LAPSED JA NOORED Mitteinstitutsionaalsete tegevuste uurimine, planeerimine ja järelevalve vastavalt Rootsi sotsiaalteenuste seadusele
(BBIC) Rootsi sotsiaalameti avaldatud tekste on lubatud tsiteerida allikaviite lisamise korral nt omahinnaga müüdavates koolitusmaterjalides, kuid tekstide kasutamine kommertseesmärkidel on keelatud. Rootsi sotsiaalametil on ainuõigus otsustada, kuidas käesolevat materjali vastavalt Rootsi kirjandus- ja kunstiteoste autoriõiguse seadusele (1960:729, autoriõigusseadus) kasutada võib. ka pildid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud ja neid tohib kasutada ainult autoriõiguse omaniku loal. ISBN 978-91-7555-189-0 Toote nr 2014-6-10 Avaldatud www.socialstyrelsen.se 2
EESSÕNA Igal lapsel on õigus turvalisele lapsepõlvele. Kui hooldajad ei suuda oma laste eest igakülgselt vastutada, peab ühiskond toetama ja kaitsma lapsi, keda vastasel korral ohustavad ebasoodsad arengutingimused. Lõplik vastutus selle eest lasub kohaliku omavalitsuse sotsiaalkomisjonil. Käesolev käsiraamat täiendab Rootsi sotsiaalameti üldisi suuniseid lapsi ja noori puudutavate küsimuste menetlemiseks (väljaanne SOSFS 2014:6). Käsiraamatu eesmärgiks on sotsiaalkomisjoni menetlejatele, juhtivtöötajatele ja otsustajatele juhiseid anda, andes tervikliku ülevaate õigusaktidest, eeskirjadest, üldistest suunistest, seaduste ettevalmistavatest materjalidest ja Rootsi parlamendi õigusvahemehe otsustest, mis käsitlevad sotsiaalkomisjoni kohustusi laste ja noortega seotud küsimustes. Samuti on eesmärgiks laste ja perede õiguskindlust tugevdada ning tegevuse järelevalvet ja jälgimist hõlbustada. Käsiraamatu on koostanud analüütik Helena Stålhammar koostöös juristide Shriti Radia, Cecilia Molinder Berglundi ja Monica Jacobsoni ning projektijuht Petra Rinmaniga. Projekt viidi läbi tihedas koostöös Rootsi kohalike omavalitsuste liidu ja piirkondlike arendusjuhtidega, kes tegutsevad riigi ja liidu vahel sõlmitud leppe raames. Projekti kaasati olulisi arvamusavaldusi mitmetelt asutustelt ja organisatsioonidelt, muuhulgas Rootsi hoolekande- ja raviteenuste inspektsioonilt, prokuratuurilt ja politseiametilt. Juhendi koostamisel kasutati ka laste ja noorte arvamusi sotsiaalkomisjoniga suhtlemise kohta. Sotsiaalamet vestles Björkbackeni ja Bärby noortekodu elanikega ning laste ja noortega tegelevate organisatsioonidega: Jourhavande kompis Uppsalas (Punane Rist), Maskrosbarn, BRIS, Rädda Barnen ja Barnrättsbyrån Stockholmis. Töösse kaasati ka Rootsi sotsiaalameti noortenõukogu kogemusi. Taina Bäckström peadirektori asetäitja 3
SISUKORD EESSÕNA... 3 SISUKORD... 4 NÄPUNÄITEID LUGEJALE... 9 Piirangud... 9 Rootsi sotsiaalameti väljaanded... 9 Peamised väljaanded, mis käsitlevad tööd laste ja noortega... 9 Sõnaseletused... 10 Voodiagramm... 11 1. OSA. LASTE JA NOORTE HOOLEKANDE LÄHTEKOHAD... 12 Laste praegune olukord Rootsis... 12 Hooldaja vastutus... 12 Rootsi sotsiaalteenuste seadus ja lapse õiguste konventsioon... 12 Lapse õigus kaitsele diskrimineerimise eest... 13 Sotsiaalteenuste seadus kehtib kõigile rootsis viibijatele... 13 Lapse õigus elule ja arengule... 14 Sotsiaalkomisjoni vastutus lapse arengu eest... 15 Lapse huvide põhimõte... 15 Lapse huvid Rootsi sotsiaalteenuste seaduses ja noorte hoolekande seaduses... 16 Lapse õigus kaasatusele... 17 Lapse sõnaõigus vastavalt Rootsi sotsiaalteenuste seadusele... 17 Terviklik käsitlus, vabatahtlikkus ja iseotsustamine... 18 Teadusandmed ja tõendatud kogemus... 19 Pädevus ja kvaliteet... 20 Pädevusnõuded... 20 Kvaliteedijuhtimissüsteem... 21 Probleemides teatamise kohustus kuulub kvaliteedialase töö juurde... 22 Suhtumise olulisus... 22 Lapse vajadused keskpunktis BBIC... 23 Riskilastega seotud koostöö... 24 Sotsiaalkomisjonil on koostöökohustus... 24 Koostöö võib vajalik olla eri etappides... 24 Koostöö edu tegurid... 26 Konfidentsiaalsusreeglid... 26 Sotsiaalteenuse osutajale kehtiv põhireegel... 26 Osapoole õigus materjalidega tutvuda... 27 Lapse õigus oma isikutoimikuga tutvuda... 27 Hooldaja õigus materjalidega tutvuda... 27 Konfidentsiaalsuse kaitse hooldaja eest... 28 Konfidentsiaalsuse kaitse vanema eest, kes ei ole lapse hooldaja... 28 Konfidentsiaalsuse kaitse lapse esindaja eest... 28 Üksi riiki saabunud lapse esindaja... 28 Teatamiskohustusega isikutele kehtiv andmete avaldamise kohustus... 29 Konfidentsiaalsuse hindamine... 29 Konfidentsiaalsust välistavad sätted... 29 Kohustus avaldada andmeid migratsiooniametile vms... 30 4
Konfidentsiaalsus koostöös... 30 2. OSA. JUHTUMITE ALGATAMINE JA ESIALGNE HINDAMINE... 31 Taotlus... 31 Avaldus... 31 Muul viisil saadud teave... 32 Esialgne hindamine... 32 Uurimise algatamisest loobumise otsus tuleb dokumenteerida... 33 Asjassepuutuvate isikute teavitamine pärast avalduse laekumist... 34 Avaldusi käsitlevad erireeglid... 35 Avalduse vastuvõtmine... 35 Konsulteerimisvõimalus... 35 Avalduse dokumenteerimine... 36 Kinnitus avalduse esitajale... 36 Kui avalduse esitaja jääb anonüümseks... 36 Kiire kaitsevajaduse hindamine... 37 Kaitsevajaduse hindamise dokumenteerimine... 38 Missugust teavet tuleb esialgsel hindamisel koguda?... 38 Esialgse hindamise tähtaeg... 39 Esmane kohtumine... 39 Mõnel juhul ei ole kohtumine õigustatud... 40 Esmase kohtumise eesmärk... 40 Teabevahetuse eeltingimused... 41 Tagasiside avalduse esitajale... 41 3. OSA. UURIMINE JA OTSUSTE LANGETAMINE... 42 Sotsiaalkomisjoni uurimiskohustus... 42 Lapse kodune keskkond või käitumine... 42 Üksi riiki saabunud asüüli taotlev laps... 43 Kaitsetegurid võivad riskitegureid neutraliseerida... 43 Otsuste dokumenteerimine uurimisel... 43 Uurimise algatamine poolelioleva tegevuse ajal... 44 Uurimise algatamisest teavitamine... 44 Erijuhud, mil hooldajat kohe ei teavitata... 45 Uurimise raamid... 47 Uurimise eesmärk... 47 Uurimise ulatus... 47 Uurimise kestus... 48 Uurimise kestuse arvestamine... 48 Erilised põhjused uurimise kestuse pikendamiseks... 48 Uurimine sündimata laste asjus... 48 Uurimise kavandamine... 50 Mida tuleb kavandada?... 50 Kes osalevad uurimise kavandamises?... 50 Kes peab uurimise jaoks teavet andma?... 51 Kavandatu võib muutmist vajada... 51 Kui laps uurimise ajal elukohta vahetab... 51 Uurimise läbiviimine... 52 Uurimine vajab struktureeritust... 52 Kuidas uurimise käigus teavet koguda?... 52 5
