/////////// Eesti kool Estniska Skolan i Göteborg INFORMATSIOONIKATALOOG KATALOG 1 993 1/ 19941
SISUKORD INNEHÅLLSFÖRTECKNING «Eestlane olen ja eestlaseks jään»------------------- Kooli juhatus, aadresse Skolans styrelse, adresser Hoolekogu juhatus Föräldraföreningen ------------ Peod, õppeaasta ajad Fester, läsårstider Sünnipäevalapsed Födelsedagsbarn ------ Õpetajad Lärare 7 ----- Õpilaste nimekiri (1.-2. klass) Elevförteckning (1-2 klass) Tunnikava (1.-2. klass) Schema (1-2 klass) Õpilaste nimekiri (3.-4. klass) Elevförteckning (3-4 klass) Tunnikava (3.-4. klass) Schema (3-4 klass) Õpilaste nimekiri (5.-6. klass) Elevförteckning (5-6 klass) Tunnikava (5.-6. klass) Schema (5-6 klass)------------------ Kooli õpetajad läbi aegade Skolans lärare genom tiderna ---------------------------------- 14 Kooli õpilased läbi aegade Skolans elever genom tiderna ---------------------------------- 15 Korrareeglid Ordningsregler---------------------------------------------------------------------- 18 Andmed Johannebergi kooli kohta Om Johannebergskolan------------------------------- 19 Göteborgi Eesti Kooli dramaatiline asutamiskäik ------------------------------------------------20 Eesti keele ja koduloo õppekavad---------------- Läroplan i estniska språket------------------------- Miks Eesti Kooli? Vilken skola? Linnaosa kaart Karta över stadsdelen «Maa tuleb täita lastega» ------------------------ 22.23.24.25.26.27 EESTI PEDAGOOGIKA ARHIIVMUUSEUM fond &J. Q44.rJ.l
EESTLANE OLEN JA EESTLASEKS JÄÄN Tuhat korda kasvõi alata, tuhat aastat tõusu, mitte luigelend. Oma rahvust maha salata sama ränk õn nagu oijaks müüa end. Eestlane olen ja eestlaseks jään, kui mind eestlaseks loodi. Eestlane olla õn uhke ja hää, vabalt, vaarisa moodi. Jah, just nõnda vabalt, vaarisa moodi, nende mehiste meesti moodi. Tuhat kõuehäälset küsijat, vaba meri, põlistalud, püha muld. Tuhat korda, tuhat püsijat, kõige kiuste elus hoiab püha tuld. Eestlane olen ja eestlaseks jään, kui mind eestlaseks loodi. Eestlane olla õn uhke ja hää, vabalt, vaarisa moodi. Jah, just nõnda vabalt, vaarisa moodi, nende mehiste meesti moodi. A. Mattiisen J. Leesment Telefon: 031-18 37 84
KOGU JUHATUS SKOLANS STYRELSE Esimees Ordförande lektor kinnitamata Abiesimees civ. ing. Evald Soomägi Vice ordförande Sveagatan 11 413 14 Göteborg tek 42 25 68 Laekur civilekonom Mart Nõmm Kassör Ängslyckan 44 427 34 Billdal * tek 91 20 37 tekn. dr. Mart Mägi Hammarliden 31 421 62 Göteborg tek 18 66 04 Ex officio: Koolijuhataja Evi Lepik Rektor Viktors Väg 88 437 36 Lindome tek 99 37 71 Hoolekogu esinaine Linda Pannas Föräldraförenings ordf. Diamantvägen 70 437 32 Lindome 99 32 22 AADRESSE ADRESSER Rootsi-Eesti Õpperaamatufond, Wallingatan 34, 111 24 Stockholm, tek 08/ 21 21 42 pg. 19 34 55-3 Stockholmi Eesti Kool, Svartmannagatan 20-22, 111 29 Stockholm, tek 08/ 10 64 26 Eesti Komitee, Box 539, 101 27 Stockholm, tek 08/ 11 59 78 Eesti Komitee, Drottninggatan 27,411 14 Göteborg, tek 11 59 00 Eesti Kultuuri Koondis, Wallingatan 34, 111 24 Stockholm, tek 08/ 1131 16 Eesti Päevaleht, Box 667, 101 29 Stockholm, tek 08/ 21 84 46, pg. 13 670-0 Teataja, Box 16 323, 103 26 Stockholm, tek 08/ 20 70 61, pg. 53 751-4 Välis-Eesti, Box 2171, 103 14 Stockholm, tek 08/ 13 50 40, pg. 50 27 55-2
EESTI KOOLI HOOLEKOGU JUHATUS FÖRÄLDRAFÖRENINGENS STYRELSE Esinaine Ordförande Laekur Kassör Sekretär Perenaine Abi Varahoidja Loterii V alimistoimkond Revident Linda Pannas tel. 99 32 22 Hans Aasa tel. 95 29 87 Anne Kutti Anita Miks Kangas Maia Lindgren Toomas Prenta perek. Soome Tikas Andres Jõgis Toomas Kutti Göteborgi Eesti Kooli Hoolekogu eesmärgiks õn kaasa aidata õpilaste eestikeelse hariduse saamisel. Selle eesmärgi saavutamisel õn Hoolekogu ülesandeks moraalselt ja majanduslikult kooli tegevust toetada ning õpilasvanemate keskel kokkukuuluvust luua ja informatsiooni levitada. Hoolekogu liikmed õn Göteborgi Eesti Kooli õpilasvanemad (õpilaste alalised hooldajad) ning Göteborgi Eesti Kooli õpetajad. Majanduslikult toetame kooli tegevust sellega et korraldame jõulu- ja kevadpeo igat aastal, kus kõik õpetajad ja vanemad kaasa aitavad, igaüks oma võimete kohaselt. Moraalselt toetame kooli tegevust selleks, et õpetajad saavad igal ajal vanemate käest abi kui soovivad. Õpilasvanemate keskel katsume kokkukuuluvust luua sellega et üks kord aastas korraldame vanematepidu. Informatsiooni levitame kooli informatsioonikataloogiga ja kä aastakoosolekul. Vajaduse ja soovi korral võime kä ellu kutsuda tegevusringe Hoolekogu eesmärgi saavutamiseks. Göteborgi Eesti Kooli Hoolekogu juhatus
PEOD FESTER Jõulupidu Julfesten leiab aset pühapäeval 5'. detsembril, kell 15.00 Munkebäcki gümnaasiumi aulas äger rum söndagen den 5 december, klockan 15.00 i Munkebäcksgymnasiets aula Kevadpidu leiab aset pühapäevad aprillil, kell 15.00 Munkebäcki gümnaasiumi aulas Vårfesten äger rum söndagen derg^april, klockan 15.00 i Munkebäcksgymnasieis aula Sügissemester Höstterminen ÕPPEAASTA AJAD LÄSÅRST/DER 1993-1994 Esmaspäev 16. august õn nimestikku kandmise päev. Sügisene puhkus õn 1.-5. novembril ( 44. nädalal ) Teisipäev 21. detsember õn viimane õppepäev. Måndagen den 16 augusti är uppropsdagen. Lovdagarna är den 1-5 november ( v. 44 ) Tisdag den 21 december är sista undervisningsdagen. Kevadsemester Esmaspäev 10. jaanuar õn esimine õppepäev. Talispordipuhkus õn 14.-18. veebruaril ( 7. nädalal ). Lihavöttepuhkus õn 5.-8. aprillil ( 15 nädalal ) Reede 13. mai õn vaba päev. Kolmapäev 8. juuni õn viimane õppepäev. Vårterminen Måndagen den 10 januari börjar undervisningen. Vintersportlovet är den 14-18 februari (v. 7 ). Påsklovet är den 5-8 april ( v. 15). Fredagen den 13 maj är en lovdag. Onsdagen den 8 juni är avslutningsdagen.
