Piimafoorum 2015 Kas me teame, mida piimatoodete tarbija tegelikult tahab Kadri Kullman, Dimediumi nõukogu
Miks meie Dimediumis? Sest meie (nii Dimelas kui Remediumis) oleme aastaid tegelenud piimakarja igakülgse toetamisega ja Dimediumi visioon on
Kas me teame, mida piimatoodete tarbija tegelikult tahab
Alaküsimus - kas piima tarbija Eestis on valmis piima eest rohkem maksma? See oleks kiire võimalus leida tootjale hädavajalikku lisaraha ning peatada piimalehmade arvu vähenemine Tegelema peaksid poliitikud Eesti võimu võõrandumine ja mittesekkumine pole vastutustundlik. Võõrandumine on see kui ei saada enam aru, mis on päris ja mis on oluline.
Ettekandes arutlen piima, tootjast ja tarbijast Otsin vastust küsimusele - kas piima tarbija Eestis on valmis piima eest rohkem maksma? Emotsionaal-eetiline lähenemine Eesti põllumajandusele EMOR Eesti elanike toidukaupade ostueelistused 2014 Kuidas läheb piimakriisi ajal töötlejal ja jaemüüjal 2011 lõpus tegime piimatootjatele küsitluse teemal Sinu ettevõtte unikaalsus ja väärtus. Mida tehakse sel teemal Rootsis Dimediumi küsitlus Selveris Ettepanekud
Miks on vaja säilitada Eesti põllumajandus Eestlased ei ole hamburgeri ja linnakorteri rahvas. Eestlased samastavad end maa ja maaeluga. See on meie rahvale oluline ja seda tuleb säilitada. Põllumajandus hoiab korras meie ilusa Eestimaa 1 miljon hektarit maad. Põllumehed on justkui maastiku närvisüsteem. Mida saab vaimusilmas haritud põldude asemel ette kujutada? Võsa? Või pärispiima asemel? Pulbripiima, mida müüakse soojas letis ja mis säilib 3 kuud. See ei ole Eestile kohane.
Säilivusaeg 5 kuud, Hispaania
Miks on vaja säilitada Eesti põllumajandus Piima ja liha tootmine on üks väheseid Eesti päristööstusi. Sellest tööstusest sõltub otseselt meie igapäevane toidulaud ja tervis. E-riik oleme küll, aga süüa tahame ikka ja terved tahame ka jätkuvalt olla. Korralikult toimiv põllumajandus annab riigile sellised vägevad alustalad: A. Tervislik kodumaine toit. B. Ülesharitud maa C. Maapiirkonnad on elus (regionaalpoliitika) D. Inimestel on tööd ka väljaspool linnasid
Eestimaa on ilus tänu haritud põldudele ning värske piim ja liha meie toidulaual on suur luksus.
Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2014 Uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti elanike toidukaupade ostuhoiakud ja -harjumused ning trendid erinevate tooterühmade tarbimises ja eelistuses 2014. aastal. Eesti elanike ostueelistused 2014 TNS
EMORI uuringu kokkuvõte Tarbija tähtsustab toidu ostuotsuse tegemisel eelkõige värskust, maitset ja kvaliteeti; hinda peab väga oluliseks kolmveerand tarbijatest. Toidu ostuotsust mõjutavad kõige vähem pikk säilivusaeg ning valmistamise kiirus ja lihtsus. Ligi 90% Eesti tarbijaist eelistab sisseoste tehes hoiakuliselt kodumaiseid toiduaineid. N-ö kohaliku toidu ideed (kodukoha lähedalt pärit toit) toetab viis tarbijat kümnest. Kõige harvem seostati kodumaist toitu pika säilivusaja, soodsa hinna, pakendi hea välimuse ja kasutusmugavusega. Eesti elanike ostueelistused 2014 TNS 11
