Postikorralduse algus rootsiaegsetes provintsides Eestija Liivimaal. E. V. postiametkond 300. aastase juubeli lävel.

Kui lõppesid V-da riigikogu valimised põllumeeste võiduga, siis oli õhkkond riigiteenijate kahjuks väga elektriseeritud. Instinktiivselt oletati, et valitsusse minnes hakatakse teostama valimiseelseid demagoogilisi lubamisi ning riigiteenijate tasude vähendamisega hakatakse koostama riigi eelarvet. See kartus ei olnud põhjendamata. Valitsuse kujundamise] kõneldi sellest tõsiselt kui esimesest abinõust, millest kinni haarata. Kuid õnneks jäi ta siiski edaspidiseks hädaabinõuks. See tähendab, kui enam kuskilt pole võimalik kas kokkuhoidu või uusi lisatulusid saavutada, siis võetakse ette riigiteenijate palkade vähendamine. Praegu on seisukord ses küsimuses võrdlemisi rahulik, sest välisvõlgade mittemaksmine Hooveri moratooriumi pikendrmisel on riigikassa seisukorda vähe parandanud. Edasi on kinni haaratud läbikäigu maksu maksmapaneku kavatsusest, mis annaks riigile uusi talusid. Ka väliskaubanduse monopoli pehmendamine ning tollide tõstmine on tulusid suurendanud, mispärast pole seisukord praegu kuigi hädaohtlik. Kuid tuleb teadlik olla selles, et lähem tulevik võib tuua jällegi muudatusi. Eleme kriisi ajajärgus. Riigi tulude laekumises võib tulla ette puudujääke ning jällegi tullakse teenijate palkade kallale. Meil tuleb meeles pidada ka seda, et terves selles palgavähendamise klaperjahis pole mõõduandvaks teguriks mitte ainult riigikassa rahaline seisukord, vaid parteipoliitilised kaalutlused. On kindel, et meie riigil pole suuri tulusid, oleme vaene rahvas ja peame leppima kõikjal piskuga. Kuid ometi on meil teada, et piskuga küllalt Seisukord kahtlane. otstarbekohaselt ei osata või ei taheta ümber käia. Riigiteenijate! on korduvalt vajadus olnud näidata, kuis kergel käel on antud välja suuri riiklikke summasid sageli ebaviljakaks otstarbeks (suurtööstuse laenud, anarhilised laenud tapamajadele ja piimaühingutele jne.), mida enam pole lootust tagasi saada. Ja praegugi pole veel riiklisi toetusi piiratud. Nii näeme, et riigikassa seisukorra parandamiseks oleks ka teised kulude piiramised võimalikud, kuid seda ei tehta. Kaaluvamaks motiiviks riigiteenijate tasude vähendamisel on parteipoliitiline seisukoht. Teatavasti on põllumeeste-asunike tegelased juba kaua aastaid maarahvast sellaste lubadustega toitnud, et ametnike palkasid tuleb vähendada ning sel teel riigi majanduselu tervendada. Nüüd tahetakse asuda nende lubaduste teostamisele. Teenijad olgu teadlikud selles, et see seisukohal nii pea ei muutu ning igal võimalikul juhul tullakse nende kavadega lagedale. Teenijatel tuleb eriti valvel olla, et tagasifõrjuda levitatud valeandmed, et selgitada rahvale, ka maamehele, palgateenijate tõelist seisukorda. Praegune olukord on veel kord näiteks ja tõenduseks juba ammu püstitatud põhimõttele: iga üks kaitsku ise oma huve. Seepärast ärgu olgu meie keskel loidust. Kindlalt koondagu teenijad endid organisatsioonide ümber ja aidaku kaasa selleks, et organisatsioonid saaks ka majanduslisel! kindlale alusele, et nad suudaks vajaduse korral tegutseda võitlusvõim elistena. Postikorralduse algus rootsiaegsetes provintsides Eestija Liivimaal. E. V. postiametkond 300. aastase juubeli lävel. K. a. 30. juunil pühitses oma tähtsat 300. a. Johann Skytte (loe schütte) asutatud, põhjendamispaeva meie teaduste tempel Tartu Ajaloost teame, et rootslased valitsesid omal ülikool, mis oli rootsi kuninga Gustaf II Adolfi ja ajal meie kodumaad, Eestimaad (umbes praegustes l

piirides maakonnad: Harju, Järva ja Viru osaliselt; Idapoolse Virumaa ühes Narva linnaga omandasid rootslased 1583. a. Pljussa rahulepingu järgi) aastast 1561. (võites ta saksa rüütli ordult); Läänem a a d aastast 1563. (taanlasilt); Liivimaad (praegune Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ühes Riia linnaga) aastast 1629. (Altmargi rahulepingu järgi poolakaid) ja Saaremaad aastast 1645. (Brömsebro rahulepingu järgi taanlasilt); kuni 29. septembrini 1710. a., mil viimasena Tallinn, pärast 6-nädalist piiramist, pidi alistuma Venemaa ülevõimule. Vaheaegadel, nagu teada, olid igasugused erakorralised sissetungimised vahelduva õnnega meie kodumaa piirides, küll rootslaste eneste poolt teiste valduste all olevatele maa-aladele ning ümberpöördult. Uusikaupunki-Nystadh (Lääne-Soomes) rahulepingu järgi 30. aug. 1721. a. lahkus Eesti- ja Liivimaa lõplikult Rootsi võimu alt Venemaa alla. Rootsi ajast Eestis on palju kõneldud ja kirjutatud. Ühenduses rootsi ajaga on veel meie kodumaale üldse ja postiametkonnale eriti üks tähtis kultuurajalooline fakt rootsi kuninganna Christina esimese postimääruse näol 20. veebruarist 1636. a., millest jutt allpool. Gustaf II Adolfi valitsemise ajajärku (a. 1620.) langeb veel ka meieaja mõiste kohase kindla üldsusele kasutamiseks postikorralduse loomine Rootsis. Soovides käsitada rootsiaegset postikorraldust Eestis, peame vaatlema ka Rootsimaa postikorralduse tekkimist, sest see on Eesti rootsiaegse postikorralduse alus. Rootsi postiametkond peab nimetatud postikorralduse asutamise päevaks 28. juulit a. 1620., mil korraldati esimese erakorrespondentsi (kaupmeeste kirjad) saatmist Hamburgist Taani kaudu Rootsi, (üle MarkarydM) Stockholmi. Seega esialgu välismaalises läbikäimises. 