Nr. 11 TORI VALLA AJALEHT NOVEMBER 2010 Tori valla kalender 2011 TORI VALLA KALENDER TORI LOOD JA LEGENDID 2011 Tori vald jätkab tava ning ilmunud on taas uus seinakalender, mis on omasuguste hulgas juba üheksas. 2011. aasta kalender tutvustab Tori valla lugusid, legende ja vana sõnu. Omanäoliseks teeb kalendri see, et lugu või legend on kirja pandud Tori murrakus. Nendele, kellel lugedes mõned sõnad või väljendid selgusetuks jäävad, on lisatud sõnaseletusi murraku paremaks mõistmiseks. Seinakalendri illustreerimiseks on kasutatud Tori Muuseumi rajaja ja tuntud koduloouurija August Pulsti maale. Esimene oma valla kalender koostati Tori vallas aastaks 2003. Seinakalendrites on kajastatud läbi aastate külaelu, valla allasutusi, ettevõtjaid, kauneid kodusid, vaatamisväärsusi. Tee endale või oma lähedasele kasulik kingitus terveks aastaks! Seinakalendrit saab osta Tori vallamajast, Tori muuseumist, Tori raamatukogust või Jõesuu raamatu kogust. Hind 25 krooni (alates 01.01.2011.a. 1,60 eurot).
2 KALDAD: VOLIKOGU / VALLAVALITSUS Aasta kauneim pärl jõulud Kes küll mõtles välja muinasjutud? Imeilusa lõpuga lood... Elas kord... Oli kord... Nii nad tavaliselt algavad... Jõuluaeg ongi nagu muinasjutt, kõik me valmistume, ootame, loodame... ja unistame, et juhtuks midagi head... Elasid kord ema, isa ja tütar. Nad elasid metsaveerel armetus väikeses majakeses. Kõik andsid oma panuse, et kuidagi ots otsaga kokku tulla. Väärtuslikem, mis neil oli, olid nende omavahelised suhted. Jõuluõhtul istusid kõik nõutult ümber laua, sest süüa polnud enam midagi... Äkki koputati uksele. Isa läks vaatama, kes küll kallil jõuluõhtul veel ringi liigub? Ukse taga olijad tutvustasid ennast: Tere! Mina olen Rikkus! teine ütles: Mina olen Õnn! kolmas tutvustas ennast: Ja mina olen Armastus! Aga täna õhtul saate endale valida ainult ühe meie seast! Isa läks tuppa nõu pidama. Ise ta arvas, et Rikkus oleks küll hea, ema arvas, et võtaks Õnne, aga tütar oli hoopis Armastuse poolt. Mida teha? Arutasid, mis nad arutasid, aga lõpuks sündis üksmeelne otsus: Võtame siis Armastuse!. Isa läks uksele, et valikust teada anda: Me valisime Sinu, Armastus! Armastus aga haaras Õnnel käest kinni, Õnn omakorda Rikkusel ja üheskoos astusid nad majja... Soovin, et meil kõigil oleks jõudu uskuda imedesse ja oskust teha õigeid valikuid... Ilusat jõuluootust! Lea Puust Tori muuseum Tori Vallavolikogu istung Tori Vallavolikogu istung toimus 17.11.2010 Tori vallamajas 1. Päkapiku katastriüksuse munitsipaalomandisse taotlemine. Otsustati taotleda munitsipaalomandisse Jõesuu külas asuv katastriüksus Päkapiku asendiplaanil näidatud piirides ja sihtotstarbega üldkasutatav maa (017; Üm), delegeerida Tori Vallavalitsusele õigus esitada Pärnu Maavanemale maa munitsipaalomandisse taotlemiseks ja maakatastris registreerimiseks vajalik dokumentatsioon. Eelnõu kinnitati otsusega nr 86. 2. Tori Vallavolikogu otsuse 16.06.2010 nr 54 muutmine. Otsustati täiendada Tori Vallavolikogu otsuse 16.06.2010 nr 54 Saare tee 3a katastriüksuse munitsipaalomandisse taotlemine preambulas õigusliku alust viitega Maareformi seaduse 28 lg 1 p 3. Otsustati muuta Vallavolikogu otsuse 16.06.2010 nr 54 Saare tee 3a katastriüksuse munitsipaalomandisse taotlemine punkti 1 ja sõnastada järgmiselt: NOVEMBER 2010 Taotleda munitsipaalomandisse Taali külas asuv katastriüksus Saare tee 3a asendiplaanil näidatud piirides ja sihtotstarbega veekogude maa (006; V) 10% ja üldkasutatav maa (017; Üm) 90%. Eelnõu kinnitati otsusega nr 87. 3. Pädevuse delegeerimine Otsustati delegeerida Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 26 lg 2 ja 3, 38 lg 3, 71 lg 5 ja 6, 73 lg1, 78 lg 3, kohaselt kooli pidaja pädevusse antud ülesanded Tori Vallavalitsusele ja 27 lg 5 kohaselt kooli pidaja pädevusse antud ülesanne kooli direktorile. Otsustati delegeerida Koolieelse lasteasutuse seaduse 9¹ lg 4 ja 24² lg 3 kohaselt lasteasutuse pidaja pädevusse antud ülesanded Tori Vallavalitsusele. Eelnõu kinnitati määrusega nr 14. 4. Pedagoogide töötasustamise alused. Määrusega kinnitatakse palgamäärad eurodes haridusasutuste juhtidele, õppealajuhatajale ning pedagoogidele. Sätestati lisatasude, preemiate, ühekordsete toetuste ja nende määramise alused ning tarifitseerimisnimekirja koostamine ja esitamine. Palgamäärade kinnitamiseks ning ümberarvutamisel kroonist eurodeks on aluseks võetud kinnitatud kurss (1 euro = 15,6466) ja Tori Vallavolikogu 12.08.2009. määruses nr 15 Haridusasutuste töö tasustamine kehtestatud palgamäärad. Otsustati kinnitada pedagoogide töötasustamise alused. Eelnõu kinnitati määrusega nr 15. 5. Valla ajalehe Kaldad hinnakirja kinnitamine. Tutvustati kultuuri- ja spordikomisjoni seisukohta tõsta vallalehe müügihind lähedasemaks tegelikule kulule ehk 0.45 eurot (7 krooni), samas säilitada tellijatele soodne hind 2011 aastal ehk 0.32 eurot (5 krooni). Eelnõu kinnitati otsusega nr 88. 6. Tori Vallavolikogu otsuse 30.11.2009 nr 57 Haridus- ja sotsiaalkomisjoni koosseisu kinnitamine muutmine. Moodustati kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon A. Tali, E. Säde ja H. Haas. Toimus salajane hääletamine. 13 poolthäälega osutuks haridus- ja sotsiaalkomisjoni aseesimeheks valituks volikogu liige Jüri Veenpere. Otsustati kinnitada haridus- ja sotsiaalkomisjoni aseesimehe ja liikmete muutus alljärgnevalt: komisjoni aseesimees Jüri Veenpere ja komisjoni liige Enda Link. Eelnõu kinnitati otsusega nr 89. 7. Tori valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2005-2017 uuenduste arenguperioodiks 2010-2022 kinnitamine. Tutvustati Tori valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2005-2017 uuendusi arenguperioodiks 2010-2022. A. Tali selgitas Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusest tulenevalt nõuet Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava enne kinnitamist kooskõlastada Keskkonnaameti ja Terviseametiga. Keskkonnaameti kooskõlastus Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kaval puudub. Otsustati eelnõud seoses Keskkonnaameti kooskõlastuse puudumisega mitte kinnitada. Eelnõu läheb arutamisele/kinnitamisele järgmisele volikogu istungile 22.11.2010 kell 08.00. 8. Kinnitus omafinantseeringu kohta. Otsustati rahastada projekti,,tori valla Selja ja Taali küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine summas 3 533 809.34 krooni (225851,57 eurot). Täiendavalt katta projekti elluviimise kulud valla eelarvetest aastatel 2013-2027 summas 4 253 000 krooni (271816,24 eurot). Rahastada eelnimetatud projekti mitteabikõlblikud kulud (käibemaks) kogu projekti maksumuselt summas 4 094 200 krooni (261667,07eurot). Projekti kogumaksumus ilma käibemaksuta 20 471 000 krooni (1308335,36 eurot), millest toetus on 16 937 190,66 krooni (1082483,78 eurot). Eelnõu kinnitati otsusega nr 90. 9. Autasustamine Tori valla Vapimärgiga. Tutvustati esitatud vapimärgi kandidaadi elulugu, seniseid saavutusi. Otsustati autasustada Tori valla Vapimärgiga Madis Padari t. Kanda nimetatud isik Tori valla auraamatusse ja autasustada Tori Vallavalitsuse tänukirjaga. Eelnõu kinnitati otsusega nr 91.
NOVEMBER 2010 Tori Vallavalitsuse istungid 28.10.2010 vallavalitsuse istungil arutati: 1. Sotsiaaltoetuste määramine Otsustati maksta peretoetust ühele isikule summas 400 krooni ülekandega Tori Lasteaiale ja teisele isikule võimaldada soodustust lasteaia kohamaksu tasumisel täies ulatuses ja toiduraha tasumisel 50% ulatuses kuni õppeaasta lõpuni. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 312. 2. Hooldajatoetuse maksmine Otsustati maksta novembris hooldajatoetust 400 krooni 12 isikule, hooldajatoetust 240 krooni 4 isikule, hooldajatoetust kahe hooldatava eest kokku 480 krooni kahele isikule. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 313. 3. Puudega lapse hooldajatoetuse maksmine Otsustati maksta hooldajatoetust novembrikuu eest summas 300 krooni kahele isikule. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 314. 4. Ehitusloa väljastamine (3 eelnõud) Otsustati väljastada ehitusluba kaasomandis oleva hoonestusõiguse nr 4161306 alusel Kudruste Selts ile ja MTÜ Torgeli le Jõesuu külas Martini katastriüksusel Jõesuu külaplatsi rajamiseks. Külaplats koosneb sillutatud alast, haljastatud alast, teenindusteest, välikäimlast, laululavast, jalgrattahoidlast, müügikohtadega katusealusest, lõkkeasemest, grillimise platsist, laste mänguväljakust ja prügikonteineri alusest. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 315. Otsustati väljastada ehitusluba Piistaoja Katsetalu OÜ le Piistaoja külas Männiku katastriüksusel ehitiste vahele rajatavate teede ja platsi ehitamiseks. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 316. Otsustati väljastada ehitusluba Piistaoja Katsetalu OÜ le Piistaoja külas Männiku katastriüksusel sõnnikuhoidla püstitamiseks. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 317. 5. Kasutusloa väljastamine Otsustati väljastada kasutusluba Tori vallas Piistaoja külas Laiakivioja katastriüksusele elamu püstitamiseks. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 318. 6. Lähiaadressi määramine (5 eelnõud) Otsustati määrata Tohera külas munitsipaalomandisse taotletavale katastriüksusele (pindala 13783 m²) lähiaadress Niidu. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 319. Otsustati määrata Kildemaa külas asuva Põllu katastriüksuse (tunnus 80803:001:0045) lähiaadressiks Kivisoo. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 320. Otsustati määrata Tohera külas munitsipaalomandisse taotletavale katastriüksusele (pindala 18609 m²) lähiaadress Raja. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 321. Otsustati määrata Randivälja külas munitsipaalomandisse taotletavale katastriüksusele (pindala 1356 m²) lähiaadress Randivälja kirik. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 322. Otsustati määrata Taali külas munitsipaalomandisse taotletavale katastriüksusele (pindala 395 m²) lähiaadress Sanksu tee 14. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 323. 7. Munitsipaalomandis oleva ehitise teenindusmaa määramine (3 eelnõud) Otsustati määrata Randivälja külas asuvale ehitisele (kirik) juurde teenindusmaa suurusega 1356 m². Eelnõu kinnitati korraldusega nr 324. Otsustati määrata Taali külas asuvale ehitisele (veevõtupuurkaevpumpla) juurde teenindusmaa suurusega 395 m². Eelnõu kinnitati korraldusega nr 325. Otsustati määrata Tohera külas asuvale ehitisele (elamu) juurde teenindusmaa suurusega 18 609 m². Eelnõu kinnitati korraldusega KALDAD: VOLIKOGU / VALLAVALITSUS nr 326. 8. Reservfondist raha eraldamine (eelnõud 2) Otsustati vähendada reservfondi summas 16 752 krooni ja suurendada selle arvelt Tori Lasteaia (tegevusala 09110) inventari summat (artikkel 5515) 6 000 krooni ja lepingutasu summat (artikkel 50) 10 752 krooni. Taotlemise põhjus on lasteaia sisehindamise läbiviimine (kohustus läbi viia 2011. aastal, eelarves vahendid puuduvad). Eelnõu kinnitati korraldusega nr 327. Tutvustati OÜ ANRO taotlust Pärnumaa Rahvaralli korraldamise toetuseks summas 5000,- krooni. Otsustati eraldada 3000 krooni spordieelarvest. 9. SAPO taotlus Tutvustati Pärnumaa Sangpommiklubi taotlust Tori Põhikooli võimla tasuta kasutamiseks 20.11.2010 toimuvaks Pärnumaa Meistrivõistlusteks Sangpommis. Otsustati toetada täies taotletud ulatuses. 10. Avaliku ürituse korraldamiseks loa andmine (2 eelnõud) Otsustati anda luba FIE Silvi Pärn ale avaliku ürituse SÜGISLAAT korraldamiseks 31. oktoober 2010. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 328 Otsustati anda luba avaliku ürituse Spordiürituse Pärnumaa Rahvaralli korraldamiseks 30. oktoober 2010 kell 10.00 18.00. Olemas on järgmised kooskõlastused: Lääne Regionaalne Maanteeamet kiri 8-4/10-00015/197, Lääne-Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna Sindi Konstaabli Jaoskonna kiri 12.10.2010, Lääne-Eesti Päästekeskuse 12.10.2010 ja maaomanike kooskõlastused. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 329. 11. K. Saar e taotlus Tutvustati lühidalt taotluse sisu. Otsustati nõustuda K. Saar ega sõlmitud töölepingu 19.08.2009 nr 27 lisa nr 2 pikendamisega 01. septembrini 2011. INFO: 1) Eelarve sisesed muudatused Ü. Ilves tutvustab lühidalt esitatud taotlusi. Tori Rahvamaja juhataja on esitanud taotluse tõsta personalikulude (art.5005) alt 18 500 krooni kinnistu ja ruumide majanduskulu (art.5511) alla. Selja Algkooli direktor on esitanud taotluse tõsta info- ja kommunikatsiooni kulude (art.5514) alt 7000 krooni koolituskuludesse. Otsustati muudatused sisse viia. 2) POL i koolitused 2011. Tutvustati lühidalt 2011 aastaks Pärnumaa Omavalitsuste Liidu poolt pakutavaid koolitusi 05.11.2010 vallavalitsuse istungil arutati: 1. Sotsiaaltoetuste määramine Otsustati maksta peretoetust ühele isikule summas 2000 krooni. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 330. 2. Hajaasustuse veeprogrammi aruannete heakskiitmine ja kinnitamine Otsustati kiita heaks ja kinnitada Hajaasustuse veeprogrammi projektide aruanded: projekti Tori vald Mannare küla Tooma puurkaevu rajamine aruanne, projekti Tori vald Taali küla Henriku puurkaevu rajamine aruanne, projekti Tori vald Oore küla Ossi puurkaevu rajamine ja seadmete soetamine aruanne ja projekti Tori vald Võlli küla Pikalepa puurkaevu rajamine ja seadmete soetamine aruanne; Eelnõu kinnitati korraldusega nr 331. 3. Korralduse muutmine Otsustati muuta Tori Vallavalitsuse korralduse 25.08.2009 nr 228 Hajaasustuse veeprogrammi taotluste rahuldamine punkte 1.6 ja 1.9 ning sõnastada järgmiselt: 1.6. Toetuse saaja S.K- toetuse
