Originaali tiitel: Katarina Mazetti Kusinerna Karlsson Pappor och pirater Alfabeta Bokförlag AB, Stockholm

Relevanta dokument
3/1992 EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR

Per Söderbäck oma sünnimajas kõnet pidamas Per Söderbäck håller tal i huset där han föddes

Estlandssvensk Eestirootslane

RONOR. %^30^^G?&3w^ Rågöbornas återkomst. Pakrilaste tagasitulek SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS

rr'f\p RONOR EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR 1 /1990 Odensholm nu Osmussaar praegu

l l Sll Kl RJAHl>lJSll K KOOllllOS SIOCKl10LH ~945 si s u:

RONOR %^30=^SR W%1. Ruhnu pillimehed. Runöspelmän EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR 8/1990

Historik om Odensholm Osmussaare ajaloost

RONOR. II N:o EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR

Estlandssvensk Eestirootslane

Originaali tiitel: Stieg Larsson Män som hatar kvinnor Norstedts Förlag, Stockholm

RONOR. ORMSÖ GAMLA KYRKOGÅRD Juli 1990 EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FOR ESTLANDSSVENSK KULTUR 5 /1990

KONTAKT. Rahvuslik. REL kui mesipuu. üheskoos suudame rohkem üksteisele toeks olla! 2015 nr 1

RONOR. Z 3&&gŽ&SngrŠ5ž%e- SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS 4/1991. Foto: Erik Põld, 1940.

RONOR SAMFUNDET FOR ESTLANDSSVENSK KULTUR EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS 1 /1993

RONOR. %^^0^Si&3w=3g- EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FOR ESTLANDSSVENSK KULTUR 2-3/ 1991

RONOR EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÕR ESTLANDSSVENSK KULTUR 2-3 /1996. Pakrilased tantsisid Eestis Rågöborna dansade i Estland

Eesti päevad Gotlandil juuli 2013/Estniska dagar på Gotland juli 2013

EESTI KULTUURILOOLINE

Estlandssvensk Eestirootslane

Eestirootslane Estlandssvensk Eestirootslane. Nr Torsdagstanterna Neljapäevamemmed

S/JI;-4dr d.j (ör76//clnij?ls

EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR

KAS SA RÄÄGID ROOTSI KEELT? ROOTSI KEELE AUDIOVIDEOKURSUS. Kirjastus Pangloss. Ola Nilsson, Eugene Holman, Artem Davidjants, Inge Davidjants

Tarkvara projekt seminar IX. 6.aprill 2006 Ivo Mägi, Roland Kender

Nuku- ja noorsooteater viib muinasjutumaale

Sverige och Estland. Rootsi ja Eesti THE SWEDISH INSTITUTE

Rahvuslik KONTAKT. 2016/1 nr 22. Aasta tegija IVAR ALGVERE. årets hjälte

Estniska B höstterminen 2012 Allmänt Möten i Adobe Connect Dokument Dokument Dokument Dokument Innehåll Innehåll

Estlandssvensk Eestirootslane

Översättning från svenska till estniska med hjälp av Google Translate. Kertu Hiire. Bacheloruppsats VT 2013 Handledare: Maiu Elken, MA

Taas on aika auringon / Jag tror på sommaren

tel

Lucia. Eesti-Rootsi Ühingu Teataja Estnisk-Svenska Föreningens Nyheter. Detsember December 2004 Nr. 14. Eesti-Rootsi Ühing

Rammu saare asustajad Mati Laane Eesti põhjaranniku lähedasi väikesaari asustasid pärast Põhjasõda peamiselt Klamased ja Lambotid.

Tori Põhikooli lõpetajad

Estlandssvensk Eestirootslane

RONOR. Till minnet av Anders Lindström. Anders Lindström! mälestuseks EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR 4-5 /1992

Estlandssvensk Eestirootslane

Estlandssvensk Eestirootslane

RONOR. UMijP.] I! I 9 2/1990 EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR

Tervise Arengu Instituut, Haigekassa Projekt Kooli tervisenõukogude arendamine Vaimse tervise probleemide märkamine ja ennetamine koolis

Postikorralduse algus rootsiaegsetes provintsides Eestija Liivimaal. E. V. postiametkond 300. aastase juubeli lävel.

Sång och Musik på Ormsö i äldre tid fotoutställning sommaren 2013!

