PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND FIGHTER 1110 MOS EE FIGHTER 1110 LEK

Transkript

1 MOS EE - 7 R PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND

2

3 Üldteave Lühike tootekirjeldus... Andmetabel Süsteemi kirjeldus Tööpõhimõte... Esipaneel Esipaneel... Esipaneeli funktsioonid... 5 Erinevate töörežiimide seadistamine... 5 Üldjuhised paigaldajale Transportimine ja ladustamine... Paigaldamine... Muutuv kondenseerumine... Fikseeritud kondenseerumine... Kollektori nimimõõtmed... Paigalduse kontrollimine... Juhtimine Üldjuhised... Seaded... Torude ühendamine Üldjuhised... Soojuskandja pump... Torude ühendamine.(külmakandja )... Torude ühendamine (soojuskandja)... Vaba jahutussüsteem... Soojuskandja pumba karakteristikud... 5 Ühendamine tarvikute ja kateldega Üldteave... Alternatiiv- ühendatud elektriküttekeha ja tarbeveeboileriga Alternatiiv- nagu alt.,kuid ainult ruumianduriga... 7 Alternatiiv- ühendatud õlikatlaga... 7 Alternatiiv- ühendatud topeltmantliga paigalduskoordinaadid 8 Alternatiiv5- ühendatud topeltmantliga veeboileriga... 8 Alternatiiv- ühendatud puidukatlaga... 9 Lühendid... 9 Elektriühendused Elektrisüsteemi paigaldamine... Ühendused... Välisanduri ühendamine... Elektrilise küttekeha väline juhtimine... Komplekti kuuluva temperatuurianduri külgeühendamine töötamiseks fikseeritud Sisukord Teadmiseks majaomanikule Teadmiseks paigaldajale Juhtimine Üldteave... Kütte seadistamine... Ruumitemperatuuri muutmine... Kütteautomaatika väljundväärtus... Kütmine... 7 Algseaded... 7 Soojavee tootmine... 7 Elektrikatla küte... 7 Külmutusagensi pump... 7 Fikseeritud kondenseerumine... 7 Kasutatav teave ning seadeväärtused näidikul... 8 kondenseerumisel... Soojuskandja pumba külgeühendamine töötamiseks fikseeritud kondenseerumisel... Käivitamine ja algseaded Ettevalmistused... Külmakandja süsteemi täitmine ja õhutamine... Küttesüsteemi ja soojuskandja kontuuri täitmine Käivitamine ja kontroll... Järelreguleerimine, soojuskandja osa... Järelreguleerimine, külmakandja... Kütteautomaatika lähteväärtuste seadistamine Lähteväärtuste seadistamine diagrammi abil... Küttegraafiku nihutamine... Küttegraafiku nihutamine... Küttegraafiku nihutamine +... Komponentide paigutus Komponentide nimistu... Elektriskeem Ühendusskeem... Automaatplokiskeem... 7 Mõõdud Mõõdud ja paigalduskoordinaadid... 8 Lisatarvikud Lisatarvikud... 9 Tehnilised andmed Tehnilised andmed... Tarnekomplekt... Meetmed töötõrgete korral Madal ruumitemperatuur... Kõrge ruumitemperatuur... Soojavee madal temperatuur või soojavee puudumine... Märgutuled... Soojuskandja kontuuri tühjendamine... Külmakandja kontuuri tühjendamine... Ringluspumba puhastamine... Ringluspumba taaskäivitamine...

4 Teadmiseks majaomanikule Üldteave Soojuspumba Fighter võimalikult paremaks kasutamiseks on vaja läbi lugeda käesolev paigaldus-ja hooldusjuhendi peatükk Teadmiseks Majaomanikule. on soojuspump eramute, väiksemate mitmepereelamute ja tööstushoonete kütmiseks. Soojusallikana võib kasutada maapinda, kalju või veekogu. on Rootsis toodetud pika tööeaga töökindel kvaliteettoode. Täidetakse peale soojuspumba paigaldamist Paigaldamiskuupäev Tüübitähis/seerianumber - _ kw Lisad: Elektriküttekeha... Soojavee juhtimine... Õlikatla tarvikud... Paigaldajad Nr _ Ruumiandur... Muud... Külmakandja tüüp. Kontsentratsioon/külmumispunkt. Kaevu sügavus/ kollektori pikkus. Käivituskontroll Külmakandja temperatuur pealev./tagasiv / paig. pump (Nominaalne temp. Vahe -5 C) Soojuskanda temperatuurid pealev./tagasiv / paig.pump (Nominaalne temp. Vahe 5 C) Seadistus Menüü Tehase Menüü Tehase seadistus seadistus Rum *... VB-r... A VV start *... KB-r Kurvlutning Rum-komp *... 5b VB-Fram min b VB-Fram max b VP-min... 9b TS-min... VB diff VP... Diff VP-TS... VP-intervall... VVB-stop... 5** XVV-stopp... 5 XVV-intervall... b Shunt P *... b Shunttid *... EP- drift **... 7 Parallell... Kuupäev Allkiri * Lisavarustus ** Elektrikatla töötamise puhul

5 Kontrollera att vatten finns i pannan innan den inkopplas. Cirk.pump Värmepump Varmvatten Tillsatsvärme Larm R Teadmiseks majaomanikule Süsteemi Kirjeldus Tööpõhimõte koosneb soojuspumbamoodulist, juhtimisautomaatikast koos esipaneeliga, mis võimaldab juhtida soojuspumpa ja lisakütet ( elektriküttekeha ei kuulu põhivarustusse). FIGHTER on varustatud sisseehitatud ringluspumpadega, mistõttu on teda kerge ühendada külmakandja- ja soojuskandjasüsteemi. Soojusevõtt soojusallikast (kalju, maapinnas või veekogu) toimub suletud külmakandjasüsteemi kaudu, milles ringleb antifriisiga segatud vesi. Ka põhjavett võib kasutada soojusallikana, kuid siis peab kasutama vahe soojusvahetit. Külmakandja vedelik annab soojuspumba aurustis ära oma energia külmaagensile, mis seejärel aurustub ning peale seda kompromiteeritakse kompressoris. Külmakandja, mille temperatuur on nüüd tõusnud juhitakse kondensaatorisse, kus ta annab ära oma energia soojuskandjasüsteemi. Soojuskandja- ja soojaveesüsteem tuleb komplekteerida vastavate kaitseklappidega. Kompressor Soojuskandja (VB) tagasivool Radiaator Külmakandja (KB) tagasivool Külmakandja (KB) pealevool Soojuskandja (VB) pealevool Külmakandjapump Soojuskandjapump Aurusti Kondensaator Termoreguleerventiil Maakollektor Kaljukollektor

6 Teadmiseks majaomanikule Esipaneel Esipaneel Näidik C VB-Fram 9 (5) C Varmvatten 5 C Käsuklahvid B Märgutuled D - + Kütte lisamine/ vähendamine E R Pealüliti A NB! Enne, kui lülitad pealüliti A positsiooni või R,kontrolli, et vesi oleks soojuspumbas.