SÜNNIPÄEVALAPSED FÖDELSEDAGSBARN JAANUARIKUUS I JANUARI 4 Jennifer Hankins _5 Anna Lindgren 8 Triinu Laks 10 Markus Hankins VEEBRUARIKUUS I FEBRUARI 1 Peeter Soome 13 Linda Jõgis 17 Tiina Rodéhn MÄRTSIKUUUS I MARS 14 Leili Haas 27 Kristina Pannas 31 Aron Saar APRILLIKUUS I APRIL II Mats Kangas 15 Leana Salu 23 Martin Kangas MAIKUUS IM AJ 10 Henrik Rodéhn JUUNIKUUS I JUNI 5 Marika Aasa 7 Peter Jõgis JUULIKUUS UULI 4 Triin Simmulson 9 Evi Lepik 14 Linda Jensen AUGUSTIKUUS I AUGUSTI 2 Juta Nõmme 18 Andres Soome 19 Bianca Tuula SEPTEMBRIKUUS / SEPTEMBER 13 Helene Nõmm 23 Oscar Andersson 26 Kristi Kaljumäe OKTOOBRIKUUS I OKTOBER 9 Mihkel Kaks 12 Katrin Soome 14 Maritta Idavain Konkell 23 Daniel Pannas NOVEMBRIKUUS I NOVEMBER 12 Martin Prenta 25 Linda Andersson DETSEMBRIKUUS I DECEMBER 4 Kristian Andersson 15 Linda Kutti 15 Mare Riisenberg
ÕPETAJAD LÄRARE Õpetaja nimi Ametikoht Lärarens namn Befattning Aadress Postikood Adress Postnummer Telefon Telefon Juta Nõmme Klassföreståndare 1-2 310802 Mare Riisenberg Klassföreståndare 3-4 451215 Maritta Idavain Konkéll Klassföreståndare 5-6 551014 Evi Lepik Rektor 490709 Leana Salu Musik 530415 Tvärskedet 28 415 06 Göteborg Bogärdesgatan 11 416 54 Göteborg Södra Rosenbergsgatan 10 C 421 46 Västra Frölunda Viktors Väg 88 437 36 Lindome Lantmätaregatan 2 417 06 Göteborg 26 53 06 84 31 26 69 01 14 99 37 71 22 33 49 Margareta Andersson Textilslöjd Landalabergen 25 411 29 Göteborg 18 04 65 Haus Forsberg Prinsgatan 8 12 53 29 Trä- och metallslöjd 413 05 Göteborg Beata Janson Gymnastik
ÕPILASTE NIMEKIRI ELEVFÖRTECKNING 1.-2. KLASS 1992-1993 Õpetaja Klassföreståndare Jula Nõmme telefon 26 53 06 Õpilase nimi Isikukood Elevens namn Personnummer Aadress Postikood Adress Postnummer Telefon Telefon 1. Andersson, Linda 861125 Sjömilsg. 16 421 37 V. Frölunda 47 67 46 2. Kangas, Martin 860423 Gundefjällsg. 55 431 51 Mölndal 27 84 24 3. Laks Triinu, Helena 870108 Bubergsv. 12 417 29 Göteborg 51 25 26 4. Soome, Peeter 860207 Allhelgonag. 12 415 13 Göteborg 46 71 88 1. Laks, Mihkel 851009 Bubergsv. 12 417 29 Göteborg 51 25 26
TUNNIKAVA 1.-2. KLASS 1992-1993 Kell Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede 8.00 8.20 8.40 9.00 Eesti keel 1-2 Matemaat ' a 1-2 Rootsi keel 1-2 Rootsi 12 Eesti k 1-2 Eesti ke<,-l Eesti keel 1-2 Rootsi keel 1-2 9.20 9.40 10.00 10.20 10.40 11.00 11.20 11.40 12.00 12.20 12.40 13.00 13.20 Matemaatika - Rootsi -ei 1-2 Eesti keel! -2 Matemaatika 1-2 Kodulugu 1-2 Kod -aigu 1-2 É 'z, VS/. õ Ix iitu j li 1-2 1 Laulmine J Rootsi keel Matemaatika 1-2 Laulukoor 1-2PP i' to 2 1* *. 1 _>. 1 Rootsi Keel 1-2 MIDA JUKU El ÕPI, SEDA JUHAN EI TEA
ÕPILASTE NIMEKIRI ELEVFÖRTECKNING 3.-4. KLASS 1992-1993 Õpetaja Mare Riisenberg telefon 84 31 26 Klassföreståndare Õpilase nimi Isikukood Elevens namn Personnummer Aadress Postikood Adress Postnummer Telefon Telefon 1. Aasa, Marika 840605-2. Andersson, Kristian 841204. 3. Hankins, Jennifer 850104 4. Lindgren, Anna 850105-5. Nõmm, Helene 840913 6. Pannas, Daniel 841023 7. Rodéhn, Henrik 840510 Nordgårds vägen 2 430 50 Kållered Sjömilsgatan 16 421 37 Västra Frölunda Gåsagången 22 422 48 Hisings-Backa Mandolingatan 7 42140 Västra Frölunda Ängslyckan 44 42734 Billdal Diamantvägen 70 437 32 Lindome Viktors Väg 96 437 36 Lindome 95 29 87 47 67 46 52 75 32 49 36 43 91 20 37 99 32 22 99 35 64 1. Saar, Aron 830331 ' 2. Soome, Katrin 831012 Blacktjämsgatan 7 E 416 78 Göteborg Allhelgonagatan 12 415 13 Göteborg 84 15 22 46 71 88
TUNNIKAVA 3.-4. KLASS 1992-1993 Kell Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede 8.00 Ajalugu/ ivu * 1K. \-L GCMI Keel Maateadus/ Inglise keel Laulmine 8.20 Usuõpetus 8.40 9.00 9.20 9.40 10.00 10.20 10.40 11.00 11.20 11.40 Rootsi V eel V 'cm. ie Ajal Maateadu.. Usuõpetus Ajalugu/ Maateadus/ Usuõpetus Ingli- keel Maieni, uka Rootsi keel Matemaatika Rootsi keel pujoonistamine Ä & Rootsi keel Ajalugu/ Maateadus/ Usuõpetus Rootsi keel Võimlemine Eesti keel Matemaatika 12.00 Koo ri keel Laulukoor Rootsi keel 12.20 12.40 Ka< Eesti keel Rootsi keel 13.00 13.20 Kas Eesti kodulugu e j 13.40 14.00 al iip^ 14.20 14.40 15.00 ^ TARKUS TULEB TASAPISI ) li