1920. a. andis Rootsi postiametkond sel puhul välja erilisi juubeli postmarke (20 örehisi), milledel G. II. A. pea kujutus loorberipärjaga ja aastaarvud 1620 1920. Enne seda korraldati Rootsis, nagu teistes riikideski, ainult kuninga ja ametkirjade kättetoimetamist käskjalgade (budbärare) kaudu. Sõjaväe ja diplomaatilise läbikäimise jaoks G. II. A. ajal seati sisse okupeeritud Saksamaal postiliinid, mida edukalt juhtis (a. 1631. 1635.) Leipzigis postmeister Andreas Wechel (suri 1637. a.), kes oli 1-seks rootsi postiasjanduse juhiks. Ta oli ka 1-se postiasutuse avajaks Stockholmis. Postikorralduse küsimust rootsi sisemaalises läbikäimises üldsusele kasutamiseks tõstis päevakorrale kuulus rootsi riigi kantsler Axel Oxenstierna (sünd. a. 1583. surn. 1654.) omas isiklikult korrigeeritud määrusekava eelkirjas (märts 1624. a.) pealkirjaga Ordinantie om gästning oeh skjutsfärder", mis aga jäi tagajärjeta. Rootsi p o s t i a j a 1 o o 1 a n e Teodor Holm omas väärtuslikus teoses Sveriges All männa Po s t v ä s e n, I köide, lehek. 83, väidab, et see kava jäi A. O. poolt ajapuudusel lõpulikult väljatöötamata ja sellepärast ka Riigipäevale vastuvõtmiseks esitamata. Võimalik olevat ka, nagu ühest A. O. kirjast 26.8.1635. nähtub, et see kava jäi teostamata kohase isiku, kes oleks tegelikult seda kava ellu viinud, mitteleidmise pärast. Sama riigikantsleri A. O. poolt tõsteti see küsimus uuesti päevakorrale alles alaealise kuninganna Christina (G. II. A. tütar) valitsemise ajal. Pärast pikki vaidlusi Nõukogu ja kuningliku valitsuse vahel kinnitati kuningliku käsuki r- jaga 20. veebruarist 1636. aastal 18. punktilise trükitud postimääruse (Postoidning) P o s t i käskjalgade" üle. Sellega pandi alus tegelikule postitalitusele rootsi sise'maalises läbikäimises kui ka tolleaegsetes provintsides Eesti- j a L i i v i- m a a 1. Selle postimääruse 1-se lehekülje rootsikeelne tekst on järgmine : Wij CHRISTINA med Gudz näde / Sveriges / Götes oeh Wendes Vthkorade Drotring oeh Arffurstina / Storfurstinna tii Finland / Hertiginna vihi Estland oeh Carelen / Fröken öfwer Ingermanland. Göre witterlighit /at effter Wij nädigst för godt ansedt hafwe / at anrätta vihi alle Provincier öfwer hela wärt Rijke wisse oeh ordinarie Poster/wäre Trogne Vndersäter then gemene Almoghe ä Landet til lijsa pä thess Skiutzfärder : Therföre hafwe wij effterföliande Postordning statgat oeh vthgälätit / hwar effter förbe: te Postbudh sampt alle andre skole sigh rätta oeh förhälla. Gifwit pä wärt Slott Stockholm then 20. Februarij Ähr 1636. Meie CHRISTINA Jumala armuga / Rootslaste/ Gootide ja Vendide valitud Valitsejanna ja Pärijavürstinna / Soome Suurvürstinna / Eestimaa ja Karjala Hertsoginna / Preili (Fröken) üle Ingerimaa. Teeme teatavaks / et pärast seda kui Meie armulikult heaks arvanud oleme / seada sisse kõikidesse provintsidesse üle kogu meie Riigi kindlat ja igapäevast posti (ühendust) / et meie truu alamatele liht talurahvale maal kergendada küüdisõite: sellepärast oleme meie kindlaks määranud ja väljaandnud järgneva Postimääruse / mille järgi förbem : te? Postikäskjalad ühes kõigi teistega end peavad seadma ja ülalpidama. Antud meie lossis, Stockholm 20-daI Veebruaril aastal 1636. Selles ülaltoodud tekstis leiduvad mõned trükitehnilised vead, näiteks sõnades Vhtkorade, Vndersäter", Vthe tarvitatakse tähe u asemel täht v, mis on iseloomustuseks ka saksakeelsetele keskaja trükitöödele. Ruumi puudusel tuleb piirduda vaid selle 18- punktilise postimääruse lühikese kokkuvõttega. Iga 2 või kõige rohkem 3 miili kaugusel pidi asuma üks vannutatud talupoeg (en Eedsworin Bonde) kes oli vabastatud kindlatest maksudest ja kohustustest või üks postiljon, kellelt nõuti lugemise ja kirjutamise oskus. Sellele olid abiks 2 postisulast (drängiar). Postisulane kandis rinnal ametimärgi, varustatud oli ta veel postisarvega ja relvastatud piigiga. Tema ülesandeks oli, niipea kui ta kuulis teise postiljoni sarve puhumist, end valmistada ette, nii öösel kui päeval, kiireks käskjala vastuvõtuks ja kindlustada seega korrespondentsi väljastamist kiire edasitoimetamisega, milline ilm ka ei oleks. Post pidi liikuma kiirusega vähemasti Va miili tunnis. Iga lohakus teenistuskohuste täitmisel langes raske karistuse alla. Kui postiljon ettenähtud kiirusest

-ei pidanud kinni, siis võis teda karistada tagandamisega ja eelkohtuta panna vangi 8 päevaks vee ja leiva peale. Kui postiljon, haigestuse või teisel mõjuval põhjusel, oli takistatud täitmast omi kohustusi, pidi vannutatud talupoeg kindlustama posti edasi toimetamist, vastasel korral karistati ta neljatiädalise vangistusega. Peale seda pidi asutatama igas linnas postivalitseja (postförwaltare), milline amet usaldati sellele isikule, kes oskas lugeda ja kirjutada. Ta pidi kohustuseks võtma olla töökas ja truu ja posti mitte pidada kinni üle poole tunni. Palgaks sai ta iga kirja pealt 2 ööri valges mündis (hõberahas) iga miili kauguse pealt. (Tvä öre hvitt mynt för hvarje mil af hvart bref) jne. Ülaltoodud esimene rootsi postimäärus on aluseks ja dokumentaalseks tõenduseks meie kodumaa kultuurajaloole ja ka meie postiaraetkonnale, et 20. veebruaril 1936. aastal võib meelestada päeva, mil möödub 300 aastat, kui meieaja mõiste kohane kindel postikorr