis on järgmine: ÜENÜTO-Tall. Kalev I. mail Tallinnas, Esta -P. Kalev 5. mail Tallinnas, Olümpia- Estonia 5. mail Tartus, Sport - TJK 6. mail Tal linnas, Esta - ÜENÜTO 10. mail 1 allinnas, P. Ka lev-tali. Kalev 12. mail Pärnus, Olümpia- Sport 12. mail Tallinnas, Estonia - TJK 13. mail Tallinnas, Esta - Kalev 17. mail Tallinnas, P. Ka lev - ÜENÜTO 19 mail Tallinnas, Olümpia-TJK 19. mail Tartus, Estonia - Sport 19. mail Tal linnas, ÜENÜTO - Sport 24. mail Tallinnas, Esta - Olümpia 26. mail Tallinnas, P Kalev - TJK 26. mail Tallinnas, Kalev - Estonia 27. mail Tallinnas, ÜENÜTO-TJK 31. mail Tallinnas, P. Kalev - Olümpia 2. juunil Pärnus, Esta - Es tonia 2. juunil Tallinnas, Kalev - Sport 3. juunil Tallinnas, Esta - Sport 14. juunil Tallinnas, ÜENÜTO - Olümpia 16. juunil Tartus. P. Kalev - Estonia 16. juunil Tallinnas, Kalev-TJK 17. juunil Tallinnas, ÜENÜTO - Estonia 21. juunil Tallinnas, Esta-TJK 28. juunil Tallinnas, P. Kalev - Sport 30. juunil Pärnus, Kalev - Olümpia 30. juunil Tallinnas. Eesti jäähokimeeskond sõitis Riiga. Täna hommiku! asus Tallinnast Riia tee konnale Eesti jäähokimeeskond, kelle] püha päeval seisab Riias ees maavõistlus Latiga. Eesti meeskonna koosseisu kuuluvad: vära vas I lätz e r, kaitses Saar ja Jür gen s, esimeses edurivis H. Saavo, Möld r e ja E. Si 11 ak, teises edurivis Saame, J. Saavo ja R. Sillak. VALGA KÄSIPALLI VÕIDUD. Neljapäeva õhtul toimusid Petseris kaitse liidu võimlas Valga spordiklubi ja Petseri kait seliidu meeskondade ja naiskondade vahelised võistlused käsipallis. Võitjaks tuli Valga spordi klubi kõigis kolmes mängus. Meeste võrkpallis ja naiste võrkpallis saa vutas Valga võidu 2:1, korvpallis Valga mees kond saavutas ülekaaluka võidu punktide vähe* korraga 54:29 (24:17). Oletusi Tartu võidusumma kohta. Tartus liiguvad visad kuuldused, et klas silo te rii suure võidusumma on Tartu linna kutsevaliku nõuandebüroo juhataja dr. R. öunap võitnud üksinda. Linnavalitsuse ring kondades pole teada ühtegi kollektiivi, mis oleks võitnud ja kus oleks R. öunap kaasa mänginud. Ka Tartumaa malevas on alati võidupilet ümber vahetatud tervena, kuna sel korral, kui ta oleks olnud kahe kollek tiivi käes, oleks pilet olnud lõigatud pooleks. Tõrva ja Helme austus avaldus kindral J. Sootsile. Kindral-major J. Sootsi 60 aasta sünnipäe va puhul 12. märtsil kavatsevad Tõrva ja Hel me seltskondlikud organisatsioonid juubilarile, kelle isatalu asub Helmes, anda üle auaadres si. Üleandmine toimuks aktusel, kuhu ooda takse ka juubilari ennast. Vabariigi Valitsus esitas eile Riigiko* gule riigiasutuste ametnikkude koosseisu de muutmise seaduse, millega mõningaid muudatusi teostatakse meie välisesindus tes. Nimelt on kavatsusel rea uute esin duste loomine välismaale. Põhja-Ameerika Ühendriikidesse ~ Washingtoni on ette nähtud saadiku koht ja Kaug-Idasse alalise esindaja koht. Belgia ja Hollandi jaoks luuakse uued esindused alalise asukohaga Brüsselis ja Haagis; senini puudus nende riikide pea linnades meie kohapealne esindus. Lõuna-Ameerikas Sao-Patrlos on asutamisel kutse-asekonsuli koht. Pikki aastaid seisis Eesti huvide kaitse Brasiilias sealse kodaniku Eesti aukonsuli kätes. Nüüd pn Välisministeerium koha peale saatnud diplomaatilisse koosseisu kuulu va ametniku. Norra pealinna Oslosse on nähtud ette 1. sekretäri-konsuli koht seni on seal ai» nult aukonsul. Muudatustest välisesinduste alal oleks veel märkida, et Londoni ja Berliini saat konna juures on peakonsuli koht nimeta tud ümber nõuniku kohaks, samuti on Kopenhaagenis 1. sekretäri koht muude tud nõuniku kohaks. Alalise esindaja koht Madridis tuleb kaotamisele, kuna vajadus selle järgi on kadunud, ja Vars savi saatkonna koosseis kustutatakse hoo pis. Kõik need muudatused on tingitud te gelikkudest tarvidustest. Välisministee rium! keskasutuses luuakse poliitilisse osakonda juurde üks abidirektori koht. Teiste ministeeriumide alal on kavatsetud koosseisu muudatused väiksemad. Haridusministeeriumi alal on ka vatsus Tallinna Tehnikaülikooli koosseisu täien dada kahe professori ametikohaga, neist Uks elektritehnika ja teine arhitektuuri alal. Majandusministeeriumis piirdu takse peamvselt mõnesuguste ümberkorralduste ga. Seal on büroode süsteem rahandusosakon nas juba aastate eest teostatud ning osutunud töökorralduse huvides kõigiti otstarbekaks. Sa masugune büroode süsteem teostatakse nüüd ka tööstusosakonnas ja kaubandusosakonnas. Bü roode juhatajateks nimetatakse praegused va nem inspektorid. Ametnike koosseisu enam ei suurendata. Erakorraliste ülesannete esileker kimisega palkas ministeerium juba 5 6 kuud tagasi teenistusse rea ajutisi tööjõu de. Need arvatakse nüüd isikute sobivaks osutumise pu hul alalisse koosseisu. Washingtoni Eesti saatkond. Alalise esindaja koht Kaug-Idasse ning uued esindused Belgia ja Hollandi pealinnadesse. Kavatsusel muudatused riigiasutuste koosseisudes. Teedeministeerium omandas VSrus kinnisvara. Teedeministeerium omandas Võrus, Kreutz valdi tänava ääres asuvad Vierland ja Klausi kinnisvarad eesmärgil, et sinna ehitada Võ rumaa liiniomnibuste jaama. Samasse tule vad ka Võru maavalitsuse autode, teehöövlite paigutamiseks kuurid ning töökojad. Tööde ga tahetakse algust teha juba sel kevadel. Vigastatud sõjameeste esindajad sõjaministri juures. Vigastatud sõjameeste ühingu keskjuha tuse esindajad eesotsas esimehe A. Jär vandiga võeti eile vastu sõjaminister kindralleitnant N. Reegi poolt. Keskju hatuse esindajad juhtisid ministri tähele panu sõjaväelaste pensioniseaduse ja rahva väel aste ning nende perekondade pensioni seaduste lahkuminekutele, avaldades soovi, et seadused lasteabirahade suhtes ühti usta taks. Samuti juhiti ministri tähelepanu Maailmasõja invaliidide praegusele raskele olukorrale. Minister on lubanud küsimused kaalu misele võtta. Tänuavaldus. Sadam1 ' i kõigile, kes õnnitlesid mind. minu 50. s: eval. Haapsalus, O. Heinlaid. Uusi kanalaehitajaid palju. Ehituspreemiate saamiseks on ka tänavu Eesti Linnukasvatajate kesti sooviavaldusi ja iga post toob hsaks uusi. Möödunud aastal oli soovijaid ule 700 ja valmis ehitati ca 160 kanalat. Kuigi pree miaavalduste esitamise tähtaeg tanavu lopmärtsil, võimaldatakse kaaluyail põh justel' hilinenud sooviavalduste vastuvõtnust veel 1. aprillini. 040 ühe Preemia ülemmääraks on^, majaprfamise 'põrandapinna "tutmeet rüt Premeeritakse ka vanadest hoonetest ümberkorraldatavaid kanalaid. Sooviavalduses tuleb markida: taielik mi ja aadress, kaugus I voi II *l. maanteest, ehitusmaterjal ja talu suurus ha, ni lisada kanala plaan ja jooksukopu. Kanala plaan peab näitama eestvaadet kui ka põhiplaani, millel ka sisustuse p gu tus näidatud. Plaan olgu valmistatud täp selt mõõtkava järele või olgu selle, tah tud kõik tähtsamad mõõducl Eriti on vaja plaanist näha järgnevaid mõõte:.. Kanala linduderuumi pikkus, laius, kõrgus. Akende mõõdud (akende pindala peab ole ma vähemalt Vs Vlo linduderuumi põranda pinnast)... Akende alumise ääre kõrgus poranaagt (optimaalne umbes 50 sm allapanu pealmi sest pinnast).... Ka peab plaan näitama lindude valjakai guluukide asukohta ja õhuvahetuse korraldust (värske õhu sisse- ja tarvitatud õhu välja juhtimiseks). Samuti tuleb märkida kanala akende asetus ilmakaarte suhtes. _ Kui kanala ehitatakse Põllutöökoja Em tustalituse poolt projekteeritud põhitüüpide iärele 50, 100 või 200 kanale (n. n. standard plaanid), ei tule premeerimisavaldusele eraldi plaani lisada, vaid ainult nimetada, milline plaan sealt valitud. Siseministeeriumi omavalitsuste ta lituses luuakse juurde Uks vanem revidendi koht, kuna senise koosseisuga ei suudetud täita kõiki ülesandeid omavalitsuste kohapealse re videerimise alal. Sotsiaalministeeriumile alluvais tervishoiu asutistes vaheldub arstlik personaal sagedamini kui normaalselt oleks lubatav. Pa ranemist selles olukorras loodetakse saavutada Sotsiaalministeeriumile alluvate tervishoiu asu tiste arstiku personaali palkade osalise tõstmi sega ühe astme võrra. Töökaitse ja sotsiaal kindlustuse osakonna koosseisu on täiendatud ühe eriülesannetega tööinspektoriga. Sellele kohale võetakse eriharidusega arst, kes teotseks töötervishoiu küsimustega. Tänane ilm. öösel kergeid, päeval keskmise kiirusega nõhjast läände ja edelasse pöörduvaid tuuli. Vahelduva rohkusega pilvitus. Kohati ker get lund ja udu. Temperatuur tänasest vä he kõrgem. Tallinna fondibörsi kursisedel 8. märtsil a. Ostu MQfigl* kurss kurss London 1 L New V rk I Uerliin UH) aiarke kliiring tlelsingi 100 marka 850 Mokholm 100 krooni Kopenhaagen krooni Oslo 100 krooni ' Riia 100 latti ' Kaunas litti Amsterdam kuldnat Pariis 100 franki /.ürich 100 franki <M Hriissel 100 heigat (. Milano 100 liiri kliiring wj\uhu TÄNA MINNAr Tallinnas, laupäeval, 9. märtsil. Näitus Mele Igapäevane leib Ja keha kate" Börsisaalis, avatud kella 8 ni õht Kunstinäitus Kunstihoones avatud kel la 7-ni õht. Noortepargis talispordipäev, algusega kell Vs3 p. 1.; palutakse isiklikud talispordi vahendid kaasa võtta; soodsa ilma korral filmitakse. Eesti-Leedu maavõistlus korvpallis Kad rioru Tennishallis kell 7 õht. Raudami" segakoort kontsert..estonia" kontsertsaalis, kell 8 õht. Estonia teater esietenduseks G. Verdi ooper..trubaduur", kell V2B õht Eesti Draamateater _ näidend..jäämere rahvas", kell V2B Õht. Töölisteater komöödia..windsori lõbusad naised", kell V2B õht. Kino Ars ~Saatus kohtamise teel", peaosa des Ginger Rogers ja Fred Astaire. Kino Bi-Ba-Bo Teekond kuulsusele* peaosades Don Ameche, Alice Faye ja Bus ter Keaton. Kino Gioria Palace muusikaline film..laulev narr", peaosas Benjamino Gigli. Kino Helios Läti suurfilm..kaluri poeg" K.no Modern _..Korallisaar", peaosade. Michele Morgan ja Jean Gabin. Apteekide öövalve: TALLINNAS. OSI vastu pühapäeva: G Gnadeberg ja K l.eyden, S. Karja 4; R. Schnicker, Paldiski 2. 1 linna adteek Krediitpanga majas; 2 linna ipteek, Telliskivi 40. H Mikhein, Tartu 45. NÕMMEL. Unna apteek Pärmi mnt 00/95.

3 Soome peab rahuläbirüükimisi? N. Liidu esindajatega toimuvat otsesed kõnelused. mite üle. Vahetalitajaks Rootsi valitsus. ETA. Stokholm, 8. märtsil. (Reuter.) Stokholmis kõneldakse täna paiju viivitamatu vaherahu või maiusest Soome-N. Liidu konfliktis. Niisuguseid kuuldusi olevat tugevasti ergutanud ka Rootsi ametlik tsensuurikorraldus välisajakirjanduse sõnu Reuteri kirjasaatja kuulmist mööda leiavad täna aset otsesed läbirääki mised Soome ja N. Liidu esindajate vahel Läbirääkimised ei toimuvat Stokholmis, vaid,jcushil mujal66 Rootsis. ETA. Helsingi, 8. märtsil. CHavas.) Endine Soome vabariigi pre* sident Svlnhufvud on sõitnud Stok holmi. Ka teisi Soome poliitikuid on sõit* nud Rootsi. Küsitakse, kas need sõidud ei ole ühenduses läbirääkimistega, et lõpetada Soome*N. Liidu konflikti. Soome delegatsioon sõitis Stokholmi 48 tunni eest. Delegatsiooni kuuluvad teiste hulgas Juho Paasikivi, kes Soo me poolt juhtis juba läbirääkimisi Mosk* vas oktoobri* ja novembrikuus, ja välis ministri abi Väino Voionmaa. Peale selle on saabunud Stokholmi veel kaks kõrgemat Soome isikut. Hästiinformeeritud allikast saadud teadete järele ei olevat N. Liidu ettepane* kud, mis on üle antud Stokholmi poolt, esitatud ultimaatumina. Valitsev mulje Helsingis on selline, et käimasolevate ETA. Kopenhaagen, 8. märtsil. (DNB.) Kuuldused vahetalitusläbirää kimiste kohta Stokholmis võtsid neljapäe va pärastlõunal Rootsi pealinnas sellise ulatuse, et Rootsi võimud olid sunnitud katkestama kaugekõneühen dused välismaaga. Alates neljapäeva pärastlõuna *kella 16-st ei olnud enam võimalik Kopenhaagenist ja ka Oslost saada ühendust Stokholmiga. Viimaste Kopenhaageni saabunud teadete järele oli Stokholmis meeleolu väga lah kuminev. Nagu paljud Taani lehed tea tavad, paljud teated on tekitanud suurt rahutust. Rootsi ametlikult poolt on selgesti hoia tatud osalt sensatsiooniliselt kõlavate tea dete eest, milledes koguni nimetati arva tavaid N. Liidu tingimusi vaherahuks. (Reuter.) Just enne keskööd tehti mõ ningaid kergendusi telefoniühenduste saa miseks välismaaga. Eile teatati Reuteri korrespondendile Kopenhaagenis, et tele foniühendps Stokholmiga katkestati selle pärast, et valitsus ei soovi, et avaldataks sensatsioonilist kuuldusi seisukorra koh ta". ETA. Helsingi, 8. märtsil. SvinhiM Berliinis. ETA. Kopenhaagen, 8. märtsil. (DNB.) Soome endine president Svlnhufvud lendas täna lennukil Berliini, et sealt sõita Itaaliasse pa randama tervist. (Stefani). Soome ekspresident Svlnhufvud saabus Berliini. Ta jät kab reisi Itaaliasse, et minna ühte tervlsvee kuurorti. Arvatakse, et Svlnhufvud kohtub Saksa Juhtivate Isikutega. läbirääkimiste tulemus ole ne b N. L iidu nõudmiste ula tuse st ja teiselt poolt Soomele antavast abist, vastavalt Rahvasteliidu otsusele. ETA. Stokholm, 8. märtsil. (Reuter.) Soome endine välisminister ROOTSIS SUUR RAHUTÜS. Telefoniühendused välismaaga katkestatud. Soomel kontakt N. Liiduna. ETA. Stokholm, 8. märtsil. (Havas.) Aftonbladet" avaldab Intervjuu Soome välisministri Tan neriga, kes kinnitab, et Sooipg. Ja N. Liidu vahel on ühe kolmanda riigi poolt loodud kontakt. See kontakt ei olevat veel katkenud. Täna hommikul on aga uuesti katkes» tatud telefoniühendused välismaaga. (Havas.) Rootsi ajaleht Nya Dagligt Allehanda" on pärinud välisministeerium milt seletusi Ameerika ajakirjanduse tea dete kohta ühenduses rahuting im ustega, mis N. Liit esitavat Soo meie, kui ka Rootsi osa kohta vahetalitajana. Rootsi välisminister on pöördunud tõsise hoiatusega avaliku arvamise poole, et ta hoiduks hoolega mitmesugustest kuuldus test mainitud küsimuse kohta, millised kuuldused on suuremalt osalt sihilikud ja täiesti ebaõiged. Heisingi on üiiatunud. Visad kuuldused vaherahu võimalusest. (Reuter.) Peamiseks uudiseks Soomest täna hommikul on visa kuuldus N. Liidu rahutingimustest ja vaherahu võimalusest. Vahepeal N. Liidu väed jatkavad rünna kuid. Esimeseks mitteametlikuks reakt siooniks Helsingis teatatud rahutingimuste kohta on hämmastustunne soomlaste seas ja üllatus, et Rootsit on võib-olla võidud veenda vastu võtma vahendaja osa. (Havas.) Helsingi autoriteetseis ring konnis vaigitakse sobituskuulduste üle, mis juba mõningaid päevi on visalt liik- Erkko seletas täna Stokholmis Reuteri esindajale, et avalik arvamine peaks oota ma ära sündmusi enne järelduste tegemist. Ainus tõsiasi, mida ta soovitas inimestel tähele panna, on see, et Soomes on sõda endiselt käimas ja et seal ei ole olnud vaherahu. (DNB.) Norra ajaleht Tidens Tegn'i" teatel on N. Liidu ja Soome vahetalitajad pidanud otseseid lä birääki mis! rahu võim a luste üle. Niisugune kokkutulek olevat aset leidnud Rootsi valitsuse vahetalitusel. Edas! teab Tidens Tegn" jutustada, et Rootsi olevat töötanud vaherahu heaks viimase katsena lääneriikide interventsioonist pääsemiseks. Soome olevat aga sellele vastu seisnud Inglise nõuandel, kes vihjas lääneriikide vahelesegamisele. Tidens Tegn'i" teatel olevat lääneriigid juba nüüd kaalunud võimalust astuda Norras ja Rootsis de marshi, et saada luba vägede transpordile läbi nende riikide. EHTSALT MAITSEB KOORE PLASTIKA vel. Kuigi Helsingis ollakse äärmiselt ta gasihoidlikud, mida jäljendavad ka põhja riikide pealinnad, ei jäeta märkimata, et väga delikaatsed läbirääkimised on vahest käimas. Näiks üsna loomulikuna, et Soome saatusest kõige otsesemalt huvita tud riigid püüavad lõpetada N. Liidu- Soome konflikti. p. SVINHUFVUD, endine Soome president, kes ruttas Stokholmi kaudu Berliini. J. PAASIKIVI, kes jälle peab läbirääkimisi, kuid seekord Rootsis. Küüsineni arvamine: Roomlaste lootusi tabas fiasko ETA. Terij o k i, 8. märtsil. (TASS.) Soome rahvavalitsuse hääle kandja Kansan Valta" avaldab valitsusjuhi Otto Kuusise artikli pealkirja all,flelsingi härrasvalitscjate nurjaläinud unistused". Ar tiklis kirjutatakse: Tagasi lükates N. Liidu ettepanekud ja vaenulikkuste alates Helsingi valitsejad asetasid lootusi Mannerheimi liini kindlus tustele ühelt poolt ja Suur-Britannia abile teiselt poolt. Mõlemaid lootusi tabas aga täielik fiasko. Mannerheimi liin, mis oli tõesti tugevasti kindlustatud, on nüüd pu rustatud. Nelja aasta jooksul oli kitsale Karjala maakitsusele ehitatud raudbetoon kindlustus!, ükski sõjavägi ei ole vteel läbi Mannerheim omal kohal. murdnud niisugusest liinist, aga N. Liidu punaarmee sai sellega siiski hakkama. Veel vähem olid põhjustatud lootused Briti abile, Algul Suur-Britannia lubas saata Soome sõdurit Kanadast. Kuid kanadlased eelistasid jääda Kanadasse. Siis anti luba dusi saata tuhandeid vabatahtlikke" Inglis maalt, kuid hiljem teatati Helsingist, et Lon don abistab ainult materjalidega, Ameerika rahaga ja Rootsile ja Norrale jäetakse Soo me toetamine inimjõuga. Kuid Rootsi ja Norra valitsused loobusid sellest aust, val mistades seega suurt pahameelt Inglismaale. Rootsi kuningas vastas viisakalt ei". Ja Ameerika ei saada lubatud raha, kuna pan kiirid kahtlevad kas Soome maksab lõpuks üldse oma võlgu, üteldakse artiklis. Marssal ei ole rahusobitusteks Soomest lahkunud. ETA. Helsingi, 8. märtsil (Havas.) Marssal Mannerheim, kes on nüüd saanud terveks, on jäänud oma kohale kogu sobitusläbärääkimiste peri oodiks, mis algasid juba kaheksa päeva eest Stokholmis. Ta ei ole lahkunud Soomest. Pariisi arvates Soome on ristteel. ETA. Pariis, 8. märtsil (Havas.) Pariisi hästiinformeeritud ringkonnis arvatakse, et praegu on Soo me enda käes tema saatuse otsustamine. Soome asub praegu teede ristumisel: Kas astuda Rootsi poolt osutatud teele või pöörduda üleskutsega liitlaste poole, et need laiendaksid oma aktsiooni. Prantsusmaa ja Inglismaa, kes on täit nud Genfis endile võetud kohustusi Soo me abistamise alal, on valmis jätkama oma pingutusi selle rahva iseseisvuse päästmiseks. Olgu tähendatud, et Rootsi valitsus on teotsenud suurimas saladuses. Saksa pressijuht ei 4f suur Täitesulepäid peab proo vima sulgede tugevuse järgi. Peened suled ei pea kuigi kaua vastu Soennecken sulepeade su led on nii tugevad, et neid võib kasutada terve eluaeg ja sulg jääb ikka endiseks. Soennecken-President Kr. 30. ja Kr Snennecken-Rcingold Kr ja Kr 20.- Soennecken-Täitesiilepea kolviga. Kr 9.50, Kr 12, Kr 17,50 täitesulepea Saadaval kõigis paremais kirjutus tarvetekauplusis. Reuteri esindajale Pariisis kinnita takse, et marssal Mannerheirp oli mõne päeva eest haige ja on arvatavasti veel praegu sunnitud viibima ruumides. Siis ki olevat marssal olnud eile küllalt terve pikaks läbirääkimiseks Prantsuse esin dajatega ja olevat kahtlemata võimeline juhtima Soome sõjalist tegevust (DNB.) Nieuwe Rotterdamsche Couran t'i" Londoni kirjasaatja kommenteerib ühen duses käimasolevate rahupingutustega Ti mes i" kampaaniat liitlaste aktiivseks vahele segamiseks Soomes. Ta kirjutab muuseas, et need rahupingutused heidavad huvitavat val gust Times'i" äkilisele aktsioonile rutulise ja piiramatu abi andmise kasuks Soomele. Võidavat oletada, et Inglismaa aimas juba mõne aja eest, mis on käimas Stokhoimis, ja et Londonis tahetakse kõik teha soomlaste julgustamiseks vastuseismises mingile komp romissrahule. Inglismaa tahtvat igal juhul takistada, et N. Liitu ka mitte ainult osali selt Soomes ei rahuldataks. Saksa ajakirjandus ei avalda kommentaare. ETA. Amsterdam, 8. märtsil. (Havas.) Saksa ajakirjandus ei avalda Üht ki kommentaari läbirääkimiste kohta, mis ole vat käimas N. Liidu ja Soome vahel. Ajalehed piirduvad lühikese Soome sõjateate avaldami sega. Berliin ei avalda veel Moskvas ei ole ametlikke teateid. ETA. Moskva, 8. märtsil. (Reuter.) Siin ei ole võimalik saada mingeid ametlikke teateid väidetavate pingutusite kohta vahel tsobituseks N. Lii du-soome konfliktis. Siiski Soome rah vavalitsuse juht "Otto Kuusinen kirjutab täna «Komsomolskaja Pravdas": Nüüd on soomlastel aeg otsustada, kas maksab valada verd Mannerheimi-liini pärast. Roosevelti ei ole sobitajaks palutud. ETA. Washington, 8. märtsil (Havas.) President Roosevelt seletas pressikonverentsil, et USA valitsust ei ole palutud võtta endale sobitaja osa N. Lii du-soome konfliktis, lisades, et eelista- ETA. London, 8. märtsil. Reuteri diplomaatlik korrespondent kirju tab: Londoni on saabunud sõnumeid, et on käimas pingutused vaenulikkuste katkestami seks Soomes. Informeeritud ringkondade tea tel ei ole aga praegu saada mingeid Üksikas jalisi andmeid esitatud tingimuste üle, välja arvatud ajalehtedes avaldatud oletused. Ainsa Londoni lehena kommenteerib rahu võimalust põhjas Daily Mail", kes ütleb muuseas: Briti valitsus ei saa kustagi unus tada, et mis on hea Saksamaale, peab olema halb liitlastele. Pärast kinnitamist, et liitla sed ei saa võtta endile vastutust, et nad on õhutanud soomlasi võitlema, et sel viisil si duda N. Liitu põhjas, sest lubatud abi ei ole kunagi antud küllaldasel määral. Leht jät kab, et koguni praegu Inglismaa ja Prantsus maa peaksid küsima endilt, tavam oleks seda küsimust mitte käsit leda. President keeldus vastamast küsi musele, kas ta võtab endale sobitaja osa, kui ettepanek tuleks huvitatud riiikide poolt. UUS EESTI" NR. 66. LAUPÄEVAL, 9. MÄRTSIL Inglise ei õhutavat Soomet. Läbirääkimiste tulevik olenevat Soome otsusest. kas nad valmistavad ette vahele segamist suurel ulatusel või pe sevad oma käed puhtaks Soomest. Ent tuleb meenutada, et kui Saksa talitab edukalt vahetalitajana, siis ta seab end sisse sõbrana Skandinaavias, kirjutab leht. (Havas.) Kuigi Londoni on saabunud mit mesugust informatsiooni, mis teatavad püü deist, mida praegu tehtavat vaenulikkuste lõ petamise ettevalmistamiseks Soomes, seleta vad diplomaatlikud ringkonnad, et peale aja kirjanduse teadete ei ole veel midagi teada rahukava üksikasjadest. Märgitakse ainult, et igal juhul oleneb läbirääkimiste tulevik Soome lõplikust otsusest. Londonis valitseb arvamine, et Soome juh tivad tegelased ei ole veel teinud seda otsust. (Reuter.) Soome saadik Londonis Gripen berg seletas Reuterile: Meie oleme alati ol nud valmis rahuks N. Liiduga, kuid mitte ra huks ükskõik millistel tingimustel. Soome iseseisvus peab säilitatama. Gripenberg lisas et tal oli neljapäeval kõnelus Briti väi;s nistri lord Halifaxiga, kuid et ta ei saa iv seletusi selle kohta. sõitnud Rootsi. ETA. Berliin, 8. märtsil. (DNB.) Välismaa lehtede poolt ja ka mõnede välismaa raadiosaatejaamade tea deteosas levitati neljapäeval teadet, et Saksa pressijuht dr. Dietrich on seoses N. Liidu Soome konfliktiga sõitnud Skandinaaviasse. Need teated on ebaõiged ning on täiesti ilma aluseta. Dr. Dietrich viibib nagu varemgi Berliinis. Soome ja Rootsi tõsiste otsuste eel. ETA. Amsterdam, 8. märtsil. (Havas.) «Telegraafi" Kopenhaageni korrespondent kirjutab, et Rootsi ja Soome seisavad praegu väga tõsiste otsus te ees. Rootsi parlamendi väliskomisjon olevat katkestamatult juba mitu päeva koos. Ei ole kindlasti teada, kas ka Soo me esindajad võtavad neist instungeist osa. seisukohta. ETA. Berliin, 8. märtsil Kinnitamata kuuldused pingutustest la hendada Soome-N. Liidu konflikti, mida vä lismaa ajakirjanduses palju arutatakse, ei leia Saksa poolt mingit seisukohavõttu. Ber liini poliitilisis ringkonnis toonitatakse ainult, et Saksamaa hoiak Soome küsimuses, mida iseloomustab mittevahelesegamine ja erapoo letus, on küllaldaselt tuntud. Siin lisatakse aga, et sama tuntud on lääneriikide poolt sel lele konfliktile antud tähtsus ja lootused, mi da Londonis ja Pariisis hellitatavat sõjateatri laiendamisel Soome-N. Liidu komn';: abil. Saksa seisukoht Soome-N. Liidu konflikti as jus ei ole siiski muutunud, nagu seda Berlii nis ikka uuesti rõhutatakse. N. Liidu kaubandusdelegat sioon Berliinis. CTA. Berliin, 8. märtsil. (DNB.) Täna ennelõunat saabus Moskvast siia N. Liidu väiiskaubanduskomissariaadi ko misjon. Komisjoni juhiks on rahvakomissar Tevossjan. Seekordse kiilaskäigu eesmärgiks on pidada läbirääkimisi Saksa firmadega kau basaadetiste iile, mis on ette nähtud hiljuti sõlmitud Saksa -N. liidu majanduslepingud