7 Teadmiseks majaomanikule Esipaneel 5 A B C Pealüliti Pealülitil on kolm asendit ( R). Soojuspump on täielikult välja lülitatud. Normaalrežiim. Lülitab sisse ka juhtsüsteemi. R Reservasend, üksnes soojuskandja pumba ja elektriliste lisaseadmete jaoks. Tehases vabaks jäetud. Käsuklahvid Kanal Aknamenüü valik. Rohkem Tegeliku soojushulga suurendamine. Vähem Tegeliku soojushulga vähendamine. Töörežiim Lisakütte (lisaseadme) ja/või ruumikütte sisse- ja väljalülitamine. Vt järgmisi peatükke. Täiendav soe vesi Kuuma vee temperatuuri tõstmine ajutiselt või mingiks ajavahemikuks. Näidik Tavalisel töörežiimil kuvatakse siin järgmised näidud: VB Fram: soojuskandja (soojuspumbast väljuva küttevee) tegelik temperatuur. Soe vesi: tegelik sooja vee temperatuur (lisaseade, paigaldusvariandid, ja ). Funktsioonid D E Märgutuled Ruumi kütmine Pidevalt põlev märgutuli viitab sellele, et ruumi kütmine on lubatud (ringluspump töötab). Soojuspump Pidevalt põlev märgutuli viitab sellele, et kompressor töötab. Soe vesi (lisaseade) Pidevalt põlev märgutuli viitab sellele, et toimub vee soojendamine. Kiiresti vilkuv märgutuli näitab, et valitud on sooja vee temperatuuri täiendav tõstmine (u. C tunni jooksul). Aeglaselt vilkuv märgutuli viitab, et valitud on sooja vee temperatuuri tõstmine mingil ajavahemikul (u. C vastavalt valitud ajavahemikule). Täiendav kütmine (lisaseade) Pidevalt põlev märgutuli viitab sellele, et täiendav kütmine on võimalik. Aeglaselt vilkuv märgutuli viitab sellele, et täiendav kütmine on lubatud. Kiiresti vilkuv märgutuli viitab sellele, et lubatud on üksnes täiendav kütmine. Häire Kiiresti vilkuv märgutuli viitab tekkinud rikkele. Kütte lisamine/vähendamine Pöördlüliti Kütte lisamine/vähendamine abil tõstetakse või alandatakse ruumi temperatuuri (muudab Kehtib paigaldusvariantide,, ja korral. Erinevate töörežiimide seadistamine (ka koos lisaseadmega) Tavaline töörežiim (põhiseadistus): lisaküte on vajaduse korral valmis käivituma. Vee soojendamine lülitub sisse vajaduse korral. Märgutuled: Ruumi küte: põleb pidevalt. Soe vesi: põleb pidevalt vee soojendamisel. Lisaküte: vilgub/põleb pidevalt. Töörežiimi asend Ilma lisakütteta : vajutada üks kord nupule Töörežiim. Märgutuled: Ruumi küte: põleb pidevalt. Soe vesi: põleb pidevalt vee soojendamisel. Lisaküte: kustunud. Töörežiimi asend Ilma ruumi kütteta (üksnes vee soojendamine): vajutada veel üks kord nupule Töörežiim. Märgutuled: Ruumi küte: kustunud. Soe vesi: põleb pidevalt vee soojendamisel. Lisaküte: kustunud. Järjekordsel nupule töörežiim vajutamisel lülitub seade uuesti tavalisele töörežiimile. Tavaline töörežiim: ükski sooja vee temperatuuri tõstev seade pole sisse lülitatud. Täiendav sooja vee temperatuuri tõstmine: vajutada üks kord täiendava kütmise nupule Extra VV. Soojavee temperatuuri tõus saavutatakse tunni jooksul. Märgutuli Soe vesi vilgub kiiresti. Vee soojendamise ajal põleb see pidevalt. Sooja vee temperatuuri tõstmine mingiks ajavahemikuks: vajutada veel üks kord täiendava soojendamise nupule Extra VV. Sooja vee temperatuuri tõusmine saavutatakse vastavalt menüüle. Märgutuli Soe vesi vilgub aeglaselt. Vee soojendamise ajal põleb see pidevalt. Järjekordsel nupule Extra VV vajutamisel lülitub seade uuesti tavalisele töörežiimile.

8 Teadmiseks majaomanikule Üldteave Juhtimine Ruumitemperatuuri muutmine Maja sisetemperatuur sõltub paljudest erinevatest teguritest. Soojemal aastaajal piisab maja soojana hoidmiseks tavaliselt päikesekiirgusest ning inimeste ja seadmete poolt eraldatavast soojusest. Kui väljas muutub aga jahedamaks, tuleb inimestel kasutusele võtta oma küttesüsteemid. Mida külmemaks muutub väljas, seda soojemad peavad majas olema küttekehad (radiaatorid/põrandaküte). teostab selle kohandamise juhtarvuti abil automaatselt, kuid vajab selleks õiget põhiseadistust. Soojuspumba töötamise juhtimiseks on sellele sisse ehitatud külmakandja sisenemis- ja väljumistemperatuuride andurid (kollektoris). Seejuures saab soovi korral külmakandja minimaalset väljumistemperatuuri piirata (näiteks põhjaveesüsteemi kasutamisel). Soojuse tootmist juhitakse tavaliselt muutuva kondenseerumise põhimõttel, s.t. kütmise vajaliku temperatuuritaseme juhtimist antud välistemperatuuri juures teostatakse välja- ja läbivooluanduritelt laekuvate andmete kokkuliidetud väärtuste põhjal (vt paigaldusvariante, ja ). Ruumitemperatuuride hälvete kompenseerimiseks saab valikulise lisavarustusena kasutada ka ruumitemperatuuri andureid. Kütmise seadistamine Kütmise seadistamine toimub nii vastava Küttegraafiku tõusu etteandmise kaudu (vt ptk Kasutatav teave ja seadeväärtused näidikul ) kui ka Küttegraafiku fikseerimine seadistamisega juhtpaneelil asetseva pöördlüliti Kütte lisamine/vähendamine abil. Kui ei ole teada, missugune väärtus tuleb sisestada, saab selle algväärtuse vaadata juuresolevalt kaardilt, vt ptk Juhtimine Algväärtused. Kui seadistusega ei saavutata soovitavat ruumitemperatuuri, võib vajalikuks osutuda järelreguleerimine. TÄHELEPANU! Et temperatuurid jõuaksid püsivateks muutuda, tuleb reguleerimiste vahel üks ööpäev oodata. Seadistuse järelreguleerimine Külma ilma korral: Kui ruumitemperatuur on madal, tuleb selle väärtust tõsta ühe sammu võrra järgmisele küttegraafikule. Kui ruumitemperatuur on kõrge, tuleb selle väärtust alandada ühe sammu võrra järgmisele küttegaafikule. Sooja ilma korral: Kui ruumitemperatuur on madal, keerata pöördlülitit Kütte lisamine/vähendamine ühe sammu võrra päripäeva. Kui ruumitemperatuur on kõrge, keerata pöördlülitit Kütte lisamine/vähendamine ühe sammu võrra vastupäeva. Ruumitemperatuuri muutmine käsitsi Kui ruumi temperatuuri soovitakse senisega võrreldes suurendada või vähendada (kas ajutiseks või pikemaks ajaks), tuleb keerata pöördlülitit Kütte lisamine/vähendamine vastavalt päri- või vastupäeva. Üks jaotus skaalal vastab ruumitemperatuuri muutumisele u. C võrra. TÄHELEPANU! Ruumitemperatuuri tõusmist võivad pidurdada kütteradiaatorite või põrandakütte termostaadid, mis niisugusel juhul tuleb välja lülitada või vastavalt reguleerida. Kütteautomaatika väljundväärtus Peatükis Juhtimine Algväärtused on antud väärtused küttegraafiku tõusu seadmise kohta. Esimene väärtus kehtib madalama küttevõimsusega* radiaatorsüsteemide kohta. Pöördlüliti Kütte lisamine/vähendamine tuleb pöörata asendisse. Sulgudes näidatud väärtus kehtib betoonvahelagedele paigaldatud põrandaküttesüsteemide** korral. Kui süsteem on paigaldatud puitvahelagedele, siis võib lähtuda arvust sulgude ees, kuid selle väärtust tuleb kahe ühiku võrra vähendada. Pöördlüliti Soojuse lisamine/vähendamine pööratakse sel juhul asendisse. Kaardil ära toodud suurused on tihti kõige paremaks vihjeks heade väljundandmete valikul, et saada C lähedane ruumitemperatuur. Vajaduse korral saab neid väärtusi ka järelreguleerimise teel muuta. Näited väljundväärtuste seadmiseks: Maja, millel on madalama küttevõimsusega* radiaatorsüsteem Markaryd = Piirkond (5). Valida näidikul kõver ja keerata pöördlüliti Kütte lisamine/vähendamine asendisse. Maja, millel on betoonvahelagedele paigaldatud põrandaküttesüsteem** Markaryd = Piirkond (5). Valida näidikul kõver 5 ja keerata pöördlüliti Kütte lisamine/vähendamine asendisse. Maja, millel on puitvahelagedele paigaldatud põrandaküttesüsteem** Markaryd = Piirkond (5). Valida näidikul graafik 8 ( = 8) ja keerata pöördlüliti Kütte lisamine/vähendamine asendisse. * Madalama küttevõimsusega radiaatorsüsteemide all on silmas peetud süsteeme, milles küttevee temperatuur peab kõige külmemal päeval olema 55 C. ** Põrandakütte võimsused võivad olla väga suuresti erinevad. Ülaltoodud näited ja kehtivad selliste süsteemide kohta, milles on küttevee temperatuuri vaja pidevalt hoida 5 - C juures ning kõige külmemal päeval 5-5 C.

