Bargat bargobuhtadusain guoská maid dutnje gii logat dahje barggat idealaččat (Arbeta med sjukersättning gäller även dig som studerar eller arbetar ideellt) Dus geas lea buohccebuhtadus mii ii leat áigeráddjeuvvon, lea vejolašvuohta bargat ja liikká doalahit rievtti buhtadussii. Dat guoská dutnje geas lea buohccebuhtadus daid njuolggadusaid mielde mat ledje čuožžovaččat ovdal suoidnemánu 2008. Don fertet ohcat ovdal go álggát bargat. Ođđa njuolggadusat buohccebuhtadusa ja barggu birra (dássehis eretrehkenastin steglös avräkning) dahkká vejolažžan dutnje geas lea buohccebuhtadus álgit bargat buohccebuhtadusrievtti váikkuheami haga. Dat lea čuožžovaš beroškeahttá jus dus lea olles buohccebuhtadus dahje buohccebuhtadus ovttain njealjádasain, beliin dahje golbma njealjádasain. Don sáhtát bargat vaikko jáhkát don sáhtát dahkat dan dušše oanehis áigodaga. Go don barggat buohccebuhtadusain (dássehis eretrehkenastimiin), de lea dus álohii riekti buhtadussii. Sisaboađut gitta nu gohčoduvvon friddjaruhtameari rádjái eaige váikkut man ollu buohccebuhtadusa oaččut. Sisaboađut badjel friddjaruhtameari gal unnidit du buohccebuhtadusa. Áigerádji ii gávdno dasa man guhká sáhtát bargat ja liikká doalahit buohccebuhtadusa. Muhto jus joatkkát bargat, de fertet ohcat ođđasit juohke kaleanddarjagi. Man ollu sáhtán dinet ovdal go buohccebuhtadus unno? (Hur mycket kan jag tjäna innan sjukersättnigen minskar?) Dat ruhtamearri man sáhtát dinet du buohccebuhtadusa unnideami haga gohčoduvvo friddjaruhtamearrin. Man stuorat friddjaruhtamearri lea vuolgá das man dásis dus lea buohccebuhtadus: Buohccebuhtadusa dássi Friddjaruhtamearri 2009 olles 42 800 ruvnnu golbma njealjádas 111 280 ruvnnu bealle 179 760 ruvnnu okta njealjádas 248 240 ruvnnu Friddjaruhtamearri rehkenastojuvvo ođđasit ođđajagimánus juohke jagi go haddevuođđoruhtamearri rievdá. Haddevuođđoruhtamearri čuovvu haddeovdáneami servodagas. Got buhtadus unniduvvo? (Hur minskas ersättningen?) Jus don dinet eanet go friddjaruhtameari, de unniduvvo du buohccebuhtadus beliin oasis du opplaš sisaboađus mii lea badjel friddjaruhtameari. Dat mearkkaša ahte jus don ovtta jagis dinet 10 000 ruvnnu eanet go friddjaruhtameari, de šaddá du buohccebuhtadus 5 000 ruvnnu vuolibut dan jagi ovddas. Muhto du preliminára
buohccebuhtadus ii sáhte ovttas bargosisaboađuin leahkit badjel 8 haddevuođđoruhtameari. Jagi 2009 ovddas dat lea 342 400 ruvnnu. Bargan váikkuha du buohccebuhtadussii olles kaleanddarjagi ovddas, iežá sániiguin ođđajagimánus juovlamánnui. Jus ožat ja álggát bargat maŋibus jagis, de dahkko olles unnideapmi mánuin mat leat báhcán kaleanddarjagis. Diehtobláđi loahpageahčen gávdno rehkenastinovdamearka mii veahkeha du rehkenastit man ollu oaččut buohccebuhtadussan go barggat seamme áiggi. Oza ovdal go álggát bargat! (Ansök innan du börjar arbeta!) Don fertet ohcat beassat bargat buohccebuhtadusain ovdal go álggát bargat. Maid don geas lea olles buohccebuhtadus ja geas ovdalačča rájis lea leamaš unna sisaboahtu barggus fertet ohcat jus meident joatkit bargat 2009. Don fertet ohcat čálálaččat. Geavat skovi Ohcamuš ođđasitrehkenastimis buohccebuhtadusas barggu oktavuođas (dássehis eretrehkenastin) (FK7280). Skovis galggat almmuhit goas galggat álgit bargat dahje eanet bargat ja árvvoštallon oppalaš jahkesisaboađu. Jus orut olgoriikkas, de galggat geavahit skovi Ohcamuš ođđasit