KALDAD: VOLIKOGU / VALLAVALITSUS suurus 31 702,00 krooni ja 1.9. Toetuse saaja I.J- toetuse suurus 33 356,53 krooni. Seoses projektide odavama elluviimisega vähendada kolmepoolsetes toetuslepingutes ettenähtud toetussummasid: 2.1. S.K- 754 krooni ja 2.2. I.J-1 384,66 krooni. Kasutada projektide odavamal elluviimisel vabanenud vahendeid programmi järgnevas taotlusvoorus esitatud taotluste rahuldamiseks. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 332. 4. Tunnustuse avaldamine Otsustati avaldada tunnustust ja autasustada Tori Vallavalitsuse tänukirjaga Viira Kooli pedagoogi Riina Goode t tema 55. juubelil. Tänukiri anti üle 05. novembril 2010 Viira Koolis ja avaldada tunnustust ja autasustada Tori Vallavalitsuse tänukirjaga Tori Lasteaia õpetaja abi Terje Mihkelstein i tema 50. juubelil. Tänukiri anti üle 12. novembril Tori Lasteaias. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 333. 5. Reservfondist raha eraldamine Otsustati vähendada reservfondi summas 55 200 krooni ja suurendada selle arvelt Tori Lasteaia (tegevusala 09110) inventari summat (artikkel 5515) 55 200 krooni. Taotlemise põhjus on lasteaias tekkinud hädavajadus soetada uus igapäevatöös vajalik konvektsiooniahi. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 334. 6. Ehitusloa väljastamine Otsustati väljastada luba Tori Agro OÜ le Tori alevikus Töökoja katastriüksusel paikneva töökojahoone rekonstrueerimiseks. Selle loa alusel on lubatud ehitada hoonele nn nullkatuse asemele kahe kaldega viilkatus. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 335. 7. Kasutusloa väljastamine (6 eelnõud) Otsustati väljastada luba Tori vallas Taali külas Henriku katastriüksusele rajatud puurkaevu kasutuselevõtuks. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 336. Otsustati väljastada luba Piistaoja Katsetalu OÜ le Tori vallas Piistaoja külas Männiku katastriüksusele püstitatud sõnnikuhoidla kasutuselevõtuks. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 337. Otsustati väljastada luba Piistaoja Katsetalu OÜ le Tori vallas Piistaoja külas Männiku katastriüksusel ehitiste vahele rajatud teede ja platsi kasutuselevõtuks. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 338. Otsustati väljastada luba Sirje Künnapas ele Tori vallas Oore külas Ossi katastriüksusele rajatud puurkaevu kasutuselevõtuks. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 339. Otsustati väljastada luba Tori vallas Võlli külas Pikalepa katastriüksusele rajatud puurkaevu kasutuselevõtuks. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 340. Otsustati väljastada luba Tori vallas Mannare külas Tooma katastriüksusele rajatud puurkaevu kasutuselevõtuks. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 341. 8. Kirjaliku nõusoleku väljastamine (3 eelnõud) Otsustati väljastada nõusolek V. K. le Oore külas Lillemetsa katastriüksusel paikneva puurkaevu tehnosüsteemide muutmiseks. Olemasolevale kaevule paigaldatakse puhastusseade. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 342. Otsustati väljastada nõusolek Randivälja külas Kopli katastriüksusel paikneva puurkaevu tehnosüsteemide muutmiseks. Olemasolevale kaevule paigaldatakse puhastusseade. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 343. Otsustati väljastada nõusolek Jõesuu külas Saare katastriüksusel paikneva puurkaevu tehnosüsteemide muutmiseks. Olemasolevale kaevule paigaldatakse puhastusseade. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 344. 9. Lähiaadressi määramine Otsustati määrata Jõesuu külas munitsipaalomandisse taotletavale katastriüksusele (pindala 12 539 m²) lähiaadress Pargi. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 345. NOVEMBER 2010 10. Korralduse kehtetuks tunnistamine Otsustati tunnistada kehtetuks Tori Vallavalitsuse korraldus 05.04.1999 nr 106 Maa ostueesõigusega erastamine. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 346. 11. Nõusoleku andmine korteriomandi seadmiseks Otsustati moodustada Tori alevikus katastriüksus Pärnu mnt 11 ja määrata katastriüksusel asuvate hoonete (5- krt elamu reg. kood 103040912 ja kuur reg.kood 103040913) teenindamiseks vajalikuks maaks 2370 m² ning nõustuda Pärnu mnt 11 katastriüksusel korteriomandi seadmisega: 1.1 eluruum nr 1 kokku reaalosa suurusega 429/1617; 1.2 eluruum nr 2 kokku reaalosa suurusega 273/1617; 1.3 eluruum nr 3 kokku reaalosa suurusega 605/1617; 1.4 eluruum nr 4 kokku reaalosa suurusega 145/1617;1.5 eluruum nr 5 kokku reaalosa suurusega 165/1617. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 347. INFO: Tori valla Vapimärgi kandidaadi ülesseadmise avaldus Tutvustati lühidalt laekunud avalduse sisu, Tori valla vapimärgi kavaleri kandidaadiks esitati Madis Padari. Kultuuri- ja spordikomisjon on avalduse läbivaadanud ja toetab tehtud ettepanekut. Otsustati toetada tehtud ettepanekut esitada volikogusse kinnitamiseks Tori valla vapimärgi kavaleri kandidaadiks Madis Padari. 10.11.2010 vallavalitsuse istungil arutati: 1. Sotsiaaltoetuste määramine Otsustati maksta peretoetust kahele isikule K.N.-1400 krooni ja A.J. 496 krooni. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 348. 2. Ehitusloa väljastamine Otsustati väljastada luba Kuiaru külas Otsa katastriüksusel paikneva elamu rekonstrueerimiseks. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 349. 3. Katastriüksuse lähiaadressi määramine Otsustati määrata Kuiaru külas asuva Rehe I katastriüksuse (tunnus 80801:002:0381) lähiaadress Lepiku- Metsa. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 350. 4. Volikogu istungi materjalid Tutvustati lühidalt volikogu istungi plaanitavat päevakorda, esitatavaid materjale. Otsustati esitada eelnõud menetlemiseks volikogu istungile. 18.11.2010 vallavalitsuse istungil arutati: 1. Tori valla kalendri hinna kinnitamine Otsustati kinnitada Tori valla kalendri müügihinnaks alates 1. jaanuar 2011.a. 1.60 eurot. Müük toimub Tori Vallavalitsuse kaudu. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 351. 2. Tori Vallavalitsuse korralduse 22.12.2009 nr 330 Maa riigi omandisse jätmine muutmine Otsustati: 1) Muuta Tori Vallavalitsuse korralduse 22.12.2009 nr 330 Maa riigi omandisse jätmine punkti 1.3 järgmiselt: Aesoo külas asuv maaüksus Taali metskond 70, pindalaga 17,10 ha sihtotstarbega maatulundusmaa (011; M). 2) Muuta Tori Vallavalitsuse korralduse 22.12.2009 nr 330 Maa riigi omandisse jätmine punkti 1.8 järgmiselt: Aesoo külas asuv maaüksus Taali metskond 75, pindalaga 2,00 ha sihtotstarbega maatulundusmaa (011; M). 3) Muuta Tori Vallavalitsuse korralduse 22.12.2009 nr 330 Maa riigi omandisse jätmine punkti 1.10 järgmiselt: Aesoo külas asuv maaüksus Taali metskond 77, pindalaga 37,04 ha sihtotstarbega maatulundusmaa (011; M). 4) Muuta Tori Vallavalitsuse korralduse 22.12.2009 nr 330 Maa riigi omandisse jätmine punkti 1.14 järgmiselt: Riisa külas asuv maaüksus Taali metskond 81, pindalaga 5,69 ha sihtotstarbega kaitsealune maa (010; H). Eelnõu kinnitati korraldusega nr 352.
NOVEMBER 2010 TUBLI VALLA NOOR 2010 KALDAD: VOLIKOGU / VALLAVALITSUS / VARIA Tori Vallavolikogu Kultuuri- ja Spordikomisjoni ettevõtmisel on plaanis valla aastapäeval 19. detsembril 2010 tunnustada üht tublit valla noort. Kindlasti on Tori vallas mitmeid noori, kes seda tunnustust väärivad. Selleks, et tunnustuse pälviks just õige noor, ootab komisjon häid ja põhjendatud ettepanekuid valla elanikelt. Kandidaadi vanus peab jääma vahemikku 16 27 aastat. Kindlasti peab tema elukohaks olema Tori vald. Oluline on kirja panna kandidaadi tegu või saavutus 2010 aastal ning miks Teie esitatud noor võiks olla selle tunnustuse vääriline. Palume ettepanekud saata tuua hiljemalt 6. detsembriks 2010 Tori vallamajja või saata e-kirjana aadressil humanitaar@torivald.ee. Märksõnaks TUBLI TORI VALLA NOOR 2010. NB! Kuna tähtaeg esitamiseks on lühike, siis tänaseid toimetusi ära lükka homse varna! Info telefonilt 564 1516. Kultuuri- ja Spordikomisjoni nimel, Mart Ruumet Komisjoni esimees Tori valla 19. aastapäev 19.detsembril kell 16 Tori rahvamajas Peremehetute ehitiste hõivamise teated Ehitise peremehetuse väljaselgitamiseks on Tori Vallavalitsus hõivanud ja võtnud arvele Kõrsa külas turbaraba tee ääres saeveski lähedal asuva puurkaev-pumpla. Hoone viimane omanik on teadmata. Kõigil, kellel on vastuväiteid nimetatud ehitise hõivamise või peremehetuse kohta, esitada need kirjalikult kahe kuu jooksul pärast teate avaldamist Tori Vallavalitsusele aadressil Tori alevik Tori vald. Vaimu terita talvel tule õppima TÜ talveülikooli! Uue aasta alguses ootab esmakordselt õppijad Tartu Ülikooli talveülikool, pakkudes õppimisvõimalusi neile, kelle ajagraafik soosib teadmiste omandamist talvisel ajal. Programm koondab 31 erinevat täiendusõppekursust, mis suunatud töö- või huvialaseks enesetäienduseks. Talveülikoolis pakume mitmeid uusi kursuseid juhtidele, ettevõtjatele, spetsialistidele, ametnikele, õpetajatele, õpilastele, kultuuritöötajatele, lastevanematele jt. Tööalaselt kasulike kursuste kõrval on avatud mitmed õppeprogrammid, kuhu oodatud kõik, keda paeluvad teemad, mis seostuvad tervise, spordi, kultuuri kui kunstiga. Juhtidele, ettevõtjatele on talv loodetavasti üks väheseid rahulikumaid perioode aastas, andes võimaluse leida aega enda arendamiseks. Pakume selleks talveülikooli programmis kursuseid, mille rõhuasetus on erinevate ärikultuuride tundmaõppimisel, meeskonnatöö ja loovuse omavahelistel seostel ning turundusel. Näiteks professor Raul Eamets käsitleb talveülikooli kursusel Kuhu läheb Eesti majandus? riigi majanduselu tulevikuväljavaateid. Sel korral on võimalik talveülikooli programmis osaleda ka turunduse ja müügi kursustel Turundus ja müügitegevus ettevõttes ning Turundus ja teenindus turismis. Spetsialistidele ja ametnikele jt korraldame kursuseid, mis keskenduvad suhtlemiskultuurile ja etiketile, õigustõlkele, meeskonnatööle jne. Lisaks on võimalik aktiivselt suhtlevatel töötajatel saada ülevaade stressi erinevatest käsitlustest ning sellest hoidumise meetoditest. Ülikooliga ühele tihedamalt seotud sihtrühmadele õpetajatele ja õpilastele toimuvad 2011. aasta jaanuaris kursused andekate Kontsert Autasustamine Tori valla Vapimärgiga Tort & VAHUVEIN õpilaste arendamisest loodusteadustes ja matemaatikas. Loodusteaduste huvilistele õpilastele korraldame ka õpitoa rahvusvahelisest olümpiaadist. Oleme mõelnud ka lastevanematele, keda ootame teadmisi hankima kursusele Lastefilosoofia ja filosofeerimine lastega, kus õpetatakse, kuidas suunata lapsi filosofeerimismeetodiga iseseisvalt mõtlema, uusi teadmisi omandama, positiivselt ja läbimõeldult suhtlema. Lastevanematele räägitakse talveülikoolis ka ohtudest internetisuhtluses, eesmärgiga parandada nende sotsiaalseid oskusi interneti kasutamisel ning anda näpunäiteid laste turvaliste internetiharjumuste kujundamiseks. Kõiki huvilisi, sõltumata haridusest, erialast, vanusest, ootame kursustele Suusakool, kus õpetatakse murdmaasuusatamise tehnikaid. Professor Mihkel Zilmeri kursus Normaalne söömine (inimkonna elu globaalsel infoprügimäel), räägib tervislikust söömisest ja joomisest, mis järjest enam au sisse tõusnud. Kunstihuvilisi õppijaid kutsume esmakordselt toimuvale jääakvarelli kursusele, kus kasutatakse uudseid maalitehnikaid, sobitades akvarelli jääga. Algavat aastat püütakse ikka alustada uute soovide ja lubadustega. Meie programm ootab osavõtjaid, kes soovivad alustada uut aastat oma teadmisi ja oskusi värskendades või hoopis midagi uut õppides, eriti kui varasemalt pole olnud mahti selleks. Vaata lähemalt talveülikooli kursuseid http://www.tk.ut.ee/ talveylikool. Birgit Tuulemäe TÜ Pärnu kolledži turundusspetsialist
6 KALDAD: VARIA NOVEMBER 2010 JÕULUVANA OOTAB LAPSI, kes ei käi lasteaedades KOOLIEELSETE LASTE JÕULUPEOLE pühapäeval, 12. detsembril kell 16.00 Tori Rahvamajas. Last, kes ei saa jõulupeole tulla, ootab kommipakk vallamajas kuni 10. jaanuarini 2011. Jõuluvana nimekiri on koostatud rahvastikuregistri andmetel Tori valda sissekirjutuse põhjal. Palume peredel kontrollida, kas koolieelik, kes ei käi lasteaias, on nimekirja lülitatud. Info telefonilt 443 6640 või 5331 4949 Eha Säde Tori alevik Aria Kohtla, Karl Lennart Mitt, Kaur Aleksander Mitt, Lisanna Allik, Aleksija Elisabet Vint, Patricia Lanna, Jane-Liis Kõnnussaar, Marion Ida Vinkler, Mathias Jesper Virkus, Riho Selgis, Robin Ruberg, Armin Martin, Rylon Ke`Alohalani Lüdig, Grenet Pärnik, Karolina Kask, Isabella Vint, Steven Anderson, Kenneth Ivanov, Kaspar Allik, Andra Altmets, Cris-Ronaldo Rohtla, Aleksandra Tarn, Mattias Ermanis Oore küla Ragne Rohtla, Janely Rebane, Madis Tilk, Mehis Tilk Taali küla Guido Tael, Magnus Hartwich, Laura Tohv, Liis-Marii Nõmm, Arabella Pavelson, Loora-Liis Kaunissaar, Kelli Parts, Markus Dreimann, Eleanora Salben, Karl-Martin Rästa, Paul-Marten Toome, Mathias Meidla, Siim Särev, Mirell Meedla Randivälja küla Helerin Lilleväli, Kairit Tölp Rätsepa küla Keili Sosi Riisa küla Karla Kuusik Kõrsa küla Janette Hunt, Mia Aliis Haikonen Jõesuu küla Anete-Mai Poolak, Marii-Eliise Martinson, Tony Lepik, Eliana Riina Aluste, Egero Toomas Aluste, Ketlin Hartõkainen, Sander Lauri Künnapas, Marita Miir, Alegra Tamolyte, Rasmus Kummets, Elimar Asko Arop, Pille- Riin Arop, Mairold Aak, Merilyn Aak, Kenet Tamolis Levi küla Anna-Liisa Tuisk, Aaron Nõmm Tohera küla Jakob Martsoo, Stella Vabrit Muraka küla Mia Maria Mitt, Otto Kalde, Mirjam Tamm, Johannes Merisalu Muti küla Lysaura Varusk, Martten Võigas, Roger Pass Piistaoja küla Angelika Savolainen, Karola Jõepere, Tiana Reinholdy, Ketrin Valdaru Selja küla Mairo Klemmer, Jakob Sanglepp, Emma Roots, Henriko Puusild, Loviis Lõhmus, Marius Kolk, Andero Aas, Marret-Lee Laid, Lasse Lõhmus, Arvi Tugedam, Mihkel Tominga, Christofer Müller Võlli küla Elisabeth Veeväli, Annabell Matiesen