4 Poliitiline (asmotus Riigi viljatagavarad ja Mil Aaaliaz. rekordseisul»uus Eesti" kaastööliselt Roomas» Farnesina akadeemia juures Roomas awati hiljuti Itaalia kõrgem poliitiline kool.?lwapidustustest wõttis osa ka Mus solini. Et selgitada selle õppeasutuse otstanvet ja sihti, peab eelkõige rõhutama, et selle ins tituudi taotlused on täiel määral demo kraatsed, kusjuures sõna demokraatia on tõlgitsetud tema ürgmõistes, s. o. rahwama litsuse mõttes. Uus kool ei sea endale sihiks luua poliitilist kasti, waid ta uksed on awa tud kõigile noortele inimestele, kes sõ duritena, militsionääridena, noorsoo- ja üli õpilasorganisatsioonide tegelastena wõi õpi lastena kõrgemates õppeasutustes on and nud tunnistust oma wõimetest. Kool wõtad wastu kõiki noori inimesi, põlwnegu nad millisest klassist tahes, ja eriti andekailt ei nõuta isegi mingisuguse õppeasutuse lõpu tunnistust. See näitab, et uudne instituut tugeneb täiel määral rahwawalitsuslikule põhimõttele. Siinjuures peab weidi pikemalt selgita ma praeguse Itaalia arusaamisi riigijuhti misest üldse. Uus Itaalia par lamentaarse süsteemi, mis itaallaste tead wusesse oli jätnud wäga halbu mälestusi nõrgast, tahtejõuetust ja wõimetust poliiti kast, mis Polnud suuteline lahendama rah wuslike ülesandeid. Ei tohi muidugi unus taba, et parlamentaarne süsteem pääses Itaalias makswusele liiga wara, kui Jtaa na rahwas oma poliitiliselt arengult pol nud selleks weel küps. Selletõttu sattus esirinda terwe hulk poliitilisi diletante ja poliitilisi ärimehi, nagu siin üteldakse, kes riigiwalitsemisel taotlesid waid oma egoist like huwide rahuldamist, jättes warju me hed, kes olid tulnud parlamenti vahwa üld kasusid kaitsma. Egoistlikud huwid wiisid parteiliku killustumiseni, mis pidurdas wa litsuse tööd, sest parlamentaarne üksmeel oli Võimatu, kui seal korraga tegutses kuni kolmkümmend erakonda. Need ajaloolised kogemused, milledest Vale PääSnud ka teised suured riigid, sest ju&ö pikemat aega kõneldi peagu igal Pool parlamentaarsest kriisist, sundisid itaal- BJfcie äastane «illatarwitus on S miljonit kg. Millest on omatoodang 1,1 milj. kg. Sisse on weetud 90Y.000 kg 5 milj. krooni wäärtu ses. Keda willa töötlewad meil 5 kalewlwab rikut ja 110 willakraaflmise ja ketruseatöös tust. GiSsemeo wõimaluste «tihenemisega on nüüd kvigi pilgud pöördub meie lambakaswa tusele. Ollakse huwitatud, kui suurel määral suudame täita siseturu nõudeid ning kui kii relt. On selge, et eesti põllumees ei jäta kasu tamata praegust olukorda. Selleks on eeldu sed paremad kui kunagi ennem. On leitud täielik kooskõla tootja ja tarwitaja wahel. Tätt tunnustust jagawad meie willale ka need, kes mitte palju aega tagasi suhtusid meie lambakaswatusse hoopis teisiti. Gee kõik kergendab ning aitab tunbuwalt kaasa olukorra lahendamiseks. Villatoodang tuleb tõsta 1,1 milj. kg-lt Villahind tasuv. lasi hoolitsema, et poliitilist elu juhiksid tu lewikus ainult kõige wäärikamad. Tahe takse süsteemi, mis ei takistanud poliitiliste kastide tekkimist, waid neid koguni soodus tas, asendada uue süsteemiga, mis sisaldab endas kõik demokraatse korra hüwed, on aga waba neist pahedest, mis põhjustasid senise parlamentaarse süsteemi kokkuwari semise. Endise Valimissüsteemi asendaks tule wikus walikusüsteem,'kusjuures wa liku Võimalused oleksid wäga laialdased ja see toimuks nii öelda totaalsel alusel. Uus poliitiline õppeasutus tugeneb täiel määral walikule. Sinna pääseb'waid eksamite kau du ja wastuwõtul arwestatakse nii kandi daadi mõistuse kui ka keha arengut. Õppe aja kestel õpilased pearoad sooritama Pide walt nii teoreetilisi kui ka praktilist katseid. Kas selline walikusüsteem kujutab endast uudset nähet? Hoopiski mitte, sest samasu gune walikusüsteem on juba kaks tuhat aas tat tavwitusel katoliiklikus kirikus, jäädes siiski nii demokraatseks, et ka lõige alamaisi ühiskondlikest kihtidest pärinewail isikuil on wõi mälus saawutada kõige kõrgemaid kohti. On korduwalt juhtunud, et paawstitroonile on pääsnud karjused ja talupojad, kõnele mata loendamatuist piiskoppidest ja kardi nalidest. Tegelikult ei saa äsja awatud uudset õppeasutust nimetada kooliks", kuna see on asutus, kus suuremat rõhku pannakse koge mnstele ja kontaktile asemikuga kui teoreeti listele teadmistele. Sellega tahetakse wäl tida, et tulewased poliitikud ei muutuks bü rokraatideks ja ki-tsaikz spetsialistideks. Sest praegune itaallaste arusaamine ei tunnista kitsarinnalist rahwaiuhte. ja tänapäewa Itaalias ei peeta poliitilist teenistust mitte eesõiguseks, waid kohuseks. Mis puu tub poliitilise instituudi õpilaskonda, siis Peab märkima, et peagu kõik praegused õpi lased on wõtnud Vabatahtlikena osa Abes siiv ia ja Hispaania sõjast, saawutades wah wuse eest aumärke. Rohkem tähelepanu lambakasvatusele. Oreste M 1,5 milj. kg-le. Mullu on 5000 põllumehe poolt turustatud kg willa. See tuleb tõsta wähemalt kg-le. On küll suur üles anne, kuid mitte kaugete aegade unistus. Meil on üle talundi, kust senini ei ole turus tatud ühtegi kg willa. Ainult 8 3,5 kg willa igast talundist täidab selle normi. Kodumaa willaga wähendades importwilla osatähtsust 50% wõrra säästaksime ühelt poolt waluutat ning suurendaksime põllumajanduse tulu üle 3 miljoni krooni. Suuremaks takistuseks on olnud senini wõrdlemifi madal willahind ning teadmatus selle turnstamiswvimalustest. Willahind on aga nüüd tnnduwalt paranenud. Nii maksis 1. sordi willahind 70% puhtuse juures koos riikliku juurdemaksuga: a. kr» 3,55; a. kr. 4,80; a. kr. 5,30; a. kr. 6,25; a. - kr. 8,75. TõuS hinnas nelja aastaga kr. 8,55 kuni kr. 8,75 peale ehk 2,5 korda. Ka tõus 2. ja 3. Riigi Viljasalve nõukogu esimees J. Hünerson ja asjaajaja-direktor J. Koorits andsid eile majandusministri ülesandel ajakirjandusele ülevaate Riigi Viljasalve tegevusest. Dir. J. Hünerson peatus eriti Riigivolikogus ja ajakirjandu ses kuuldavale toodud etteheidete juu res, nagu oleks Riigi Viljasalv möödunud suvel Vabariigi Valitsuse otsuse täitmata ja välismaalt odava teravilja loomasööda valmistamiseks ostmata jätnud. Niisu gused süüdistused on põhjendamatud," ütles dir. J. Hünerson. Toitteravttja ostmist välismaalt loo masööda valmistamiseks kaaluti, seletas dir. J. Hünerson edasi, möödunud aastal vastavates asutustes mitmel korral. Lõp lik otsustamine lükati edasi, et ära ooda ta sügisel kokkuostetava kodumaa vilja hulga selgumist. Et säärane ettevaatus oli õigustatud, seda kinnitavad a. viljasaagi kokkuvõtted ja toitteravilja kokkuostu tulemused. Toitteravilja saagid olid a. rekordsed tonni. Nii suure saagi juu res ei vaja meie oma vajaduste katteks Viru maavalitsus tegi kõikidele teemeist ritele ülesandeks koguda andmeid ähvarda va. jiiäohu kohta tänavu kevade] eelseisva jäämineku ajal. Nüüd saabusid andmed Viru maavalitsusse kõigilt teemeistritelt, välja arvatud Narva piirkond. Andmeist nähtub, et jääohus on 46 silda. Koos andmete kogumisega on aga astu tud samme jääohu kõrvaldamiseks. Nii moodustati sordi hinnas on umbes sama. Praegune mil lahind, K. K. Estoma" kaudu turustades, tasub rahuldamast tööwaewa. Seepärast tuleb mõelda rohkem lambale, kui seda on sündinud senini. Tuleb asuda korraldama lambalantasid, tuleb asuda varan dama söötmisolusid,' kus jäärajaamad lähedal, kasutada tõujäära paaritamiseks, et tõsta järglaste willahulka kui ka kwaliteeti jne. KuS selleks wõimalusi, jätta rohkem lambaid ka ületalwe. Praegune erakordne aeg õpetab jälle kord, et mida mitmekülgsem on talumajapidamine, seda enam on ta kindlustatud raskete aegade wastu. Seepärast leidku lambakaswatus kui ma japibamisharu ka taludes määrita koha. Valgurikkast loomasöödast pole puudus. Riigi Viljasalve juhtide seletusi turu varustamisest jõusöötadega. teravilja välismaalt, vaid seda jätkub isegi väljaveoks. Riikliku vilja kokku ostuga tuli rukist kokku tn ja nisu 7900 tn, mis on rohkem kui kunagi varem. Teravilja pakkumine turul on küllaldane ja need põllupidajad, kes va javad oma karjale ka teravilja, saavad seda turult osta odavamini kui see meie kätte tuleks mõnel teisel teel. Riigi viljatagavarad on paisunud suu remaks kui need on olnud kunagi varem. Peale selle on tulnud rukist alates 1. septembrist a. veel üle tn miiüa välismaale. Kui normaalajad olek sid edasi kestnud, oleks paratamatu olnud selle rukki eksporteerimine veokulude võrra madalamalt, kui välismaalt ostetud odav rukis oleks meile kätte tulnud. Sel lest nähtub, et välisrukki sissetoomine oleks olnud otstarbetu tegu. Käesoleval hooajal pidü Riigi Vilja salv esmakordselt müügile laskma ka valgurikkad jõusöödad, sest eraettevõtete tagavarad olid väikesed. Vajalike tagavarade soetamisele asuti ju ba varakult. Ostud tehti selle aja kohta Virumaal 46 silda jääohus. Sildade juurde valvemeeskonnad. Lõhkeainega jaamasse purustama. C. Haljasmaa, E. Lambakaswatajate Seltsi esimees. kõikide sildade juurde I 4 mehest koosnevad valve mees konnsd, kes jäämineku korral on valvel ja hoolitse vad, et sillasammaste taha ei koguneks liiga suuri jäämasse. Selleks raiutakse jäässe juba aegsasti renne, murtakse jääpanku lahti, mida juhitakse jääminekul silla alt läbi nii, et kahju ei tuleks sillale. Kuna aga juba praeguseks on kogunenud sildade juur de tugevaid jäämasse ja seetõttu pole või malik inimjõul kõrvaldada jääohtu, võetakse tarvitusele lõhkeaine. Teemeistrite arves tuste järgi kulub selleks vähemalt 150 kg lõhkeainet. Kõige suurem on oht Ranna-Fungerja jõel asuva silla juures. Jõesuu on siin kitsas, silla juurde on knhjunud tuge vaid jääkuhje, mis aina suurenevad. Järsu jäämineku kor ral võib seal olukord kujuneda tõsiseks. Jää paksus küünib mõõtmiste andmetel kuni meetrini, rida jõgesid on külmunud põhjani, mis seninähtamatu juhus. Pankade asjaajamiskulude norme suurendati. ühenduses posti tariifide tõstmisega tekkis pankadel vajadus suurendada kuluda ülem määrasid mitmesuguste] t pangaoperatsioo nidelt, mis on seotud kirjavahetusega. Uued normid on nüüd kindlaks määratud majan dusministri poolt antud Krediitasutustele maksvate otsekoheste kulude ülemmäära määrusega, mis jõustus eilsest päevast. Määruse järgi lubatakse krediitasutustel otsekoheste kulude katteks võtta diskontee ritavatelt vekslitelt asjaajamiskulusid järg miste ülemmääradeni: vekslitelt maksuko baga krediitasutusc asukohas senise 50 s. aseme] 75 vekslitelt maksukohaga mu jal sisemaal, kuni 500-kr, vekslitelt 1 kr. 25 s., üle 500-kr. vekslitelt 1 prots. veks lisummast ja täiendavalt 75 s.; vekslitelt maksukohaga välismaal, lisaks välismaa kõige soodsamate hindadega. Kuid sõja tõttu jäi kohale jõudmata osa nendest jõusöötadest, mis osteti juuli esimesel poolel. Jõusööda hindade tõusu polnud suvel ette näha, vaid isegi langust. Jõu sööda ostud veel varem, kevadepoole, oleksid olnud seoses suure riisikoga, sest sooja ilmastiku tõttu võivad ohrikkad jõusöödad laos rikki oiinna. _ Jõusööda müük on seni arenenud täiesti takistamatult ning tagavarad on küllaldased. Valgurikaste jõusöötade hind on Vabarii gi Valitsuse poolt kindlaks määratud ning on osalt alla turuhinna, kuna valgu kilo hind on märksa madalam kui a. Riigi Viljasalve poolt turus tatud jõusöötades. Ristikheina saagi -kaldumisega on karjapidajail puudus valgurikastest kore toitudest. Selle puuduse kõrvaldamiseks on vaja karjale anda just kõrge valgu sisaldusega jõusööti, nagu seda on Vil jasalve poolt müügile lastud 90jatangud ja õli koogid. Segajõusöötades oleks val gu sisaldus palju väiksem ja nendes tu leks ika valk märksa kallim kui puht valgujõusöötades. Koos sildadega on valve alla võetud ka väiksemad truubid, kus samuti asuvad tege vusse valvemeeskonnad. Võrumaa kardab suurvett Juba aegsasti on Võrumaal tarvitusele võetud ettevaatusabinõusid võimalikkude uputuskahjude vältimiseks, mis võivad tek kida lume minekul, lund on Võrumaal tä navu seninägematult rohkesti. Eriti kardetakse uputusi Lõuna-Võrumaal Mustajõe piirkonnas, kuhu valgub suurel määral vetta ka PÕhja-Läti kõrgendikkudelt ja kus varemgi suurveed on ära viinud sildu ja veskipalsusid. korrespondendi poolt arvestatavatele inkas sokuludele 1 kr. BO a. Portomaksu kontokorrent- ja korrespon dentarvetelt lubatakse võtta järgmiselt: igalt operatsioonilt, mille kohta kliendile 011 saa detud kiri, välja arvatud inkasso, krediit kirjad ja akkreditiivid 30 s.; arve välja võttelt 75 s.; tähtajaliste laenude ja kon tokorrentlaenude tasumise tähtaegade meele tuletustelt 40 s.; korrespondentide ope ratsioonidelt, kui operatsiooni teostamine sünnib kolme panga kaudu, igalt operat sioonilt 40 a. Valga sai petrooleumi. Petrooleumipuudus, mis Valgas ja maakon nas end tunda andis viimasel ajal, on nüüd lahendatud. Kolmapäeval ja reedal saabus Valka kaks saadetist petrooleumi 50 tonni ula tuses. Petrooleum jagati laiali kauplustesse ning seda jätkub praeguste nõudmiste rahulda miseks. Sa»!»** page H. Adam»'l krlmlna»lroro*a 38 Olen selles kindel. Kuid, Betty, kas me ei leppinud mi kokku, et mõtleme täna hoopis millelegi muule? Nai teks sellele, kus ja kuidas wõisime minewikus kohata. ToimuS see selles elus, wõi sadu wõi tuhandeid aastaid tagasi?" Tüdruk raputas pead. Kahetsen, lim, kuid mu mõt tekujutus ei tööta täna hommikul. Tahtsin siia sõita, kuna siin on äripäewiti nii waikne, ja teile seda paika näidata. Kuid peame mõtlema tagasisõidule. Eunice on ehk juba kodus ja wajab mind." On teil alati tulnud waadata Eunice'i järele?" Ma ei tee tema heaks midagi rohkem, kui tema teeks mulle. Mu isal oli kombeks ütelda, et kaksikud mitte ai nult ei mõtle sarnaselt, waid nad tunnewad ka waistli kult, kui teine neid wajab. Kas see just nii on, seda ma ei tea, kuid mul on tunne, et pean nüüd ruttama tema juurde." lim ei püüdnud ta otsust muuta. Mõni päew tu leme uuesti tagasi," ütles ta. Ja kas teate, et ka minu waikses Dorsetis on paiku, mida tahaksin teile näidata!" Oli juba õhtu, kui algas tõeline seiklus. lim kutsuti telefonile. KaS olete teie, Harburne? Leighton räägib. KaS olete walmis minu heaks wäikest tööd tegema?" Mida tegema? Ma ei kuule hästi." Kahju. Olin kogu möödunud öö wäljas ja sain kül metada. Nüüd on mul hääl Lra. Tegemist on wäikese tööga, mis puutub Tatley mõrwaloosse." Olen loomulikult nõus. Milles asi seisab?" Seal tuleb teatawal määral arwestada hädaohtu ja sellepärast keelduge kõhklematult, kui te ei taha. Ma ise ei saa minna, kuna meil on homme käsil midagi muud ja ma pean tegema ettewalmistusi. Wõin saata ühe meie meestest, kuid nad on mõnikord pisut kohmakad, nagu teate." ' Olen meelsasti nõus," wastas lim. Millcs asi seisab?" Kuulsin, et kaks Tatley mõrwaloosse puutuwat isikut kohtawad täna õhtul kuskil kõrwalises paigas. Tahaksin teada, kes nad on, ja kui wõimalik, ka seda, mis nad räägiwad. Wõib-olla osutub see tähtsaks, aga wõimalik ka, et tegemisi on lihtsalt wäljamõeldusega. Nagu teate, peame kinni haarama igaft juhusest." Mõistan," wastas Jim. Kus see paik asub?" Camden TowniS; mingi omanikuta autokuur. Mulle on fee paik tuttaw, kuna oleme seda silmas pidanud wa remaltki. Leiate hõlpsasti Minever Streefi. Umbes selle keskpaigast keerab põiktänaw, mis kannab nime Garfitts MewS. Põiktänawa lõpul on üksik wana ehitus. Wõite sinna sisse pääseda, kuna suure ukse keskel on wecl wäike uks. Wäikese ukse ülemises nurgas on nöör, mis awab ukse. Põrand on kaetud wana koliga, kuid alumiselt kor ralt wiiwad mõned puust astmed üles. Seal nad arwa tawasti kohtawad. On selge?" Tundub küll. Garfitts Mews, keerab Minever Stree tilt. Wana ehitus selle lõpul." Zige. Ehitusel pole numbrit, kuid te ei wõi selles eksida." KaS peidan enese koli hulka, et waadata, kes tuleb?" Ei. Niiwiisi ei kuuleks te midagi. Tühja ruumi ko hal asub katuse all paik, kuhu pääseb luugi kaudu. Kui saate ronida sinna, peaksite kuulma ja nägema kõik." lim'i süda lõi seiklusele mõteldes kiiremini tuksuma. Ta mäletas rõõmuga oma erutawat poolttundi Ham mersmithis. KaS arwate, et need ikkagi on Lootzi inimesed?" kü sis ta. Me ei tea. See on nimeta kirja tulemus ja nagu juba ütlesin, wõib tegemist olla lihtsalt wäljamõeldusega. Kas soowitc pigem, et annan selle ülesande kellelegi tei fele?" Ei, tõesti mitte, ütlesin teile, et tahan olla kasulik ja mõtlesin seda tõsiselt. Kena teist, et lasete mul kaasa aidata. Kuidas pääsen katusele?" Usun, all on olemas lühike redel. Wõtke see ja tõm make enda järel sisse. Kas lähete relwastatult?" Ei," naeris Jim. Mul pole rewolwrit ja minu arust pole seal kuigi suurt ohtu, kui püsin waikselt." Igak6 juhuks wõtke kaasa tugew kepp ja ärge unus tage elektrilampi. Sest seal on pime. Meile teatati, et nad kohtawad kella kümne ajal. Nii-siis, kui olete sea! ütleme pool kümme, on kõik korras. Ma pole kindel, kus ma sel ajal olen, kuid helistan teile hotelli kell üksteist." Häöti," ütles Jim. Ja palju tänu." Hoidugc minemast liiga wara. Nad ehk luusiwad seal ringi ja teid nähes wõib olukord kujuneda tõesti ohtlikuks." Olen ettewaatlik," oli naerew wastus. Kas muid uudiseid on teil meel?" Terwe hulk. Õhtul räägin. Nüüd pean ruttama. Õnn kaasa! Loodetawasti läheb kõik hästi ja määrib tõesti waewa!" 