Ostuotsuse mõjutegurid protsentides kõikidest vastanutest, 15+, n=560 % on väga tähtis % ei oma üldse tähtsust Värskus 90 Pikk säilimisaeg 34 Maitse 89 Valmistamise kiirus, lihtsus 30 Kvaliteet 82 Mahetoodang (ökoloogiline) 28 Hind 74 Sooduspakkumised 61 Toidu ostuotsuse (valiku) tegemisel Pakendi välimus ja kasutamise mugavus Ilma GM (geneetiliselt muundatud) tooraineta 27 26 Tervislikkus 60 Koostis 54 Kodumaisus 49 Toote välimus 49 Lisaainete vähene sisaldus 47 Peamised tegurid, mis mõjutavad toidu ostuotsust, on värskus ja maitse. Kvaliteet, mida toodi välja sageduselt kolmandana, seostub kõige enam toidu maitse ning värskusega, veidi vähem tervislikkusega. Suhteliselt kõige väiksem mõju ostuotsusele on vastajate hinnangul pikal säilivusajal ning valmistamise kiirusel ja lihtsusel. Enam kui veerandi tarbijate jaoks ei oma ostuvaliku tegemisel mingisugust tähtsust ka mahetoodang, pakendi välimus ja geneetiliselt muundatud tooraine kasutamine. Eesti elanike ostueelistused 2014 TNS 12
*Valmidus talunike ja tootjate kauba eest enam maksta, kui see oleks mugavamalt kättesaadav protsentides kõikidest vastanutest, 15+, n=560 Kas oleksite nõus taluniku/tootja toidukauba saamise eest rohkem maksma, kui see oleks mugavamalt kättesaadav? KOKKU 182 n= kuni 10% rohkem KOKKU 182 n= kuni 10% rohkem mees 68 naine 114 Tallinn 68 suur linn 41 2014 2013 2012 15-24 16 25-34 33 35-49 44 50-64 51 65+ 38 eestlane 131 muu rahvus 51 väike linn 27 maa-asula 46 kuni 250,00 23 250,01-350,00 40 350,01-600,00 49 600,01 ja enam 30 põhiharidus 27 Ligi pool vastajatest on nõus maksma vähemalt 10% rohkem. Nagu üldise ostuvalmiduse puhulgi, on siin ülekaalus keskealised, kõrgharidusega linnaelanikud. Madalama ning kõrgema sissetuleku saajad siinkohal teineteisest oluliselt ei erine. keskharidus 100 kõrgharidus 55 Eesti elanike ostueelistused 2014 TNS 13
Dimela küsitlus piimatootjatele 2011 Veskisillal Sinu ettevõtte unikaalsus ja väärtus.
Sinu ettevõtte unikaalsus ja väärtus. 1. Kui Sinu juurde tuleb piima tarbija küsimusega, mis on see eriline põhjus, miks ta peaks just Sinu farmist piima ostma? Mis Sa talle ütled? 2. Mõeldes oma tootmisprotsessile, milline on kõige olulisem tööriist, mida Sa kasutad? 3. Milline on kõige olulisem oskus, mis peab olema Sinu töötajal? 4. Piimatootjad on edukad, kuid me tahame alati olla veelgi edukamad. Milline on sinu suurim väljakutse? 5. Kuhu liigub Eesti piimakarjakasvatus? Milline on kõige olulisem trend? 86 farmi esindajad vastasid (ca 20% karjadest)
Kui Sinu juurde tuleb piima tarbija küsimusega, mis on see eriline põhjus, miks ta peaks just Sinu farmist piima ostma? Mis Sa talle ütled? Piima puhtus ja kvaliteeti, ka farmi puhtust (23%) Õnnelikud, rahulolevad ja terved loomad (16%) Lõbus ja rõõmsameelne kollektiiv, mina kui isiksus (12%) Piima maitsvust (10%) Kaasaegse tehnoloogia kasutamist (10%) Eestimaisust (9%) Et oma töötajad tarbivad meie piima (3%) Toodavad oma ala spetsialistid (2%) Muud 15%: Tarbija võib näha tootmisprotsessi Veel peeti oluliseks head farmi meeskonnatööd, isiklikku suhet iga loomaga ja oma kodukohas tööandjaks olemist. Kõige paremini võttis üldise arvamuse kokku üks vastanutest: Uhkusega toodetud õnnelike lehmade piim, mis on tervislik, puhas, maitsev ja "meie oma"
Kvaliteet versus hind Vastused küsimusele on ainult kvaliteeti, laudamiljööd ja sisekliimat puudutavad. Lausa uskumatu on, et keegi vastanutest ei maininud hinda. Kas see ongi nii? Mida tarbijad tegelikult mõtlevad ja vaatavad kui nad piimatooteid ostavad? Ehk on tarbija nõus Eesti piima eest rohkem maksma?