aidus loodi meie kodumaal rootsi ajal. Kuid nimetatud rootsi postiajaloolane, T. Holm omas ajalooteoses Sveriges Allmänna Postväsen", IV: 1, Ihk. 205, väidab, et posti korraldus omaaegsetes (Balti) Idamereprovintsides (Östjersjöprovirserna) Eesti- ja Liivimaal arenenud osaliselt teistes tingimustes, kui Rootsis eneses ja Soomes. Põhjuseks olevat olnud, peaasjalikult asjaolu, et nende provintside talupojad, vastandiks rootsi talupojale, olnud siin kohalikkude aadlikute (mõisnikkude) orjad (tifegna), keda ei ole saadud kasutada postikorralduse läbiviimiseks. Isikut, kes oli 20.11.1636. a. rootsi postimääruse kohaselt tegelikuks postiühenduste teostajaks meie kodumaal, tuleb veel selgitada. Kõigil neil vanul postiajaloo faktidel. põhjeneb meieaja modern postikorraldus. Ühenduses ülikooli juubeli puhul ilmunud akadeemilisest kirjandusest väärib mainimist ja postiajaloo seisukohalt huvitab meid Mag. F r. P u k-.s o v i sulest ilmunud 100 Ihk. teaduslik töö Tartu ja Tartu-Pärnu rootsiaegse ülikooli trükikod a, Tartu, 1932. (Saksakeelse referaadiga Ihk. 84 95), hind 2 krooni. Selle teose I. osas Academia Gustaviana trükikoda Tartus 1631. 1656. lhkd. 15 44, kirjeldatakse ühe väga ettevõtliku Riia po stmeistri Jacob Becker'i tegevust Tartu ülikooli trükikoja juhatajana, postiühenduste korraldajana Baltimail ja välismaadega, kirjastajana, raamatukauplejana, ajalehe väljaandjana jne. Jacob Becker ] peab autor esimeseks trükimeistriks Eestis (muuseas, on meie kodumaa trükikunst 300 a. vana), samuti esimeseks Tartu ülikooli trükikoja juhatajaks (1632. kuni 1637.) Tema tegevuse aeg osutub trükitoodangus kõige huvitavamaks oma sisu mitmekesiduse poolest kunstipäraste trükitoodete alal. Ta ei olevat varem kunagi teotsenud elukutselise ametiõppinud trükkijana ega raamatuköitjana, nagu väidab autor. Üldkokkuvõttes kirjutab teose autor (Ihk. 23, eelviimases lõikes) peab Beckeri kohta tähendama, et ta oli oma aja huvitavamaid isikuid. Rahutu vaim kiskus teda kaasa ikka uutele kavatsustele ja ettevõtetele, kus igakord ei olnudki tõukejõuks isiklik kasu. Kuigi need kultuuriliselt tähtsad plaanid kahjuks kõik küll ei teostunud, on siiski BeckeFil suured teened Baltimaade kultuurajaloos. Tema oli siin esimeseks tegelikuks postikorraldajaks, millist ala jätkas peale tema surma, väimees S tati us Stein (postidirektor Riias). Becker suri 1672. a. (Ihk. 23) jõudes oma tegevusrikka elu järele siiski teatava jõukuseni, olles Klauenstein is mõisa omanikuks. Sama teose 2 lehek. on pilt B. trükitootest a. 1632, millel peale muu on trükitud huvitav ja mõtterikas sümboolne B. kirjastusmärk, mille kirjeldus on toodud Ihk. 37, 1 lõike lõpus. Soovitan kaasametnikele, keda huvitab muuseas ka meie kodumaa vane maaja postiaja- 1 u g u, tutvuda lähemalt nimetatud väärtusliku teosega. Ka postiraamatukogudele võib soovitada seda teost_omandada. Õppides meie kodumaa aj a loori k- kast minevikust, mõistame olevikku ja kindlustame enestele kultuur i- r i kk a tuleviku. J. Bieyer. Riiglteenija olgu poliitiliselt mõtleja ja poliitiliselt aktiivsem. Eesti vabariigi põhiseaduse järgi juhib riigi ning rahva elu rahvas ise poliitiliste parteide kaudu riigikogus. Eesti vabariigi valitsus on järelikult poliitiliste parteide valitsus, kus valmivad seadused ja määrused rahva jaoks, mis sanktsioneeritakse riigikogus poliitiliste parteide poolt. Iseenesest mõista pääsevad ellu need seadused, mis poliitilistele enamusparteidele on vastuvõetavad ja rahuldada suudavad seda rahvakihti, kes on suutnud luua tugevama poliitilise esinduse riigikogus. Siit tuleb järeldada et demokraatliku valitsemiskorra juures, mis meil maksev, võivad lahedamalt elada ja oma huvide kohaseid seadusi saada need rahvakihid, kes suudavad endid poliitiliselt organiseerida, kes kutsuvad ellu poliitilise partei küllalt jõuvõlmsa selleks, et oma soovid ja püüded seadusandlisel teel läbi viia. Tuleb küsida, kas on kõik rahvakihid külialdr.-

selt hoolitsenud oma poliitiliste õiguste ja majanduslise olukorra kaitsmise eest? Ehkki põhiseadus annab poliitilised õigused ühevõrdselt kõigile kodanikkudele, ei ole suutnud mõni kodanikkude kiht, kes küll arvult õige tugev, oma eluliste huvide kaitseks, oma praegusegi majandusliku olukorra alalhoidmiseks, nimetamisväärset ära teha. See on suur pere riigiteenijaid haritud kodanikke, kellelt võetakse seegi, mis neil oli: riigiteenistuse seadus, mis kindlustas õigused ja osa palgast, mis võimaldas äraelamise, see kõige vajalisem, mis igale kodanikule ta olemasolemise ja eksisteerimise aluseks. Ja seda sellepärast, et riigiteenijad on võõrdunud poliitiliselt mõtlemast või pole õieti kunagi poliitilise mõtlemisviisiga tegemist teinud, jättes selle teiste hoolde, kes riigiteenijate eest mõtlevad ja otsustavad. Riigiteenijad, eriti vanem generatsioon, otsekui kardaks poliitiliselt mõtelda, omi seaduslikke õigusi kasutada. Õigus küll, riigiteenijad ei ole istunud käed rüppes. Nad on loonud kutsekoondised; nad on katset teinud iseseisvalt ja ka poliitiliste parteide kaudu saavutada oma esitust riigikogus. Kuid nagu kogemused on näidanud, ei ole poliitilistes aktsioonides edu saavutatud, mis tõendab, et need teed ei olnud Õiged, ehk taktiliselt toimetati ebaõigelt. Kui ollakse arusaamisele jõudnud, et poliitiliste