30. peatükk. Garsitts Mews'i leidmine osutus tõepoolest nii hõlp saks, nagu Leighton oli ennustanud. Ja kohtamispaiga äratundmine õli meelgi hõlpsam. Poollagunenud kahe kordne hoone asetses täiesti üksildasena waikse tänama lõpul. Jim oli selga tõmmanud tumeda mantli ja pähe su runud tumeda kaabu ning lootis niiwiisi jääda silma torkamatuks. Auto oli wiinud ta Minevcr Streetile ja sealt liikus ta edasi jalgsi. Garsitts Mews'il polnud ilm sesti elukortereid, maid peamiselt tööruumid, ja õhtul ma litses seal täielik maikus, moodustades sobima kohtamis paiga igasugu wandcseltslastcle. Jim oli endale hankinud umbes jala pikkuse raske tinapoldi. Senised kogemused oli talle selgitanud sellise eseme wäärtuse relwana. See ja elektrilamp olid tal hoo litalt taskus. Jõudnud otsitud majani, wõttis ta relwa ühte kätte ja kobas teisega nööri. Ta ei tahtnud walgust kasutada muidu, kui see osutus hädawajaliscks. Nööri polnud raske leida ja ta tõmbas seda. Uks amanes. Astunud sisse, leidis ta enese kasutamata kuu ris. Hetke kuulatas ta, kuid kõik oli waikne. Ta sulges ukse ja tegi walgust. Kõik oli nii, nagu Leighton oli kirjeldanud. Tugew bensiinilõhn tunnistas, et hoonet oli kasutatud hiljuti autokuurina, kuid praegu ei leidunud seal ühtki sõidukit. Põrandal leidus igasugust koli, ja see oli kuhjatud ka teisele korrale wiiwa wiletsa trepi taha. Ettevaatlikult ronis Jim trepist üles, mis sarnles pi gem redeliga. Enne luugi lahtilükkamist kuulatas ta jäl lcgi. Kõrwu ci kosinud muud kui rottide krabin. Luuk amanes kergesti. Ikka meel trepiastmel seistes waataö Jim hoolikalt ringi, walgustades taskulambiga igasse külge. Ruumis polnud ainustki akent wõi kui seal oli olnud, olid need laudadega kinni löödud. Wõib olla isikud, kes siin kohtasid, ei tahtnud, et walgus pais taks wälja. Ruum oli mõrdlemisi suur ja täiesti tühi. ühes seinas oli mana. roostetanud kamin ja wasemal sel lest kapp. Otse Jim'i kohal oli teine luuk sissekäik ta peidupaika. Ta tuli uuesti alla ja leidis lühikese redeli. Haarates selle ühe käega ja teisega hoides elektrilampi, sammus ta kägisewast trepist jällegi üles ja asetas redeli otsa luugi juurde seina najale. Redel oli just paraja pikkusega. Ta sulges alla wiiwa luugi ja ronis läbi järgmise luugi pöö ningule, tõmmates redeli enda järel üles, nagu Leighton oli soowitanud. Püstiseismiseks oli põõninguruum liiga madal, kuid siin ei walitsenud nii pilkane pimedus nagu all. Katus polnud enam täiesti terwe mitmed kiwid puudusid, ja selle tõttu tungis ruumi weidi kuuwalgust. Kõige olulisemaks küsimuseks oli, kuidas naha ja kuulda, mis toimus all, kui luuk oli suletud. Kas oleks mõistlik see lahti jätta? Tõenäoliselt ei hakkaks keegi lakke wahtima, aga kes teab? Lõpuks awastas lim, et luuk wõis jääda paari tolli laiuselt lahti, ilma et see alt olnuks nähtaw. Nii oli hea. Nüüd tuli waid oodata. Kunagi warcmalt polnud ta tunnud nii suurt kiusa tust suitsetamiseks. Ent ta teadis, et ei tohi sellele alis tuda. Tuli olla kannatlik. Kuid minutid möödusid wäga aeglaselt. Warsti hakkas lim juba soowima, et kui mi dagi juhtub, siis suhtugu see peatselt. Siis hakkas teda maemama mõte, kuidas ta walja pääseb, kui oodatamad isikud saabuwad, kuid otsustamad näiteks öö meeta seal ja mõni neist heidab koguni ma gama alumisele luugile? Seega oleks piilur kenasti lõk sus, sest märkamatu wäljapääs osutuks mõimatuks. Ta wõiks ju muidugi meel mõned katusckiwid eemaldada ja ronida läbi katuse, kuid see tekitaks kabtlemata müra. Kuid lim ei saanud rahu. Ta ütles endale, et bea kindral waatab alati malmis taganemistee ja ta otsustas talitada samuti. Roomanud edasi, pistis ta pea läbi augu, mis asus päris põranda lähedal. Maapinnani oli umbes kakskümmend jalga. Hüppamiseks pisut liiga suur kõrgus. Teiselpool märkas ta aga mingit rusuhunnikut, mis ulatus umbes jardi kõrgusele. Kahtlemata oli sellele kukkumine pehme ja toimus arwatawasti käratult. (Järgneb). UUS EESTI" NR. 66. LAUPÄEVAL, 9. MÄRTSIL

5 Leningradi sõjaväestaap teatab: PHILIPS OLÜMPIA SARJA ETA. Moskva, 8. märtsil. (TASS.) Leningradi sõjaväeringkon na staap teatab: 7. märtsil ei olnud min tähtsat sündmust. Põhjafrondil N. Liidu väed okupeerisid Nautsi linna, mis asub Petsamost 153 kilomeetrit lõuna pool. Laadoga järve põhjapoolses sek toris ja Pitkärantast lääne pool N. Liidu väed okupeerisid -Maksimansaari, Petaja saari, Paimionsaari ja Honkasaari saa red. Meie lennukid pommitasid vaen lase vägesid ja tulistasid alla 15 vaen lase lennukit. Soome sõiateadaamte: Okupeeriti Nautsi. N. Liidu väed Petsamost 153 km lõuna pool. Saksa etteheited Rootsile. ETA. Kopenhaagen, 8. märtsil. (Havas.) ~Politikeni" Berliini kor respondent arvab teadvat, et Saksamaal peetakse isegi nüüdset Rootsi vabataht likku abi Soomele erapooletuse raame ületavaks ja et Rootsi tähelepanu olevat sellele juhitud. üha enam tanke rindel. ETA. London, 8. märtsil. Reuteri sõjaväeline korrespondent kirjutab: Viimasel nädalal jääl toimuvate lahingute kestel on N. Liit toonud eesliinile uha rohkem tanke. Ei ole mingit märki petrooleumipuudusest või selle va rustamise katkemisest võitlemiseks Kar jala maakitsusel. Soome teine peakait seliin on ikka veel puutumata, eriti Taipales. Tundmatud lennukid Norras. ETA. Helsingi, 8. märtsil. (Havas.) Nagu Oslost teatatakse, on viimaseil päevil nähtud Norra territoo riumi kohail tundmatu,id lennukeid. Norra sõjaväe võimud on teinud korralduse ava da tuli iga võõra lennuki vastu, mis len dab üle Norra territooriumi. võ\d&etnatu& pa\iid raadioaparaadid Olümpia 111 ja Olümpia IV, kehastavd tänapäeva moodsaimat raadiovastuvõtu tehnikat. ii 7". Vtšä?! ETA. Helsingi, 8. märtsil. (Havas.) Soome sõjateadaanne: Maal: Karjala maakitsusel jätkus vaenlase surve Viiburi lahe loodeosale. Lahingud poolsaartel lahe sissekäigu] lõppesid õhtul, ilma et vaenlasel oleks õnnestunud edasi tungida. Rünnakud Soome positsioonidele saartel löödi ta gasi. Soome kahurvägi hävitas hulga tanke ja vähemalt kaheksa vaenlase ka hurit, mis oli toodud jääle. Viiburi lahe ja Vuoksi vahel vaenlane sooritas koha likke rünnakuid, mis löödi tagasi. Seitse tanki ja kaks soomusautol hävitati. Paakkola suunas vaenlane, pärast oma rünnakuid viimaseil päevil, jättis maha rohkem kui 400 surnut. Vuosalmist lõu na pool vaenlane püüdis tulla üle Vuoksi ETA. Santiago de Chile, 8. märtsil. (Havas.) Schwageri kivisöekaevandu ses oli plahvatuskatastroof, mille järele puhkes kaevanduses tuli. Seni on kätte saadud 294 laipa ja umbes 100 haavatut. Kaevanduse katastroof Tshiilis. Ligi 300 töölist sai surina. Ouna-mahL Pöllutöõmlnlsteerlumi ja a. kontroll- analüüside võrdlusest järgneb, et Matieseni a. õuna-mahl sisaldab 33 /o rohkem naturaal-ekstrakti ja 36»/0 rohkeni naturaal -suhkrut kui aastal. Selline haruldaselt kõrge Õuna-mahla väärtus on seletatav a. kuiva ja päi keeerükka suvega ning tehase suurte koge mustega, et teatavaid Õunasorte õigel ajal õigesti ja kiiresti mahlaks Umber töötada. Paljudel kodanikel on õuna-mahla tarvi tamine veel täitsa võõras. Paljud perenai sed on ainult seda nime kuulnud, pole aga seda vedelat kulda veel maitsenudki. Pal jud kodanikud ei oska veel tänini vahet teha õuna-joogi ja õuna-mahla vahel, õuna-jook sisaldab ainult 80% õuna-mahla, sõstra-jook kõigest 20% sõstra-mahla, kuna müügil olev mahl on 100%-line, mida kontrollib Põllu tööministeerium. Et tehastes valmistatud mahla-jooke tar vitada, selleks peab tarvitajaskond emb kumb: kas väga rikas olema või pole ta jõudnud selgusele, et tehastes valmistatud mahlajoogid on kaks korda kallimad kui mahlast enda valmistatud joogid. Mahla-joogi valmistamine ei nõua mingit kunsti ei tehastes ega kodus. Veele li satakse lihtsalt juurde õuna-, sõstra- j. t. mahlasid maitse järgi (ka suhkrut). Ko dus valmistatud mahla-jook on isegi odavam kui kunstlik sidrunihappejook. Kes aga ar mastab, et mahla-jook suriseks ja vuriseks nagu kunstlik limonaad, see lisagu vee ase mel seltersile mahla juurde. Praegusel ajal, kus välismaa puuvili ja värsked õunad turul puuduvad, on võimalik nedd aineid 100%-liselt asendada kõrge väärtuselise õuna-mahl aga. õuna-mahla võib juua puhtal kujul, õuna-mahlast võib jooki valmistada, õuna-mahla võib ligi li sada teele sidruni asemel, õuna-mahlast võib valmistada kisselli ja mitmesuguseid muid magustoite. Lääneriikides ei puudu õuna mahl üheski majapidamises. HUNNAKUD KESTAVAD. Võitlused toimusid Viiburi lahe jääl. jää, kuid löödi tagasi. Rünnakukatse Taipale vastu aeti nurja. Laadoga jär vest kirde pool löödi tagasi vaenlase rünnak Kollaanjoe vastu, kusjuures vaen lane jättis lahinguväljale umbes 2000 surnut. Mujal maafrondil oli kahurväe tegevust ja kohalikke rünnakuid, mis löödi tagasi. Merel: 7. märtsi päeva kestel lähe nesid kaks vaenlase üksust jääd mööda Haapasaari ja Virolahti suunas, kuid löödi tagasi. õhus: Soome lennuvägi jatkas luu re- ja pommituslende, pommitades ja tu listades kuulipildujalst väeosi, sõidukeid, tanke ja kolonne, mis vaenlase poolt olid koondatud Viiburi lahe jääle. N. Liidu õhutegevus piirdus peamiselt Kotka ja Vabariigi president ja rida ministreid on sõitnud katastroofikohale. Plahvatuse silmapilgul viibis San Ped«ro kaevanduses 500 töölist. Neist 100 on jäänud vigastamata. Ainelisi kahjusid hinnatakse 30 miljoni peesoni. St tarvitajaskonda õuna-mahla säilita misega ligemalt tutvustada, soovitatakse as jasthuvitatuile, kodumajanduskooli õpilaste le, karastusjookide valmistajaile, kohvikupi dajaile j. t. tutvuda Luscher St Matieseni mahlatööstusega Tallinnas, Toompea, Kohtu tän. 12. Luscher & Matieseni mahlatehas on 2 korda suurem kui kõik teised värske mahla tehased Eestis kokku ja iga teisipäev ja neljapäev kella 11 kuni 12-ni näidatakse kõigile soovijaile, kuidas mahlasid säilita takse ja pudelitesse villitakse. Säkki järvi piirkondadega ja Viiburi lahe ga. Mujal oli vaid nõrka luuretegevust. Kindlakstehtud andmete järele tulistati alla kuus N. Liidu lennukit. Peale selle on alla tulistatud arvatavasti veel kaks lennukit. Sellele lisandub üks N. Liidu lennuk, mis tulistati alla varem ja mille hävitamisest polnud seni teatatud. Prantsuse abi Soomele. ETA. Pariis, 8. märtsil. (Havas.) Prantsuse lehed teatavad, et kaasa arvamata teisi riike, Prantsus maa on saatnud Soomele 175 lennukit, 496 suurtükki, mürsku, 5000 püssi, 5000 püstol-kuulipildujat, 400 me rimiiriii, granaati ja 20 miljonit padrunit. Luscher & Matiesen valmistab ainultlääne-kuramaa rannal ja on triivitud me värskeid õuna- ja marjamahlasid külmal teel rele. Selle tagajärjel lahkus eile mitu laeva tehniliste abinõudega, ilma kuumendamata jäälõhkuja abita Liibavi sadamast. Läh päevi] oodatakse mitme söelaeva saabumist. (pastöriseerimata), seepärast tuleb suurt vahet teha Matieseni värske mahla ja kuu Ulmanis võttis Virza mendatud mahla vahel. Matieseni Õuna matustest osa. mahl sisaldab kõiki maitseaineid ja vita Riia, 8. märtsil. miine, mida leidub värskes puuviljas, kuna Läti kirjaniku Virza matustel neljapäe pastöriseeritud mahlas hävineb kuumenda val, nimelt leina jumalateenistusel piiskopli mise tagajärjel tähtsaim värske puuvilja kus katedraalis, viibis ka riigipresident Ul C-vitamiin. manis, samuti valitsuse liikmed ja diplo maatliku korpuse esindajad. Jumalateenistu Varematel aastatel lisati õuna-mahlale sest võttis osa peapiiskop Grinbergs. Kadu juurde 2 kuni 3% suhkrut a. õuna nud kirjanikku saatis Metsakalmistule mit mahl sisaldab aga Ise 10% naturaal-suhkrut metuhandepealine rahvahulk. Hauale asetati ega nõua hariliku suhkru juurdelisamist, rohkesti pärgi, nende hulgas üks riigipresi dendi ja teine valitsuse nimel. mispärast a õuna-mahl oma kõrge suhkru- ja ekstrakti sisalduse poolest on eriti soovitatav haigelle, nõrkadele ja las tele. Ametlikult lubatud Saksamaa broehüüris (1937. a. lk. 9) kirjutatakse järgmist: õuna-mahla soovitatakse vere värskendami seks. Vaimse töö tegijaile ja koolilastele. Palavikuga haigetele, eriti gripi vastu. Sool te haiguste puhul. Veresoonte lupjumise vastu. Kõhu klnnioleku vastu. Korratu väljaskäimise puhul. Ainevahetuse soodus tamiseks. Raskete verekaotuste puhul, na gu sünnitus jne. Söstra-mahla soovitatakse südame, maksa ja neerude kosutamiseks. Ribbentrop sõidab Rooma. ETA. Berliin, 8. märtsil. (DNB.) Välisminister von Ribbentrop sõidab laupäeval enne lõunat lühikesele külaskäigule Rooma. (Reuter.) Saksa raadio teatel on von Ribbentropil Roomas läbirääkimisi Mus soliniga ja krahv Cianoga jooksvate probleemide üle. Türgi kaitsenõukogu astus kokku. ETA. Ankara, 8. märtsil. (DNB.) Neljapäeval pärastlõunal as tus riigipresident Isniet Inönü juhatusel kokku Türgi kõrgem kaitsenõukogu ning alustas päevakorras olevate küsimuste arutamist. USA laen Taanile. ETA. Washington, 8. märtsil. (DNB.) USA eksport- ja importpank on nõustunud andma järgmisi laene: 20 miljonit dollarit Hiinale, 10 miljonit dollarit Taanile ja üks miljon dollarit Islandile mittesõja liste ostude finantseerimiseks USA'st. Liibavi sadam vabanes jääst. ETA. Riia, 8. märtsil. Tugeva tuule tõttu murdusid jäämassid ETA. Moskva, 9. märtsil. (DNB.) Rahvakomissaride nõu kogu esimees ja välisasjade rah vakomissar Molotov pühitseb täna, 9. märtsil, oma 50. sünni päeva. Sel puhul korraldatakse kogu N. Liidus meeleavaldusi ja koosolekuid. Vjatsheslav Mihhailovitsh MoI o t o v (Skrjabln) sündis 9. märtsil 1890 Kukarkes, Vjatka kub. Oma revolut sioonilist tegevust Molotov algas juba Kaasani revolutsioonilistes õpilasrin gides. Järgmisel aastal ta astus kom munistlikku parteisse. Ta vangistati 1909 ja saadeti kaheks aastaks Volog da kubermangu asumisele. Aga see ei katkestanud tema revolutsioonilist tegevust, vaid ta arendas aktiivset parteilist kihundustööd raudteetöölis te hulgas. Molotov oli Vologda enam lise organisatsiooni tegelik looja. Oina asumise aastail pühendas Molotov suurt tähelepanu marksismi uurimi sele. Vologda ja Vjatka sandarmiva litsuse protokollides leiduvad märk med, et Molotov «paistab silma sol siaal demokraatliku programmi ja kirjanduse tundmisega" ja et ta on «tõsiseks organisaatoriks". Asumise tähtaja lõppedes Molotov sõitis 1911 Peterburgi, kus ta astus polütehnilisse instituuti. Molotov! aktiivsel osavõtul loodi mitmete kõr gemate õppeasutiste juures enanilised üliõpilasorganisatsioonid. Molotov töötas a. saadik enamlise ajalehe «Zveas da" juures ja võttis osa ka enamlaste päeva lehe «Pravda" organiseerimistöödest, kuuludes hiljem ka toimetusse. Sel ajal leidsid aset ka Molotovi esimesed kokkupuuted Statiniga. kel le juhatusel toimus «Pravda" asutamine. Toi metuse sekretärina seisis Molotov kirjavahetu ses välismaal asuvale enamlaste keskusega ja Leniniga isiklikult. Kui Molotov a. pidi kaduma põranda alla, tegutses ta aktiivselt Peterburi enamlises organisatsioonis, võideldes energiliselt vähem lusc ja teiste enamiusvastastc voolude vastu. Toiduaineid Saksamaale saadab JAKOB IMHOF Taii, v. Posd 7 Telef Tellimiste vastuvõtt Tartus A. kaudu Tartu Uueturu tän. 7. Olümpia IV PHILIPS Olümpia 111 Hind Kr PHILIPS Olümpia IV Hind Kr Alalis-ja vahelduvvool. Hind Kr Alalis-ja vahelduvvo-1. Hind Kr PHILIPS MAAILMA SUURIMAD RAADIOTEHASED. V. Molotov 50-aastane. Kogu N. Liidus meeleavaldusi ja koosolekuid juubilari auks. V. M. Molotov. Sügisel a. asus Mololov Moskva»*, kus la organiseeris enainlist organisatsiooni. Järgmisel aastal vahistati ta uuesti ja saadeti kolmeks aastaks Irkutski kubermangu. Kuid juba a. põgenes Molotov Siberist ja tuli Peterhurgi tagasi. Veebruarirevolutsiooni päevil oli Molotov Pelrogradi enamlaste komitee liikmeks ja Pet rogradl nõukogude täidesaatva komitee liik meks. Oktoobri sotsialistliku revolutsiooni ajal ta oli liikumise aktiivsemaid juhte. Molotov oli a. Pctrogradi ja põhja ringkonna rahvamajanduse nõukogu esimeheks ja siis valiti ta kommunistliku partei keskko mitee kandidaadiks a. oli Molotov Do netski kubermangu komissariaadi sekretäriks ja hiljem Ukraina kommunistliku partei kesk komitee sekretäriks. Siis valiti ta erakonna kongressil a. Vene kommunistliku partei keskkomitee liikmeks ja kandidaadiks poliiti lisse büroosse a. saadik on Molotov N. Liidu kommunistliku erakonna keskkomitee poliitilise büroo liige. Hiljem oli ta N. Liidu kommunistliku partei keskkomitee sekretäriks ja detsembris 1930 valiti ta Nõukogude Liidu rahvakomissaride nõukogu esimeheks. Mine vast aastast saadik on ta ühtlasi välisasjade rahvakomissar. Lenini ustava õpilasena Ja Stalini lähema kaastöölisena on V. Molotov enamlise erakon na ja Nõukogude võimu tähtsamaid organisaa toreid ja juhte. Oma vastutusrikkas tegevuses ja oma kirjutistes on Mottov pidevalt võidel nud marksismi leninismi teooria ellurakenda mise eest. Ta on kirjutanud ka hulga teoseid partei ülesehitava töö. sotsialistliku ja nõuko gude majanduse ja teiste küsimuste kohta. Molotov on Nõukogude Liidu ülemnõukogu rahvasaadik ja Liidu vabariikide, samuti auto noomsete sotsialistlike vabariikide kõrgema nõukogu liige. Villem ja Klaar? (TASS.)..Pravda" kirjeldab Molotovi täht sust N. Liidu välispoliitika arendamisel ja märgib muu seas: Molotov astus välisasjade rahvakomissari kohale silmapilgul, millal es makordselt selgelt nähtavale tuli areng, mi«viis sõtta Euroopa. Molotovi nimetamine vä lisasjade rahvakomissariks tõendab, et N. Lii du valitsus oli õigeaegselt märganud seda oh tu, mis ähvardab kõiki rahvaid Inglise-Prant susc imperialismi poolt. N. Liidu valitsuse juht võttis seepärast enda juhtida ka väliskö missariaadi. Peale selle rõhutatakse Moiotovi osa ja isiklikku osavõttu uute sõprussidemed* loomisel N. Liidu ja Saksamaa vahel UUS EESTI" NR. 66. LAUPÄEVAT; y MÄRTSIL

6 Taanlane talve-raskustes. Suu- ja sõrataudi vastu leiutatud mõjuv vaktsiin. Veterinaartaiituse abi direktor dr. med. vet. A. Herodes käis tutvumas selle ravimi valmistamis- ja arstimisviisidega. Tallinna jõudis tagasi Põllutööministeeriu mi veterinaartaiituse abidirektor dr. med. vet. A. Herodes, kes viibis kümmekond päeva Taanis, kus ta tutvus suu- ja sõratau di vastu võitlemise viisidega ja selle karde tava tõve vastu tarvitatava vaktsiini kasuta mise ning valmistamisega, olles ühtlasi huvi tatud ka küsimusest, kas selle vaktsiini val mistamine osutub võimalikuks ka meil. Nagu dr. A. Herodes meile seletab, olnud vastuvõtt Taanis väga hea. Taanlased on omalt poolt teinud kõik, et soodustada reisi eesmärgi täitumist. Suu- ja sõratõve vastu võitlemise alal on taanlased teinud suurt ja põhjalikku tööd, mille tulemusena kord maad võtnud tõbi on vähendatud peaaegu miinimu mini. Tõve vastu kasutasid taanlased just nende oma leiutatud vaktsiini ja saavutasid sellega häid tulemusi. Siis aga ilmnes hai guse levikus uus tõus. Uurimised näitasid, et tõve uues levikus oli süüdi teine haigust tekitav tüüp. Ka selle vastu leiutati vaktsiin, ning tõvest saadi veel kord jagu. Kaitseks haiguse vastu on taanlased Saksa piiri vastu olevas riigi osas toimetanud kaitsesüstimist Sünnipäevi: Piilumees E. Lõhmus 50-aastane. Pühapäeval tähistab 50-dat sünnipäeva Võ rumaa põllumees ja tegelane, Laheda v. asuva Pärna talu omanik Eduard Lõhmus. Juubilar on sündinud a. Tartumaal Rannu vallas põllumehe pojana. Põllumajan duslikku haridust sai dr. Eisenschmidtilt ja viimase majapidamises. Tegutses hiljem mõi savalitsejana kuni omandas talu, mida eesku juliku põllumehena kasutab. Tegev paljudes kohalikkudes ja maakondlikkudes organisat sioonides. Madis Joutsi, sündinud 10. märtsil a. Narva vallas taluomaniku pojana. Kauba laeva kapten. Tallinna tolli ja börsi artelli ametnik. Arnold Suur, sündinud 9. märtsil a. Otepääl. Raamatu- ja kirjutusmaterjali kaup luse omanik Valgas. Seltskonna ja tuletõrje te gelane. Vabadusristi kavaler. Aleksei Jalak, sündinud 9. märtsil a. Tallinnas. Mereväelane. Laskesportlane Tal linnas. Vasalli Laan, sündinud 10. märtsil a. Saaremaal. Postitalituse juhtivaid ametnikke. Seltskonnategelane Tallinnas. Johannes Viimati, sündinud 10. märtsil a. Läänemaal, Taeblas. Põllumees, seltskonna ja omavalitsustegelane Taeblas. Tartumaa põllumeeste konventide liikmete nõupidamine. Reedel toimus Tartus Tartumaa põllu meeste konventide liikmete ja konsul entide nõupidamine, millest üle 100 isiku osa võt tis. Kõnedega esinesid Põllutööks ja dir. T. Kint ja PõUutöökoja nõuandetalitus juha taja F. Sööt. Kõnedele järgnesid läbirääki mised. Viljandimaa veeiihingud vajavad kr. Viljandi maavalitsuse põllutöõosakonna kau du esitati PSllutõöministeeriumile 21 veeühingu sooviavaldused maakuivendustöödel toetuse saamiseks. Veeühingud soovivad riigi tuleva aasta eelarve summadest kokku kr., mil lest kr. oleks otsene riiklik toetus, kuna kr. soovitakse saada Maapangast odava protsendilise laenuna. Teater ja muusika. Xanthippe kaitseks.",ia nende andmeil pole tõbi seal hiljem üldse levinenud. Tagasisõidul peatus dr. A. Herodes ka Rootsis, kus ta tutvus sama Taani vaktsiini pookimise viiside ja ravi tulemustega. Roots lased on vaktsiini kohta annud kiitva hinnan gu ja arvustuse. Reisi kohta tähendas dr. A. Herodes, et see olnud võrdlemisi väsitav, kuna edasipääsu mõnelgi pool takistanud külm ja tuisud. Taa nis olevat muidu elu rahulik, kuid raske tal ve tõttu on elukallidus tõusnud tunduvalt, ku na jääolud teevad takistusi kaubanduslikuks liikumiseks. Märgata on olnud puudust kütteaineist ki visöest ja koksist. Seetõttu kipub külm kor terisse. Samuti on see sundinud piirama elektritarvitamist. Vähendatud on seal toit aineist kohvi tarvitamist, samuti ka suhkru normi. Viimast saavad kodanikud tshekki dega. Teisi tshekke senini kasutamisel ei ole. Väljaveo seismise tõttu jääolude pärast olid tapamajad lõpetanud seal ka elusloomade vas tuvõtu. Taanlased on tähendanud, et nad niisugust külma ja lumerikast talve ei mä leta kui seda on tänavune. Maaparanduse ring Elva konvendi juurde. Elva konvendi veekomitee koosolekul otsus tati ellu kutsuda konvendi piirides maaparan duse ring ja palgata ametisse maaparanduse as sistent. Koosolekul leiti, et hädavajalik oleks mõne Elva konvendi traktorijaama juurde muretseda traktor-mullakühvel, mis hakkaks tööle mulla laialikühveldamisega kaevatud kraavide kai dailt. Koosolekul, millest osavõtjaid oli kümme konna veeühingu poolt, esines selgitava sõna võtuga kultuurins. E. Lipping. Üldse töötab Elva konvendis 17 veeühingut. Veekomitee juhatusse valiti: M. Irs Valgu tast, I. Tarm Arult ja K. Püssa Pangodist. Lambakasvatusnädala loenguid Elva kon vendis. Lambakasvatusnädala puhul toimuvad Elva konvendis põllumajanduslikud loengud eeloleval nädalal kolmes kohas: 11. märtsil La gujal, 12. märtsil Tamsal ja 14. märtsil Lukel. Edukas tegevus Elva piimaühingus. Elva piimaühing lõpetas oma möödunud aastase tegevuse ülejäägiga, mis tõuseb 6350 kroonile. Kuigi aasta lõpul ilmnes piimahulga tugev langus, suudeti siiski eelarve ületada pii mahulga suhtes. Üldse võeti vastu aasta jook sul peameiereis ja kuues koorejaamas.3 milj. 664 tuh. kilo piima ja valmistati võid 147 tuh. kilo, kusjuures piimatoojad said 264 tuh. kr. (aasta varem 270 tuh. kr.). Üldine piimatoojate arv tõusis üle 500. Möödunud aastal algas tegevust piimaühin gu kauplus Elvas, mis töötas edukalt. kr. väärtuses. 