ÕPILASTE NIMEKIRI ELEVFÖRTECKNING 5.-6. KLASS 1992-1993 Õpetaja Klassföreståndare Maritta Idavain Konkéll telefon 69 01 14 Õpilase nimi Isikukood Elevens namn Personnummer Aadress Postikood Adress Postnummer Telefon Telefon 1. Andersso Oscar 820923 2. Hankins, Markus 830110 3. Jensen, Linda 820714 4. Jögis, Peter 820607 5. Kangas, Mats 820411 6. Kutti, Linda 821215- Sjömil sgatan 16 421 37 Västra Frölunda Gåsagången 22 422 48 Hisings-Backa Bjömekärrsgatan 5 A 415 04 Göteborg Mor Kristinas Väg 6 440 06 Gråbo Gundefjällsgatan 55 431 51 Mölndal Odinsgatan 11 43138 Mölndal 47 67 46 52 75 32 25 60 69 0302/42432 27 84 24 18 01 03 1. Jögis, Linda 810213 2. Pannas, Kristina 810327 3. Prenta. Martin 811112 4. Rodéhn, Tiina 810217 5. Simmulson, Triin 810704 6. Soome, Andres 810818 Mor Kristinas Väg 6 440 06 Gråbo Diamantvägen 70 437 32 Lindome Dammgårdsgatan 6 B 422 44 Hisings-Backa Viktors Väg 96 437 36 Lindome Galoppvägen 7 B 433 33 Partiile Allhelgonagatan 12 415 13 Göteborg 0302/424 32 99 32 22 22 11 80 99 35 64 95 63 32 46 71 88 Adress: Johannebergsskolan, Olof Rudbecksfptan 4, 412 60 Göteborg Telefon: 031-18 37 84 Rektor: Evi Lepik Telefon: 031-99 37 71
TUNNIKAVA 5.-6. KLASS 1992-1993 Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Matemaatika Võimlemine Matemaatika Ingiisekeel Võimlemine Rootsi keel Matemaatika Laulmine 10.00 Ajalugu/ Maateadus/ Usuõpetus Rootsi keel Inglise keel Inglise keel Inglise keel 10.20 Ajalugu/ Ajalugu/ Ajalugu/ 10.40 Maateadus/ Maateadus/ Inglise keel Maateadus/ Rootsi keel Usuõpetus Usuõpetus Usuõpetus 11.00 11.20 11.40 12.00 Ajalugu/ Rootsi keel Maateadus/ 12.20 Usuõpetus Joonistamine 12.40 13.00 13.20 13.40 14.00 14.20 14.40 15.00 Käsitöö Käsitöö Rootsi keel Inglise keel Eesti kodulugu V/ Eesti keel 6 V/ ////////// Laulukoor Eesti keel Eesti keel Eesti keel memm Rootsi keel SEE INIMENE ÕN RIKAS, KES PAUU ÕPPINUD
KOOLI ÕPETAJAD SKOLANS LÄRARE 1960-1993 Anette Ans Eero T arj us Leida Savioj a Heino Rohtla Abo Rebas Mare Riisenberg Leonida Kõrnas Haus Tarjus Andres Merelaid Silvia Võbus Kaie Soome (Perem) Toomas Ello Ärtus Aus Marie Suur Eha Mändi o Aita Päts Barbro Lundgren Matti Võbus Evi Lepik Ell Rebas Jula Nõmme Enel Savioja Mare Piigert (Erdis) Iile Palm MaijeTui-Lund Maritta Idavain Renkeli Maimu Sooaru Toomas Kutti Hilja Ivalo Vello Hansen Maj-Lis Järv Peeter Päts Vambola Raja Robert Rebas Haide Carlsson Aino Verendel Riina Meri Tiiu Haamer Karin Päts Helle Rodéhn Leana Salu
KOOLI ÕPILASED SKOLANS ELEVER Algaastaad Inträdesåren 1960-1967 1960 1961 Leena Ader Enn Aadli Jaak Ekman Aili Aasa Annika Klaamas Mati Hansen Mait Lõhmus Jaan Laurits Urmas Merelaid Eha Lilleberg Rein Mertsina Liisu Ojaste Linda Mäehans Alar Nuuter Jaan Peeker Kaarel Odraks Peeter Raidla Agu Roger Eha Rohtlaan Eva Saaremäe Alar Saaremäe Maret Soonberg Malle Sassian Rein Süvari Ants Soomer Håkan Targama Henn Soppi Eha Toompuu Toomas Tuula Els-Li Vahter Toivo Vahul Ene-Mall Viinamäe Ülo Viir Toomas Välkman 1962 1963 Leili Aasmäe Raivo Hanson Maritta Idavain Ilmar Karro Lille Kennevi Leila Kellevi Evi Kollama Juhani Laasi Enn Koppel Anne Laurits Leo Laigar Jaan Püt Hugo Lepik Aita Päts Monika Liivrand Moritz Saarman Airi Lilleberg Laine Sutt Äärne Ojasoo Peeter Võigemast Kalju Ojasoo Linda Peet Peeter Poka Sirje Pukonen Taavi Päts Taavi Sinisaar Eva Targama Jüri Võigemast Ann Äärlaht 1964 1965 Jüri Aadli Robert Andersson Rein Aadli Gunnar Aus Aili Aasmäe Peter Korpe Vello Hansen Kenn Kriisa Anu Holmasaari Aili Kuldasaar Maj-Lis Järv Mihkel Laks Anne-Lii Kivi Johan Lepik Jaan Korpe Riina Ojasoo Merike Merelaid Peeter Päts Elisabeth Nilsson Reio Rüngas Äärne Peet HiieTahvonen Leena Tal vend Pia Toomar Taavi Tuula Evi Voksepp Tiiu Äärlaht 1966 1967 Robert Holmasaari Peter Andrekson Laine Kaar Anne Maria Mätas Maret Sooaru Sven Ove Nilsson Jüri Soomägi Helle Seimre Anneli Soppi