9 Teadmiseks majaomanikule Juhtimine 7 Kütmine Maja kütmine toimub juhtarvutisse sisestatud väärtuste kohaselt (määratud ja kinnistatud küttegraafiku alusel). Pärast andmete sisestamist varustatakse maja tegelikule välistemperatuurile vastava õige soojushulgaga. Soojuspumbalt tuleva soojuskandja (VB Fram) temperatuur on teoreetiliselt soovitava väärtuse lähedal (juhtarvuti näidikul esitatud sulgudes). Liiga väikese temperatuuri korral arvestab juhtarvuti välja soojushulga puudujäägi (ühikutes kraadminut), mis tähendab soojuse tootmise kiirendamist seda rohkem, mida suurem on hetkel vajadus temperatuuri tõstmiseks. Soojuspumba juhtarvuti suudab süsteemi juhtida ka siis, kui lisaks välise õlikatla ja möödavooluventiili kasutamisele on vajaduse korral paigaldatud kolme võimsusastmega elektriline küttekeha. Sooja vee tootmine Komplekteerituna lisavarustusega Vee soojendamise juhtseadis ja näiteks soojaveeboileriga NIBE VPA, võib väga hästi olla kasutusel ka sooja vee tootmiseks. Elektrikatla küte Kui komplekteeritakse lisavarustusega Täiendav elektriosa, siis saab seda üksust kasutada elektrikatlana kütte ja sooja vee tootmiseks. Eriti hästi sobib see näiteks enne kollektori lõplikku paigaldamist. Väiksemad algväärtused Rootsi põhjaosas on tingitud madalamast mõõdetud välistemperatuurist. Algseaded 8 () 9 () Östersund Kiruna Gällivare Luleå Skellefteå Umeå Örnsköldsvik Sundsvall Külmakandja pump Külmakandja pump järgib tavaliselt soojuspumba tööd. Spetsiaalsest -päevasest pideva töötamise režiimist lülitatakse see automaatselt tagasi algasendisse (kasutatakse enne püsiva ringvoolu saavutamist). Fikseeritud kondenseerumine Soovi korral on võimalik ühendada eraldi kütteautomaatikaga välisüksusega. Sel juhul kindlustab soojusvarustuse kuni temperatuuri tõusmiseni kindlale tasemele. Seda nimetatakse fikseeritud kondenseerumiseks. Ruumitemperatuuri reguleerimise kohta vt. lisaseadmete kasutusjuhendeid. 8 () Hudiksvall Söderhamn 9 () 9 (5) Göteborg (5) Näide: Halmstad Helsingborg Malmö (5) Karlstad Borås Örebro Jönköping Falun Linköping Växjö Kalmar Markaryd Gävle Uppsala Västerås Stockholm Norrköping 9 (5) Visby Hässleholm Karlskrona Simrishamn Ystad (5) ()

10 Teadmiseks majaomanikule 8 Juhtimine Kasutatav teave ning seadeväärtused näidikul on varustatud -realise vedelkristallnäidikuga. Selle näidiku ja juurdekuuluvate nuppude abil saab teha soojuspumba funktsioneerimiseks vajalikke seadeid. Kanali valik Nupule Kanal vajutamisel lehitsetakse allpool asetsevaid näitusid edasi kuni soovitud teabe leidmiseni. Sulgudes näidatud väärtusi kirjeldatakse ka allpool sulgudes. Kui väärtus on reguleeritav, näidatakse seda väärtust allpool koos selle ees paikneva märkega [P] (programmeeritav). Sel juhul ei saa järgmist väärtust muuta ja nii tuuakse nupule Kanal vajutamisega esile järgmine menüü. Seadistamine Antud väärtuse muutmiseks tuleb kõigepealt vajutada üks kord nupule Rohkem (Öka). See toob väärtuse alla kursori (skaala jaotuse). Nüüd saab väärtust nuppude Rohkem (Öka) või Vähem (Minska) abil vastavalt suurendada või vähendada. Utetemp - C Rum,5() C VB-Fram 7(5) C Varmvatten 8 C Ülaltoodud teave kuvatakse soojuspumba LCD-näidikule normaalrežiimil. VB Fram Soojuskandja tegelik temperatuur. (Soojuskandja arvestuslik temperatuur). Soe vesi Sooja vee temperatuur. Utetemp - C Panna 7(55) C Välistemperatuur - C Välistemperatuur - C Ruumitemperatuur,5 () C Katla temperatuur 7 (55) C Välistemperatuur Tegelik välistemperatuur. Ruumitemperatuur Tegelik ruumitemperatuur. Näidatakse ainult külgeühendatud ruumianduri korral. [P] (Ruumianduri etteantud algväärtus.) Reguleerimispiirkond: 5 - C. b Katel* Vee tegelik temperatuur katlas. (Katlast möödavoolu rakendumistemperatuur). *Näidatakse ainult külgeühendatud katlaanduri korral. VB-r 7 (A) C VB-r 7 (A) C VV start 9() C VV käivitus 9 () C VB-r Siseneva soojuskandja tegelik temperatuur. [P] (Tagasivoolu maksimaalsena lubatud temperatuur). Reguleerimispiirkond: - 55 C ning A. VB-r seadmine Sulgudes asetsev väärtus on eelnevalt seatud A -le (automaatsele tagasivoolu kaudsele kontrollile), kusjuures voolu madalsurverelee piirab kaudselt tagasivoolutemperatuuri. Kui on soov seda muuta, siis tuleb ühel korral vajutada nupule Rohkem (Öka). VB-r real oleva arvu alla ilmub kursor. Seejärel tuleb soovitud väärtuste saavutamiseks vajutada nuppudele Rohkem (Öka) või Vähem (Minska). Edasiliikumiseks vajutatakse nupule Kanal. VV käivitus Tegelik temperatuur veeboileri topeltmantli alaosas. [P] (Sooja vee tootmise käivitustaseme valik). Reguleerimispiirkond: - 9 C. VV käivituse seadmine Vajutada nupule Kanal. VV käivitus reale ilmub sulgudesse kursor. Seejärel vajutada sooja vee soojendamise algtemperatuuri valimiseks nuppudele Rohkem (Öka) või Vähem (Minska). Edasiliikumiseks tuleb vajutada nupule Kanal. KB-f + C KB-r (-) C KB-f Siseneva külmakandja temperatuur. KB-r Väljuva külmakandja temperatuur. [P] (Külmakandja minimaalne väljumistemperatuur soojuspumbast). Selle väärtust tohib muuta ainult spetsialist ja kasutada seda alumise piirväärtusena koos häireväärtusega, näiteks antifriisiga põhjavee- või ventileeriva süsteemi korral. Vahepealse soojusvahetiga põhjaveesüsteemi korral võib sobivaks väärtuseks olla C. Minimaalsele väärtusele (-) seadmisel lahutatakse alumine piirväärtus ja häireväärtus. Reguleerimispiirkond: C. TÄHELEPANU! Valitud väärtused palume märkida paigaldusjuhendi. leheküljele. Need andmed on olulised võimalike hooldustööde korral.