2. auhinna omandas Aso Ühingu aastakoosolek peetakse 21. märtsil. Endine vallamaja koolimajaks. Elva valla volikogu koosolekul otsustati eelolevast õppe aastast alates viia Kirepi algkool üle senisest koolimajast endisse Kirepi vallamajja kr. vargus Tartus. Neil päevil tabas Tartu kriminaalpolitsei lukusepad Eduard Seeru, 32 a. vana, ja Il mar Kullassaare, 34 a. vana, kes olid va rastanud Lossi tän. nr. 1 ja 3 asuvast Liivimaa ökonoomia Seltsist mitmesuguseid riistu, nagu maaloodimise aparaadi, analüü tilise kaalu jne. kokku 1000 kr. väärtuses. Vargad olid käinud seitsmel korral kraami toomas ning seda lausa päeva ajal. Viljandis leiti 82-aastane surnult põrandalt. Viljandis, Prantsuse tn. 3 elav Irene Ruut avaldas politseile, et kui ta 7. skp. umbes kell 8 homm. läinud oma 82-aastase sugu lase Anu Meomutli juurde, kelle eluk. Kiriku mõisa tän. 12, leidnud ta vanakese oma toa põrandal surnult lamamas. Surma põhjuste kindlakstegemiseks laip toimetati lahkamisele. Poola kirjaniku antiikaineline komöödia pühapäeval Töölisteatris esietendusel Vasakul - Sokratese naine Xanthippe Lindau, paremal - kunstnik Parrha slose modell Myrrhlne - Li Römmer. Juba teose pealkiri ütleb näitekirjanik L. H. Morstin ei ole rahul selle halvus tamisega, mis ajalooraamatuis napisõnaliste märkustega on omistatud kuulsa Kreeka fi losoofi Soitratese elukaaslasele Xanthippele. Ta olnud tige ja riiakas naine, kes suure siin hea kooli ning võivad neid traditsioone edasi kanda. Konservatooriumi direktorina J Tamm viis läbi rea algatusi ja tegi kaasa selle õppeasutise kujundamise kägiu. Eriti filosoofi koduse elu teinud päris kibedaks. bata oma mehe suurust ta aimab sedatal oli kalduvusi majanduslike aluste kind Morstin ed taha pöörda asja vastupidi, ta alateadvuslikult, kannatab ta vihapurse lustamiseks. seab aga üles vana tõe inimesed, kes tele vaatamata puudust ja alandustki. Te Kuna kontserdi sisus käesoleval puhul pol oskavad kuulutada suuri tõdesid, paeluda ja ma protestides ei ole suurt filosoofiat, kuid nud võtta just erilist keskendavat lähtekoh liikuma sundida rahvamasse, on pahatihti näidendis Xanthippe päevamured kriipsutavad ta, siis tuleb kava vaadelda kui vaba sobi kodus otse võimatud perekonnaliikmed. ikka jäue alla ärge unustage suurte mõ tust. J. Tamme mälestusega lähemalt on seo Morstin ed halvusta Sokratest ega tema fi tete juures väikesi inimesi! tud ainult A. Kapi kvartett metsasarvedel. losoofiat. Ta näitab läbi koomika ja traa Sokrates oli populaarsemaks ja armas Samuti võivad teda kui interpleti meenuta gika, et Xanthippe tuliharksusel võisid olla tatumaks kujuks Ateena esinduslikuma noo da partiid Tšaikovski sümfoonis. tarna kibedad põhjused, kui mõne teisegi ruse peres, kuigi ta oli pärit kehva rahva Nimetatud sümfoonia kanti et' ' ~Eston suurmehe naisel. hulgast. Ta püüdis leida aluseid, kuidas ia" ja R. Ringhäälingu ühendusorkestri Me näeme, kuds Sokrates oskab sütitada inimene, nagu ta on, võiks saavutada maa poolt J. Aaviku juhatusel. Slssemänglitud noori ja vanu, äratada õilsaid tundeid teis ilma suuremat õnne. Ja tema lahendus oli teos sai rutiiniks ning ilmestatud arendus-«te inimeste südameis. Ta tugev loomus ar õnn oleneb sellest, kuivõrd inimene suu osaliseks. mastab sügavaid mõtteid, head viina ja vai dab kooskõlastada oma elu tõeliste tead A. Kõheliku juhtival rakendumisel gmfcat vestlust, kuid põlgab äripäeva- miste normidega, kuivõrd ta pideva mfltiak- toodi kuuldavale A. Kapi kvartett, kuajuu- tööd. Sokrates joob ja filosofeerib jõukas kõrgemas seltskonnas, kuid ta oma lapsed käivad närudes ja Xanthippe kurdab oma endisele austajale: ~Mul ei ole kodus isegi odrakaraskit.. Ja kuigi Xanthippe ei suuda kunagi tai L_ Homme Estonias" kultuurhommik J. Poska 20. surmapäeva tähistamiseks Välisminister prof. A. Piip kõneleb J. Poskast ja Eesti välispoliitikast. Homme, pühapäeval, kell 12 päeval korral datakse Eslonia" kontsertsaalis kultuurhom mik Jaan Poska 20. surmapäeva tähistami seks. Kultuurhommik algab avamänguga ore lil, millele järgneb proloog Felix Moorilt. Ava kõne ~Jaan Poska" teotsemisajast" peab aja loolane J. Tandre, kuna välisminister prof. A. Piip esineb kõnega Jaan Poska ja Eesti vä lispoliitika". Kultuurhommiku muusikalises osas koori laule Tallinna linna meeskoorilt G. Ernesaksa juhatusel ja ühislaule. Linna töölised nõudsid palkade kergendamist. Linna ehitusosakonna käitiste töölisnõuko gu pööras linnavalitsuse poole palvega, et mees lihttööliste palga alammäär kõrgendataks 26 sendist 34 sendile tunnis ja naistööliste palga alammäär 21 sendilt 26 sendile tunnis. Oma palvet põhjendab töölisnõukogu elukalliduse tõusuga. Linnavalitsus jättis palve rahuldamata, ku na praegu pole veel ülevaadet selle kohta, mis suguseks kujunevad suvised tööolud, misjuures palga tõstmise korral jääksid ka suveks kehti ma kõrgendatud palgad. Suurtööstused ehitagu oma töölistele korterid. Nõudmisi töölisvanemate ülelinnaliselt koosolekult. Tallinna rahvamajas toimus järjekordne ülelinnaline töölisvanemate, Tööliskoja vali jasmeeste ja kutseühingute esindajate koos olek. Tööliskoja tegevusest andis ülevaate koja esimees J. Kurvits, mille järele L. Johanson kõneles tööpuudusest ja töö kohustusest, peatudes pikemalt riigi töökes kuse asutamise kavade juures. Vastuvõetud resolutsioonis koosolek nõu dis, et suurtööstuskäitised ehitaksid oma töölistele tarvilikul arvul elukortereid. Tööliste väikekorterite ehitamisega tuleks alus tada juba tänavu kevadel. Veel soovis koos olek töövõimetute, vanade, leskede ja vaes laste kindlustamise seaduse kiiret elluviimist, samuti tööpuuduse vastu kindlustamist seadusandlusega. Selgusid E. H. S. kirjandite võistluse laureaadid. Eesti Haridussõprade seltsi võistlusel kir jutusele ületanute edasiõppimise võimalustest Eestis üld- ja kutsehariduse alal" tunnistati 1. auhinna vääriliseks Tal linnast pärit Kaarel Ilma st a 1 u, kes omandab auhinnana õppimisvõimaluse kodu või põllunduskeskoolis 3 klassi ulatuses 150 Rei v i k Tallinnast, 3. auhinna sai Heino Lumisalu Kullamaalt.. õpilaste malevõistlus end. meistri L. Laurisega. Tallinna II gümnaasiumis korraldasid õpi lased malesimultaani 20 osavõtjaga omaaegse Eesti malemeistri L. Laurise vastu. Pärast sik teemal:..meie tänapäev", ja Naisliidu ahi 3 tundi kestnud mängu oli L. Laurisel 16 või tu, kuid ta pidi alistuma õpilastele R a d i ko le ja Soonurmele, kuna yiigid kujunesid Villa ja Kiive vastu. 4. lemisega jõuab süveneda iseendasse. Tege laste kõned ~Xanthippe kaitsmises" ristlevad Kreeka antiikse filosoofia pinnal. Kuid need lihtsad tõed peagu samal kujul on mõelda vad ka tänapäeva ühiskonnas. Ja Sokratese ori Thyraios temale võib rahulikult tõmmata selga moodsa ülikonna ja panna ta vedelema minna-laskva pere mehe sohvale unustaksime, et Sokrates elas üle 400 aasta enne Kristust. Komöödia lavastab A. S ä r e v, kes män gib ka ise Sokratese osa. Xanthippet män gib Li sl Lindau. Teised osalised: modell Myrrhine Lensi Römmer, Sokratese ori Thyraios H. Malmsten, orjatar M. Jaago, Carmides E. Parve, maalija Parr hasios E. Toona, Alkibiades H. Vaag, Epistates A. Teetsov, arst Eryximachos R. Bauman, Agathon A. Rebane, Aris todemos J. Romot, orjad E. Kivilo, P. Maivel, L. Mägi. Peale nende veel rida vähemaid osalisi. Prof. J. Tamme mälestus kontsert. EIMELAUA SV>) TOIDUD Oli Reede õhtul korraldati ~Estonias" kont sert prof. Jaan Tamme mälestuse jäädvusta miseks. Vastava toimkonna poolt oli koosta tud kaunis ulatuslik kava, milles esimese jao täitis sümfooniaorkester ning teises osas esinesid solistid ja ansamblid Muusikas oma eral ai prof. Jaan Tamm oli silmapaistev metsasarve mängija, millist instrumenti ta õpetas ka Tallinna konserva tooriumis. Tema kasvandikud said vastavalt Kalevi malevkonna orkester 15-aastane. 10. märtsil saab Kalevi malevkonna orkes ter 15-aastaseks. Kui 1. dets a rajati Tallinnas kaitse liidu Kalevi malevkond, siis tekkis peagi tarvi dus hoolitseda ka malevlaste kultuurilise mee lelahutuse eest. Siis algatas vana kalevlane K. Kriisk mõtet organiseerida malevkonna juur de orkester. Läbi rääkinud malevkonna prae guse pealikuga B. Ah r a m säga, asuti koguma raha pillide ostmiseks Kuna malevkonnas lei dus mitmeid muusikaharrastajaid, saadi ka sel lest küsimusest õige pea üle. Kunstiliseks nõu andjaks kutsuti meie tuntumaid muusikuid R. Kull. 10. märtsil a. määrati orkestri formeerijaks ja juhiks A. H e 1 i s t o (end. Ha bermann). Algas intensiivne töö. Paari-kolme nädala pärast sammus malevkond londile õp pusele juba oma orkestri helide saatel. A. Helisto juhatas orkestrit sügiseni 19,13. a., millal ta asemele tuli Tallinna konservatooriu mi inspektor J Vak s, kelle juhatusel orkester praegu jätkab oma innukat tegevust. 15 aasta jooksul on esinetud kodumaa mitmes linnas. Peale selle on kolmel korral käidud Soomes kontsertreisil. 15 aasta jooksul on orkestrist läbi käinud kaugelt iile 100 orkestrandi, ühed on läinud, teised on jälle juurde tulnud Koos orkestriga pühitsevad oma 15-aastast orkestris teotsemise juubelit orkestri tegevliikmeist V. A v a s t u, U. O j a r i, K. T a m m i s t e ja T. Vanatoa, toe tajaliikmeist A. Mägi, E. Palm ja K. Rõõ musoks. Asutati Kopli rahvamaja teatri- ja muusikaühing. Kuna Koplis seni puudus ühing, mis oleks pannud erilist rõhku vaba aja kasutamisele laulu, teatri ja spordi kaudu, siis asutati nüüd Koplis organisatsioon, mis hõlmaks kõiki Kopli rahvakihte ja võimaldaks kultuurelu arendamist. Kopli rahvamaja teatri ja muu sikaühingu esimesest peakoosolekust võttis osa erakorraliselt palju Kopli elanikke kõigist Kopli käitistest. Ühingu juhatusse valiti: T. Leet, A. Kaane. A. Altosaar, A. Piiralt, A. Tamm, P. Viil ja K. Salep. E. Naisliidu erakorraline peakoosolek tuieb kokku. PUhapäeval kõnekoosolek naistele. Kõduma jandtiskoja liikmete valimiseks tu leb pühapäeval Tallinna Kodumajanduse Insti tuudi ruumesse kokku E. Naisliidu erakorrali ne peakoosolek. E. Naisliit valib mainitud peakoosolekul 16 Kodumajanduskoja liiget. 12 liiget valitakse 8 valimisringist esitatud E. Naisliidu liikmes organisatsioonide kandidaatide hulgast, kuna 4 liiget valitakse väljaspoolt ringkondi E Nais liidu poolt ülesseatud kandidaatide hulgast. Ringkondade järele on E. Naisliidu liikmes organisatsioonid seni esitanud 19 kandidaati. Väljaspoolt ringkondi valitavate kandidaatideks seadis E. Naisliit üles 12 isikut Peakoosolekule järgneb samal päeval al gusega kell 3 päeval kõnekoosolek, millest osa võtt võimaldatud peale peakoosolekust osavõt enne kui nad teineteist leiavad. Connors on jaile. ka igale Naisliidu liikmesorganisatsiooni üksikliikmele. Kõnedega esinevad kõnekoos olekul E. Naisliidu juhataja pr. Marie Re i juhataja pr. Johanna Päts, teemal:..sotsiaal töö ülesandeid organisatsioonides", ja pr. luu lie Steinmann teemal:..kodukaitse üles anded". Ettekannetega esineb ka E. Naisliidu laulukoor. ühisahi" tänuavaldus. Eesti Punase Risti juures töötav sihtasutus..chisahi" juhatus avaldab tõsist tänu anneta jaile, annetuste korjajaile ja kõikidele asutus tele, organisatsioonidele ja isikutele, kes lah kelt kaasa aitasid pühapäeval, 3. märtsil s. a. asetleidnud ülelinnalise esemete ja raha kor janduse korraldamisele, mille puhul puudust kannatajate toetamiseks annetati kr. ra has ja suurel arvul toiduaineid, riideid, pesu ja muid esemeid. res kaaslasteks olid veel A. Treumundt, M. Ott ja H. Tammesalu. Mõne soololauluga esines M. Taras, pakkudes vokaalselt head ettekannet ja an des seejuures samuti sisu. Oma laulupala dega I. Oo o-t alvari valmistas tõsist kunstilist naudingut. Sindingi sonaadi viiulile ja klaverile kand sid ette A. Papm e h 1 ja A. Lemba ladusas väljenduses. Viiulipartii kohta tuleb aga märkida, et see kaldus natuke palju sentimentaalsustele oma mängulaadiga. H. Laan, A.Karjus ja E. Aves son esitasid I jao Tšaikovski triost viiulile, tšel Libedatele tänavatele loobitakse kruusa. Tallinna linnavalitsus otsustas sulailmade puhul puistata kruusa nendele tänavatele, kus higu ad liiniomnibused. Selleks otstarbeks voe takse tarvitusele 8 veoautot ühes meeskondade ga ja tööriistadega. Lühiühendus rikkus tõstetooli. Reede õhtul teatati pritsimaja et Rronksi tän. 4 asuvas K. Tambergi vnekordses ma.ias on puhkenud tuli. Kohale.toudes * lühiühenduse tõttu olid süttinud P e. _... tooli juhtmete mähised. Seega tue ei olnudki, rikutud sai ainult tostetooi. AUTOJUHILT VÕETI JUHTIMISLUBA. Tallinna linnavalitsus otsustas jõuvankri juhtimisloa üheks aastaks ära võtta Arnolt a gulf. kes juhtis vastava loata rasket veoautot A 2056 omades sealjuures ainult 111 liigi auto juhtimise loa. Perekonnaseisu teateid. Registreeritud Tallinna linna perekonnaseisu ametis. Sünde: Johannes ja heida Johanna (neiu na Klimp) Arjasepp a tütar Anne; Hermann ja Magda (neiuna Veskbergl Spriit i tütar Helgi. Abiellumissoove: Abram Sacher, alias Schorher ja Anna Belostotski: Nikolai Moisse jev ja Helene-Mareta Tedrekull; Konstantin Bogdanov ja Aleksandra Tihhanov; Eduard Saal ja Velda-Magda Koch. Surmajuhtumeid: Leena Künnap 85 a. vana: Kersti Semiskar 6 kuud v.; Pauline Kuller (neiuna Sarapuu) 44 a. v.; Jaan Ajango 61 a. v.; Melissa-Tamara Leetmaa (neiuna Saksmannl 111 a. v.; Jüri Kirimia 65 a. v.; Val ter-johannes Heiberk 42 a. v.; Mai Väljaots (neiuna Tariki 88 a v.; Elisabeth-Anna Vich mann (neiuna Malza, ka Schmalz) 83 a. vana. Tallinna Kaarli I. koguduses. Abiellumis soove: Erik Roman Hubel ja Maimu Kannes. Tallinna Pauluse koguduses. Abiellumissoo ve: Paulus Niiholm ja Hermide Tornis. Tallinna Pühavaimu koguduses. Abiellu missoove: Kaarel Ilmastalu ja Linda Pajupuu. Tallinna Õhtukogudus «.Emmauses44. Abiel lumissoove: Voldemar Nettan ja Helene Piirg. Harju.taani ev.-tut. koguduses. Abiellumis soove: Alfred Anderson ja Juta Nei. Jeekond kuulsusele" Bi-Ba-Bo's. Seekord on kino asunud omaenda ajaloo kallale ja valmistanud filmi, mis heidab põ gusa pilgu tagasi filmi algaegadele, millal hakkas alles arenema ja kasvama Holly wood, maailma suurim filmilinn. Filmi dramaatiline lugu seisab lavastaja Connorsi ja filmitähe Molly Adairi armas tusloos. Need kaks peavad kaua ootama, filmi algpäevadel jooksupoiss ja uksehoidja, tal on aga energiat ja ettevõtlikkust mitme mehe eest. Ta leiutab filmi jaoks uusi trikke ja tähti, toob Broadwaylt noore näitlejatari Molly Adairi pooleldi pettuse teel filmi ja asi areneb jõudsalt. Ikka uusi ja uusi ideid leiutab Connors. Tal pole aega rääkida oma armastusest ja Molly langeb seetõttu oana alalise partneri kaela, kelle Connors ise leiu tas bensiinijaamast. Erilise menu omab selle filmi sees demonstreeritav omaaegne ameerika tüüpiline nnljapilt suurte kihuta miste ja kukkumistega. Peaosi kannavad filmis Alice Faye ja Don Ameche, kuid on välja toodud ka sää rane vana kaardivägi, nagu Buster Keaton, Al Jolson, Jed Prouty, Ben Turpin. Selja tagant näeme algeliste ateljeede vahel lon kivat ka Fattyt, ühes Hollywoodi lokaalis vilksatab hästi tabatud Al Capone icuju. lole ja klaverile, ilmutades sobivat ettekannet kuid nende esinemine ei avaldanud ka eri meeleolulisel pinnal. E. Avesson sooritas ka saated solistidele, täites oma ülesanded eduga. Kuulajaid oli kogunud kaunis rohkesti ja et tekannetele reageeriti elavalt. Ed. Visnapuu. J. Kulli lavategevuse juubel..vanemuises". Praegu Tallinnas mängitav A. Birabeau komöödia Pesa" tuli neljapäeval esieten dusele ka ~Vanemuises" J. Kulli 25-a. la vategevuse tähistamise puhul. J. Kull on..vanemuise" teatri kauaa?gsemaid ja püsi vamaid lavajõude, kes on vaheldumisi esine nud nii operettides kui ka sõnalavastustes. Kandvamate ülesannete kõrval on tulnud tal sageli ning õnnestuvalt kehastada ebatänu väärseid vähemaid karakterosi. Viimasel ajal on juubilar osutanud vägagi hinnata vaid võimeid lastetükkide la,vastajana. ~Pes as" J. Kull esines Fortunõ Lepontžna. Juu bilar täitis selle ulatusliku ülesande suure südamlikkusega ning komöödiale vajalise sujuvuse ja muhedusega, saades rohkearvu liste kiiduavalduste osaliseks. A. Birabeau prantsuspärane komöödia hea ettekanne eeldab sellele vastavat eripä rast käsituslaadi, milles..vanemuise" näit lejaskond ei ole just päriselt kodunenud. Ansambl jättis mõndagi soovida ning tüü bikujundamises tahtnuks näha suuremat järje kindlust ja vastavamat kooskõla tege vuse keskkonnaga. Kuid see meeleolukas ja tujuküllane komöödia huvitava vahepa lana on mõnuga vaadeldav ka siis, kui esi nehki mõnes kõrvalosas mängulist küündi iuubilari pakkusid hinnatavat män ; u V '! L, Tubin ebaseadusliku naisena ning V. Otsus tema tütrena. L. Tubina mängu tõlgitsemises oli meeldivat tagasihoid likkust ning tema loodud kuju oli sümpaat ne. Väga rõõmustava üllatuse valmistas V. Otsuse esinemine. Tema mäng oli eeskujuli kult ja peenelt läbi mõeldud ning ta väljen dustes oli kunstipärasust ja varjundirikkust, mida saame harva näha. Tema vastasmän gija E. Aumere esinemine kannatas osa puuduliku läbitöötamise tõttu, kuigi ta män gus kohati avaldus meeldivaid ja nooruslik ke noote, üldiselt rahuldav oli S. Varju. Suurt püüdlikkust osutas E. Ta mul, kuid ta sattus kohati mänguraamidest välja. Teised osalised ei mänginud just halvasti, list märkimisväärset omapära. Mängu lõpul toimus juubilari austamine, õnnitlusi koos ümbrikutega anti edasi ees kätt Vabariigi Presidendilt K. Päts ült, Tar tu linnavalitsuselt, Tartu maavalitsuselt ja..vanemuise" seltsi juhatuselt. Näitlejate Liidu esindajad dekoreerisid juubilari teene temärgiga. Telegrammiliselt olid tervitanud haridusminister P. Kogermann ja paljud teised. Oli kingitusi ja lilli. Erni Hiir. Estonia teater. Laupäeval, 9. skp. ooper..trubaduuri" esietendus. Peaosades Ida Loo-Talvari, Jen ni Simon (külalisena), Ott Raukas, Martin Taras, Hella Teder, Vootele Veikat j. t. Pühapäeval, 10. skp. kaks etendust: päe val kell '/z3 ooper Karmen" Els Vaar manniga nimiosas, õhtul kell 1/28, prantsuse komöödia Pesa", peaosades P. Pinna, Liina Roiman, Reet Aarma ja A. Eskola. Töölisteater Laupäeval «Windsori lõbusad nai s e d" eelviimast korda. Pühapäeva päeval «Anna Chris t i e" viimast korda üldhinnad. Pühapäeva õhtul Xanthippe kait e k s" esietendus. Vanemuise teater. Laup., 9. märtsil kl. 20..Peer Gynt" H Ib -s.mi draamatiline luuleteos 5 vaatuses lo. märtsil kl. 12 «Naeratuste maa F. Lehari operett 3 vaatuses. Kell «Vanemuise" noorsoo- ja iaste '-atri ettekandel..väike Lord Fauntlerov". r rance Burnett' lastenäidend 7 pildis Kell 20..Pesa". J 'LN. r>'s i'i NR 6(5. LAI'..\f-.\'A' n mvy; ; 5»! j Oss) 6