rehkenastimis buohccebuhtadusas barggu oktavuođas olgoriikkas (dássehis eretrehkenastin) (7283). Don sáhtát viežžat skovi dás www.forsakringskassan.se. Go don leat guođđán ohcamuša, de sáhtát álgit bargat ovttatmanu. Don it dárbbaš vuordit dassážii go leat ožžon mearrádusa mis. Don sáhtát álgit bargat ođđa njuolggadusaid mielde buohccebuhtadusa ja barggu birra áramusat ođđajagimánu 1 beaivvi rájis 2009. Ođđa ohcamuš juohke jagi (Ny ansökan varje år) Don fertet guođđit ođđa ohcamuša juohke kaleanddarjagi go hálidat baragt ođđa njuolggadusaid mielde buohccebuhtadusa ja barggu birra. Preliminára ja loahpalaš buohccebuhtadus (Preliminär och slutlig sjukersättning) Go don leat ohcan, de oaččut mearrádusa preliminára buohccebuhtadusa birra. Dalle oaččut dieđu das man ollu du buohccebuhtadus boahtá unnot, dahje jus du sisaboađut leat nu vuollegaččat ahte ii šatta unnideapmi. Mearrádus lea čuožžovaš ovtta kaleanddarjagi ovddas, iežá sániiguin juovlamánu 31 beaivái seamme jagi. Ahte buohccebuhtadus lea preliminára vuolgá das go lea penšuvdnavuođđodeaddji sisaboahtu mii mearrida du buhtadusa sturrodaga. Vearrodoaimmahat mearrida penšuvdnavuođđodeaaddji sisaboađus. Váldá gitta guokte jagi ovdal go Oadjohálddahus lea ožžon dieđu du penšuvdnavuođđodeaddji sisaboađu birra. Dalle oaččut mearrádusa loahpalaš buohccebuhtadusa birra. Dat lea čuožžovaš vaikko dus eai leat penšuvdnavuođđodeaddji sisaboađut Ruoŧas.
Máksit ruovttuluotta dahje oažžut ruovttuluotta ruđaid (Betala tillbaka eller få tillbaka pengar) Go mearrádus loahpalaš buohccebuhtadusa birra lea válmmas, de buohtastahttit du árvvoštallon sisaboađu dainna maid duođas leat dinen. Jus leat ožžon ila ollu buohccebuhtadussan, de oaččut máksit ruovttuluotta ruđaid ja divada lassin. Muhto jus leat ila unnán ožžon, de oaččut eanet buohccebuhtadusa maŋŋelgihtii. Ruhtamearit mat leat vuolibut go 1 200 ruvnnu it dárbbaš máksit ruovttuluotta. It ge don sáhte oažžut ruovttuluotta ruhtameriid vuollel 1 200 ruvnnu maŋŋelgihtii. Almmut rievdaduvvon sisaboađuid (Anmäl ändrade inkomster) Go don leat ožžon mearrádusa preliminára buohccebuhtadusa birra, de fertet almmuhit Oadjohálddahussii jus oaččut alibut sisaboađuid go leai árvvoštallon. Jus dárbbašuvvo, de mearrida Oadjohálddahus maŋŋel lasi unnideamis preliminára buohccebuhtadusas. Don sáhtát muhto it ferte almmuhit jus oaččut vuolibut sisaboađu go maid ledjet árvvoštallan. Muđui soaittát oažžut unnibut buohccebuhtadusa go masa dus duođai lea riekti. Geavat skovi Almmuhus rievdaduvvon buohccebuhtadusa oktavuođas (dássehis eretrehkenastin) (FK 7281) man sáhtát viežžat dás www.forsakringskassan.se. Jus orut olgoriikkas, de galggat geavahit seamme skovi. Mat sisaboađut rehkenastojuvvojit? (Vilka inkomster räknas?) Go árvvoštalat oppalaš jahkesisaboađu, de galggat rehkenastit mielde visot sisaboađuid mat leat penšuvdnavuođđodeaddji, iežá sániiguin earret iežá bálkká ja bálkáovdamuniid sisaboađu ealáhusdoaimmas buohccebuhtadusa vánhenruđa buohcceruhtadásis ja vuođđodásis gaskaboddosaš vánhenruđa lahkaolbmoruđa bargguhisvuođabuhtadusa vearrogeatnegas oahppodoarjaga ja stipeanddaid sisaboađuid olgoriikkas mat livčče leamaš penšuvdnavuođđodeaddji Ruoŧas. Muhto don it dárbbaš rehkenastit mielde buohccebuhtadusa vánhenruđa vuolimusdásis bargoroasmmahuvvaneallinreanttu dikšodoarjaga It ge galgga rehkenastit mielde sisaboađu kapitálas.