NOVEMBER 2010 KALDAD: VARIA Vaheta suitsuanduril patarei Tulekahju korral rakendub õigeaegselt tööle ainult täis patareiga ja õigesse kohta paigaldatud suitsuandur. Suitsuanduri hooldus Vaheta suitsuanduri patarei, kui see hakkab tühjaks saama. Suitsuandur annab patarei tühjenemisest teada vaikse hoiatusheliga, mis kostub umbes iga minuti järel. Suitsuandurilt tuleb mõned korrad aastas tolmu võtta. Seda võib teha näiteks tolmuimeja toruga või tolmuharjaga. Veendumaks, et suitsuandur on töökorras, testi suitsuandurit testnuppu vajutades. Suitsuanduri õige paigaldus Kui majapidamises on üks suitsuandur, tuleb see paigaldada magamistubade lähedale koridori. Lisakaitseks soovitame paigaldada suitsuandur kõikidesse magamistubadesse ja seejärel eluruumidesse. Kööki ja vannituppa pole soovitav suitsuandurit paigaldada, söögiaurud ja veeaur põhjustavad rohkesti valehäireid. Avatud köögi puhul tuleb suitsuandur paigaldada toapoolsesse ossa, kus see ei reageeri söögiaurudele. Suitsuandur tuleb kruvidega lakke kinnitada, võimalikult toa keskele ning vähemalt pool meetrit eemale seintest, lampidest ja ventilatsiooniavadest. Päästeteenistus Pärnumaa Rahvaralli Vaidlo, Mitsubishi Lancer EVO 5, Selja kuivati mäel 30. oktoobril toimus Pärnumaal käesoleva aasta viies rahvaralli, mis oli ühtlasi 2010. a rahvaralli karikavõistluste V etapiks ja 2010. a Moskvich Liiga karikavõistluste V etapiks. Pärnumaal toimunud asfaldiralli korraldas OÜ ANRO. Sel aastal varasemalt toimunud ettappidest olid kaks talvist võistlust Kõpus, seejärel kaks rallit Läänemaa kruusateedel ja viimane toimub 27. novembril Saaremaa kiviaedade vahelistel kruusateedel. Tänavasõiduautodele toimunud ralli oli Pärnumaal teiseks rahvaralliks, eelmine sõideti 2003 aastal kruusarallina. Are vallast Suigust anti rallile start kell 11, kus enam kui 16 kiiruskatsete kilomeetrit sisaldanud rallit alustas 68 meeskonda. Tegemist on siiani suurima võistlejate arvuga selle aasta rahvarallidel. Ralli katkestas 8 meeskonda, neist 3 väljasõidu tõttu. Kiiruskatsed toimusid Libatses, Suigus ja Seljal. Libatse katset sõitsid võistlejad neljal korral, Suigus ja Seljal sõideti karussellsüsteemis sõidetud katseid kahel korral. Pärnumaa Rahvaralli võitsid Rain Rannala/Simmo Nestor, teise koha saavutasid Mihkel Vaidlo/Risto Kippasto, mõlemad ekipaasid sõitsid Mitsubishi Lancer EVO V-ga. Pärnumaa sõitjatest oli üldarvestuses ja 4wd klassis kolmas 2010. a. autoralli N4 rühma eesti meister Egon Kaur koos kaardilugeja Lembit Suit iga. Egon Kaur sõitis ralli kaasa oma tänavasõidu Subaruga. Samas klassis sõitnud Vändra võidusõitja Aivo Mängel koos kaardilugeja Priit Guljajeviga katkestasid ralli mootoriprobleemide tõttu. 2 wd suurte klassis sõitis BMW 325 kaasa Vändra võidusõitja Alo Põder koos kaardilugeja Ranno Randmaaga, saavutades omas klassis 9 koha, kokkuvõttes 27 koha. 2 wd väikeste klassis sõitis kaasa neli Pärnumaaga seotud meeskonda, kusjuures kõik võistlesid Honda Civicutel. Alla 1,6 liitrise töömahuga autode arvestuses saavutas võidu Karel Tölp koos kaardilugeja Kaspar Järvalaga, kokkuvõttes oldi 10 kohal. Vändra võidusõitja Steven Põder koos kaardilugeja Kristjan Tarjaniga saavutasid 10 koha. Superkrossi kaudu tuttavaks saanud meestest olid samas klassis veel Kristjan Heamäe kaardilugejana Siim Saluri kõrval 4 kohal ja Ain Heamäe koos kaardilugeja Kaspar Palokiga 9 kohal. Korraldajate poolt tänan ralli õnnestumiseks kõige suurema töö ära teinud Halinga OÜ-d, Selja OÜ-d ja Roigumõisa OÜ-d. Ilma teie abita ei oleks olnud võimalik sellist võistlusrada kokku panna. Võistlustrass kulges suures ulatuses eramaadesse jäävatel teedel ja platsidel, seetõttu suur tänu maaomanikele ja omavalitsustele. Oma õla panid võistlustele alla tööriiete müügiga tegelev Kinbass OÜ, kaevetöödega tegelev Omatec OÜ, traktoreid ja põllumajandusmasinaid müüv AS A.Tammel, transpordiga tegelev OÜ Suigu Veod, arvutimüügiga tegelev Arvutiparandus OÜ, ehitusega tegelev Ronella OÜ, heakorra ning kasvumuldade müügiga tegelev Matogard OÜ, majutusega tegelev Klaara-Manni Puhkemaja, lisaks veel Baltic Truck Trade, Are Vallavalitsus ja Tori Vallavalitsus. Väga suur tänu toetajatele ja raja ehitajatele, ilma Teie panuseta seda võistlust toimunud ei oleks! Korraldajate nimel võistluste juht Sven Heinlaid
KALDAD: VARIA Detsember suurte tegemiste kuu NOVEMBER 2010 Jõulueelsed toimetused Plaanipidamine Lasteaia lapsed valmistumas jõuludeks vorstitegu Jõuludest hakati rääkima peale mardipäeva. See teema kerkis nagu iseenesest päevakorda. Ei istutud laua äärde ega peetud suuri plaane. Siin-seal oli kuulda väljendusi jõuluõlle tegemisest, veskil käimisest, sea tapmisest, piparkookide küpsetamisest, vorsti- ja sülditegemisest, suurpuhastusest. Detsember oli suurte tegemiste kuu. Enne pühi käidi kindlasti veskil. Isa ladus viljakotid vankrile või reele ja sõit läks Levi veskile. Sealt tagasi tulles olid kottides linnasejahu, nisupüül, rukki kroovjahu ja rukkipüül. Pühadeks küpsetati rukkileiba, saia, rukkipüüli leiba, tehti piparkooke ja muretaigna küpsiseid. Viimaste tegemiste ajal olime suured osalised. Küpsetati mitu päeva. Pühade ajal võis neid igaüks süüa palju jaksas. Suur kollane vineerkohver oli täis piparkooke, muretaigna küpsiseid oli suur silmapesu kausitäis. Lastele maitsesid muretaigna küpsised. Need olid magusamad. Emal oli küpsiste tegemise aparaat, mis pandi hakklihamasina otsa. Jäi ära taigna rullimine ja lõikamine. Pidid vaid masina vänta keerama. Suurpuhastus algas ka varakult. Luua ja labidaga käidi üle kogu majapidamine. Kõige suurem töö oli rehetoas, kus oli alati tegemist. Praktiliselt käis kogu pere elu seal. Köeti ahju, tehti süüa, õpiti, mängiti. Rehetoa põrand oli valatud. Pühade eel tõsteti rehetuba tühjaks. Pühiti puhtaks, pesti põrand, lubjati palkseinad. See oli laste meelest vahva üritus. Meid sinna osaliseks ei lubatud, aga põnev oli ikkagi. Suurpuhastusega pidi hakkama saama toomapäevaks, 21. detsembriks, talve alguseks. Kes selleks ajaks elamist korda ei saanud, sellele võis Tahma-Toomas külla tulla. Küla vigurvändad valmistasid Tahma-Tooma. Selleks topiti vanad püksid ja kuub heinu täis. Meisterdati ka pea ja sokutati tallu, kus oli mitu peretütart. Leidja viis Tahma-Tooma salaja järgmise pere ukse taha. Nii ta külakorda käis, kuni mõni vihastas ja minema viskas. Pühaderoogade valmistamiseks oli vaja liha. Kasutati sea-, vasika- ja haneliha. Sügisel, pärast kartulivõttu, pandi selleks ettenähtud loomad nuuma peale st. hakati neid teistest paremini söötma. Vasikas oli tavaliselt pullike, lehmvasikad jäeti elusloomadeks. Loomade veristamine toimus nädal enne pühi. Meie peres sooritas selle toimingu isa koos sulasega. Oli peresid, kes sellega ise hakkama ei saanud, siis kutsuti Tori alevist lihunik. Lihunikul oli suur karvane koer. See oli tal alati kaasas. Olime vendadega parajasti teepeal, kui lihunik mööda sõitis. Koer jooksis meie juurde. Kuri ta igatahes ei olnud, me vähemalt ei kartnud teda, aga ta lükkas meid kõiki käpaga pikali ja sörkis siis edasi. Lapsi loomade veristamise juurde ei lubatud. Sellel hommikul meid lihtsalt ei aetud üles. Ärgates leidsime toast ainult lihahunnikud. Kord ärkasin juhuslikult... Isa kõndis tähtsa näoga ringi ja teritas suuri pussnuge. Ema kolistas ämbritega. Mind kästi kohe sängi tagasi minna. Olin tükk aega vaikselt teki all. Kuulasin sea kisa ja jäin uuesti magama. Hiljem ärgates ja lauta minnes ei leidnud me enam väikest pullvasikat. Kurbus oli suur. Ema seletas, et see on paratamatu, süüa on ju vaja. Hiljem sorteeriti liha soolamiseks, pühadepraeks, süldi keetmiseks, maksapasteedi tegemiseks, vorstide valmistamiseks ja maukude keetmiseks. Et siga oli harilikult suur, siis jätkus seda igaks otstarbeks. Vorstide valmistamiseks oli vaja soolikaid. Suurel seal oli palju soolikaid. Need tulid toidujääkidest tühjendada. Selleks keerati nad tagurpidi. Tavaliselt topiti nad mõne lehtri otsa, valati vett sisse ja vee raskuse all keerasid nad ise läbi lehtri ümber. Sooled olid seestpoolt kaetud limase korraga. Selle puhastamiseks asetati sooled lauale ja kraabiti nüri noaga puhtaks. Mõni tegi seda kahe sukavarda vahel väga osavalt. Puhastatud sooled asetati külma vette. Vorstide tegemiseks keedeti suur katlatäis kruubiputru. Sellele lisati ploomirasva või pekikuubikuid, soola, vorstirohtu ja verivorstide puhul verd. Verd saadi seatapmisel. Seda tuli tublisti segada, lisada veidi soola ja jahu, muidu tõmbus klimpi. Kruupe ei keedetud täiesti pehmeks. Jahtunult topiti puder soolikatesse. Selleks kasutati jämedat lehtrit ja puupulka. Sool venitati lehtri otsa ja hoiti ühe käega kõvasti kinni. Puder tõsteti kulbiga lehtrisse ja lükati pulgaga soolikasse. Nii topiti sooled vorstiputru täis. Siis moodustati neist ilusad rõngad ja seoti niidiga kinni. Varasemal ajal olevat selleks kasutatud vorstitikke, mida valmistati lõmmu e. peerupuust. Vorstirõngaid keedeti veel ja tõsteti siis jahtuma. Et pere oli suur, siis tehti palju vorsti. Jahtunud vorstid asetati sahvrisse rippu. Mäletan, et sahvris rippus paarimeetrine õrs, mis oli otsast otsani vorste täis riputatud. Sült ja maksapasteet kuulusid samuti pühadesöökide hulka. Sült tehti seapeast, jalgadest ja lihast. Suur neljaämbrine katel toodi pliidile. Samas katlas keedeti ka maks pasteedi jaoks. Väljavõte Jõulumälestusi Muraka küla inimestelt Lea Puust Tori muuseum
NOVEMBER 2010 9 KALDAD: VARIA Tori raamatukogu teatab Uued raamatud novembris * Sinu kord heegeldada ja kududa (Üks kindapaar ka Anne Rätsepa poolt kujundatud ja kootud) * Losey, M. Tänapäeva lapsed. Kristallilapsed, indigolapsed, Maa inglid * Kallast, M. Käitumise käsiraamat. Head kombed. * Virkus, L. Leivad, saiad, sepikud * Kangur, P. Urmas Alender lõputa lookleval teel * Pedak, P. Margarita Voites imet tabades * Lumiste, K. Minu Ibiza vaba armastuse saar * Hiiemäe, M. Pühad ja argised ajad rahvakalendris * Rüütel, I. Muutudes endaks jääda * Sebag Montefiore, S. Sašenka. Romaan Venemaa poliitilisest ajaloost (Raamatukogutöötaja lemmik!) * Raet, M. Surnud liblikad * Kivi, K. Üksteist * Gilbert, E. Abielutõotus. Armastuse lugu * Echenoz, J. Ma lähen ära. Romaan * Stockett, K. Koduabiline. Romaan * Flisehhauer, W. Kolm minutit tegelikkust. Romaan Kohtume raamatukogus! aita Puust Maie soovib HEAD ISU! PELMEENIVORM 400 g pelmeene, 2 tomatit, 2 muna, 1 karp merevaiku, 2 dl piima, 100 g riivitud juustu, soola. Aseta külmutatud pelmeenid ahjuvormi. Lisa tükeldatud tomatid. Sega munad juustu ja piimaga lahti, maitsesta soolaga ja vala segu vormi. Puista üle riivjuustuga ja küpseta 200 kraadi juures umbes 40 minutit. Jõesuu raamatukogu teatab Uued raamatud: * Mark Sandle Kommunism. Ülevaade kommunismi tekkimisest ja arengust kogu maailmas * Leo Laurson, Richard Roht, Jüri Naelapea Lugusid Julius Kuperjanovist * Justin Petrone Minu Eesti * Ene Timmusk Minu Kanada * Kati Lumiste Minu Ibiza. * Eestlaste unistuste ja mälestuste Krimm * Paavo Kangur Urmas Alender lõputa lookleval teel. * Owen Edwards Rokk-kitarristiks 6 nädalaga. Selle raamatu abiga võib ka sinust saada rokk- ja metallkitarrist. * Virve Karu, Sigrid Soomre Peolauad: katmine, serveerimine, etikett * Jüri Pino Sakuska. Rretseptid, nõuanded, arutlused, kuidas väärikalt viina võtta ja midagi peale haugata. * Kirsti Vainküla Saatevead. Telemaja lood ja legendid. * Philip Schmidt, Matthew Paymar Pööningute ja keldrite väljaehitamine * Kõik kinnistu välisehitistest. Üksikasjalik raamat õueala rajamiseks või uuendamiseks. * Mai Raet Surnud liblikad. Noorsooromaan * Ene Sepp Minevikuta mälestused * Nora Roberts Roosiaed. Armastusromaan * Kate Saunders Kiivas loss!. Armastusromaan Lastele: * Mälumängud lastele 2 * Aidi Vallik Minu jalad * Ebe Padu Kurr ja Näu Kohtume raamatukogus! VIIu JuuRIKas KARTULISUPP 500 g kartuleid, 100 g peekonit, 2 juppi suitsuviinerit, 1 sibul, 3 marineeritud kurki, õli soola pipart. Tükelda kõik ained. Prae õlis peekon, lisa sibul (soovi korral võib lisada ka küüslauku). Lisa kartulid ja hauta veidi. Vala hautis puljongisse ja aja üheskoos keema. Keeda kuni kõik on pehme ja lisa viinerid ja hapukurk. Lase korraks keema tõusta ning maitsesta soola ja pipraga. TORTILJATORT 4 tortiljat, 1 karp merevaiku, 300 g kohupiimatoru, 1 vanillipuding, 350 g moosi, 2 sl suhkrut, 1 tl vaniljesuhkrut. Kaunistuseks 100 g halvaad ja vaarikaid. Aseta tortiljad ahjuplaadile ja küpseta 175 kraadi juures 7 minutit (krõbedaks). Sega merevaik kohupiima ja pudinguga ja lisa suhkur ja vaniljesuhkur. Jaga kreem neljaks ja määri üks osa esimesele tortiljale ja määri peale ka moosi. Tee nii ka kahe järgmise tortiljaga. Neljandale määri peale kreem ja puista kaunistuseks peale purustatud halvaa ja marjad. Hoia paar tundi külmas. HEAD ISU!!!