7 , Vabariigi Valitsuse poolt Saksa usal* dusvalitsuse juure määratud Eesti usal dusmees J. Teemant asus eilsest alates usaldusvalitsuses oma ülesannete täitmi sele Abijõududeks saab J. Teemant kaks,a e Üheks ju nidiliseks abijõuks on määratud advokaat A. Laur, kuna teine on veel määramata. Eesti usaldusmehe ülesanded ja või mupiirid Saksa usaldusvalitsuses on kind laks määratud välisministri ja Saksa saa diku vahel vahetatud noodiga, mis avab dati «Riigi Teataja" eilses numbris. Usal dusmehe ülesannetest ja võimupiiridest loetleme allpool tähtsamatena järgmisi: Saksa usaldusvalltsus annab usaldusmehele lg" tegevusaasta lõppemisel kokkuvõtliku üle vaate oma tegevusest ja tema valitsemisel ole vast varandusest. Sellest rippumata on usal dusmees õigustatud saama Saksa usaldusvalit suselt igal ajal teateid usaldusvaranduse valit semise, likvideerimise, lõpliku korraldamise ja transfereerimlse küsimustes. See on eriti mak sev Saksa usaldusvalitsuse tegevuse kohta ühenduses üldvastutusega ümberasujate poolt õiendamata jäänud kohustuste suhtes. Umber* asuja vastu esitatud üle SOO kr. väärtuse nõud miste rahuldamata jätmisel saab usaldusmees ärakirja Saksa usaldusvalitsuse äraütlevast otsusest. Saksa nsaldusvalltsns teatab usaldusmehele nende kinnisvarade müümisest, millede suhtes usaldusmees on teatanud Eesti riigi huvidest või milliste müügisumma ületab Tallinnas kr. ja väljaspool Tallinna kr. Neid kinnisvarasid võib mätta vaid usaldusmehe nõusolekul. Samuti võib üksnes usaldusmehe nõusolekul toimuda usaldusvalitsuse valitsemisel olevate kinnisvarade koormamine hüpotekaarvõlgade ga. Ka vajatakse usaldusmehe nõusolekut rendi- ja üürilepingute sõlmimisel pikemaks tähtajaks kui 2 aastaks. Äri- ja tööstusettevõtete küsitlus korralda takse erikokkuleppega Eesti ja Saksa valitsuste vahel. Saksa usaldusvalitsus informeerib usal dusmeest ettevõtte või sellest omatava kaas omandi võõrandamise või likvideerimise ka- Usaldusvalitsuse tehingud järelevalve alla. Avaldati Eesti usaldusmehe ülesanded ja võimupiirid. Arvamuste lahkuminekud lahendab Eesti-Saksa lepltuskomisjon...kodumaa" ja..vaindlo" vabanesid sõjavangist. vatsusist juhtumil, kui usaldusvalitsusele mi nev summa võõrandamisele või likvideerimise le läinud ettevõtte eest ületab kr., või kui kaasomamine tuleneb aktsiatest ja osatäh tedest, mis moodustavad rohkem kui 40 prots. ühingu põhikapitalist. Usaldusmehe soovil pakub Saksa usaldus valitsus need ettevõtted või kaasomandid omandamiseks Vabariigi Valitsusele või Vaba riigi Valitsuse poolt näidatud asutistele. Kui Vabariigi Valitsus pakkumise tagasi lükkab, ka selle järele on ettevõtete ja kaasomandite võõrandamine võimalik ikkagi usaldusmehe nõusolekul. Saksa usaldusvalltsus informee rib usaldusmeest äri- ja tööstusettevõtete valit semisel igast oma usaldusmehe nimetamisest niisugusesse ettevõttesse. Eesti usaldusmehel jääb siin vastuvaidlemise õigus. Kui usaldus valltsus Eesti usaldusmehe vastuväidetega ei arvesta, võib küsimuse esitada lepituskomisjo nile. Juhul kui Saksa usaldusvalitsuse otsused ning korraldused põhjustavad arvamuste lah kumineku usaldusvalitsuse ja usaldusmehe va hel, on mõlematel pooltel õigus vila küsimust Eesti-Saksa lepituskomisjoni. Lepituakomls Jon koosneb neljast liikmest ja neljast asemikust, kelledest Eesti välisminis ter ja Saksa saadik määravad kumbki kaks liiget ja asetäitjat. Usaldusvaliteus on kohus tatud täitma lepituskomisjoni ühiseid seisu kohti. Vaadete lahkuminekud kuuluvad lahen damisele diplomaatlikul teel. Eile lahkus 34 sakslast. Eile õhtuse rongiga läki Tallinnast jälle teele vagunitäie sakslasi. Ümberasujaid oli sedapuhku 34. Kõik jällegi Tallinna ja Nõm me elanikud, arvatud välja kaks erandit, kel ledeks olid Herbert Jacobson Türilt ja Hed wig Tanton Kiviõlist. Tuntumatest pealinna äninimestest lahkusid Klaus Rosen, ins. Erik Ko c h ja Keila kalevivabriku juhatus liige Paul Sacharov. Peale loetletute kuulusid ümberasujate perre: Eduard-Robert ja Helene Bergmann, Boris ja Linda Eichfuss oma 7-aastase poja Morrisega, Heinrich Heil, Ernst ja Elsa Hein richsen, Armata Jurieh, Theodor Kabeli, Eu gen Heinrichsen, Oscar ja Gabrielle Klaff, Paul ja Antonina Krosing, Hedwig-Waldtraut Michalovsky, Arnold, Marie ja Herbert Ost mann, Erik Rosenholm, Arnold Sarfels, Wil helmine Wichmann. Eesti välispassiga sõit sid Saksamaale Marta Dagis ja Alexandra Klein, Saksa välispassiga Arwed Michalovsky, Helmuth ja Thea Neuhaua. Järgmine eshelon sakslasi sõidab välja es maspäeval Tartust. Saksa usaldusvalltsus päästmas sakslaste Eesti Maapank määras 11., 12. ja 13. märtsiks oksjonile 189 sakslastele kuuluvat talu, mis on koormatud Maapanga laenudega. Oksjoni tähtpäevade lähenemisega on nüüd Saksa usaldusvalitsus astunud ühendusse Ees ti Maapanga juhtidega ja teatanud, et usaldusvalitsus tasub omaltpoolt kõik oks jonitele määratud taludel lasuvad Eesti Maapanga laenud. Saksa usaldus valitsusel tuleks oksjonilt pääs ta talusid 178, kuna ülejäänud talude kohus tused on vahepeal korraldatud. Mõned saks lastest maaomanikud on nimelt loobunud üm berasumisest, teised juba Saksamaale rän nanud on aga võlad korraldanud oma volini ke kaudu ja talud maha müünud. Eile pidi Saksa usaldusvalitsus tasuma oksjonile määratud talude Laadungeid ei konfiskeeritud ja mõlemad laevad jatkavad sõitu sihtsadamaisse. Saksa võimud vabastasid Eesti auri kud KodumaaK ja Vaindlo" ühes laa dungitega ja lubasid laevadel jatkata sõi tu sihtsadamatesse. Teated laevade va bastamise kohta saabusid laevaomanike agentidelt Saksamaal telegraafi teel Tallin na reedel. Aurik K o d uma a" oli liinilaev pidas järjekindlalt Ühendust Talllnn-Hamburg-Rot terdam-antverpenl vahel. Laev kuulub Tal linna laevailhisnsele. Möödunud aasta no vembri algul väljus..kodumaa" metsalastiga Tallinna sadamast järjekordsele reisile. Saksa sõjalaevad pidasid..kodumaa" Balti meres kiwnt ja viisid ta Stettini. Laev seisis Sak samaal kuni vabastamiseni üle kolme knu. Kui jääolud lubavad, jatkab..kodumaa" peale vajaliste formaalsuste täitmist reisi Rotterdami ja tuleb siis tagasi Tallinna. Kas liinlühendust Talliiui-Rotterdam-Antverpeni liin» edaspidi jatkatakse, see selgub läbirää kimistest Saksa võimudega. Sergo laevakontori reislaurik V a I n d 1 o" viibis samuti Saksamaal sõjavangis üle kolme knu. Laev võeti teel Tallinnast Kopenhaa geni latini möödunud aasta 18. novembril: Praegu Kunstihoones käimasolev Eesti kujutavate kunstnike keskühingu näitus on ühtlasi Kristjan Raua nimelise kunstiaasta esimeseks ürituseks. Kui meie vaatame kõ nesolevat näitust kui sellase suurürituse starti, siis peab tunnistama, et starti ei saa eriti kordaläinuks lugeda. Näitusel esineb 60 kunstnikku ja see teeb olukorra kirevaks. On ju selge, et nii rohkearvulise esinejate hulga juures ei saa näituse kunstilise taseme kõrgusest juttu olla, sest enamik esinejatest oma kunstilistele võimetelt ei seisa just kõrsee näitus on kunstnikkonna ühinemise tunnistajaks. Seepärast on ta zhürii-vaba ja siia pääsesid esinema peagu kõik kes soovisid. Nii siis tuleb kõnesolevat näitust vaadelda otsegu kunstnikkonna mesi nädalaid. Ja on üldiselt teada, kuidas sei savad lood mesinädalate ajal. Kui niisugu sel ajajärgul teise puudusi margataksegi, sus pigistatakse selles suhtes vähemalt üks silm kinni kui mitte koguni mõlemad. Ka selle näituse korraldamise juures on silm kinni pigistatud, sest kuidas muidu seletada terve rea teoste avalikkuse ette pääsemist. On juba ammu tuntud tõsiasi, et kaks kolm head teost ei suuda näituse üldilmet päästa. Samuti on tõsi see, et kaks-kolm halba teost võivad diskrediteerida terve näi tuse. Praegusel näitusel leidub aga nõrku teoseid nii palju, et nad oleksid võimelised isegi mitu näitust surnuks looma. Kuna pole mõtet peatuda nõrgatasemeliste toode juures, eriti kui nende autorid niisuguseid asju juba aastaid tootnud on, siis veadelgem alljärg nevas vaid seda, mis on siin paremat. Eesti kujutavate kunstnikkude keskühingu kunstinäitus. Peale vabastamist viib Vatndlo" oma laa dungi Kopenhaageni ja jääolude paranemisel Balti meres tuleb laev tagasi Tallinna...Kodumaa" ja..valndlo" vabastati mõle mad ilma priisikohtu otsuseta. Aurik Jorul" avarii. Tallinna laevaühiause aurik..tornl" on ühes Inglise idaranniku sadamas jooksnud mõõna ajal jõepõhjale kinni. Kuigi laev lek kima ei hakanud, tõsteti ta läbivaatuseks dokki. Sadamas üks ~Torni" pootsman, kes öösi maalt tulles kukkunud kailt merre, on uppu nud. Leinajumalateenistus Minal" hukkunud meremeeste mälestuseks. Pärnu laevaäri J. Michelmann ja Ko. otsus tas korraldada laevaärile kuulunud ja Põhja meres hukkunud aurulaev Minatt 16 ohvri-me remehe mälestuseks eeloleval palmipuudepühal, 17. märtsil, leinajumalateenistus. See korral datakse Pärnus kui hukkunud Mina" kodusa damas. Jumalateenistus toimub Pärnu Elisa- Kõigepealt tuleb mainida Kristjan Rauda, kes käesoleval näitusel esineb 15 tööga. Tema loomingulaadist on juba kordu valt juttu tehtud ja tema kohta on me kuns tipubliku seisukoht täielikult välja kujunenud. Käesolev näitus ei lisa ta mõistmiseks mi dagi uut. Muidugi pole siin ka küllaldaselt materjali, et inimene, kes seda kunstnikku varem ei tunnud, ta loomingu kohta saaks kindlat seisukohta välja kujundada. Kuid see võimalus antakse Kristjan Raua tööde eri näitusega, missugune aktsioon seisab kunsti aasta programmis. Nüüd jääb meil üle vaid imetleda me vanameistri siirust tema kuns tilistes tõekspidamistes. Võime nautida ta suurt lihtsust ja monumentaalsust. Ja ikka sügavamaks muutub veene, et Kristjan Raud on üks eestilikumaid kunstnikke, kelle töödes peegeldub too põlise põlluharija vaim, kes kogu oma olemusega maas juurdub. Ühe rõõmsa nurga loob oma töödega Jaan Grüünberg, kellelt seitse monotüüpiat. Vaid paaris töös on kunstnik annud värvi orgiale vaba voli, kuna enamikus teostes on ka esemelisele osale tähelepanu pühendatud. Kuidagi ootamata õrnalt ja lüüriliselt mõjub kunstnik seekord. Juhan Grunberg on esitanud mitu kompositsiooni, missugused oma värvitunnetuselt on võrdlemisi tagasi hoidlikud. Grunbergi värvid pole küllagi rõõmsad olnud, kuid käesoleval näitusel esi tatud asjad, peale paari erandi, kipuvad juba üsna..pessimistlikkudeks" muutuma. Tema armastatud hallikas toon näib järjest tume nevat. Vaid paaris töös vilksatab pisut hele damat meeleolu. Kristjan Teder esitab kolm naiivselt UUS EESTI" NR. 66. LAUPÄEVAL, 9. MÄRTSIL oksjonile määratud talusid. võlgade kogusumma, mis ulatub üle 500,000 krooni. Vahepeal aga leiti usalduav&litsuses, et paar talu on võlgadega niivõrd ülekoormatud, et nende müügi puhul on küsitav võlasumma kät tesaamine. Küsimuse lähemaks kaalumiseks usaldusvalitaus lükkas talude oksjonilt välja ostmise edasi. Arvatakse siiski, et Saksa usaldusvalitaus taludel lasuvad võlasummad Eesti Maapangale tasub täna, millega oksjonid jäävad pidamata. Lisaks võlgadele tuleb uaaldusvalitsusel tasuda ka ta lude oksjonile määramisega tekkinud kulud, mis kinnisvara koht aulatuvad umbes 50 kroo nile. Ungari rliglhoidja tervis paraneb. ETA. Budapest, 8. märtsil. (Hava&) Ungari riigüioddja admiral Horthy veetis möödunud öö hästi. Samuti on palavik langenud. Ta võib toast lahku da tõenäolikult laupäeval. ETA. Oslo, 8. märtsil. (Havas.) Norra telegraafiagentuur tea tab: Norra välisminister on teatanud, et Saksa saatkond on esitanud aruande, mis on saadud Saksa allveelaeva komandörilt, kes torpedeeris Norra aurikut Eika't". Olgu lä hendatud, et Eika" oli soolalaadungiga His paaniast teel Norrasse. Saksa aruande järele märgati Eika't" siis, kui ta sõitis sik sakiliselt. Laeval ei olnud näha mingit mär ki, mis oleks näidanud tema erapooletust. Edasi allveelaeva komandör väidab, et Eika" on püüdnud peale sõita allveelaevale, kust seejärele lasti välja torpeedo. Ent viimasel silmapilgul märgati allveelaevalt, et»,eika" oli Norra laev. Allveelaev püüdis päästa Eika" meeskonda, kuid tal õnnestus päästa vaid kaks ellujäänut. Lõpuks Saksa saatkond kinnitab, et see on tüüpiline näide järeldusbeti kirikus eriosana palmipuudepüha peaju malateenisiusel, ning sellel jutlustab õp. H. Nuudi. Meremeeste mälestuseks korraldataval ju malateenistusel on laululehed, millel kõigi 16 hukkunu nimed. rõõmsavärvilist maali ja paar värvilist puu lõiget. Tederi juures köidab meid esmajoo nes see lapselik lihtsus, millega ta oma üles andele läheneb. Ta ei edvista ega targuta, vaid ta annab end ümbritsevat elu ja loo dust nii, nagu ta seda tunneb. Ta süda ja käeranne on üksteisega tihedalt seotud. Juhan Võerahansu valmistab ülla tuse. Oleme harjunud temalt nägema suuri lõuendeid, millel kaugelt suurem osa pinnast esemetega täitmata. Nüüd aga annab ta väikseformaadilisi asju, mille pind kujudega üle kuhjatud. Koloristlikult on need väikse formaadilised asjad siiski huvitavamad kui ta endised tööd. Tema värvikäsitusse on il munud jõudu ja pisut julgustki. Adamson-Erie esineb vaid kahe pisi kese maaliga, milles ta oma värviimpressioo ne kindla tehnikaga väljendab. Eriti meel div on akt, milles valitseb otse klassikaline rahu ja selgus koloriidilt on see teos peh mem, kui seda Adamson-Ericu juures senini märgata oleme võinud. Eduard Viiraldilt on neli tööd, millest Kristjan Raua portree suurimat tähe lepanu pälvib. See on äärmiselt vormitugev asi ning omalt psühholoogiliselt väljenduselt üks paremaid meie portreekunstis. Puulõige..Kaameli pea" on kindlasti tehnikalt imet lusväärne, kuid kipub vaatlejat külmaks jät ma. ~Naisakti" juures mõjub meeldivalt joonte kergus ning Berbeeri poisi" juures too eksootika, mis sellest tööst vastu hingab. Edasi leidub siin näitusel veel mõndagi nimetamisväärset. Nii on Aug. Janse niit maal Talve etüüd", milles tänavuaas tase talve pakase iseloom toredalt kajastub. Roman Nymani Lõuna-Eesti maastik" on dekoratiivne-rahulik asi. Anna Tri i k - Põllusaare akvarell-portreedes on iseloo mu kui ka lopsakat akvarelli käsitlust. Vaid vanameister Nikolai Triik esineb pettu must tekitavalt. Tema õlimaalega võiks veel leppida, kuid ta värvilised joonistused on otse lubamatult magusad. Norra protest Berliinile. Narva teatri sihtasutus astub kokku. Narva k.s...võitleja" juhatus saatis laiali kutsed vastavatele asutustele, et need saadak sid oma esindajad 2. aprilliks Narva, kus tuleb moodustamisele käesoleva aasta algul kinnita tud Narva teatri sihtasutuse juhatus. Koosole kul selgitatakse ühtlasi ka täpne aeg, millal k.s...võitleja" annab üle oma varandused uuele sihtasutusele. Näitus lmik Ja väikelaps" Haapsalus. Sthtasutis..Eesti lastekaitse" ja Haap salu rahvaülikooli poolt korraldatakse Haap salus näitus ~Imlk ja väikelaps". Näitus avatakse pühapäeval 10. märtsil ja kestab kuni 17. märtsini. Avaaktusel kõneleb Sot siaalministeeriumi lastekaitse Inspektor pr. dr. Vooremaa, kes räägib teemal Seltskon na osatähtsus lastekaitse töös". Näitus on Haapsalus esimest korda. Sama näitus lä heb Haapsalust Tallinna ja Tartu. Saksa allveelaev uputas Norra auriku. EESTI OMAVALITSUSTE JA ÜHISTEGELISTE test, mis tabavad erapooletuid laevu, kui nad ei arvesta Saksa valitsuse poolt korduvalt avaldatud hoiatusi. Ellujäänud meremehed aurik Eika'lt", kes hiljem kuulati üle Norra kohtus, seletasid, et Eika" ei sõitnud sik-sakiliselt ja et ta ei püüdnud peale sõita allveelaevale, üht lasi nad kinnitavad, et Eika" mõlemale kül jele oli maalitud Norra värvid. Neil tingi musil Norra välisminister esitas Berliinile protesti, mõistes hukka selle torpedeerimise, mis tähendavat rahvusvahelise õiguse ja me resõjareeglite rikkumist. Reserveerides kõik õigused kahjutasu nõudmiseks, Norra välis minister nõuab ühtlasi vajalike sanktsioonide tarvituselevõtmist eelpoolmainitud allveelaeva komandöri suhtes. Veel inglast ssjaväkke. ETA. London, 8. märtsil. (Havas.) Meeste arvu, kes peavad en did homme ssjaväkke üles andma, hinna takse ni. ASUTISTE KINDLUSTUSETTEVÕTE Kodumaa suuremaid ja edurikkamaid kindlustusasutisi Põhikapital ja tagavarad iile Kr Jõusolevate kindlustuste sumina üle Kr PEAKONTOR: Tartus, oma majas Riia 35, telef* kodukeskjaam Noorematest paistavad silma Ida Anton oma tagasihoidliku..minu ateljeega" ja El - Aiki oma rahulikes toones käsi tatud maalidega. Head värvitunnet osutab Ilmar Ojalo. Mari Adamsoni mo notüüpiad osutavad rohkem maitset kui sees mist palangut. Hermann Talvik, kes juba varemalt oma peene koloristliku meelega tähelepanu on äratanud, esitab seegi kord paar vähenõudlikku asja, milles ta maalija temperament meeldivalt väljendub. Peale realistlikult nähtud asjade on temalt ka mõ ned fantastilise sisuga monotüüpiad, kus kunstnik joonistust primitivistlikult võtab. Niisugused asjad mõjuvad vaid siis hästi, kui kunstnikus tundub siirust ja seda Talviku töödes tundub. Üle hulga aja esineb jälle Ed. Ole, kes omal ajal karakterportreedega loorbereid lõi kas. Praegusel näitusel esitatud asjad on pretensioonitud ja selle kunstniku pooldaja tele kenaks vahepalaks. Felix Randeli maalides prevaleerib nagu ikka joonistuslik külg. Oma maalis Naised rannal", on ta püjidnud momentaanset liikumist tabada, kuid liikumist selles pildis pole, pigemini tundub see moment-võttena mõnelt spordivõistluselt. Skulptuuri alalt jäi meelde J. Raud sepa August Jansen", missugune on hästi tabatud oma ilmes, ning Linda Sõber'i teosed, missugustes pulseerib elu. Ka A. Vommi teostes on veenvust, kuigi ta port reedele on iseloomustavaks teatav kibeduse joon, missugust vähemalt Põldroosi näos nii tugevalt väljatooduna märgata ei või. Nagu senini üteldust näha võib, olen siis ki üht kolmandikku esinejatest nimetanud tähendab: näitusel leidub ka vaatamisväärset. Ja kuna peab selle eest hoiduma, et last ühes pesuveega välja ei visataks, siis tunn:s tagem, et kuigi kunstiaasta start kõige õnne likumakg ei kujunenud, loodame siiski, et f nish meid rahuldab. Leo Soonnää. Kohtust. Petseri meeste 1000-kr. leping. Pidi leiutama aparaadi, mla tõrjub telefoni valja. Bvald Udras Ja Maksimllien Grü n berg istudes kord Petseri restoranis lõur nat söötmas veetlesid mitmesugustest raadio alasse puutuvatest küsimustest, kusjuures E. Udras tegi M. Grünbetrgile ettepaneku leiutada säärane raadio saate- ja vastuvõt te seadeldis, millega oleks võimalik üheaeg selt rääkida ja kuulata, samuti nagu tele foniga. Selle peale tähendas M. GrUnberg, et siin pole midagi uut leiutada, kuna niisu guse raadioaparaadi konstrueerimine prae guse tehnika juures on täiesti võimalik ja läbiviidav. Udras ed olnud Griinbergi väi detega nõue ja juhtis tähelepanu sõjaväe ning kaitseliidu väliraadio jaamadele, mil ledega on võimailik ainult kas kuulata või rääkida, iga kord aga vastavalt ümber lü lides. Lõpuks lubas E, Udras M. Griinbargile maksta 1000 krooni, kui viimane leiutab sarnase aparaadi, mis tõrjub telefoni elust välja ja kaotaks selle traadid, ning postid ja et konstrueeritavat aparaati saaks hea eduga kasutada ka sõjaväes. M. Griinberg oli E. Udrase ettepanekuga nõus. Kuna sarnase aparaadi ekitamine pidi liiga kalliks mjnema, siis leppisid pooled kokku, eit M. Griinberg esitab E. Udrasele eelpooltähen datud tingimustel vastava raadioaparaadi skeemi ja tõestab selle skeemi järele val mistatava aparaadi lepingu kohase töötami ne. Nende tingimuste täitmisel pidi E. Ud ras maksma M. Griinbergile 1000 krooni. Lepingu kinnituseks löödi käed kokku. Paar kuud hiljem esitas M. Griinberg E. Udrasele tunnistajate juuresolekul Viinis il muva ajakirja Raadio Amateur'l" numbri, milles oli ära toodud raadioaparaadi skeem, millega võib kõnet edasi anda ja ka teise jaama kõnet kuulata ilma ümber lülitamata nagu telefoniga. Sellega luges M. Griinberg lepingu tingimused täidetuks ja nõudis E. U oraselt kokkulepitud 1000 krooni maks mist. Viimane keeldus maksmisest. Asi üäks kohtu Lahendada. Kohtuistungil kuulati Üle ka asjatund jad, kes seletasid, et M. Grünbergi poolt esitatud skeemi järele ehitatava aparaadi kvuldeulatavus on aimilt pool kilomeetrit. Samuti ei ole vaieldava skeemi järde ehi tatav aparaat kasutatav sõjaväes, kuna teadete sisu ei saa varjata vaenlase eest. Säärase skeemi järele ehitatud aparaat ed saa kunagi asendada telefoni ja viimast elust välja tõrjuda. 1 Arvestades asjatundjate arvamust ot sustas jaoskonnakohtunik M. Grünbergi nõude tühja mõista. Ringkonnakohus muu tis selle otsuse ja mõistis E. Udraselt M. Grünbergi kasuks 1000 krooni välja. E. Udrase edasikaebusel oli asi nüüd aru tusel Riigikohtus kus ringkonnakohtu ot sus tühistati ja asi läheb uueks otsustami seks ringkonnakohtule tagasi. Sadulsepp kadus koos jalgratta ja rahaga. August Riipas, 44 a. vana, ameti poolest sa dulsepp, seisis möödunud suvel Holstre vallas..pombre'' talu peremehe Andres Villemi teenis tuses põllutöölisena. ühel ilusal päeval tööline kaebas, et tal hammas valutavat ja ta tahtvat sõita linna seda ravima. Olgu peremees nii hea ja andku oma jalgratas. Andres Villem andis ki oma jalgratta sõiduks, kuid veel enamgi andis Riipasele kaasa ka 50 krooni raha, mille see pidi linnas vahetama peenemaks. Riipas aga kadus koos peremehe jalgratta ja rahaga ega näidanud enam nägugi. Kui asjast võimu dele oli teatatud, tahati ebaaus sulane ja saadi kätte jalgratas, mille Riipas oli realiseerinud tihe vanakraami kaup mehe juures; peremehe ra ita oli mees aga juba lahedasti jõudnud läbi lii iia. Nüüd toodi August Riipas vanglast Viljandi jaoskonnakohtuniku ette vastust andma sel les omastamise loos. Kaebealune tunnistas end puhtsüdamlikult süüdi. Jaoskonnakohtunik mõistis mehe vangimajja 4-ks kuuks. Kaupmees võttis liigkasu. Jõhvi jsk. kohtunik karistas 20 kr. või viie ">päevase arestiga Järve vallas Ontika kü ts elutsevat kaupluse omanikku H l embergi, kuna viimane oma ärist oli müünud suhkrut kallima hinna eest kui see lubatud.