Lapsega vestlemine... 53 Hooldaja nõusolek vestluseks... 53 Kus lapsega vestelda?... 54 Vestlus lapse algatusel... 54 Tugiisik... 55 Eksperdid ja kontaktisikud... 55 Väljavõtted kahtlusaluste registrist ja karistusregistrist... 56 Andmete dokumenteerimine... 57 Kui laps või hooldaja ei osale uurimises... 59 Otsused... 60 Uurimise dokumenteerimine... 60 Otsuse alusdokumendi sisu... 60 Otsuste vormistamine... 61 Põhjendamiskohustuse erandid... 61 Piiratud kehtivusajaga otsused... 62 Keda tuleb otsusest teavitada?... 62 Kes võib otsuse edasi kaevata?... 63 Komisjon võib suhtlemiskorra asjus kohtusse pöörduda... 63 4. OSA. TEGEVUSED JA JÄRELEVALVE... 64 Tegevuste määramiseta lõpetatud uurimise järelkontroll... 64 Kokkulepe järelkontrolli kohta... 64 Nõusolekust sõltumatu järelkontroll... 64 Komisjonil on õigus vajalike isikutega vestelda... 65 Uurimise järelkontrolli dokumenteerimine... 65 Tegevuse määramine... 67 Rootsi sotsiaalteenuste seaduse või noorte hoolekande seadusega reguleeritud tegevused... 67 Tegevused ilma hooldaja nõusolekuta... 67 Kui hooldajad on eriarvamusel... 68 Uurimise ajal toimuvad tegevused... 69 Eri laadi tegevused... 70 Eri laadi tegevuste kättesaadavus... 70 Tugiisik, tugipere ja eripädevusega tugiisik... 70 Asendushooldus... 70 Pärast kohtulahendit või menetlusotsust hooldusõiguse vms küsimuses... 71 Üldised tugitegevused... 71 Tegevuste kavandamine... 72 Korralduse andmine tegevuse läbiviijale... 72 Korralduse dokumenteerimine läbiviija jaoks... 72 Teostuskava mitteinstitutsionaalsete tegevuste puhul... 72 Individuaalne kava... 73 Määratud tegevuste järelevalve... 74 Järelevalvekohustus... 74 Eriline järelevalvekohustus... 74 Järelevalve dokumenteerimine... 75 Kui laps tegevuse läbiviimise ajal elukohta vahetab... 75 Millal võib noorte hoolekande seadust ennetavalt kohaldada?... 76 Raviplaan... 77 6
Otsuse eiramine... 77 Otsuse läbivaatamine, edasikaebamine ja kehtetuks muutumine... 77 5. OSA. LASTE VASTU TOIME PANDUD KURITEOD... 78 Lapse vastu toime pandud kuriteo kahtlus... 78 Kuriteo ohver Rootsi sotsiaalteenuste seaduses... 78 Keda loetakse lähedaseks?... 79 Sotsiaalkomisjoni vastutus lapse vastu toime pandud kuriteo kahtluse korral... 79 Uurimise algatamine... 79 Lapse kaitsevajaduse hindamine... 80 Lapse vajaduste uurimine... 80 Lapse ja pere toetamine... 81 Koostöö algatamine... 81 Teatud kuritegudest tuleb politseile teatada... 82 Konfidentsiaalsust välistavad reeglid... 83 Kuriteoteate esitamise põhjused... 83 Kohtumenetlus on lapse kaitse ja õiguskindluse vajaduse ning kahjuhüvitise õiguse huvides oluline... 83 Ennetus... 83 Kahtlustatava isiku huvid... 83 Kui komisjon loobub kuriteoteate esitamisest või viivitab sellega... 84 Kes peab kuriteoteate esitama?... 84 Mida kuriteoteade sisaldama peab?... 84 Eeluurimine lapse vastu toime pandud kuriteo kahtluse korral... 86 Kui kaua eeluurimine kestab?... 86 Eeluurimise konfidentsiaalsus... 86 Laste küsitlemine... 86 Arstlik läbivaatus ja kohtuarstliku ekspertiisi akt... 87 Kui laps on kuriteo ohver... 88 Lapsele võidakse määrata eriesindaja... 88 Eriesindaja ülesanded... 88 Lapsele võidakse määrata kannatanu kaitsja... 88 Kannatanu kaitsja ülesanded... 89 Sotsiaaltöötajal on kohustus tunnistajana ütlusi anda... 89 Tunnistajana ütluste andmise kohustus (mida reguleerib Rootsi kohtumenetluse seadustiku 36. ptk 1) kaalub tunnistaja võimaliku konfidentsiaalsus- või vaikimiskohustuse üles. Kui sotsiaaltöötaja kutsutakse tunnistajaks, on ta niisiis kohustatud tunnistajana ütlusi andma ja ta ei saa tunnistajana esinemisest keelduda.kui last kahtlustatakse kuriteos... 89 Noored õigusrikkujad... 90 Konfidentsiaalsust välistavad sätted... 90 Kuritegude ennetamine.... 90 Kuriteoteate esitamine politseile... 90 Kuriteo sooritanud lapsega seotud koostöö... 90 6. OSA. ERIREEGLID 18-20 AASTASTE NOORTE KOHTA... 92 Otsus uurimise algatamise kohta... 92 Uurimise raamid... 92 Konfidentsiaalsust välistavad sätted... 93 Sotsiaalkomisjoni võimalus noore vastu toime pandud kuriteost politseile teatada... 94 7
Kuritegude ennetamine... 94 Kuriteoteate esitamine politseile... 94 Eritegevused... 94 Sotsiaalteenuste seaduses sätestatud koostöökohustus... 95 KASUTATUD KIRJANDUS... 96 Eelnõud... 96 Raportid/uurimused... 97 Rootsi sotsiaalameti eeskirjade kogu... 97 Rootsi sotsiaalameti käsiraamatud... 97 Rootsi sotsiaalameti infolehed... 98 Muud Rootsi sotsiaalameti väljaanded... 98 Muu kasutatud kirjandus... 99 Võrgulehed... 99 LISA 1... 100 Rootsi sotsiaalameti eeskiri ja üldised suunised sotsiaalteenuste seaduse, noorte hoolekande seaduse ning teatud sõltlaste sundravi seaduse alusel toimuva tegevuse dokumenteerimise kohta... 100 LISA 2... 119 Rootsi sotsiaalameti üldised suunised laste ja noortega seotud juhtumite menetlemise kohta... 119 LISA 3... 123 Teade Lapse vastu toime pandud kuriteo kahtlusest... 123 8
NÄPUNÄITEID LUGEJALE Käsiraamat koosneb kuuest osast. Esimene osa kirjeldab laste ja noorte sotsiaalhoolekande lähtekohti. Osades 2-4 kirjeldatakse juhtumi menetlemise kronoloogilist protsessi alates algatamisest kuni lõpetamiseni. Viies osa kirjeldab eri menetlusi laste suhtes toime pandud kuritegude korral. Viimases, seitsmendas osas antakse teavet 18 20-aastaseid noori puudutavate menetluste mõningate aspektide kohta. Käsiraamat täiendab Rootsi sotsiaalameti üldisi suuniseid lapsi ja noori puudutavate küsimuste menetlemiseks (väljaanne SOSFS 2014:6). Käsiraamat annab juhiseid, andes muuhulgas tervikliku ülevaate õigusaktidest, eeskirjadest, üldistest suunistest, seaduste ettevalmistavatest materjalidest ja Rootsi parlamendi õigusvahemehe otsustest, mis käsitlevad sotsiaalkomisjoni vastutust avalduste vastuvõtmise, esialgsete hindamiste läbiviimise ning laste ja noortega seotud mitteinstitutsionaalsete tegevuste uurimise, läbiviimise ja järelevalve eest vastavalt Rootsi sotsiaalteenuste seadusele (2001:453). Käsiraamatus kirjeldatakse ka Rootsi noorte hoolekande seaduses (199:52) sätestatud ennetavaid meetmeid. Lk-l 11 kirjeldatakse menetlust skemaatiliselt voodiagrammi abil. Käsiraamat kujutab endast osa menetluse toetamiseks vajalikust teabest, kuid menetluse käigust täieliku ettekujutuse saamiseks on vaja ka muid käsiraamatuid, juhendeid ja väljaandeid. Seetõttu on käsiraamatus antud selgeid viited