11 Teadmiseks majaomanikule Juhtimine 9 Kasutatav teave ning seadeväärtused näidikul 5a Kurvlutning 9 Rum-komp C Küttegraagiku tõus [P] Valitud küttegraafik. Reguleerimispiirkond: 5. Küttegraafiku tõusu seadmine Vajutada ühel korral nupule Rohkem (Öka). Küttegraafiku arvu alla ilmub kursor. Seejärel tuleb soovitud tõusuga küttegraafiku valimiseks vajutada nuppudele Rohkem (Öka) või Vähem (Minska). Edasiliikumiseks vajutada nupule Kanal. Ruumikompensatsioon [P] Ruumitemperatuuri C suuruse kõrvalekalde juures muudetakse algväärtust VB-Fram näidatud väärtusega. Selle kõrgem väärtus annab kiirema reaktsiooni hoone üle- või alatemperatuuri korral. Radiatorküttesüsteemi korral on normaalväärtuseks. Reguleerimispiirkond: C. Ruumikompensatsiooni seadmine (Kehtib ainult külgeühendatud ruumiandurite korral). Pärast küttegraafiku tõusu seadmist tuleb vajutada nupule Kanal. Kursorkriips asetub siis ruumikompensatsiooni (Rum-komp) real asuva arvu alla. Arvu saab muuta nuppude Rohkem (Öka) ja Vähem (Minska) abil. Selle kõrgem väärtus annab hoone üle- või alatemperatuuri korral kiirema reaktsiooni. Radiaatorküttesüsteemi korral on normaalväärtuseks. 5b VB-Fram min ja VB-Fram max seadmine Vajutada ühe korra nupule Rohkem (Öka). VB-Fram min arvu alla ilmub kursor. Seejärel tuleb soovitud VB- Fram min väärtuse saavutamiseks vajutada nuppudele Rohkem (Öka) või Vähem (Minska). Et VB-Fram max väärtust saaks soovikohaselt muuta, tuleb edasiliikumiseks vajutada nupule Kanal. Fikseeritud kondenseerumise režiimi korral on kohaseks valikuks 5 C nii madalaima kui ka kõrgeima taseme jaoks. (Arvesse võetakse andurite asukohti ja pumba jõudlust). Soojuspumba käivitumised Soojuspump väljalülitatud VP starter (soojuspumba käivitumised): arvestab soojuspumba käivitamisi (kumulatiivselt). VP av (soojuspump väljalülitatud): näitab soojuspumba olekut: VP av (soojuspump väljalülitatud), VP till (soojuspump sisselülitatud), VP start om X minuter (soojuspumba käivitamine X minutiks) või Hög returtemp (kõrge tagasivoolutemperatuur). 7 Soojuspumba töötamise aeg Lisaseadmete töötamise aeg VP-tid (Soojuspumba töötamise aeg): näitab soojuspumba üldist töötatud töötundide arvu. TS-tid (Lisaseadmete töötamise aeg): näitab lisaseadmete üldist töötatud töötundide arvu. 8 VP starter VP av VP-tid h TS-tid h VB-Fram min 5 C VB-Fram max 5 C Grundinst Sverige See menüü on 5a menüü alammenüüks ja tuuakse esile kursori asetamisega küttegraafiku Kurvlutning väärtuse alla (või Rum-komp alla, kui ühendatud on ruumiandurid) ning nupule Kanal vajutamisega. VB-Fram min [P] Juurdevoolu arvestusliku minimaalse temperatuuri seadmine. Reguleerimispiirkond: 5 C Etteantud väärtus: 5 C VB-Fram max [P] Juurdevoolu arvestusliku maksimaalse temperatuuri seadmine. Reguleerimispiirkond: 7 C. Etteantud väärtus on 5 C. Radiaatorküttesüsteemi kasutamisel tuleb antud väärtust tavaliselt tõsta. Et süsteemis voolava soojuskandja temperatuur arvestusliku suhtes tavaliselt kõigub, võib seatud väärtus seda juhuslikult ületada või sellest madalam olla. Grundinst (Algseaded): algseadeväärtuste juurde tagasipöördumiseks tuleb muuta vasakpoolset arvu -st -ni nupu Rohkem (Öka) abil ning vajutada nupule Töörežiim (Driftläge). Kaks parempoolset arvu annavad teada valitud töörežiimi. Keskmine arv informeerib ruumi kütmise režiimist. tähendab Normaalrežiimi tähendab Ilma lisaseadmeteta tähendab Ruumi ei köeta Parempoolne arv näitab vee soojendamise režiimi. tähendab normaalrežiimi tähendab täiendavat sooja vee temperatuuri tõstmist tähendab sooja vee temperatuuri tõstmist mingiks ajavahemikuks Sverige (Rootsi): keele valik. Keele seadmine Keele saab valida järgmise vajutusega nupule Kanal. Keele muutmiseks tuleb vajutada nupule Rohkem (Öka). Kui soovitud keel on valitud, vajutada nupule Kanal. Seejärel pöördub seade tagasi näidu juurde.

12 Teadmiseks paigaldajale Üldjuhised paigaldajale Transportimine ja ladustamine Soojuspumpa tuleb transportida ja hoida püstasendis ning kuivana. Paigaldamine tuleb asetada kindlale alusele, kõige parem betoonpõrandale või betoonalusele. FIGHTER paigaldatakse majapidamisruumi või mõnesse muusse vastavat tüüpi kõrvalruumi, tagumise poolega vastu välisseina, et ära hoida võimalikke ebameeldivusi selle tekitatud mürast. Kui see pole võimalik, tuleb vältida soojuspumba paigaldamist magamistoa või muu mürakartliku ruumi seinte lähedusse või kasutada selle ruumi seinal heliisolatsiooni. Torud tuleb paigaldada nii, et poleks kinnitusi siseseinal vastu magamis- või elutuba. Muutuv kondenseerumine Kütmist juhitakse tavaliselt Muutuva kondenseerumise põhimõttel, s.t. kütte vajaliku temperatuuritaseme juhtimist antud välistemperatuuri juures teostatakse peale- ja tagasivooluanduritelt saabuvate andmete kokkuliidetud väärtuste põhjal (vt. paigaldusvariante,, ja ). Ruumitemperatuuride hälvete kompenseerimiseks saab valikulise lisavarustusena kasutada ka ruumitemperatuuri andureid. Fikseeritud kondenseerumine Soovi korral on võimalik ühendada eraldi kütteautomaatikaga välisüksusega. Sel juhul kindlustab kütmise kuni temperatuuri tõusmiseni kindlale tasemele. Seda nimetatakse Fikseeritud kondenseerumiseks. Vt. paigaldusvariante 5 ja. Paigaldamiseks vt. ptk. Teadmiseks majaomanikule - Juhtimine - Minimaalse/maksimaalse temperatuuri seadmine, näiteasend 5. Vt. samuti ptk. Teadmiseks paigaldajale - Juhtimine, seaded, näiteasend. Ühendamine tehakse vastavalt ptk. Elektriühendused, soojuspumba ühendamine tööks fikseeritud kondenseerumisega antud juhistele. Ruumitemperatuuri reguleerimiseks vt. lisaseadmete kasutusjuhendeid. Välisandur on selle variandi korral tegevuseta, kuid peab siiski olema külge ühendatud, et vältida väärteateid näidikul. Andurit majast välja paigaldada pole vajadust. Kollektorite nimimõõtmed Soojus- Maapinnasoojuse Kalju/mäesoojuse pumba kollektori soovitatav puuraugu soovitatav väärtus pikkus sügavus m 8 m m 8 m 7 5 x 5 m m 8,5 x m m x 5 x 5 m 5 8 m x x m x 9 x m 5 x 5 x m x x m Kehtib PEM-vooliku x, PN, kohta. Väärtusele, PEM-voolik x, PN,. Kollektorivoolikute pikkus on näiteks radiaatorkütte ja põrandakütte korral erinev, sõltuvalt kalju/mäe/maapinna seisukorrast ja küttesüsteemist. Voolikute maksimaalne pikkus kollektori kohta ei tohi ületada m. Mitme kollektori korral ühendatakse need rööbiti, võimalusega vooluhulga reguleerimiseks. Voolikute maapinda paigaldamise sügavus peab olema umbes m ning vahekaugus voolikute vahel m. Mitme puuraugu korral peab nende vahele jääma vähemalt 5 m vahekaugus. Paigalduse kontrollimine Vastavalt kehtivatele eeskirjadele tuleb süsteem enne kasutuselevõtmist üle kontrollida. Kontrollimist võib teostada ainult vastavaid volitusi omav spetsialist. Ülaltoodu kehtib paigaldatavate suletud paisupaakidega seadmete kohta. Soojuspumba või paisupaagi vahetamisega peab kaasnema uus kontrollimine.