Usuteadusline Ajakiri

Bruksanvisning Kasutusjuhend WELLSYSTEM RELAX

Estlandssvensk Eestirootslane

Originaali tiitel: Maria Ulaner DRÖMMAR A-Ö LEXIKON Över 900 drömsymboler och tolkningar LevNu W&W

KROONIKA VORMSI KULTUURISAAR!

Ivar Lo- Johansson. Eesti-Rootsi Ühingu Teataja Estnisk-Svenska Föreningens Nyheter. November November 2001 Nr. 11. Eesti-Rootsi Ühing

JElESTI POST ---- '-..: ... _.. laste jõulurõõm. _,_ UW.W A&iH«>RI!I.tAIID. ROOTSI VÄlJAANNE. :UKSI~NUMBER lo ööbi. Ee.~i

Tere tulemast Viimsi elanikuks!

"Nii nad tapsid Ferdinand!"

DOOR SQUARE. Version: 2013-Sep-23 Page 1 of 6 DOOR

m^mm ,g##^m En sida ur Gustav Carlbloms handskrivna Nuckö krönika, Lehekülg Gustav Carlblomi käsikirjalisest Noarootsi kroonikast,

Diurö koguduselt Värm dös Paljundusaparaat "Canon" koos paberi ju kontoritarvetega Altarikrutsifix Rootsikeelsed lauluraamatud

RONOR. %^30^a%%3w%i. m% ill fik EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR 1 /1991

Skräcktema. Bilderböcker och lättläst. Mörkret längst ner av Lemony Snicket. Spöknatt av Moni Nilsson

Seesama romaan? Jaan Kaplinski Seesama jõgi teisel pool Läänemerd

Eesti-Rootsi Ühingu Teataja Estnisk-Svenska Föreningens Nyheter Oktoober 1997 Oktober 1997 Nr 4

Osmussaare kabelivare konserveerimistööd. Konserveringsarbeten på Odinsholms kapellruin

antud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemaleht BRÄND,

Bröderna fara väl vilse ibland (epistel nr 35)

Estlandssvensk Eestirootslane

GOSPEL PÅ SVENSKA 2. Innehåll

k4 Anh h A ~; e~ -~ ~ IZ

Täna lehes. Kaader Raoul Kurvitza videoinstallatsioonist Lõige

Estlandssvensk Eestirootslane

ROOTSI KEELE GRAMMATIKA

Haaslava valla infoleht Nr 9 (100) september 2002 Uus õppeaasta toob uue õppekava

I N : o Y RONOR %^5^ EEST? I ROOTS LASTE KULTUUR I SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR. Foto: Harles Piller

Are valla leht. Nr. 7) 82 september 2008 Leelo Lusik TÄNA LEHES:

Estland 2 Allmän Språkinformation 3 Grammatik 4. Uttalsguide 5 Enkla ord och fraser 7 Presentation av sig själv 8. Nummer 11. Uppbyggnad av nummer 12

Rootsi elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana

Multiplikationsprincipen

jz j k k k k k k k kjz j k k j j k k k k j j

Ämnesansvar: kemi

RONOR ?*<* w m. II N:o EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FOR ESTLANDSSVENSK KULTUR ^ ^ ^ S #>.

Undritzate suguvõsa uurimisest Enn Oja

Översättning av metaforer från svenska till estniska i Jonas Jonassons roman Hundraåringen som klev ut genom fönstret och försvann

Eesti matkajuhtide 37. kokkutulek

Sommaren 2010 Ormsö i blickpunkten

TJEP TF-16/63B

FORD KA KA_202054_V8_2014_Cover.indd /01/ :04:46

Vila vid denna källa (epistel nr 82)

För länge sen hos Beethoven

R app o r t T A n a l y s a v f as t p r o v. Ut f ä r dad P e r S a mu el s s on

TERVE PERE. Aprill antud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemaleht

Ur Höga visan. 4. Stycket är i grunden skrivet för enbart kör, men solister kan, om så önskas, sjunga valfria delar för att öka variationen.