sotsiaalameti muudele väljaannetele. Laste ja noorte arvamused on jutumullides käsiraamatu asjakohastesse lõikudesse lisatud. Piirangud Käsiraamatus ei käsitleta sotsiaalkomisjoni vastutust üldise ennetustöö eest ega Rootsi vanemate ja laste seaduse alusel menetletavate juhtumite eest. Käsiraamat ei käsitle ka sotsiaalkomisjoni vastutust hoolekandeasutustesse paigutatud laste eest ega teatud erivajadustega inimeste abi ja teenuste seadusest (1993:387) tulenevat vastutust laste eest. Rootsi sotsiaalameti väljaanded Sotsiaalamet avaldab eri tüüpi väljaandeid: Eeskirjad on tegutsemist reguleerivad reeglid. Eeskirjad on siduvad reeglid, mille järgimine on nt sotsiaaltalitusele kohustuslik. Üldised suunised on üldised soovitused mingi õigusakti kohaldamise kohta, mis sätestab, kuidas teatud asjaolude puhul saab või tuleb tegutseda. Käsiraamatud, juhendid ja abimaterjalid on eri tüüpi toetavad materjalid praktilise töö jaoks. Peamised väljaanded, mis käsitlevad tööd laste ja noortega Sotsiaalkomisjoni dokumenteerimiskohustuse kohta vt lähemalt sotsiaalameti eeskirjast ja üldistest suunistest sotsiaalteenuste seaduse, noorte hoolekande seaduse ning teatud sõltlaste sundravi seaduse alusel toimuva tegevuse dokumenteerimise kohta (SOSFS 2014:5) ning väljaandest "Handläggning och dokumentation inom socialtjänsten" (Menetlemine ja dokumenteerimine sotsiaaltöös, 2010). 9
Paljud kohalikud omavalitsused on litsentseeritud töötamiseks süsteemi BBIC (Barns behov i centrum Lapse vajadused keskpunktis) järgi. Sel juhul on vaja baaskäsiraamatut "Barns behov i centrum - Grundbok BBIC" (2013), mis kirjeldab BBIC teoreetilist baasi, vormide süsteemi ning materjali mõistmist ja kasutamist. Baaskäsiraamatus kirjeldatakse veel sotsiaalameti nõudeid ja soovitusi BBIC-tööks. Raamat kuulub ka sotsiaalameti BBICalastesse koolitusmaterjalidesse. Sotsiaalameti eeskirjas lähisuhtevägivalla kohta (SOSFS 2014:4) ja käsiraamatus "Våld" (Vägivald), mis käsitleb sotsiaalkomisjoni vastutust vägivalda kogenud naiste ja vägivalla tunnistajaks olnud laste eest, kirjeldatakse sotsiaalkomisjoni vastutust laste eest, kes on oma lähedase poolt vägivalda või muud väärkohtlemist kogenud või oma lähedase poolt või tema vastu kasutatud vägivalla või muu väärkohtlemise tunnistajaks olnud. Sõnaseletused Allpool on ära toodud mõned kesksed terminid ja selgitatud nende kasutamist käesolevas käsiraamatus. Lapsed Noored Alla 18 aasta vanused isikud. 18-aastased ja vanemad, kuid mitte üle 21-aastased isikud. Sotsiaalkomisjon Kohaliku omavalitsuse organ, mis vastutab sotsiaalteenuste seaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustuste eest. Teatud Rootsi kommuunides nimetatakse seda komisjoni teisiti, kuid igas kommuunis leidub selle funktsiooniga komisjon. Käsiraamatus kasutatakse sotsiaalkomisjoni mõistet ka ametniku kohta, kes täidab sotsiaalkomisjoni poolt talle pandud ülesandeid. Mõnel juhul kasutatakse ka termineid "sotsiaaltöötaja" või "menetleja". Juhtum Sotsiaalkomisjonis menetletav piiritletud küsimus, mille asjus tuleb otsuseid langetada. Ühe isiku kohta võib olla avatud mitu juhtumit. Menetlus Uurimine Tegevus Järelevalve Koostöö Hõlmab kõiki meetmeid alates juhtumi algatamisest kuni selle otsusega lõpetamiseni. Töö, mille eesmärgiks on võimaldada komisjonil enda menetluses otsust langetada või mõne juhtumi kohta küsitud arvamust avaldada. Sõna "uurimine" kasutatakse ka uurimise tulemusena tehtava otsuse alusmaterjalide kohta Meede, mis on suunatud teatud konkreetsele tulemusele. Mõistet kasutatakse isikule sotsiaalkomisjoni otsusega määratava abi, hoolekande või ravi kohta. Komisjonipoolne jälgimine, et isikule antakse otsusega määratud tegevusi ja et need tegevused annavad soovitud tulemusi. Siin kasutatakse seda mõistet tähenduses üksikute ressursside, pädevuste ja/või teadmiste kaasamine ühiselt täidetavasse ülesandesse. 10
Voodiagramm Asendushoolduse määramise otsus Lapsed ja noored asendusperedes ja asenduskodudes sotsiaalkomisjoni kohustuste ja ülesannete käsiraamat Taotlus Muul viisil laekunud teave Otsus algatada uurimine Asjaomaste isikute teavitamine Vajadusel tagasiside Uurimine Uurimismaterjalide edastamine Mitteinstitutsionaalsete tegevuste määramine Otsus tegevusi mitterakendada Otsuse täitmine Juhtum lõpetatakse Järelkontroll Järelkontroll ilma isiku nõusolekuta Tegevuse lõpetamine Järelkontrolli lõpetamine Teade Kiire kaitsevajaduse hindamine Esialgne hindamine Otsus uurimist mittealgatada Vajadusel tagasiside Vajadusel esmane kohtumine NB! Eeskirjas SOSFS 2014:4 on ära toodud erireeglid laste kohta, kes on kogenud oma lähedaste poolt vägivalda või muud väärkohtlemist või on näinud pealt oma lähedaste vastu kasutatud vägivalda või muud 11
1. osa. Laste ja noorte hoolekande lähtekohad 1. OSA. LASTE JA NOORTE HOOLEKANDE LÄHTEKOHAD Käesolevas osas kirjeldatakse põhilisi lähtekohti sotsiaalkomisjoni tööks laste ja noortega. Siin kirjeldatakse ka sotsiaalkomisjoni vastutust laste ja noortega seotud koostöö eest ning konfidentsiaalsusreegleid lapsi puudutavate juhtumite korral. Laste praegune olukord Rootsis Enamik Rootsi lastest elab turvalistes ja heades tingimustes koos oma perega vanemate ja õdede-vendadega. 1 Laste tervis ja sotsiaalsed tingimused on üldiselt head, isegi muude heaoluriikidega võrreldes. 2 Samal ajal leidub ka lapsi, kes vajavad ühiskonna kaitset ja tuge. Laste- ja noorte sotsiaalhoolekanne on viimastel aastakümnetel suuri muutusi läbi teinud. 3 Muuhulgas on laste positsiooni seadusandluses korduvalt tugevdatud ning dokumenteerimisnõuded on karmistunud, et üksikisiku õiguskindlust tõsta. Hooldaja vastutus Vanemate ja laste seaduse 6. ptk 1. Lastel on õigus hoolitsusele, turvalisusele ja heale kasvatusele. Lapsi tuleb kohelda lugupidamisega nende isiksuse ja eripärade suhtes ja neid ei tohi kehaliselt karistada ega muul viisil alandavalt kohelda. Reeglina on vanemad tähtsaimad isikud lapse elus. Nad vastutavad lapse sobiva suunamise ja juhendamise eest, kui laps vastavalt oma arengutasemele ja võimetele oma õigusi teostab. 