10 KALDAD: VARIA Küsib Hillar Kohv, vastab Kadri Simson Hillar Kohv (H.K.): Sünnipäev, sünnikodu, vanemad, suguvõsa? Kadri Simson (K.S.): Sündisin 22. jaanuaril 1977. Minu vanemad kohtusid Tartu Ülikoolis ajalugu õppides. Isa Aadu Must jätkas kohe peale lõpetamist õppejõuna ja on olnud juba aastaid ajalooprofessor. Ka minu ema on seotud teadusega. Minu isapoolne vanaema oli Tori koolis õpetaja ja tema vanemate talu on Tohera külas. Isapoolne vanaisa on pärit Surju vallast. Minu ema lapsepõlv möödus Pärnus, nii et temalgi on siinse kandiga oma seos. Kuna mu isa on uurinud eestlaste perekonnanimede ajalugu, siis tean päris täpselt, kus minu esivanemad oma nimed saanud on ja ka seda, millised Mustad on minu sugulased ja millised on hoopis teistest Eestimaa nurkadest pärit. H.K.: Haridus (millistes koolides õppinud ning kus, alustades algusest)? K.S.: Ma lõpetasin keskkooli Tartus. Aga olen teises klassis käinud ka Tori koolis, sest mu vanemad said stipendiumid õppimiseks ning sellel ajal olin koos noorema õega Toris vanaema juures. Tartu Ülikoolis õppisin ajalugu ja magistrikraadi kaitsesin Londoni ülikoolis. H.K.: Perekonnaseis, kes on abikaasa ning millega tegeleb ning kus ja millal tutvusite oma abikaasaga ning millal toimus pulmapidu, äkki on pulmapäevast midagi põnevat meelde jäänud? K.S.: Nii nagu minu vanemad kohtusid Tartus ajalugu õppides, kohtusin ka mina oma tänase abikaasaga Tartu Ülikoolis. Me alustasime Priiduga 1995. aastal kursusekaaslastena ajalooõpinguid ja 2008. aasta suvel abiellusime. See suvi oli väga vihmane, aga just meie pulmapäeval säras soe päike. Ma usun vanarahva tarkust, et pilvitu taevas pulmapäeval lubab ka meil loota pikka ja pilvitut kooselu. H.K.: Huvialad? K.S.: Mulle meeldib lugeda. Sügiseti armastan seenel käia ja talviti uisutada. Eelmisel talvel oli üks toredamaid kogemusi Viljandi järvel toimunud uisumaratonil osalemine. H.K.: Kelleks soovisite saada lapsepõlves ning millal ja millest tekkis huvi poliitika vastu? K.S.: Lapsena tahtsin ma saada kas raamatupidajaks, sest mulle meeldis peast arvutada või siis töötada raamatukogus, sest ma armastasin raamatuid. Huvi poliitika vastu tekkis aga laulva revolutsiooni ajal. Mu isa oli väga aktiivne Rahvarindes ja ma käisin temaga paljudel üritustel kaasas. Sel ajal oli iga eestlane omal viisil poliitik. H.K.: Kirjeldage ühte tööpäeva Riigikogus, millal algab ja millal lõpeb? K.S.: Töönädal riigikogus algab esmaspäeval kell 9. Alustuseks arutame kolleegidega läbi eesootava nädala päevakorra ja lepime kokku, NOVEMBER 2010 kes mis teemal kõne peab, milliseid muudatusettepanekuid me teeme valitsusest tulnud seadustele ja kuidas me hääletame. Järgneb töö rahanduskomisjonis, mille kõige olulisemaks ülesandeks on Eesti riigi eelarve koostamine. Igal esmaspäeval kohtun ka sotside ja rahvaliidu esindajatega, et nendega koostöö kokku leppida. Päeva teises pooles vastavad ministrid riigikogu liikmete arupärimistele. Mõnikord läheb see vastamine hiliste õhtutundideni ja seda näidatakse alati ka TV14s. H.K.: Mida arvate 1000-kroonisest toimetulekutoetusest, kas sellega ikka elab üks inimene kuus ära? K.S.: Siis, kui Keskerakond oli valitsuses, oli toimetulekutoetus mõeldud selleks, et ka kõige suuremas hädas olev inimene ei jääks nälga. Viimati arvutati miinimumtoidukorvi maksumus välja 2007 jaanuaris ja see oli 1000 krooni. Aga viimasel kolmel aastal on toiduainete hinnad 20 protsenti kasvanud ja euro tulles kasvavad nad veelgi. Selle tõttu ongi Keskerakond nõudnud valitsuselt, et toimetulekutoetus tõstetaks 1200 kroonile. Seda enam, et raha selleks on olemas. 2010. aastal jäi 12 miljonit krooni toimetulekutoetusteks mõeldud raha lihtsalt üle. H.K.: Miks on nii, et kui peres on näiteks mitu inimest töötud, et siis kõik ei saagi 1000 krooni toetust, teatavasti saavad teised pereliikmed toetust vähem mitusada krooni? K.S.: Mind tõesti kurvastab, et raskustes perede pealt hoiab tänane valitsus kokku ja samas tõstab muudkui vanemapalga ülempiiri. See on suhtumise küsimus. Mina arvan, et riik peab eelkõige aitama nõrgemaid, mitte premeerima rasketel aegadel kõige jõukamaid. H.K.: Kas peate valimisreklaamide peale raisatavaid suuri rahasummasid normaalseks, kui samas võiks seda raha hoopis töötute ja paljulapseliste perede abistamiseks kasutada-jagada? K.S.: Valimisreklaam võib anda vajalikku infot, aga samas võib ka lihtsalt eksitada. Aga ma toon ühe näite. Kas te teadsite, et Keskerakond on algatanud Töökohtade loomise seaduse, mis aitaks ettevõtetel uusi inimesi palgata. Valitsus ütleb, et töötud on ise oskusteta ja sellepärast peabki Eestisse jääma aastateks väga kõrge tööpuudus. Keskerakond aga leiab, et kui inimesed tööle aidata, siis võidab ka riik. Ta ei pea enam maksma toimetulekutoetust, vaid saab hoopis maksumaksja juurde. Kui valija aga Aktuaalsest Kaamerast või teistest uudistesaadetest pole Töökohtade loomise seadusest midagi kuulnud, siis võibki ta uskuma jääda, et midagi pole võimalik teha. Tegelikult on ja mõnikord on oma sõnumi edastamiseks ainuke viis selle jaoks reklaam osta. H.K.: Kui tihti käite Toris ning keda või mida te Toriga seoses esile tooksite, kes või mis teeb Torist Tori teie arvates? K.S.: Mul on Toriga seotud palju armsaid lapsepõlvemälestusi ja seega tulen siia alati rõõmuga. Sel aastal olen käinud Tori kooli ajaloopäeval ja Tori kirikus tähtpäevadega seotud teenistustel. Toris
NOVEMBER 2010 11 KALDAD: VARIA / INIMESELT INIMESELE on olnud väga tugev kodu-uurimistraditsioon ja seetõttu asutasin oma vanaema Juta Musta nimelise mälestusfondi. Selle eesmärgiks on premeerida igal aastal parimaid õpilaste Tori ajalooga seotud uurimistöid. H.K.: Reisid? Meenutage mõnd põnevat reisi, mis on seni kõige meeldejäävaim olnud. K.S.: Mul on õnnestunud käia Saudi Araabias. See on riik, kus naised võivad ringi liikuda ainult musta kotitaolise riideeseme sees. Mulle aga tehti erand, sest viibisin seal kuninga kutsel. Selles riigis sain eriti teravalt aru, kuivõrd on Eestis sündinud naistel vedanud. Saudidel võib tänu naftale olla palju rikkust, aga see on jaotunud väga ebavõrdselt. H.K.: Teie lemmiktoit ning äkki on teil olemas ma mõni hea omaleiutatud söögi või joogi retsept, mida torilastega jagada ajalehe Kaldad vahendusel? K.S.: Ma armastan koduseid toite kapsast hakklihaga, seenekastet, kotlette. Ühesõnaga, minu jaoks pole parimad retseptid mitte värskelt leiutatud, vaid vanaemade aegadest pärit. H.K.: Millist raadiojaama kõige meelsamini kuulate ning lemmiksaated televisioonis ning milliseid ajalehti-ajakirju loete ja tellite kõige meelsamini? K.S.: Tavaliselt kuulan ma Vikerraadiot ja koju tellin Pärnu Postimeest. H.K.: Milline on teie sõnum Tori rahvale aastalõpuks ning enne kevadisi Riigikogu valimisi? K.S.: Kui olukord on tõesti raske, siis meenutan looduses kehtivat tõde, et kõige pimedam on enne koidikut. Ei tasu nõustuda valitsuse poolt sisendatava väitega, et teisiti ei olegi võimalik. H.K.: Senised töökohad, alustades algusest kuni käesolevani? K.S.: Minu esimeseks töökohaks oli Euroinfokeskus. Olen töötanud ka Tallinna linnapea nõunikuna. Pärast õpinguid Inglismaal jäin aga välismaale tööle ja töötasin Brüsselis NATO Parlamentaarses Assamblees. Õnneks kutsuti mind Eestisse tagasi Keskerakonna peasekretäriks, kellena töötasin kuni Riigikogu liikmeks valimiseni. H.K.: Mida ütlete neile valijatele, kes sõnavad endamisi, et olgu seal riigijuhiks kes tahes, ikka on saksad tõllas ja vaesed võllas ning mõned ei lähe valimagi, sest tolku sellest polevat? K.S.: On ikka vahe küll. Alati kui Keskerakond on valitsuses olnud, on Eestil läinud hästi. Viimane kord valitsuses viisime läbi suurima pensionitõusu ja leidsime vahendid, et kõik põhikooliõpilased saaksid tasuta koolitoitu. Enne seda olid valitsused öelnud, et see pole võimalik, aga tegelikult on kõik valikute küsimus. Mujal maailmas on näiteks valitsused majanduskriisi ajal ise töökohtu loonud ja käibemaksu alandanud, et inimesed toime tuleks. Meie valitsus on käitunud täpselt vastupidi. Aga minu seisukoht on, et inimesed on olulisemad kui kiitus kuskilt keskpangast eelarve tasakaalu eest. H.K.: Mida ütleksite poliitikuna neile inimestele lohutuseks, kes EURO tulekut kardavad, sest Eesti Krooniga ollakse harjunud ning üks EURO olevat seal kusagil 15 krooni? K.S.: Ei tohi võtta nii, et 1 EURO on kuskil 15 krooni. Sellise matemaatikaga saab iga EURO kohta ligi 65 sendiga petta. 1. jaanuarist peab endale aru andma, et ka mündid on suur raha. Kõige väiksem paberraha on ju 5 EUROne, mis on enam kui 78 krooni. Paraku on EUROle ülemineku hetk see, kui saame teada kuivõrd vaesed me tegelikult oleme. Meie palgad ja pensionid on kordades väiksemad kui põhjanaabritel, aga hinnad jõuavad hirmuäratavalt kiirelt järele. Lohutuseks ütlen, et lasteraha ja pensione on võimalik tõsta. Selleks on vaja vaid tööpoliitikat, mis aitab tänased töötud maksumaksjateks ja annab riigile võimaluse aidata neid, kes seda vajavad. Kiri sõbrale Tere jälle, armas sõber! Kurtsid mõned päevad tagasi, et pikk ja pime aeg on sind ära väsitanud, et igatsed nii väga valget lund. Ju me oleme arvatavasti kõik jõudnud mingil määral seda igatsust tunda. Aga ütlus, et head asjad tulevad nende juurde, kes neid oodata suudavad, tundub praeguseks päris kohane olevat. Juba ongi käes advendiaeg ja see tähendab päevhaaval üha suurema valguse poole astumist. Igatahes ei ole jõulud enam kaugel! Võtad sa seda siis nii, et koos pööripäeva saabumisega saab valgus jälle pimedusest võitu või tähistad sa Jumalapoja sündi, kes on maailmale tõeliseks valguseks igatahes on rõõmustamiseks põhjust küllaga. Kui aga sügismasendus ei taha ikka kuidagi üle minna, siis soovitan sulle iseenda peal äraproovitud retsepti. Alusta juba praegu oma kodu jõulueelset korrastamist! Iga päev natuke mõni kapp või sahtel korda, mõni hoiuruum üle vaadata, seinad ja laed puhtaks jne kuni avastad, et ongi käes aeg esimesed jõulutuled õue üles riputada ja advendiküünlad akendele panna. Ja usu mind, mis kord on põhjalikult ja südamega ära tehtud, ei see vaja vahetult enne pühi enam suurt ettevõtmist. Ja nii põnev on siis igaks järgnevaks nädalavahetuseks uusi jõulukaunistusi juurde lisada, sest kokku on ju neli advendipühapäeva enne jõulupühi. Saad perele üllatusi pakkuda ja endalegi. Ära karda, et midagi saab liiast ja ära pane tähele, kui mõni pereliige