Naiste tantsupeo patrooniks hakkas Evelin Ilves

N:o EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET FÖR ESTLANDSSVENSK KULTUR

Estlandssvensk Eestirootslane

LADDA NER LÄSA. Beskrivning. Kusinerna Karlsson. Vildingar och vombater PDF ladda ner

Tranors nyttjande av en tranbetesåker vid Draven i Jönköpings län

kauni koduinterjööri maailm

Tarkvara projekt seminar VI. 16.märts 2006 Ivo Mägi, Roland Kender, Toomas Römer

Kommunikativ språkundervisning

Are valla leht. Nr. 10) 85 detsember 2008 Leelo Lusik TÄNA LEHES:

Uppsala Summer Heat Blues

Transkript:

Isad ja piraadid

Nõbude Karlssonite sarjas on ilmunud Kummitused ja spioonid, 2014 Metslased ja vombatid, 2015 Viikingid ja vampiirid, 2015 Koletised ja pimedus, 2016 Peletispaat ja Must Daam, 2016 Originaali tiitel: Katarina Mazetti Kusinerna Karlsson Pappor och pirater Alfabeta Bokförlag AB, Stockholm Toimetanud Katrin Naber Kaanekujundus: Frida Axiö Kaaneillustratsioonid: Gunilla Hagström Copyright text 2015 Katarina Mazetti Tõlge eesti keelde Allar Sooneste ja Tänapäev, 2017 ISBN 978-9949-85-092-1 www.tnp.ee Trükitud AS Printon trükikojas

Katarina Mazetti NÕOD KARLSSONID ISAD JA piraadid Rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste

NÕBUDE KARLSSONITE SUGUPUU Vanaisa ja vanaema Karlsson Neli tütart: Ulla, uurija, abielus Allaniga, neil on kaks last tütred Julia ja Daniella, hüüdnimega Kimmu Molly, näitleja, George i ema Ellen, kokk, Claude Bouclé elukaaslane, Alexi ema Frida, kunstnik

1. peatükk Kuum kakao ja arvutid Sel talvel oli meri Idasadama linnakese lähistel külmunud. Aeg-ajalt kandis tuul merelt lume ära ning alles jäi must ja läikiv jää, mis oli uisutamiseks suurepärane. Sellistel päevadel võis Idasadama elanikke näha pärastlõunati külmunud merel liuglemas algajaid ranniku ligidal ja vilunud uisutajaid kaugemal, nad võisid pikamaauiskudel sõita kümneid kilomeetreid. Tuli ette ka tuisust ilma ja siis jäi jääd ebaühtlaste hangedena katma detsimeetripaksune lumi. Uisutajad kadusid linnakese õdusatesse kodudesse, süütasid kolded, asetasid akendele küünlad ja kuulasid tuule vihinat majanurkades. Ühel sellisel pärastlõunal veebruari alguses sumpas kaks inimest läbi jääle kogunenud lume. Oli väga külm. Kell oli alles kolm ja lumi valendas sinakalt, kuid pimedus saabus kiiresti. Keegi ei näinud, kuidas nad Pütisaarel maale jõudsid ja läbi lumehangede lootsitorni saare kõrgeima ehitise poole rühkisid. Suviti oli see uhke punane torn, mille tipus asuva ruumi akendest avanes vaade kümnete kilomeetrite kaugusele. Sealt olid kunagi merd jälginud, 5

et avastada madalikule sattunud laevu. Kuid praegu, talvel, oli seintele tuisanud lumi torni peaaegu valgeks muutnud ja härmatisekristallidega aknad ei paistnud läbi. Saar tundus olevat mahajäetud. Torni kõrval asuva lootsimajakese aknad olid pimedad. Ainsad, kes nägid neid kaht lootsitorni musta ja raske ukse taha kadumas, olid raagus põõsais sabistav leevikeste parv ja pika kollase lakaga üksildane islandi hobune, kes puude vahelt välja piilus. * Kas teaaad, mis juhtus? Daniella, hüüdnimega Kimmu, tormas tuppa, mis oli tal vanema õe Juliaga ühine. Julia istus oma voodil, väike arvuti süles, ega tõstnud pilkugi, ta oli sügavalt mängu süvenenud. Kimmu komistas vaibavoldile, tegi õhus kaare ja maandus Julia jalge ees. Kahjuks oli tal käes kruusitäis kuuma kakaod ning kõik see sadas valinguna Julia voodile, tema põlvedele ja arvutile. Julia karjatas läbilõikavalt ja tema kõrval lesiv paks mitmevärviline kass ühines temaga: Iiiiiiiii! Oiiiiiiii! Mis asja te karjute! hädaldas Kimmu. Haiget sain ju hoopis mina. Ja näe, kõik mu kakao on otsas. Vähe puudus, et Julia oleks talle võmmu andnud. Kimmu, kui sa mu arvuti ära rikkusid, lõikan ma sul 6