8 Reedel toimusid, maakondades valla, ja linnavanemate kokkutulekud maavo likogude moodustamiseks ja maavalit sustesse ühe liikme valimiseks. Valimi sed toimusid peagu igal pool üksmeelselt. Samadel koosolekutel andsid maava nemad Vabariigi Presidendi poolt Vaba riigi aastapäeva puhul vallavanematele annetatud teenetemärgid viimastele edasi. Harjumaa. Reedel tolmus Harju maavalitsuse koosole kute saalis Harjumaa valla- ja linnavanemate täiskogu koosolek, millest võttis osa 34 valla ja linnavanemast 31. Koosoleku avas Harju maavanem K. R. R u u s, kes tervitas uuelt ame tisse kinnitatud Harjumaa valta- ja linnavane maid nende esimese kokkutuleku puhul ja soo vis, et nende töö toimuks riigi ja rahva hu vides. Selle järgi andis maavanem koosolijate kii duavalduste saatel üle Anija vallavanemale loh. Kail ängile, Nissi vallavanemale Joh. N ey -1 e ja Ravila vallavanemale J. Moorile Va bariigi Presidendilt neile annetatud teenete märgid ning enne päevakorra juure asumist ot sustati üksmeelselt saata tervitused Vabariigi Presidendile K. Pätsile, Sõjavägede Ülemju hatajale kindral J. Laidoneril e. Peaminis ter prof. J. Uluotsale ja siseminister A. Jüri maale. Edasi valiti Harju maavolikogu uude koos seisu häälte enamuse järjekorras Keila linna vanem J. Tähe ning vallavanemad J. Hiie tamm Padisest, J. Moor Ravilast, J Ney Nis sist, P. Kaps Harkust, O. Leinsalu Raplast, J. Võmma Raikkülast, K. Jänes Hagerist, K. Hein veer Kõnnust, A. Kibuvits Raelt, A. Starkopf Kohilast, J. Raspel Juurust, J Vilsoo Kuimet sast, J. Kallang Anijalt, A. Kasera Kõuest, K, Jüssi Irast, ja J. Muru Kuusalust. Virumaa. ' Reedel kell 11 homm. astus kokku Rakve res Viru maavalitsuse saalis Virumaa valla ja linnavanemate täiskogu koosolek, millest osa Võttis 32 valla- ja 2 linnavanemat, puudus vaid üks vallavanem. Koosoleku avas maa vanem K. Pajos, tervitades kokkutulnuid ja soovides uutele omavalitsusjuhtidele edu nen de töös. - Seejärele andis ta välja Vabariigi Presi dendi poolt määratud E. Punase Risti 5. kl. teenetemärgid maaval. pearaamatupidajale R. Kaarele, Tärivere vallavanemale A. Arju le, Rägavere vallavanemale Ed. Keinastele, Alutaguse vallavanemale A. Reinsalule ja Kohtla vallasekr. A. Talvikule. Maavolikogu moodustamiseks seati üles Kunda linnavanema K. Otu poolt 21 kandi daati, Alutaguse vallavan. Reinsalu lisas veel Kunda linnavanema K. Otu kandidatuuri. Ku na esitatuist Jõhvi linnavanem V. Härma loobus, siis jäi kandidaate sama palju kui va ja valida volinikke. Hääletamisel, mida toi metati üksikult iga kandidaadi kohta, osutu sid ka kõik valituks. Maavolikogu kujunes seega järgmiseks (sulgudes valla nimetus): Joh. Otson (Raja), H. Kübarsepp (Undla), E. Etverk (Vihula), K. Elhi (Vohnja), J. Ups (Sõmeru), M. Ager (Kunda), A. Poom (Vao), J. Jõemets (Paasvere), J. Viirmaa (Salla), E. Maide (Rakvere), A. Pall (Küti), Ed. Keinaste (Rägavere), K. Innos (Erra), J. Eero (Lüganuse), A. Arju (Tärivere), E. Sibrik (Illuka), F. Samuel (Kohtla), A. Leits maa (Jõhvi), A. Reinsalu (Alutaguse), V. Annus (Vaivara) ja K. Otu (Kunda linn). Vallavanemate esindajana maanõunikuks valiti senine nõunik ja Vao vallavanem A. Poom. Otsustati uus tervishoiu jsk. luua arsti asu kohaga Kiviõlis. Tartumaa. Reedel pidas Tartu maakonna valla- ja linnavanemate täiskogu oma koosolekut. Koos olid kõik valla- ja linnavanemad. Koosoleku avas Tartu maavanem H. Lauri. Häälteenamusega valiti maa volikokku järg mised 23 liiget: J. Amor Laiuselt, F. Ilves Kursist, J. Võsu Jõgeva linnast, J. Ansip Avinurmest, V. Meti Tormast, K. Lass Saa relt, A. Tõru vere Alatskivilt, F. Kisljäkov Peipsiääre vallast, K. Tobro Kaareperest, A. Kallas Saadjärvelt, M. Lõoke Kuremaalt, 0. Luht Kavastust, M. Väärsi Tähtverest, E. Ojaveer Meeksist, A. Rootsmann Võnnust, A. Kulasalu Veski vallast, A. Kevend Kambjast, P. Luiga Ropkast, A. Tammiste Aakrest, V Kasemets Pühajärve vallast, H. Pallon Ran nust, L. Antik Puhjast ja E. Haljasmaa Elva vallast Pärnumaa. Pärnumaa valla- ja linnavanemate uus täiskogu pidas Pärnus, maavalitsuse ruumides reedel oma esimese koosoleku, millest võtsid osa kõik 25 täiskogu liiget 22 valla- ja 3 linnavanemat. Koosolekul, mida juhatas maavanem J. Marksoo, tuli valimisele uus maavolikogu. Seadusega määratult koosneb Pärnumaa maa volikogu 13 volinikust. Maavolikogusse vali ti vallavanemad V. Altsaar (Vändra), A. Ilmjärv (Paikuse), A. Jänes (Rajangu), Al. Kalvik (Seliste), M. Karlep (Tõstamaa), A. Oidermaa (Sauga), J. Pulk (Tahkuranna), A. Pukk (Saarde), J. Sossi (Abja), A. Tii tus (Laiksaare), M. Tuisk (Tori) ja A. Veer salu (Kaisma) ning Sindi linnavanem J. 01- lep. Valla- ja linnavanemate esindajaks maa valitsusse valiti Sauga vallavanem August Oidermaa, kes oli selleks ka eelmise täis- ja volikogu ajal. Uued maavolikogud moodustati. Maakondades toimusid valla- ja linnavanemate kokkutulekud. Võrumaa. Võru maavalitsuse ruumes toimus reedel Võru maavolikogu ja maanõuniku valimine. Koos olid kõik 26 vallavanemat ja Antsla lin navanem. Võru maavolikogusse eelolevaks viieks aas taks valiti Arnold Maidla Lasvalt, Richard Järg Oravalt, Konrad Kõiv Rõugest, Arvo Pilt Vastseliinast, August Parv Haanjast, Paul Ant sov Antslast, Ilmar Lilliallik Valgjärvest, Eduard Viljalo Moostelt, Eduard Kokk Vars tust, Kaarel Loos Lepistust, Enn Hinn Kasarit sast, Hugo Leis Kanepist ning Antsla linna vanem Kaarel Hommik..Maanõunikuks valiti üheks aastaks kauaaeg ne Räpina vallavanem ning Rahvuskogu liige Johannes Paabusk. Viljandimaa. Reedel olid Viljandi maavalitsusse kokku kutsutud Viljandimaa valdade vallavanemad, et moodustada maavolikogu. Koos oli 22 val la ja linna esindajat, puudus 2. Koosoleku avas kell maavanem M. Hansen, kes pöördus koosolijate poole pikema sõnavõtuga, rõhutades senisest rohkem kokkuhoidu ja säda mitte ainult rahaliselt, väid ka ühistunde osas. Maavolinikeks valiti peaaegu ühel häälel järgmised vallavanemad: Põltsamaalt E. Alles. Pajusist H. Kaalep, Kabalast A. Lepik, Paeverest H. Vaga, Karksist H. Kõiva, Rim must P. Reiman, Raudnast Joh. Piir, Vaste mõisast Aug. Stiim, Viljandi vallast J. Jo handi, Võisikust L. Laar, Holstrest Ed. Aas nurm, Tuhalaanest Joh. Pärtma ja Mustla linna vanem Joh. Rekand. Peale selle valiti valla- ja linnavanemate esindajaks maavalitsuse juurde Viljandi val lavanem Joh. Johandi. Järvamaa. Järva maavolikogu liikmete ning maanõu niku valimine toimus reedel Paides, maavalit suse ruumes. Koos olid kõik 13 vallavanemat ning Türi ja Tapa linnavanemad. Maavolikogu liikmeteks valiti Jaan Ain vere Säreverest, Karl õunapuu Amblast, Au gust Oli Lehtsest, Jakob Arnos Kõigist, Richard Hallimaa Vajangult, Albert Suur kivi Väinjärvelt, Richard Valdmaa Karedalt, Jaan Krass Paidest, Voldemar Nõukas Voh mutast ning Türi linnavanem Ants Viirmaa ja Tapa linnavanem Jaan Maidre.»» Pärnu kaalub linnapanga asutamist. Pärnu linna rahanduskomisjoni koosole kul neljapäeva õhtul tuli lähemale, kaalumi sele juba mõnda aega päevakorras seisnud linnapanga asutamise küsimus, komisjonis avaldatud mõtetest selgus, et panga asuta mise vastu kõnelevad praegune erakorraline aeg ja ka olemasolevate pankade rohkus kohapeal, mispärast kohalik rahaturg praegu ei tunne vajadust uue panga asutamise jä rele. Teisest küljest aga leiti, et linnale uute vajalike tuluallikate hankimisel oleks panga asutamine siiski õigustatud. Komis jon seekord panga asutamise asjas lõplikku otsust ei teinud. Linnavalitsusele tehti üles adeks hankida teistelt linnadelt andmeid nen de pankade tegevuse kohta, ning koostada nende alusel üksikasjalikud kalkulatsioonid Vast pärast seda teeb rahanduskomisjon kü simuses lõpliku otsuse. Samal koosolekul tuli arutamisele Pärnu ainsa omnibuseliini Raeküla Vana-Pär nu liini linna kätte võtmise küsimus. Sel lekohane ettepanek on linnale tehtud liini seniselt pidajalt 0.-ü...Pärnu Transportühin gult". Rahanduskomisjon küsimust põhjali kult ja mitmekülgselt kaalunud, otsustas liini linna kätte võtmisest loobuda, kuna selle ma jandamine linnale kõikide eelduste kohaselt tooks kasu asemel kahju. Noored aitavad Põlva vallal Ilmus trükist: võimlat ehitada. Partsi Noorteühing Võrumaal otsustas toetada Põlva vallavalitsust kohaliku kooli maja juurde võimla ehitamisel 750 kroo niga. õimla järele on tarvidus suur, kuna kohalikkudes noortes valitseb erakordne huvi pärast Eesti Mängusid võimlemise ja rahvatantsude vastu. Esindajaks maavalitsusse valiti Albert Suurkivi Väinjärvelt. Läänemaa. Läänemaa valla- ja linnavanemate täis kogu koosolek peeti Haapsalus maavalitsuse ruumes. Koosolekust võttis osa kõik 21 Läänemaa vallavanemat, puudus ainult Kärd la linnavanem. Koosoleku avas maavanem A. Kasterpalu lühikese kõnega. Maavolikogusse valimiseks esitas Kulla maa vallavanem 13 kandidaati ja Asuküla vallavanem V. Maaker 12 kandidaati. Ku na mõlemas kandidaatide nimekirjas esines ühiseid isikuid, tulid maavolinikud valimisele 20 kandidaadi seast. Esimesel valimisel valiti 11 volinikku, kes said seaduses nõutud absoluutse häälteena muse. Teiskordne hääletamine võeti ette 9 vähemusse jäänud kandidaadi seast kahe vo liniku valimiseks. Volinikkudeks valiti esmakordsel hääleta misel: J. Mets (Lihula), R. Kiil (Kärdla linnavanem), J. Raudsepp (Karuse), A. Laa liste (Velise), J. Pärna (Varbla), V. Altmäe (Martna), J. Remmelkoor (Pühalepa), J. Rei ner (Vigala), J. Koit (Kõrgesaare), A. La ving (Noarootsi), A. Roomet (Kullamaa). Teiskordsel hääletamisel valiti: J. Landman (Vormsi) ja A. Tammet (Taebla). Valla- ja linnavanemate esindajaks valiti maavalitsusse Karuse vallavanem J. Raudsepp. Pärast koosolekut andis maavanem A. Kasterpalu üle Vabariigi Presidendi poolt Läänemaa omavalitsus- ja - koolitegelastele annetatud teenetemärgid. Saaremaa. Saare maavolikogusse valiti Pöide valla vanem A. Rei, Madis Kolk (Muhu), Aleksei Küng (Laimjala), Joh. Tiik (Kaarma), Aug. Ots (Valjala), Joh. Võidumas (Leisi), Prii du Tammart (Mustjala), Osvald Niit (Kär la), Valdar Mälk (Lümanda), H. Suurkivi (Salme), A. Münt (Torgu). Vallavanemate esindajaks maavalitsusse valiti ühel häälel Lümanda vallavanem V. Mälk. Enne maavolikogu valimist andis Saare maavanem Otstavel välja Vabariigi Presiden di käskkirjaga määratud Eesti Punase Risti 5. klassi teenetemärgid: Valjala vallavanemale August Ots'ale, Pihtla vallasekretärile. Hain Maripuule ja Saare maavalitsuse hoolekande osakonna asjaajajale Karl Kaldile. 111 vihk. Kasutase eeltellimise soodustusi. Põllumajanduslik Entsü klopeedia maksab eeltellimisel kohemakstavas rahas kr. 23. veel ainult kuni IV vihu ilmumiseni. K. Liidak - Kavad ja suunad" Hind Kr Rida artikleid orienteerumiseks agraarpoliitilisis ja maa ühiskondlikes olukorris. Just praegusel ajal on õige orientee rimine ülivajalik. K-ü. Agronoom", Tallinn (C Udeva algkool 75-a. 10. märtsil tähistab oma 75 aasta juu belit Järvamaal Udeva algkool. Kool on alustanud tegevust a. väikeses puu majas energilise koolimehe Mihkel Kalmu juhtimisel. Nagu paljud selleaegsed kooli mehed, täitis ka M. Kalm vallasekretäri ülesandeid koolitöö kõrval a. sai kool endale ruumika kivist koolimaja, kus töötanud tänaseni. Praegu on kool 6-klassiline ning kooli juhatajaks on Eliisabetil Tuudelepp. Juubeli puhul korraldatakse koolimajas ak tus. Poolakas abiellumise läbi majaomanikuks. Halinga vallavalitsuse perekonnaseisu ametniku juures avaldasid neil päevil soovi abiellumiseks Pärnu-Jaagupi alevikus elutsev 42-aastane Marie Kass ja poola põllutöö- Ilsena mullu Eestisse tulnud 30-aastane Michal Milk o t a. Marie Kass omas Jaagupis talu, kus lei diski aset tema tutvumine poolakaga. Nüüd seks on M. Kass oma talu ära müünud ning ostis endale P.-Jaagupi alevikku maja. Nõnda saab poolakas Eestis lisaks naisele veel ka maja. Murdvargus Sindis. öösel vastu reedet murti sisse Sindis, Raudtee tän. nr. 20 asetsevasse Sindi tarvi tajateühisuse abikauplusesse ja viidi ära kaup luse kassast 200 kr. raha ning 300 kr. väär tuses mitmesugust kaupa, nagu tubakat, pa berosse, viina ja muud. Vargad olid äri ruumi tunginud ukse kaudu, mille olid ava nud välevõtme abil. Läänemaal nähti kuldnokk!. Läänemaal on mitmel pool Virtsu, Lihula, Kasari ja Vigala ümbruses korduvalt nähtud esimesi kevadekuulutajaid kuldnokk!. Arvatakse, et nähtud kuldnokad on need, kes talvitavad meil, saates talve mööda küünides ja mujal. Kuna kuldnokk! juba mitmel pool ja roh kesti on nähtud, siis arvatakse, et kuldno kad on pakase hästi üle elanud. Kuldnok kade ilmumine ennustavat vanemate ini meste arvates kevade lähenemist ja peatset lumela gunemist. 20 aastat Käru tarvitajate ühingu tegevusest. Käru tarvltajateühing võib tagasi vaadata 20-aastasele tegevusele, ühiskaupluse asuta mise mõte kerkis Käru alevikus üles juba a. ning sama aasta aprillis kutsuti kok ku rahvakoosolek, kus ühingu asutamise mõ te leidis üldist pooldamist, ühingu põhikiri registreeriti pika viivituse järele alles 31. märtsil a. Ajutine juhatus asus aga juba varem tegutsema, üüriti ajutised ruumid tuletõrjeühingult ning telliti kaupu, mis esi algu jagati ainult liikmete vahel pühapäeviti. Esimesse juhatusse valiti G. Herodes, M. En ni, E. Rautsmann, G. Otsing, H. Gross ja J. Meresma. Ühingu kaubaläbimüük on iga aastaga tõusnud, ulatudes möödunud aastal kroonile, kasvanud on ka liikmete arv, prae gu ulatudes 182-le. Möödunud aasta lõppes ühingul 2432-kr. ülejäägiga. Ühingu tegevust juhivad praegu juhatuses J. Tumma (esimees), K. Rajaso, J. Kivi põld, A. Miidel ja J. Mardisoo. Rev.-komis joni kuuluvad H. Färdimaa, J. Seitam ja R. Kleis. ühingu ärijuhiks on H. Volk ja raa matupidajaks A. Jõekallas. Kaapjärves teistkordsetel vailavalimistel rchkesti kandidaate. Kaagjärves toimuvad teiskordsed vallavolikogu valimised 31 märtsil ja 1. aprillil. Nagu nüüd selgub, kujuneb valimine kandidaatide rohkeks. Reedel esitati tervelt 33 kandidaati, neist üks naine. Kandidaatide esitamise täht aeg lõpeb laupäeval ja on arvata, et juure tu leb veel paar kandidaati. Nii oleks siis 12 vo liniku valimiseks 35 kandidaati. Tagasiastunud vallavolikogu liikmed kan dideerivad ka seekordsel valimisel. Mustvee linn ostis apteegi. Mustvee linnavolikogu viimasel koosolekul otsuse kohaselt ostis Mustvee linnavalitsus Saksamaale siirduvalt proviisor Vilhelm Vichmann'ilt Mustvees Tartu tn. 31 asuva apteegi ühes sisseseade ja inventariga kr. eest, makstes kohe sularahas 4000 kr., ku na k. tasutakse kokkuleppe kohaselt 6 aasta jooksul. ühenduses apteegi linna kätte minekuga on palgatud vastutavaks juhatajaks L. Lõh mus Tartust. Paides algas perenaistekool. Neljapäeval alustas tegevust Paide kon vendi perenaistekool, mille ülesandeks on an da taluperenaistele ja peretütardele praktili si teadmisi ja juhiseid talutööks, õpilasi on uuel koolil 34 vanu perena isi ja noori pe retütreid läbisegi. Kooli kursus kestab 1 aasta. Kooli juhatajaks on maakonna konsu!ent agronoom H. Lipp, õpetajateks kodu majanduse konsulent Marie Mägi, karjakon sulent A. Roosaare ja teised. Samasugune kool töötas mullu Paide kon vendi korraldusel ka põllumeestele. Kihelkondlikud kodumuuseumid Saaremaale. Saaremaa maanoorte ühendus võttis oma a. töökavva kodumuuseumide asutami se algatamise. Igasse kihelkonda soovitakse asutada vähemalt üks kodumuuseum, mis oleks kogu kihelkonna möödunud aegade kul tuuriliseks peegliks. Muuseumidesse tahetak se koondada põllutöö- ja muid tööriistu, rah variideid, kirjandust, relvi ja üldse kõiki en dise aja maaeluga seosesolevaid esemeid nen de säilitamiseks ja lai e ringkondadele tutvustamiseks. Eeltööd kihelkondlike ko dumuuseumide asutamiseks on juba alanud. Ussid heinakuhjas. Alutaguse talupidaja Laos avastas oma hei namaa kuhjast rikkaliku ussilao. Talunik oli kuhjast koormaja» heinu juba viinud koju ning hakkas teist koormat peale panema, kui äkki hanguharude vahele jäi pundar külmanud usse. Mees viskas ussid eemale lumele, varsti aga jäi hangu otsa uus ussipundar. Talunik puistas nüüd kogu kuhja lumele laiali ja leidis heintest veel umbes paarkümmend külmanud ja rõngasse tõmbunud ussi. Samuti oli usse juba ka vareni sattunud koormasse. Mees kogus külmanud nastikud ja rästikud kokku ja põletas need kuhjaasemel ära. Kuna oli karta, et usse võis juba esimese koormaga koju sattuda, ajas mees lakka viidud heinad õuele ja leidiski siit mõne ussi rõnga. Kogu summas võis heinakuhjas olla umbes kolm kümmend ussi. «Kuldkala" läks hingusele. Väike-Maarja politseijaoskonna piirides su leti siseministri sellekohase otsusega 20 organi satsiooni, kes pole endast mitmel aastal elu märki andnud. Teiste hulgas läks hingusele ümbruskonna eliidi poolt ellukutsutud kalasta jate ühing..kuldkala". Samuti läks hingusele Paasvere karskusselts, nähtavasti pole karsku sel poolehoidu Virumaa tuntumas puskaripruu lijale nurgas. Soovitakse maakorralduse laiendamist. Maid las algab suvel maakorraldus. Lisaks senistele küladele on nüüd Savala, Aruvälja ja Rääsa kü la elanike keskel tõusnud soov, et ka nende külade maad võetaks ümberkruntimisele. Vas tavaid sooviavaldusi on maa ametile ka juba esitatud. Kalliks läinud mürgel. Narva prefekt karis tas Kiviõlis lärmitsemise, kaklemise ja kaas kodaniku peksmise eest Aug Kembot ja Vlad. Aasa 50-kr. rahatrahviga või 30-päevase aresti ga, Joh. Krautmanni ja Heino Krautmanni 30- kr. rahatrahviga või 20-päevase arestiga ja Martin Mäepõldu õ-kr. trahviga või 3-päevase arestiga. TURUD. Põllumajandussaaduste noteeringuid. Noteerimiskomisjoni koosolekul noteeri 1 peekonsigade hindadeks märtsini: sea tapakaaluga kg 1 sort 107 s. kg, 102 s. kg Tapakaaluga 55,5 59 kg ja /2,0 75 kg 1. sort 102 s. kg ja 2. sort 98 s. kg. Tapakaaluga 75,5 80 kg 1 sort 98 s. kg ja 2. sort siseturu hinnad. 3. ja 4. sordi hindadeks on samuti siseturu hinnad. Elnssigade hinnaks kuni 120 kg rasked /4 s. eluskaalu kg, kg 81 s. ja üle 160 kg 74 s. eluskaalu kg. Sead eluskaaluga kg olenevalt transpordi oludest võivad minna ekspordiks kas elusalt või tapetult. Poe ginud emiseid ekspordiks ei võeta. Toornahkade hindadeks noteeriti: Hobuse nahad, soolatud: 1. sort 17 kg ja üle ja värsked 20 kg ja üle 13 kr. tk., 2. sort, sool., alla 17 kg ja värsked alla 20 kg 9 kr. tk., 3. sort, sool., praak 5 kr. tk. Veise nahad: pulli nahad, värsked, 1. sort 1.10 kr. kg., ja 2. sort 1 kr. kg., lehma ja mullika nahad, värsked. 1. sort 90 s. kg., ja 2. sort 80 s. kg., veise nahad, värsked, praak 65 s. kg., pulli nahad, soolatud, 1. sort 1.30 kr. kg, ja 2. sort 1.15 kr. kg., lehma ja mullika nahad, soolatud, 1. sort 1.10 kr. kg., ja 2. sort 96 s. kg., veise nahad, soolatud, praak 82 s. kg. Vasika nahad: 1. kerged, värskelt, kuni 3.5 kg. ja kõik kuivad 5.50 kr tk., 2. rasked, värskelt, 3,5 kg. ja üle 1.75 kr. kg., 3., praak 4 kr. tk. Lamba nahad: 1. OJ 4.10 kr. tk.. 2 J 3.50 kr. tk., 3. L 2.75 kr. tk.. 4. K 2.25 kr. tk., ja 5. praak 80 s. tk. Hinnad on maksvad tootjaile fr. vastuvõtu punkt märts. Turu tendents nahkadel märgiti kindlana. Aiasaaduste hindadeks noteeriti: õunad eksportkõlblikud. talisordilised. fr. kokkuostu koht, pakkimiskuludeta ja riikliku juurdemak suta 1. valik 48 snt. kg. ja 2. valik 40 snt. kg. Jõhvikad eksportkõlblikud. fr. kokku ostu koht 35 snt. kg. Kurgid, konservitud, plekktoosides ä 5 kg. netto 2.70 kr. nõu Lambaliha hinnad: värske lambaliha Tallin na tapamajades headuse järele 1.25 kr. kg., eluskaalu hinnaks fr. saate jaam 54 s. kg. Hin nad on maksvad, kui jääolud lubavad eks portida Lina ja taku kokkuostu hindadeks noteeri ti sentides ühe kg. eest franko kokkuostu ladu, riiklikkude standard sortide alusel: Võru-Petseri Mujal Eestis. R HD D :T OD LOD H Takud: 1. sort 133; 2 sort 123; 3. sort 111; 4. sort 96 ja ehitustakk s. kg. Turu tendents märgiti vaiksena. Kanamunadest noteeriti eksportmunade hin naks 130 senti kg. ja siseturu munade hinnaks 120 senti kg franko kogumispunkt. Kanamu nad raskusega grammi noteeriti 90 sen ti kg. franko kogumispunkt. Turu tendents märgiti püsivana. Lrrwrfp!fha hinnad Põllutööko a alatisel elusloomade- a lihaturul. Reedel, 8. märtsil. Põllutönkoja Tallinna alalisel elustapa loomade lihaturul oli veiste pakkumine keskmine, nõudmine samuti keskmine; hin nad püsivad endisel tasemel. Nii maksid; Pullid; suuremad s. ja väikse mad s. tapakaalu kilo. Eluskaalu järele s. kilo. Lehmad: nuumatud s., rammu sad s.. keskmised s. ja lahjad 55 sendist alates tapakaalu kilo. Eluskaalu iärele maksid keskmises rammususes lehmad 32 s. piires kilo. Vasikate pakkumine keskmine, nõudmine hea; hinnad pisut tõusnud. Tapetult ühes nahaga maksid s. kilo. Eluskaalu järele s. kilo. Lammaste pakkumine väike, nõudmine keskmine; hinnad püsivad s. piires kilo. Eluskaalu järele s. kilo. Sigade pakkumine keskmine, nõudmine hea; hinnad püsivad s. kilo. Elus kaalu järele s. kilo. Hinnad T>üfnna turul. Reedel, 8. märtsil. Turul elav kauplemine, maainimesi Ilana rohkesti kartulite ja mitmesuguste sega kaupadega. Kalaturul värskeid räimi vä he, hinnad kõrged. Rohkesti turski ja ah venaid. Uudiseks on värsked redised senti kimp. Lihahinnad väikemüügll: Sealiha s., seapead-jalad s., ploomirasv s., soolatud sealiha s., sulatatud searasv s., suitsu ja keedusink s., veiseliha s., vasikaliha s., lambaliha senti kilo. Piimasaadused Püti või s., meiereiivõi s., kohupiim s.t hapukoor s., juustud sordi järgi senti kilo. Teravilja saadused: Rukkileib s., peenleib s., sepik s., sai s., saia jahu s., sepiku jahu s., rukkijahu s., odra jahu s., kaerajahu s., manna s., odratangud kruubid s., kaeratangud s linnased sen ti kilo. Soolatud kalad: Siiad s., räi med s.. heeringad senti kilo. Küttepuud: Kased kr., lepad 8 10 kr., segapuud 7 B krooni koorem. Tartu turg. Viljaturul maksis rukis terades 17 s. kg., rukkijahu 9, kr. 50 kilo, rukkipüül s., nisu terades s,, nisupüül snt., oder s., odratangud s., odra jahu s loomajahu 12 s., kruubid s., herned s., oad s., kaer ,25 kr. 32 kilo. Lihaturul sealiha sea viisi s., kilo viisi s., pekk 1,40 1,60 kr., sulatamata searasv 1, kr., sulatatud searasv 1,70 kr., loomaliha loomaviisi s., kiloviisi 5,?. 85.s-' vasikaliha loomaviisi s kilo viisi s., lambaliha loomaviisi s., kiloviisi s., tapetud kanad 1, kr., eluskanad 1, kr. Piimaturul munad s. paar, taluvõi s. 400 gr., lauavõi 2,15 2,20 kr., meierei või 2 kr. kilo, kohupiim s. kg., piim pu delites s. liiter, 1. valiku piim lahtiselt Id ls s, teise valiku piim s. ltr. Kapsad s. kg., kaalikad s. kg., peedid s. kg., õunad s. matt, jõh vikad s. liiter. UUS EESTI" NR AUPÄEVA!., 9 MÄRTSIL 1940, 8