KOOLI ÕPILASED SKOLANS ELEVER Algaastaad Inträdesåren 1968-1983 1968 1969 1970 1971 Ann-Kristin Aus Anneli Kuldasaar Helene Auväärt Rein Andrekson Maret Eesmäe Mai-Liis Laurits Eevi Kaar Christian Baumann Anne-Lis Haavamaa Olev Lilleste Anneli Laanep Magnus Kokk Harald Idavain Urmas Miider Silvi Laks Linda Linsalu Margi Lokbik Tommy Nilsson Alar Miider Tiina Neemelaid Marianne Lõhmus Mats Ojaste Linda Neemlaid Aadu Ojaste Jaan Nõmme Lennart Sandström Olev Rohtla Reet Palm Linda Püt Riina Sooaru Toomas Tartu Indrek Päts Ain Seimre Koidu Viir Anneli Seimre Ivi Soomägi Katrin Soomägi Jaan Truuväärt 1972 1973 1974 1975 Mart Käsper Mine Koo Juhan Aidla Anniko Hell Leena Laks Monica Laanep Margus Baumann Veera Kaar Martin Laussen Jonny Ljungberg Kristian Kivilaid Milvi Rohtla Thomas Meius Peeter Mägi Lars Martin Kokk Markus Vaga Linda Mägi Ha Nitenberg Indra Kuldasaar Andres Viir Peter Mägi Maarit Vaga Jaan Laks Rein Nuudi Anne Mägi Maria Rohtla Andres Nuudi Maare Tomson Karel Rebas 1976 1977 1978 1979 Amo Altoja Helen Aidla Kirsti Ahtovuo Anneli Aidla Jasmin Kuldasaar Jens Johansson Tiina Henning Anna Kutti Karin Mägi Johan Rebas Anne Kivilaid Urmas Lepik Leena Mägi Henn Rohtla Christa Käsper Yvonne Nitenberg Heidi Nõmme Pedtra Süld Annelie Masurin Laine Rohtla Maije Seimre Henrietta Vadi Friedrich Meius Mati Ööpik 1980 1981 1982 1983 Peter Avasalu Meeri Lepik Bjöm Blackedal Niklas Anderson Aime Hell Margus Miider Annica Göransson Nina Anderson Maria Kamarik Peeter Nõmm Weronica Göransson Henrik Avasalu Tina Kutti Linda Ohlander Nicklas Lõhmus Liine Carlsson Maria Vadi Clara Rebas Daniel Nitenberg Sofia Johansson Christopher Neem Martin Rebas Toomas Perem Markus Kamarik Jaanus Sepp Linda Vikström Daniela Ranna Maria Laussen 4.kl. Linda Riisenberg Susanne Vikström Karin Rebas Patrik Rodéhn Haldur Rohtla
KOOLI ÕPILASED SKOLANS ELEVER Algaastaad Inträdesåren 1984-1992 1984 Linda Blackedai Kristjan Knight Indrek Miider Merike Niitepõld Kristian Perem Martin Päts 1985 Kristian Aasa Piia Carlsson Mikael Eriksson 4.kl. Vaike Haas 2.kl. Kristian Jenson Lotta Johansson Indrek Kirch Riina Olsson Anna Rebas Leena Riisenberg Åsa Rodéhn 1986 1987 Katrin Aasa Maria Andersson Lisa Kutti Markus Kutti Matti Lepik Viive Miider Helena Neem Helen Prenta Leo Rebas Jan-Robert Rosimannus 1988 Linda Jõgis Kristina Pannas Martin Prenta Tiina Rodéhn Andres Soome 1989 Oscar Andersson Markus Hankins Linda Jenson Peter Jõgis Linda Kutti Mats Miks 1990 Katrin Soome Hanna Saar Merli Salu 1991 Marika Aasa Annika Ameilin Kristian Andersson Jennifer Hankins Kristi Kaljumäe 5.kl. Anna Lindgren Helene Nõmm Daniel Pannas Henrik Rodéhn Triin Simmulsson 4.kl. 1992 Leili Haas Mihkel Laks Bianca Tuula 1993 Linda Andersson Martin Kangas Triinu Laks Peeter Soome EESTI PEDAGOOGID ARHIIVMUUSEUM FOND R..!.Ž<r?.44..T.J.4
ORDNINGSREGLER för Dig som är elev vid Johannebergsskolan Johannebergsskolan är Din arbetsplats, som Du delar med Dina skolkamrater och med skolpersonalen. För att arbetet där skall ge så bra resultat som möjligt är det viktigt att alla visar hänsyn mot varandra och uppträder så att arbetet inte störs och att inte någon blir skadad. ALLMÄNNA REGLER Sköt Ditt skolarbete och ta vara på Din viktiga tid i skolan. Gör även Dina hemuppgifter noggrant. Var en "god kamrat" genom att visa hänsyn mot alla i klassen och skolan. Kom i rätt tid till lektioner och andra aktiviteter. Var rädd om Din skola så att den inte blir fördärvad genom skadegörelse eller nedskräpning. Var även rädd om böcker, undervisningsmateriel och inventarier. Spring inte i rabatter och på gräsmattor, utan håll Dig på asfalterade och sandade ytor. NÅGRA DETAUREGLER Det är förbjudet att... ha saker i skolan, som kan vålla skador, t.ex. vassa föremål, rullbrädor och rullskridskor, massiva s.k. studsbollar... klättra på staket, grindar eller byggnader... kasta snö utom på de uppsatta "gubbarna"... lämna skolgården under rasterna... cykla på skolgården... äia snask (Frukt får du äta.) Du skall vara ute på skolgården under rasterna om inget annat bestämts på grund av t.ex. dåligt väder. (Din lärare ger besked.) Men... bordtennisborden i källaren får användas under god ordning enligt särskild schema. Inga andra än de som står på schemat får vara där.... Du får vara i biblioteket på kortraster och mellan kl. 11.00 och 11.55. Verksamheten där skall vara tyst.... Du får vara i uppehållsrummet när där är öppet. OM DU UPPFÖR DIG ILLA KAN DU RÅKA UT FÖR: Kvarsittning kan förekomma om Du inte sköter Ditt skolarbete under vanlig skoltid. Skadegörelse, som Du är orsak till kan Du bli tvungen att betala. 