4 Lapse hooldajad vastutavad lapse isikliku heaolu eest ja peavad tagama, et lapse vajadused hoolitsuse, turvalisuse ja hea kasvatuse järele oleksid täidetud (Rootsi vanemate ja laste seaduse 6. ptk 2 lg 2). Seaduse ettevalmistavates materjalides märgitakse, et lapse õigus turvalisusele hõlmab muuhulgas stabiilsetes tingimustes elamist ja usaldusisiku olemasolu. Hea hoolitsuse ja kasvatuse juurde kuulub see, et laps tunneb end vajalikuna ning et tal võimaldatakse oma loomulikke ressursse arendada ja tulevikus iseseisvuda. Mida vanemaks laps saab, seda suuremaks muutub tema õigus privaatsuse kaitsele. 5 Hooldaja vastutab lapse vajaduste rahuldamise eest, kuid võib ise mõnikord abi vajada. Abi taotlemine võib olla hooldajatele üks viis oma vanemate ja laste seadusest tulenevaid kohustusi täita. Ühiskonnal on tähtis kohustus vanemaid kogu lapse lapsepõlve vältel toetada ja vajadusel täiendada. Eesmärgiks on vanematele vajalikku tuge ja abi pakkuda, et nad vanemarolliga paremini toime tuleksid. Vanemate varajane ja üldist laadi abistamine võib ennetada lapse tervisega seotud ja sotsiaalseid probleeme. 6 Rootsi sotsiaalteenuste seadus ja lapse õiguste konventsioon ÜRO lapse õiguste konventsioon on saanud vahendiks sellise ühiskonna kujundamisel, mis lähtub kõigis oma aspektides selgelt laste õiguste perspektiivist. 7 1 Eelnõu 2012/13:10 (laste ja noorte kaitse tugevdamine), lk 24 2 Vt ka sotsiaalameti raportit "Barn och ungas hälsa, vård och omsorg 2013" (Laste ja noorte tervis, ravi ja hoolekanne 2013) 3 Eelnõu 2006/07:129 (laste ja noorte sotsiaalhoolekande arendamine jms) 4 Eelnõu 2006/07:129 lk 24 5 Eelnõu 1981/82:168 (hoolduse, suhtluse jms küsimused), lk 59 6 Vt eelnõud 2012/13:10, lk 24 7 Eelnõu 2012/13:10 lk 35 12
1. osa. Laste ja noorte hoolekande lähtekohad Rootsi ratifitseeris lapse õiguste konventsiooni 1990. aastal. Lapse õiguste konventsioon ei ole Rootsi õigusakt, kuid ratifitseerimisega kohustus Rootsi seda järgima. Riik vastutab selle kohustuse täitmise eest. See, kuidas riik seda teeb tsentraalsete organite, regionaalsete või kohalike ametkondade või eraõiguslike organisatsioonide kaudu, otsustatakse igas riigis eraldi, tingimusel, et teostamisprotsess on konventsiooni põhimõtetega kooskõlas. Konventsiooni peegeldumine riiklikus seadusandluses ei ole piisav. Lapse õiguste tagamiseks on vaja kombinatsiooni eri meetmetest, millest üks on seadusandlus. Muudeks meetmeteks võivad olla tõhusad juhtimisvahendid, avaliku arvamuse kujundamine ja teavitamine. 8 Lapse õiguste konventsioon väljendab sellist suhtumist lastesse, mis asetab last või laste rühma mõjutada võivate otsuste või meetmete puhul lapse esikohale. Lapse vaatepunkt tähendab seda, et enne otsuse tegemist või meetme rakendamist peab vastutav otsustaja kaaluma, kas see mõjutab last või lapsi ja kui mõjutab, siis kuidas. Lapse vaatepunkti rakendamine hõlmab nii suhtumist, teadmisi kui ka tegutsemisviise. See peegeldab arusaama, et lapsed on täisväärtuslikud kodanikud ja pädevad indiviidid, keda tuleb igas olukorras lugupidamisega kohelda. Kui meede või otsus loetakse last või lapsi mõjutavaks, tuleb arvesse võtta lapse inimõigusi, mis on sätestatud muuhulgas lapse õiguste konventsioonis. Lapse õiguste perspektiiv tähendabki sellist lapse õiguste tagamist lapsi mõjutavates meedetes või otsustes. 9 Allpool kirjeldatakse lapse õiguste konventsiooni põhiprintsiipe ja seda, kuidas need Rootsi seadusandluses peegelduvad. Lapse õigus kaitsele diskrimineerimise eest Lapse õiguste konventsiooni artikkel 2 1. Osalisriigid tunnustavad käesolevas konventsioonis esitatud õigusi ja tagavad need igale nende jurisdiktsiooni all olevale lapsele ilma igasuguse diskrimineerimiseta, sõltumata lapse või tema vanema või seadusliku hooldaja rassist, nahavärvist, soost, keelest, usust, vaatamata tema poliitilistele või muudele seisukohtadele, kodakondsusele, etnilisele või sotsiaalsele päritolule, varanduslikule seisundile, puudele või sünnipärale või muudele tingimustele. 2. Osalisriigid võtavad tarvitusele kõik vastavad abinõud, et tagada lapse kaitse igasuguste diskrimineerimis- ja karistusvormide eest tema vanemate, seaduslike hooldajate või perekonnaliikmete seisundi, tegevuse, vaadete või nende tõekspidamiste pärast. Niisiis määrab artikkel 2, et lapse õiguste konventsioonis sätestatud õigused tuleb tagada igale riigi jurisdiktsiooni all olevale lapsele. Seega kehtivad need õigused kõigile riigis viibivatele lastele, s.t. ka riigi külastajatele, asüülitaotlejatele, rändtööliste lastele, väljasaatmisotsuse täidesaatmisest kõrvale hoidvatele isikutele ning isikutele, kes viibivad Rootsis ilma selleks nõutava loata. 10 Sotsiaalteenuste seadus kehtib kõigile rootsis viibijatele Rootsi valitsemisseaduse (1974:152) 1. ptk 2 sätestab, et ühiskond peab tegutsema selle nimel, et igaühel oleks võimalik ühiskondlikus elus osalemist ja võrdsust saavutada ning et laste õigused oleksid tagatud. Ühiskond peab võitlema inimeste diskrimineerimisega soo, 8 Vrd eelnõud 1997/98:182 (strateegia ÜRO lapse õiguste konventsiooni elluviimiseks Rootsis), lk 9, ja eelnõud 2009/10:232 (strateegia lapse õiguste tugevdamiseks Rootsis) 9 Eelnõu 2009/10:232 lk 11 10 Vrd ÜRO lapse õiguste komitee üldkommentaar nr 6, p. 18 (2005) 13
1. osa. Laste ja noorte hoolekande lähtekohad nahavärvi, riikliku või etnilise päritolu, keelelise või usulise kuuluvuse, puude, seksuaalse sättumuse, vanuse või muude isiklike asjaolude tõttu. Ka Rootsi diskrimineerimisseaduse (2008:567) 2. ptk 13 keelab diskrimineerimise sotsiaaltöös. Sotsiaalteenuste seaduse 2. ptk -i 1 kohaselt vastutab iga kommuun sotsiaalsete teenuste eest oma halduspiirkonnas ja kommuunil lasub lõplik vastutus üksikisikule vajaliku toe ja abi andmise eest. Kommuuni vastutus hõlmab ka nt asüülitaotlejatest lapsi või nõutava loata Rootsis viibivaid isikuid. Seega on ka neil lastel õigus abitaotluse menetlemisele kommuunis, kus nad viibivad (sotsiaalteenuste seaduse ptk 2 a 1). Kuid teatud juhtudel võib kommuuni vastutus piirduda tegevustega kiireloomulise hädaolukorra puhul. 