9 TALLINNA POLITSEI KROONIKA JaJg murdus ree vahel. Juurdeveo tän. nr. 25-b ei. Ed. Ojaste avaldas politseile, et ta pojal Akselil sai vigastada parem jalg liikiernisõimetusel. Juhtum leidis aset Auru t. nr. 1 maja kohal. Aksel oli istunud veo voorimehe J. Treffneri reel, kui vastu sõitev hobusesõiduk möödus lähedalt ja surus jala regede vahele. Purunes parempoolne jala luu. Vastusõitvat hobust juhtis V. Tiik. Omnibused jooksid kokku. Järve jaama juures põrkasid kokku linna omnibus A -2517, mida juhtis Vingissaar, ja..mootori" omnibus A 2405, juht A. Lepik. Inimesed kannatada ei saanud. Nõmmel vangistati vargajõuk. Nõmmel läks politseil korda tabada varga jõuku, kes oli toime pannud terve rea. sissemurdmist kauplustesse, kioskitesse, korteritesse ja viinapoodi. Jõuku kuulus kolm 16-aastast noormeest, kes aga juba ka varem vargus tega tegelnud. Tabamine läks korda hoolsa jälgimise ja valvepostide väljapanemise tõttu. Joobnud tülitaja tänaval. Kindla elu kohata Alfred Kristjansen tülitas Punkri tä naval naiskodanikke ja tikkus ka kätega külge. Kui kordnik kutsus korrale, ei pöö ranud Kristjansen, kes oli joobnud, sellele tähelepanu. Ta paigutati arestimajja välja magamisele. Kaklejad Dunkris. Punkri tänaval rik kusid korda ja rahu Tartu t ei. Valter Sorglepp ja Endla t ei. Oskar Hinn. Viimane seletas, et Sorglepp olevat ta tänaval pikali tõuganud, kuna ta -polevat saanud tuletikku. Joobnute kallaletung Fassaazhis". Res toran Passaazhis" ja hiljem restorani ees Isamaaliidu Saare maakomitee oli koos. Riigivolikogu esimees 0. Pukk esines kõnega. Isamaaliidu Saare maakomitee täiskogu korralisest koosolekust, mis peeti Kuressaa res Saare maavalitsuse ruumes, reedel pärast lõunal, võttis osa 20 osakonda 46 esindajaga. Puudus ainult ühe osakonna esindaja. Koosoleku avas maakomitee esimees Mag nus õispuu. Järgnes pikem kõne Riigivolikogu esimehe O. Pukki poolt. Pärast Riigivolikogu esimehe kõnet kin nitati ühel häälel maakomitee möödunud aasvastutusele võtta kerge kehavigastuse teki tamise pärast. Nahhalov ei hoolitse perekonna eest. Maakri tän. B l 3 elutsev Antonina Nahha lov avaldas politseile, et ta mees Stepan Nahhalov, kes elutseb Petserimaal, Senno vallas, ei anna pojale ja naisele ülalpidamise raha. Palub meest paigutada tööpõlgurite töölaagrisse. Stepan Nahhalov on suur al koholitarvitaja. Vargusi. Pärnu m. 172 asuvast Marie Roosimägi kauplusest varastati paberosse ja searasva 120 krooni väärtuses. Toom-Ku ninga t. 10 ei. Joh. Tammel varastati ära kingapealseid 19 krooni väärtuses. Mu raka t. 7 ei. Artur Tammjõel varastati vale võtme abil korterist 100 krooni raha ja lxõ bepliiats 2 kr. v. Nõmmel, Vabadusp. 73-a asuvast Marie Kaevu puuviljakauplussst va rastati ära mitmesugust kaupa 140 krooni väärtuses; kuidas vargad pääsid kauplusse, on jäänud selgumata, kuna uksed olid lukus tatud ja lahtimurdmist pole märgata. Kungla t elutseval Saare Brand meistril varastati kuurist ära kirves 4 kr. ta aruanded ja võeti vastu käesoleva aasta eelarve ja tegevuskava. Maakomitee juhatusse valiti Magnus õis puu (esimees), H. Otstavel ja J. Perens (abi esimehed), A. Estra (sekretär), Ih. Ugi, O. Pukk, A. Rei, A. Kindel, J. Võidumas. V. Mälk, P. Tammart, K. Tammistu, J. Tiik, M. Kolk ja F. Niit. Esindajaiks Isamaaliidu kesk täiskogusse valiti nendest Otstavel, Perens, Rei, Ugi, Pukk; revisjonikomisjoni J. Oks. J. Köster ja A. Tiis. Järgnesid läbirääkimised, kus võeti elavalt sõna mitmesuguste küsimuste kohta. Raadio saatekava mo. (Noortele.) Päevauudised Sauna tänaval tungiti jõugu poolt rusika tega kallale Maneesi t. 10 elutsevale Karlväärtuses. Bekkeri teh ei. Juulisõige aeg. Teated Saatekava-vestlus. Müllerbeckile. Jõuk oli varem restoranispaulmannil varastati korterist rahakott ühes Tants ja laul laupäeva-õhtuks. Pasu joonud ja siis sealt ära jooksnud. Kallale 9 krooniga. Bekkeri teh. maja nr. 34 ko napoisid ja heliplaadid Muusika nä dalalõpuks. RR orkester, juhatab Olav Roots. tuiigijate isikuid selgitatakse. hal peeti kinni Adolf Mängel, ei. Vabriku t. Rusikahoobid,.Tartus". Kappell t. B l 2 47, kes oli näpanud Bekkeri sadamast 32 21,00 «Aruvälja omad jänese jahil", Tõnis ei. Ruvin Itskovitsch avaldas politseile, et kilogrammi kivisüsi. Braksi uus kuuldelugu Aruväljalt Päe talle on Tartu m. 85 restoran Tartu" üld Vanglasse paigutati kriminaalpolitsei va märkmik Päevauudised ja spordi - ruumis Vaheri nimeline mees kallale tungi poolt Theodor Alder-Adler, 56 a. vana, ja teated õige aeg. Reportaazh Eestinud ja löönud talle rusikaga mitu hoopi Leon Pikker, 44 a. vana, mõlemad tagaotsi Leedu knrvpallimaavõistluselt Aleksander tavad kohtuvõimude poolt. Illi Ja lõpuks tants. John Pori näkku, tekitades ninale nahakriimustusi ja orkester ja heliplaadid. Vahepeal kell ninast verejooksu. Itskovitsch palub Vaherit Türi. Päpvam?di«od inprlise ia saksa keeles. 16. märtsil a. kl komm. an takse välja II Diviisi Intendantuuris Tar tus, Ülikooli tn. nr. 24, suusõnalisel vä hempakkumisel rukkileiva küpsetamine Intendantuuri poolt antavast jahust aja peale 1. aprillist a. 31. märtsini a. Vähempakkumise tagatistrahv on 10% pakutavast töövõttesummast. Pakkumise ja lepingu tingimustega võib tutvuda In tendantuuris igal ajal tööpäeval kl. B l 3 Il Diviisi Intendantuur. Kaalude j tembeldamine z Keilas nMl Vastuvõtmine Haapsalu tän. 17, Tubergi kontoris. Kuulutan vabaks E. V. Tartu ülikooli Or gaanilise Keemia Laboratooriumi noorema asslštentuurl arvates 15. aprillist Palgamääraks on kr kuus. Kandideerijail esitada või saata matemaatika-loodusteaduskonna dekaa ni nimele (Tartu, P; Põllu 2) hiljemalt 31. märtsiks 1940 sooviavaldis, lisandades tunnis tuse hariduse kohta, curriculum vitae, senise tegevuse kirjelduse ühes vastavate tõendis tega ja trükis ilmunud ning käsikirjalised teaduslikud tööd. Alus: Ülikoolide Seaduse 8 72 ja hari dusministri antud ülikoolides assistentide ametisse seadmise korra määrus 27. IV Gerhard Rägo, matemaatika-loodusteaduskonna dekaan. Raudteede Talituse Tervishoiuamet vajab ämmaemandat Valga arstijaoskonnale Palk kr. 69. kuus, korter ja riigiteeni jaile ettenähtud lisatasud. Avaldus ühes dokumentidega ja eluloo kirjeldusega saata Raudteede Talituse Tervishoiuametile, Tallinna, Tehnika 16-d. kuni 15. märtsini a. õunu. peete ja porgandeid OSTAB AEDVILJA KESKUHISUS Pühavaimu 13, Tallinn, telef OKSJONI KUULUTUS. 2. jaoskonna politseikomissar Tartus teatab, et 20. märtsil a. kell müüakse avalikul enampakkumisel a. tulumaksu võla katteks Aksel Tanne baumi päralt olev vallasvara, mis koosneb mitmesugusest mööblist ja mis hinnatud 2900 krooni. Müüdavaid asju võib näha oksjoni päe val müügikohal, Tartus, Tähe tän. nr. 27. Pakkumine algab hinnatud summast. Tartus, 5. märtsil a. Nr Tartu 2. jsk. politseikomissari eest abikomissar: (allkiri) TEADAANNE. Pühapäeval, 17. märtsil a. toimub Tallinnas, Juudi Seltskondliku Ühisuse ruu mes, V. Karja I 3, IV-da Kultuurnõukogu XII KORRALINE ISTUNG. Algus kell Päevakord: /41. a. eelarve vastuvõtmine. 2. Palkade ja eritasude määramine /40. a. täiendav eelarve ja krediitide ülekandmised. 4. Maksulehtede väljasaatmise, protestide esi tamise ja maksu tasumise tähtpäevad. 5. V-da Kultuurnõukogu liikmete arvu mää ramine. 6. Mitmesugust. Juudi Kultuurvalitsus. KOHTUKUULUTUSED KUULUTUS. Rakvere Ringkonnakohus kutsub Tsiv. kohtup. sead p. 3 ja 2084 põhjal ning Gustav Ploom'!, kelle elukoht Haljala vallas, Katela külas,, palvel seda isikut, kelle valduses on Gustav Ploomi päralt olevale Haljala vallas, Essu mõisa järele seisvale talumaakohale Nurga nr. 7", kinn. nr veebruari] a. Pauline Dellingshauseni kasuks kinnistatud obli gatsioon 1680 rubla suuruses, esitama tähendatud obligatsiooni ning vastu võtma nimetatud obligatsiooni tasuks ringkonnakohtu deposiiti sisse makstud summat kr suuruses, kuue kuu jooksul, arvates käesoleva kuulutuse «Riigi Teatajas" ilmumise päevast ja ühtlasi kõiki huvitatud isikuid sama aja jooksul üles andma oma õigusi, nõudmisi või vaidlusi tähendatud obligatsiooni tasutuks tunnustamise vastu, hoia tades, et vastasel korral tunnistatakse kõik õigused, nõudmised ja vaid lused kustunüikš ning võlg selle obligatsiooni järgi tasutuks ja asja algatajale antakse õigus võla kustutamist nõuda kinnistusameti raama tutest..rakveres, I3.vee ruarill94q.a., Ringkonnakohtu esimees: (allkiri). Sekretär.: (allkiri). KUULUTUS. Tallinna 9. jaoskonnakohtunik kutsub Ts. K , 58» ja 293 põhjal Joann KarasinovM ja Adolf Gerlet'l, kelle elukohad teadmata, endised elukohad: Karasinovil Tallinnas, Vene-Balti asund. nr , Ja Gerlefil Tallinnas, Põhja t. 22, nelja kuu jooksul, arvates kuulutuse ilmumisest Riigi Teatajas, kui kostjaid vas tust andma Julius Ab e r g'i nõudmises nen de, Karasinovi ja Gerleti, vastu ning Viktor Tugi vastu solidaarselt Kr. 56. pärast, hoiatusega, et mitteilmumise korral tähendatud aja jooksul kutsed loetakse kätteantuks ja ülal nimetatud nõudeasi arutatakse ja otsusta takse tagaselja. Mitteilmumise tagajärjed on tähendatud Ts. K. S. 145 ja järgmistes. Jaoskonnakohtunik: V. Põdra. Sekretär: A. Kirsipuu. KOHTUKUTSE. Viljandi 2. jaoskonnakohtunik kutsub TKS põhjal Karl Villems'l, kelle elukoht teadmata, nelja kuu jooksul, arvates kuulutuse ilmumisest Riigi Teatajas, kui kostjat vastust andma Hendrik Kukk'e nõude asjas Karl Villems'i vastu Kr. 181,78 pärast, hoiatusega, et mitteilmumise korral tähendatud aja jooksul kutse loetakse kätteantuks ja ülal nimetatud nõudeasi otsustatakse tagaselja. Mitteilmumise tagajärjed on tähendatud TKS 145 ja järgmistes. Nõudepalvele on juurde lisatud ärakiri pooletera lepingust ja Viijapeksu teateleht. 23. veebruaril a. Jaoskonnakohtunik: (allkiri) Sekretär: (allkiri),uus EESTI" NR. 60. LAUPÄEVA!, 9 MÄRTSI! Uus Insenerlkoja liige. Vabariigi Valitsuse otsusega lubatakse In senerikojal vastu võtta Insenerikoja liikmeks Paul M ä g g i. PÜHAPÄEVAL, 10. MÄRTSIL Äratusmäng. Võimlemine Vaimu likke laule ja koraale õige aeg. Teated. Hommikukontsert (Hpl.) Mu rannik maa, mu merel ah t... Ühislaule. Juh. J. Aa vik Tallinn ja Türi: Orelimuusika. (Hpl.) Tartu: Jumalateenistus Pauluse kiri kust. õp. A. Võõbus Tallinn ja Türi: Jumalateenistus Nõmme Rahukirikust, õp. A. Eilart Kull: Popurrii-fantaasia orkester. (Hpl.) Rahvalik kultuurhom mik Jaan Poska 20. surmapäeva puhul. («Es tonia" kontsertsaalist) Lõunamuusika. (Hpl.) Pühapäeva-õhtupoolik Raadiokü las. 1. Valss «Lõbus talupoeg" orkester. 2. Must põrsas", August Kirsimäe lühijutt H. Laur. 3. Kiigelaul Artur Rinne. Valss «Viljandi paadimees" Valter Aas (kitarr). Emajõe jutustus A. Rinne. Minu isamajakene V. Aas. Laul Kui kunagi kuusikus Ants Eskola. Valss op. «Silva" V. Aas. Vana jahilugu A. Eskola. Marss «õiglane" V. Aas. 4. «Naabrid tülis vee juhtimise pärast", Eduard Pajuste kahe kõne. 5. Valss «Tuulik metsakurus". Marss «Karksi mägedes" orkester. 6. Loomade LAUPÄEVAL, S. MÄRTSIL Äratusmäng. Võimlemine, edasijõud ja kasukad pahupidi, kuid teist poega ei ole. nutele õige aeg. Ilmateade. Päeva uudised Hommikukontsert. (Hpl.). 8.15sünnitusest vet. arst A. Kriisa (Tartust) Nüüd muutub ka ainuke kojutulija ärksamaks ja otsib heinamärsi alused ja reesopid läbi, na Perenaistele Turu teated Hommi gu oleks otsitav mõni väike taskupandav asi. kupalvus õp, mag. R. Kiviranna. (Jaani Kuid keda ei ole. seda ei ole! kirikust) Türi: Jääteade. NÕMME KLS.: 15. Verdi helitöid Perenaine istub nüüd omakorda rekke ja sõidab linna poole tagasi. Külla keeraval tee Tantsumuusika Heliplaate ja teateid. käänakul ta leiabki viimaks kadunud poja ra Türi: Jääteade Teated ja hulikult põõnavana lumel. Kuna hobune oma reklaam Nädala ringvaade. (Hpl.). Tar pead koiuteed otsides oli võtnud liiga järsud tu ( 17.20): Venekeelne teadete-saade kurvid, oli regi ristteel kaldunud küljeli ja laa Reportaazh Eesti-Leedu suusatamise-maa daline veereski reelt maha. võistluselt Agu Kask «Mahtra sõda", kuuldepilte Eduard Vilde romaanist kirjaniku 75. sünnipäeva puhul. Seadnud Paul Rum Lätlased suurendavad KUULUTUS. Petseri 2. jaoskonna kohtunik tsiviilkohtup. sead. 2011, 2014 ja 2019 põhjal ja Peeter Livonski palve peale kutsub sellega üles kõiki isikuid, kellel kui pärijatel, võlauskujatel jne. õigusi, nõudmisi ja vaielusi 17. oktoob ril a. Petseri maal, Roodva vallas, Teterevo külas surnud Kusma Nikolai pg. Livonski'st järelejää nud päranduse kohta on, omi nõudmisi ja õigusi kuue kuu kes tel, arvates selle kuu lutuse ilmumise päe vast Riigi Teataja" lisas, kohtule üles and ma, hoiatusega, et vastasel korral kõik ülesandmata õigused ja nõudmised kustunu teks tunnustatakse. 23. veebr a. Nr a. J aoskonnakohtunik: (allkiri) Sekretäri eest: (allkiri) Talukoht rendile anda Läänemaal, Noarootsi, Sutlepi, Nigjas. Suu rus 32 ha. Teateid saab Tallinnas, Tellis kivi KOHTUKUTSE. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilosakond kutsub TKS 293 põhjal Johan Oman'l, kelle elukoht teadmata, nelja kuu jooksul, arvates kuulutuse ilmumise päevast Riigi Teatajas, kui kostjat vastust andma Andres Oman i päran duse tombu nõudmisasjas Maria öman'i päranduse tombu, Brita Ham berg'i, sünd. Oman i, Hans Oman i, Lars Omani ja Johan Oman i vastu omandusõiguse tunnustamise pärast igamisvalduse alusel 500 krooni väärtuses, hoiatusega, et mitteilmumise- korral tähendatud aja jooksul kutse kätteantuks loe takse ja asi arutusele tuleb. Mitteilmumise tagajärjed on TKS 718 ja 719 tähendatud. Nõudmispalvele on juurde lisatud nõudja voliniku vandeadv. Jaan Teemanti poolt volikiri, väljavõte Vormsi-vallakohtu istungi protokollist 3. dets a. väljavõte Förby küla lapimaade korraldamispiirkonna plaanist, Harju Maakorralduse komisjoni otsuse ärakiri 30. aug a. ning tarvilised ärakirjad kostjale. Tallinnas, 22. veebruaril a. nr Osakonna esimehe kt.: (allkiri). Abisekretär: (allkiri). KOHTUKUTSE. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilosakond kutsub TKS põhjal Karoline Kaju, kelle elukoht teadmata, nelja kuu jooksul, arvates kuulutuse ilmumise päevast Riigi Teatajas, kui kosijat vastust andma Jakob Jankelson'i nõudmisasjas Karoline Kaju vastu üürivahekorra lõppenuks tunnista mise, väljatõstmise ja üüriraha pärast 2150 krooni suuruses summas, hoiatusega, et mitteilmumise korral tähendatud aja jooksul kutse kätteantuks loe takse ja äsi arutusele tuleb. Mitteilmumise tagajärjed on TKS ja 719 tähendatud. Nõudmispalvele on juurde lisatud nõudja voliniku vandeadv. Bruno Abraitis'e poolt volikiri ii iiiiriiepine ning tarvilised ärakirjad kostjale Tallinnas 22 veebruaril 1910 a nr Osakonna esimehe kt.' (allkiri). Abisekretär: (allkiri). KULUD MÜÜAKSE Pärnumaal müüa kohemaksetava raha eest ühes tükis 42 ha suurune vanatalu korras hoonete, põldu de ja hulga metsaga. Soovitav riigi- või omaval, teenijale, ke da huvitab ka metsan dus. Sooviavald. slt. ~67764/ IH". 7. Polka «Lõõtspill naljatab" 8. Põllumajan duslikest päevaküsimustest. 9. Põllumajan duslikud teated. 10. Marss «Hõbedased ka sed" puhkpilliorkester Teated ja reklaam Tango rütme. (Hpl.) Reportaazh Eesti-Leedu suusatamise-maavõistluselt. Agu Kask Prof. Teodor Lemba õpilasõhtu. («Esto nia" Sinisest saalist) «Vihmasel püha päeval", Rich. Rohu romaanist «Kuldsed päe vad" Karl Ader. (Tartust) Päeva uudised õige aeg. Teated Pääs hariduse juurde. Tagasivaateid ja arutlusi meie iseseisvuse 23. aasta künnisel (III). Koostanud Valter Horm Pühapäeva õhtukontsert. RR orkester, juh. P. Nigula Vana tantsumuusika. Johanna Zerning (kannel) ja heliplaadid Pühapäev muusikas. (Hpl.) Päevauudised ja sporditeated õige aeg. Tantsumuusika Priit Vebeli orkester Päevauudised ja sporditeated Türi: Nädalakroonika rootsi ja prantsuse keeles. Ühispank Tartu Eesti Laenu-ja Hoiu-Ühisus omas majas, Tartus, Suurtu*pr 14. Kodukeskjaarn I Tallinna Linnavalitsuse Ehitusosakond annab välja avalikel valikpakkumistel 1940/4! eelarveaastaks maalri-, plekisepa-, potisepa-, klaasi mis-, puu- ning müurl- ja vesivarustus- Valikpakkumised toimuvad Osakonnas, Nunne tn. 2, tuba 1/ kuhu tuleb ka anda kinnised pakkumised. Pakkumiste aeg tagatise määra suurus ja märgusõnad on järgnevad: Pakkumine Aeg. Tagatis. Märgusõna. Maalritööd kl Maalritööd" Plekisepatööd Plekisepatööd" Potisepatööd Potisepatööd" Klaasimistööd kl Klaasimistööd" Puu- ning müürit Puu- ja müüritööd Vesivarustustööd Vesivarustustööd" Lepingu kavadega ja valikpakkumiste ning tehniliste tingi mustega võib tutvuda Osakonnas, Nunne tn. 2. tuba 19, igal tööpäeval kella ni. Osakond jätab endale õiguse valida kontrahenti, arvesse võtmata pakutavate hindade odavust, või jätta tööd välja andmata. LÕUNA EESTI AUTOKOOL TARTU. VESKI 23. TEL Juhataja ED. ROOMERE. Parim ettevalmistus 111 ia IV liigi autojuhtimise loa saamiseks. Maalt õpilastele tasuta korter kooli juures. Eriti soodsad.maksutingimused. Kool töötab aasta läbi. Välja lõigata. Trükitööna tagasi saata. (UE.) Lõuna-Eesti Autokooli Juhatajale. Palun saata tasuta õppekava ja tingimused sel kevadel alga vate kursuste kohta. Ühtlasi palun lähemaid teateid L.-Eesti Autokooli lõpetajaile antavate erisoodustuste kohta. Nimi Aadress,,,. Saapatfku tegemise masinad odavalt müüa (ainu mad Eestis). Endla tn Kellel on miilis või kes võib mu retseda 100 r.-m. männi- ja kuuse puu katusepilpa pakkusid. Hind ajakohane. Teat. Tallmn, Roosi krantsi 15, telef vorstikaup lusse ESTONIA TEATRI MAJAS 12 R f Efi sr WilLi Uu rääaltahse. Vend kaotas reelt venna. Alutagusel ühe väikekoha omanikud, kaks juha vanapoisi ikka jõudnud venda, on kaunis laialdaselt tuntud ustavate napsisõpradena. Meeste napsitamine kipub eriti suure hoo võt ma siis, kui kusagil lähikonnas on laat. Hiljuti vennad olid viibinud jällegi linnas laadal, missugust sündmust..niisutati" ka kõi giti kombe kohaselt põhjalikult. Õhtupoolikul, kui saabus kojusõidu aeg, istusid vennad rek ke, andsid hobusele piitsa ja keerasid aisaotsad koju poole. Varsti põõnutasid juha mõlemad sügavas unes. Jõudnud õhfupimedikus koju. tuli talukese vanaperenaine laadalistele appi hobust lahti rakendama, kuna oli teada, et laadapäeval pois test ei ole hobuse paigalepanijat. Imestusega näeb perenaine aga, et reel on ainult üks poeg. Ajanud magaja üles. küsib perenaine, kas teine poeg jäi veel linna või. Kuliu ta sinna jäi," vastab küsitu...eks ta reel lesi. muud kui aja ta üles ja vii tuppa." Perenaine keerab reel tekid Eestist põlevkivioste. Peale Kohtla-.Järve põlevkivitööstuse alusta sid lätlased ka meie teiste põlevkivitööstustega läbirääkimisi siit põlevkivi ostmiseks. Kiviõli tööstusega sõlmiti esialgne leping 6000 tonni põlevkivi peale, milline kvantum juba Lätti saadetud. Nagu nüüd tööstuse juhatuse poolt teatatakse, tabavad lätlased Kiviõliga sõlmida uut ja juba märksa suuremat kiviostu lepingut. Selles asjas toimuvad praegu läbirääkimised lätlaste ja tööstuse juhatuse vahel. OKSJONID TALLINNA LINNA PANDIMAJAS, Maneezhi tän. 4 on 27. ja 29. märtsil s. a. algus kell 1 päeval. Müügile tulevad 1. a. juulikuus ja varemalt panditud asjad, millis te laenuprotsendid tu li tasuda jaanuarikuus s. a., kuid seni Õien damata. 27. märtsil müüakse pandid pu naste ja siniste piletite j järgi (riidepandid) ja j 20. märtsil valgete pi letite järgi (kuld- ja hõbeasjad jm.) Vii mane tähtaeg nende pantide ümberpantimi seks on 20. märts s. a. Kuld- ja hõbeasjad. kus puudub Eesti proov, saadetakse proo vimisele 27. märtsi hommikul ja nende väljaostmisel tuleb ta suda proovimaks. Müüa Arula p.-ag. Teadete tcökoht, peksukorras garnituure 28" ja 32" ja haudemasin 200 munale. P. Uibopuu, Arula p.-ag. Teatete saam. lisada mark. Mööbliäri,.VALIK" Tartus, Võru tän. 10 ja Riia tän. 91, telef Kõiksugu moodsat mööblit. Raud reform voodeid, madratseid eriti koolidele inter naadi tarbeks. Laste.ankreid. Järelmakm võimalusega. PASSIVA Kr JUHATUS. TULUD Soodsalt ostate meilt mööblit: riide-ja puhvetkappe, söögilau da, toole, kirjutuslau du, raamatukappe, dii vaneid, tugitoole, raa dio- ja sohvalaudu, voodeid vedrumadrats., tualettpeegleid j. m.; õmblusmasinaid, kirju tusmasinaid, jalgrat taid, mitmes, peegleid ja muid esemeid, i Võetakse komisjoni müügiks uusi ja pruu gitud esemeid. Pandimaja kauplus Tallinnas, NARVA MNT. 18, telef Ostan vähema talukoha 5 15 ha ühes tükis, raudteejaamast mitte üle 5 km. Pakk. ühes hinna, suuruse ja asu kohaga slt. ~Talukoht" Soovin osta korras hoonetega talu, ha, soovitav ühes tükis. Väljamak suga kr. Pakk. palun saata slt. Hoo netega talu". Ostan vähemat tüüpi TURBAPRESSI ja tarvitatud vähemaid VAGONETTE, I raudteerööpaid. Pakk. Tallinn, postk. 2C.