parteide kaudu ja parlamentaarsel teel rahvas juhib oma elu, siis tuleb paratamatu ka riigiteenijate! loobuda senisest tardumusest ja otsida teed või juurepääsu poliitilistele parteidele, kus ei tarvitseks jääda üksinda, isoleerituna, vaid aktiivse tegevusega võita tugevaid parteisõpru, kes parlamendis riigiteenija huvide kaitseks välja astuvad ühevõrdselt teiste kodanikkude huvide kaitsmise kõrval. Vähe on sellest, kui ainult mõned üksikud riigiteenijaist partei elust osa võtavad, samuti vähe on ka sellest, kui mõni neist isegi valimisnimekirjas eksisteerib. Riigiteenijas peab teadmine ja arusaamine esile pääsema, et ta peab olema poliitiliselt mõtleja kodanik ja veel enam ta peab kuuluma poliitilisesse parteisse, mis mitte halvakspanu ja hukkamõistmist ei tohiks teenida, nagu endises tsaaririigis, kust meie vanem generatsioon pärit, vaid õhutamist ja heakskiitmist. Iga inimene, iga kodanik peab suutma ka iseenese kasuks midagi teha, peab oskama ennast hädas aidata, siis on valmis ka teised abi andma, ka poliitilised parteid, kelle käes praeguse korra juures on rahva saatus. Sellepärast tuleb riigiteenijate! mitte üksnes piirduda oma kutseühingutesse koondumisega, mis iseenesest mõista tarvilik on, vaid koonduda endid olemasolevate poliitiliste parteide ümber, kustkaudu tee avaneb võitluseks oma olemasolu eest tunnustatud ja parlamentaarsete abinõudega. Valigu igaüks see poliit. partei kus ta võib leida oma ilmavaadetele sobivama toetuspunkti, ilma et ühe ehk teise partei kasuks tarvitseks erilist kihutustööd teha ja astugu sinna liikmeks. Selleks on olukord praegu soodsam, kui kunagi, sest eksisteerib ju meil praegu kolm poliitilist parteid endise viie asemel, mis lihtsustab valikut. Riigiteenijad, oleme täiskasvanud ja täieõiguslikud kodanikud, olgem ka poliitiliselt mõtlejad kodanikud l H. Imelik. Tartus, 21. VII 1932. Alarmkell. Väikese N. alevik-u postkontori ülem valmistas end puhkusele minekuks. Ta lõpetas just asutuse üleandmise maakonnalinnast komandeeritud asemikule ja vaatas kergendatult kella. Osutid näitasid aega, mil harilikult traktipost pärale jõudis. Palm, nii oli postkontori ülema nimi, mõtles selle viimase posti peäle, mida temal enne puhkust avada tuleb. Siis saabub kauaigatsetud vabadus, kaovad mured ning piinlikud kohustused mitmeks pikaks nädalaks. Ei tüüta sind talumehed igasuguste postialasse sugugi mitte kuuluvate nõuküsimustpga ja pealesurutud eratöödega, ununeks samuti paljunõudlikud suvitajad-linnalased. Mis aga peaasi vabaneks sellest telefoni-kommutaatorist ühes alarmkellaga! Oh see alarmkell! Sihikindlamat inimnärve hävitavat aparati ei või küll enam olla. Öövaikuses, mida ei näi ähvardavat mingisugune hädaoht, heliseb ta korraga läbilõikavalt, erutades jalule kogu uinuva majarahva. Vaene telefoniteenija jookseb aga siis, jookseb poolunes kommutaatori juure ja annab närviliselt palutud telefoniühenduse. Vist ükski tehnikasaavutis pole inimlastelt rohkem needimist enese aadressil saanud, kuijsee iseenesest nii süütu alarmkell Palmi mõtisklemist segas posti päralejõudmine. Muuseas oli üks kiri ka temale. Imelik käe- ' kiri näis nagu tuttav, ometi ei aimanud ta saatjat ning avas ümbriku. Seal seisis : «Lugupeetud isand Palm! Teie eeloleva puhkeaja puhul peame enestele meeldivaks kohustuseks meelde tuletada, et Teie oma lubamist, meid külastada, veel senini täitnud pole. Loodame, et ajapuudus seekord takistavaks põhjuseks ei võiks olla. Austusega Ella ja Erich Laugis ed. Nii siis Ellalt, tema lapsepõlve sõbrannalt oli see kiri. Ning Erich oli arvatavasti tema abikaas. Palmile tulid meelde Ellaga üheskoos veedetud lapsepõlve-aastad ja ühised koolimälestused algkoolist. Siis läksid nende teed lahku. Palm asus ülikoolilinna kooliharidust täiendama, kuna Ella pealinnas edasi õppis. Seal siis tutvuneski Ella meeldiva põllutööministeeriumi ametnik Laugisega ja armus. Kuna ka isand Laugis noorest ja veetlevast Ellast väga huvitatud oli, siis tõmbasid nad purjed ja seilasid abielu kuldsesse sadamasse. Saatus aga tahtis, et Ella mees N. aleviku lähedusse ringkonnavalitsejaks määrati, kuhu isand Palm oli jõudnud asuda postkontori ülemana. Nii juhtuski, et peaaegu ununenud tutvus isand Palmi ja proua Ella vahel nüüd telefoni teel uuesti jätkus. Proua Ella oli isegi mitu korda Palmi palunud neid külastada, kuid senini oli viimane alati osavalt kõrvale puigelnud,

-vabandades harilikult vaba aja puudusega. Nüüd.aga ei võinud selleks enam kaaluvaid takistusi olla ja Palm tegi omas sõiduplaanis vastavaid muudatusi. Õhtuks saabuski ta Laugis te majja. Isand Laugise saalis istusid koos kolm inimest, -vestes juttu. Kui vanad tuttavad üle pika aja üksteist kohtavad, siis on ju nii palju ainet, millest jutustada. Ja kui need vanad tuttavad on lapsepõlve sõbrad, siis omab kõne peagi kaunis intiimse iseloomu, mis mõnikord kolmandale isikule nii mõndagi ainet mõtlemiseks pakub. Seda viimast võiks vast ütelda proua Ella abikaasa aadressil. Kuid Palmil ega Ellal polnud aega seda viimast asjaolu märgata. Oli ju neil nii palju, mida mälestada, nii palju, mille üle südamest naerda. Lookleva teerajana liugles nende ees mälestuste rida, tuues esile ikka uusi pilte minevikust, äratades elule, mis oli juba peaaegu kustunud, mida võis ainult elustada