Tarbija Värskus Maitse Kvaliteet Hind Tervislikkus Koostis Kodumaisus Töötleja Puhtus, farmi puhtus Maitsvus Kvaliteet Õnnelikud ja terved loomad Hea kollektiiv farmis Kaasaaegne tehnoloogia Eestimaine Uhkusega toodetud Töötajad ise joovad
Rootsis maksab tarbija rohkem I Kohalik süsteem Kesk-Rootsis ICA (meie Rimi emaettevõte) korraldab 1 kroon (10 senti) 1 liitri piima kohta rohkem Talunikud kirjutavad ICAle arve, millest 30% jaguneb osalevate talude vahel ühtlaselt ja 70% jaguneb müüdud liitrite vahel. Suurim talu saab ca 25 000 eurot aastas selle süsteemi kaudu Kohalikud talunikud käivad nendes poodides tarbijaga suhtlemas
Rootsis maksab tarbija rohkem II süsteem kogu Rootsis ICA toetab 2,5 milj. euroga Tarbija teeb valiku kassas, kas on nõus 10 senti liitri kohta rohkem maksma Kallimast piimast lisandub ca 5 milj. eurot Arvet peetakse talunikult Arlasse laekuva piima kg alusel Soovitused Talunikud ise poodidesse seletama Rootsi tarbijad toetavad, sest tahavad, et talud Rootsimaal säiliksid
Lisakroon Rootsi piimatootjale Olen laitmatu enda sõnades Iga inimene on võlur sõnad on tema loitsud
Världens bästa mjölk/maailma parim piim LRF Mjölk vill inspirera fler till att förstå och ta del av den svenska mjölkens möjligheter. Vi är övertygade om att svensk mat och svenskt jordbruk har en roll att spela, både för att möta de globala utmaningarna och för att skapa jobb och välstånd i svensk ekonomi. Rootsi Põllumajandustootjate Liidu Piima osakond soovib inspireerida inimesi aru saama ja osa võtma rootsi piima võimalustest. Me oleme veendunud, et rootsi toidul ja rootsi põllumajandusel on suur osa nii selles, et võistelda globaalsete väljakutsetega kui ka luua töökohti ning heaolu rootsi majanduses Vi vill ha svenska mejeriprodukter, öppna landskap, jobbtillfällen i hela landet och en hållbar svensk matproduktion med friska djur. Me tahame rootsi piimatooteid, avatud maastikku, töökohti kogu maal ning rootsi jätkusuutlikku toidutootmist tervete loomade abil
12 aastat tagasi olid mõlemad tee pooled sarnased
Sveriges Mjölkbönder FB
LRF Mjölk FB
Terve Rootsi peab elama FB
Nüüd saad sa piima eest rohkem maksta (ICA kliendilehes)
Küsitlus Tartus Veeriku Selveris nädal tagasi http://www.mmk.ee/incoming/dimela/kullman_kysitl us_veeriku_selver_28102015.mp4
Mis on saanud toorpiima müügist? Oli väga hea algatus ja piimale väga hea PR Arusaamatu, miks see kadus
Piima eest makstakse rohkem, kui tootjad annavad oma tootele lisaväärtuse, on see siis kohalik toode (farmi nimetuseni välja) nimeline farmi piim orgaaniline heinapiim toorpiim piimatootja ise räägib tarbijaga Miks mitte õnnelik lehm või meie joome ise oma farmi piima või uhkusega toodetud
Mida meil Eestis kiiresti vaja on Piimatootjate ühistegevus Üks ühine organisatsioon Eesti Piim???? Piimanduse strateegia Eestile on põllumajandus tähtis. Kaotada EL ebavõrdne konkurents Kaasta tarbija Talunikud koos tarbijaga suudavad mõjutada poliitikuid Piimanduse strateegia 2012-20 sektori kindlustunde ja stabiilsuse tagamine. Tuua esile piimanduse olulisus ja kaitsta sektori huve. Valmistada ette kriisiabimeetmed sektori stabiilsuse tagamiseks ka kriisiolukorras (sh laenukoormuse 31 I surve leevendamiseks).
Kaasa tarbija +10% kampaaniad tuleb teha linnades, keskealisemale kõrgharidusega sihtgrupile Too sisse - õnnelikud, rahulolevad ja terved loomad (16%), Rõhutada eestimaisust, isegi kui see tundub iseenesest mõistetavana Kaasata tuleb (Eesti omanduses?) toidukaupade müügiketid Kaasa FB Korja allkirju Alkoholi reklaami ajal piima reklaam Poliitikud tegutsema - Eestis müüdud piimalt rohkem tasu
Mida meie igaüks tarbijana teha saame? Põllumajanduse Asi on tegelikult kõikide eestlaste Asi. Toit on tervise varaait. Riigi toidulaud on strateegilise julgeoleku küsimus. Kas me teame, mida me sööme, kas meid huvitab kust meie toit tuleb? Me peame teadma. Oleme kohustatud haldama ressurssi, mille me oleme pärinud oma esivanematelt. Kas kaubandusketid Eestis on valmis piimatootjat toetama? Kas meie tarbijatena oleme valmis maksma eestimaise piima eest rohkem? Rohkem, kui vee eest? Kas meil on nii palju väge, jõudu ja tahtmist et mõjutada igal tasandil poliitilisi protsesse Eestis? Kas meil piimatootjana, piima töötlejana, lihtsalt kodanikuna, lapsevanemana, vanavanemana oleme huvitatud rahva tervisest, järelikult kvaliteetsest toidust? Meie Dimediumis oleme, sest tunneme end kohustatud olema pärandama oma lastelastele toimiva, korraliku toiduga Eesti niimoodi, et neil seda omakorda oma lastele ja lastelastele häbi poleks edasi anda.
Eestimaa on ilus tänu haritud põldudele ning värske piim ja liha meie toidulaual on suur luksus.