10 FANTOOM Pika piinarikka haiguse Jttrele lahkus silt maailmast minu unustamatu armas naine, meie Ode Põllupidajate Ühispank V Kogu liiget metsavaht Johannes Kuusmik'ut sünd. 21. Il 1906» surn mälestab Tallinna RUglmetsateenlJate Kogu TALLINNA TÖÖLISMÜÜSIKA ÜHING Pühapäeval, 10. märtsil kell 12 päeval KINO..MODERNIS" 12. rahvakontsert Esineb külalisena Tallinna Garnisoni orkester ja Hubert Aumere viiul. Kavas: Kappi, Supp, Gounod, Sarasate, Leopoldi j. t. helitöid. Juhatab kapt. H. Luhari. Pääsmed snt. UENU TALLINNA OSAKONNA Pühapäeval, 10. märtsil &. Estonia Kontsertsaalis segakoori-kontsert Juhatab Guatav Ernesaks. Kaastegevad: Olga Lund (sopran), Elsa Avesson (klaverisaade). Kavas eesti helitöid. Algus kell 20. Pääsmed: Kr , õpilastele 0.25, eelmüügil Estonia kontsertkassas. ESTONIA TEATER Laupäeval, 9. märtsil kell V2B õhtul esietenduseks «Trubaduur" G. Verdi ooper 4 vaat. 8 pildis. Pääsm. kr s. Pühapäeval, 10 märtsil kell Vž3 p L 18. korda harilike hindadega Carmen" Bizet ooper 4 vaatuses. Pääsmed Ekateriina Tamme sünd. Kaardimets BATHI Tallinnas Laupäeval, 9. märtsil kell 8 õht. 32. korda jäämere-rativas" L. Hanseni ja K. Hoi teri näidend 3 vaat. Lavastus: Ed. TUrk. lavapildid P. Lina bach. NOORSOOTEATER Pühap., 10. märtsil kell %8 p korda Maa-alused" H. Visnapuu muinas jutt 5 pildis. R. Pitsu muusika, Lavastus: L. Kalmet. Lavapildid: P Baudvee. Tantsud: G. Neggo. Muusikajuht: V. Jakobson. Kaaste gev Gerd Neggo tant sustuudio. Pühap., 10. märtsil ' kell %8 õhtul 42. korda. finnelikud päevad" M, Claude-Andrõ Pu uet' komöödia 2 vaat. (4 pildis). Lavastus: Aug. Sunne. Lavapilt: P. Raudvee. Kassa avatud kella 12 4 d. I. ja 6 B õht. XVIII seemnevilja näitus ja I umbrohutõrje erinäitus peetakse 15. märtsist kuni 6. aprillini 1940 alljärgnevates raudtee jaamades: Jõgeva, reedel ja laup., 15. ja 16. märtsil. Rakke, pühapäeval, IL märtsil. Kiltsi, esmaspäeval, 18. märtsil. Lehtse, teisipäeval, 19. märtsil. kr. 3. kuni 40 s. Raasiku, kolmapäeval, kell V2B õhtul 8. kordadid: Herbert Tamm. 20. märtsil. Riietus: Aino Pedaka. Tallinn, neljapäeval, Tantsud: Helmi Toh harilike hindadega Pesa" A. Biraheau komöödia i vaatuses. Pääsmed kr. 2 -' kuni 20 s. Esmaspäeval, 3. märtsil kell V2B õhtul harilike hindadega Roxy a tema Imemeeskond" P. Abrahaml operett 8 vaat.. 9 pildis. Pääsm. kr. B. kuni 40 senti. Teatri kassad avatud kella 12-4 p. I. ja õh tul kl 6st kuni '/»9 ni Ms? TÖÖLISTEATER Laupäeval, 9. märtsi) kel) %8 õhtul harilikud hinnad eelviimast korda «Windsori lõbusad naised" Pääsmed snt. Pühapäeval, 10. märlsil kell Vt 3 p. 1. viimast korda üld hinnad Anna Christie" E. o'neill'i näidend 4 vaatuses. Pääsmed 25 ja 50 senti. Pühapäeval, 10. märtsil kell V» 8 Õhtui esietendus harilikud hinnad Xanthippe kaitseks" L. H. Morstini komöö dia 3 vaatuses. Lavas tus: A. Särev. Lavapil velman. Pääsmed senti. Esmasp., 11. märtsil kl. %8 õht korda üldhinnad «Parvepoisid" T. Pakkala rahvatükk lauludega 4 vaat. O. Merikonto muusika. Pääsm. 25 ja 50 snt. Teisipäeval, 12. märtsil kell VaB õht. 2. korda H. Malmsteini 15-a. lavategevuse juubeliks Xanthippe kaitseks" Pääsmed snt. Kassa avatud iga väe' kella 12 4 päeval ja 6 V49 õhtul. 21. märtsil. Tartu, kolmapäeval, 27. märtsil. Elva, neljapäeval, 28. märtsil. Puka, reedel, 29. märts. Sangaste, laupäeval, 30. märtsil. Antsla, pühapäeval, 31. märtsil. Võru, esmasp., 1. apr. Petseri, teisip., 2. apr. Veriora, kolmap., 3. apr. Põlva, neljap., 4. apr. Vastge-Kuuste, reedel, 5. aprillil. Tartu, laup., 6. aprillil. Näitusel on korralda tud seemnete ostu müügi vahetalitus. EESTI SORDIPA RANDUSE SELTS. Valutas leinas MKKB, ökl> jg VSNNSII VANEMUISE TEATER Laupäeval. 9. märtsil kell korda. Haril. hinnad. Soodustused pole maksvad. Peer Gynt" H. Ibseni dramaatiline poeem 5 vaat. Pühap märtsil kell korda. Haril. hinnad. Roxy" P. Abrahami operett 3 vaatuses 9 pildis. Kell Esietendus. Väike lord Fauntleroy"..Vanemuise" noorsoo ia lasteteatri ettekand. France Burnett'i laste näidend 7 pildis. Näi tejuht: E. Neemre. Muusikajuht: teenel dirig. J. Simm. Liiku misjuht: I. Urbel. La vapilt: A. Lepik. Kos tüümid: L, Roorand. Kell korda Haril. hinnad. Soodustused pole maksvad. Pesa" Pääsmete eelmüük:..vanemuise" kontsert saali kassas kella ja..vanemuise" teatri kassas kella , tel %Z4> v T6AreR RAKVERES Teatrimajas Esmasp., 11. märtsil kell 4 p. 1. nukuetendus JIIKI-HIIR EESTIS" G. Helbemäe lastenäi dend 12 pildis. Näitejuht: V. Alev. Lavapildid: P. Raud vee. Nukukavandid: L. Tui. Esmasp., 11. märtsil kell 8 õhtul Tubakatee" J. Kirklandi näidend 3 vaatuses. Lavastus: Leo Kalmet. Lavapilt: Pärn Raudvee. Teisipäeval, 12. märtsil kell 8 Õhtul Noor mets" Jan Adolf Hertzi näi dend 4 vaat. Lavastus: A. Bunne. Lavapildid P. Raudvee. TAPAL Noorsoo Kasvatuse Seltsis. Kolmap., 13. märtsil kell 8 õhtul Noor mets" Jan Adolf Hertzi näi dend 4 vaat. Lavastus: Aug. Sunnc, Lavapil did: P. Raudvee. Twi Ro BTOpiIHKI», 12 MapTa cnektsknb fl. HuKonaeßa CblUlHKl OpHTHH&IbHaH ROM. BT> 3 Jl H. MfICHHA- Raro. nocrahoßita }\. HüKO-IROBa. ÄeKopaT. laotbio H. 3BOHCKitt. Hanajio POBHO BT> 7!/I 8.8. BHJI. OTT> Kp AO 251 J. npoaaiotch BT> raccb rearpa eskeahebho OTb 12 AO 4 IJ, K OTb 6 AO 8 Bac. B6M. AÄMHHHCTP.,H. HHROJiaeBTj. ARSTID Dr. J. ROOSTALU. Elan nüüd Tatari tän. 7-1, telef V.-v. B 98 9 e.l. ja 4 5 p.l. Lasta ja sisehalgused. Elan nüüd Roosikrantsi 8/5 Dr. M. DLUMBERG Slse- ja lastehaigused (eriti südamehaigused) Vastuv. homm kl. 8 kuni 9 (ainult sissekir jut.) ja kl. V 25 i/i 7 p.l. Tel (endine). Elan nüüd Tatari 18-2 nr tel KÖnet. 4 5 Dr. A. Keerd. Dr. J. KULLI. Naistehaiguste eriarst Sünnitusabi Pärnu mnt. 28, krt. 1. Telef Kõnet. I 2 ja 4 6. Kolm korralikku töö kat neidu soovivad 1. maist teenijaks või teenijaks perenaiseks korralikku keskmisse tallu (soov. veeäärne). Teat. ühes palgatingi must. kuni 25. märts. 1". 2"...3". Metsa mõisa pk. 20. Abja. Töökas hiiu-noormees palub tüöd, soovitav meiereisse, võib ka mujale. Kirj. hiljem. 20 märtsiks s. a. Kõue ag., pk. 23. Vändra Piimatalitusühisus vajab 1. ap rillist s. a. mees-meiereitööjõude, üht, kes on vilunud või valmistamises ja on suuteline tarbekorral piima vastu võt ma, ning teist vähem vilunud. Valimine 15. märtsil s. a. ühisuse ruumes kell 11 päeval. Palk kokkuleppel. Lähem raud teejaam Vändra 1 km. Sõidu- ega päe varaha ei makseta. JUHATUS. Uhiskauplus vajab väljaspool Tal linna kaht harukaupluse juhatajat vastutavat müüjat. Nõutav abieluline, abi kaasa kaasatöötamine tarvilik. Pakkumised ühes senise teenistus käigu üle saata slt. ~67769/111". Kudlna vallavalitsuses jääb 1. IV a. vakantseks käsundusametnlku (käskjalg maksunöudja) ametikoht. Tasu kr. 90. kuus, ühetoal. korteri, kütte ja valgustusega ja ta suta palgamaaga. Oma käega kirjutatud aval dus elulookirjelduse, hariduse, senise tee nistuskoha ja VS. S 2 nõutavate andmetega esitada vallavalitsusele kuni 16. märtsini s, a. üürida 4 5-toalised korterid, vann, teenijatuba, ah juküte. Velzenbergi tn. Maaneiu, kesk- ja 2-a. põllun duskooli haridusega, soovib tallu perenaiseks või abiliseks. Tunneb kõiki talumajapidamis töid täielikult. Kirjad ühes palgatingim. saa ta kuni 15. märtsini Uus Eesti" Valga abi kontor, Valga, Ener giline tööjõud" all. Väifce-Karja 7, Tallinnaß, telefon Osakond: Keila, Raekojaplats 6. telefon 75. AKTIVA. ÄRISEIS 31. DETSEMBRIL A. PASSIVA. Kassa Hoiuarved teistes krediitasut. Väärtpaberid Laenud Korrespondendid Garantiide debitorid Vallasvara Osakond Muud aktivad Kr EHITUSTÖÖDE KÄITIS-ETTEVÕTE Tallinnas, Pardi tän. 4. Teostab igasuguste ehituste püstitamist ja -korraldustöid TALUDES, LINNADES, ALEVIKES ja SUVITUSRAJOONES. _ Võtab teha Tallinnas ja Nõmmel ka pisi kiirremonte. Koostab eelarveid ja toimib hindamist. Kirjalikkude kutsete peale kohaleminek tasuta. Teatage oma kavatsusist ja tarvidustest. SENI KUI POLE HILJA. Kloostri metskonda Klooetri vahtkonda va jatakse eriharidusega metsavahti. Palk 29 kr. kuus, vormivarustis, korter, küte ja palgamaa. Avaldus elulookirjeldusega ning tõendid metsandusliku erihariduse, kohtuliku karistamatuse, perekonnaseisu ja tervisliku seisundi kohta ametlikult arstilt ning sõjaväe teenistuskirja ärakiri esitada hiljemalt 16. märtsiks k. a. Riigimetsade Talitusele, Tal linnas. Riigimetsade Talitus. A-s. Tallinna Laevalihisuse aktsionäride korraline peakoosolek peetakse teisipäeval, 12. märtsil a. kell 6 p. 1. Kaubandus-tööstuskoja ruumes, Pikk täi?. 20. PÄEVAKORD: 1. Koosoleku rakendamine a. aruande kinnitamine, ülejäägi jao tamine ja aruandega seosesolevate küsi muste otsustamine a. eelarve kinnitamine. 4. Volituste andmine juhatusele laevade müü miseks ja ostmiseks ja nende peale lae nude tegemiseks. 5. Volituste andmine juhatusele kinnisvarade ostmiseks ja müümiseks ja nende peale laenude tegemiseks. 6. Valimised põhikirja järgi. 7. Koosolekul algatatud küsimused. JUHATUS. Pärnu linnavalitsus vajab linnahaigla juhatajat (günekoloogi) ja linnaarsti. Sooviavaldused ühes lühikese selge arst liku tegevuse kirjeldusega esitada kuni 15. märtsini s. a. Vajaduse korral on vakantsed ametikohad ühendatavad. Osakapital Tagavarak apital Vallasvara kustutuskapital Hoiu summad Riiklikud laenud Korrespondendid Väljaantud garantiid Osakond a. arved saadud % > Muud passivad Puhaskasu Kr KULUDE JA TULUDE ARUANNE A. EEST. TULUD. Linnavalitsus. KIRJASTUS 0-0. UUS EESTI" korraline peakoosolek JUHATUS. peetakse 15. aprillil a. kell 16 Tal linnas, Pikk tn. 40 Uus Eesti" toimetuse ruumes. Päevakord: 1. Peakoosoleku rakendus a. aruande kinnitamine a. tegevuse kava ja eelarve kin nitamine. 4. Valimised põhikirja kohaselt. Märkus: Osaühingu põhikirja 41 kohaselt on nimeliste osatähtede omani kel peakoosolekul hääleõigus ainult sel iuhul, kui osatähed omaniku nimele ju natuse raamatusse vähemalt 7 päeva en ne peakoosolekut sisse on kirjutatud. Peakoosolekust osavõtmiseks nimeliste osatähtede ettenäitamist ei nõuta. Nimeta osatähtede omanikel on hääle õigus, kui nende osad vähemalt 7 päeva enne peakoosolekut osaühingu juhatusele ette on pandud ja enne koosoleku lõppu välja ei ole antud. Osatähtede asemel võib ka ette näidata tunnistused, mis osa tähtede hoiuleandmisel saadud valitsuse poolt kinnitatud krediitasutustelt. Tunnis tuses peavad tähendatud olema osatähtede numbrid. JUHATUS. Kivinõmme metskonda Väleda vahtkonda vajatakse eriharidusega metsavahti. Palk 22 kr. kuus, vormivarustis, korter, küte ja palgamaa. Avaldus elulookirjeldusega ning tõendid metsandusliku erihariduse, kohtuliku karistamatuse, perekonnaseisu ja tervisliku seisundi kohta ametlikult arstilt ning sõja väeteenistuskirja ärakiri esitada hiljemalt 16. märtsiks k. &. Riigimetsade Talitusele, Tallinnas. Riigimetsade Talitus. Sutlema metskonda Laitse vahtkonda vaja takse eriharidusega metsavahti. Palk 32 kr. kuus, vormivarustis, korter, küte ja palgamaa. Avaldus elulookirjeldusega ning tõendid metsandusliku erihariduse, kohtuliku karistamatuse, perekonnaseisu ja tervisliku seisundi kohta ametlikult arstilt ning sõjaväe teenistuskirja ärakiri esitada hiljemalt 16. märtsiks k: a. Riigimetsade Talitusele, Tal linnas. Riigimetsade Talitus. Tallinna Tolliihspoktsiooni oksjoni ruumis ladu II (sadamas) müüakse 11. märtsil s. a. kell 10 teisel avalikul suulisel enampakkumisel kalakonserve 17 kg, mis sisse toodud 4. X 39. a.-l. Aegna'ga" nr saatedok. nr. 2 all, revideeritud sisseveo rev. akti nr a. järgi. Kaubakäsutaja G. Sergo ja Ko. Kauba alghind kr Tolliinspektor. Toimetus: Tallinn, Pikk t 10, avnlnd kella B l 4 T.oI mtmi j e lelef o aldi Peatoimeta ia H. Kukke Päevauud. osak. juh Päevauudised 4(2 01 Siseriiki uudised Sport 70 Majandusosakond Kuitui;.> d Vftüspot ""k-md Peakontor* Kontorid: Tallinnas, Pikk «o«f 40. Tuini, Võidu L 0 tel: kon avatud kella tor 24 37, toimetaja üldtelefon, kaulutosad ja leha VOrus, Jüri L 16 tel 17 ja 1 63 tellimised e Valgas, Kesk Ll4 tel 123 Narvas, Hermanni 16» 366 rallinna osakond ja ekspe ditslood lelef Rafcreres, Võidu 14» 62 Pirnas, Kalevi t Asjaajaja direktori ksva. tleapaelua, S. Lossi tunnid kella Viljandis. Tartu Ll Telefon Palitea. Pikk Peatoimeta) ai H. Kokka, Vastutav peatoimetajal G. Rahnulo. Väljaandja kirjastus o-q.uus Eesti" Kirjavahetuse aadressi.uus Eesti* Tallina, postkast 42& «Õu Beatt* ( koo Kr. LBo 8 kood 6 kood. (1.80 I aasta * Ak 1» t;i M II».1 Miil,t, I,i li,i N l' lk k 12 nuoa Eesti" kooa..tallinna Postiks": i kao Kr knnd ktind.mm l aasta. 20 TELLIMISE HINNA Di Ont Eesti" koos Põlluma laadusega": l kuo Kr kood knnd aasta vus Eesti" koos..tõnse* Noorusega" t kuud Kr. ö.3k 0 kuud t aasta.20..üub Sestr* koos..hõliiiuajand.",.tallinna Poatl"ja»T. Noopnaeka" S kuud Kr. S.KV fl kuud i. Uä.TO 1 aas ka.. 24 SO LBttt ja Leetu sisemaa hinnad. Mujale.Uus Eesli" Kr 4 5 kuus ja kaasanded lkle hinnaga. Aadressi muutmine 25 senti. Üksiknumbri hind 7 senti TELLIMISI VÕTAVAD VASTUt KAlk poatlasutoaed, «(loa Eesti" peakontor, ablkonto» rld ja esindajad kohapeal..uus Eesti" Ilmub iga pbe*. Leo Mitt, Arulast. Tule kohe koju, päran dusasjad nõuavad kii ret lahendust. Tulla tingimata 20. märtsiks koju. Peeter Mitt Soovin rentida või pooleterale võtta väiksema talu ühes täieliku inventa riga. Teat. slt. Rent nik" Kuulutuste hlndi Kuulutuste küljel 6 sot., teksti ees 14 snt., tekstis 17 aut mm ühel veerul Kuulutusi ja tel limisi vaetakse vastu peekon* toris igal äripäeval kl 8 18 ni Tõõotsimise kuuluta* sed poole hinnaga Posti jooksev arv, 635. Kuulutuste koha valikut ei kindlustatu.