teise asjaosalise kaasabil. Isand Laugis aga mõtles ja mõtles... Kui siis kell juba südaööd näitas, jäi Palmile ainult mõni tund puhkamiseks kuni järgmise kiirrongi saabumiseni. Et rongile mitte hiljaks jääda, keeras ta üles toas oleva äratuskella. Öösel ärkas Palm kella helinal. Ta unises ajus vilksatas midagi, mis oli ühenduses telefoni ja tema ^alarmkellaga, midagi, mis harjumuse tõttu kujunes hüppeks voodist ja jooksuks pilkases pimeduses teise tuppa, kus pidi seinal rippuma telefoni kommutaator. See tuba aga osutus proua Ella magamistoaks. Ehk küll Palm juba sajad korrad pimeduses kommutaatori omalt kohalt oli leidnud ja samuti pimeduses käsikaudu ühendusestepsleid õieti oli seadinud, ei leidnud ta täna mitte aparati omalt harilikult kohalt. Selle asemel aga komistas Palm millegile soojale, pehmele ja hingavale, mis osutus lähemal kompamisel uinuvaks nooreks naisterahvaks. Siis muutus olukord veelgi kummalisemaks: unise naisolevuse käed põimusid ussidena ümber Palmi kaela! Selle järele sündis, et pimedas nurgas, kus harilikult suur postkontori ahi pidi lasuma, nüüd valgustatud avaus tekkis ja sellesse avausesse ilmus proua Ella tulivihane ja armukade mees... Siis leidis Palm enese pesuväel ja kiiresti jooksmas kusagil kartuliväljal, kuna kaugelt majaaknast, kust Palm õnnelikult välja oli hüpanud, temale veel ikka revolvrist järele põmmutati. Edasi jätan lugeja ettekujutusele lõpule viia isand Palmi jantliku juhtumuse. Mis puutub aga N. aleviku telefonitarvitajaisse, siis ei saa nad sellest ajast peale enam kunagi öil ühendust, sest kohaliku postkontori alarmkell olevat krooniliselt rikkes. E. K. Suibas Fergenbaba teenistufeta jäanub Faasteenijate olu- Forba. SDlajanbusliF bepresfion on fügama pitfati majutanuö iga palgateenija, nenöe feas Fa postiteenija eluraamatusfe. eifuforra palroenemtfele on tublisti faafa aibanub partei-politiline fifefõba, pttttfa jagamine",,onupoja" poliitifa. ei Fombel öärmisfe ummifusfe roiibub rafjalifeft FitfiFufeft püütaffe nüüb mälja rabeleba eeftfätt jällegi riigiteenijate turjal: FamatfetaFfe nenbe juba ifegi mäiffeib ja Färbitub palfe -ja penfione meelgi mätjenbaba. Seenistusroõimalufeb muutumab rasfemafs, roäljaroaateb tuleroime päempäemalt fegafemafs. Süiigiteenistufe-, tafube- ja penfv onifeabujeb ei Finblusta enam meie feifuforba, Funa neib roõibaffe üle öö muuta. koosfeifube mähenbamife tõttu on postiametfonnasfi mitmeb meie Faasteenijab Faotanub omab Fobab. ^eabmata, Feba meiftfi mõib tababa fama jaatus. kuft 'leiaffime aga jel Forral mujal teenistust praegufel tööpuubufe ajajärgul? ^enftonigi faajate fetfuforb pole meelitaw, feft feueft pisfuft, mis fuutem oja IjaFFaFs jaama, ei jätfu inimmäärilifefs etamijefs. 2öeelgi bul= lemafs muutufs feijuforb penfionibe uue Färpimife Forral. 2Bäl)e on meie jeas jõufamaib, Feba neeb Füfitnufeb mälujalt ei puubutafs. 9JFiba peame fehejt järelbama? kahtlemata peame -felleft järelbama, et meil tungiro majabus on Finblustaba eejtfätt nenbe Faasteenijate jeifufotba, Fes teenistuja Faotanb, üfsfõif Foonbamife, Fjaigufe, tööpuubuje mõi raanabufe tõttu. Ühtlaft jehega Finblustame^ Fa üfeenbi tuiemiffu. ^eame looma oma teenistujeta jäänb Eaasteentjale ja penftonäärele Fobu, Fus mõiffib leiba pearoarju ja ulualuft, ifegi teenistujt ja ülalpibamift, neeb meie Faasteenijaift, FeHel muib elamisroõimalufi üle ei jää. 9tooremab ja tööjõulifemab roõtaffib oja üljismajapiöa mifejt, Fut felline moobus fisfe feataffe, manab ja jõuetub aga mõiffib feal rähuiifult oma elupäifefe loojenemifele mastu maabata. ^aljubelgi ei tarmitjefs enam närmeeriba,,mustapäemabe" päraft, mille all ei pruugifs mõelba ainult penjionile minefut, OtstarbeFobafufe mõttes peafs jäärane Fobu ajuma loomulifult maal, loobuslieult Faunil Fohal ja mitte Faugel pealinnaft. 38aft ollafje ilfjifel armamijet minuga, et jehefs jobimam on mõijafüba, Fus harilifuit leibub roiemal armul hooneib, Fulju faafs paigutaba Fa robfem inimefi. ka ilma Fõrmalhooneteta ei jaa läbi. 9teibFi olefs Fergem Fombineeriba mõifafübameft, Fus leibumab FjariltCutt peale härrastemaja meel aebnifu- ja pitmamajab, aibab, tahib Fiiünib j. n. e., ^tianbufe, mejinbufe ja julgtinbube Fasroatamife alal amaneffib mäljaroaateb, mis toofs mõislifu Forralbitfe juures heab tulu. SQFcic teame ju, et raubteelajeb, õpetajab ja mõ= neb teijeb organifatfioonib on omale fetletaotifeõ Fo= bub afutanub ja et neeb Fobub oma ülesannet täibamab. 9lenbe, meijt ette jõubnub, organijatfioonibe jälges peafjime meiegi jammuma. Siu ife jeab meile jeüe nõubmife. eba nõuet tähelepanemata jättes nuhtleffime tfeenbib. SOleie organifatjioonil on õnnes-