küsib, et kas sel tuuseldamisel mõtet ka on. Ikka on! Sa ei pea ju vahetult enne pühi ennast väsinuks rabelema. Kõik mis võimalik, tuleb aegsasti ära teha. Siis pole jõuluõhtul kirikust tulles vaja karta, et silmad ei märka kaunist jõuluilu, mis igast õuest, igast aknast vastu särab. Loodetavasti kingib Taevaisa sel õhtul pehmet ja laia lumesadu, nii nagu palju kordi enne. Ja mis on veel kaunim ja hinge soojendavam, kui hetked surnuaial, sadade helklevate küünlatulede keskel lahkunuile mõeldes... Anna andeks! Muutusin juba ette nostalgiliseks. Tegelikult tahtsin selle eelneva jutuga öelda, et neid rõõmunupukesi meie sees ja meie ümber tasub otsida ja leida! Oled ehk selle väitega nõuski, et maailma muutumine algab meist endist? Kui veel jõulude juurde tagasi tulla, siis on palju inimesi, kes ütlevad, et sügispimeduse elaks veel kuidagi üle, aga jõuluaeg on kõige raskem, nõmedam, kurvem ja mis kõik veel. Mäletan, kuidas mõnda aega tagasi, sinu juubelil olles, võttis üks kauge üksik meessugulane selle teema üles. Märgade silmadega, ikka tihedamini sinu terviseks pitsi tõstes, püüdis ta meile selgeks teha, et perekonnast ilma jäänuna, ei ole siin elus mõtet millelgi, ammugi mitte jõuludel. Et oled kui üksik mahajäätud hunt, samas kui teised on rõõmsad. Me püüdsime sellest jututeemast kuidagi kõrvale hoida. Teadsime ju kõik, et alkohol oli ta perekonna lagunemise põhjuseks ja vaatamata paljude inimeste abipakkumistele, ei olnud ta suutnud viinale kunagi jäädavalt selga pöörata. Kui ta siis tol hetkel kaasa haletsejaid ei leidnud, purskas ta nutma ja käratas vihaselt kus on mu kodu! Ja siis ütles su vanamemm sõnad, mis meest küll ainult hetkeks vaigistasid, aga mis meid kõiki teisi sügavalt mõtlema panid, sest neis oli nii suur elutõde sees. Inimene elab oma elupäevade lõpulgi just sellises hoones, kui tugevale vundamendile ta on tahtnud ja osanud selle ehitada. Otse loomulikult mõistsime me, et juttu ei tule tema kodust, vaid inimestevahe-
12 KALDAD: INIMESELT INIMESELE listest suhetest. Ma ju tean sinu vanamemme elu peast, sest ta on mulle kordi ja kordi rääkinud, kuidas ta oma nelja lapse isa raske haiguse järel mattis, kuidas on kaks lastki maamulda sängitanud ja kui keerulisi aegu on üle elatud. Ja ometi ei ole temas kibeduse varjugi. Ei ole ma teda kuulnud valitsust kirumas ega tänapäeva hukkaläinud nooruse üle kurtmas. Alati on tal igaühe jaoks hea sõna varuks ja tänusõnad suus et kõik on ju hästi, kuigi oleks võinud ka halvemini olla. Nii ta jutustas seal sünnipäevalauas veel kord, et oma pika eluea jooksul ei ole ta pidanud ühtegi jõuluõhtut üksi veetma. Ikka on mõni laps või lapselaps tulnud, keegi kodukoguduse inimestest läbi astunud. Tema kaasaegsed sõbrad ja koolikaaslased, on läinud igavikuteele, aga koguduse nooremad liikmed ei unusta teda külastamast. Ja kui ongi sellist aega, mil tuleb üksi olla ja endaga hakkama saada, siis teab ta päris kindlalt, et Jumal on igal hetkel kõrval. Ta ütles naerusuiselt, et võtab ühte kätte toeks oma kepi ja ulatab teise käe kniksu tehes Jeesusele ning seab sammud kuhu vaja. Nii armas oli see tema nali! Tuli tahtmine ennastki vanaduses sellisena näha. Aga praegu, mu armas sõber, NOVEMBER 2010 tunnen südamest head meelt, et teie rikka hingeeluga 88-aastane memmeke on endiselt omade keskel uusi jõule ootamas. Tema on olnud üks nendest inimestest, kelle läbi on minulegi selgeks saanud, et kodu ei ole ainult katus pea kohal, vaid kodu on inimesed selle katuse all. Olen sinu memme jagatud tarkust püüdnud edasi jagada. Ma olen sulle ka varem kirjutanud, kuidas kohtan oma koguduses, Alfa kursusel tööd tehes, väga palju erinevate elusaatustega inimesi. Teine kord läheb süda haledaks, teine kord läheb süda täis. Muidugi küsid sa nüüd - miks nii? Tunnen südames valu, kui inimene on tõesti mõne temast mitte oleneva põhjuse järel jäänud kõigest ilma. Näiteks raske haiguse tõttu on perekond ta hüljanud või keegi, kes on tulekahjus paljaks põlenund ja viibib ajutises varjupaigas. Raevutsema ajab aga see, kui inimene on ise oma hukka läinud elus süüdi, aga ta ei püüagi väljapääsu leida, vaid otsib kaaslastes vigu ja mis veel hullem, laob süükoorma teiste õlgadele. Siiski on mul veel enam kahju inimestest, kes küll istuvad ühes ruumis nende niinimetatud elu hammasrataste vahele jäänutega, kuid kes ülbe uhkusega toonitavad igal võimalikul hetkel, et nii kaugele ei lange nemad küll iialgi. Annaks Jumal! ütlen ma siis ja mõtlen, et millegi pärast on nii raske oma ninaotsakesest kaugemale näha. Ei või iial teada, kus või millal ja millised saatusenooled meid endid tabada võivad! Just praegu, kui püüan pähe tulevaid mõtteid kuidagi koondama hakata, et selleks korraks lõpetada, hakkas vaikselt lund sadama. Nii hea on unistada, et kõik, kes neid langevaid helbeid vaatavad, on omavahel kuidagi seotud. Ja küllap me olemegi ning mitte ainult läbi langeva lume. Meid seob üks ühine valguse ootus. Meie ümber ja meie sees... Ja kui sa tead mõnda inimest enda lähedal, kes vajaks abi, et oma kord purunenud suhteid taastama hakata...siis on alustuseks suur abi sellestki, kui ulatad talle margistatud ümbriku koos jõulukaardiga ja lased tal enda käega sinna peale kirjutada selle inimese nime ja aadressi, kes on kaugel, aga siiski koguaeg tal südames olnud... Mina igatahes teen seda lootuses, et maailma muutumine algab meist endist! Kaunist ja imede rohket jõuluaega sulle, armas sõber! Liivi Tõnissaar Mõtisklus Nüüd siis potsatas mullegi postkasti see imeasi eurokalkulaator. Sain ta käima ka. Numbrid jooksid kui kõhuvalus kirbud mööda ekraani, kui klahve näppisin. Sain teada, mitu eurot ma hakkan jaanuarikuust peale pensioni saama. Arvestasin välja sellegi, kui mitu eurot sukasääres on. Aga siis oli mõistus otsas ja hakkasin mõtlema, mille jaoks sellist vidinat vaja peaks olema. Kui lähen poodi seal on ju hinnad mõlemas keeles nii eurodes kui kroonides. Hakata seal kontrollima, kas suhe on õige või vale, sellest ei tule ju midagi välja. Kui näiteks kiriku poes, kus onüsna kitsas, iga ostja hakkaks iga hinda kontrollima, siis ju paneks poe umbselt täis ja saba ulatuks sillani. Ja nii madalale ei lasku ka ükski ostja, ma loodan, et hakkaks kassa juures müüjat kontrollima. Raasuke usaldust peaks ikka olema igaühes. Miks seda siis vaja on? Kui arvestada, et viimasel ajal lausa avalikult räägitakse, et raha eest on võimalik osta teatud klannile kasulikke seadusi, pole ju võimatu, et selle eurovidina abil, mis läks riigile maksma miljoneid, sai mõni isik või isikute grupp oma rahakoti tükk maad tüsedamaks. Mis selle euroga üldse lahti on? Eestis oodatakse seda kui messiast, mis kõik mured metsa ajab, üldiselt aga tundub, et ta kõigub ohtlikult nagu kaardimajake. Andke andeks mu mässumeelsus, aga meie oma Eesti kroon Saksa marga mõõdupuu all tundub kindlam. Vanasti öeldi, et eestlane on pika mõtlemisega, mis aitab õigeid otsuseid teha. Ei tea, miks neil nüüd nii kangesti kiire on? Lõunanaabrid pole veel adraseadmise peale mõtlemagi hakanud, neil oma rahvusraha kallis ja nad püüavad seda hoida. Meil on oma rahvuskangelastest ja -sümbolitest silmini ja himus- tame aina uusi. Allavett kõik Jakobson, Koidula, Tammsaare, Keres, suitsupääsuke, Tartu Ülikool ja Viiralti tamm... Pole ime, et maailma avanemisega on meie õuelegi tulnud võõraste kultuuride ilminguid. Puhas eestimaalisus seguneb ja taandub tasapisi. Olen kurb ja kardan, et eurogi on üks taim, mis müüri murendab, sest see pole meie koduses kliimas kasvanud. * * * Tahaksin vastu vaielda ühe väga lugupeetud inimese mõttele. See on presidendi üleskutse Talendid Eestisse tagasi! Minu meelest on siis suur lahmaks läbimõtlematust. Kes on talent? Kes teeb valiku, millist talenti on Eestimaale just nimelt kõige enam vaja? Kust jookseb piir? Mis on selle tagasituleku hind? Kas siis tõesti polegi nii, et iga eestlane on Eesti jaoks talent, keda on siin väga vaja, kui ainult osatakse elu niimoodi korraldada, et igaühel jätkuks tööd ja leiba. Kastidesse lahterdamine I II III sordi alla on inimesele alandav. Seda peaks iga hinna eest vältima. Kolhoosi algusaastatel toimus ka midagi taolist. Valdavalt oli majandis suur tööjõupuudus. Igaüks, kel oli vähimgi võimalus, pani maalt putku kui katkupesast. Aga töö tahtis tegemist ja kolhoosidesse aina vooris võõrast rahvast. Tihtipeale nad tõmbasid väga kähku uttu, et leida paremaid jahimaid. Võrreldes kohaliku asurkonnaga oli neil mõningaid eeliseid. Neile anti eluase, loomad pikaajalise järelmaksuga soodushinnaga, transport oli tasuta, jne. Oli ka sedasi, et kui kohalik inimene tegi oma maja kütmiseks puid, pidi ta üles töötama teatud hulga palke ka nende tulijate korterite remondiks. Neid hoiti kui pilpa peal, sest lehmad lüpsmata, sead söötmata ei tohtinud jääda. Hoidku taevas selle eest, kui kolid kokku pakib ja kübarat kergitab! Kohalikku võis pitsitada küll, sest tema oma koduõuest naljalt minema ei läinud. Siin tema elas ja siit tema läks jalad ees, kui aeg täis. Kui nüüd paralleele tõmmata, siis kes oli talent? Kas see, kes ühest kohast teise rännates paremat otsis või see, kes oma kodu hoidis ja hoolimata raskustest tööd tegi? * * * Ühel õhtul Kahekõne saates rääkis oma elust ja tööst pr Ingrid Rüütel. Ma olin lummatud. Kui palju vaimset tööd Eesti rahvuskultuuri heaks seisab tema kontol! Kui palju vaimuvara on hoiul tema töö tulemusena! Vanad rahvalaulud, regivärsid on jõudnud tänapäeva. Nad on alles. Nad on elus! Aga miks on meedias sellest nii vähe kuulda? Ajakirjandus vatrab rohkem sellest ja toonitab eriti seda, et Ingrid Rüütli isa oli kommunist Neeme Ruus. Hoia, kaitse ja keela! Ingrid oli viieaastane, kui ta oma isa viimast korda nägi, millesta süüdi on? * * * Nüüd on lõpp õiendamistel ja hõõrumistel! Luban, et sel aastal ei tõuse minu käsi ainsakski irisemismärki kandvaks kirjareaks. Kõik probleemid, kahtlused ja muremõtted panen kivi alla, las nad seal lesivad. Nüüd põletan küünlaid, õpin jõulusalme, hakkan varsti jõulukaarte kirjutama. Luban olla heatahtlik, andestav, naerusuine. Luban, et ei hoia rusikat taskus ega suru kellelegi küünarnukki ribidesse, vaid pakun seda toeks, kui vaja. Luban, et libedal teel ei pane kellelegi jalga ette, vaid puistan liiva, kui võimalik. Kas sai neid lubadusi liiga palju või? Üsna loomulik. Praegu on lubaduste andmise aeg! Ilusat jõuluootuse aega teile kõigile. Olge tublid!