13 Teadmiseks paigaldajale Juhtimine (ka koos lisaseadmega) Alltoodud menüüde avamiseks hoitakse nuppu Kanal sissevajutatuna umbes 7 sekundi kestel. Seejärel vajutatakse kuni soovitud näidu ilmumiseni taas nupule Kanal. Näidu väärtuse muutmiseks vajutatakse esmalt üks kord nupule Rohkem (Öka), mille järel ilmub antud väärtuse alla kursor. Nüüd saab seda väärtust muuta, vajutades nuppudele Rohkem (Öka) või Vähem (Minska). Edasine ühekordne vajutus nupule Kanal viib kursori kõige alumisele väärtusele, mis nüüd on teatud tingimustel muudetav. Elektriküttekeha võimsust juhib juhtarvuti, mis arvestab välja süsteemis voolava soojuskandja temperatuuri puudujäägi (ühikutes kraadminut). Üldjuhised Seaded Kui näiteks soojuskandja tegelik temperatuur on minuti jooksul langenud kraadi võrra madalamale arvestuslikult vajalikust temperatuurist, siis registreeritakse juhtarvutil x = 8 kraadminutit. Standardseade väärtust tõstetakse kuni (+) kraadminutini, enne kui elektrilise küttekeha esimene aste sisse lülitub. Seejärel lülitatakse iga edasise kraadminuti erinevuse korral sisse järgmised astmed. Sisselülitatud võimsusaste jääb töötama seniks, kuni vastava astme kraadminutite puudujääk on kompenseeritud, mis tähendab, et soojuskandja temperatuur peab olema üle arvestusliku taseme sama palju kraadminuteid, kui varem sellest allpool. Sel viisil saavutatakse juhtarvuti poolt arvestatud tase. 9a Kraadminut Grad-min VB diff VP Diff VP-TS Kraadminut [P] Kraadminutite hulga tegelik väärtus. Seda väärtust saab muuta näiteks kütmise sisselülitumise kiirendamiseks. Reguleerimispiirkond: b VP- min TS- min VP- min TS- min Antud menüü on menüü 9 alammenüüks, mis tuuakse esile nupu Rohkem (Öka) abil. Asetada kursor Kraadminut väärtuse alla ning vajutada nupule Kanal. Lisaseade alustab kütmist esimesel astmel otsekohe, kui nende menüüle sisestatud väärtuste VP- min ja TS- min summa on saavutatud. Järgmised võimalikud astmed lülituvad ühtlaste vahemikega sisse kraadminuti ja 5 kraadminuti vahel. VP- min [P] Kraadminutite puudujääk enne soojuspumba võimalikku käivitumist. Algseade: Reguleerimispiirkond: - 5 TS- min [P] Kraadminutite täiendav puudujääk enne kütva lisaseadme (TS) võimalikku sisselülitumist. Algseade: VB diff VP Diff VP-TS (soojuskandja erinevus soojuspumbast) (erinevus soojuspump lisaseade) VB diff VP [P] Maksimaalne temperatuurihälve soojuskandja (VB) nimitemperatuurist enne soojuspumba üleminekut sundjuhtimisele. Algseade: Reguleerimispiirkond: 5-5 Diff VP-TS [P] Kõrvalekalle allapoole VB diff VP, mida sundjuhitakse kütva lisaseadme (TS) väärtusega. Algseade: Reguleerimispiirkond: 8 Fikseeritud kondenseerumise juures on kohane VB diff VP -le anda väärtus ning Diff VP-TS -le.

14 Teadmiseks paigaldajale Soojuspumba intervall m Sooja vee soojendamise lõpetamine 5 C Juhtimine ( kehtib ka lisavarustusele ) VP-intervall m VVB-stopp 5 C VP-intervall (Soojuspumba intervall) [P] Väikseim ajavahemik soojuspumba käivitumiste vahel (minutites). Algseade: Reguleerimispiirkond: VVR-stopp (Sooja vee soojendamise lõpetamine) [P] Sooja vee soojendamise seiskamistemperatuur üksnes lisakütteseadme töötamisel. Algseade: 5 Reguleerimispiirkond: 7 a Täiendava sooja vee sulgemine 5 C Täiendava sooja vee ajavahemikud d XVV-stopp 5 C XVV-intervall soojendamise d XVV-stopp (Täiendava sooja vee sulgemine) [P] Täiendava sooja vee sulgemistemperatuur. Algseade: 5 Reguleerimispiirkond: 5 XVV-intervall (Täiendava sooja vee soojendamise ajavahemikud) [P] Vahelduvad ajavahemikud ööpäevas täiendava sooja vee soojendamiseks. Algseade: Reguleerimispiirkond: 9 b* Möödavooluperiood s Möödavooluaeg % Shunt P s Shunttid % Shunt P (Möödavooluperiood) [P] Möödavooluperioodide kestus sekundites. Algseade: sekundit Reguleerimispiirkond: sekundit Shunttid (Möödavooluaeg) [P] Möödavooluaja kestus temperatuurihälbe kraadide kohta. Näide: C x % x s = sekundit Antud sõltuvuse järgi kompenseeritakse võimalikud kiiruserinevused erinevate möödavooluregulaatorite kasutamisel. Algseade: % Reguleerimispiirkond: 5% *Näit ilmub üksnes külgeühendatud katlaanduri korral. Seadistus DriftP HP/MS LP Drift P: näitab surverelee seisundit ( = suletud, = avatud). HP/MS: näitab kõrgsurverelee/mootorikaitsme seisundit ( = suletud, = avatud). Annab pidevat häiret. Mootorikaitsme taaslähtestamine toimub käsitsi. LP: näitab madalsurverelee seisundit ( = suletud, = avatud). Annab pidevat häiret. KB-pump EP-drift KB-pump (Külmakandja pump): külmakandja pumba töötamise sundjuhtimine. Nupu Rohkem (Öka) abil tuleb väärtus muuta väärtuseks, samuti vajutada töörežiimi nupule Driftläge. Väärtus asendatakse siis KB -ga. Normaalrežiim taastub päeva pärast või siis taaskäivitamise korral. EP-drift (Elektrikatel): kui soovitakse tööle panna elektrikatel (näiteks enne kollektori lõplikku paigaldamist), tuleb vahetada ühega arvudest, või 5 ning vajutada töörežiimi nupule Driftläge. Numbritele näidikul lisandub siis EP. Valitavad töörežiimid: Töötav kompressor + -astmeline kahetoimeline elekterkütte lisaseade -astmelise kahetoimelise elektrikatla (EP) töötamine (pärast käsu kinnitamist) Töötav kompressor + 7-astmeline kahetoimeline elekterkütte lisaseade 7-astmelise kahetoimelise elektrikatla (EP) töötamine (pärast käsu kinnitamist) Töötav kompressor + -astmeline lineaarne elekterkütte lisaseade 5 -astmelise lineaarse elektrikatla (EP) töötamine (pärast käsu kinnitamist) Õige töörežiim tuleb valida enne elektrikatla (EP) rakendumist. (Elektrikatla töölehakkamine lukustab töörežiimide valikuvõimaluse). Kui katlale on külge ühendatud andurid, siis on võimalik töötada üksnes asendites või. 5 Kal. Ute [P] Välisanduri kalibreerimine Kal.Ute KB-f Rum KB-r Rum [P] Ruumianduri kalibreerimine KB-f [P] Külmakandja anduri kalibreerimine, edasi KB-r [P] Külmakandja anduri kalibreerimine, tagasi Reguleerimispiirkonnad on kõigil

15 Teadmiseks paigaldajale Juhtimine ( kehtib ka lisavarustusele ) Seadistus 7 Man Servicetid Parallell Man: Väljundsuuruste manuaalne test. Muuda Man Man -ks või Man -ks,et testida erinevaid funksioone. Et väljuda menüüst, peab sisestama Man. Man K K KB VX Man VB L T T T Man VB L S- S+ T Relee K: Standardkontaktor, SP Relee K: Töökontaktor, SP Relee KB: Külmakandja ringluspump Relee VX: Jaotusventiil jv Relee VB: Soojuskandja ringluspump Relee L: Mitte aktiivne Relee T: Lisavarustus Relee T: Lisavarustus Relee T : Mitte aktiivne Funktsioonid õlikatla ühendamise korral: Relee L : Mitte aktiivne Relee S- : Segamisventiil, kinni Relee S+ : Segamisventiil, avatud Relee T : Lisa õlipõleti Servicetid: Muuda -ks, et kiirendada ajakulgu ggr-ni. Naaseb algasendisse 8 minuti jooksul peale viimast nupulevajutust. Parallell: Näitab pöördlüliti kütte lisamine/ vähendamine hetke väärtust ehk küttegraafiku nihutamist. Et tagasi minna näidule 9, tuleb vajutada nupule Kanal, seejärel naaseme algnäidule. Järgnevalt peab nuppu Kanal all hoidma umbes 7 sekundit, et uuesti minna näidule 9. NB! Sisesta väärtused lehekülg selles paigaldusjuhendis. Andmed on tähtsad Võimaliku hoolduse puhul.