tunub foetaba omale mitmeb ifufab furotlab. ( l)fft roiimafeö furoepubfufets ja terroifetofutamifets maga tarroilifub on ja nenbe omanbatnife üte aina rõõmus taba roõime, ei täiba nab faugeltti feba otstarroet, mis fobub. Seepäraft olete tüll õigem fumilate juu-- reofimifeft loobuba ja Eoffuboitub rajja tarroitaba fobu afutamifets. Hui algul tecifsfi rabalifeb rastufeb felle ibee teostamifel, arroesfe mõttes neib roõlgafib, mis meel fumilate eeft tafuba, aitate meib Cirtb lasti fitfifufeft üle meie pere ühistunne ja ol)rorimeei-- fus. ÜEBift ei feelbuts teegi tarbeforral oma ptsfuft mäf)e ofjroeröama, ütleme, algulgi fellefs otstarbete. 6el tõmbel faaffime tõttu meie ühingu 1200 liifme juures itufa furnrna. ^äesolema firjutife ülesanne ei feifa ainult ette loobub mõttele poolbajate roõitmifes, feft fee mõte peats olema ja tõenäolifelt ongi igale felge, maib fetles, et tõuget anba felle ibee tegelifule läbi roiimifele, et fee famatfus niljtuts taugemale fitrnub punftift ja omats reaalfema tuju. Ofatonnab peaffib fobtabel feba Eüftmuft tõfijelt faaluma, põl)imõttelifeb feifufobab mõtma ja neeb feffjuf)atufele faatma. Sf3eate anbmete fogumife tutulete arufaabaroalt tutrouneba foljapeal maapinnaga, hoonete feifuforraga j. n. e. Shti peats felguma, et ostutingimufeb meile foobfab on, maafol)a afupaif fobiro, l)ooneb forras ja muub tingimufeb mastu= mõetamab, fiis ei tohite asjaga enam miimitaba. Dtenbe ribabe firjutajal on anbmeib, et 9tapla läbebal olets mõimalit foetaba feefugune mõifafüba, mis mõnebe ifitute arroamifel mastaroat eelpool üles= featub nõuetele, ^uulbaroasti foobfab ostutingimu= feb, riba f)ästi torraspeetub [jooneib, ilus afueotjt pargi ja jõega j.n.e. 6ee fõit tingib, et asjaft tinni ljaatatafs ja tingimustega tutmunetats. OJteie ei faa teifiti, fui peame ife fäeb fülge pa= uema. 3fe peame aitama enb. ^obu afutamifega meie fobututle ja manabete teostame ofaltfi feba põhimõtet. Samal ajal mõiffib afutaba erilife fonbt omamabelifefs toetamifefs neeb, fes fel maa=alal ta= Ijaffib enbib omal tael ära elataba. 3ga ülesanbe täitmine aga nõuab jõufulu, feepäraft jõupingutufebfi, mis felle tänumäärt ülesanbe teostamine faafa ronib tuua, ei tohite meib lohutaba. <pea tahtmine aitab meib fiingi raefueteft üle. 91. SOUÜer. $artu postiteetmate foosolet Sartu ofafonna eraf. peafoosolef mõttie 15. juulil 1932. a. roastu palfabe färpimife aejue aejärgneroa refolutfiooni: ( raforraline peafoosolef tutrounebes äörmife parempoolfe erafonna poolt ülesfeatub riigiteenijate palfabe färpimife nõitbega ja trooni furfi fufutamife faroatfufega, amalbab fõige roaljumat protesti farnaste famatfuste roastu, tuues ette allfärgnemab roäiteb: Riigiteenijate patgab on estis ülbifelt mabalamab, fui teistes riitibes ja pea tõigi palgafaajate ma janbuslif feifuforb on roõrblemift roilets. CrlufaEibus on tangenub maib ofatifelt ja mitte fel määral nagu ametlit ftatistifa, fuurmüügt b^nnab ja üffifjubub taugemates fifemaa nurfabes näitaroab. Riigiteenijab teostaroab ostuft roäifemüügt Ijmbabega, mis on läbi fegi funt 50 /o fõrgemab malmistajale mõt tarroitajale maffetamaft btnnaft. Soilibc tõftmife tagajärjel fubftu ja teiste efitneste järgu tarbeainete bittnab on tõusnub mböbunub aasta bmbabega peaaegu poole mõrra; famuti näitaroab jalanõube ja ritbebinnab järjefinb lalt tõufu ja fmaliteebi ba^menemift. SOlärgatamalt pole Ea tangenub forteri binnab, mispäraft mäibe elu taüiöufe fuureft langufeft ei pea paita, pealegi ei toofs palfabe roäbenbamine faafa majanbuslifu friifi labenbamift, maib ümberpõöcbult, tarmitajasfonna ostujõu langufele järgnefs majanbuslif furutis meelgi teramammi fui praegu, krooni furfi fufutamife fa matfufe tunnistab fooeolef riiflifefs furiteofs, feft fee bäroitafs meie ratjanbufe ftabiilfuft ja õõnestafs tiigi ja rabmamajanbufe forra alusmüüre, $ui fee fotba läbefs, fiis olets fee üffifute fuurmõlgniftube fpefulaittibe eelistamine, fes felleft teiste fobaniffube arme! fafu lõitaffib, tuna aga tahma tõburo enamus, Ees oma elu fottalöanub fisfetulefute fofjafelt, felle all rängasti fannataffib ja ufu faüafftö meie riigi roalitfemife forrasje ja püüetesfe majanbttselu forralbaba rabma ja riigi fjuroibe fobafelt. Renbe famatfuste roastu roõitlemifefs tuleb feffjubatufel roiibimata übenbusfe astuba tõigi teiste riigi, omaroalitfufe ja muube palgafaajate organifat fioonibega übife roäerinna Ioomifefs nenbe bemagoo giliste ja erafonbliste faamapüüete tagafitõrjumifefs, faates laiali mastamaib ülesfutfeib ja tibenbabes ribu ning teljes fetgitustööb, äranäibates bäbaoljtu, mis tagajärjeb neile faroatfustele järgnemab, et nenbe teos tatnife momenbifs olets juba tugem, finbel ja roõitf lusmõimeline front loobub, fes fuubafs palgateenijate bumifib Einblalt faitsta ja tagafi tõrjuba fõit tallate tungib, mis äbmarbaroab balmenbaba palgateenijate otuforba." Seifefs mõttie foosolet roastu aüjärgnema fooroi= amalbufe, miba fooroitas üleefutfena amatbaba meie ajafirjas: üiguste ja majanbuslifu olttforra faitfe teostami» fefs tunnistab foosolet tarmilitufs, et riigiteenijab mirgufs poliitilifeft tarbumufeft. Stuna mabariigi põbi= feabufe järele riigielu Juhib ja malitfeb fogu\ al)mas oma efitajate läbi poliitiliste parteibe faubu, fiis peamab riigiteenijab fõit astuma poliitilistesfe parteibesfe litfmefs igaüfs finna, fus ta leiab oma ilmamaatele fobimama toetuspunfti. Sääbes futfeorganifatfioonibes täiesti polittilifelt erapooletufe pinnale, tuleb riigi teenijal fui partei Itifmel omas parteis feba aftiimfe= mait majanbus=politilife eluga faafa minna ja mõibelba feal, faafa tõmmates parteifõpru riigiteenijate õiguste ta oluforra bolroenemife roastu, 9tagu fogemufeb on näibanub, ei fuuba riigiteenijab ifefeisroalt oma eftn= buft parlamenti müa, mispäraft tulebfi neü ebospibi finblasti foonbuba olemasoleroate poliitiliste parteibe ümber et fel roiifil omale 91iigifogus toetuft ja faitfet leiba."