Mii lea čuožžovaš jus orut olgoriikkas? (Vad gäller om du är bosatt utomlands?) Go don árvvoštalat iežat oppalaš jahkesisaboađu, de galggat rehkenastit mielde visot sisaboađuid olgoriikkas mat livčče leamaš penšuvdnavuođđodeaddji jus livčče dinejuvvon Ruoŧas. Sisaboahtu galgá almmuhuvvot bargoriikka valuhtas. Bargat idealaččat dahje lohkat (Arbeta ideellt eller studera) Ođđa njuolggadusat buohccebuhtadusa birra dahket vejolažžan maid dutnje bargat idealaččat dahje lohkat buhtadusrievtti massima haga. Don sáhtát ovdamearkka dihte dikšot lahkaolbmo dahje searvedoaimmas oassálastit. Don fertet guođđit sisa ohcamuša bargat buohccebuhtadusain dušše dalle go barggat sisaboađuin. Don fertet guođđit ohcamuša ovdal go álggát bálkáhuvvon bargui. Mii dáhpáhuvvá iežá buhtadusaiguin? (Vad händer med andra ersättningar?) Buohccebálká ja buohcceruhta (Sjuklön och sjukpenning) Go don buohccát, de ii dárbbaš du bargoaddi máksit buohccebálkká dan oasis man ovddas dus lea buohccebuhtadus. Dus geas lea olles buohccebuhtadus, ii leat riekti buohcceruhtii ge jus buohccát itge sáhte bargat. Ahte dus ii leat riekti buhtadusaide nugo ovdamearkka dihte buohcceruhtii, vánhenruhtii buohcceruhtadásis, gaskaboddosaš vánhenruhtii dahje lahkaolbmoruhtii vuolgá das go dat sisaboahtu man oaččut go barggat buohccebuhtadusain ii rehkenastojuvvo buohcceruhtavuođđodeaddji sisaboahtun. Ásodatlasáhus (Bostadstillägg) Dus lea ain riekti ásodatlasáhussii go barggat buohccebuhtadusain. Muhto ásodatlasáhus sáhttá unnot jus oaččut lassánan sisaboađuid. Ohcat vuolit buohccebuhtadusa (Ansöka om lägre sjukersättning) Don sáhtát ohcat oažžut buohccebuhtadusa vuolit dásis dahje ahte ollát galgá heaittihuvvot. Vuolit dási buhtadusain šaddá du sisaboahtu, dahje stuorit oassi das, buohcceruhtavuođđodeaddji. Dat mearkkaša ahte dat addá dutnje rievtti buohcceruhtii ja iežá beaivebuhtadusaide, ovdamearkka dihte vánhenruhtii buohcceruhtadásis ja gaskaboddosaš vánhenruhtii. Rehkenaste iežat buohccebuhtadusa (Räkna ut din sjukersättning) Don sáhtát geavahit dán formela rehkenastit got du buohccebuhtadus unniduvvo go barggat. Du árvvoštallon sisaboahtu Friddjaruhtameari = Dat ruhramearri mainna du buohccebuhtadus 2 unniduvvo (unnidanruhtamearri) Du buohccebuhtadus Unnidanruhtamearri = Du preliminára buohccebuhtadus
Muhto du preliminára buohccebuhtadus ii sáhte ovttas bargosisaboađuin leahkit badjel 8 haddevuođđoruhtameari. Jagi 2009 ovddas lea dat 342 400 ruvnnu. Ovdamearka 1 olles buohccebuhtadus Fredrikas lea olles buohccebuhtadus ja oažžu 132 000 ruvnnu jagis. Son hálida bargat oasseáiggi ja guođđá sisa ohcamuša Ohcamuš ođđasitrehkenastimis buohccebuhtadusas barggu oktavuođas (dássehis eretrehkenastin) Oadjohálddahussii ovdal go álgá bargat. Fredrik galgá álgit bargat ođđajagimánu 9 beaivvi 2009 ja rehkenastá dinet 90 000 ruvnnu. Friddjaruhtamearri dasa geas lea olles buohccebuhtadus lea 42 800 ruvnnu. Dat mearkkaša ahte Fredrik 2009 dine 47 200 ruvnnu eanet go friddjaruhtameari. (90 000 42 800 = 47 200) Su buohccebuhtadus unniduvvo dalle beliin 47 200 ruvnnus, iežá sániiguin 23 600 ruvnnuin. Fredrika buohccebuhtadus šaddá 108 400 ruvnnu 2009 ovddas. (132 000 23 600 = 108 400). Álggu rájis leai Frerikas 132 000 ruvnnu jagis buohccebuhtadussan. Iežas oasseáigebarggu bokte oažžu Fredrik dál 198 400 ruvnnu jagis, ja dain lea 90 000 