16 Teadmiseks paigaldajale Torude ühendamine Üldjuhised Torude paigaldamine peab toimuma vastavalt kehtivatele eeskirjadele. on suuteline töötama temperatuuridel, mis tagasivoolul on kuni u. 8 C ning soojuspumbast väljumisel u. 55 C. Kui ei olnud varustatud sulgeventiilidega, siis tuleks need paigaldada soojuspumbast väljapoole, et kergendada võimalikke hooldustöid tulevikus. Soojuskandja pump Soojuskandja pumba (VBP) elektrilisi ühendusi tuleb fikseeritud kondenseerumise režiimil töötamiseks muuta. Vt ptk Elektrilised ühendused, soojuskandja pumba ühendamine fikseeritud kondenseerumisega tööks. Torude ühendamine (külmakandja) Torude suuruse määramisel tuleb arvesse võtta geograafilist laiuskraadi, mäe/kalju/mullastiku omadusi ning soojuspumba kaitstusastet. Kollektori voolikute paigaldamisel tuleb jälgida, et need oleksid ühtlase tõusuga soojuspumba poole, välistamaks õhukorkide teket. Kui see pole võimalik, siis tuleb ette näha süsteemi õhutamist võimaldavad kõrgemad punktid. Soojades ruumides tuleb kõik külmakandja torud kondensaadi tekkimise ärahoidmiseks soojusisoleerida. Nivoopaak (NK) paigutatakse külmakandja süsteemi kõige kõrgemasse kohta külmakandja pumba ette sissetulevale torule. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et esineda võib kondensaadi tilkumist nivoopaagilt, mistõttu tuleb paak paigutada nii, et see ei kahjustaks ülejäänud seadmeid. Kui külmakandja temperatuur süsteemis langeb C madalamale, tuleb lisada antifriisi, segades külmakandja hulka näiteks Svedol- või Brineol-tüüpi etüülpiiritust. Segu peab sisaldama % etanooli (ülejäänud veehulga suhtes). Lähteväärtusena vajaliku mahu arvutamisel võib kasutada järgmist: liiter valmissegatud külmakandja vedelikku kollektori voolikute ühe jooksva meetri kohta (kehtib PEM-vooliku x, PN, korral). Nivoopaagile tuleb kinnitada silt kasutatava antifriisi andmetega. Sulgeventiilid tuleb paigaldada soojuspumbale võimalikult lähedale. Sissevoolutorudele paigaldatakse sõelfilter. Avatud põhjaveesüsteemiga ühendamisel tuleb muda ja aurusti külmumisohu tõttu kasutusele võtta vahepealne, külmumise eest kaitstud kontuur, mis nõuab ka lisasoojusvahetit. Torude ühendamine (soojuskandja) Soojuskandja torude ühendamine toimub eelnevast ülalpool, kusjuures paigaldatakse nõutavad ohutusseadmed, sulgeventiilid (soojuspumbale võimalikult lähedale) ning kaasasolev sõelfilter. Ühendamisel kõigil kütteradiaatorite kontuuridel termostaate omava süsteemiga paigaldatakse kas ülevooluklapp või võetakse maha mõned termostaadid. Vaba jahutussüsteem Kavandatav jahutussüsteem komplekteeritakse näiteks ventilaator-soojusvahetiga, et võimaldada selle liitmine põhisüsteemiga. Kondensaadi tekkimise vältimiseks tuleb torud ja ülejäänud külmad pinnad õhutiheda materjaliga isoleerida. Suure jahutustarbe korral on nõutav alusvanni ja äravoolutoruga ventilaator-soojusvaheti. P Fläktkonvektor Ventilaatorsoojusvaheti EXP Soojuspump Till värmepump Mäe/maapinna Berg-jordkollektor kollektor

17 Võimalikud rõhuparameetrid Teadmiseks paigaldajale Toruühendus 5 Soojuskandja pumba karakteristikud Rõhulang Tryckfall kpa mvp 8 8 kw Rõhulang Tryckfall kpa mvp kw Vooluhulk Flöde Vooluhulk Flöd l/h l/h Rõhulang Tryckfall kpa mvp kw Rõhulang Tryckfall kpa mvp 8 8 8,5 kw Vooluhulk Flöde Vooluhulk Flöd l/h l/h Rõhulang Tryckfall kpa mvp kw Rõhulang Tryckfall kpa mvp /5 kw Vooluhulk Flöde l/h Vooluhulk Flöd l/h

18 Kontrollera att vatten finns i pannan innan den inkopplas. Cirk.pump Värmepump Varmvatten Tillsatsvärme Larm R Teadmiseks paigaldajale Ühendamine tarvikute ja kateldega Fighter -t võib ühendada erinevalt. Mõned põhimõtteskeemid on toodud allpool. Vajalikud lisad nagu ruumiandur RG, veesoojenduse juhtplokk VST,elektri-küttekeha ETS jne. tellitakse eraldi. Kõikide süsteemide puhul tuleb jälgida, et vajalik kaitsevarustus paigaldatakse vastavalt kehtivatele nõuetele. Üldteave Alternatiiv - ühendatud elektriküttekehaga ja tarbevee boileriga ( muutuv kondenseerumine). SÄK Radiaator Radiator pealevool Fram Radiaator Radiator tagasivool Retur KV VV NK VXV EXP SF SÄK SF VVG VVB / ACK El VVB UG BK / JK FG ELK Fighter soojendab esmalt tarbevee jaotusventiili (VXV) kaudu. Kui boileris (VVB/ACK) on tarbevesi soojenenud, ühendab jaotusventiil (VXV) soojuspumba küttesüsteemiga ning soojuspump hakkab kütma maja.soojuspumba tööd juhitakse välisanduri (UG) ja sisseehitatud pealevooluvee temperatuurianduriga (FG) vaheldumisi saabuva informatsiooni abil. Elektriküttekeha (ELK) lülitub automaatselt sisse, kui energiavajadus ületab soojuspumba võimsuse. Seda alternatiivi saab täiendada ka ruumitemperatuurianduriga. Selle alternatiivi puhul vajatakse lisavarustust ETS ja VTS -t.

19 Kontrollera att vatten finns i pannan innan den inkopplas. Cirk.pump Värmepump Varmvatten Tillsatsvärme Larm R Kontrollera att vatten finns i pannan innan den inkopplas. Cirk.pump Värmepump Varmvatten Tillsatsvärme Larm R Teadmiseks paigaldajale Ühendamine tarvikute ja kateldega 7 Alternatiiv - nagu alt., kuid ruumianduriga (muutuv kondenseerumine) SÄK Radiaator Radiator pealevool Fram Radiaator Radiator tagasivool Retur KV VV NK VXV EXP SF SÄK SF RTG VVG VVB / ACK El VVB BK / JK FG ELK Fighter soojendab esmalt tarbevee jaotusventiili (VXV) kaudu. Kui boileris (VVB/ACK) on tarbevesi soojenenud ühendab jaotusventiil (VXV) soojuspumba küttesüsteemiga ning soojuspump hakkab kütma maja. Soojuspumpa juhitakse ruumianduriga (RTG). Elektriküttekeha (ELK) lülitub automaatselt sisse, kui energiavajadus ületab soojuspumba võimsuse. Selline juhtimisalternatiiv aktiveerub automaatselt, kui välisandur ei ole ühendatud. Selle alternatiivi puhul vajatakse lisavarustust ETS, VTS ja RG -t. Alternatiiv ühendatud õlikatlaga (muutuv kondenseerumine) SÄK NK PG SV FG RG Radiator Radiaator pealevool Fram Radiator Radiaator tagasivool Retur KV VV VXV SF Oljepanna EXP SÄK SF UG VVG VVB / ACK BK / JK Fighter soojendab esmalt tarbevee boileris (VVB/ACK). Kui tarbevee temperatuur tõuseb etteantud suuruseni, lülitub jaotusventiil ümber küttevee tootmise asendisse. Juhul, kui soojuspump ei tule toime küttepealevooluvee õige temperatuuri hoidmisega, käivitub õlikatel ja katla segamisventiil (SV) hakkab avanema. Kirjeldatud juhtimisvariant rakendub automaatselt, kui katlavee temperatuuriandur (PG) ühendatakse seadmega Fighter. Pealevoolutemperatuuriandur (FG) ja tagasivooluvee temperatuuriandur (RG) paigaldatakse kütteradiaatorite süsteemi magistraaltorudele. Antud juhtimisvariandi korral on lisavarustusest vajalikud OTS ja VST.