11 Laste puhul peab sotsiaaltalitus igal üksikul juhul hindama, missugust sotsiaalteenuste seaduses reguleeritavat tuge või kaitset laps võib vajada, lähtudes lapse huvidest (sotsiaalteenuste seaduse 1. ptk 2). Kui laps on Rootsi elamisloaga Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riigi kodanik, tuleb last abitaotlusega seoses kohelda samal viisil nagu Rootsi elanikku. Kui laps vajab hooldust mujal kui oma kodus ja hooldajad või laps ise (kui ta on 15-aastane või vanem) ei ole sellega nõus, võib juhtuda, et tuleb kohaldada noorte hoolekande seadust (1990:52). Muuhulgas Rootsis elukohta mitte omavate laste elukoha määramisega seotud juhtumite korral võib rahvusvaheliste reeglite arvestamine vajalikuks osutuda. Vt nt nõukogu määrust (EMÜ) nr 2201/2003 (nn Brüsseli II määrus) või 1996. aasta Haagi konventsiooni, mis on Rootsi õigusesse integreeritud 1996. aasta Haagi konventsiooni seadusega (2012:318). Lugege ka: "Rätten till socialt bistånd för medborgare inom EU/EES-området - en vägledning" (EL/EMP kodanike õigus sotsiaalabile - juhend, 2014) Asüülitaotlejate lastele kohaldatakse veel Rootsi asüülitaotlejate vastuvõtmise seadust (1994:137). Kui Rootsi migratsiooniamet on üksi riiki saabunud lapsele elukohakommuuni määranud, loetakse laps vastavalt ülalmainitud seaduse -le 3 selle kommuuni elanikuks. Lugege ka: "Socialtjänstens arbete med ensamkommande barn och ungdomar- en vägledning" (Sotsiaaltöö üksi riiki saabunud laste ja noortega - juhend, 2013) Lapse õigus elule ja arengule Lapse õiguste konventsiooni art 6 1. Osalisriigid tunnustavad iga lapse sünnipärast õigust elule. 2. Osalisriigid tagavad lapse ellujäämise ja arengu võimalikult maksimaalselt. Iga lapse põhiõiguste hulka kuulub õigus hoolitsusele, kasvamisele turvalises keskkonnas täiskasvanute hoole all ja tema isiklikele eeldustele vastavale arengule. Peamine vastutus lapse kasvatamise ja heaolu eest lasub vanematel. Lapsed, keda eri põhjustel ohustab väärkohtlemine, peavad saama vajalikku tuge, abi ja kaitset. Seetõttu on ühiskonnal oluline kohustus vanemaid lapse kogu lapsepõlve jooksul toetada ja vajadusel täiendada. 12 11 Vrd Rootsi parlamendi õigusvahemehe raportit 1994/95 (lk 272) ja kõrgeima halduskohtu aastaraamatut 1995 (viide 70) 12 Eelnõu 2012/13:10 lk 23 24 14
Sotsiaalkomisjoni vastutus lapse arengu eest Sotsiaalteenuste seaduse 5. ptk 1 Sotsiaalkomisjon on kohustatud: 1. osa. Laste ja noorte hoolekande lähtekohad tegutsema selle nimel, et lapsed või noored saaksid turvalistes ja heades tingimustes üles kasvada, tihedas koostöös kodudega soodustama laste ja noorte isiksuste igakülgset arengut ning nende positiivset füüsilist ja sotsiaalset arengut, tegelema kontaktiloovate tegevuste ja muu ennetustööga laste ja noorte väärkohtlemise takistamiseks, tegelema aktiivselt alkoholi, uimastite või muude sõltuvusainete ja dopinguainete kasutamise ennetamise ja vähendamisega laste ja noorte hulgas, koostöös avalike organite, organisatsioonide ja muude asjaomaste osapooltega tegutsema selle nimel, et lapsed ja noored ei viibiks neid kahjustavas keskkonnas, eriti hoolikalt jälgima lapsi ja noori, kellel on täheldatud kalduvust ebasoodsale arengule, tihedas koostöös kodudega tagama, et ebasoodsa arengu riskiga lapsed ja noored saaksid vajalikku kaitset ja abi ning (kui see on noore huvides) ka asendushooldust, rahuldama laste ja noorte hoolekandetegevuse raames erilisi toetus- või abivajadusi, mis võivad tekkida pärast hooldusõiguse, elukoha, suhtlemise või lapsendamisega seotud kohtulahendi või otsuse tegemist, rahuldama laste ja noorte hoolekandetegevuse raames võimalikud toetus- ja abivajadused, mis võivad tekkida pärast asendushoolduse lõppu. Sotsiaalteenuste seaduses on antud baassätted, mis käsitlevad ühiskonna kohustust tagada lastele ja noortele turvalised kasvutingimused. Ennetustööl on keskne roll sotsiaalkomisjoni töös, mille eesmärgiks on tagada, et lapsed ja noored saaksid vajaduse korral toetust ja kaitset. 13 Ennetustöö raames võib pakkuda eri vormides nõustamist ja tuge. Sotsiaalkomisjon peab viivitamatult algatama uurimise teabe kohta, mis saab komisjonile teatavaks taotlusest, avaldusest või muul viisil ja mis võib komisjonipoolseks meetmeks alust anda (sotsiaalteenuste seaduse 11. ptk 1). Pärast uurimist võidakse lastele, noortele ja peredele vajadusel tegevusi pakkuda (sotsiaalteenuste seaduse 4. ptk 1). Sotsiaalkomisjoni mitmesugused lastele suunatud tegevused põhinevad vabatahtlikul koostööl ja nõusolekul ning need tuleb kujundada koostöös lapse ja tema hooldajatega (vt ka sotsiaalteenuste seaduse 1. ptk 1 ja 3. ptk 5). Teatud juhtudel saab sotsiaalkomisjon lapsele vajalikku tuge ja kaitset pakkuda ka siis, kui hooldaja või laps (kui ta on 15-aastane või vanem) vajalikeks tegevusteks oma nõusolekut ei anna. Seda reguleerib Rootsi noorte hoolekande seadus. Teatud juhtudel sätestab sotsiaalteenuste seadus, et alla 18-aastasele lapsele võib hooldaja tahte vastaselt tegevusi pakkuda, vt lähemalt jaotusest "Tegevused ilma hooldaja nõusolekuta" (lk 88). Mõnel erijuhul sätestab Rootsi vanemate ja laste seadus, et lapsele võib ühe hooldaja tahte vastaselt tegevusi pakkuda, vt "Kui hooldajad on eriarvamusel" (lk 89). Lapse huvide põhimõte Lapse õiguste konventsiooni artikkel 3 Igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. 13 Eelnõu 2012/13:10 lk 96 15
1. osa. Laste ja noorte hoolekande lähtekohad Osalisriigid seavad eesmärgiks tagada lapsele tema heaoluks vajalik kaitse ja hooldus, arvestades tema vanemate, seaduslike hooldajate või teiste tema eest seaduslikult vastutavate isikute õigusi ja kohustusi ning võtavad selleks kõiki vastavaid seadusandlikke ja administratiivmeetmeid. Osalisriigid tagavad, et laste hoolduse või kaitse eest vastutavad asutused, teenistused ja organid vastaksid pädevate ametivõimude kehtestatud normidele, eriti mis puudutab ohutust ja tervishoidu, personali suurust ja sobivust ning ka nende üle toimuva järelevalve kompetentsust. Lapse õiguste konventsioonis sätestatud lapse huvide lähtepunktiks on lugupidamine lapse kui täisväärtusliku indiviidi ja tema privaatsuse suhtes. Lapse õiguste konventsioon ei nõua, et lapse huvid oleksid iga otsuse juures määravad, kuid lapse huvid peavad lapsi puudutavaid otsuseid oluliselt mõjutama. Vastavalt ettevalmistavatele materjalidele peavad otsustavad ametkonnad seetõttu maksimaalselt veenduma, et lapse huvid on otsustusprotsessis arvesse võetud ja välja selgitatud. 14 Seega peab vastutav otsustaja enne otsust või meedet kaaluma, kas otsus või meede mõjutab last või lapsi, ja kui mõjutab, siis kuidas (s.t vaatlema küsimust lapse vaatepunktist). Kui meede või otsus loetakse last või lapsi mõjutavaks, tuleb arvesse võtta lapse inimõigusi, mis on sätestatud muuhulgas lapse õiguste konventsioonis. Lapse õiguste perspektiiv tähendabki sellist laste õiguste tagamist lapsi mõjutavates meedetes või otsustes. 