Majade kirjakastidest. Ajalehes vilksatas teade, et Tallinna linnavalitsusel olevat kavatsus sund määrust maksma panna, et iga majaperemees peaks panema maja alumisele korrale iga korteri jaoks kirjakasti, et sel teel kergendada posteljonide vaeva treppidest ülesse ronimisel. Kuivõrd see tarvilik ja otstarbekohane on, selleks lubatagu mul kui kirjakandjal avaldada oma mõtteid. Posteljonidele see suuri paremusi ei too, sest suurtes majades saavad elanikud pea igapäev ka tähtkirju, milledega ikkagi peab treppidest ülesse minema. Samuti on ka isikutel, kes palju kirju saavad, sageli juuremaksu saadetisi ning ka neid peab korterisse kätte viima. Edasi suurmajade elanikud saa-vad väga tihti ka ristpaela saadetisi, igasuguses suuruses. On arvata, et majaperemeeste poolt ülessepandavad kirjakastid ei ole nii suure.1, et ristpaela saadetised (sageli on nad rullikujulised) sinna sisse mahuks ja ka neid peab posteljon korterisse katte viima. Ja kui jätta ristpaelad kasti, otsaga kastist väljas, siis võib keegi neid seält ära võtta (ei ole ju korridoris valvet ja inimesi voorib palju) ning see toob kodanikkude poolt postiametkonnale asjata kirumisi. Ja kodaniku seisukohalt ei saaks vist küll keegi seda pooldada, et ta kirja oodates peab päevas mitu korda alumisel korral käima, vaid palju hõlpsam on tal oma korteriuksel kasti vaadata. Kui igas küsimuses käiakse ja talitatakse põhimõttel : ametnik olgu rahva teener, siis peaks ka siin seda põhimõtet tunnustatama. Nii kodaniku seisukoht. Kuid ka kirjakandjale ei too see paremusi, sest, nagu eelpool juba mainitud, tuleb täht-, juuremaksuja ristpaela saadetisi nii kui nii ülesse kanda. Ja teiseks, töö on ju normeeritud ja ka käidud trepiastmed annavad ju tööd. Kui väheneb treppidel käimine, siis lüheneb tööpäev, miile katteks tuleb suurendada raioone, mis tooks kaasa nii mõnegi posteljoni vallandamise. Kuid on ka korterites kaasüüriiisi, kes ei soovi, et nende kirjad pandaks ühisesse kasti. Halvad korraldused tekitavad kodanikes alati pahameelt. Näiteks raadiomaksude sissenõudmine, kui pole õigel ajal. kasutamise lõpetamisest teatanud j. m. Nii võib ka kavatsetav korraldus kodanike juures meelepaha tekitada, mis postiametkonna teenijaile, kes on ja tahavad alali olla truuilt majesteet rahva teenistuses, tuua mitmesuguseid halbusi. Jg kuna kavatsetav korraldus kellelegi ka paremusi e too, siis tuleks sellest loobuda ning kutseühingu keskjuhatus kui ka Tall. osak. juhatus peaks astuma samme, et seda korraldust maksma ei pandaks. Vana kirjakandja. Riigiteenijate iildajakirjast. Kutseajakiri on lahuta mata osa kutseliikumisest. Riigiteenijate keskliit on mitmel korral häälekandja küsimust kaalunud, kuid raha puudusel pole saanud selle väljaandmisele asuda. Raudteelastel ja postlastel on oma häälekandjad, kuid neil pole loomulikult seda mõju, mis oleks üldhäälekandjal. Ei ole suurt kasu sellest, kui me iseenestele oma hädasid kaebame, vaid palju mõjuvam oleks ajakiri, mida loevad ka teised ametkonnad. Keskliidu juhatus kaalus oma viimasel koosolekul häälekandja küsimust jälle kord pikemalt ning asus seisukohale, et iga liige peaks maksma aastas kindla summa ning saaks siis tasuta lehe. Keskliidul on praegu 6 7000 liiget. Kui iga liige maksaks aastas 1 krooni, siis juba oleks võimalik anda välja häälekandjat kord nädalas. Sel puhul postlaste ja raudteelaste ajakirjad loomulikult liituks sellega. On soovitav, et iga organisatsioon oma liikmemaksu iga liikme peält ühe krooni võrra aastas tõstaks, mille eest saaks iga liige iasuta lehe. Postivalitsuse uusi korraldusi. Nagu juba üldiselt teada, on postivalitsuses koostamisel n. n. töökorralduse juhtnöörid, mis annavad juhatust, kuidas tööd kõige otstarbekohasemalt korraldada. Selle korralduse lõpposaks on uusi määrusi. Nimelt jaotatakse töökohad ja tööoperatsioonid vastavalt järkudele ja kui kõrgemapalgaline ametnik mingisuguse temale määratud tööga toime ei tule, siis paigutatakse ta teisele tööle ja ka alamale järgule. Peale selle on selles kavas veel muid uudsus^ Võetakse ette rida mõõtmisi, et jõuda selgusele, kei teenijaist teeb välja normi kes vähem, kes rohkem8 et siis selle järgi anda järke, preemijaid jne. Praegu pole veel võimalik selle kava kohta wähemalt seisukohta võtta, kuid kui kavaga saadakse 1 Õhemalt tutvuneda, siis järgmises numbris pikemalt. ^eftjuhatufe tegenmfeft 1) Mfttobes palgamähenbamife füftmuft, afus feftjuhatus feifufoticile, et feüe tu astu tuleb tõlgiti roõibelba, millefs antaffe ofafonbabele roastamaib forralbuft. 2) feftjuhatus pibas foomitnmafs ofa matta palgateenijate ametiühingute mafjelifeft aftfiooni toimtonnnft. 6elle juures teati aga üles nõue jo tingimus, et praegufel rasfel momenbil peats tõigi organifatftoonibe matjel malitfema torrettne mntjeforö. ^algateenijate ühine aftfioon mõtb ainult fiis tagajärgi anba, fui ot= ganifatfioombe ja tegelaste matiel roalitfeb fõbralif Ijea fut)tumine. fui aga üfsteift püiitaffe maha tefja ja põtjjenbomata faüale tungitaffe, fiis pole üt)istöäft mingit fafu. lltjtlafi otfustati [oata Sibe" mäljaanbjale raubteelaste feffül)ingule mörgufiri, milles juhti ba tähelepanu fekele, et riigiteenijate futfetegelaste põf)ienbamntu mahategemine on fahjulit grärgufirjas paluti 6ibe" artiflite fohta felgituft, ära näibates,~fm ebafünnis on fatnane tegumiis, fits üts organifatfioon aroalbab oma