NOVEMBER 2010 13 KALDAD: KOOLIELU SELJA ALGKOOL Suurim kingitus koos pere ja sõpradega veedetud aeg Teise veerandi esimesel päeval sõitis Selja Algkooli pere Pärnu Kontserdimajja, et vaadata Viljandi Laste- ja Noorteteatri Reky esituses etendust Sööbik ja Pisik. Kes pole seda raamatut lugenud, siis lugu räägib väikeset poisist Jussist, kes armastab väga magusat süüa ega viitsi eriti hambaid pesta. Mis juhtub Jussi hammastega ja kes on need väikesed mehikesed Sööbik ja Pisik, kes endale Jussi hambasse kodu rajavad- seda kõike oli juba etenduses kaeda oma silmaga. Teatrietenduse külastamisel oli kaks olulist põhjust esiteks tuletada lastele meelde, kui vajalik on hammaste pesemine ja mis juhtuda võib, kui seda ei tehta. Ning teiseks, raamatu lugemine, mis on 2. klassis soovituslik lugemisvara. Õpilaste pilkudest ja hilisematest muljetest saime aru, et etendus neile meeldis, eriti, kuidas Pisik ja Sööbik tembutasid ja Jussile uusi auke tekitasid. * * * Teatrist tagasi sõites, sain ühe rõõmustava telefonikõne, kus meie kooli õnnitleti ja öeldi, et oleme võitnud poole aasta Eesti Päevalehe tellimuse. Küsimuse peale, et mille eest? selgus, et septembri alguses toimunud Reipalt koolipinki meie kooli ürituse kokkuvõtte saatmise eest. Kooli nimega sedel tõmmati oktoobri lõpus auhindade loosimisel välja. Nüüd saame iga päev lugeda värskeid uudiseid, koomikseid, nalju. Ning vanu lehti kasutada uute ühistööde tegemiseks. * * * Mardi- ja kadripäeva eel rääkisime tundides vanadest kommetest ja traditsioonidest, mis on aastakümneid saatnud neid rahvakalendripäevi. Õpilased meisterdasid endale maskid ja üks päev enne mardipäeva jooksid meil koolimajas Mardid (kõik poisid) ja püüdsid oma laulude ja heade soo- videga komme ja küpsiseid välja meelitada. Kadripäeva eel aga said oma kohalolekuga rõõmustada meie Kadrid (tüdrukud). Kuna tüdrukuid on meil ainult kolm, siis ühinesid nendega ka õpetajad. Rõõmu ja nalja jagus päeva lõpuni. * * * Kõige tähtsamaks ja olulisemaks päevaks novembrikuus on loomulikult isadepäev, mida ei unustanud ka meie mitte. 17. novembri õhtul olid kõigi õpilaste isad koos teiste pereliikmetega oodatud koolimajja, kus toimus väike isadepäeva pidu. Rõõm on nentida, et osavõtt oli väga aktiivne. Osales seitse isa ja üks vanaisa. Õhtu hakkas kahe laulu ja line-tantsu etteastega, peale mida suunduti koos klassi, mis oli selleks õhtuks nn. köögiks kohandatud. Toimus perekondade võistkondlik naljakama/huvitavama võileiva valmistamine. Osales kaheksa võistkonda. Kooli poolt oli leib ja või. Aga kõik see, millega kaunistada oma võileib ja kaasvõistkondi üllatada, tuli kodust kaasa võtta. Tore oli see, et kuigi Alexi isa ei saanud töö tõttu osa võtta, otsustas Alex võistluses osaleda. Sigimist-sagimist jagus umbes 20 minutiks, siis olid kõik oma tööd lõpetanud ja hindamiseks aknalauale asetanud. Igal kohalviibijal oli üks hääl, mille ta sai anda tema arvates kõige naljakamale/toredamale võileivale. Peale kokakunsti proovile panekut oli kutsutud kõik saali vigurvõistlustele. Oli vaja toimetada kaks ping-pongi palli saali ühest otsast teise läbi torude, mida oli antud ainult neli. Nüüd olenes kõik isade nutikusest, mismoodi hoida torudes palle, nii, et nad vahepeal välja ei kukuks. Peale seda oli veel kotijooks, täpsusvisked ja slaalomirada, mida isad pidid läbima laste juhendamise järgi. Naerda said nii osalejad kui ka pealtvaatajad. Peale selliseid pingutavaid etteasteid oli paras aeg veidike keha kinnitada, mille käigus tehti kokkuvõte võileiva konkursist. Suure häälte ülekaaluga võitis Armini perekond. Esikoht sai väikese auhinna, ülejäänud seitse võistkonda šokolaadi või kommikoti. Peo lõpuks koguneti taas saali, kus 2. ja 4. klassi poisid esitasid naljandeid ja luuletuse. Igale isale ja vanaisale oli laste poolt meisterdatud õnnetalisman, mis soojas pihus hoiti seni, kuni 1. ja 3. klassi tüdrukud oma luuletuse lugesid. Siis joosti isadele ja vanaisale kingitust üle andma. Õhtu lõpuks soovisin isadele, vanaisadele aega oma laste jaoks. See on suurim kink, mida isa või vanaisa oma lapsele anda võib ja mis pole võimalik rahasse või asjadesse ümber arvestada. Pille Paidla Selja Algkooli direktor
14 KALDAD: KOOLIELU VIIRA KOOL Tere! Et mitte ilmast pikalt vahutada, üritan teieni tuua kõik olulise mis Viira Koolis minu arust on möödunud kuu jooksul toimunud ja kuna aeg on kiire kõigil ja vähemalt mõtete rittaseadmist alustades mul erilist pikka plaani pole, seega saate seekordse artikli lugemise pealt pisut aega kokku hoida(ehk) Endise visadusega külastavad meie kooli üllatus, mitte politseiautod, vaid koolieelikud ja selle üle on jätkuvalt hea meel. Järgmised kuupäevad kui teid, eelikud, kooli ootame on 30. november ja 14. detsember. 3. novembril toimus järjekordne Meie tund ja külalisteks olid kaks noort nägemispuudega inimest, Maarja ja Alisher. Saime teada milline on elu pimedana ja saime oma käega katsuda spetsiaalselt pimedatele mõeldud abivahendeid. Katsusime pimeda- Maarja ja Alisher tele mõeldud atlast, saime ise torkida (sest kirjutada me ei oska) pimedate kirja, nägime vahendit mis aitab eristada värve, et näiteks valge ja värviline pesu enne pesumasinasse toppimist üksteisest eristada, rääkivaid tõlkivaid arvutiprogramme, pimedate head abilist nn valget keppi, kella jpm. Kõige tähtsam, saime teada, et need inimesed kes ei näe, ei ole meist mitte sugugi saamatumad, vaid neid kahte kuulates võib julgelt väita, et nad on meist kordi tublimad. Mõlemad õppisid veel, sest nagu nad ise ütlesid, selleks et pime inimene saaks tööturul nägijatega võistelda, peab ta peajagu nägijatest parem olema. Elu on karm. Täpselt ei mäleta, aga Alisher oli pimedate lauatennises vist lausa Euroopas esikümne piirimail ja valmistus parasjagu eelseisvaks EM-ks. Tehke järgi! Maarja mängis meile seekord suupilli, aga laiem üldsus teab teda kui multiinstrumentalisti kes valdab väga erinevaid pille. Külalised rääkisid meile veel halenaljakaid juhtumeid endi elust kui liigagarad nägijad on püüdnud neid aidata ning on sellega pisut üle doseerinud ka nii võib juhtuda, aga mõnusalt positiivsed ja optimistlikud olid need kaks noort inimest. Edu neile! Kaks meie kooli tublit õpilast Mall Haas ja Gertrud Mihkelstein võtsid osa Tartus toimunud hariduskonverentsist Lahe koolipäev ja tulid tagasi väägadigi ülevate emotsioonidega. Nende muljeid kuulates on Eestimaal õnneks olemas veel palju noori inimesi, kes on tegusad ja oskavad hariduse tähtsust hinnata. Igapäevaselt võib koolis vahel jääda arusaamatuks, et mis asja siin aetakse. Tüdrukud olid naastes õhinat täis ja soovisid võimalusel kindlasti järgmisel aastal konverentsil kohal olla. Vanemuise kontserdisaali suurel ekraanil oli esmakordselt näidatud ka videolõiku Viira Kooli dessandist Tapale Kirde sõjaväeringkonda. Muide samal õhtul näidati seda klippi ka TV 3 uudistes, kes nägi see nägi, kes veel pole näinud ja soovib seda NOVEMBER 2010 teha, siis vihjed kust seda näeb leiate kooli koduleheküljelt. Õpetaja Rita torkimisel käisid lapsed Paikuse koolis Sudokutamas ja ausalt öeldes väga hea et käisid. Ei tulnud küll auhinnalist kohta, aga osavõtt on alati tähtsam. Tublid! Läheme edasi. Järgmisele Meie le oli külla sõitnud üks kena naisterahvas päikeselisest Tallinnast, kes väga usutaval moel rääkis meile suitsetamise ja muude sõltuvust tekitavate ainete kahjulikkusest. Tõepoolest hästi rääkis ja tuletas meelde vanu kulunud tõdesid pisut teises võtmes. Meil jääb ainult üle loota, et noored inimesed selliseid esinejaid usuksid. Jätkame Meie tunni teemaga: 17. novembril vastutasid tunni eest õpilaskodu kasvatajad ja Kui keegi lugejaist ei mäleta, siis iga Meie tunni eest pidi vastutama erinev õpetaja, lisaks õpilaskodu kasvatajad ja kokad ja alles praegu mõtlen, et miks küll on selles ringist väljas kooli koristajad ja remondimees, õpilased ise jne? sest kui on Meie, siis olgu Meie. Õnneks ei ole hilja veel asja parandada, aga kalendriaasta lõpuni on kolmapäevad loosi teel jagatud ja kui tunni eest vastutav õpetaja ise ei tahtnud esineda, siis pidi ta enda asemele kedagi otsima ja nii ongi senini läinud. Mu meelest on väga hästi läinud, ise ootan alati põnevusega, kes mida järgmiseks välja mõtleb. Minu peas on kasvamas (mitte kasvaja) vaid mõte, et teha see kolmapäevane tund lausa lahtiseks, et kui juhtumisi on külarahval või muidu toredatel inimestel väljapoolt kooli soovi Meie tundi külastada ja kuulata kas näiteks kontserti või head lektorit, siis miks mitte, astugu aga läbi, kahju meil poleks. Info selle kohta, kes millal ja mida teeb, ripuks kooli kodulehel või poe stendil ning kellel huvi on hüppab läbi. Kui minu mõttejupp teoks peaks saama, eks siis kuulutame lehe kaudu. uitama läks mõte aga 17. novembri juures ja siis olid vastutavad õpilaskodu kasva- Muffin ja sõbrad Õpilaskodu mardipäev
NOVEMBER 2010 15 KALDAD: KOOLIELU tajad. Juhtumisi oli Lembit koolivaheajal Iisraeli sattunud ja väärt teema oli naksti omast käest võtta. Video ja Lembitu vahendusel said kõik kohaletulnud teada mis elu elab see paljukannatanud rahvas omal maal. Mis siis veel koolis toimub? Algklassi lapsed käivad Tootsis ujumas, arstitädi käis lapsi süstimas ja kaalumas, suuremad lapsed käivad salaja suitsetamas, õpetajad käivad suitsetajaid taga ajamas ja seinakell sinder käib ette. Ah jaa, õpetajatel on selle kuu üritusena plaanis kadrilaupäeval veel Pärnusse Rakvere teatri külalisetendust vaatama sõita. Jätkuvalt populaarne on kokakunsti ring. Teadke nüüd kõik, et Viira Kooli kodulehel on uus rubriik Söökla. Pärast igat kokkamist riputame üles uue ja läbiseeditud toidu retsepti ning juhendi kuidas seda rooga valmistada. Igaks juhuks paneme kõrvale ka pildi (enne seedimist), et saaksite kodus ise küpsetades võrrelda kas tuli midagi sarnast. Seninähtu põhjal peame kooli kokkadele Helgale ja Illele tegema küll põlvedeni kummarduse, sest see mida nad teevad on lihtsalt lahe. Toorained toidu valmistamiseks on saadud kokkuhoitud materjalist. Näiteks kui mõni laps hakklihakastet lõunaajal ei söö, siis paneme tema portsu sügavkülma ja teeme sellest hiljem kaeraküpsiseid või kui näiteks makaroni kipub üle jääma kuumutame seda seni kuni saame emmentalijuustu sarnase massi. Tõsi, leidlikkust peab üks kokk üles näitama, aga selleks ta ju ongi kokk. Nii et külastage Viira Kooli kodulehekülge www. viira.edu.ee ja sööge endeid sirgeks. Kooli kaunis võimla põrand on jätkuvalt populaarne virgutushuviliste osas, neid on juba täitsa palju kohe, aga endiselt mahud sina veel siia ära. Koos käivad virgutajad teisipäeviti kell 18.30. Ja nüüd uudis, mis lausa pommuudisekünnist ületama kipub, nimelt on juba kahel korral Viirale kogunenud rahvatantsuhuvilised Jõesuu piirkonna inimesed ja vaata neid mahub siia soovi korral ikka väga palju juurde. Tule vaata esmapäeva õhtuti kell 19.00 või mis tule vaata, tule parem tantsi, kuniks jalg veel tatsub, sest mida muud tarka peale tantsimise ikka teha ajal kui õues on hommikul pime, päeval natuke pimedam ja siis alles õhtul on täiesti pime, ööst ma siinkohal ei räägiks, see peabki olema pime. Tantsimiste ja võimlemiste kaine grupijuht on Rita. Veel üks uuendus. Kui sinul nüüd juhtumisi on huvi lugeda neid Viira Kooli puudutavaid artikleid tiba varem kui vallalehest, siis kooli kodulehel on see lüpsisoojana saadaval kohe kui ta valmis on vorbitud, st umbes täpselt nädal varem kui leht ilmub. Ja nüüd võin lõpetuseks öelda, et ei hoidnud sinu aega