15 Lapse huvid Rootsi sotsiaalteenuste seaduses ja noorte hoolekande seaduses Sotsiaalteenuste seaduse 1. ptk 2 Lapsi puudutavate meetmetega seoses tuleb lapse huvisid eriliselt silmas pidada. Laste hoolekande- või ravitegevusi puudutavate otsuste või muude meetmete puhul peavad lapse huvid määrava tähtsusega olema. Lapse all mõeldakse iga alla 18-aastast inimest. Noorte hoolekande seaduse 1 lg 5 Käesoleva seaduse alusel tehtavate otsuste puhul peavad lapse huvid määrava tähtsusega olema. Lapse huvide põhimõte esineb Rootsi sotsiaalteenuste seaduses ja noorte hoolekande seaduses (vt sotsiaalteenuste seaduse 1. ptk 2 ja 11. ptk 10 ning noorte hoolekande seaduse 1 ja 36). Teatud aspektides lähevad need seadused lapse õiguste konventsiooni määratlusest kaugemale. Sotsiaalteenuste seaduse 1. ptk 2 sätestab, et lapse huvisid tuleb silmas pidada igas lapsi puudutavas küsimuses, kuid et need peavad olema määrava tähtsusega selliste otsuste juures, mis puudutavad laste hoolekande- või ravitegevusi. Kõigis noorte hoolekande seaduse alusel tehtavates otsustes peavad noore huvid määrava tähtsusega olema ( 1 lg 5). Seaduse ettevalmistavate materjalide kohaselt eeldatakse, et lapse huvide põhimõtet tuleb kohaldada seaduse ülejäänud sätete seatud piirides. Ettevalmistavates materjalides rõhutatakse ka, et sotsiaalteenuste seaduse 11. ptk -i 10 reegleid lapse huvide ja lapse sõnaõiguse kohta tuleb tõlgendada üksteise suhtes. See 14 Eelnõu 1997/98:182 lk 8 ja lk 13 15 Eelnõu 2009/10:232 lk 15 16
1. osa. Laste ja noorte hoolekande lähtekohad tähendab, et lapselt saadav teave võib mõjutada nii lapse huvide hindamist kui ka seda, kuidas laps peab saama oma vaateid väljendada. 16 Lapse huvisid ei määratleta täpsemalt ei sotsiaalteenuste seaduses ega ka noorte hoolekande seaduses. Ka lapse õiguste konventsioon ei sisalda vastavalt definitsiooni. Lapse huvisid hinnatakse igas konkreetses olukorras eraldi. Mõiste saab tähenduse alles konkreetses kontekstis ja mitmeastmelise protsessi käigus (vastavalt sotsiaalteenuste seaduse uue sätte ettevalmistavatele materjalidele). Protsess hõlmab järgmist: teadusandmete ja tõendatud kogemuse arvestamine, teabe kogumine lapse lähedastelt ja last tundvatelt ametiisikutelt, vastavalt lapse õiguste konventsiooni artiklile 12 tuleb ka lapse arvamusi arvesse võtta. 17 Lapse huvide määratlemine konkreetsel juhul on sotsiaalkomisjoni või kohtu ülesanne. Ettevalmistavates materjalides rõhutatakse, kui tähtis on dokumenteerida nii lapse antavat teavet ja tema soove kui ka analüüse, mille põhjal lapse huvisid hinnatakse. Mõlemad kuuluvad otsuse alusmaterjalidesse. 18 Lugege ka: "Dokumentation av barnets bästa inom socialtjänsten" (Lapse huvide dokumenteerimine sotsiaaltöös) (2012) Lapse õigus kaasatusele Lapse õiguste konventsiooni Artikkel 12 Osalisriigid tagavad lapsele, kes on võimeline iseseisvaks seisukohavõtuks, õiguse väljendada oma vaateid vabalt kõikides teda puudutavates küsimuste, hinnates lapse vaateid vastavalt tema vanusele ja küpsusele. Selleks antakse lapsele võimalus avaldada arvamust, eriti igas teda puudutavas kohtu- ja administratiivmenetluses, vahetult või esindaja või vastava organi vahendusel siseriiklikele protsessinormidele vastavalt. Õigus oma vaateid vabalt väljendada ja ära kuulatud saada on lapse õiguste konventsiooni põhjapanev printsiip, mis on sõnastatud artiklis 12. 19 See artikkel käsitleb lapse kaasatust ja osalusõigust ning sedastab, et igal lapsel on vastavalt vanusele ja küpsusele õigus oma vaateid väljendada ja õigus nende vaadete arvesse võtmisele. Lapse sõnaõigus vastavalt Rootsi sotsiaalteenuste seadusele Sotsiaalteenuste seaduse 11. ptk 10 Last puudutava meetme korral tuleb lapsele asjakohast teavet anda. Lapsele tuleb anda võimalus teda puudutavates küsimustes oma vaateid väljendada. Kui laps ei väljenda oma vaateid, tuleb tema seisukoht võimaluste piires muul viisil kindlaks teha. Lapse vaateid ja seisukohti tuleb arvesse võtta vastavalt tema vanusele ja küpsusele. 15-aastasel või vanemal lapsel on õigus käesoleva seadusega reguleeritavates menetlustes ja toimingutes ise ennast esindada. Nooremat last tuleb küsitleda juhul, kui seda ei saa lugeda last kahjustavaks. Õigus oma vaateid väljendada ja ära kuulatud saada on sätestatud sotsiaalteenuste seaduse 11. ptk -s 10. Lapse õigus teda isiklikult puudutavates küsimustes oma vaateid väljendada 16 Vt eelnõud 2012/13:10, lk 37 17 Eelnõu 2012/13:10 lk 36 18 Eelnõu 2012/13:10 lk 37 19 Eelnõu 1997/98:182 lk 9 17
1. osa. Laste ja noorte hoolekande lähtekohad tähendab vastavalt ettevalmistavatele materjalidele seda, et lapse seisukoht tuleb välja selgitada, kuid seejuures ei tohi last raskete valikute ette asetada. 19 Lapse seisukoha kindlakstegemise vajadus on eriti oluline juhul, kui laps vajab kaitset. Laps võib oma vaateid väljendada suuliselt, kirjalikult või muul viisil. 20 Vastavalt seaduse ettevalmistavatele materjalidele on oluline välja selgitada, kas laps oli suuteline teavet vastu võtma ja selle sisu mõistma. Sotsiaalkomisjon on kohustatud tagama, et laps saaks teda puudutava planeeritava tegevuse kohta asjakohast teavet. Ettevalmistavates materjalides märgitakse, et teavet tuleb anda korduvalt kogu menetlemisprotsessi jooksul. Samuti on oluline, et teavet ei antaks lapsele sobimatul viisil. Sellistel juhtudel peab teabe esitaja taktitundeliselt toimima. Lapse teavitamine nõuab võimet last kuulata ja mõista ning end tema olukorda asetada. Seega tuleb teavet kohandada nii, et laps või noor suudab seda mõista. 21 Lapse huvide põhimõte mõjutab ka seda, kuidas vaadete väljendamist tuleb võimaldada. Nõue, et lapse seisukohti tuleb arvesse võtta vastavalt tema vanusele ja küpsusele, nõuab omakorda seda, et sotsiaalkomisjonil oleksid piisavad teadmised laste arengu, vajaduste ja võimete kohta. Siiski ei ole kindlaid vanusepiire, mis reguleeriksid lapse olulist osalust otsustusprotsessis. Ettevalmistavatest materjalidest nähtub, et antud kontekstis on küpsus võime arutatava küsimuse tagajärgi mõista ja hinnata. Nooremad lapsed vajavad tavaliselt rohkem selgitamist kui vanemad lapsed. Samas on oluline arvesse võtta sama vanade laste võimete individuaalseid erinevusi ja seda, kuidas nad eri olukordades reageerivad. 