ajatirja faubu teifele futfeorganifatftoonile furroet fefle fof)to, fes peats roõi ei peats olema teifes organrfatfioonis juf)tiroale fol)ate roalitub ifit. 3) SBeoametnifitb faatfib feffjuf)atufele märgufirja, milles juhitaffe tähelepanu fehele, et neile ei mafsta bagaofhi roeo eeft erilift tafii. ^effjuhatus faatis postiroalitfufele roasiaroa märgutiria, palubes forralbuft toeoametnifele bagaofhi roeo eeft lifatafu matsmifets. Suufõnal oli feffjuhatufe efinbajatel 3. StallmamI ja 3- S^offil fettes asjus fõnelus, mille juures bireftor armas, et bagaofhi töib normeeribes on efjf toõimalus ftifimuft laljenbaba. Samaftfuline tirjalif mastus postimatitfufett faabus hiljem. umilateft. (EIroasfe üüriti temabet teenijaile furoitufefs ruumib hinnaga Rr. 300.. Sfmta [ooroijaiö rot)fem oli, fiis üüriti meel tifs 100 tr; eeft. 3õefuu fumilab otib juulifuus htlmil täis, ifegi oeranbobel elati, &a aapfalu maja oti täis. Augustis oli juba tühje tube, nii jpaapfalus tui ta 3õefuus. 5) Uleilmlife postiteenijate liibu (3. p. Z. Z.) järjeforraline tongrefs peetatfe tänamu 25.-28. augustil 2ugernis. 9taha puubufel feffjuhatus oma esinbgjat ei faaba. (Ei leibnub ta ififut, fes omal tulul olets fõitnub, tuigi ofafonbabeft järele päriti. ' übätismaalt. 3iri, Poft Office SBorter Union" pibas 12. ja 13. mail ublin is oma 9-bat ametiühingupäema, tits muitfeas 34$-S. tähtfufeft fanti ette järgmift: 3.p.2hS- ühing on ainus olemasolem abinõu tõigi maobe poftlaste ühenbamifets, et nab üfsteift lähemalt tunbma õpifftb ja oma maateib mitmefuguste probleemibe üle roafjetaba fuubafftb. 2BäärtusIituts informatfioomallitats ofutub 3-P.2.S. poolt 2Biinis mäljaantam ajatiri Poft-91achri(i)ten" mis mitmefuguste poftlaste elu-olu malgustab. 3gafugufeib teateib ontatfe 3-P-S.S poolt felle ühingusfe tuuluroatele organifatfioonibele tafuta. 3.P-S-2. omab tähtfa roõimu rahmusroahetife rahuibee propogeerimifel, tahmaste iihistöötamifel ning tõigi maabe poftlaste ühtefuulumufe ibeoloogia loomifel, arenbamifel ja alalhoibmifel. 9JlaaiIma telegraafi Siibu ja tttaatlma raabiotomöerents. peetatfe ühel ajal E. a. laupäemal, 3. fept. 9)labrtibis" (Hispaanias). SRõlemil fonroerentftbel on tõttu ligi 3.000 ettepanefut läbi harutaba, armatub ühes to neeb, mis mitmefuguste telegraafija raabiofeltftbe poolt teljtub. SOtaailma posti 2ütu fuuluftb, 1931. a. lõpul 54 tiifi, 82 afumaaga, millebe ülbine pinbala on 131.057.944 fm.2 fuur. 1.931.700.322 elanituga. (Eesti tohta tuleb Plaaitma iposti fiiitu astumife päeroats lugeba 7. juuli 1922. a. (2Benemaa 1. VII 1875; 91. Wenemaa 24. VI 1924.) Auftrias peetatfe, SBiinis 24. 6. 9. 7. 1933., Aahrousmeheline Poftmarfibe näitus 9B3PA". Stohfesti roalismaabe postiametfonbabe juhte roõtaroab ofa efitajatena, teiste hulgas ta meie ctmetfonna juht. 3allajas. 9timetatub näitufe forratbajafs on Auftria gilatelisiibe Ühingute Siit. 3urp toosneb 30 tuntuift eriteablaftft filatelistita alal. On ettenähtub ta rohtesti roäärtuslitfe auhinbe, märfibes tui ta rahas. Samas torralbatatfe poftmarfibe feeriaft pütitf ülemaabe postiasjanbufe arenemisfäiguft fõige roanemaft ajaft funi meie rnobern ajani, mis lõpeb fulemifu posiifaateroahenbi fujutufega poftratett maailma ruumis planeetibe mahelifefs läbifäimifefs. 91. $3 enem aa 5 ringfonna (9Jtof troa, Harforo, 9Hinff, Safiir ja Steffaafta) järgi on maaposteljoni feffmine aastane polt (jala> 427 ja (ratfa) 650 rubla. SQ3iinis ajuma 3-P-S-S. liitmefs oli 1. I 1932; aastafsjärgntifeb maab (flambrites ühingute arro): Auftraalia (1), 93elgia (1), bulgaaria (1), antfig (1), Saani: (2), Satfamaa (4), (Eesti (1), Soome (1), prantfusmaa (1), Greeta. (2), 3m (1), 2õunaflaaroia (1), Stanaba (1), 2äti (1), 2uffemburg (1), HoUanbi (2), HoUanbi 3nbia (1), 91orra (2), Auftria (2), palestiina (1), Saari piirtonb (1), S<t)roeits (3), Sfdh-echofloroaftia (3),. U.S.A. (1), tõttu 24 maab 422.550 liifmega. 91ootfi fafs poftlaste organifatfiooni: 1) Sroensta poftmannaförbunbet (6.000 liiget) astub 1. 1. 1933. a. 2) telegrafroerfets Srafifperfonalförbunbet (500 liiget) ostus 1. I 1932. a. 3.P.S.S. liitmefs. S-P.S.S. Säibefaatroa tomitee Iiitmetets on praegu järgmifeb 8 ifitut: 3er&tnanb 93enber (Satfamaa), 93erliin; (Emilie (Eourriere (Prantfusmaa) Paris; Armanb graiture (Pelgio) 2intebeet; pr. (Elfe Golshorn (naiste efinbaja), 93erliin; Hubert 2en$ (Satfamaa), Berliin; SBiHiam 91orton (3rimaa), Sublin; granj 9toI)ner (Sdjroeits), Peru) r. 2ubroig 901aier, fefretär, (Auftria),. 23ien. 5 a tf am aa uuefs postiminiftrifs f. a. 1. juunift on o. (Elij, (fünb. 1875. a.) ema eeltäiafs oli >r. Sdhätgel roiis aastat. Prantfusmaal oli 4. juunil f. a. tujunbatub uus roalitfus eesotfas Herriofga, tus postiminiftrifs >enrt) OueuiUc (fünb_ 1884. a.) Snglismaa filmibes näibataroate postitalituste^ roastu,. mis rüroab poftlaste au ja huroe, on llnion of poft Office 9Bor= tere" aroalbanub ftlmibe roatmistajate ees protesti ja on palumtb farnasteft ettetanneteft Toobitba. Hõne alla tuleroab filmifeltfib on Iubanub tuleroifus postiasjanbufe ofosfe puutitroate filmi roalmistamifel armestaba postiorganifatfiooni fooroibega. 6 a f f a m a a I oli 1. 4. 1931. a. 82 posti fporbi üfjinguib 37.000 liitmega. Saffa postiametfonna ülbfoosfeis oli 31. III 1931 376.605.. Paabiojänefeib (Schroarbhörer) oli roõetub mastutufele 1931. a. juulift fept. 283; ott. betf. 264; 1932. a. jaan. märt= fmi 231. ^osti ftreigib. Argentiinas, Puenos=Aires is 28. mait f. a. postiametnitub jo töölifeb lõifaftb läbi 250 faabtt, mille tõttu 15.000 telefoni abonenti jäi üljenbufeta. piinas Sthanghais, puhtes 24. mail f. a. ftreif, mis oli fihitub iina ütbife postiroalitfufe politifeerimife mastu, famutt: põhjustas ftreiti postihoiutasfa lahutamine postiroalitfufe alt. See ftreif oleroat forba läinub. H ree tas 20. mail f. a. puhtes Ateenas ftreif, mis testis eburiffalt funi 1. juunini, mil roalitfus anbis järele õigustatub ametnitfube nõubmistele. (Eesti riigiteettijail resp. postiametfonna teenijail ftreigiõiguft ei ole. (2Bt. päeroalehes" nr. 239, 4. fept. 1926. a. 2. leht. ilmunub (E. 9Rabbifoni artiftel Has on riigiteenijate! ftreigiõgus?") S.p.Si.Si. Ühingu fefretär (Er. 2ubroig 901aier roiibis f. a mai- ja juunifuubel ringreiful, tutroubes inglife, iiri, rootfi, ffanbionaaroiamaabe, belgia jo prantfufe poftlaste fongresftbega, famitti fülastos ta 3-P-S.S:- liitmefs fuuluroa taht taani posti organifatfiooni. Albert Shoma3 91ahroastetiibu Sööbiiroo bireftor, fes heatahtlifutt fuhtus g.p.s.s. liifumifete, maeti 11. mail f. a. (Särgneb). 9BäIjaanbja: p. t. t. teenijate fntfeühifttfe Äeffjuhatus. Plastutaro toimetaja: 9ti(harb Saanus. Srüfttööstus (E^a// SaHintiaõ, 2mba 7.