kokku vabandust, aga täna juba tean, et järgmises lehes on meil pakkuda päris ootamatuid uudiseid sellest, kuidas. Kuu soovitus: Kanna helkurit ja ära virise! Kalev TORI PÕHIKOOL Tori Kooli Sihtasutuse a/a 10220031515017 Ühispank Vihmased ilmad, pime ja pilvine, akna taga undamas tormituul selline on november. Hoolimata ilmast jagub põnevaid sündmusi ka sellesse kuusse. II veerandi esimesel koolipäeval toimus koostöös JUUNIKA KOOLITUSEGA 5. klassi õpilastele esmaabi koolitus. Koolitusel räägiti lastele mismoodi peab käituma õnnetusjuhtumite korral, kuidas anda esmaabi ja millised on tegevused kannatanu abistamiseks. Koolituse läbiviimiseks kasutati lisaks teooriale ka praktikat ning näidati teemakohaseid filme ja fotosid. Oluliseks teeb esmaabi andmise teema õpilaste jaoks see, et me kunagi ei tea kuna võib meie lähedastega õnnetus juhtuda ning mõnikord on esimesed minutid kannatanule enne kiirabi saabumist elutähtsad ja me kõik peame olema abi andmiseks valmis. Koolituse käigus saadi teada ka seda, et Esmaabikoolitusel õpiti praktiliselt vajalikke sidumisvõtteid, pildid Ragnar ja Aaron Ares esmaabi andmise ja päästmise reegel number üks on see, et ühtegi elu ei päästeta oma elu hinnaga! (õpetaja Kai Kukk) 2. novembril oli koos lastevanemate hoolekogu, teemadeks Tori Põhikooli 2011. a eelarve, arenguvestluste korraldamise kord ja kooli kuuri ehitus. (õpetaja Heli Mitt) 2. novembril toimus loeng kohtinguvägivallast 9. klassi õpilastele. (õpetaja Rita Petersell) 3. novembril toimus maakondlik VARIA mälumäng. Tori koolist osalesid Mai Lüüsalu, Mari Liis Puust, Maris Ennusaar, Aksel Borkvel ja Teve Kruus. Vajalik oli mäletada nii kevadist Nukitsa konkursi võiduraamatut, Austerlitzi lahingut, aga ka roti rahvapärasemaid nimesid. 19 võistkonna hulgas saavutati 3. koht (juhendaja Daivi Jõerand). 4. novembril külastas 1. klassi noorsoopolitseinik. Kõik lapsed said kingituseks liiklusaabitsa, mida koos õpetajaga ühiselt täita. Üheskoos vaadati filmi ohutust liiklusest ning arutati viisaka liikleja reegleid. Lõpetuseks lubas iga laps kanda helkurit ning seda ka oma vanematel kontrollida. (õpetaja Eve Kukk) 6. novembril toimus Pärnu linna ja maakonna noorte solistide konkurss Sügisulg 2010, mida korraldab Pärnu Kontserdibüroo juba kaheksandat korda. Pea igal aastal oleme ka meie sellest toredast konkursist osa võtnud. Laste tase on sellel konkursil väga kõrge ja enamuses konkureerivad seal omavahel Pärnu linna laulustuudiote lapsed. Sellel aastal esindasid meie kooli Ivo Leesar (8. kl) ja Mari-Liis Puust (8. kl) ning tegid seda väga hästi. Mõlemad esinejad said publiku poolt tormilise aplausi osaliseks. Esmakordselt saime ka žüriitunnustuse Mari-Liis sai eripreemia huvitava rahvalauluseade eest. Ta oli ka ainus, kes oma vanuserühmas julges a capella laulda. (õpetaja Anne Rätsep) 9. klassi ajakirjandushuviline tütarlaps Kertu KIRSIPUU osales koolivaheajal 5. 7. novembrini Paides toimunud NOORTE MEEDIAKLUBI laagri töös. Kolme päeva jooksul õppisid nad tundma ajakirjandusžanreid. Nad proovisid ka ise kätt uudise, olemus- ja arvamusloo kirjutamisel. Laagri tööd juhtisid Tartu Ülikooli tudengid, kes ise õpivad ajakirjanikeks. Külalisena esines laagrilistele ajakirjanik Rasmus Kagge, kes rääkis palju põnevat oma tööst nii ajalehe juures kui ka televisioonis. Pingeliste ja põnevate tööpäevade tulemusena valmis ka ühine ajaleht, kus laagriliste parimad tööd ära trükiti. (õpetaja Juta Lange) Hingedekuu 2. nädalal oli Põhjamaade raamatukogunädala Maagiline Põhjala raames sai raamatukogus tutvuda nii Põhjamaade kui nende tuntumate lastekirjanike raamatutega. 1. 6. klassi lastel oli võimalus kuulata juttu Islandi kirjaniku A. S. Magnasoni raamatust Sinise planeedi lugu. (kooliraamatukogu juhataja Daivi Jõerand) 10. novembril olid külas Raimo Aas ja Ervin Lillepea etendusega Kapten Trummiga reisile. Lapsed said nuputada, kuulata laule liigutusi kaasa tehes, elada kaasa Trummi tegemistele ja mõelda elu üle. Etendusest jäi kõlama mõte tähtis on jääda iseendaks ja mitte olla kade ja pahur. (õpetaja Heli Mitt) 11. novembril toimusid Paikuse Põhikoolis viiendat korda Pärnumaa võistkondlikud SuDoku meistrivõistlused. Meie kooli esindas viisik koosseisus Kadri Männimets, Christi Ansi, Ave Mitt, Rita Leesmäe ja Marleen Lüüsalu. Lahendada oli vaja tunni aja jooksul võimalikult palju SuDokusid, millest kerge andis 2 punkti, keskmine 5 punkti ja raske 9 punkti. Kui esikoht ja teine koht ületasid saja punkti piiri, siis meie võistkond kogus 69 punkti, olles tublil 8. kohal kahekümne võistkonna hulgas. (õpetaja Vilja Jansen)
16 KALDAD: KOOLIELU 12. novembril kogunesid 7. 9. kl. õpilased aulasse, et kuulata loengut Terve elustiil on sinu valik. Koolitaja Ruta Vahi tutvustas end Terve Elustiili Ühingu juhataja ja Mittesuitsetajate Klubi Fresh Life asutajana. Loengul kuuldu aitab õpilastel sõltuvusi ennetada ning stressi maandada. Arutati, mis on terve elustiili komponendid, uuriti aju toimimispõhimõtteid ja sõltuvuse tekkemehhanismi. Põnevad olid ka võtted toimetulekuks oma emotsioonidega viha, hirm, ärevus, kurbus. Ruta Vahi toetus oma eduloole, kuidas tema loobus suitsetamisest. Kogu info oli suunatud ühele eesmärgile, kuidas elada õnnelikult ja teha seda ilma sõltuvust tekitavate aineteta! Tagasisideankeetidest järeldus, et loeng avaldas noortele muljet! Põnevat teavet ja võimaluse klubiga liituda leiab aadressil www.freshlife.ee. (direktor Pille Usin) 13. novembril toimus koolis maakonna koolide tehnoloogiakonkurss teemal Suruõhusõidukid. Osa võttis 12 õpilast 8-st Pärnu maakonna koolist. Praktiliseks tööks oli vaja 3 tunniga valmistada sõiduk, mis vabalt veereb ja monteerida peale tühi pooleliitrine pudel suruõhu tarbeks. Väljuva suruõhu jõuga saadigi masin liikuma. Paremuses arvestati mudeli valmistamise kvaliteeti, kallakult allaveeremise kaugust ja suruõhumootoriga liikumise kiirust. Kokkuliidetud punktide alusel selgus parim esikoha vääriliseks osutus Tihemetsa PK õpilane. Tori kooli esindas 6.klassi õpilane Karol Kaldoja, kes saavutas igati hea tulemuse 5. koha. Samal ajal, kui poisid oma sõidukeid meisterdasid, tutvusid tööõpetuse õpetajad uue õppekavaga. Tehnoloogiapäeva õnnestumiseks aitas palju kaasa Tori PK vanemõpetaja Vilmar Olviste. 17. novembril toimus Vändra Gümnaasiumis lugupeetud matemaatikaõpetaja ja õppekirjanduse koostaja Enn Nurga mälestusvõistlus matemaatikas. Esimene selline võistlus toimus 2001. aastal. Võistlus on mõeldud neljale vanuseastmele: 3. 4. kl, 5. 6. kl, 7. 8. kl ja 9. klass. Sellel aastal osales võistlusel 5 piirkonna kooli: Vändra, Tori, Pärnjõe, Tootsi ja Vihtra kool. Võistlus koosnes kolmest osast: peastarvutamine, nuputamine ja rühmatöö ülesanne. Peastarvutamisel võistles iga õpilane eraldi ning võistkonna punktiarvestusse läksid parima peastarvutaja punktid. Meie kooli parimad peastarvutajad olid Laura Laud ja Gert Särev. Nuputamisülesannete lahendamisel ja rühmatöö ülesandes tuli näidata koostööoskusi, sest neid pähkleid tuli lahendada võistkondlikult. Meie kooli õpilastel läks võistlusel väga hästi: 3. 4. klassi arvestuses saavutati II koht (Laura Laud, Aron Lemets ja Kaur Mihkel Kask), 5. 6. klassi arvestuses saavutati I koht (Gert Särev, Mart Kiisk ja Egert Veeväli) ja 7. 8. klassi arvestuses III koht (Karl Angel Alamaa, Ave Mitt ja Risto Leesmäe). Tublilt osalesid veel Kadri Männimets, Teve Kruus, Andra Lemets, Jaagup Lasn, Maarja Lünekund ja Hanna Etti. Õpilaste ja õpetajate (Vilja Jansen, Heli Lilleste ja Heli Mitt) tublidus sai võõrustajatelt väärilise magusa kõhutäie ning kõrv sai puhata mõnusatel muusikapaladel, mille esitasid Vändra Muusikakooli õpilased ja õpetajad. (õppealajuhataja Kai Kukk) 18. novembril korraldasime kahasse Tori Rahvamajaga Pärnumaa laste laulufestivali Väike KooliCanto. Juba teist aastat järjest oli see üritus meie valla korraldada ja võib öelda, et saime kenasti hakkama. Iga maakonna kool saab sellele festivalile tulla kahe etteastega. Meie kooli esindasid Aaron Karol Kaldoja 6. klassist osalemas maakonna tehnoloogia päeval, kokkuvõttes 5. koht Saar (3. kl) ja Laura Laud (4. kl). Korraldustöö võtsid enda kanda õpetaja Anne Rätsep ja Tori Rahvamaja juhataja Argo Juske. NOVEMBER 2010 17. novembril toimus koolis vene keele viktoriin. (õpetaja Aeliita Kask) Novembrikuud jäid lõpetama mitmed toredad ettevõtmised. Toimus kadrikarneval, kus Pipi kutsus kõiki algklassilapsi oma sünnipäevale. Nimelt täitus tänavu 65 aastat Astrid Lindgreni raamatu Pipi Pikksukk ilmumisest. Katkendi Pipi tegemistest esitas näitering, õpetajaks Astrid Roosileht. Kingituseks õppis iga klass katkendi mõnest lasteraamatust: 1. klassi lapsed mängisid ette jutu Jussikese seitse sõpra, 2. klass oli õppinud selgeks katkendi raamatust Madlike, 3. klass esitas tuttava loo Sööbikust ja Pisikust ning 4. klass Õpetajad koolivaheajal Tallinnas infotehnoloogiaalaseid ideid saamas, õppealajuhataja Kai Kukk ja õp Astrid Roosileht Tori koolis on üle mitme aasta tegutsemas 4.klassi poiste ansambel KooliCanto 2010
NOVEMBER 2010 17 KALDAD: KOOLIELU lavastas loo teisest juubilarist ehk lugu raamatust Muti metroo (45 aastat ilmumisest). Nii nagu sünnipäevale kohane mängiti mänge ja söödi kommi. 23. novembril toimus aulas kontsert Päritud maailmamuusika, kus esinesid Lauri Õunapuu (ans. Metsatöll) ja Reigo Ahven (ans Vägilased). 25. novembril käisid 3. 5. klassi õpilased Viljandi teatris vaatamas etendust Limpa ja mereröövlid. 26. novembril toimus 5. 9. klassi õpilastele Play-back. Tööd alustas 0-klass. Koolieelikud käivad koolis koos õpetaja Heli Lillestega õppimas igal kolmapäeval kell 12.00. Tegeleti ikka õppimisega ka, sest 2. veerand on kooliaastas kõige lühem. Soovitus järgmiseks kuuks kui mardi- ja kadrikommid otsas, pane suss akna peale! TORI LASTEAED Mardikuu lasteaias Uudised edastas õpetaja Heli Lilleste Mardid Toris õnne toomas www. torilasteaed. ee Selleks, et kajastada meie maja novembrikuiseid tegemisi, tuleb alustada hoopis oktoobrikuu lõpust, sest mõned märkimist väärivad suupistevardaid. torni ehitamises ning peo lõpus kingiti isale õnneämblik ja söödi sündmused leidsid aset alles peale ajalehe trükki minekut. Nimelt käis Laste rõõmust ja isade tänudest ning soovist jääda ise lasteaialapseks leiame, et peod läksid korda ja meeldisid kõigile osalejatele. meie lasteaia dokumentatsiooni ja tegevusega tutvumas sisehindamisnõunik Reeli Simanson. 27. oktoobril aga saime Tori Sotsiaalmaja Uudis ka meie kodulehe külastajatele. Nimelt ei ole seal enam näiteringi esituses näha toredat nukuetendust Valge pullike. näha meie nädala menüüd, kuid selle asemel on kirja pandud kõikide rühmade selle õppeaasta õppe- ja kasvatustöö eesmärgid ning Nüüd siis mardikuu tegemistest. 4. novembril osalesid õpetajad meie lasteaia saalis Piret Laanvee põhimõtted. poolt läbiviidud praktilisel ja huvitaval ideekursusel, kus meisterdamise ja ruumide kaunistamise ideid oli nii hingedeajaks, mardi- ja ongi juba saatnud teate, et ootab kadriperesid endale külla. Küllap Kuu lõpus ootab ees veel kadripäeva tähistamine. Üks lambake kadripäevaks kui ka jõuludeks. Kuigi mõned asjad olid osadele juba jookseb neid kadrisid ringi veel õhtupimeduseski, nii et hoidke südamed, uksed ja kommikotid valla! tuttavad, saime ka päris palju uusi ja huvitavaid mõtteid, mida lähiajal juba kindlasti kasutada saame. Pikal koolituspäeval osalemise tegid Jätame sügisega hüvasti ja lumeootuses talvele vastu. võimalikuks head abilised, kes selleks ajaks rühmadesse appi tulid. Liivika Madar Nendeks olid: 1. rühmas Jürgeni ema Margit Saar, 2. rühmas nende 4. rühma õpetaja endine õpetaja Viivi Uibo, 3. rühmas Enely ema Häli Tammann ja 4.rühmas Rasmuse ema Küllike Altenberg. Aitäh neile! 