ruvnnu bálká ja 108 400 ruvnnu buohccebuhtadus. Ovdamearka 2 bealle buohccebuhtadus Karinis lea bealle buohccebuhtadus ja oažžu 72 000 ruvnnu jagis. Bealleáigebarggus dine 144 000 ruvnnu jagis. Dál hálida Karin álgit eanet bargat ja guođđá skovi Ohcamuš ođđasitrehkenastimis buohccebuhtadusas barggu oktavuođas (dássehis eretrehkenastin) Oadjohálddahussii ovdal go álgá bargat. Karin rehkenastá dinet 190 000 ruvnnu jagis. Friddjaruhtamearri dasa geas lea bealle buohccebuhtadus lea 179 760 ruvnnu. Dat mearkkaša ahte Karin dine 10 240 ruvnnu eanet go friddjaruhtameari (190 000 179 760 = 10 240). Su buohccebuhtadus unniduvvo dalle beliin 10 240 ruvnnus, iežá sániiguin 5 120 ruvnnuin. Karina buohccebuhtadus šaddá dalle 66 880 ruvnnu 2009 ovddas. (72 000 5 120 = 66 880). Álggu rájis leai Karinis 216 000 ruvnnu jagis buohccebuhtadussan ja bálkán. Iežas oasseáigebarggu ovddas oažžu Karin dál 256 880 ruvnnu jagis, ja dain 66 880 ruvnnu buohccebuhtadussan ja 190 000 ruvnnu bálkán. Ovdamearka 3 ohcamuš boahtá sisa kaleanddarjagis Julios lea olles buohccebuhtadus ja oažžu 14 500 ruvnnu mánus, iežá sániiguin 174 000 ruvnnu jagis. Son hálida bargat ja guođđá skovi Ohcamuš ođđasitrehkenastimis buohccebuhtadusas barggu oktavođas (dássehis eretrehkenastin) Oadjohálddahussii ovdal go álgá bargat suoidnemánu 1 beaivvi 2009. Julio rehkenastá dinet 60 000 ruvnnu loahppa jagi. Friddjaruhtamearri dasa geas lea olles buohccebuhtadus lea 42 800 ruvnnu. Dat mearkkaša ahte Julio dine 17 200 ruvnnu eanet go friddjaruhtameari (60 000 42 800 = 17 200). Su buohccebuhtadus unniduvvo dalle beliin 17 200 ruvnnus, iežá sániiguin 8 600 ruvnnuin. Julio buohccebuhtadus 2009 ovddas šaddá 165 400 ruvnnu (174 000 8 600 = 92 900). Geassemánus ođđajagimánnui oažžu Julio buohccebuhtadusa 13 271 ruvnnuin mánus (92 900 / 7 = 13 271). Álggu rájis leai Julios 174 000 ruvnnu buohccebuhtadussan. Oasseáigebarggus bokte oažžu Julio dál 225 400 ruvnnu jagis, dáin 60 000 ruvnnu bálkán ja 165 400 ruvnnu buohccebuhtadussan. Eanet diehtojuohkin (Mer information) Diehtobláđđi ii leat láhkateaksta áššis. Don sáhtát lohkat eanet min dáhkádusaid ja doarjagiid birra dás www.forsakringskassan.se. Das sáhtát maid álkit ja jođánit doaimmahit muhtin áššiid min iešbálvalanbálvalusaid vehkiin. Min telefovnnas iešbálvaleami várás 020-524 524 sáhtát diŋgot duođaštusaid, skoviid ja dieđihančállosiid. Don sáhtát maid dahkat muhtin almmuhemiid.
Jearaldagat? (Frågor?) Jus dus leat jearaldagat, de sáhtát geavahit Hanna, min digitálalaš veahki webbas. Son vástida dábáleamos jearaldagaide min dáhkádusaid ja bálvalusaid birra ja oahpista du njuolga diehtojuohkimii. Don sáhtát maid njuolga min kunddarguovddážii riŋget 0771-524 524 ja našuvnnalaš gaskkustanbálvalussii teakstatelefovnnaid várás 90 160. Oadjohálddahus dárkkista (Försäkringskassan kontrollerar) Oadjohálddahus dárkkista daid dieđuid maid guođát. Dat sáhttá guoskat sisabohtui, eretleahkimii barggus, siviilasehttui dahje dasa gos orut. Mii juohkit dieđuid iežá eiseválddiguin ja ovttasvuodjit min registtariid dieđuiguin earret iežá CSN:as, bargogaskkustemiin ja Vearrodoaimmahagas. Jus dihtomielalaččat guođát vearru dieđuid dahje jus it almmut rivdadusaid mat sáhttet váikkuhit du riektái buhtadusaide, de dat sáhttá leahkit rihkus. Oadjohálddahus almmuha visot vávjjehahtti buhtadusrihkkosiid poliisii..