1 Om Du missköter Dig i Bamba kan Du få äia på annan tid och plats än Din klass. Om Du missköter Dig vid bordtenni sborden, i uppehållsrummet eller biblioteket kan Du stängas ute från dessa aktiviteter. Adress: Johannebergsskolan. Telefon: 031-18 37 84 Rektor: Evi Lepik Olof Rudbecksgatan 4,412 60 Göteborg Telefon: 0.31-99.37 7 18
ANDMED JOHANNEBERGI KOOLI KOHTA TELEFONNUMMER OCH EXPEDITIONSTIDER LÄSÅRET 1992-1993 Rektorsexpedition, Johannebergsskolan tel. 85 40 28 Olof Rudbecksgatan 4 85 40 36 412 60 Göteborg fax 778 45 26 Kerstin Palmqvist Bernt Alm Elna Andersson Ingela Haugstvedt Martin Hallén Envor Einerydh Personalrum Personalrum Hemkunskapslokalen Talklinik och syngruppema Gymnastiksal Montessoriklassema Gunnel Lindskog telefon rektor 85 40 28 85 40 36 skolläkare mottagning efter överenskommelse med skolsköterska skolsköterska 20 97 56 onsdag-torsdag varje vecka och vissa fredagar 8.00-16.00 skolpsykolog 85 12 87 skolvaktmästare 18 89 65 skolmåltidsföreståndare 18 37 93 stora byggnaden 18 37 84 lilla byggnaden 20 61 24 16 39 27 16 04 23 20 61 24 20 61 24 sjukgymnast träffas säkrast på telefon 21 65 20 Kärralundsskolan torsdagar 10.00-12.00 25 77 12
GÖTEBORGI EESTI ALGKOOLI DRAMAATILINE ASUTAMISKÄIK Eesli Algkool töötas Göteborgis juba pagulasperioodi algul. Selle tegevusaeg oli lühike - 24. septembrist 1945 kuni 7. juunini 1946 Otterhällaskola kahes ilusas klassiruumis, õpilasi oli koolis 80 ja õpetajaid 3. Töötasid kõik 6 klassi, kuid kahes komplektis, kummaski 3 klassi. Katsed jätkata järgmisel õppeaastal algkooli tegevust ei õnnestunud ja peamisteks takistusteks olid kohalik koolide inspektor ja Göteborgi linnavalitsuse kommunistlike linnavolinike vastuseis. Koolideinspektor oli jõudnud arvamusele, et eesti õpilased õn täiesti võimelised üle minema rootsi algkoolidesse ja seäl õpinguid jätkama. Göteborgi Eesti Algkooli küsimus kerkis uuesti üles 1958. ja 1959. aastal ja pika töö ja pingutuse tulemusena saadi luba ja toetust kä Göteborgi Eesti Algkoolile. See võitlus oli dramaatiliselt pingerikas kuni 25. maini 1960, mil Rootsi Riigipäeva mõlemad kojad ühisel istungil otsustasid toetuse Göteborgi Eesti Algkoolile võtta riigi eelarvesse. Eesti Komitee esitas juba 14. aprillil 1959. a. Rootsi valitsusele märgukirja, milles paluti eesti algkooli avamist Göteborgis. Märgukirjas paluti avada 9-aastane ühtluskool, kusjuures 1960./61. kooliaastal kool alustaks tööd kolme esimese klassiga. Selles märgukirjas esitas Eesti Komitee kooli asutamiseks kaks alternatiivi. Esiteks palus Komitee võtta kool avaliku koolina Göteborgi linna koolivõrku. Kui aga see moodus ei ole vastu võetav, siis paluti määrata Eesti Komiteele toetus õpetajate palkade maksmiseks, et Komiteel oleks võimalus kooli avada erakoolina, nii nagu töötab Stokholmi Eesti Algkool. Göteborgi linna koolivalitsus võttis selle ettepaneku suhtes eitava seisukoha, nii nagu ta seda oli teinud juba aasta varem. See Göteborgi linna koolivalitsuse seisukoht tehti teatavaks Haridusministeeriumile ja Koolide Peavalitsusele. Eitavas otsuses oli ühe põhjendusena märgitud õpilaste vähesus kooli asutamiseks. Eesti Komitee vastaval sooviavaldusel võttis Koolide Peavalitsuse peadirektor G. Rosén septembris 1959 vastu Eesti Komitee delegatsiooni koosseisus: J. O. Lauri, V. Muld ja H. Mark. Komitee esindajad arutasid peadirektoriga Göteborgi eesti kooli asutamise vajadust ja esitasid õpilaste nimekirja, kes olid registreeritud kolme esimesse klassi. Õpilasi oli klasside avamiseks küllaldaselt registreeritud. Hiljem külastas Komitee esindaja selles küsimuses Koolide Peavalitsuses kä haridusnõunik G. Engströmi. Rootsi Koolide Peavalitsus võttiski pooldava seisukoha Eesti Komitee ettepaneku suhtes Göteborgi Eesti Algkooli asutamise kohta. Peavalitsus pooldas 1960./6 J. õppeaastal 1. klassi avamist ja tegi ettepaneku selleks määrata 10.000 krooni toetust. Koni tuleks siis aasta-aastalt vai ja arendada 6-klassiliseks algkooliks. Kui Koolide Peavalitsuse pooldav seisukoht läks Haridusministeeriumile, siis võttis haridusminister R. Edenman koos ministriabi ja büroojuhatajaga vastu oktoobris 1959 Eesti Komitee delegatsiooni koosseisus: esimees J. O. Lauri, V. Muld ja R. Kolk. Nõupidamisel arutati üksikasjaliselt Göteborgi Eesti Algkooli asutamise küsimust. Selgus, et küsimuse jaatavaks otsustamiseks ministeeriumis