kõrvad peast! Ja sunnin sind neid nahka pistma! karjus Julia. Ta asus meeleheitlikult voodilina siiluga arvutit pühkima. Sellest ei läinud paremaks ei arvuti ega voodilina. Ah sind ja sinu vana arvutit, torises Kimmu. Julia põrnitses talle otsa. Vana arvuti! Tead ju küll, et kogusin selle ostmiseks mitu aastat raha! Ah, kindlustus annab sulle uue, lõi Kimmu muretult käega. Aga kui sa vaid teaksid, kuidas mu tagumik valutab... ai-ai-ai... Kas sa ei võiks mulle uue kruusi kakaod tuua? Julia tõusis sõnagi lausumata ja marssis toast välja, arvuti kaenla all. Kassiniru hüppas voodist välja ja järgnes talle. Ta oli end algavat lahingut tundes ähvardavalt turri ajanud ja vehkis sabaga kaheksaid. Elutoas nägi Julia naeratavat ema. Noh, mida sa Kimmu uudisest arvad? küsis ta. Kuidas see sulle meeldib? Julia ei kuulanud teda. Ta sirutas õnnetult ette oma kakaosse uppunud arvuti. Vaata! Ohoo! ütles ema. Probleem! Küll me sellega toime tuleme. Ainult et vaevalt küll enne teie ärasõitu! Lõpuks ometi läksid Julia kõrvad lahti. Enne ärasõitu? Kes sõidab? Kuhu? Kas Kimmu siis ei öelnud? Pütisaarele muidugi. Teil on 7

praegu spordivaheaeg ja Fridal on abi vaja. Minu meelest on see hea mõte... sest meie isaga läheme konverentsile ja... Julia nohises. Nojah, nii nagu ikka. Julia ja Kimmu vanemad olid teadlased, nad käisid sageli reisidel. Kassiniru Julia kõrval püüdis samuti nohiseda: Fnnnnuuurrrrr... Mis abi tal vaja on? küsis Julia viimaks. Tead, Frida helistas täna. Ta on jalaluumurruga Storvalla haiglas. Ja ta peab sinna jääma vähemalt nädalaks. See on raske murd, mida tuleb opereerida ja seejärel õiges asendis hoida, kuni paranemine algab. Kuidas meie teda selles aidata saaksime? Istume kõrval ja hoiame ta jalga sirgelt? Julia oli ikka veel pahur. Ära ole rumal, manitses ema. Frida muretseb hobuse pärast, kes saarele jäi. Keegi peab talle iga päev paraja portsu heinu ette andma. Ta kardab, et hobune sööb ennast lõhki, kui seitsme päeva hein korraga sõime tõsta. See on nähtavasti väga näljane hobune. Julia naeratas. Tema nimi on Gervir ja see tähendab islandi keeles õgardit. Aga ma mõtlen hoopis seda... kuidas me seal keset talve hakkama saame? Kimmuga kahekesi? Pütisaarel üksi? Mitte üksi, teatas ema rõõmsalt. Ma rääkisin Mollyga, ta ütleb, et kui teie lähete, veedab George oma spordivaheaja samuti meelsasti seal, ta kavatseb nähtavasti lund 8

maalida... Ja Frida on ka Alexi vanematega vestelnud, paistab sedamoodi, et Prantsusmaa koolides on täpselt samal ajal kahenädalane vaheaeg. Ja kas teate, mis? Teie saate seal samuti olla peaaegu kaks nädalat, sest ma kuulsin äsja, et teie koolis algab ümberehitus ja teile antakse mõned vabad päevad juurde. Mida te selle peale kostate? Alex olevat õhinasse sattunud, ta kavatseb nähtavasti midagi lume sees lahtisel tulel grillida ja jää peale kalale minna. Mismoodi Frida oma jala murdis? Seda ma ei tea, kostis ema. Siin on midagi kahtlast, ma küsisin mitu korda, aga ta põikles vastusest kõrvale. Kuhu mu kakao jääb? kisendas Kimmu tüdrukute toast. Ma valasin selle sinu uue talvemütsi sisse ja see on sulle paras! hüüdis Julia vastu. Seejärel vaatas ta uuesti emale otsa. Jah, ema, ma lähen suurima heameelega koolivaheajaks Pütisaarele. Seal on meil kindlasti vahva. Ja seekord oleme saarel siis ainult neljakesi. Selles ei olnud Julial siiski õigus. Frida lamas küll Storvalla haiglas, kuid ometi põles lootsitorni akendes tuli. 9