20 Kontrollera att vatten finns i pannan innan den inkopplas. Cirk.pump Värmepump Varmvatten Tillsatsvärme Larm R Kontrollera att vatten finns i pannan innan den inkopplas. Cirk.pump Värmepump Varmvatten Tillsatsvärme Larm R Teadmiseks paigaldajale 8 Ühendamine tarvikute ja kateldega Alternatiiv - ühendatud topeltmantliga elektrikatlaga (muutuv kondenseerumine) SÄK FG NK SF SF BK / JK SV VV KV Soojuspump kütab ainult küttesüsteemi. Kui soojuspump ei tule toime kütte- pealevooluvee õige temperatuuri hoidmisega, hakkab segamisventiil SV avanema elektrikatla poole. Sedasi kasutatakse elektrikatelt kui lisakütet. Lisatakistus 5-8 Ω paigaldatakse katla anduri klemmikule. Selle alternatiivi puhul on vaja lisavarustust OTS. Alternatiiv 5 - ühendatud tarbeveeboileriga (fikseeritud kondenseerumine) SÄK Radiaator tagasivool Radiator Retur Radiaator pealevool Radiator Fram NK EXP KV VV SF SÄK SF FG El VVB ELK VVB / ACK BK / JK kütab veeboiler/akumulaatorit (VVB/ ACK) kuni sisestatud temperatuurini. Elektriküttekeha ELK hakkab kütma liiga madala temperatuuri puhul. Temperatuuriandur (FG) asub akumulaatoris. See alternatiiv vajab lisavarustusest ETS -t.

21 Kontrollera att vatten finns i pannan innan den inkopplas. Cirk.pump Värmepump Varmvatten Tillsatsvärme Larm R Teadmiseks paigaldajale Ühendamine tarvikute ja kateldega 9 Alternatiiv - ühendatud puidukatlaga (fikseeritud kondenseerumine) Radiaator Radiator tagasivool Retur Radiaator Radiator pealevool Fram UG RC SÄK NK KV VV Extern alt befintlig reglerutrustning. BV SF SÄK SF FG VVB / ACK BK / JK Vedpanna koos elektriküttekehaga laeb veeboiler/ akumulaatorpaaki (VVB/ACK) nagu ühendusalternatiivi elektrikatla puhulgi. Katla kütmisel temperatuur tõuseb, mistõttu soojuspump ja elektriküttekeha seiskuvad ja käivituvad jälle temperatuuri langedes, saades signaali temperatuuriandurilt (FG). Loomulik tsirkulatsioon läbi soojuspumba takistatakse tagasilöögiklapi (BV) abil. Pealevooluandur (FG) asub akumulaatorpaagis. Selle alternatiivi puhul on vaja lisaseadet OTS. Lühendid sulgventiil BK/JK Kaljukollektor/maakollektor BV Tagasilöögiklapp ELK Elektriküttekeha kuulub ETS-i tarnekomplekti El VVB Elektriboiler NK Nivoopaak kuulub tarnekomplekti SF Söelfilter kuulub tarnekomplekti SÄK Kaitseklapp PG Katlatemperatuuri andur kuulub OTS -ne tarnekomplekti FG Pealevoolutemeratuuri andur kuulub tarnekomplekti VVG Sooja tarbevee andur kuulub tarnekomplekti UG Välisõhutemperatuuri andur kuulub tarnekomplekti RTG Ruumitemperatuuri andur kuulub RG -ne tarnekomplekti RG Tagasivoolutemperatuuri andur kuulub tarnekomplekti VVB/ACKA Akumulaatorpaak koos veeboileriga näiteks VPA VXV Jaotusventiil kuulub VST-e tarnekomplekti SV Segamisventiil Segamisventiili mootor (V)

22 Teadmiseks paigaldajale Elektriühendused Elektrisüsteemi paigaldamine TÄHELEPANU! Elektrisüsteemi paigaldamine ja võimalikud hooldustööd tuleb teha kogenud elektrimontööri järelevalve all. Elektriseadmete ja juhtmestiku paigaldamisel tuleb järgida kehtivaid elektrieeskirju. Toitekaabel kompressori ja elektriküttekeha toiteks tuleb asetada selleks ette nähtud kaablikanalisse seadme vasakul küljel. Täiendavate andurite juhtmed võib sisse viia paremalt küljelt. Juhtmete väljaviigud tehakse läbi üla- või tagaseina. Ühendused Soojuspumba elektriühendusi ei tohi teha ilma elektriseadmete tarnija osavõtuta ning tööd tuleb teostada kogenud elektrimontööri järelevalve all. Automaatkaitselüliti kasutamisel peab see vastama elektrimootori (kompressori ajami) karakteristikule D. Kaitsme suuruse suhtes vt ptk Tehnilised andmed. Hoone võimalikul süsteemi isoleerituse kontrollimisel tuleb soojuspumba ühendus lahti võtta. Soojuspump ühendatakse läbi automaatkaitsmete V -faasilise, null- ja maandusjuhtmega vooluvõrku. See nõue ei kehti kw võimsusega, ilma elektriliste lisaseadmeteta ühendamise kohta, milleks piisab -faasilisest maandusjuhtmega elektritoitest. TÄHELEPANU! Ilma elektriliste lisaseadmeteta soojuspumba -faasilise toite korral tuleb klemmliistu (9) klemmid L ja L sillata. Välisanduri ühendamine Välisandur (5) paigaldatakse hommikupäikese kiirte mõju eest varjatud, põhja- või loodepoolsele kohale. Välisandur ühendatakse kahejuhtmelise kaabliga releeplaadi (9) klemmliistu () klemmidele 7 ja 8. Kuni 5 m pikkuse juhtme väikseim lubatud ristlõikepindala on, mm. Sobivat tüüpi juhtmeteks on näiteks EKKX või LiYY. Kui välisanduri juhe paigaldatakse elektritoitekaabli vahetusse lähedusse, tuleb selleks kasutada varjestatud kaablit. Kaablitoru võimalikul kasutami sel tuleb see õhukindlalt tihendada, et vältida kondensaadi teket välisanduri kapslis. 5 SELV B + B A RTG EXT.EL. + A UG UG (välisandur) RTG (ruumitemperatuuri andur) EXT.EL (lisaseadmete ühendusklemmid) Elektrilise küttekeha väline juhtimine Kogu elektrivõimsuse väljalülitamine saavutatakse välise pingevaba lõppkontakti ühendamisel klemmliistu () klemmidega ja. Kogu elektrivõimsuse väljalülitamine, kuid võimalusega täiendava sooja vee soojendamisfunktsiooni Extra varmvatten kasutamiseks väljalülituse ajal, saavutatakse välise pingevaba lõppkontakti ühendamisel klemmliistu () klemmidega ja. Astmeline elektrivõimsuse väljalülitamine saavutatakse koormuskaitse EBV (lisaseadis) ühendamisel klemmliistu () klemmidega ja.