oleksid palju suuremad väljavaated, kül kä Göteborgi linna koolivalitsus asuks eesti kooli asutamisel pooldavale seisukohale. Seda ministeeriumi arvamust arvestades esitaski Eesti Komitee uue märgukirja Göteborgi linna koolivalitsusele 9. novembril 1959. Sei puhul võttis Göteborgi linna koolivalitsuse juhataja Bertil Wijk vastu eestlaste delegatsiooni koosseisus: Eesti Komitee Koolitoimkonna esimees V. Muld, Göteborgi Eesti Kultuurikomitee esinaine pr. E. Kägi ja Göteborgi eesti täienduskoolide juhataja pr. A. Aus. Selles märgukirjas paluti Göteborgi koolivalitsuselt samu soodustusi, mida õn Stokholmi linn andnud Stokholmi Eesti Algkoolile, s.o. tasuta kooliruumid, omavalitsuse toetus õpetajate palkadeks, õpilastele tasuta koolieine ja tasuta õpperaamatud ja Õppetarbed ning tasuta sõidupiletid kooliskäimiseks. Koolitoimkonna esimehel V. Mullal oli veel nõupidamine samas küsimuses linna kultuuriosakonna sekretäri I. Lindbladiga. Selle aktsiooni tulemuseks oli, et Göteborgi linna koolivalitsus muutis oma endise seisukoha ja võttis eesti kooli asutamise suhtes pooldava otsuse: Eesti Komitee poolt asutatav kool võetakse õigustega erakoolide võrku. Vastavalt haridusminister R. Edenmani suulisele informatsioonile võttis kä Haridusministeerium pooldava seisukoha. Kuid Rootsi valitsus asus Göteborgi eesti kooli asutamise suhtes eitavale seisukohale ega võtnud toetust eelarvesse. Nüüd ei jäännud Eesti Komiteel üle muud, kui võtta ühendus Rootsi poliitiliste erakondadega ja viia küsimus Riigipäevale. Kui küsimus Rootsi Riigipäeva teises kojas hääletusele Iuli, siis oli enamus selle vastu, kuid Riigipäeva mõlemate kodade ühisel koosolekul võeti 10.000 krooni eelarvesse Göteborgi Eesti Algkooli esimese klassi avamiseks 1960. a. sügisel. Sellega oli Göteborgi Eesti Algkooli küsimus Rootsi parlamendi poolt jaatavalt otsustatud. Kuninga otsusega 30. septembrist 1960 andis Rootsi valitsus määruse, milles antakse eeskirjad Göteborgi Eesti Algkooli kui õigustega erakooli kohta. Eeskirjades öeldakse, et kool töötab 1960./61. kooliaastal 1. klassiga ja selle järele laiendatakse kooli igal aastal uue klassiga, kuni kool õn välja arendatud 6- klassiliseks kooliks, mis töötab rootsi koolide kohta käivate eeskirjade järgi. Kooli õppeplaani määrab kindlaks Koolide Peavalitsus. Järgmisel aastal Iuli välja töötada koolile Göteborgi linna koolivalitsuse poolt nõutav põhikiri. Põhikirja väljatöötamiseks tuli pidada vastavate asutustega mitmeid läbirääkimisi. Viimaks jõuti kokkuleppele ja pandi kehtima Göteborgi Eesti Algkooli põhikiri. Vastavalt põhikirjale valib Eesti Komitee kooli juhatuse liikmed, kelle ametiaeg kestab 2 aastat. Nimetatud juhatus juhib kooli tegevust kooskõlas Rootsi vastavate seaduste ja määrustega, koostab kooli eelarve ja aruande ning esitab need Eesti Komiteele kinnitamiseks. Koolijuhataja ja õpetajad palgatakse ametisse ja vallandatakse ametist kooli juhatuse poolt Göteborgi koolivalitsuse nõusolekul. Koolijuhataja ja õpetajate ametisse palkamine ja ametist vabastamine vajab Eesti Komitee heakskiitmist. ' Kooli revideerimiseks valib Eesti Komitee eesti kooliinspektori, kes kous rootsi inspektonga revideerib kooli. Majanduslik revideerimine toimub Eesti Komitee kaudu. Heinrich Mark