22 Muud olulised tegurid lapse seisukohtade väljaselgitamisel: laps peab vestluse keskkonda turvalisena tajuma ning meetodeid ja tegutsemisviise tuleb hoolikalt lapse eelduste järgi kohandada. 23 Mõnel konkreetsel juhul võivad asjaolud tingida selle, et laps mingil põhjusel ei saa või ei taha oma vaateid väljendada. Siis tuleb lapse seisukoht võimaluste piires teisiti välja selgitada. Näiteks võib lapse lähedane isik või muu esindaja lapse arvamustest teada anda. Lapse seisukohti saab kindlaks teha ka lapse varasemast dokumenteeritud ütlustest sotsiaalkomisjonile. 24 Terviklik käsitlus, vabatahtlikkus ja iseotsustamine Sotsiaalteenuste seaduse 1. ptk 1 Avalik sotsiaalteenus peab demokraatlikel ja solidaarsetel alustel kaasa aitama inimeste majanduslikule ja sotsiaalsele turvatundele, elutingimuste võrdsusele, aktiivsele kaasatusele ühiskondlikku ellu. Sotsiaalteenus peab olema suunatud üksikisikute ja rühmade oma ressursside vabastamisele ja arendamisele, võttes seejuures arvesse inimese vastutust enda ja teiste sotsiaalse olukorra eest. Tegevus peab põhinema lugupidamisel inimeste iseotsustamisõiguse ja privaatsuse suhtes. 19 Eelnõu 1996/97:124 (sotsiaalteenuste seaduse muudatus), lk 98 20 Eelnõu 2012/13:10 lk 135 21 Vrd eelnõud 2006/07:129, lk 38 ja lk 112 22 Vt eelnõud 2012/13:10, lk 37-39 23 Vt eelnõud 2012/13:10, lk 37-39 24 Eelnõu 2012/13:10 lk 38 18
1. osa. Laste ja noorte hoolekande lähtekohad Terviklik käsitlus tähendab ettevalmistavate materjalide kohaselt seda, et iga üksikut juhtumit tuleb käsitleda selle kõigis aspektides ja rakendades kõiki sotsiaalteenuse osutaja käsutuses olevaid ressursse. Ühtlasi tuleb algatada ja koordineerida muude avalike organite tegevusi. 25 Lisaks tähendab terviklik käsitlus seda, et üksikisiku või rühma sotsiaalset olukorda ja tajutavaid probleeme tuleb vaadelda kogu sotsiaalse keskkonna kontekstis. Siia ei kuulu ainult pere ja muu lähiümbrus, vaid ka üksikisiku olukord laiemas mõttes. See puudutab töö ja elukoha leidmise võimalusi, vaba aja veetmise võimalusi, tõrjutuse, segregatsiooni ja vaesuse vältimist nii materiaalses kui ka laiemas mõttes, ühesõnaga, võimekust saavutada väärtusi, mis koonduvad tavaliselt mõistesse "elukvaliteet". Loomulikult tuleb meetmete kavandamisel ja tegevuste läbiviimisel kasutada ka inimressursse, mille moodustavad omaksed ja muud lähedased isikud. 26 Sotsiaaltööalane tegevus peab põhinema lugupidamisel inimeste iseotsustamisõiguse ja privaatsuse suhtes (sotsiaalteenuste seaduse 1. ptk 1). Samuti tuleb sotsiaalkomisjoni tegevused kujundada ja läbi viia koostöös indiviidiga (sotsiaalteenuste seaduse 3. ptk 5). Seega ei võimalda sotsiaalteenuste seadus isiku tahte vastaselt tegevusi määrata. Lähtuda tuleb vabatahtlikkusest ja isiku iseotsustamisõigusest. Muuhulgas tähendab see, et isik otsustab ise, kas ta võtab pakutud tegevused vastu. Samas ei tähenda vabatahtlikkus ja iseotsustamisõigus seda, et sotsiaalteenuse pakkuja ei tohi isikule nõudmisi esitada. Üks sotsiaalteenuse osutaja ülesannetest on püüda isikut eri viisidel tegevusteks motiveerida. 27 Kuid teatud eriolukordades võib lapsele tegevusi määrata ka ilma ühe või mõlema hooldaja nõusolekuta. Vt jaotusi "Tegevused ilma hooldaja nõusolekuta" (lk 88) ja "Kui hooldajad on eriarvamusel" (lk 89). Teadusandmed ja tõendatud kogemus Sotsiaalkomisjoni töö põhineb õigusaktidel ning ametkondlikel eeskirjadel ja üldistel suunistel. Töö juhindub ka teadusandmetest ja tõendatud kogemusest, kus teadmusbaasi moodustavad eri erialade teooriad ja uurimisandmed ning praktilised oskused ja kogemused. Tõenduspõhine praktika tähendab, et sotsiaalkomisjon ühendab tegevuste otsustamisel professionaalse ekspertiisi parimate kättesaadavate teadmistega ning üksikisiku olukorra, kogemuste ja soovidega. Tõenduspõhine praktika hõlmab valmisolekut pidevaks ja süstemaatiliseks õppimiseks, kus indiviidid ja professionaalid langetavad koos otsuseid sobivate tegevuste kohta, lähtudes parimatest kättesaadavatest teadmistest. Teadus muutub kohaldatavaks alles siis, kui see integreeritakse professionaalse kogemuse ja suutlikkusega ning üksikisiku olukorra ja soovidega. 28 Tõenduspõhist praktikat kujutatakse tavaliselt graafiliselt nelja osaliselt kattuva ringina (vt joonist 1). Nende nelja teabeallika ühisosa moodustabki tõenduspõhise praktika. 29 25 Eelnõu 1979/80:1, osa A (sotsiaalteenistus), lk 116 26 Eelnõu 1979/80:1, osa A, lk 207-208 27 Vrd eelnõud 1979/80:1, osa A, lk 207-211 28 Vt eelnõud 2012/13:10, lk 25 29 "Om evidensbaserad praktik" (Tõenduspõhine praktika), Rootsi sotsiaalamet (2012), lk 7 19
1. osa. Laste ja noorte hoolekande lähtekohad Isiku olukord ja ümbritsevad tingimused Professionaalne ekspertiis Isiku kogemused ja soovid Teaduslikud tõendusmaterjalid Joonis 1. Tõenduspõhine praktika Tõenduspõhise praktika joonise väli Isiku kogemused ja soovid koosneb laste puhul kahest osast: lapse tahe ja hooldaja (või muu seadusliku esindaja) tahe. Mõnikord võivad need tahted omavahel vastuolus olla, sel juhul peab komisjon tegevuste otsustamisel need eri tahted eraldi esile tooma. Vt ka "Tegevused ilma hooldaja nõusolekuta" (lk 88). Pädevus ja kvaliteet Käesolevas peatükis kirjeldatakse sotsiaalkomisjoni personali pädevusnõudeid. Siin kirjeldatakse ka mõningaid eeltingimusi kvaliteetse sotsiaalteenuse osutamiseks. Pädevusnõuded Sotsiaalteenuste seaduse 3. ptk 3 a lg 2 ja 3 Sotsiaalkomisjoni menetlejatel, kes täidavad sotsiaalteenuse osutamisel järgmisi laste ja noortega seotud ülesandeid: uurimise algatamise vajaduse hindamine, tegevuste või muude meetmete vajaduse uurimine ja hindamine või määratud tegevuste järelevalve, peab olema Rootsi sotsiaaltööalane kõrgharidus või muu asjakohane baaskõrgharidus või välismaal omandatud haridus, mida tunnustatakse vastavalt -i 3 b lõikele 2. Sotsiaalkomisjon on kohustatud tagama, et lõikes 2 nimetatud tööülesandeid iseseisvalt täitval menetlejal on selleks tööks piisav kogemus. Üks sotsiaalteenuse osutaja keerukamaid ülesandeid on töö väärkoheldud või väärkohtlemise riskiga lastega ja noortega ning nende peredega. Personali pädevus on õiguskindluse ja töö hea kvaliteedi tagamiseks oluline. 30 Menetlejad töötavad sageli tõsiste sotsiaalsete probleemidega ja annavad kvalifitseeritud hinnanguid. Paljudel juhtudel nõuab töö raskeid otsuseid, mis tähendavad olulist sekkumist laste ja nende vanemate ellu. Vastutusala hõlmab palju eri tööülesandeid alates uurimise 30 Eelnõu 2012/13:175 (küsimused seoses meditsiini- ja sotsiaalsüsteemi personali pädevusega), lk 52 20