9. novembril aga oli juba hommikupoolikul kuulda lõbusat mardilaulu, sest vahvaks mardipereks oli ennast teinud 4. rühm. Järgemööda käidi kõikides rühmades lustimas ikka nii, nagu seda vanal ajal tehti. Küllap olid laulud-tantsud ja muud vigurid siis nõnda lustlikud, et isegi väiksematest lastest keegi tumedatesse kostüümidesse riietunud santide ees hirmu ei tundnud. 11. ja 12. novembril peeti rühmades isadepäeva pidusid. 1. rühmas käisid lapsed aaretekirstu otsimas. Teel kohati karu, kes kenasti talveunele lauldi ning röövlit, kellelt saadi aaretekirstu võti. Tublid isad said näidata oma oskusi riietumises, konnade püüdmises ja hiiglaste mängus. Kingituseks said nad oma lapse pildi kaunis raamis ja seejärel näksiti koos puuviljavardaid.. Isadele meldib ka mängida 2. rühma lapsed esinesid väikese kontserdiga, mille järel isadega koos ühismänge mängiti. Lõpuks tehti isadele katsed: tüdrukute isadele Kiired sõrmed ja poiste isadele Kadunud king. Auhinnaks oli kõigile kuldmedal, kingituseks aga soolataignast siil. Ka nende pidu lõppes puuviljavarrastega Kingitus isale maiustades. 3. rühma lapsedki andsid isadele väikese kontserdi ja mängisid koos nendega mitmeid võistlusmänge. Pärast moodustati võistkonnad, kes pidid oma klotsidest ehitama ühe loosiga tõmmatud Toris oleva hoone. Nii kerkisid saali vallamaja, rahvamaja, kirik ja lasteaed. Siis kingiti isadele toredad ökolambad ja söödi ühiselt küpsisetorti ning joodi Coca-Colat. 4. rühm aga võlus kõik isad-emad tagasi lasteks, sest neil tuleb mängimine väga hästi välja. Koos lauldi tuju heaks ning seejärel mängiti sülle võtmise mängu. Pärast võisteldi auto juhtimises ja Laulud isale
18 KALDAD: TEATED NOVEMBER 2010 TORI ÜRITUSTE KALENDER DETSEMBER Kuupäev Kellaaeg P 28.11 kell 15.00 P 28.11 kell 18.00 P 5.12 kell 11.00 P 05.12 kell 12.00 P 05.12 kell 14.00 K 08.12 kell 11.00 R 10.12 kell 19.00 R 10.12 kell 20.00 P 12.12 kell 12.00 P 12.12 kell 16.00 T 14.12 kell 9.30-11.00 T 14.12 kell 19.00 K 15.12 kell 19.00 N 16.12 kell 13.30 Sündmus PEOTANTSU KURSUS Õpetajad Erki Melts ja Karin Paut ADVENDIKONTSERT. Esinevad segakoorid: Tori, Kungla ja Leivo, Selja Lauluseltsing, folklooriansambel Salme Naesed. JUMALATEENISTUS palvus Teenib Enri Pahapill TORI jõulupuu 2010 Vaata www.torivald.ee. Avatud kohvik Salme! KONTSERT ja Tori valla 2011 kalendri esitlemine Eakate klubi Kanarbik KONTSERT Jõuluootus Muusika ühendab me käed Esinevad: Mait, Mikko, Jakko ja Margo Maltis Kultuuritöötajate-taidlejate tänuõhtu SALME Teemal: MEIE talent Pärast eeskava jätkub tänuõhtu tantsuga. Avatud kohvik Salme! Osalustasu 25 krooni! Info tel +372 446 6997 Tori Rahvamaja KONTSERT Esineb: Mandoliiniorkester Eelkooliealiste laste JÕULUPIDU Lastele, kes ei käi lasteaias DOONORITE PÄEV NB! Kaasa isikut tõendav dokument! TORI mängulahing Toimub 1 kord kuus. Võistkonnas 5 liiget! Oodatud on publik! Avatud kohvik Salme! Info tel +372 446 6997 KONTSERT Pühad on saabunud linna Esinevad: Lenna Kuurmaa, Ott Lepland ja Tallinna Poistekoor Erivajadustega inimeste, nende hooldajate ja eakate JÕULUPIDU Koht Tori Rahvamaja Eesti Sõjameeste Mälestuskirik Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskirik Toris Tori Rahvamaja Tori Rahvamaja Tori Rahvamaja Eesti Sõjameeste Mälestuskirik Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskirik Toris Tori Rahvamaja Tori Rahvamaja Tori Rahvamaja Eesti Sõjameeste Mälestuskirik Toris Tori Rahvamaja L 18.12 kell 11.00 HÕBELUSIKAPÄEV Tori vallamaja P 19.12 kell 15.00 P 19.12 kell 16.00 P 19.12 kell 19.00 R 24.12 kell 15.00 JUMALATEENISTUS armulauaga TORI VALLA 19. AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE KONTSERT Jõulud südames Esinevad: Birgit Õigemeel, Birgit Varjun, Uku Suviste, Violina, Mihkel Mattisen JÕULUÕHTU JUMALATEENISTUS Kaasa teenib Tori segakoor Eesti Sõjameeste Mälestuskirik Toris Tori Rahvamaja Eesti Sõjameeste Mälestuskirik Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskirik Toris Hea lehelugeja! Märkamatult hakkab 2010. aasta lõppema. Tuletame Teile meelde, et on alanud vallalehe Kaldad tellimine 2011. aastaks. 17. novembril 2010 kinnitas Tori Vallavolikogu uue vallalehe tellimis- ja müügihinna alates 1. jaanuar 2011. Vallalehe tellijatele jääb hind samaks ehk 0,32 eurot (5 krooni) kuus. Vallalehe müügihinnaks kehtestati 0,45 eurot (7 krooni) kuus. Info telefonilt 443 6640 Tel: 53 406 180 info@faasinihe.ee www.faasinihe.ee ELEKTRITÖÖD Ehitamine ja renoveerimine Korrastamine ja hooldamine Käidu korraldamine Nõustamine Vannide emailimine 5592 7376
NOVEMBER 2010 19 KALDAD: TEATED Ilusalong Sinule meeldivas kohas! Juuksur, Maniküür, Pediküür,Geelküüned Kulmud ja ripsmed Broneerimine ja info Tel: 58 229 063 E-mail: info@ilukuller.ee www.ilukuller.ee Dokumentide vastuvõtt: 1. detsember 2010 kuni 14. jaanuar 2011 Õppetöö algab 31. jaanuaril 2011 Voltveti koolituskeskuses tihemetsas. Põhihariduse baasil Aiandus töökohapõhine õpe Põhihariduse nõudeta Metsamajandus (raietööline) sesoonõpe Dokumentide vastuvõtt: 1. veebruar 2011 Õppetöö algab 7. märtsil 2011. Keskhariduse baasil Kelner UUS! CNC-pingi operaator UUS! Dokumentide vastuvõtt: E R 9 15 Niidupargi 8/12, Pärnu tel 442 7871, www.hariduskeskus.ee Kutse heast Koolist Teisipäeval 14. detsembril 2010 Kell 9.30-11.00 Tori Rahvamajas Päästad ühe elu, päästad terve maailma! Nb! Kaasa Kaasa isikut tõendav isikut dokument! tõendav dokument!
20 KALDAD: TEATED NOVEMBER 2010 "TORI jõulupuu 2010" Selle aasta teema "HÜVASTI KROON" J U H E N D Aeg ja koht 5. detsember 2010 Tori Rahvamajas. Seekord kasutame jõulupuude ettevalmistamiseks ja eksponeerimiseks rahvamaja saali. Korraldaja Tori Rahvamaja Osavõtjad Tori valla asutused, ettevõtted, külad, seltsid, pere- ja sõpruskonnad jne. Kõik kes soovivad nautida mõnusat pühapäeva hea seltskonnaga. Korraldus ja tingimused Võisteldakse kuni 5 liikmeliste võistkondadena. Jõulupuud valmistatakse ja eksponeeritakse Tori Rahvamajas. Töö maksimum kõrgus võib olla 2 meetrit. Jõulupuu üks töö mõõtmetest peab olema vähemalt 1 meeter. Tehnika vaba. Eelnevalt võib valmis teha st. kodutööna töö üksikuid osi. Materjal, millest jõulupuu valmistatakse või kaunistatakse on omal vabal valikul. "TORI jõulupuu 2010" ei tohi kahjustada rahvamaja interjööri (sein, põrand jne.). Korraldaja pakub välja elektri kasutamise võimaluse (pistikutest, olemas on üldvalgustus ja pikendusjuhtmed). Oma soovidest palume teatada aadressil rahvamaja@torivald.ee. "TORI jõulupuu 2010" näitus jääb rahvamajja avatuks 9. detsembrini 2010. Hindamine Hindab kolmeliikmeline kohtunikekogu, mis kinnitatakse 1. detsembriks 2010. Võistkonna nimi ja võistkonnas osalejate nimed palume teatada 1. detsembriks 2010 Tori Rahvamajja, tel. +372 446 6997; +372 5335 9496 või e-posti teel rahvamaja@torivald.ee. "TORI jõulupuu 2010" A J A K A V A 11.00 12.00 Võistkondade saabumine Tori rahvamajja Jõulupuude ettevalmistamine 12.00 "TORI jõulupuu 2010" Kohtunike ja võistkondade tutvustamine 12.15 14.00 "TORI jõulupuu 2010" valmistamine 14.00 15.00 KONTSERT esinevad Tori Rahvamaja kollektiivid Tori valla 2011 kalendri esitlus "Lood ja legendid" 15.00 Parima "TORI jõulupuu 2010" väljaselgitamine! Autasustamine! Majas avatud kohvik "Salme"!
NOVEMBER 2010 21 KALDAD: TEATED Tule mängima! Teisipäeval 14. detsembril 2010 Algusega kell 19.00 Tori Rahvamajas TORI SOTSIAALMAJAS DETSEMBER JUUKSUR 8. ja 20. detsember kell 10. 00 16. 00 Juuksur Pamela tel 5340 8603 Mäng toimub 1 korda kuus! Võistkonnas 5 liiget! Oodatud on publik! Avatud kohvik "Salme"! Info tel +372 446 6997 TORI PÕHIKOOLI VÕIMLA JA JÕUSAAL Teisipäevast reedeni kell 17.00 22.00 Laupäeval kell 10.00 16.00 Pühapäeval, esmaspäeval, riiklikel pühadel ja 31. detsembril suletud Kellaaeg Treening Juhendaja E 19.00 21.00 M võrkpall Ahti Kukk T 14.40 17.00 18.00 21.00 Vändra JK Karate Silver Kurg Olav Lilletai K 18.00 19.30 19.30 21.30 N võrkpall M võrkpall Markko Virkus N 14.40 17.00 18.30 19.30 19.30 20.30 Vändra JK N ringtreening (jõusaalis) M ringtreening Silver Kurg Andra Sõmer Andra Sõmer R 14.40 17.00 18.00 19.00 19.00-21.00 L 10.00 12.00 13.30 15.30 (jõusaalis) Vändra JK Aeroobika M jalgpall Saal lastele mängimiseks! M korvpall Silver Kurg Andra Sõmer Karel Kask Ahto Saar HINNAKIRI: Suure saali rent treeninguks 1 tund 100 kr / 6,39 Saali rent üritusteks 1 tund 200 kr / 12,78 Kogu võimlakompleksi kasutamine ürituseks 1 päev 1000 kr / 63,91 Jõusaali 1 x pilet 1 treening 20 kr / 1,28 Jõusaali kuupilet 1 kuu 100 kr / 6,39 Saun 1 tund 25 kr / 1,60 Sauna kasutamine üritusteks 1 tund 200 kr / 12,78 Täpsem info telefonil 5691 0009 Andra Sõmer Võimla administraator ja treener MASSAAŽ Vajalik eelregistreerimine massöör Elena Simmo tel 5674 3572 15. detsember kell 12.00 KOKANDUSRING 14. detsember kell 11. 00 KÄSITÖÖRING Juhendab Leida Ilves 6. detsember kell 12.00 FM GROUP tutvustus ja toodete esitlus Alternatiivlõhnad 2010 Parfümeeria, kosmeetika, kodukeemia 7. ja 21. detsember kell 11.00 PEREKLUBI Dr. MÄNNIKU VASTUVÕTT Selja- ja liigesevalud 4. detsember alates kell 11.00 Info ja registreerimine 46 6980 ja 529 7216
22 KALDAD: SÜNDMUSED JA TÄHTPÄEVAD NOVEMBER 2010 Puuetega inimesi oodatakse Pärnu Kontserdimajja Aeg voolab kui jõgi ja kaasa sind kannab. Aeg juustele eluhõbeda annab. Aeg kauneid aegu meelde toob ja sooja tunde südamele loob. Õnnitleme detsembrikuu eakaid sünnipäevalapsi! (70 ja vanemad) LILLe-õIe JOOsePsON salme saar Rahvusvahelise Puuetega Inimeste Päeva tähistamine toimub Pärnu Kontserdimajas 5. detsembril kell 14.00 Kontserdi esimeses pooles pakuvad külakosti Ivo Linna koos Anti Kammistega. Teises pooles esineb vahva noorte rahvatantsurühm Tuurit, tuurit. Toimub Punase Risti loterii. Tasuta toitlustamist ei toimu, soodsate hindadega kehakinnitust pakuvad mõlema korruse baarid. Tori vallale on eraldatud 19 tasuta piletit. Üritusele sõidab valla buss. Palun soovijatel helistada tel. 446 6001 või 518 4066 Silvi Pool INgeBORg JäRVe JaaK ehrlich NadeZHda grintal elsa Haas HeLJu HuIK NORMa MILLeR NIKOLaI MäNNIK NIKOLaI Raud VaLeNtINa ROseNtaL eha RÖÖP esta saare arvu schenk LeILI suurkaev eeva tagam taimi-franciska tasane elfriide tiitus aino tüli HeLduR tüli sinaida VIJa Oh sa pisike-pisike ime! Kanna sa väärikalt oma nime! CRIs-RONaLdO ROHtLa MIa aliis HaIKONeN MattIas ermanis Su jalg ei astu enam armsaid koduradu, ei ava käsi koduväravat TIIT KOSK OSVALD NUUT JAAN TIIT KALDAD Ajaleht KALDAD ilmub iga kuu viimasel päeval. Hind 5 krooni (0,32 eurot). Tori Vallavalitsus Tori vald, 86801 Pärnumaa Tel. 443 6640, 443 6641 Faks 443 6642 E-mail: humanitaar@torivald. ee Internet: http://torivald. ee/kaldad toimetaja Eha Säde, tel. 5331 4949 Küljendus ja trükk OÜ Hansaprint http://www. hansaprint. ee Ajalehte saab tellida vallamajast, ilmub postiga. Ajaleht on müügil vallamajas, Jõesuu raamatukogus, Jõesuu Külapoes, Tori raamatukogus, Toris A ja O kaupluses, OÜ Selja kontoris ja dispetšeris, Taali poes. Lugemisvõimalus: * Toris - raamatukogus, Tori Põhikoolis, rahvamajas, vallamajas * Jõesuus - raamatukogus, Viira koolis, "Kodukõrtsis" * Seljal - Selja Algkoolis * Piistaojal - Piistaoja Katsejaama kontoris Lisainfo vallamajast tel. 443 6640