ÕPPEKAVAD EESTI KEEL 1.-2. klass: Hääldamine ja õigekirjutus. Häälikud. Rõhk. Intonatsioon. Eesti tähestik. Sõnavara arendamine igapäevased mõisted. Suulised tõlked asukohamaa keelest eesti keelde ja vastupidi. Piltide kirjeldamine. Juttude iimbeijutustamine. Vestlemine. Lugemine aabits, lühilugusid, laulutekste. Esemete kirjapanemine. Etteütlus. Kirjandid. Kirjad. Lühinäidendid. Raamatukogu kasutamine. Grammatika sõna, täht, häälik, täishäälik, kaashäälik, silp, lause, kirjavahemärgid, tähestik. 3.-4. klass: (Sama mis 1.-2. klassil). Tegusõna (verbi) ajad ja isikud. Omadussõna (Adjektiivi) ja määrsõna (adverbi) võrdlemine. Alus ja öeldis. Sõnaraamatu kasutamine. Arutlusi. Ettelugemine, vaikne lugemine, deklamatsiooone. Olulisemad sihitise reeglid. Intervjuud. Lühiettekanded. 5.-6. klass: (Sama mis 1.-4. klassil). Välted. Astmevaheldus. Verbi tegumoed ja kõneviisid. Pealause ja kõrvallause. Sõnaliigid. Lauseõpetus. Eestikeelsed käsiraamatud. Kirjanduse lugemine. Ettekanded. Silbitamine. Käänded. Nimisõnade kokku ja lahku kirjutamine. Arvsõnade kirjutamine. EESTI KODULUGU 1.-2. klass: Loodusõpetuse töövihik I. Eesti kaardiga tutvumine. Tavalised taimed ja koduloomad. Koduümbruse loodus. Aedviljad. Puuviljad. Lilled. Istutamine ja külvamine. Linnud. Inimese keha. 3.-4. klass: Eesti kaart. Loomad. Linnud. Loodus. Inimese keha. Ilmakaared. Mandrid. Põhjala riigid. Kaartide termiinid. 5.-6. klass: Eesti kaart. Eesti maapõuevarad, pinnaehitus, loodus, loomastik, kliima, tööstused, põllumajandus, elanikkond. Eesti ajalugu. Tänapäeva Eesti. Pagulasühiskond. Adress: Johannebergsskolan. Telefon: 03 M8 37 84 Rektor: Evi Lepik Olof Rudbecksgatan 4, 412 60 Göteborg Telefon: 031-99.37 ^ 22
LÄROPLAN I ESTNISKA SPRÅKET Estniska ingår i skolans undervisning därför att en harmonisk och allsidig utveckling förutsätter att man behärskar sitt eget språk, samt därför att estniska elever skall kunna befästa och utveckla sitt hemspråk och kunna upprätthålla kontakter med släktingar och med hemlandet. Elevernas språkutveckling skall främjas mot en aktiv tvåspråkighet. Undervisningen skall bidra till att eleverna klarar av den språkliga och kulturella påfrestning som kan ligga i att tillhöra en minoritetsgrupp, men samtidigt bör de känna förståelse för och samhörighet med flera kulturer. Eleverna skall lära sig läsa och skriva. De skall få erfara att litteraturen är en källa till kunskap och glädje. Läsning av skönlitteratur skall syfta till att skapa ett bestående läsintresse. När eleverna lämnar skolan, bör de ha en sådan säkerhet, att de kan uttrycka sig tydligt i tal och skrift i de språksituationer de ställs inför i familj, kamratliv, föreningsliv, arbetsliv och fortsatt utbildning. De skall kunna läsa så bra, att de kan skaffa sig kunskaper, informationer och upplevelser genom tidningar, tidskrifter, uppslagsböcker, fackböcker och skönlitteratur. Språkundervisningen bör stärka elevernas självkänsla, så att de vågar yttra sig och stå för sina åsikter. Eleverna måste känna att deras språk duger och att de kan använda sina erfarenheter och sina ord i läs- coh skrivinlärningen. Därför måste man anknyta språkinlärningen till händelser och dagligt arbete i skolan. Eleverna skall få kunskaper om sin kulturella bakgrund: kulturtraditioner, religion, historia, folk, land och samhällsförhållanden i både Estland och Sverige. HUVUDMOMENT Lågstadiet (årskurs 1-2): Tala och lyssna: vardagliga språksituationer, samtal i grupp, berätta och beskriva, lyssna på berättelser och musik och samtala därom, läsa dikter, spela pjäser, träna ljud och satsmelodi, undersöka ord, utöka ordförrådet. Översättning. Läsa och skriva: elevernas egna ord, texter och böcker, spel, använda alfabetiska förteckningar, läsa upp meddelanden, dikter och berättelser, utnyttja bibliotek, texta, handstil, skriva meddelanden och berättelser, skriva tydligt med meningar + skiljetecken + stycken, stavningsövningar. Sångtexter. Diktamen. Språklära: jämföra tal- och skriftspråk, förstå begrepp som: ord, bokstav, ljud, vokal, konsonant, stavelse, stam, ändelse, ordföljd, mening, stycke, skiljetecken. Alfabetet. Mellanstadiet (årskurs 3-6): (utöver lågstadiets moment) Intervjuer, diskussioner, planera-redovisa-utvärdera, sammanträden, läsa fackböcker och handböcker, skönlitteratur, analysera texter, skriva uppsatser och brev. Språklära: ordklasser och satsdelar. Korta anföranden.