1. osa. Laste ja noorte hoolekande lähtekohad algatamise otsustamisest kuni tegevuste vajaduse uurimise ja hindamiseni, ettepanekuteni tegevuste või muude meetmete kohta ning määratud tegevuste ja meetmete järelevalveni. 31 Alates 1. juulist 2014 kehtib Rootsis nõue, et sotsiaalteenuse osutamisel teatud laste ja noortega seotud tööülesandeid täitval isikul peab olema sotsiaaltööalane kõrgharidus või muu asjakohane baaskõrgharidus. Selle nõude sätestab Rootsi sotsiaalteenuste seaduse 3. ptk 3 a lg 2. Baaskõrghariduse mõiste on määratletud Rootsi sotsiaalameti eeskirjades (SOSFS 2014:BB). Seaduse ettevalmistavates materjalides on väljendatud seisukohta, et lisaks asjakohasele haridusele on oluline ka tööülesannete täitjate vastav töökogemus, arvestades laste ja noorte sotsiaalhoolekande keerukust. Seetõttu on ettevalmistavates materjalides märgitud, et äsja diplomeeritud sotsiaaltöötajale tuleb tagada sobiv töösse sisseelamine ja juhendamine. Sama kehtib ka muu asjakohase haridusega isikutele, kes alustavad tööd laste ja noorte sotsiaalhoolekande alal. Ettevalmistavate materjalide kohaselt tuleb sisseelamine tagada ka isikule, kes on varem muude sotsiaalteenuse osutamisega seotud küsimustega töötanud, kuid kel puuduvad kogemused aktuaalses valdkonnas. 32 Uue regulatsiooni kohaselt vastutab sotsiaalkomisjon ka selle eest, et sotsiaalteenuste seaduse 3. ptk -i 3 a lõikes 2 nimetatud tööülesandeid iseseisvalt täitval menetlejal oleks selleks tööks piisav kogemus. Selle nõude sätestab sotsiaalteenuste seaduse 3. ptk 3 a lg 3. Lisaks sätestab sotsiaalteenuste seaduse 3. ptk 3 a lg 2 nõude, et sotsiaalkomisjoni menetlejate välismaal omandatud haridus peab vastama 3. ptk -s 3 b kehtestatud tingimustele. Sellistel juhtudel otsustab Rootsi sotsiaalamet, kas sotsiaalteenuste seaduse 3. ptk -i 3 b lõikes 1 antud nõuded on täidetud. Lugege ka: Rootsi sotsiaalameti eeskiri teatud tööülesannete pädevusnõuete kohta laste ja noorte sotsiaalhoolekandes (SOSFS 2014:7) Kvaliteedijuhtimissüsteem Sotsiaalteenuse osutamise raames läbi viidavad tegevused peavad olema kvaliteetsed ning nende kvaliteeti tuleb pidevalt arendada ja tagada (sotsiaalteenuste seaduse 3. ptk 3). Kvaliteet tähendab, et tegevus vastab sellele kehtestatud nõuetele ja eesmärkidele, mis on sätestatud seadustes ja eeskirjades ning selliste eeskirjade alusel tehtud otsustes. See nähtub Rootsi sotsiaalameti süstemaatilise kvaliteeditöö juhtimissüsteemi eeskirjade ja üldiste suuniste (SOSFS 2011:9) 2. ptk -st 1. Sotsiaalsete teenuste korraldaja peab määratlema, sõnastama ja kinnitama oma tegevuses vajalikud protsessid tegevuse kvaliteedi tagamiseks (SOSFS 2011:9 4. ptk 2). Sotsiaalkomisjon peab juhtimissüsteemi alusel tegevust planeerima, juhtima, kontrollima, jälgima, hindama ja parendama. Töö sisaldab tegevuse kvaliteedi tagamiseks vajalike toimingute ja rutiinide määratlemist, sõnastamist ja kinnitamist. Eeskiri sisaldab ka reegleid sotsiaalkomisjoni sisekontrolli kohta ja üldisi suuniseid sisekontrolli võimaliku sisu kohta, vt SOSFS 2011:9 2. ptk 1 ja 5. ptk 2. 31 Vt eelnõud 2012/13:175, lk 51 32 Vt eelnõud 2012/13:175, lk 53-54 21
1. osa. Laste ja noorte hoolekande lähtekohad Lugege ka: "Ledningssystem för systematisk kvalitetsarbete" (Süstemaatilise kvaliteedialase töö juhtimissüsteem - sotsiaalameti süstemaatilise kvaliteedialase töö juhtimissüsteemi eeskirja (SOSFS 2011:9) kohaldamise käsiraamat Rootsi sotsiaalteenuste seaduse 3. ptk 3 a lg 1 rõhutab, et sotsiaalteenuse osutaja laste ja noortega seotud töö riskide ja probleemide ennetamiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks tuleb kehtestada vastavad rutiinid. Probleemides teatamise kohustus kuulub kvaliteedialase töö juurde Üks süstemaatilise kvaliteedialase töö osa on seaduses sätestatud kohustus probleeme ja nende riske avastada ja kõrvaldada. 33 Seda käsitlevate sätete (sotsiaalteenuste seaduse 14. ptk 3 7, tuntud ka kui Lex Sarah) eesmärgiks on töö arendamine ja probleemide kõrvaldamine, et takistada samalaadsete probleemide kordumist. 34 Mainitud sätted hõlmavad mitmeid eri kohustusi. Enamasti kehtivad need sotsiaalteenuse osutaja või Rootsi erinoortekodude ja rehabilitatsioonikeskuste administratsiooni vastutusalasse kuuluva töö korraldajale. Kuid kohustus probleemidest ja oluliste probleemide riskidest teatada (raporteerimiskohustus) kehtib ka igaühele, kes täidab sellise tegevusega seotud ülesandeid (sotsiaalteenuste seaduse 14. ptk 3). Vastavad sätted kehtivad ka Rootsi erivajadustega inimeste tugiteenuste seaduses (1993:387) reguleeritavatele tegevustele. Muud mainitud sätetes käsitlevates kohustused on muuhulgas uurimiskohustus, probleemide kõrvaldamise kohustus ja teatamiskohustus (sotsiaalteenuste seaduse 14. ptk 6 7). Lugege ka: Rootsi sotsiaalameti eeskiri ja üldised suunised teatamiskohustuse kohta (SOSFS 2011:5) ja teatamiskohustust reguleerivate sätete kohaldamise käsiraamat Suhtumise olulisus Sotsiaaltöö hea kvaliteedi saavutamiseks on oluline, et sotsiaalkomisjoni töö põhineks inimeste positiivsel kohtlemisel. Komisjoni teenuseid vajava isikut kohtlemine võib osutuda määravaks sellele, kuidas tegevust tajutakse ja kuidas nii üksikisik kui ka muud asja osapooled seda hindavad. Üksikisiku seisukohast on oluline nt järgmine: lugupidav kohtlemine et isik saab oma õiguste kaitsmiseks piisavalt teavet personali hea kättesaadavus kiire ja tõhus uurimine ja menetlemine et töö toimub õiguskindlal viisil võimalus menetlejat vahetada. Kui laps ja pere sotsiaalkomisjoniga suhtlevad, muutub suhe sotsiaaltöötajaga sageli oluliseks. Lapsed peavad regulaarset suhtlust sotsiaalteenuse osutajaga oluliseks. Nii selgub Rootsi sotsiaalameti kogutud laste ja noorte arvamustest. Samuti on laste jaoks tähtsad kokkulepped selle kohta, kuidas suhtlemine toimub, nt kui sageli kohtutakse ja kes 33 Vt eelnõud 2009/10:131 (teatamiskohustust reguleerivad sätted ja sotsiaaltöö mõningad muudatusettepanekud), lk 21 ja lk 31 34 Eelnõu 2009/10:131 lk 31 22