23 Teadmiseks paigaldajale Elektriühendused Komplekti kuuluva temperatuurianduri külgeühendamine töötamiseks fikseeritud kondenseerumisel Klemmliistu () klemmidelt ja võetakse lahti olemasoleva anduri ühendus ning asemele ühendatakse komplekti kuuluv kahejuhtmeline andur. Andur paigutatakse sukeltorusse elektrikatlas/salvestipaagis. 5 VVG (soojendusvee andur) VB retur (soojuskandja tagasivool) VB fram (soojuskandja pealevool) VB fram 88 Soojuskandja pumba külgeühendamine töötamiseks fikseeritud kondenseerumisel Soojuspumba fikseeritud kondenseerumisel töötamiseks tõstetakse soojuskandja pumba () elektriühendus klemmliistul () klemmilt ümber klemmile 9, misjärel on see ühendatud külmakandja pumbaga rööbiti. Antud ühendus kehtib paigaldusvariantide 5 ja korral, vt ptk Liitumised Klemmliist elektritoite külgeühendamiseks. Andurijuhtmete paigalduskanal min max R Pildil on näidatud FIGHTER kw, koos elekterkütte lisaseadmega ETS.

24 Kontrollera att vatten finns i pannan innan den inkopplas. Cirk.pump Värmepump Varmvatten Tillsatsvärme Larm R Teadmiseks paigaldajale Käivitamine ja algseaded Ettevalmistused Käivitamine ja kontrollimine Enne käivitamist tuleb kontrollida, kas soojuskandja ja külmutusagensi kontuurid on täidetud ja õhutatud. Kontrollida torustiku lekkekindlust. Külmakandja süsteemi täitmine ja õhutamine Külmakandja süsteemi täitmiseks tehakse lahtises anumas % antifriisi ja vee segu ning täitepump ja voolikud ühendatakse vastavalt joonisele. Hooldusliitmike vahel asuv peatoru ventiil suletakse ning süsteemi täitmine toimub nivoopaagi (NK) all asuva liitmiku kaudu, mis suletakse, kui vedelikku hakkab tagasivoolutorust tagasi voolama. Siis tehakse järgmised seaded juhtpaneelil. Elektritoitelüliti asetada asendisse. Avada seademenüül külmakandja pumba ja elektrikatla menüü KB-pump, EP-drift. Seada külmakandja pumba KB-pump väärtuseks ja vajutada töörežiimi nupule Driftläge. Seada elektrikatla EP-drift väärtuseks ja vajutada töörežiimi nuppu Driftläge. Soojuspump (ainult elektriajam) ei saa nüüd töörežiimi EP tõttu käivituda. Külmakandja pump töötab nüüd koos täitepumbaga. Vedelik lastakse ringelda läbi segamisanuma, kuni tagasivooluvoolikust enam õhumulle ei tule. Nüüd tuleb seisata külmakandja pump, seades KB-pump väärtuseks. Seisata täitepump ning puhastada sõelfilter. Seejärel käivitada täitepump uuesti. Samal ajal, kui täitepump töötab, avada hooldusliitmike vahel asuva peatoru ventiil (õhu eemaldamiseks nendevahelisest torust). Sulgeda ventiil tagasivooluvoolikul. Seejärel toimub süsteemi surve seadmine (max bar) täitepumba abil. Hiljem tuleb vedeliku taseme langemisel sulgeda ventiil ja seisata täitepump.pärast täitevoolikute eemaldamist panna nivoopaak kokku. Täita see vedelikuga umbes 75% ulatuses. Sulgeda täiteava kork ning avada paagi all asetsev ventiil. Taastada normaalne töörežiim, seades EP väärtuseks. = sulgeventiil SÄK = kaitseklapp SF = sõelfilter BK = mäe(kalju)kollektor JK = maapinnakollektor NK = tasemepaak Töörežiimi nupp Driftläge. SÄK Suletakse Stängs NK BK / JK Küttesüsteemi ja soojuskandja kontuuri täitmine Küttesüsteem ja soojuskandja kontuur täidetakse veega kuni vajaliku surveni ning õhutatakse. SF Seada elektritoitelüliti asendisse. Kontrollida seadme arvutisse sisestatud väärtusi, reguleerida neid vastavalt soojustarbele. Avada seadmemenüül külmakandja pumba ja elektri katla menüü KB-pump, EP-drift. Seada külmakandja pumba KB-pump väärtuseks ja vajutada töörežiimi nupule Driftläge. Seada elektrikatla EP-drift väärtuseks ja vajutada töörežiimi nupule Driftläge. Kontrollida, et külmakandja ja soojuskandja pumbad oleksid õhutatud ning vajaduse korral aidata kaasa pumpade käivitumisele. Avada menüü KB-f, KB-r. Kontrollida, et temperatuurid oleksid vastavuses maapinna/mäe temperatuuriga, mida näitab voolav külmakandja. Avada külmakandja menüü KB-f, EP-drift. Seada elektrikatla EP-drift väärtuseks (kompressor käivitub) ning seejärel avada menüü KB-f, KB-r. Lugeda külmakandja temperatuuri näit. Kui süsteem on tasakaalustunud, tohib nende temperatuuride erinevus olla 5 ºC. Suurem erinevus viitab külmakandja ebapiisavale ringvoolule. Soojuspumba töötamise algperioodil tuleb erilist tähelepanu pöörata vedelikutasemele külmakandja süsteemis, sest vajalikuks võib osutuda süsteemi järeltäitmine. Lugeda temperatuurid näitudelt VB-fram ja VB-r. Nende temperatuuride erinevus muutuva kondenseerumise juures töötamisel peab olema 5 - ºC, kui soojuspump soojendab vett ilma elektriliste lisaküttekehadeta. Suurem temperatuuride erinevus viitab soojuskandja ebapiisavale ringvoolule. Täita lk. toodud aruanne käivitamise kohta. Seada seadme arvuti maja küttevajaduse järgi. Järelreguleerimine, soojuskandja osa Esialgsel töötamisajal vabaneb köetavast veest palju õhku ja seepärast on vaja läbi viia süsteemi õhutamisi. Mulksuva heli kuuldumisel soojuspumbast on vaja tervet süsteemi õhutada. Soojusautomaatika seadmist soovitud väärtuste järgi võib alustada pärast süsteemi püsivat tasakaalustumist. Järelreguleerimine, külmakandja osa Kõigepealt kontrollitakse vedeliku taset nivoopaagis (85). Kui vedeliku tase on langenud, tuleb sulgeda paagi all asetsev sulgeventiil. Seejärel võib nivoopaagi uuesti täita selle ülaosas asuva ava kaudu. Pärast nivoopaagi taastäitmist avatakse sulgeventiil uuesti. Surve tõusmine toimub peamise sissevoolutoru ventiili sulgemisel, kui külmakandja pump (KBP) töötab ning nivoopaak on avatud niivõrd, et vedelik imetakse paagist allapoole.

25 Teadmiseks paigaldajale Kütteautomaatika lähteväärtuste seadmine Lähteväärtuste seadmine diagrammi abil Küttegraafiku nihutamine algpunkti - on varustatud välistemperatuuri muutustele reageeriva kütteautomaatikaga. See tähendab, et vee pealevoolu temperatuuri küttesüsteemis reguleeritakse sõltuvalt välistemperatuurile. Suhe välistemperatuuri ja küttesüsteemi temperatuuri vahel antakse ette pöördlülitite Küttegraafiku valik ja Küttegraafiku nihutamine abil. Lähtudes diagrammist, määratakse kohaliku arvutusliku keskmise temperatuuri järgi kindlaks küttesüsteemi vee temperatuur. Nende kahe väärtuse kohtumispunkt võimaldab kütteautomaatikale ette anda vastava kaldega küttekõvera. Seejärel määratakse pöördlüliti küttekõvera nihutamine abil küttekõvera algpunkt. Põrandaküttega majale sobib -, aga radiaatorküttega majale -. FRAMLEDNINGSTEMPERATUR Pealevoolu temperatuur + 5 C Küttegraafik KURVLUTNING C Küttegraafiku PARALLELLFÖRFLYTTNING UTETEMPERATUR Välistemperatuur nihutamine Küttegraafiku nihutamine algpunkti Küttegraafik KURVLUTNING FRAMLEDNINGSTEMPERATUR Pealevoolu temperatuur + 5 C C Küttegraafiku PARALLELLFÖRFLYTTNING UTETEMPERATUR Välistemperatuur nihutamine Küttegaafiku nihutamine algpunkti + Küttegraafik KURVLUTNING FRAMLEDNINGSTEMPERATUR Pealevoolu temperatuur + 5 C C Küttegraafiku PARALLELLFÖRFLYTTNING UTETEMPERATUR Välistemperatuur nihutamine