MIKS EESTI KOOLI? Igaüks õn oma päritolust huvitatud. Kõigil tuleb varem või hiljem tahe saada tuttavaks oma vanemate ja vanavanemate sünnimaaga ja rahvaga. Eesti Kool avab värava eesti laste päritolu radadele. Kooli eesmärk õn, et heade üldteadmiste kõrval õpetada eesti keelt, eesti maateadust, laulu ja ajalugu ning avada tee eesti kultuuri tundmisele. Väiksed klassid võimaldavad õpetajatel pühendada individuaalset tähelepanu igale õpilasele, mis loob soodsa eelduse heade õppetulemuste saavutamiseks. Õppetöö toimub eesti ja rootsi keeles, aga kooli üheks sihiks õn, et kõik õpilased omandaksid vähemalt igapäevase eesti keele sõnatagavara. Kakskeelsus avardab lapse silmaringi, arendab keeletunnet ja selgitab keelte erinevusi, millest õn võõrkeelte õppimisel tunduvat kasu. Göteborgi Eesti Kool õn töötanud alates a. 1960. Eesti Kool töötab Koolide Ülemvalitsuse poolt kinnitatud õppekava järgi ja kuulub Göteborgi Koolivalitsuse inspektsiooni alla. Kool saab toetust Rootsi riigilt ja Göteborgi kommuunilt ja õpilastel õn samad õigused ja sotsiaalsed soodustused nagu teistes koolides. tstt Ho ^ötebor6 Eesti Kool asub tsentraalselt Göteborgis Johannebergi kooli ruumides, kus õn kasutada kõik õppevahendid, mis kuuluvad moodsa õppetegevuse juurde. Kool õn kuueklassiline ja hõlmab madal- ja keskastet. Peale kuuendat õppeaastat Eesti Koolis jatkavad õpilased õpinguid rootsi kõrgastme-koolides. Seäl õn õpilaste edukus korduvalt tõestanud, et Eesti Kooli tase vastab rootsi koolide paremikule. Suurt rõhku pannakse õpilaste teatri- ja muusikategevusele, huvitavatele õppereisidele ja muule väljapoole suunatud tegevusele. Kooli ja kodu vahel õn hea koostöö. Eesti Kooli Johannebergis pääseb bussiga nr. 40 Viktor Rydbergsgatani kaudu ja bussiga nr. 51 Eklandagatani kaudu. Tihti korraldavad kä lastevanemad ühissõite õpilastele eri linnaosadest ja eeslinnadest. Vaatamata koolitee pikkusele tulevad mitmed õpilased omal käel kooli kodudest Lindomes, Kålleredis, Mölnlyckes, Askimis, Angeredis, Partides ja kä kaugemal. Kogemused õn näidanud, et õpilased väga kiirelt õpivad linnas orienteeruma ja saavad liiklusega hästi hakkama. Õn terve aasta jooksul võimalik uusi õpilasi registreerida Eesti Kooli kõikidesse klassidesse. Võimaldage eesti päritoluga lastele õppimist Eesti Koolis!
y1 GÖTEBORGI -w- LESTI KOOL Estniska Skolan i Göteborg Du är en av de få som kan välja! VILKEN SKOLA? Alltsedan starten 1960 har Estniska Skolans målsättning varit att jämsides med grundskolans ämnen ge eleverna möjlighet att lära sig estniska språket och därmed öppna vägen till den estniska kulturen. Skolan önskar hjälpa eleverna att vidmakthålla och utveckla ett språk som de kan använda i sin dagliga miljö och i kontakt med estniska släktingar. Därigenom främjas barnens känslomässiga, språkliga och intellektuella utveckling. Alla människor är interesserade av sin bakgrund. Förr eller senare vill alla lära känna sina föräldrars och sin släkts ursprung. Undervisningen i Estniska Skolan bidrar till att eleverna klarar den språkliga och kulturella tillhörigheten till två kulturer att de känner förståelse för och samhörighet med historia, religion, tradition, folk, land och samhällsförhållanden i både Estland och Sverige. Kompletterande undervisning ges elever som inte alls eller endast delvis behärskar estniska. Elevernas språkutveckling främjas mot en aktiv tvåspråkighet som vidgar deras referensramar och utvecklar känslan för språk, något som underlättar kommande språkstudier. Estniska Skolans främsta särdrag jämfört med den allmänna grundskolan är det begränsade elevantalet som ger en mera personlig och effektiv utbildning samt den tvåspråkiga undervisningen. Undervisningen sker i B-form, dvs med två årskurser i samma klass. Läsåret 1992-1993 hade skolan totalt 27 elever. Skolan står under överinseende av Göteborgs Allmänna Skolstyrelse och följer en av Skolöverstyrelsen fastställd timplan. Estniska Skolan har väl fungerande och moderna läromedel och trivsamma lokaler i Johannebergsskolan nära Göteborgs centrum. Estniska Skolan är en sexårig stats- och kommunalunderstödd fristående skola. Efter sjätte skolåret fortsätter eleverna i högstadiet i den allmänna grundskolan. Där har våra elever upprepade gånger fått erkännanden för den goda kunskapsgrund de fått i Estniska Skolan. Stor vikt lägges vid teater- och musikverksamhet samt vid studieresor och andra utåtriktade aktiviteter. Ett gott samarbete råder mellan hem och skola. Skolan kan nås med buss nr 40 via Viktor Rydbergsgatan och med buss nr 51 via Eklandagatan. Trots lång skolväg för många av eleverna, kommer de till skolan på egen hand från bl a Lindome, Kållered, Mölnlycke, Askim, Angered, Partiile och även mer avlägsna platser. Erfarenheterna har visat, att eleverna mycket snabbt utvecklar sin förmåga att orientera sig i staden och att klara trafiken. Ofta ordnar även föräldrarna samåkning från olika stadsdelar och förorter. Estniska Skolan tar under hela året emot nya elever till alla årskurser. Kontakta gärna skolan för ytterligare information eller för ett personligt besök!
Olof Rudbecksgatan 4 412 60 Göteborg Estniska Skolan i Göteborg
MAA TULEB TÄITA LASTEGA Maa tuleb täita lastega ja täita lastelastega ja lastelastelastega Maa tuleb täita lastega Ja laulude ja lastega ja kõige vastu võidelda mis võõrastav või vaenulik mis vaenulik või valelik Ja võidelda, kus võimalik kus võimalik ning vajalik sest elu kõik õn ajalik ja lastele jääb tulevik Maa tuleb täita lastega ja lastelastelastega kui olev tahab olemist ja tuleviku tulemist Maa tuleb täita lastega maa oma enda lastega ja laulude ja lastega Maa tuleb täita lastega Hando Runnel
REGISTREERIMISLEHT INSKRIVNINGSBLANKETT Täidetud registreerimislehe palume saata kooli enne detsembrikuu lõppu. Blanketten bör återsändas ifylld till skolan före utgången av december månad. Õpilase nimi Elevens namn Õpilase sünniaeg Elevens födelsedatum Õpilase isikukood Elevens personnummer Lastevanemate nimed Föräldrarnas namn Aadress Adress Telefon Telefon Kui palju räägitakse kodus eesti keeles? I vilken omfattning talas estniska i hemmet? Eelkool/ päevakodu Förskola/ daghem Koht ja kuupäev Ort och datum Vanema allkiri Förälders namnteckning